võimalikuks ei pidanud, kuid kinnitas, et hageja ruumides oli ühel korral elektrikatkestus.
\n
174.27.10.2017 serveriruumist tehtud videost (nähtav kohtute infosüsteemi vahendusel) ja serveriruumist tehtud fotodest koos selgitustega (toimiku 2. kd, lk 82) nähtub, et tulemüüri ja serverite punased hoiatustuled põlesid kõrge temperatuuri tõttu. Videost kostuva heli osas on hageja selgitanud, et jahutusseade oli suurendanud pöörete arvu maksimumini, et ülekuumenemist vältida. Konditsioneeri esipaneeli tuled ei põlenud, mis viitab kohtu hinnangul elektriühenduse puudumisele. D esindaja K. O. saatis hagejale 27.10.2017 e-kirja teel selgituse (toimiku 2. kd, lk 83), mille kohaselt teavitas monitooringusüsteem 27.10.2017 öösel temperatuuri probleemidest. Kohapeal selgus, et konditsioneer oli lakanud töötamast ja serveriruum oli ülekuumenenud. Kuna reageeriti kiiresti, süsteemid kahjustada ei saanud. D esindaja soovitas edasiste probleemide vältimiseks viia serverid teise asukohta.
\n
175.Eelviidatud tõenditest nähtub kohtu hinnangul kogumis, et hageja ruumides esinesid elektrikatkestused, milliste tõttu ei saanud serveriruumis konditsioneer töötada. Kostja oli 10.10.2017 kokkuleppega võtnud endale kohustuse tagada serveriruumi jahutus. Kuivõrd kostja oli endale vastava kohustuse võtnud, on alusetud kostja etteheited, et hageja olevat elektritöid teostanud oma ruumides ise ning elektrikatkestused olid tingitud hageja enda siseprobleemist või jahutusseadme töörikkest, mis omakorda võis olla tingitud seadme hooldamata jätmisest. Kõik kostja eelviidatud väited on jäänud paljasõnalisteks. Kostja ei ole tõendanud, et elektrikatkestuse tekkimine oli tingitud hagejast või et konditsioneer ei töötanud mõnest hagejast tulenenud põhjusest.
\n
176.Poolte vahel sõlmitud üürilepingu kohaselt pidi kostja tagama hagejale võimaluse kasutada hoone garaažis olevaid parkimiskohti ning hageja pidi parkimiskohtade eest tasuma. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et vaatamata lepingule ei saanud hageja parkimiskohti kasutada.
\n
15.09.2017 saatis kostja hagejale e-kirja (toimiku 2. kd, lk 81), milles teatas, et kostja plaanib järgmisel nädalal teisipäevast reedeni teha töid garaažis ning nendel päevadel palus kostja hagejal seal sõidukeid mitte parkida. Seega teatas kostja ise hagejale, et üüritud eseme kasutamine ei ole nendel päevadel võimalik.
\n
177.28.09.2017 saatis hageja töötaja T. O. kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 22), milles soovis muuhulgas saada selgitust selle kohta, kuidas hakkavad ehitustööd hageja tegevust mõjutama.
\n
Samuti soovis ta teada, millistel aegadel ei ole võimalik parkimiskohti kasutada. E-kirjas avaldas T. O., et kirja saatmise päeval ei olnud parkimiskohad kättesaadavad, sest ei olnud võimalik sõita garaaži ega sealt välja, millest hagejat ette ei teavitatud. Seega võib asjas kogutud tõenditest 31 järeldada, et enne 10.10.2017 kokkuleppe sõlmimist oli mitmeid päevi, kus hageja tegelikult renditud parkimiskohti kasutada ei saanud.
\n
178.Kohtu hinnangul võib kõigist eelviidatud asjaoludest järeldada, et üüritud pinnal ning üüritud parkimiskohtadel esines korduvalt selliseid puudusi, milliste tõttu oli üüritud eseme sihtotstarbeline kasutamine olulisel määral piiratud VÕS § 279 mõistes. Hageja teavitas korduvalt kostjat erinevatest puudustest ning kostja oli kõigi puuduste olemasolust teadlik.
\n
Kohtumenetluse käigus ei ole kostja eitanud, et ta oli puudustest teadlik. Kostja on alusetult asunud seisukohale, et hageja pidi üürnikuna taluma puudusi, mis sisuliselt ei võimaldanud kasutada üüripinda kontoriruumidena ning tõid isegi kaasa ohu pinnal viibinud inimeste tervisele. Kohus leiab, et kuivõrd hageja teavitas kostjat korduvalt puudustest, andis korduvaid tähtaegu puuduste kõrvaldamiseks, kuid kostja puudusi ei kõrvaldanud ning rikkus 10.10.2017 kokkuleppest tulenevaid kohustusi, oli hagejal õigus kostjaga sõlmitud üürileping erakorraliselt üles öelda täiendavate etteteatamise tähtaega järgimata kooskõlas VÕS § 279 lõikega 1.
