isegi siis, kui trahvi määramine oleks tulenenud kostja poolsest lepinguliste kohustuste rikkumisest.
\n
166.Kohus leiab, et hageja nõude põhjendatust ei toeta hageja esitatud Saksa kohtulahendid, sest lahendites tegemist on erinevate asjaoludega võrreldes käesoleva vaidlusega. Hageja esitas kohtule saksakeelsed kohtulahendid koos osaliste tõlgetega (toimiku 2. kd, lk 81-107). Ühestki kohtule esitatud lahendist ei tulene, et vedaja oleks nõudnud reisijalt ebaõigesti määratud trahvi tasumist olukorras, kus reisijal oli olemas kehtiv ja nõuetekohane reisidokument.
\n
167.Kohus ei nõustu VÕS § 139 lg 2 ning § 127 lg 3 alusel hageja väidetega, et vaidluses ei oma tähtsust see, kas või millal hageja kostjat trahvi määramisest teavitas. Kohus leiab, et hageja oleks pidanud teavitama kostjat koheselt trahvi määramise võimalusest ning selgitama viimasele riiki sisenemisest keeldumise otsuse vaidlustamise vajalikkust, kui hageja arvates üksnes selline vaidlustamine oleks kaasa toonud hagejale võimaluse vaidlustada talle määratud trahvi. Teisalt ei nähtu kohtule esitatud trahviotsusest, et selle vaidlustamine hageja poolt oleks olnud võimalik vaid siis, kui eelnevalt oleks olnud vaidlustatud kostja riiki sisenemisest keeldumise otsus.
\n
168.Hageja väide, mille kohaselt ta saatis trahvi otsuse kostjale koos arvega vastavalt oma tavapärasele praktikale, ei ole tõendatud. Hageja esitas kostjale 30.07.2013.a arve (toimiku 1. kd, lk 96) immigratsioonitrahvi eest summas 3 067,75 eurot ja menetluskulu eest summas 50 eurot.
\n
Arvele ei olnud lisatud kaaskirja ning arvest endast ei ole võimalik järeldada, et sellele olid lisatud täiendavad dokumendid.
\n
30 169. Hageja esitas kohtule võõrkeelsed tõendid, mis hageja selgituste kohaselt pidid olema Bulgaaria piirivalve dokumendid kostjale (toimiku 2. kd, lk 51-56, osalised tõlked kl 129-131).
\n
Tegelikkuses esitas hageja kohtule tõendid trahvi tasumise kohta ning andmed selle kohta, kui palju oli kostja varem hageja teenuseid kasutanud. Kas või millal hageja need tõendid kostjale esitas, tõenditest endist ei nähtu.
\n
170.13.09.2013.a saatis hageja kostjale saksakeelse e-kirja (toimiku 2. kd, lk 57, tõlge eesti keelde, lk 132). Antud e-kirjas on hageja viidanud, et kostjal keelati sissesõit Bulgaariasse, sest kostjal oli kaasas ainult Eesti elamisloakaart, mis pidi kehtima koos kehtiva reisidokumendi ehk Saksa passi või isikutunnistusega. E-kirjal puudusid lisad. Samuti nähtub antud e-kirjast, et hageja enda arvates ei lubatud kostjat Bulgaariasse nimelt seetõttu, et tal ei olnud ID kaarti (mitte seetõttu, et tal oli Eesti väljastatud ID kaart).
\n
171.23.01.2014.a saatis hageja kostjale teise e-kirja (toimiku 2. kd, lk 58, tõlge eesti keelde, lk
\n
133). Antud kirjas märkis hageja, et juhtum Eesti elamisloaga ei ole hagejale tavapärane juhtum, mistõttu on hageja kontrollinud Bulgaaria sissesõidueeskirju. Samuti väitis hageja, et on püüdnud trahvi uuesti selgitada ja tühistada. Bulgaaria ametivõimud ei olnud kirja kohaselt nõustunud hagejat trahvist vabastama. Hageja palus kostjal jätkuvalt arve tasuda. Kas või milliseid toiminguid tegi hageja trahvi vaidlustamiseks, ei nähtu antud e-kirjast ega teistest kohtule esitatud tõenditest.
