kasutada. Samas e-kirjas on hageja esindajatele teatatud, et uus versioon on alla laetav ainult ettevõtte siseseks kasutamiseks. Seda, et mistahes uuest versioonist oleks teavitatud kostjat või et kostjal oleks olnud olemas teave tarkvara aktiveerimise või taasavamise võimaluste kohta Optitex kodulehel avaldatud juhiste abil, e-kirjadest ei nähtu. Lisaks esitas hageja kohtule väljavõtte kostja kodulehelt (toimiku 1. kd, lk 19-27), milles on muuhulgas viidatud programmi Optitex kasutamisele. Kohtu hinnangul ei saa ainuüksi kostja kodulehel avaldatuga tõendada, et kostjal oli tegelik juurdepääs tarkvarale. Veebilehed on sageli suunatud ettevõtte tegevuse reklaamimisele ja võivad kajastada infot, mis aja jooksul muutub ebaõigeks või ebatäpseks.
\n
Kohus loeb usutavaks kostja väiteid, et kodulehel avaldatud info jäi muutmata pärast seda, kui kostja tegeliku juurdepääsu tarkvarale kaotas.
\n
180.Asjas kogutud tõendid tõendavad, et kostjal ei olnud võimalik tarkava kasutada. Kostja esitas kohtule video (video nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel, ekraanitõmmised koos tõlgetega toimiku 2. kd, lk 56-59), milles on kujutatud kostja arvutit. Arvutis ei õnnestu käivitada Optitex tarkvara ja ekraanil avaneb veateade, millest võib järeldada, et litsentside kehtivus on lõppenud.
\n
181.Hageja esitas ekraanitõmmise kostja tehtud videost, millel on kuupäevaks 03.03.2016 (toimiku 1. kd, lk 181). Hageja seaduslik esindaja esitas kohtule dokumendi (toimiku 1. kd, lk 182-183), mis on hinnatav mitte tõendi, vaid poole seletusena. Hageja leidis, et kostja on tahtlikult varjanud video tegeliku salvestamise aega. Lisaks esitas hageja kohtule teise ekraanitõmmise kostja videost ja leidis, et kuna veateate kohaselt on moodulid mitteaktiivsed, on kostja järelikult eemaldanud tarkvaravõtme serverist ja põhjustanud sellega tarkvara uue aktiveerimise võimaluse, kuid selliseid järeldusi esitatud tõenditest teha ei ole võimalik.
\n
182.Ekspertiisiaktist nr 194-IA0002 (toimiku 2. kd, lk 96-100, lisad andmekandjal, toimiku 2. kd, lk 102) nähtub, et ekspertiisi käigus vaatles ekspert esmalt kahte füüsilist litsentsivõtit:
\n
Optitex Net Time ja Sentinel MAX PX MN. Litsentsivõtmed ei olnud ühegi arvuti külge ühendatud ja neid testiti vabal arvutil. Litsentsitarkvara käivitus esimese võtmega ühendamisel, misjärel kuvati 29 erinevat moodulit (loetletud ekspertarvamuses). Pärast seda käivitati Optitex tarkvara, kuid arvuti kuvas veateadet. Sama veateade oli kuvatud ilma litsentsivõtmeta.
\n
183.Ekspertarvamuses on loetletud lauaarvutid, mida uuriti ja kuhu oli Optitex tarkvara paigaldatud. Üheski lauaarvutis ei õnnestunud Optitex tarkvara käivitada. Ekspert tuvastas, et paigaldatud tarkvara versiooninumbriks oli 12, mis muuhulgas sisaldas 3D moodulit. Tarkvara oli paigaldatud 25.02.2015, 26.02.2015 ja 03.03.2015. Järgnevalt hindas ekspert tarkvara kasutamist ja koostas eraldi loetelu viidetest tarkvara käivitamise ja failide kohta. Ekspert märkis, et viiteid rakenduse kasutamise õnnestumise või ebaõnnestumise kohta ei leitud.