\n
179.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et hageja saatis kostjale 09.01.2018 üürilepingu ülesütlemise avalduse (toimiku 1. kd, lk 86-87). Avalduses leidis hageja, et alates hoones remonditööde alustamisest ei vasta üüripind 10.10.2017 sõlmitud kokkuleppele. Hageja viitas, et ta on alates 10.10.2017 saatnud kostjale hulgaliselt e-kirju, milles on mittevastavusele tähelepanu juhtinud. Vaatamata sellele ei olnud kostja hageja hinnangul ülesütlemise avalduse esitamise ajaks kõrvaldanud mitmeid olulisi üüripinna kasutamist takistavaid puudusi. Puudustena viitas hageja avalduses ulatuslikele veeleketele, mis on kahjustanud põrandakatteid ja tekitanud ruumidesse haisu, tõsiseid puudusi ventilatsiooniga ja temperatuuriga, üüripinnal levivat haisu ja tolmu ning valju ehitusmüra. Avaldusele olid lisatud X mõõtmistulemused. Hageja leidis, et kostja tegevuse tõttu ei ole tal võimalik üüripinda kasutada kontoripinnana. Muuhulgas viitas hageja ohule inimeste tervisele.
\n
180.Hageja leidis avalduses, et ta on kostjat puudustest teavitanud, kuid kostja ei ole puudusi kõrvaldanud. Hageja leidis, et alates detsembri keskpaigast ei ole tal enam võimalik üüritud ruume kontoripinnana kasutada. Üüripinnal viibimine oli muutunud ohtlikuks hageja töötajatele ja külalistele. Hageja ütles üürilepingu ennetähtaegselt üles ilma etteteatamise tähtaega järgimata alates 10.01.2018. Lisaks palus hageja kostjal tasuda leppetrahvi üürilepingu punkti 6.3. alusel.
\n
181.18.01.2018 saatis hageja kostjale ka e-kirja (toimiku 1. kd, lk 119), milles ta leidis, et kostjal ei ole alust esitada täiendavaid arveid. Kuna kostja esindaja ei tulnud vastu võtma ruumide valdust, edastas hageja kostjale elektrinäidud ja teatas, et võtmeid ja sissepääsukaarte on kostjal võimalik kätte saada hageja uuest asukohast. Kostja vastas ülesütlemise avaldusele 02.02.2018 (toimiku 1. kd, lk 100-105) ja leidis, et hageja ei täitnud üürnikuna talumiskohustust.
\n
182.Kohus leiab, et hagejal oli üüripinnal tekkinud puuduste tõttu õigus üürileping erakorraliselt üles öelda ilma täiendavat tähtaega andmata. Üüripinnal esinenud ja avalduses viidatud puudused olid kohtu hinnangul korduvad ja laiaulatuslikud ning takistasid olulisel määral üüripinna kasutamist. Kohus ei nõustu kostjaga, et kuna ülesütlemise avalduses ei olnud viidatud kõigile üüripinna puudustele, millistele hageja viitas kohtumenetluses, ei ole hagejal õigust nendele puudustele tugineda. Hageja on tuginenud kohtumenetluses ka nendele puudustele, milliseid ei ole ülesütlemise alusena käsitletud seetõttu, et nende puuduste esinemine tõi hagejale kaasa kahju. Kohus ei nõustu ka kostja väitega, et hageja esitas lepingu ülesütlemise avalduse hilinemisega. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et takistused seoses üüripinna kasutamisega esinesid sisuliselt igapäevaselt ja olid alates 2017. aasta detsembrist veelekete näol intensiivsed.
\n
Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hageja korduvatele pöördumisele igakordselt reageerinud. Kohtu hinnangul ei saa pidada 2018. aasta jaanuari esimestel päevadel esitatud ülesütlemist avaldust pidada hilinenuks, sest kõik selles viidatud puudused esinesid vahetult ja pidevalt avaldusele eelnenud kolme kuu jooksul.
\n
32 183. Kuna hagejal oli õigus üürileping erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles öelda, vabastas ülesütlemise avaldus mõlemad pooled edasise lepingu täitmisest alates 10.01.2018 kooskõlas VÕS § 195 lõikega 2. Lisaks võib esitatud tõendite alusel järeldada, et pärast 2017. a detsembris toimunud veelekkeid olid ruumid sedavõrd kahjustatud, et hagejal ei olnud võimalik neid kasutada. Ruumide kasutamist takistas laepaneelide alla kukkumisest tulenev oht ning märgunud elektrijuhmetest tulenev oht. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oli võimalik üüritud ruume kasutada eesmärgipäraselt 2017. a detsembri viimase kümne päeva jooksul. Kooskõlas VÕS §-ga 278 oli hagejal õigus alandada üüri perioodi eest, mil ta pinda kasutada ei saanud.