\n
172.Kostja vastas sellele 30.01.2014.a e-kirjaga (toimiku 2. kd, lk 59, tõlge eesti keelde, lk 134), milles kostja leidis, et Bulgaaria ametivõimude tegevus oli seadusevastane. Hageja saatis kostjale seepeale 31.01.2014.a e-kirja (toimiku 2. kd, lk 61, tõlge eesti keelde, lk 136). Selles kirjas väitis hageja, et ta on trahvi ära tasunud kostja eest ning hagejal on õigus kostjalt kulutused sisse nõuda. Hageja väitis, et temal kui kaudsel osalejal ei ole võimalik asutustele kaebusi esitada.
\n
Antud hageja väited on asjas kogutud tõendite pinnalt osutunud ebaõigeteks, sest trahvi ei määratud hagejale kostja eest ning hagejal oli võimalik trahviotsust vaidlustada.
\n
173.Kostja vastas hagejale kirjaga 2014.a veebruarist (toimiku 2. kd, lk 65, tõlge eesti keelde, lk
\n
138). Kostja ei nõustunud hageja nõudega ning palus endale esitada kirjavahetuse Bulgaaria asutustega. Seega võib kostja kirjast järeldada, et veel 2014.a veebruaris ei olnud hageja kostjale saatnud vaidlusealuse trahvi määramise otsust. Hageja 21.03.2014.a e-kirjast (toimiku 2. kd, lk 66, tõlge eesti keelde, lk 139) nähtub, et hageja oli kompromissina nõus vähendama nõuet 50% võrra ja hoiatas kostjat, et kui viimane sellega ei nõustu, nõuab hageja kostjalt ka õigusabikulusid.
\n
174.Hageja esitas kohtule ka oma töötajate vahelise e-kirjade vahetuse (toimiku 2. kd, lk 67-69, tõlge eesti keelde, lk 140-142). E-kirjades on hageja töötajad arutanud, kas neile esitatud trahvinõue oli põhjendatud ning on jõudnud järeldusele, et kostja oli nõude eest vastutav. Kuidas sellise järelduseni jõuti, e-kirjadest ei nähtu. Samuti ei nähtu e-kirjadest, et kostjat oleks õigeaegselt teavitatud trahvi määramise võimalusest ja vajadusest vaidlustada riiki sisenemise keelamise otsust.
\n
175.04.07.2014.a saatis hageja kostjale advokaadi vahendusel nõudekirja (toimiku 2. kd, lk 108110, tõlge eesti keelde lk 111-113). Kirjas nõudis hageja kostjalt tüüptingimuste punktidele 13.1.1, 13.3, 13.4 ja 13.2 alusel arve tasumist ja viivise maksmist. Kirjale olid lisatud tüüptingimused, Bulgaaria Piirivalve dokumendid riiki sisenemisest keeldumise kohta ja immigratsioonitrahvi dokumendid. Seega võib antud tõendist järeldada, et alles 04.07.2014.a saatis hageja kostjale trahviotsuse, kuid selleks ajaks oli ammu möödunud tähtaeg, mille jooksul oleks kostja saanud vaidlustada tema riiki sisenemise keelamise otsust.
\n
31 176. 22.10.2014.a saatis hageja kostjale teise nõudekirja (toimiku 2. kd, lk 114-117, tõlge eesti keelde, lk 121-123), milles korrati varasemaid väiteid. Koos kirjaga saadeti kostjale panga väljavõte immigratsioonitrahvi tasumise kohta.
