ei esitanud.
\n
175.Hageja esitas kohtule 03.02.2016 kuupäeva kandva tehingu hinna arvestamise aruande nr 1 projekti (toimiku 1. kd, lk 59). Projekt ei ole allkirjastatud ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et see oleks saadetud kostjatele või et kostjad oleksid projekti osas saanud esitada mistahes seisukohti. Kohtule esitatud dokumendis märgitud kuupäev ei tõenda iseenesest dokumendi koostamise aega, sest projekt on allkirjastamata. Täiendavalt esitas hageja kohtule aruande-arvestuse nr 1 09.06.2016 kuupäevaga (toimiku 1. kd, lk 60-61). Hageja juhatus kinnitas aruande 20.06.2016 otsusega (toimiku 1. kd, lk 62-63), millest tulenvalt saab aruande tegelikuks koostamise ajaks lugeda 20.06.2016. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks aruande nr 1 edastanud müüjatele enne 20.06.2016. Aruande nr 1 lõpliku koostamise ajaks ehk 20.06.2016 oli möödunud lepingu punktis 7.2. toodud periood 1, milliseks pidi hageja koostama esimese aruande.
\n
176.Aruande kohaselt täitus eraklientide osas eeldatud ootus 94% ulatuses ja äriklientide osas 73% osas. Kokkuvõttes täitus eeldus 85% ulatuses ning hageja koostatud arvestuse kohaselt pidi hageja tasuma 37 053 eurot. Aruande kohaselt pidi hageja tasuma kostjale ühekordse maksena 2053 eurot ja maksegraafiku alusel 35 000 eurot. Esimese makse pidi hageja tegema juunis 2016.
\n
Hageja ei ole tõendanud ühegi makse tegemist ega seda, et esimese aruande koostamise aeg lükkus edasi poolte kokkuleppel. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta oleks koostand lepingus ettenähtud aruande nr 2. Hageja ei ole tõendanud müügilepingu alusel ühegi rahalise makse tegemist kostjatele. Kuna hageja ei koostanud õigeaegselt aruandeid ega teinud ühtegi rahalist makset, on hageja kohtu hinnangul müügilepingut oluliselt rikkunud.
\n
177.P Pmi ja I Ai vahelistest e-kirjadest (toimiku 4. kd, lk 34-40) 2015. a ja 2016. a nähtub, et kostja soovis 15.02.2016 teada saada, millal tasub hageja esimese etapi eest tasu. P Pm vastas, et hagejal ei ole veel koostatud jaanuari kasumiaruannet ning aruande saab teha alles pärast selle koostamist. 23.03.2016 saatis P Pm e-kirja, milles viitas pooltevahelisele kokkuleppele müügilepingu muutmise kohta. E-kirjas märgitu kohaselt pidi hageja tasuma 35 000 eurot rahas, kuid tähtaeg vajas tema arvates veel kokku leppimist. Järgmise 35 000 eurot soovis hageja tasuda järelmaksuga ja igakuiste maksetena alates 15.04.206. Tehingu teise etapi tähtaega soovis hageja pikendada kuni 30.06.2016.
\n
34 178. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et pooled oleksid lepingu muutmises kokkuleppele jõudnud. Vastavat kirjalikku kokkulepet sõlmitud ei ole ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks müüjate nõusolek hageja pakutud muudatusettepanekutega. I A saatis 26.03.2016 hagejale e-kirja, milles leidis, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasuma 70 000 eurot koheselt. Seega ei nõustunud kostja, et hageja maksetähtajad lükkuvad edasi. 16.06.2016 saatis I A uue kirja, milles viitas, et hageja ei ole teinud rahalisi makseid. Kostja palus teha maksed viivituseta. Eeltoodust nähtub, et lepingu muutmises ja tähtaegade pikendamises pooled kokku ei leppinud. Enne taganemisavalduse esitamist andsid kostjad hagejale täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, kuid hageja koostas aruande alles 20.06.2016 ega teinud lepingu alusel kostjale endiselt ühtegi makset. Seetõttu leiab kohus, et müüjate lepingust taganemise avaldus oli põhjendatud ning seaduslik.
\n
179.Hageja saatis kostjatele ja xxx OÜ-le vastuseks taganemisavaldusele 29.06.2016 lepinguliste kohustuste täitmise nõude (toimiku 1. kd, lk 74-75), milles leiti, et müüjate lepingust taganemine ei ole kehtiv. Lepingust taganemist pidas hageja mittekehtivaks põhjusel, et kirja saatmise ajaks ei olnud müüjad tema arvates lepingut tagasi täitnud. Hageja leidis, et tema kohustus tasu maksta saabub alles 15.07.2016, kuid kirjast ei nähtu, kuidas hageja sellise järelduseni jõudis.