\n
184.Üürilepingu rikkumise eest esitas hageja kostjale kolme kuu üürile vastava leppetrahvinõude summas 26 818,14 eurot. Poolte vahel sõlmitud lepingu (toimiku 1. kd, lk 813) punkt 6.3. andis üürnikule selge õiguse nõuda lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel teise poole süülise teo tõttu leppetrahvi. 10.10.2017 kokkuleppes (toimiku 1. kd, lk 29-31) nägid pooled ette, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi ka siis, kui kostja rikub lisakokkulepet. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja rikkus üürilepingust ja lisakokkuleppest tulenevaid kohustusi vaatamata sellele, et hageja juhtis rikkumistele korduvalt tähelepanu ning palus need kõrvaldada.
\n
Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks lepingu rikkumisel puudunud süü. Kuna hageja ütles lepingu kostja rikkumiste tõttu üles, oli tal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
\n
185.Kostja ei ole tõendanud ega põhistanud oma väiteid, milliste kohaselt oli poolte ühiseks tahteks leppetrahvi kokkuleppe sõlmimisel see, et leppetrahv katab lepingupoole kahju. Kohus selgitas kostjale 05.12.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 68-70) vajadust tõendada oma väiteid poolte ühise tahte kohta. Vaatamata kohtu selgitustele kostja oma väiteid ei põhistanud ega tõendanud. Lepingu ega 10.10.2017 kokkuleppe tekstist kostja väidetud tahe ei nähtu. VÕS § 161 lg 1 näeb ette, et lepingu rikkumise korral võib kahjustatud lepingupool nõuda leppetrahvi tegelikust kahjust sõltumata. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingu ülesütlemise eest ning kahju hüvitamist tulenevalt sellest, et lepingu kehtivuse ajal rikkus kostja oma kohustusi.
\n
186.Kahjuna nõudis hageja kostjalt serveriruumi kolimisega, erakorralise kontori kolimisega ning asendusruumide rentimisest tulenevat hüvitist. Kohus leiab, et need hageja kahju nõuded on põhjendatud ja tõendatud. VÕS § 115 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
\n
187.VÕS § 278 näeb ette, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, on üürnikul muuhulgas õigus nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist. Seega ei ole põhjendatud kostja väited, et hageja ei saanud nõuda kahju hüvitamist.
\n
188.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud pool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lisaks tuleneb VÕS § 127 lõikest 4, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
\n
33 189. Käesolevas asjas tuvastas kohus, et kostja rikkus lepingulist kohustust tagada serveriruumis jahutus. Kuna jahutus ei olnud tagatud, oli hagejal põhjendatud õigus kolida server ümber teise asukohta. Kostja pidi ette nägema, millised tagajärjed tekivad hagejale siis, kui ta oma lepingulist kohustust ei täida. Kui hageja ei oleks pidanud serveriruumi ümber kolima, ei oleks ta pidanud kulutusi tegema. Kostjal oli ühtlasi lepingust tulenev kohustus tagada hagejale võimalus kasutada üüritud ruume sihtotstarbeliselt kontoriruumidena, sealhulgas koosolekute pidamiseks.
\n
Kohus on tuvastanud, et kostja rikkus lepingut viisil, mille tõttu oli ruumide kasutamine oluliselt takistatud või piiratud ning lõppastmes oli hagejal õigus leping üles öelda. Kostja pidi ette nägema, et kui ta lepingut rikub, võib hagejal tekkida vajadus teha kulutusi asendusruumide kasutamiseks või kanda kulusid seoses vajadusega lahkuda ennetähtaegselt pinnalt, mida enam inimeste ohutuste tagamise eesmärki silmas pidades kasutad ei saanud.
\n
190.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 02.11.2017 esitas hageja avalduse serveriühenduse loomiseks Teletorni andmekeskuses (toimiku 2. kd, lk 112). Eelnevalt juba viidatud tõenditest nähtub, et koostööpartner D OÜ soovitas hagejale server ümber kolida tekkinud probleemide tõttu. D OÜ esitas hagejale 26.12.2017 arve andmekeskuse kolimise eest summas 1152 eurot koos käibemaksuga ja 960 eurot ilma käibemaksuta (toimiku 1. kd, lk 95, 114). Kohus leiab, et hageja kahju nõue seoses serveri ümberkolimisega on põhjendatud vaatamata sellele, milline on arve kuupäev. Kostja rikkus lepingut, ei taganud serveriruumi jahutust ning hagejal tekkis vajadus server ümber kolida. Hagejal oleks tekkinud vajadus server ümber kolida ka seoses lepingu erakorralise ülesütlemisega, mistõttu ei saa kostja vabaneda kahju hüvitamise kohustusest viidates üksnes arve kuupäevale.