\n
177.Kokkuvõttes leiab kohus, et hageja kahju nõue summas 3067,75 eurot, mis tulenes hagejale määratud trahvist, tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei rikkunud oma lepingulisi kohustusi.
\n
Samuti ei olnud trahvi määramisel otsest põhjuslikku seost kostja riiki mittelubamisega. Kostjale ei olnud tekkiv kahju ettenähtav ning hageja ei teavitanud kostjat vajadusest vaidlustada riiki sisenemise keelamise otsus, vältimaks trahvi määramist hagejale. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata hageja menetluskulu nõue kostja vastu summas 50 eurot. Vaatamata kohtu 12.06.2015.a eelistungil antud selgitustele (toimiku 2. kd, lk 35-37) ei ole hageja tõendanud, millisest lepingu sättest tulenevalt on tal õigus vastavat nõuet kostja vastu esitada. Hageja ei ole esitanud kohtule tüüptingimusi või hageja hinnakirju, milliste kohaselt oleks menetluskulu suuruseks 50 eurot. Hageja väited kulu kujunemise kohta on jäänud paljasõnalisteks. Kohus leiab, et kostja kohustus tasuda hagejale menetluskuluna 50 eurot ei oleks isegi kostja lepinguliste kohustuste rikkumise olemasolu korral olnud põhjendatud pelgalt seetõttu, et antud kulu oli märgitud kostjale esitatud arvele. Järgmiseks hindab kohus, kas hageja kahju hüvitamise nõue tulenevalt õigusabikuludest on põhjendatud ja tõendatud.
\n
Hageja õigusabikulude kandmisest tulenev kahju nõue 178. Hageja palus kostjalt täiendavalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista õigusabikulud summas 5307,5 eurot. Kulu suurust tõendavad õigusabikulude arved ning hageja palus kostjalt kulu välja mõista ilma käibemaksuta. Hageja leidis, et ta saab kostjalt nõuda õigusabikulude hüvitamist deliktilisel alusel. Kui kostja poleks oma kohustust rikkunud ja oleks hagejale nõutud trahvi viivitamatult hüvitanud, ei oleks hagejal kõnealust kahju tekkinud.
\n
Advokaadi kaasamine kohtueelsesse menetlusse oli mõistlik ning see aitas selgelt kaasa vaidluse konkretiseerimisele enne kohtuvaidlust.
\n
179.Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja leidis, et kuna poolte vahel oli sõlmitud leping, ei saa temalt nõuda õigusabikulude hüvitamist deliktilisel alusel. Kohtuväliselt kostjale saadetud ekirjad olid eksitava sisuga. Hageja õigusabikulude nõue oleks põhjendatud ainult mõistlikus ulatuses. Kohtuväliselt koostas hageja esindaja kostjale kaks nõudekirja kokku viiel lehel ning nende kirjade koostamisele ei saanud aega kuluda 34,25 tundi. Mõistlik aeg oleks olnud 3 tundi.
\n
180.Kohus nõustub kostja väidetega ja leiab, et hageja õigusabikulude nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kostja väidetega, et isegi juhul, kui kostja oleks rikkunud oma lepingust tulenevaid kohustusi ning oleks olnud vastutav hagejale trahvi määramisest tuleneva kahju eest, ei oleks hageja saanud kostjalt nõuda õigusabikulude hüvitamist deliktilisel alusel.
\n
VÕS § 1044 lg 2 sätestab, et lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või VÕS 53. peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab VÕS 53. peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu, kui sellise kahju ärahoidmine, mille hüvitamist nõutakse. Hageja ei ole välja toonud, milline muu eesmärk oli kostja poolt rikutud kohustusel.
\n
Samuti ei ole hageja välja toonud kahju õigusvastase hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid, sest hageja ei ole viidanud, milles seisnes kostja õigusvastane ja lepingust sõltumatu tegu, mis tõi põhjuslikus seoses kaasa hagejal õigusabikulude tekkimise.