\n
Müüjatele on ette heidetud kohustuste täitmata jätmist, kuid täpsemalt on viidatud üksnes administraatoriõigustega juurdepääsudega paroolide edastamata jätmist. Kirjas ei ole hageja nõudnud müüjatelt väidetavalt saamata jäänud seadmete valduse üleandmist või tagastamist. Seega ei ole põhjendatud kostjate vastuväited, et hageja ei vaidlustanud õigeaegselt lepingust taganemist.
\n
Hageja vastuväited lepingust taganemisele ei muuta siiski taganemisavaldust kehtetuks, sest taganemisavalduse näol on tegemist ühepoolse tahteavaldusega, mille alusel õiguslike tagajärgede saabumine ei sõltu teise lepingu poole nõusolekust.
\n
180.Iseenesest ei oma lepingust taganemise puhul kohtu hinnangul tähtsust asjaolu, kas hageja avaldas kostjatele lepingueelsetel läbirääkimistel ebaõigeid andmed XXX Xxx OÜ osa väärtuse kohta ning kas tegemist võis olla eksitamise või pettusega lepingu sõlmimisel. Nendele asjaoludele ei ole lepingust taganemise avalduse esitamisel tuginenud. VÕS § 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need olema tõesed. Kui lepingueelsetel läbirääkimistel esitati ebatõeseid andmeid, võib lepingu poolele tuleneda sellest kahju hüvitamise nõue või õigus kasutada muid õiguskaitsevahendeid, kuid selline käitumine ei ole hinnatav lepinguliste kohustuste olulise rikkumisena, mis annab õiguse lepingust taganeda.
\n
181.Poolte vahel sõlmitud müügileping nägi selgelt ette, et 68% lepingu hinnast ehk 148 110 eurot loetakse tasutuks IEXA OÜ-le XXX Xxx OÜ osa üleandmisega nimiväärtuse alusel. See osa pidi andma kostjale 57,85% suuruse osaluse XXX Xxx OÜ-s ning 5,783% suuruse osaluse ostja valdusühingus. Kuidas leppisid pooled kokku, et XXX Xxx OÜ osa väärtuseks on 148 110 eurot, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Äriregistri väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 45) nähtub, et 06.02.2016 sai IEXA OÜ ettevõtte osanikuks ning osa nimiväärtus on 2500 eurot.
\n
182.Kostjad esitasid kohtule väljavõtted äriregistrist ja majandusaasta aruanded (toimiku 3. kd, lk 47-80). Esitatud tõenditest nähtub, et xxx OÜ oli asutatud 16.06.2014 ning selle osanikuks ol xxx OÜ. Juhatuse liige oli alates asutamisest P Pm. Ettevõtte 2016. a aruande kohaselt oli ettevõtte tegevuse sisuks investeeringute tegemine ning oluline müügitulu 2016. a puudus. Levikom Holding OÜ oli asutatud 18.06.2014 ning selle juhatuse liige oli P Pm. Ettevõtte osanikuks oli 35 alates asutamisest kuni 11.03.2016 xxx OÜ. Alates 11.03.2016 kuni 22.12.2017 oli osanikuks XXX Xxx OÜ. Ettevõtte 2016. a aruande kohaselt puudus ettevõttel aruande aastal müügitulu ja kahjum oli 655 000 eurot.
\n
183.Hageja Levikom Eesti OÜ asutati 20.06.2014 ning P Pm oli ettevõtte juhatuse liige alates sellest ajast. Ettevõtte osanikuks oli Unitcom Holding OÜ ehk uue nimega Levikom Holding OÜ.
\n
XXX Xxx OÜ asutati 08.12.2014 ning selle juhatuse liikmeks oli P Pm. Osanikuks asutamisel oli xxx OÜ. Alates 06.02.2016 sai osanikuks kostja IEXA OÜ. Ettevõtte 2016. a aruande kohaselt oli tegevuseks investeeringute haldamine ning 2016. a müügitulu puudus. 2016. a kahjum oli 174 eurot. Ka 2015. a aruande kohaselt sellel aastal ettevõttel müügitulu puudus. Hageja kohta esitatud äriregistri väljavõttest nähtub, et 2014. a majandusaasta aruanne esitati 15.07.2016, 2015. a kohta 03.08.2016 ning 2016. a kohta 30.06.2017. Seega on iseenesest tõendatud kostjate väide, et neil puudusid müügilepingu sõlmimise ajal võimalused kontrollida avalikult kättesaadavate andmete alusel XXX Xxx OÜ osa turuväärtust.