\n
191.X OÜ estas hagejale 20.11.2017 arve (toimiku 1. kd, lk 83, lk 93, tõlge lk 84) koosoleku ruumi kasutamise kohta 14.11.2017 koos toitlustusega. Koosoleku ruumi kasutamise tasu oli 500 eurot ilma käibemaksuta. Hageja oli arve tasunud (toimiku 1. kd, lk 85). 08.12.2017 esitas X OÜ hagejale teise arve (toimiku 1. kd, lk 93 pöördel) ruumi kasutamise ja konverentsiteenuste eest.
\n
Hageja tasus arve (toimiku 1. kd, lk 94). Seega võib esitatud tõenditest järeldada, et hageja kasutas kahel korral koosolekute pidamiseks asendusruume.
\n
192.X OÜ arvetest (toimiku 2. kd, lk 166-168) nähtub, et varasemalt oli hageja üürinud hotellis ruume ühel korral 2016. aasta märtsis ning ühel korral 2017. aasta aprillis. Samuti oli ruume üüritud ühel korral 2018. aasta mais. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et kuna hageja kasutas tavapäraselt koosolekuruume hotellis, ei kuulu kahju hüvitamisele. Üksnes asjaolust, et hageja on lisaks hagis viidatule veel kahel korral hotellis olevaid ruume kasutanud, selliseid järeldusi teha ei saa. Kohus on käesolevas asjas tuvastanud, et 2017. a novembris esinesid üüritud ruumides korduvalt probleemid, muuhulgas esines müra (02.11.2017, 09.11.2017, 13.11.2017, 16.11.2017, 201.11.2017), ei töötanud ventilatsioon (03.11.2017). Kostja ei teavitanud hagejat ette mürarikastest töödest ega ventilatsiooni välja lülitamisest, rikkudes sellega 10.10.2017 kokkuleppest tulenevaid kohustusi. Kostja pidi ette nägema, et kui ta oma lepingulisi kohustusi ei täida, ei saa hageja teada, kas tema soovitud aegadel on üüritud ruumides koosolekute pidamine segamatult ja probleemideta võimalik. Kostja pidi aru saama, et lepinguliste kohustuste rikkumine toob kaasa kahju. Vajadus kasutada koosolekuruume väljaspool üüritud pinda tuleneb kohtu hinnangul asjas tuvastatud asjaoludest.
\n
193.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ütles kostjaga sõlmitud üürilepingu erakorraliselt üles ning ilma erakorralise ülesütlemiseta oleks hageja vaidlusaluselt pinnalt lahkunud alles järgmise aasta suvel. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 19.12.2017 sõlmisid hageja ja X OÜ äriruumi üürilepingu (toimiku 2. kd, lk 113-120), mille alusel üüris hageja 700 m2 suuruse büroopinna alates 27.12.2017 koos parkimiskohtadega. Lepingu punktis 4 oli märgitud, et üüripinna koosseisu kuulub mööbel ja sisustus, mis oli üüripinnal seisuga 17.11.2017, mil hageja esindajad pinda üle vaatasid. Leping oli sõlmitud tähtajaga kuni 31.05.2018. Seega võib järeldada, et hageja sõlmis uue üürilepingu siis, kui vaidlusaluse pinna kasutamine oli tema hinnangul 34 muutunud võimatuks. Kohtu hinnangul on asjakohatu kostja viide, et kuna hageja esindajad käisid ruume üle vaatamas juba 17.11.2017, oli lepingu ülesütlemine alusetu, sest hageja planeeris lahkumist ette. Kohus on tuvastanud, et pärast 10.10.2017 kokkuleppe sõlmimist esinesid vaidlusalusel üüripinnal pea igapäevaselt erinevad probleemid ning kostja ei reageerinud alati hageja pöördumisele. Seetõttu peab kohus igati mõistlikuks, et hageja esindajad asusid kaaluma alternatiivseid võimalusi. Alternatiivide otsimisest juba novembris ei saa tuleneda üürilepingu erakorralise ülesütlemise alusetus, kuivõrd kostja korduvad lepingu rikkumised on leidnud tõendamist.
\n
194.X OÜ esitas hagejale arve kolimisteenuse eest Rävala pst 2 ruumidest ajavahemikul 15.12.2017 kuni 22.12.2017 summas 2559,60 eurot (toimiku 1. kd, lk 96, lk 115) ning ajavahemikul 03.01.2018 kuni 15.01.2018 summas 2379,25 eurot (toimiku 1. kd, lk 97, lk 116).
\n
Kokku on kolimise kulud 4938,85 eurot. 08.07.2018 esitas X OÜ hagejale arve kolimisteenuse eest aadressilt Endla 16 aadressile Ämma tee 78a (toimiku 2. kd, lk 121). Hageja palus kostjalt välja mõista vaid kulu, mis seondus kolimisega vaidlusaluselt pinnalt Endla 16 ruumidesse, sest kui kostja ei oleks lepingut rikkunud, ei oleks hageja pidanud kandma erakorralise kolimise kulusid.