\n
181.VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seega juhul, kui isik 32 rikub lepingulisi kohustusi, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult otsese varalise kahjuna ka selliseid mõistlikke kulusid, mis seonduvad kahju hüvitamise nõuete esitamisega. Analoogiline õigus tuleneb hagejale iseenesest tema tüüptingimuste punktist 13.4. Samas ei kuulu hageja õigusabikuludest tuleneva kahju hüvitamise nõue kostja suhtes rahuldamisele, sest kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud. Hageja kahju hüvitamise nõuded kostja vastu ning nende nõuete esitamiseks kasutatud õigusabi olid alusetud.
\n
182.Kohus nõustub ühtlasi kostja väidetega, et kui kostja oleks oma lepingulisi kohustusi rikkunud ning peaks hüvitama hagejale õigusabikuludest tuleneva kahju, on hageja õigusabikulude nõue üle paisutatud ning enamikku õigusabikuludest ei ole võimalik seostada advokaatide poolt kostjale saadetud kahe nõudekirja koostamisega. Seega ei ole enamiku õigusabikulude näol tegemist VÕS § 128 lõikes 3 toodud mõistliku kuluga, mida saaks kostjalt kui lepingu teiselt poolelt nõuda.
\n
183.Hageja esitas kohtule oma nõude tõendamiseks õigusabi arved (toimiku 1. kd, lk 147-160, tõlked eesti keelde lk 152-196) koos arvetele lisatud spetsifikatsioonidega. Konto väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 161) nähtub, et hageja on talle esitatud õigusabi arved tasunud. Arve nr 201332596 järgi osutati hagejale õigusabi kokku 11 tunni ulatuses. Õigusabi osutamise raames tutvuti hageja ja kostja vahelise kirjavahetusega, analüüsiti õhuvedajate kohustusi kontrollida reisijate reisidokumente ning koostati kostjale nõudekiri. Arve nr 20132777 järgi on esindajal kulunud 1 tund nõudekirja eksemplaride komplekteerimiseks ja selle postitamiseks. Arve nr 20133156 järgi on kulunud kokku 1,5 tundi nõudekirja ettevalmistamiseks ning e-kirjade vahetuseks hagejaga.
\n
184.Hageja esitas advokaadi vahendusel kostjale tegelikult kaks nõudekirja – 04.07.2014.a ja 22.10.2014.a, kusjuures viimane nõudekiri kordas olulises osas varasemas nõudes esitatud väiteid. Kohus nõustub kostja väidetega, et mõistlikult oleks hageja esindajal saanud kahe nõudekirja koostamisele kokku kuluda kuni 3 tundi. Aeg, mis on esitatud arvete alusel kulunud 04.07.2014.a nõudekirja koostamiseks, mitmekordseks täiendamiseks, saatmiseks ja komplekteerimiseks on ilmselgelt ebamõistlik.
\n
185.Arve nr 20133433 järgi on kulunud 8,25 tundi kostja vastuväidete analüüsiks, asjakohase seadusandluse analüüsiks, edasiste tegevuste arutamiseks kliendiga ning e-kirjavahetuseks kliendiga. Arve nr 20133777 järgi on esindajal kulunud kokku 4,75 tundi teise nõudekirja koostamiseks ja e-kirjade vahetuseks kliendiga. Arve nr 20133899 on esitatud kolme tunni eest, mis kulus nõudekirja täiendamiseks, telefonikõneks kostja esindajaga ja e-kirjavahetuseks kliendiga. Arve nr 20134283 alusel kulus 5,75 tundi kostja vastuväidete analüüsiks, kohtupraktika analüüsiks ja õiguslike materjalide analüüsiks. Kohus leiab, et ka antud arvetes toodud õigusabikulu ei ole valdavas osas seotud kostjale 22.10.2014.a saadetud nõudekirja koostamisega. Õigusabi, mida osutati hagejale seoses viimasele e-kirjade saatmisega ning õiguslikuks analüüsiks (mille sisu, vajalikkust ja seost nõudekirja koostamisega tuvastada ei ole võimalik), ei saa pidada nõude esitamisega seonduvaks vajalikuks õigusabiks. Seetõttu leiab kohus, et isegi juhul, kui kostja oleks rikkunud lepingulisi kohustusi, ei oleks temalt saanud õigusabikulusid välja mõista hagiavalduses toodud ulatuses. Kuivõrd kostja oma lepingulisi kohustusi ei rikkunud, tuleb õigusabikulude nõue jätta rahuldamata. Kohus leiab, et kuna hageja jättis rahuldamata hageja mõlemad põhinõuded kostja vastu, tuleb jätta rahuldamata ka hageja sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõuded.