\n
184.13.01.2015 on P Pmi allkirjaga koostatud nõude kui mitterahalise sissemakse hindamise akt (toimiku 3. kd, lk 82), milles kajastati selles märgitu kohaselt hageja osakapitali suurendamisel uue osa eest nõudega tasumisel nõude väärtust. XXX Xxx OÜ kohustus tasuma suurendatud osa eest mitterahalise sissemaksega 31 896 eurot ning esemeks oli XXX Xxx OÜ nõue summas 31 896 eurot hageja vastu, mis pidi tulenema 28.10.2014 sõlmitud lepingust. Nõude väärtuseks hinnati 31 896 eurot. xxx OÜ ainuosanike otsustest 12.01.2015 (toimiku 3. kd, lk 84) otsustati suurendada hageja osakapitali 278 055 euro võrra. XXX Xxx OÜ pidi uue osa eest tasuma 31 896 eurot.
\n
185.Eeltoodud tõenditest kogumis järeldub, et kuigi kostja IEXA OÜ sai osaluse XXX Xxx OÜs, oli tegemist kahjumliku ja sisuliselt mitte tegutseva ettevõttega, kes otseselt ei olnud hageja emaettevõte, vaid emaettevõtte osanik. Osaluse suurus emaettevõttes ei vastanud samuti lepingus kokku lepitule. Tõendite alusel võib põhjendatult kahelda, kas XXX Xxx OÜ osa väärtus võis objektiivselt vastata lepingus kokku lepitud 148 110 eurole, kuid kuna nendele asjaoludele kostjad lepingust taganemisel ei viidanud ega ole esitanud nende asjaolude pinnalt müügilepingu tühistamise avaldust, ei ole tegemist käesoleva vaidluse seisukohalt oluliste asjaoludega.
\n
186.Kohus leiab, et hageja nõuded kostja IEXA OÜ vastu tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud antud kostja müügilepingust või rendilepingust tulenevate kohustuste rikkumist ehk seda, et kostja oleks jätnud hagiavalduses loetletud seadmete valduse üle andmata. Hageja väited, milliste kohaselt andis IEXA OÜ vaidlusalused seadmed üle hoopis Xxx Xxx OÜ-le, mistõttu hakkas hoopis viimane hageja klientidele teenuseid osutama, on samuti jäänud täielikult paljasõnalisteks.
\n
187.Äriregistri väljavõtetest (toimiku 1. kd, lk 64-66) nähtub, et kostja I A oli IEXA OÜ osanik ja juhatuse liige kuni 20.06.2016. Seejärel sai osanikuks ja juhatuse liikmeks A E. xxx OÜ osanikuks ja juhatuse liikmeks sai samuti 20.06.2016 A E. Xxx Xxx OÜ äriregistri väljavõtte kohaselt (toimiku 3. kd, lk 152) asutati ettevõte 10.06.2016 ja selle osanikuks ning juhatuse liikmeks oli M M. Ainuüksi äriregistri väljavõtetest ning ettevõtte Xxx Xxx OÜ ärinimest ei saa kohus järeldada, et tegemist oli ettevõttega, mille tegelik omanik ja juht oli I A.
\n
188.Harju Maakohtu 18.03.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-2746 jäeti rahuldamata hageja hagi Xxx Xxx OÜ vatu asjade ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks, kahju hüvitamiseks ja kasutuseeliste saamiseks. Otsuse põhjendustest nähtub, et hageja nimetas oma 36 menetlusdokumendis esemeid, milliste valduse väljanõudmist kostjalt ta soovis, kuid hagi aluseks olevad asjaolud jäid tõendamata. Jõustunud kohtulahend on hagejale kui menetluses osalenud poolele kohustuslik. Jõustunud kohtulahend tõendab, et hageja väidetud seadmeid ei olnud Xxx Xxx OÜ valduses, millest tulenevalt ei saa olla ka käesolevas asjas tõendatud hageja väited, et kostjad andsid hagiavalduses loetletud vara üle hoopis Xxx Xxx OÜ-le.
\n
189.Samas asjas andsid 12.02.2019 istungil tunnistajatena ütlusi kostja I A ja A E (toimiku 3. kd, lk 89-92). I A avaldas tunnistajana, et enne käitise müüki olid seadmete kasutajanimed ja paroolid tema käes. Aktis märgiti üle antud seadmed ning antennid aastatel 2009 kuni 2014 ning akt sisaldas kõiki käitise seadmeid. Müümisel andis I A enda sõnul üle pearuuteri kasutajanime ja parooli, samuti kappide võtmed. I Ai kätte tema sõnul kappide võtmeid ei jäänud. I A kinnitas, et ta ei ole A Ele üle andnud võtmeid ega paroole, sest need läksid hagejale. A E ütluste kohaselt ostis ta IEXA OÜ ja xxx OÜ, kuid sai ettevõtetega kaasa vaid domeeni ja brändi, sest muud vara ei olnud. A E sõnul osteti uued seadmed. Käitis, mis müüdi hagejale, ei tulnud pärast tagasi IEXA OÜ-le ja xxx OÜ-le ja uued seadmed osteti enne müügilepingust taganemise avalduse esitamist.