\n
195.Kohus leiab, et erakorraliste kolimiskulude näol on tegemist kahjuga, mida ei oleks hagejale tekkinud, kui kostja ei oleks lepingut rikkunud. Hageja ütles kostja korduvate rikkumiste tõttu põhjendatult lepingu erakorraliselt ja ennetähtaegselt üles. Kostjale pidi olema ettenähtab, et kui hagejal ei ole võimalik üüritud pinda eesmärgikohaselt kasutada kuni lepingu tähtaja lõppemiseni, tekib tal erakorraliselt vajadus kolida ajutisele pinnale enne uute kontoriruumide valmimist. Kostja ei ole põhistanud, miks ta peaks vastutama kahju eest üksnes summas 409,25 eurot ehk selles ulatuses, mille võrra oli ühe kolimise kulu teisest kulust suurem. Hageja on pidanud kolima erakorraliselt ühe korra rohkem ning kandma sellega seotud kulu.
\n
196.Kostja vaidles hageja kahju nõudele muuhulgas osaliselt vastu põhjendusega, et nõude hulka ei saa kuuluda käibemaks, sest hageja on käibemaksukohustuslane ning tema registreeritud numbriks on EExxx. Hageja antud asjaolu osas vastuväiteid ei esitanud. Hageja ei vaielnud vastu kostja väitele, et serveri ja kontori kulude osas esitatud arvetelt sai ta sisendkäibemaksu tagasi arvestada. Kohus osundab, et asendusruumide rentimise kulu hüvitamist soovis hageja ilma käibemaksuta. VÕS § 127 lg 5 järgi tuleb kahju hüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kuigi hageja kahju nõue tulenevalt serveri ja kontori kolimisest on põhjendatud, tuleb kahju nõude summast maha arvestada käibemaksu osa. Hageja kahju kuulub kolimiskulude osas hüvitamisele ilma käibemaksuta ehk serveri kolimise osas summas summas 960 eurot ja muude kolimiskulude osas kokku summas 2133 eurot + 1982,71 eurot = 4115,71 eurot.
\n
197.Kohus leiab, et hageja kahju nõuded tulenevalt parkimiskuludest ja sõiduki kahjustamisest ei kuulu rahuldamisele, sest need nõuded ei ole tõendatud. Hageja on parkimise osas küll tõendanud, et kostja takistas tal mitmetel päevadel sõidukite parkimist üüritud kohtadel, kuid hageja ei ole tõendanud, millist täiendavat kulu ta kandis seoses sõidukite mujal parkimisega.
\n
Nõude tõendamiseks esitas hageja kohtule üksnes tabeli (toimiku 1. kd, lk 117) töötajate sõidukite registrinumbrite ja parkimise teenustasu väljavõtetega 21.09.2017, 22.09.2017, 23.09.2017, 25.09.2017, 27.09.2017 kunu 29.09.2017. Koos käibemaksuga oli parkimise tasu 210,32 eurot. Tabelist ei nähtu, kes on selle koostanud ning kes ja kuidas parkimise eest tegelikult tasus. Kohus selgitas 05.12.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 68-70) hagejale, et viimasel tuleb täiendavalt põhistada ja tõendada oma parkimiskuludega seotud nõuet. Vaatamata kohtu selgitustele hageja oma nõuet täiendavalt ei tõendanud. Kuna hageja ei ole tõendanud täiendavate kulude kandmist seoses parkimisega, ei kuulu rahuldamisele hageja kahju nõue 35 parkimiskulude hüvitamiseks summas 210,32 eurot.
\n
198.Kohtu hinnangul on tõendamata ka hageja ühe sõiduki kahjustamisest tulenev nõue summas 200 eurot. Hageja väitis, et sõiduk sai kahjustada kostja garaažis ehitustööliste tegevuse tõttu, kuid hageja ei ole esile toonud ega tõendanud asjaolusid, kuidas sõiduk tegelikult kahjustada sai.
\n
Kohus selgitas 05.12.2018 eelistungil (toimiku 2. kd, lk 68-70) hagejale, et tal tuleb täiendavalt tõendada sõiduki kahjustamisest tulenevat nõuet. Kohus osundas, et hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, kuidas vastutab sõidukile tekkinud kahju eest kostja. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja põhistanud ega tõendanud, kuidas sõiduk kahjustada sai ning miks vastutab selle eest kostja.