\n
Menetluskulud 186. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
\n
Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel 33 vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 174 lg 8 sätestab, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. See tähendab, et kohus ei ole menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel seotud poolte väidetega. Riigikohus on samuti rõhutanud, et lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RK TKm 3-2-198-13, p 13). TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetusemi vajadusest.
\n
187.Kostja palus menetluskuludena hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 6 740, 4 eurot (ilma käibemaksuta). Kostja kinnitas, et kõik kulud on seotud antud menetlusega. Õigusabi osutati 46,3 tunni ulatuses, millest 2 h osutati tunnihinnaga 73 eurot (ilma käibemaksuta), 2,5 h tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta), 33,8 h tunnihinnaga 140 eurot (ilma käibemaksuta) ning 8 h tunnihinnaga 200 eurot (ilma käibemaksuta). Kohtute viimases praktikas on loetud põhjendatuks advokaadibüroo SORAINEN advokaatide keskmist tunnihinda, 156,39 (ilma käibemaksuta), 161 eurot ja 170 eurot ning Riigikohus on pidanud põhjendatuks näiteks 153 eurot ja ka 193,20 eurot. Kostjale osutatud õigusabi keskmine tunnihinde maksumus on 145,31 eurot ilma käibemaksuta, mis on keskmisest madalam ning seega põhjendatud. Menetluskulude taotlus sisaldas ka lepinguliste esindajate transpordikulu kohtuistungile summas 12,4 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seaduses sätestatud määra alusel.
\n
188.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud tuleb hagejalt välja mõista osaliselt. Kohus leiab, et käesoleva asja mahukus ega keerukus ei tinginud kostjale vajadust omada kahte lepingulist esindajat. Kuigi menetlusosalisel on alati õigus otsustada, mitut esindajat ta kaasata soovib, saab teiselt menetlusosaliselt välja mõista vaid need kulud, mis on põhjendatud, vajalikud ja kooskõlas vaidluse mahu ning keerukusega. Seetõttu mõistab kohus hagejalt välja vaid need kostja lepinguliste esindate kulud, mis vastavad ühe lepingulise esindaja tööle. Ühtlasi ei nõustu kohus kostja väitega, et tunnihinna keskmine maksumus 145,31 eurot ilma käibemaksuta on põhjendatud ning kooskõlas asja keerukusega. Kohus kordab, et käesolev vaidlus ei olnud tavapärasega võrreldes keerukam ega mahukam. Kohus loeb käesolevas menetluses mõistlikuks ja põhjendatud kostja lepingulise esindaja tunnitasu suuruseks 120 eurot (ilma käibemaksuta).