\n
190.Hageja esitas Xxx Xxx OÜ 2016. a majandusaasta aruande (toimiku 3. kd, lk 98-103), millest nähtub, et 2016. a ostis ettevõte seadmeid ja masinaid soetusmaksumuses 140 930 eurot.
\n
Tõend kinnitab A E ütlusi istungil. Tõendist ei saa järeldada, et osteti samad seadmed, mis on hagis märgitud ja kuulusid väidetavalt hagejale.
\n
191.Xxx Xxx OÜ on saatnud T L nimelisele isikle 05.08.2016 e-kirja (toimiku 1. kd, lk 78), milles teatas IEXA OÜ ja xxx OÜ koostöö lõpetamisest hagejaga. Samas e-kirjas on märgitud, et xxxneti- ja telefoniteenuse pakkumist võimaldavad seadmed on üle antud Xxx Xxx OÜ-le, kes on alates 22.06.2016 uueks teenuse pakkujaks. Hageja saatis T L samuti e-kirja, kus pidas ennast teenuse osutajaks. Kohus osundab, et müügilepingu alusel hagejale üle antud klientide nimekirjas puudub T L nimeline isik. Ainuüksi antud e-kirjast ei saa teha järeldusi, et Xxx Xxx OÜ-le oleks kostjad üle andnud mistahes seadmeid, millised oli lepingu kohaselt omandanud hageja.
\n
192.Hageja esitatud volikirja kohaselt (toimiku 1. kd, lk 73) volitas kostja IEXA OÜ seaduslik esinaja A E M Ui läbirääkimisteks kolmandate isikutega. Samasuguse volikirja oli M M talle andnud Xxx Xxx OÜ esindajana (toimiku 1. kd, lk 73 pöördel). Hageja esitas kohtule oma seadusliku esindaja P Pmi e-kirjade vahetuse kostja ning Xxx Xxx OÜ esindaja M Uiga 2016. a augustis (toimiku 2. kd, lk 71-73). Pooled pidasid läbirääkimisi, kuid e-kirjadest ei selgu täpselt, mille üle. M Ui on muuhulgas kirjutanud, et tehniliselt on kogu Xxx Xxx OÜ võrk välja vahetatud ning hageja seadmeid enam kasutuses ei ole. Kostja IEXA OÜ esindajana kinnitas ta, et kostja on valmis tagasi andma müügilepingu alusel saadu. Seega kokkuvõttes ei tõenda ükski asjas kogutud tõend hageja väidet, et kostjad andsid lepingu alusel müüdud seadmed hoopis üle Xxx Xxx OÜle. Hageja võttis ostetud seadmed ise akti alusel vastu ega ole tõendanud ühegi tõendiga, et ta oleks mistahes seadmete valduse uuesti üle andnud kostjatele. Kui aga müügilepingu alusel oleks tõepoolest mõni seade jäänud hagejale üle andmata, oleks lepingust taganemine vabastanud kostjad kohustusest müügilepingut edasi täita ning kostjatel oleks olnud õigus seadmeid kolmandatele isikutele üle anda.
\n
193.Hageja esitas kohtule mitmed e-kirjad erinevatelt klientidelt (toimiku 1. kd, lk 79-83, 3. kd, lk 104-110) 2016. a augustist, septembrist, oktoobrist, novembrist ja detsembrist, samuti 2017. a jaanuarist, kus kliendid on teatanud, et nad on juba tasunud Xxx Xxx OÜ arveid ega soovi lepingu puudumise tõttu tasuda hageja arveid. Kirjad on saatnud A R, I N, A S, A J, Xxx xxx OÜ esindaja, Xxx OÜ esindaja. Viimased kaks ja A R on müügilepingu lisas märgitud üle antavate klientide nimekirjas, teisi isikuid selles nimekirjas märgitud ei ole.