\n
199.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 14.09.2017 saatis hageja juhatuse liige kostjale e-kirja (toimiku 1. kd, lk 26) ja ta teatas, et tema auto on samal päeval garaažis ära kraabitud. Hageja esindaja soovis, et kostja ehitaja hüvitaks kasko omavastutuse kulud. ERGO Insurance SE koostas kahjujuhtumi kohta 19.10.2017 otsuse (toimiku 1. kd, lk 27), mille kohaselt toimus sõidukiga Lexus NX200T 14.09.2017 Rävala pst 2 garaažis kahjujuhtum, kus sõiduk sai ehitustööde käigus kahjustada. Tegu oli kindlustusjuhtumiga ja kindlustusandja otsustas hüvitada sõiduki taastamise kulud summas 808,64 eurot. Taastamise kuludest arvati maha omavastutus 200 eurot. U AS esitas hagejale 26.10.2017 arve sõiduki Lexus tagapamperiga seotud tööde eest summas 970,37 eurot (toimiku 2. kd, lk 122).
\n
200.ERGO Insurance SE-le esitatud kahjuteates (toimiku 2. kd, lk 34) avaldas hageja esindaja, et 14.09.2017 oli Rävala pst 2 garaažis parkinud sõiduk Lexus saanud kahjustada. Kahju teate koostanud hageja seaduslik esindaja märkis, et sõiduk sai kahjustada ehitustööde käigus. Kahju teatele olid lisatud fotod (toimiku 2. kd, lk 35), millistest nähtuvalt on kriimustatud sõiduki tagumine osa. Eelviidatud ühestki tõendist ei nähtu, kuidas sõiduk tegelikult ehitustööde käigus kahjustada sai. Kohtu hinnangul ei saa ka ainuüksi asjaolust, et samas garaažis tegutsesid ehitustöölised, automaatselt järeldada sõiduki kahjustumist ehitustööde käigus.
\n
201.Kostja esitas kohtule oma pöördumise ekspert R. P. (toimiku 2. kd, lk 63 pöördel – lk 64).
\n
Koos fotodega saadetud pöördumises seadis kostja esindaja kahtluse alla viisi, kuidas oli sõiduki kahjustus tekkinud. R. P. vastas 30.08.2018 e-kirja teel (toimiku 2. kd, lk 63 pöördel) ja leidis, et sõidukile kahjustuste tekkimine kontaktil ehituses kasutatavate käsitsi teisaldatavate tööriistadega oli välistatud, sest sellistel tööriistadel ei ole nii palju energiat, et fotodelt nähtuvaid vigastusi tekitada. Kostja esindaja saatis ERGO Insurance SE-le 03.09.2018 ka järelpärimise (toimiku 2. kd, lk 65-66), milles leidis, et kindlustusvõtja on kindlustusandjale esitanud valeandmeid.
\n
202.Kohtu hinnangul võib kostja esitatud tõenditest järeldada, et garaažis pargitud sõiduk võis saada kahjustusi kokkupuutel teise sõidukiga või antud sõiduki enda liikumise tagajärjel. Hageja ei ole sõiduki kahjustamist puudutava kahju nõude osas põhistanud ega tõendanud, millise õigusvastase teoga on kostja talle kahju tekitanud. Üürilepingust, mille kohaselt andis kostja hagejale kasutamiseks parkimiskoha, ei tulenenud kostjale piiramatut vastutust garaaži pargitud sõidukite eest. Hageja ei ole välja toonud ühtegi kostja lepingu rikkumist, mille tõttu oleks tema sõiduk kahjustada saanud. Hageja ei ole välja toonud ega põhistanud, kas või millise õigusvastase teoga oleks kostja talle kahju tekitanud. Seetõttu tuleb hageja nõue summas 200 eurot, mis tulenes sõiduki kahjustamisest, jätta rahuldamata.
\n
203.Hagiavalduses esitas hageja kostja vastu rahalise nõude kogusummas 35 815,56 eurot.
\n
Rahalise nõude suurus tulenes asjaolust, et kohtumenetlusele eelsel ajal oli hageja oma nõude kostja nõudega tema vastu osaliselt tasaarvestanud. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 27.11.2017 esitas hageja kostjale tasaarvestamise avalduse (toimiku 1. kd, lk 36, lisad lk 37-39), millega ta tasaarvestas 10.10.2017 kokkuleppe punktist 6 tuleneva leppetrahvinõude kostja 36 üüritasu nõudega. Hageja soovis järgmise arvega tasaarvestada sõiduki kahjustamisest tulenenud omavastutuse nõude ja sõidukite parkimiskulust tuleneva nõude.
\n
204.26.02.2018 esitas hageja kostjale teise tasaarvestamise avalduse (toimiku 1. kd, lk 110-111), milles ta leidis, et kuna ruume ei saanud alates 22.12.2017 kasutada ning hagejal on õigus keelduda ruumide üüri ja kõrvalkulude tasumisest 2017. a detsembri kümne päeva eest. Hageja leidis, et kuna ta jõudis detsembrikuu üüri tervikuna tasuda, kuulub tasutud summast tagastamisele 3 954,10 eurot. Detsembrikuu kõrvalkulude arve alusel pidas hageja põhjendatud tasu suuruseks 2 457,85 eurot. 2018. a jaanuari eest esitatud arveid ei olnud hageja nõus tasuma.