\n
189.Kostjale esitatud arve nr 1046/15EE selgituste kohaselt sisaldas arve mõlema kostja esindaja tööd hagiavaldusele vastuse koostamiseks ja sellega seotud toiminguteks kokku 17,3 tunni ulatuses. Kostja vastus hagiavaldusele oli 11-l lehel ning sellele ei olnud lisatud arvukalt tõendeid. Kohus loeb mõistlikuks ajaks, mis võis ühel esindajal kuluda kostja vastuse koostamiseks ning sellega seonduvaks hagiavalduse analüüsiks kokku 12 tundi. Kohus nõustub hagejaga, et põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks ei saa lugeda 2,5 tundi, mida kostja lepinguliseks esindajaks mitteolev Triin Toom kulutas toimikuga tutvumiseks. Kostja ei esitanud kohtule ühtegi taotlust, mis oleks olnud seotud toimikusse lisatud tõendite ja menetlusdokumentidega. Lepinguliseks esindajaks mitteoleva isiku poolt osutatud õigusabi ei saa menetluskuludena hagejalt välja mõista. Seega on kostja mõistlikud ja põhjendatud menetluskulud arve nr 1046/155EE alusel 12 h x 120 eurot = 1440 eurot.
\n
190.Kostjale esitatud arve nr 1700/15EE selgituste kohaselt sisaldas arve kokku 5,5 tunni ulatuses tööd, mis oli seotud hageja täiendavate seisukohtade ja tõendite analüüsimisega.
\n
Seejärel on kostja ühel esindajal kulunud istungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 2,1 34 tundi ning teisel esindajal 3 tundi. Kohus leiab, et hageja 07.05.2015.a ja 04.06.2015.a täiendavate seisukohtade ning tõenditega tutvumiseks ja analüüsimiseks kulunud aeg 5,5 tundi on põhjendatud. Samas ei nõustu kohus, et hagejalt tuleks välja mõista kulud, mis seondusid kahe esindaja osalemisega eelistungil ning eelistungiks valmistumise ajaga. Kohtu eelistung kestis 50 minutit. Mõistlik aeg selle ettevalmistamiseks koos istungil osalemise kuluga ühe esindaja poolt on kohtu hinnangul kokku 2 tundi. Seega on arve nr 1700/15EE alusel kostja põhjendatud ja mõistlikud õigusabikulud 7,5 h x 120 euroga = 900 eurot. Arve 1700/15EE alusel palus kostja hagejalt välja mõista ka 12,40 eurot (ilma käibemaksuta), mis oli kostja lepinguliste esindajate transpordikulu kohtuistungile. Kohus leiab, et antud transpordikulu väljamõistmine hagejalt ei ole põhjendatud. Kostja lepingulised esindajad töötavad Tallinnas asuvas advokaadibüroos ning kohtuistung toimus Tallinnas asuvas kohtumajas. Tallinnas oli lepingulistel esindajatel võimalik kasutada istungile jõudmiseks tasuta ühistransporti, mistõttu ei olnud taksokulu näol tegemist vajaliku kuluga istungile jõudmiseks.
\n
191.Kostjale esitatud arve nr 2664/15EE järgi on kostja lepingulistel esindajatel kulunud hageja 10.08.2015.a seisukohtade ja tõenditega tutvumiseks ning nende analüüsimiseks, samuti kostja vastuse koostamiseks kokku 9,7 tundi. Kohus loeb antud aega põhjendatuks, arvestades hageja seisukohtade mahukust, lisatud tõendite suurt arvu ning kostja seisukohtade mahukust. Hageja 28.09.2015.a seisukohtade analüüsimiseks on kostja esindajal kulunud 1,2 tundi ning lõplike seisukohtade koostamiseks 5 tundi, millist ajakulu loeb kohus samuti mõistlikuks ja põhjendatuks, arvestades esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Kogumis on arve nr 2664/15EE alusel kostja põhjendatud menetluskulud 15,9 tundi x 120 euroga = 1908 eurot.
\n
192.Kokku on kolme arve alusel kostja põhjendatud ja mõistlikud menetluskulud kohtu hinnangul 1440 eurot + 900 eurot + 1908 eurot = 4248 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista lepingulise esindaja kulud 4248 eurot. TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb vastavalt kostja taotlusele mõista hagejalt välja viivis menetluskulude summalt 4248 eurot alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 35