\n
37 194. Tarbijakaitseamet saatis hagejale 10.08.2016 kirja (toimiku 2. kd, lk 74), milles on märgitud, et ameti poole pöördus tarbija, keda teavitati 04.11.2015 IEXA OÜ käitise võõrandamisest hagejale ja sellega seoses lepingu üleminekust hagejale. Samuti on märgitud, et tarbija sai IEXA OÜ-lt ja Xxx Xxx OÜ-lt kirja koostöö lõpetamisest hagejaga. Samas on juulis esitanud tarbijale arveid nii hageja kui ka Xxx Xxx OÜ. Tarbijakaitseamet palus hagejal olukorda selgitada.
\n
195.04.11.2015 saatis P Pm muuhulgas I Aile e-kirja, millega koos ta edastas klientidele saadetud teate (toimiku 4. kd, lk 44-45). Klientidel saadetud teates oli märgitud, et müügilepingu alusel toimus käitise üleminek 01.11.2015 ning kõik lepingud lähevad üle hagejale.
\n
196.Kohus leiab eelviidatud tõendite alusel, et kuigi kliendilepingud anti hagejale müügilepingu alusel üle, oli klientidel endil õigus soovi korral hagejaga lepinguline suhe lõpetada ning sõlmida leping uue teenuse osutajaga. Ainuüksi hageja 01.11.2015 saadetud teade lepingute ülemineku kohta ei olnud siduv klientidele. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostjad oleksid teinud mistahes toiminguid selleks, et müügilepingu alusel hagejale üle antud kliente omakorda üle anda Xxx Xxx OÜ-le. Samuti ei saa osade klientide pöördumistest järeldada, et kostjad andsid Xxx Xxx OÜ-le üle müügilepingu alusel omandatud seadmed, mis olid loetletud hagiavalduses. Hageja seesugused järeldused on spekulatiivsed.
\n
197.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue mõista kostjalt IEXA OÜ-lt välja kahju hüvitis 21 530,61 eurot ning kahju hüvitis 158 400 eurot tuleb jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kahju hüvitise nõuded, tuleb rahuldamata jätta ka viivise nõuded antud hüvitiste summadelt.
\n
198.Kohus leiab, et hageja alternatiivsed nõuded mõista samad hüvitised välja kostjalt I Ailt ei kuulu samuti rahuldamisele. Hageja on väitnud vastuoluliselt, et tal oli sõlmitud kostja I Aiga käsundus- või tööleping, mille alusel anti kostja valdusesse osad seadmed. Need väited on jäänud täielikult tõendamata. Hageja ei ole tõendanud mistahes seadmete valduse üleandmist kostja I Aile.
\n
Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele välja toonud, millised seadmed täpselt anti I Ai valdusesse ning kuidas olukorras, kus viimase valduses olid vaid osad seadmed, on kostja alternatiivselt vastutav kogu kahju eest, mida hageja väidetavalt kõigi soovitud seadmete valduse kaotamise tõttu kandis.
\n
199.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.11.2015 saatis hageja seaduslik esindaja P Pm mitmetele isikutele e-kirja (toimiku 4. kd, lk 43). E-kirja saajaid on ta nimetanud kolleegideks.
\n
Kirjas on ta märkinud, et hageja meeskonda kuulub alates kirja saatmisest I A, kes sai hageja xxx teenuse tehniliseks juhiks. Samuti kuulus hageja meeskonda RA V, kellest sai võrgutehnik.
\n
200.E-kirjade vahetuses hageja ja I Ai vahel 2015 ja 2016. a (toimiku 1. kd, 52-55) on kostja teavitanud hagejat erinevate ülesannete täitmisest. Hageja esitas ka väljavõtted oma võrguxxxsüsteemist (toimiku 1. kd, lk 56-58). Väljavõtte kohaselt asus kostja hageja juurde tehnikuna tööle 01.11.2015 ja lahkus 30.06.2016. Väljavõttest nähtuvad tehnilised probleemid, milliseid kostja lahendas. Seda, et kostjaga oleks olnud sõlmitud käsundusleping ning selle täitmiseks oleks kostjale üle antud hagiavalduses loetletud seadmed, väljavõttest järeldada ei saa.
\n
201.Hageja väljastas 01.12.2015 volikirja (toimiku 3. kd, lk 172-173, 4. kd, lk 18-19), mille kohaselt volitas hageja oma töötajaid allkirjastama kliendi- ja tootelepinguid ning osutama 38 klientidele teenuseid ja teostama muid töid. Töötajad, kellele volitus anti, olid I A ja RA V.
\n
Töövaidluskomisjoni 18.10.2016 otsusest (toimiku 4. kd, lk 20-21) nähtub, et RA V oli hageja töötaja ning poolte vahel puudus selles osas vaidlus. Hageja oli sõlminud RA Vga kirjaliku töölepingu (toimiku 4. kd, lk 22-28), mille kohaselt töötas RA V võrgutehnikuna.