\n
184.Nimekirjast „avatud rakendused“ (ekspertiisiakti lisa) nähtub, et rakendusi oli avatud arvutites 2015. aasta veebruaris, märtsis ja septembris ning seejärel juba kohtumenetluse ajal 2019. a jaanuaris. Ühes arvutis on rakendusi avatud 2018. a mais ja septembris, teises arvutis 2018. a aprillis ja kolmandas juulis 2017. Nimekirjast JumpList nähtub, et enamikes arvutites on faile avatud 2015. aasta veebruaris ja märtsis, aprillis, juulis ja septembris ning 2019. aastal kohtumenetluse ajal. Ühes arvutis on kajastatud failiga seonduv 21.11.2016 ja ühes 31.08.2017.
\n
Nimekirjast MilosPDS nähtub kasutamine ainult 2015. aasta märtsis ja veebruaris.
\n
32 185. Nimekirjast PDS failid nähtub, millal on faile loodud ja viimati muudetud. Üks muutmine on toimunud 29.06.2016, üks 01.02.2017 ning muudatusi on tehtud ka 22.02.2019 ning 29.03.2019. Ülejäänud muudatused kõik tehtud 2015. aasta veebruaris ja märtsis. Kaustast „kirjad“ on näha, et kostjale on saadetud PDS failiga kiri ning ka üks kalenderkutse 2016. a märtsis. Kokkuvõttes võib ekspertarvamusest ja selle lisadest järeldada, et ligipääsu tarkvarale ei olnud ning pärast 2015. aastat kostja tarkvara ei kasutanud. Kostja on küll teinud hiljem katseid tarkvara käivitada, kuid seda, kas ta tarkvara avada sai, ekspert ei tuvastanud.
\n
186.EKEI selgitas vastuses hageja esindaja pretensioonile (toimiku 2. kd, lk 106-108), et ühtegi hageja viidatud arvutit tegelikult ekspertiisi tegemisel välja ei jäetud. Pärnu ja Hummuli osakondade arvuteid ekspertiisiks ei esitatud ning läbiotsimine ei kuulunud eksperdi ülesannete hulka. Lisaks selgitati hagejale, kuidas arvestati arvutiketaste uuendamisi ja sellega seotud andmete ümbertõstmisi. EKEI selgitas hagejale, et kuigi ekspertarvamuses oli viidatud Optitex tarkvara versioonile 12, ei muuda ekspertarvamuse sisu alamversiooni puudumine numbrist, sest 12 jääb ikka versiooninumbriks. Lisaks selgitati, et kuna tarkvara ei kuvanud litsentsi kehtivusaega, tehti katse, kas tarkvara läheb litsentsivõtmega tööle, mis ei õnnestunud, kuigi License Manager suutis litsentsivõtme tuvastada.
\n
187.15.11.2019 istungil selgitas ekspert O. O. täiendavalt (toimiku 2. kd, lk 179-180), et kostja arvutites Optitex tarkvara käivitada ei õnnestunud, kuigi ekspert proovis seda erinevatel viisidel teha. Ekspert selgitas, et tema kogutud andmetest ei saanud järeldada, kas kostjal õnnestus tarkvara käivitada või ta üksnes proovis seda teha. Pidevat tarkvara kasutust ekspert ei tuvastanud. Kui tarkvara kasutada, pidi eksperdi sõnul sellest alles jääma mingi tulem, kuid seda ekspert pärast 2016. a ei leidnud, millest ta järeldas, et tarkvara rohkem ei kasutatud. Antud seisukoht on kooskõlas tunnistaja A. A. ütlustega, milliste kohaselt loodi tootmistegevuses igapäevaselt ligikaudu 50 faili. Kui kostja oleks Optitex tarkvara oma tegevuses kasutanud, oleks ekspert pidanud leidma hulgaliselt antud tarkvara abil loodud faile.
\n
188.Ekspert ühtlasi leidis, et kui on olemas võti ja paigaldatud tarkvara, peaks olema kõik vajalik selleks, et tarkvara käivituks. Eksperdi sõnul ainult võtmega tarkvara ei käivitunud.