\n
Hageja leidis, et tal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud nõudeid kokku summas 37 258,27 eurot, mis koosnes hageja leppetrahvi nõudest, kahjunõudest ja enamtasutud üürist. Hageja tasaarvestas oma nõudega kostja kõrvalkulude nõude osas, mida hageja põhjendatuks pidas.
\n
Tasaarvestuse tulemusena palus hageja kostjal tasuda 34 800,42 eurot. 19.03.2018 saatis hageja kostjale antud summa nõudes ka nõudekirja (toimiku 1. kd, lk 112-113), paludes summa tasuda hiljemalt 26.03.2018.
\n
205.Kohus leiab, et hagejal oli õigus tasaarvestada oma nõue kostja nõudega. Tasaarvestatud osas hageja nõue kostja vastu lõppes ning ülejäänud osas oli hagejal õigus esitada kostja vastu nõue hagiavalduses. Hageja on ise osundanud, et 26.02.2018 avalduses oli tasaarvestatava nõude summa arvutatud ebaõigesti ning tasaarvestuse tulemusena oli hageja tegelik nõue kostja vastu hagiavalduses märgitud 35 815,56 eurot, mille hageja palus kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et kuna hageja kahju nõuded ei kuulunud täielikult rahuldamisele, ei kuulu kogu hageja rahaline nõue täielikule rahuldamisele. Hageja rahalisest nõudest 35 815,56 eurot ei kuulu rahuldamisele serveri kolimiskulude käibemaksu osa 192 eurot, kontori kolimise kulude käibemaksu osa kokku 823,14 eurot, parkimiskulude osas 210,32 eurot ja kindlustuse omavastutuse osas 200 eurot ehk kokku 1425,46 euro osas. Hageja nõue kuulub rahuldamisele 35 815,56 eurot – 1425,46 eurot = 34 390,01 euro ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 34 390,01 eurot.
\n
206.Lisaks põhinõudele palus hageja kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras. Kuna hageja teavitas kostjat oma nõudest 26.02.2018, palus hageja viivise välja mõista alates 27.02.2018. Hageja palus kostjalt välja mõista hagi esitamise päevaks sissenõutavaks muutunud viivisena 510,25 eurot ning hagi esitamisele järgnevast päevast alates sissenõutavaks muutuva viivise seadusjärgses määras. Kostja hageja viivisenõudele ning selle arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et kuna hageja põhinõue kuulus osalisele rahuldamisele, kuulub põhinõude rahuldamise ulatust arvestades rahuldamisele ka hageja viivisenõue. Alates 27.02.2018 kuni 02.05.2018 on sissenõutavaks muutunud viivis 489,94 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivisena välja mõista 489,94 eurot. Alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast 03.05.2018 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlgnevuse summalt 34 390,01 eurolt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.
\n
Kostja nõuded vastuhagis 207. Kohus leiab, et kostja vastuhagi ei kuulu üheski osas rahuldamisele. Kostja leidis, et kuna hageja ülesütlemise avaldus oli alusetu, kehtis üürileping kuni tähtaja lõppemiseni 01.08.2018 ning hagejal tuli kostjale tasuda üüri ja kõrvalkulusid. Kostja palus hagejalt mõista üürilepingust tuleneva põhivõlgnevusena välja 119 037,74 eurot ja seisuga 31.10.2018 sissenõutavaks muutunud viivisena 25 122,19 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise alates 01.11.2018 põhinõude summalt 119 037,74 eurolt määraga 0,1% päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
\n
208.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja esitas hagejale ruumide üüri ja kõrvalkulude 37 arveid ka pärast lepingu ülesütlemist ehk ajavahemikul detsembrist 2017 kuni juunini 2018 (toimiku 1. kd, lk 206-217). Kostja raamatupidamise väljavõtte (toimiku 1. kd, lk 218) kohaselt oli arvete alusel tekkinud põhivõlgnevuse suuruseks 98 694,83 eurot. Kostja esitas ka viivisearvestuse (toimiku 1. kd, lk 219). Täiendavalt esitas kostja kõrvalkulude ja üüriarved perioodil 2018. a maist kuni juulini (toimiku 2. kd, lk 58-61) ning kostja raamatupidamise väljavõtte (toimiku 2. kd, lk 62), mille kohaselt oli hageja põhivõlgnevuse suuruseks arvete alusel 119 037,74 eurot.