\n
202.Eelviidatud asjas esitatud tõendeid arvestades võib järeldada, et hageja ja kostja I Ai vahel oli sõlmitud tööleping, mille alusel töötas kostja hageja juures kokku lepitud valdkonna tehnilise juhina ja lahendas klientide tehnilisi probleeme. Muid järeldusi asjas kogutud tõenditest teha ei saa. Samas ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjale I Aile üle andnud mistahes müügilepingu alusel omandatud seadmeid, juurdepääsuõigusi või paroole. Hageja ei ole tõendanud enda väidetud tingimustel kostjaga käsundus- või muu lepingu sõlmimist. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, milles seisnes kostja I Ai lepinguliste kohustuste rikkumine, mis põhjuslikus seoses tõi kaasa hagiavalduses märgitud suuruses kahju. Hageja ei ole välja toonud, kuidas pidi väidetav rikutud lepinguline kohustus kaitsma hagejat tekkinud kahju eest. Hageja väited on jäänud paljasõnalisteks ja spekulatiivseteks.
\n
203.Lisaks tuleneb TLS §-st 72, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse TLS §-s 16 sätestatust.
\n
TLS § 74 lg 1 sätestab, et kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Hageja on üksnes paljasõnaliselt väitnud, et kostja I A rikkus määratlemata kohustusi süüliselt ja tahtlikult. Väiteid põhistavaid asjaolusid ja tõendeid ei ole hageja esitanud.
\n
204.Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus rahuldamata hageja alternatiivsed nõuded mõista kostjalt I Ailt hageja kasuks välja kahju hüvitis 21 530,61 eurot ja 158 400 eurot. Kuna kohus jätab rahuldamata kahju hüvitamise nõuded, tuleb rahuldamata jätta ka viivisenõuded.
\n
Hageja leppetrahvi nõue 10 000 eurot 205. Lisaks kahju hüvitamise nõuetele esitas hageja kostja I Ai vastu leppetrahvi nõude 10 000 eurot ja viivise nõude. Kostja rikkus müügilepingust tulenevat konkurentsipiirangu kohustust.
\n
Kostja I A on tegelik Xxx Xxx OÜ juht ja omanik. Xxx Xxx OÜ kontaktnumbriks äriregistris ja veebilehel on kostja telefoni number. Müügilepingu punkti 16.3 järgi pidi kostja tagama, et ta ei tegutse kolme aasta jooksul Xxxs konkureeriva tegevusega ehk elektroonilise side teenuse pakkumisega. Kostja osutab alates 2016. konkureerivat teenust Xxx Xxx OÜ kaudu. Kostja vaidles hageja väidetele vastu ja väitis, et ta töötab Xxx Xxx OÜ-s arvutitehnikuna ega osuta elektroonilise side teenust. Lisaks väitis kostja, et konkurentsipiirangud saavad kehtida vaid töösuhetes.
\n
206.Poolte vahel sõlmitud müügilepingu (toimiku 1. kd, lk 13-42) kohaselt loeti konkureerivaks tegevuseks elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse § 2 lg 1 p 6 tähenduses. Lepingu punkt 16.3 nägi ette, et müüjad ja I A pidid tagama, et nad ei tegelema kolme aasta jooksul alates tehingu sõlmimise päevast Xxx territooriumil otseselt või kaudselt konkureeriva tegevusega.
\n
Lepingu punkti 16.3.3 kohaselt tuli eeltoodud kohustuse tahtliku rikkumise korral rikkumise toime pannud pool tasuma ostjale leppetrahvi 10 000 eurot igakordse rikkumise eest.
\n
207.Seega oleks hagejal tulnud leppetrahvi nõude rahuldamise eeldusena tõendada, et kostja I A tegeleb konkureeriva tegevusega ehk elektroonilise side teenuse osutamisega ning ta teeb seda tahtlikult. Hageja nõude rahuldamise eeldusi tõendanud ei ole.
\n
39 208. Elektroonilise side seaduses puudub § 2 lg 1 punkt 6. Seaduses on § 2 punkt 6, mille kohaselt on elektroonilise side teenus selline teenus, mis seisneb kokkulepitud tingimustel tervikuna või peamiselt signaalide edastamises või suunamises elektroonilise side võrgu kaudu.
\n
Elektroonilise side teenus on ka võrguteenus. Sellise teenuse osutamist kostja I Ai poolt hageja tõendanud ei ole.