\n
Serveri seadistusi järgi vaadates ei leidnud ekspert tarkvara aktiveerimise infot ega viidet, kas või millal on litsents aktiveeritud. Kuigi litsentsid pidid andma õiguse installeeritud mooduleid kasutada, siis faktiliselt ei õnnestunud ühtegi moodulit kasutada. Veateade teatas, et tarkvara ei leidnud sobivat litsentsi. Seega nähtub ekspertarvamusest, EKEI vastusest hageja pretensioonile ja eksperdi istungil antud ütlustest, et kostjal puudub tänaseni tegelik ligipääs tarkvarale ja kostja ei ole tarkvara tegelikult kasutanud. Olukorras, kus ostja ei saa tegelikult ostetud eset vallata ega kasutada müüjast tulenevatel põhjustel, on kohtu hinnangul tegemist müüja lepinguliste kohustuste olulise rikkumisega.
\n
189.Hageja on esitanud üksnes vastuolulisi ja tõendamata väiteid selle kohta, miks kostjal puudus juurdepääs tarkvarale. Alusetud on hageja väited, et ta ei olnud teadlik juurdepääsu puudumisest, sest sellest sai tema töötaja teada hiljemalt 2015. aasta septembris. Asjas kogutud tõenditest võib järeldada, et hageja töötaja ei avanud kostja jaoks juurdepääsu väidetavalt Optitex kodulehel avaldatud kasutusjuhise abil ega selgitanud kostjale vastava juhise olemasolu. Seetõttu on kohtu jaoks ebausutavad hageja väited, et tarkvarale juurdepääsu oleks kostja ise saanud kergesti taastada. Need väited on ebausutavad kohtu jaoks ka seetõttu, et need on vastuolus hageja varasemate väidetega, milliste kohaselt olevat hageja ise 2015. a juunis kostjale juurdepääsu uuesti ja lõplikult avanud.
\n
190.Kohus leiab, et isegi juhul, kui kostja oleks saanud mõne kasutusjuhise abil juurdepääsu tarkvarale taastada, ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjat mistahes viisil sellisest 33 võimalusest teavitanud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostjale viidatud kasutusjuhise üle andnud, selle kättesaadavaks teinud või viidanud selle olemasolule. VÕS § 211 lg 1 sätestab, et müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Lisaks tuleneb VÕS § 372 lõikest 1, et litsentsiandja peab mõistliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist andma litsentsisaajale üle dokumendid ja teabe, mis on vajalikud õiguse kasutamiseks lepingu alusel. Eeltoodust tuleneb, et kui kostjal oli endal vaja teha tehnilisi toiminguid tarkvarale juurdepääsemiseks ja järgida seejuures mingeid aktiveerimise juhiseid, oleks hagejal kui müüjal olnud kohustus need koos tarkvara installeerimisega kostjale üle anda. Seda ei ole hageja tõendanud.
\n
191.Kohus leiab, et kuna hageja ei kõrvaldanud Cutplan moodulis esinenud olulisi puudusi ega teinud midagi pärast 2015. aasta septembrit selleks, et kostjale ligipääsu tarkvarale taastada, on hageja kui müüja müügilepingut oluliselt rikkunud VÕS § 223 lg 1 mõistes, mis andis kostjale õiguse lepingust taganeda VÕS § 223 lg 3 alusel ilma täiendavat tähtaega andmata.
\n
192.VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise lepingu rikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.
\n
Kohtu hinnangul jäi kostja hageja kohustuste rikkumise tõttu olulisel määral ilma sellest, mida ta lootis. Kostja ei saanud tarkvara, mis oleks olnud terviklik ja koheselt kasutatav kostja tootmisprotsessis. Lisaks puudus kostjal üldse juurdepääs tarkvarale. Alusetu on hageja väide, et kostja pidi talle tasu maksma sõltumata sellest, kas ta tarkvara tegelikult kasutada sai või mitte.