\n
209.Kohus leiab, et kostja vastuhagi ei kuulu rahuldamisele, sest hageja lõpetas põhjendatult ülesütlemise avaldusega üürilepingu. Ülesütlemise avalduse esitamine vabastas hageja VÕS § 195 lg 2 alusel lepingu edasise täitmise kohustusest ehk üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustusest. 2017. aasta detsembri eest esitatud arvete osas kasutas hageja põhjendatult õiguskaitsevahendina hinna alandamist ning hageja tasaarvestas oma nõuded kostja nõuetega.
\n
Tasaarvestuse tulemusena kostja nõuded lõppesid.
\n
Menetluskulud 210. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jättis vastuhagi täielikult rahuldamata ning rahuldas hagi 96% ulatuses. Kohus leiab, et kuivõrd vastuhagi jäi täielikult rahuldamata ning hagiavaldus kuulus rahuldamisele peaaegu täielikus ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja küll loobus menetluse käigus ühest nõudest, kuid seda põhjusel, et kostja rahuldas nõude pärast hagi esitamist, mistõttu tuleb ka antud nõude osas jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
\n
211.Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista õigusabikulud ja kulud riigilõivule.
\n
Hagejale on ostutatud õigusabi 171,7 tunni ulatuses. Hageja palus kostjalt välja mõista õigusabikulud 24 292,83 eurot (ilma käibemaksuta), keskmise tunnitasuga 141,48 eurot (ilma käibemaksuta). Sellele lisandusid õigusabi osutamisega seotud otsesed kulud 52,60 eurot ja riigilõiv 1000 eurot. Hageja kaks esindajat ei ole asjas teine-teise toiminguid dubleerinud. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista viivise menetluskulude summalt. Kogumis palus hageja kostjalt menetluskuludena välja mõista 25 345,43 eurot.
\n
212.Kohus leiab, et hageja esindajate tunnitasu suurus on mõistlik ja põhjendatud. Põhjendatud on hageja kulud riigilõivule 1000 eurot. Samas ei ole hageja selgitanud ega tõendanud, milles seisnesid tema õigusabi osutamisega seotud otsesed kulud summas 52,60 eurot. Kuna hageja ei ole isegi üldsõnaliselt välja toonud, milles kulud seisnesid, ei saa hageja menetluskulude nõue selles osas kuuluda rahuldamisele.
\n
213.Kohus leiab, et hageja esindajate õigusabi osutamiseks kulunud aeg ei ole tervikuna põhjendatud. Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajatel kulunud kostja vastuhagi analüüsile ja sellele vastamisele kokku 30,8 tundi. Kuigi kostja vastuhagi oli esitatud 17-l lehel, ei olnud tegemist õiguslikult keeruka vastunõudega. Kohus leiab, et ühe esindaja mõistlik ajakulu vastuhagiga tutvumisele ning sellele vastamisele ei saa ületada 16 tundi, arvestades hageja koostatud vastust. Järgnevalt on hageja esindajatel kulunud eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kokku 11,1 tundi, millist aega loeb kohus ülepaisutatuks. Eelistung kestis 38 05.12.2018 ühe tunni ning kohus saab mõistlikult arvestada ühe esindaja istungil osalemiseks ja selle ettevalmistamiseks kulunud ajaga. Kohus loeb mõistlikuks ühe esindaja ajakuluks kokku 2 tundi.
\n
214.Täiendavate tõendite kogumisele ning seisukohtade esitamisele on hageja esindajatel seejärel kulunud 16,7 tundi. Hageja 14.01.2019 seisukoht oli esitatud 14-l lehel. Arvestades seisukoha ja sellele lisatud tõendite mahtu, loeb kohus mõistlikuks ajakuluks 12 tundi.
\n
Järgmiseks eelistungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks on esindajatel kokku kulunud aega 11,3 tundi. 10.04.2019 eelistung kestis 1 h 40 min. Kohus loeb ühe esindaja mõistlikuks ajakuluks koos valmistumisega 2 h 40 min. Viimaseks istungiks valmistumiseks on esindajatel samuti kulunud 17 tundi, kuid kohus loeb mõistlikuks ajakuluks 2 tundi. 30.10.2019 istung kestis 3 h 36 min ning menetluskuludele tuleb juurde arvestada ühe esindaja ajakulu seoses osalemisega.
\n
215.Kogumis on hagejale osutatud õigusabi põhjendatud ajaliseks mahuks 119,4 tundi.
\n
Arvestades kohtu poolt mõistlikuks peetud tunnitasu suurust 141,48 eurot, on hageja õigusabikulud mõistlikud ja põhjendatud summas 141,48 eurot x 119,4 tundi = 16 892,71 eurot.
\n
Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja õigusabikuludena 16 892,71 eurot ja tasutud riigilõivuna 1000 eurot ehk kogumis 17 892,71 eurot. Kooskõlas hageja taotlusega tuleb kostjalt välja mõista viivis menetluskulude summalt 17 892,71 eurolt VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam Kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna RK lahendiga 39