{"html": "<div class=\"lf-doc\"><p class=\"lf-p\">hageja nõude vähendamiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 26.06.2013 tekkis Xxxx objektil vihmakahju ning kindlustusandja XxxxAS keeldus Xxxx objektiga seonduvalt kahju hüvitamisest 07.10.2013 (tl 97, 139-140 III kd). Enne 08.07.2013 ekirja, millele viitab kostja (tl 98-101 III kd) teavitas hageja kostjat vihmakahjust 02.07.2013, edastades kostjale inseneri kirja nr 383, millele oli lisatud garantiiperioodi puuduste nimekiri seisuga juuni 2013 ja milles on otsene viide paduvihma tagajärjel tekkinud puudustele (t 86-87 IV kd, tl 80-84 I kd). Tõendeid koostoimes hinnates, saab asuda seisukohale, et esmane vihmakahjust teavitamine on toimunud 02.07.2013.</p>\n<p class=\"lf-p\">Uuesti on hageja kostjale saatnud kirja 05.11.2013, millele kostja vastas 20.12.2013 (tl 118-121 II kd) ning millest nähtub, et Xxxxon e-kirja saatnud seonduvalt probleemiga Xxxx objektil 26.06.2013 toimunud paduvihmade tagajärgedega, sh kindlustusandja otsustusega vihmakahjude mittehüvitamiseks ning küsimusega, kas esitada nõue XXXX`i vastu. 12.11.2013 palus kostja saata kirjavahetuse XXXX`i ja kindlustusandjaga, mille hageja kostjale 29.11.13 saatis ning milles hageja täiendavalt selgitas oma seisukohti seonduvalt vihmakahjuga (tl 92, 91 III kd). Kuigi kostja on oma vastuses konkreetselt vastanud üksnes sellele, et XXXX`i vastu hagi esitamine on väheperspektiivikas, on kohtu hinnangul võimalik eelolevate tõendite alusel asuda seisukohale, et kostja on analüüsides talle hageja poolt saadetud materjale (sh ka kindlustusandjaga peetud kirjavahetust ja kindlustusandja otsust), asunud mh seisukohale, et ka kindlustusandja otsuse vaidlustamine ei ole perspektiivikas, vastasel 32 juhul oleks kostja kohtu hinnangul oma 20.12.2013 kirjas sellele hageja tähelepanu juhtinud, kuna sel ajal oli kindlustusandja otsuse vaidlustamine veel võimalik (kusjuures otsuse vaidlustamine oli võimalik kuni 07.10.2014, st ka veel kohtusse hagi esitamise ja kostja vastuse esitamise ajal, tl 140 III kd). Lisaks on kohtu hinnangul võimalik asuda seisukohale, et kostja jagas hageja seisukohta, et kahju oli tekkinud tulenevalt paduvihmast, ent tõendite puudulikkuse tõttu oleks olnud keeruline tõendada, et paduvihm oli käsitatav erakorralise loodusnähuga Hankelepingu mõttes, mis on otsene seos ka kindlustusandja otsuse mittevaidlustamise perspektiiviga. Täiendavalt, hinnates otsuse vaidlustamise perspektiivikust, leiab kohus, et asjas esitatud tõendeid arvestades, ei oleks otsuse vaidlustamine olnud ilmselt perspektiivikas. XxxxAS-i 7. oktoobri 2013 kahju hüvitamise otsusest (tl 139-140 III kd), nähtub, et 26. juunil 2013 (so paduvihma aeg) kehtisid laiendatud garantiiperioodi sätted, so p 6.2.2 ning kuna kahju tekkis tugeva vihma tagajärjel, mitte ehitusvea tagajärjel, siis ei ole kahju kindlustuslepingu alusel hüvitatav. XxxxAS ehitus- ja paigaldustööde kindlustuse tingimuste 1/2006 punkti 6.2.2.2 (tl 194 III kd) kohaselt ei kuulu hüvitamisele vihmakahju või projekti puuduste tagajärjel tekkinud kahju. Kuna tegemist oli vihmakahjuga, siis oli kindlustusandjal õigus keelduda kahju hüvitamisest. Kindlustuspoliisist (tl 189-191 III kd) ei tulene, et nn üleujutuse klausel oleks kehtinud garantiiaegse laiendatud kindlustuskaitse perioodil.