\n
Lisaks leiab kohus, et pooled ei sõlminud kestvuslepingut. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et pooled sõlmisid ühekordse müügilepingu, mille alusel pidi kostja saama tähtajatu õiguse tarkvara kasutada. Sellisest lepingust võis kostja taganeda.
\n
193.VÕS § 188 lg 1 sätestab, et lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 188 lõikest 2 tuleneb, et kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. VÕS § 189 lg 1 näeb ette, et lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut.
\n
Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates.
\n
194.Kostja saatis hagejale 21.03.2016 kirja (toimiku 1. kd, lk 13-14), milles leidis, et pakutav toode oli poolik ega vastanud tema ootustele. Kostja leidis, et tootel puudub tema jaoks väärtus.
\n
Kostja teatas, et ta soovib lõpetada tootega tutvumist ja palus tagastada tasutud ettemaksu 10 päeva jooksul. 11.04.2016 saatis kostja hagejale teise kirja (toimiku 1. kd, lk 15-16). Kostja leidis, et talle reklaamiti programmi kui ühtset tervikut koos kõigi funktsionaalsustega, kuid tegelikkuses süsteem ei töötanud. Puuduste kohta on teave müüjale edastatud. Müüja lubas teha arendusi, kuid kostjale ei olnud teada, kas või kuidas on need tehtud. Kirja saatmise ajaks oli möödunud 12 kuud ning kostjale ei olnud teada, mis on arendustest saanud. Kohus leiab, et kuna kostja palus ettemaksu tagastada, võib eelviidatud kostja avaldusi, eeskätt 21.03.2016 avaldust pidada lepingust taganemise avalduseks.
\n
34 195. Hageja vastas kostja pöördumistele 31.03.2016 ja 13.04.2016 (toimiku 1. kd, lk 80 pöördel
\n
–81, 1. kd, lk 17-18), milles ta kostja väidetega ei nõustunud. Hageja vastustest võib siiski järeldada, et ta oli kostja pöördumised kätte saanud ning kostja tahe lepinguline suhe lõpetada ja ettemaks tagasi saada olid hagejale arusaadavad. Kuna hageja oli lepingut oluliselt rikkunud, on kostja kohtu hinnangul lepingust kehtivalt taganenud. Lepingust taganemine vabastas kostja kohustustest seda täita ja teha hagejale lepingulisi makseid. Kostjal tekkis õigus saada tagasi lepingu alusel makstud ettemaks.
\n
196.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 04.02.2015 esitas hageja kostjale arve nr 1502011 summas 14 045,40 eurot (toimiku 1. kd, lk 11) 30% ettemaksu eest. Kostja tasus arve 13.02.2015 (toimiku 1. kd, lk 126 pöördel). 04.03.2015 esitas hageja kostjale arve nr 1503006 (toimiku 1. kd, lk 11 pöördel) summas 14 045,40 eurot teise 30% makse eest. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja tasus hagejale kokku 28 090,80 eurot. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja esitas kostjale 24.03.2015 ka arve nr 1503032 (toimiku 1. kd, lk 12) summas 18 727,20 eurot ja 29.12.2015 arve nr 1512048 (toimiku 1. kd, lk 12 pöördel) summas 17 820 eurot, milliseid kostja ei tasunud.