\n
209.Hageja esitas väidete tõendamiseks esmalt IEXA OÜ 2009. a avaldatud kuulutuse, milles pakuti Xxxnetiteenuseid ja viidati telefoninumbrile xxx. Xxx Xxx OÜ kodulehe väljavõttega (toimiku 1. kd, lk 71) tõendas hageja, et ettevõte pakkus äriklientidele SMS teenust ning informatsiooni saamiseks tuli pöörduda halduri poole samal telefoni numbril xxx. Samuti nähtub kodulehe väljavõttest (toimiku 1. kd, lk 72), et andmete edastamise ja kanalite rendi teenuste kohta täiendava teabe saamiseks tuli pöörduda ettevõtte halduri poole samal telefoninumbril. Kohus leiab, et ainuüksi ühe ja sama telefoninumbri kasutamine kahes ettevõttes ei tõenda hageja väiteid, et tegemist oli nimelt I Ai telefoni numbriga ning viimane osutas konkureerivalt elektroonilise side teenust.
\n
210.Tsiviilasjas nr 2-17-2746 12.02.2019 istungil tunnistajana ütlusi andnud I A (toimiku 3. kd, lk 89-92) avaldas, et telefoninumber xxx oli tema tööandja antud number. Xxx Xxx OÜ-s töötab ta tehnikuna. Kostja esitas kohtule ka tõendid, milliste kohaselt oli I A saatnud 18.09.2017 Xxx Xxx OÜ-le e-kirja (toimiku 4. kd, lk 29), milles ta teatas soovist kandideerida ettevõttesse tööle tehniku ametikohale. Xxx Xxx OÜ esindajana pakkus M M talle välja kohtumise aja (toimiku 4. kd, lk 30). 03.06.2020 istungil (toimiku 4. kd, lk 204-205) tunnistajana ütlusi andnud M M kinnitas, et I A on Xxx Xxx OÜ töötaja ega ole Xxx Xxx OÜ osanik ega variosanik. I A töötab tunnistaja sõnul ettevõttes arvutivõrgu tehnikuna.
\n
211.Kostja I Ai töötamise andmetest Maksu- ja Tolliametis (toimiku 4. kd, lk 31) nähtub, et ta asus Xxx Xxx OÜ-sse tööle 02.10.2017 arvutivõrgu tehnikuna. Töölepingu ametijuhendi (toimiku 4. kd, lk 33) järgi oli tema kohustuseks arvutite hooldus, remont ja müük, arvutivõrgu hooldus, väikesemahuliste infotehnoloogiliste hangete ettevalmistus ja hinnapäringute tegemine.
\n
212.Eeltoodud tõenditest kogumis tuleneb, et kostja töötab Xxx Xxx OÜ-s arvutitehnikuna ega osuta elektroonilise side teenust ESS § 2 p 6 mõistes. Hageja väited, milliste kohaselt oli I A Xxx Xxx OÜ tegelik juht või omanik, on jäänud tõendamata. Hageja leppetrahvi nõue summas 10 000 eurot ei kuulu rahuldamisele ainuüksi seetõttu, et hageja ei ole tõendanud kostja I Ai lepinguliste kohustuste rikkumist. Lisaks on kohus käesolevas asjas tuvastanud, et kostjad taganesid seaduslikult ja kehtivalt lepingust, mis iseenesest vabastas nad kohustusest lepingut edaspidi täita.
\n
Hageja ei ole väitnud, et kostja I A oleks konkureerimiskohustust rikkunud enne lepingust taganemise avalduse esitamist.
\n
Kostjate väited, milliste kohaselt saab konkurentsipiiranguid kohaldada vaid töösuhetes, ei ole kohtu hinnangul põhistatud ega kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Sisulist tähendust need väited asjas ei oma.
\n
213.Eeltoodut kokku võttes jätab kohus rahuldamata hageja leppetrahvinõude kostja I Ai vastu summas 10 000 eurot. Kuna kohus jätab leppetrahvinõude rahuldamata, tuleb jätta rahuldamata ka hageja viivisenõue leppetrahvilt.
\n
Hagi tagamise tühistamine 40 214. Käesolevas asjas rahuldas kohus 31.03.2017 määrusega hageja hagi tagamise taotluse ja arestis hagi tagamisena kostjale OÜ-le IEXA kuuluva osa XXX Xxx OÜ-s. Samuti seati xxx asuvale kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 150 000 eurot ja xxx asuvale kinnistule esimesele vabale järjekohale hüpoteek summas 80 000 eurot. TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, tuleb 31.03.2017 hagi tagamise määrus tühistada.
\n
Menetluskulud 215. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesolevas asjas on hageja nõudest osaliselt loobunud ning mitte seetõttu, et hageja oleks pärast hagi esitamist nõude osaliselt rahuldanud. Seetõttu tuleb hageja kanda jätta ka need menetluskulud, mis seonduvad menetluse kestel loobutud nõuetega.