</p>\n<p class=\"lf-p\">Ehitus- ja paigaldustööde tingimuste 1/2006 punkti 6.2.2.1 alapunktides 1–2 oli konkreetselt defineeritud, missugune kahju on laiendatud garantiiaegse kindlustuskaitse perioodil hüvitatav. Vastav kahju on (i) ehitusettevõtja poolt garantiiperioodil ehitustööde käigus põhjustatud kahju ning (ii) ehitustööde veast tingitud kahju.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kindlustustingimuste punkt 4.2.8 (Üleujutus) ja poliisis toodud üleujutuse klausel seonduvad kindlustustingimuste punktis 4.1 kirjeldatud kindlustusjuhtumiga. Nii näeb kindlustustingimuste punkt 4.2.8 ette hüvitamisele kuuluva kahju piirangu punktis 4.1 toodud kindlustusjuhtumi suhtes. Poliisis toodud nn üleujutuse klausel näeb ette erandi kindlustustingimuste punkti 4.2.8 suhtes. Seetõttu kohaldub üleujutuse klausel samuti üksnes punktis 4.1 toodud kindlustusjuhtumi suhtes. Kindlustustingimuste punkt 6.2.2.1 on kindlustustingimuste punkti 4.1 suhtes erisäte. Seega ei laiene kindlustustingimuste punkt 4.2.8 ega poliisis toodud nn üleujutuse säte garantiiperioodi kindlustuskaitsele.</p>\n<p class=\"lf-p\">Seda kinnitab ka XxxxEesti filiaali koostatud asjatundja arvamus (tl 145-156 IV kd).</p>\n<p class=\"lf-p\">XXXX on analüüsi lk 3 kinnitanud, et Eesti kindlustusandjate praktika järgib ehitus- ja montaažitööde koguriski kindlustuse hooldusperioodi (garantiiperioodi) kindlustuskaitse osas rahvusvahelist praktikat. Analüüsi lk 4 on XXXX kinnitanud:</p>\n<p class=\"lf-p\">Kindlustusandjate praktikas ei laiene loodusõnnetuste sealhulgas üleujutuste kindlustuskaitse garantii / hooldusperioodile. Üleujutuse kindlustuskaitse on välistatud ka Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS poolt väljastatud Xxxx raudteepiirjaama 1. ehitushanke kindlustuspoliisi (poliisi number 25/13073/06.08.2008) kindlustustingimustes. Eeltoodu alusel, on võimalik asuda seisukohale, et kindlustuspraktika kohaselt ei kuulu üleujutusest tingitud kahju garantiiperioodil hüvitamisele, seega ei ole võimalik väita, et XxxxAS-i kahju hüvitamisest keelduva otsuse vaidlustamine oleks olnud perspektiivikas. Kohus nõustub siinkohal hagejaga selles, et isegi kui oleks olnud võimalik tugineda kindlustuspoliisis toodud nn üleujutuse klauslile, siis ka sellisel juhul oleks kindlustusandja otsuse vaidlustamine olnud perspektiivitu. Seda põhjusel, et seltsingul ei olnud usaldusväärseid andmeid sademete hulga kohta kindlustuskohas. Poliisi üleujutuse klauslile tuginemine oleks eeldanud sademete hulga ja tuule kiiruse tõendamist vahetult kindlustuskohas. Hagejal olid üksnes Pihkva ilmajaama andmed, mis ei oleks tõendanud sademete hulka vahetult kindlustuskohas, kuna Pihkva ilmajaama andmed ei olnud usaldusväärseks tõendiks sademete hulga kohta Xxxx piiripunktis (vahe on umbes 70 km) (tl 91, 105-108 III kd) ning Eesti lähima ehk Võru ilmajaama andmete kohaselt oli sademete hulk samal 33 kuupäeval 0 (tl 157 IV kd). Kuivõrd tõendeid täpse sademete hulga kohta kindlustuskohas ei olnud, ei ole põhjust väita, et ka poliisis toodud nn üleujutuse sättele tuginemine oleks olnud perspektiivikas. Kindlustusandja on leidnud ka, et tegemist ei olnud ehitusveaga, mis p 6.2.2.1 alusel võimaldaks kahju hüvitamist. Xxxx05.11.2013 e-kirjaga koostoimes inseneri kirjadega on tuvastatud, et XXXX heitis ette puudusi projektis (tl 118-121 II kd, tl 51-84 I kd, tl 52-53, 53-55 II kd, tl 109, tl 115-117, 141142 III kd). Kuna olemasolevate materjalide pinnalt ei heitnud XXXX ette ehitusviga, vaid puudusi projektis; XxxxAS-i kindlustustingimuste p 6.2.2.1 p 2 kohaselt kuulus laiendatud garantiiperioodil hüvitamisele kitsalt ehitustööde veast tingitud kahju ning p 6.2.2.2 kolmandas alapunktis on välistus kahju hüvitamiseks, kui kahju on põhjustatud veast projektis, plaanis või spetsifikatsioonis (kusjuures kindlustustingimustes on tehtud selgelt vahet ehitustööde veal ja projekteerimisveal), siis ei ole võimalik ka sel alusel väita, et XxxxAS-i kahju hüvitamisest keelduva otsuse vaidlustamine oleks olnud perspektiivikas.