\n
197.Kuna kostja taganes kohtu hinnangul õiguspäraselt lepingust, tuleb kohtu hinnangul hagi jätta rahuldamata. Lepingust taganemise tõttu ei ole kostjal enam kohustust lepingut täita. Lisaks on kohus tuvastanud, et pooltevaheline leping ei andnud hagejale õigust esitada 29.12.2015 arvet summas 17 820 eurot. Seega tuleb hagi põhivõlgnevuse nõudes 36 547,20 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 7405,41 eurot ja edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõudes jätta rahuldamata. Kuna kostjal oli õigus lepingust taganeda, on kostjal õigus tagasi nõuda lepingu alusel makstud summat. Seega kuulub vastuhagi rahuldamisele. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista põhinõudena 28 090,80 eurot, hagiavalduse esitamise päevaks (13.10.2018) sissenõutavaks muutunud viivisena 5768,11 eurot, ajavahemikul hagiavalduse esitamisele järgnenud päevast (14.10.2018) kuni kohtulahendi tegemise päevani (23.12.2019) sissenõutavaks muutunud viivisena 2684,40 eurot. Alates kohtulahendi tegemise päevale järgnevast päevast (24.12.2019) tuleb hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõude summalt 28 090,80 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
\n
198.Täiendavalt osundab kohus, et kohustas hagejat 02.04.2018 esitama kõigi võõrkeelsete tõendite täielikud tõlked (toimiku 1. kd, lk 40), kuid hageja kõigi tõendite tõlkeid ei esitanud.
\n
Kohus jätab tähelepanuta need hageja tõendid, milliste kohta hageja täielikke tõlkeid ei esitanud.
\n
199.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
\n
Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
\n
200.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista 25 980,48 eurot, mis koosneb lepingulise esindaja kuludest 24 700 eurot ilma käibemaksuta, vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust 900 eurot, registripäringutest summas 6 eurot ja tunnistaja tasust 374,48 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskulude summalt seadusjärgses määras. Esindaja 35 osutas kostjale õigusabi tunnitasuga 160 eurot ja 200 eurot. Kostjale osutati õigusabi 148,25 tunni ulatuses. Registripäringuid tegi esindaja 31.10.2018 ja 31.05.2019. Kostja palus menetluskulude väljamõistmisel arvestada, et hageja tegevusest tingituna on menetlus käesolevas asjas olnud põhjendamatult koormav ja tinginud seetõttu nii menetluse venimise kui ka kostja kulude suurenemise.
\n
201.Hageja pidas kostja kulusid ülepaisutatuks. Hageja pidas mõistlikuks tunnitasu määraks 153 eurot ilma käibemaksuta. Kostja menetluskulusid pidas hageja ülepaisutatuks ka põhjusel, et hageja esindaja osutas õigusabi 111,50 tunni ulatuses, kuid kostja esindaja 148,25 tunni ulatuses.
\n
202.Kohus peab mõistlikuks ja vaidluse keerukusega kooskõlas olevaks kostja tunnitasu suuruseks 160 eurot. Lisaks loeb kohus ülepaisutatuks aega, mis on kostja esindajal kulunud korduvateks nõupidamisteks kliendiga. Kuigi kohus loeb nõupidamisi vajalikuks, ei ole kohtu toimiku pinnalt võimalik tuvastada, kas kohtumised kliendiga toimusid ja kui kaua need kestsid.
\n
Vaidluse sisu arvestades võis esindajal mõistlikult aega kuluda kõigis küsimusteks kliendiga nõupidamiseks kokku 3 tunni ulatuses. Kostja esitatud menetluskulude nimekirjast nähtub, et kostja esindaja pidas kliendiga nõu kokku 12 tunni ulatuses. Seega on menetluskulud ülepaisutatud 9 tunni ulatuses. Muus osas peab kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks ja kooskõlas olevaks esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning teostatud menetlustoimingute ajalise kestvusega. Kohus nõustub, et kostja menetluskulud olid osaliselt põhjustatud hageja vastuolulistest väidetest ja vajadusest neile vastata. Seega loeb kohus kostja esindaja kulusid põhjendatuks 148,25 tundi – 9 tundi = 139,25 tunni ulatuses. Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 160 eurot, on kostja põhjendatud lepingulise esindaja kulud 22 280 eurot.
\n
203.Kostja kulusid riigilõivu tasumisele 900 eurot, registripäringutele summas 6 eurot ja tunnistajatasule 374,48 eurot loeb kohus põhjendatuks. Kogumis on kostja menetluskulud põhjendatud summas 22 280 eurot + 900 eurot + 6 eurot + 374,48 eurot = 23 560,48 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 23 560,48 eurot. Samuti tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskulude summalt 23 560,48 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 36