\n
216.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
\n
217.Menetluskuludena palus kostja I A välja mõista kolmelt määruskaebuselt tasutud riigilõivud 150 eurot ja õigusabikulud koos käibemaksuga summas 6150 eurot. Õigusabi osutati 40 tunni ulatuses tasuga 125 eurot tunnis, millele lisandus käibemaks. Kostja palus menetluskuludelt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Kostja IEXA OÜ palus välja mõista määruskaebustelt tasutud riigilõivud 150 eurot ja õigusabikulud summas 15 150 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi osutati 100 tunni ulatuses hinnaga 125 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kostja palus välja mõista viivise menetluskulude summalt.
\n
218.Hageja vaidles menetluskuludele osaliselt vastu. Hageja leidis, et kostja IEXA OÜ on käibemaksukohuslane, mistõttu ei saa ta nõuda menetluskuludelt käibemaksu hüvitamist. Lisaks leidis hageja, et kostjate menetluskulud on ülepaisutatud.
\n
219.Kohus leiab, et kostjate menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et mõlemale kostjale osutatud õigusabi tunnitasu suurus 125 eurot ilma käibemaksuta on mõistlik ning kooskõlas vaidluse keerukusega. Kostja I Aile osutatud õigusabi ei ole põhjendatud osas, mis puudutab Tallinna Ringkonnakohtule ja Riigikohtule esitatud määruskaebuste koostamise ajakulu kokku 4,5 tunni ulatuses. Kuigi hagi jäi käesolevas asjas rahuldamata, jäeti ka kostjate määruskaebused rahuldamata. Põhjendatud ei ole ajakulu kokku 2 tundi, mis seondus menetluskulude tagatise taotlusega, sest taotlus jäi rahuldamata. Põhjendatud ei ole ajakulu 0,5 tundi korduva tagatise taotluse koostamiseks ja 1 tund vastuväite koostamiseks, sest taotlus ja vastuväide jäid rahuldamata. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks, nende koostamiseks ja teiste toimingute tegemiseks põhjendatuks ja kooskõlas olevaks vaidluse keerukusega. Samuti ei ole põhjendatud kulud 41 riigilõivu tasumisele seoses kolme määruskaebusega kokku summas 150 eurot, sest kaks määruskaebust jäid rahuldamata ja kolmanda esitamist menetlusnormid ei võimaldanud.
\n
220.Kostja avaldas menetluskulude taotluses, et õigusabi on osutatud kokku 40 tunni ulatuses.
\n
Taotluses loetletud tundide kogusumma on siiski 40 tundi, vaid 39 tundi, nagu on märkinud hageja.
\n
Kohus loeb õigusabi osutamiseks vajalikud tunnid põhjendatuks 39 tundi – 7 tundi = 32 tunni ulatuses. Arvestades põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 125 eurot, on kostja I Ai õigusabikulud põhjendatud 4000 euro ulatuses ilma käibemaksuta ja 4800 eurot koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kostja I Ai kasuks välja mõista õigusabikulud 4800 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 4800 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
\n
221.Kostja IEXA OÜ menetluskulude osas nõustub kohus hageja väitega, et kuna kostja on käibemaksukohuslane, ei saa ta nõuda hagejalt menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga.
\n
Sarnaselt kostja I Aiga ei loe kohus põhjendatuks määruskaebuste esitamisel tasutud riigilõive 150 eurot, sest kaks määruskaebust jäid rahuldamata ja ühte ei saanud menetlusnormide kohaselt esitada. Kostja IEXA OÜ menetluskuludest ei loe kohus põhjendatuks ajakulu erinevate määruskaebuste koostamiseks kokku 9 tunni ulatuses, ajakulu menetluskulude tagatiste taotluse koostamiseks kokku 2,5 tunni ulatuses ja ajakulu vastuväite koostamiseks 2 tunni ulatuses.
\n
Kogumis ei loe kohus kostja IEXA OÜ-le osutatud õigusabi põhjendatuks 13,5 tunni ulatuses.
\n
Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu menetlusdokumentidega tutvumiseks, nende koostamiseks ja teiste toimingute tegemiseks põhjendatuks ja kooskõlas olevaks vaidluse keerukusega.
\n
222.Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 125 eurot, on kostja IEXA OÜ menetluskulud põhjendatud 100 tundi – 13,5 tundi = 86,5 tundi x 125 euroga = 10 812,50 eurot ilma käibemaksuta. Hagejalt tuleb kostja IEXA OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile summas 10 812,50 eurot. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 10 812,50 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 42