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kokkuvõtvalt puudub eelnevast tulenevalt alus VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaldamiseks. Ei ole võimalik väita, et XxxxAS-i vastu nõude esitamine oleks seltsingule tekkinud kahju vähendanud. Asjaolu, et hageja juhtivseltsinglasena ja/või kindlustuslepingu poolena oleks pidanud kindlustusandja otsuse vaidlustama, ei ole kohtu hinnangul eelolevaid põhjendusi silmas pidades, relevantne.</p>\n<p class=\"lf-p\">Eeltoodu alusel leiab kohus, et VÕS § 139 lg 1 ja 2 kohaldamiseks käesoleval juhul alused puuduvad ning hagejal on õigus nõuda kostjalt mullatööde kogukulude koosseisus ka juunis 2013.a. tekkinud vihmakahjude kõrvaldamiseks tehtud kulude hüvitamist.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">32.</span>Kohus on käesoleva otsusega tuvastanud, et seltsingulepingust tulenev poolte kokkulepe, mille kohus on tsiviilasjas nr 2-10-54284 tuvastanud, kohaldub ka garantiiperioodi mullatööde kulude osas ning samades proportsioonides, so hagejal 34% ja kostjal 66% ulatuses tuleb pooltel ehk seltsinglastel kanda ka garantiiperioodi kulud ( I). Kokku on hageja põhjendatud kuluks 311 075, 54 eurot , sellest otsekulu 298 800, 39 eurot ja ITP-üldkulu 12 275, 15 eurot. Eelnimetatud summast 66% on 205 309, 86 eurot, mis tuleb kanda kostjal (III kd) ning garantiiperioodil tekkinud mullatööde kogukulu (sellest tulenevalt kostja kanda jääva osa) vähendamiseks aluseid ei ole (IV).</div>\n<p class=\"lf-p\">Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 205 309, 86 eurot (kakssada viis tuhat kolmsada üheksa, 86) eurot.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">33.</span>Hageja on esitanud kostja vastu ka põhivõla tasumiseni sissenõutavaks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuva seadusjärgse (VÕS § 113 lg 1) viivise nõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumiseni kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg 1 on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõude puhul võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.</div>\n<p class=\"lf-p\">34 Hageja on hagi kohtusse esitanud 16. märtsil 2014. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja viivisenõudele, seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivised põhivõlgnevuselt (205 309, 86 eurolt) seadusjärgses määras alates 16.03.2014 kuni 17.05.2017 summas 52 568, 75 eurot ning alates 18.05.2017 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuni kostja poolt põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">34.</span>TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.</div>\n<p class=\"lf-p\">TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kohus rahuldab hagi osaliselt, kuid 99, 6% ulatuses, seega peab kohus põhjendatuks jätta käesolevas asjas menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.</p>\n<p class=\"lf-p\">TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pullerits kohtunik 35</p></div>", "next": 0}