nagu oleks hageja I maksuskeemide, valereklaami, identiteedivarguse, pahavaraga nakatamise ja Eesti maksuparadiisina reklaamimisega taga. Hageja nimetamisel „ukraina päritolu tegelaseks“ on tegemist isikuandmete avaldamiseks IKÜM artikkel 4(1) mõttes. Vastavaks avalduseks ei ole hageja II nõusolekut, täidetud ei ole IKS § 4 eeldused ning seega on hageja II isikuandmete avaldamine õigusvastane.
\n10.04.2019 artiklis ilmus avaldus: „Ukraina päritolu tegelased registreerisid ühte tuppa 300 firmat, mille tagant tulevad omakorda välja maksuskeemid, elamisload, identiteedivargus, valereklaam, kahtlane kool, rämpsteadusajakiri ja tagatipuks ka pahavaraga nakatamine.“ Saates 01:30-01.56: „Aga juba 2018 alguses juhiti „Pealtnägija“ tähelepanu, et kolmandik firmadest ehk tol hetkel üle 300, olid kirjutatud ühte ainsasse tuppa. Kuuenda korruse kabinetis number 634 asub DKLex Consulting Group, mille võtmeisik on Eestis elamisloa alusel viibiv 45-aastane ukrainlane D L, kes räägib meiega pikalt telefonitsi aga keeldub kaamera ette tulemast.“ 10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Juba 2018. aasta alguses juhiti \"Pealtnägija\" tähelepanu sellele, et kolmandik firmadest ehk tol hetkel üle 300 olid kirjutatud ühteainsasse tuppa. Kuuenda korruse kabinetis number 634 asub DKLex Consulting Group, mille võtmeisik on Eestis elamisloa alusel viibiv 45-aastane ukrainlane D L, kes rääkis \"Pealtnägijaga\" pikalt telefonitsi, aga keeldus kaamera ette tulemast.“ 11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega taaskord samasisuline lause: „Журналисты еще в 2018 году получили информацию о том, что треть этих предприятий зарегистрирована в одном офисе. В кабинете номер 634 33 находится и компания DKLex Consulting Group, которой руководит находящийся в Эстонии на основании вида на жительство 45-летний украинец Д Л, согласившийся общаться с журналистами только по телефону.“ Saates 03:01-03.10: „Torkab silma, et enamuse firmade omanike ringis on ukrainlased, venelased, valgevenelased ja teiste endiste Nõukogude Liidu Vabariikide kodanikud. Üksikute firmade puhul on osakapital üle 65 000 euro, mis on justnimelt nõutud investeeringu piir, et saada Eesti elamisluba.“ 10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Kabineti 634 puhul torkab silma, et enamiku firmade omanikeringis on ukrainlased, venelased, valgevenelased ja teiste endiste Nõukogude Liidu liiduvabariikide kodanikud.“ Saates 08:30-08:40: „Kuid see pole ainus selle seltskonna katsetus akadeemilises maailmas. Siia samasse kontorisse 634 on registreeritud ka kirjastus OÜ Scientific Route. Firma omanikud on järgmised ukrainlased ja see üllitab koguni 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja väga erinevates valdkondades.“ 10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Kahtlane kirjastus Kontorisse nr 634 on registreeritud ka kirjastus OÜ Scientific Route, mille omanikud on järgmised ukrainlased ja mis üllitab koguni 11 erinevat veebipõhist teadusajakirja väga erinevates valdkondades.“
\nSaates 14:17-14:20: „Taaskord on paljude artiklite autorid ukrainlased.“ 10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: „Taas on paljude artiklite autorid ukrainlased.“ 170. Hageja II leiab, et 10.05.2019 saates ning 10.04.2019 ja 11.04.2019 artiklis rõhutatakse korduvalt ja hageja II hinnangul ebakohasel ja õigusvastasel viisil rahvust ja eriti veel hageja II rahvust ning rahvuse sidumine „tegelaseks“ olemisega on ebakohane õigusvastane väide.
\nMeediaorganisatsioon peab õiguspäraselt isikuandmete töötlemiseks täitma kõik neli eeldust ning vastava hindamise teostama enne isikuandmete töötlemist, s.t. hiljemalt anne saate edastamist. Hindamine tuleb andmekaitse üldmääruse alusel teha vormis ja viisil, millega on hiljem võimalik enda isikuandmete kaitse nõuetega vastavuses olevat tegevust kinnitada ja deklareerida.
\nIsikuandmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Kohus leiab, et kostja poolt tehtud avaldus ei ole avalikes huvides. Kostja ei ole põhjendanud, kuidas on avalikes huvides, mis aitab edendada avalikku debatti ja täidab seega ajakirjanduslikku eesmärki, hageja II nimetamine „ukraina päritolu tegelaseks“. Asjaolu, et hagejal II on elamisluba ja seega on vaja mainida rahvust ei ole asjasse puutuv, kuivõrd kostja ei tõstata saates ega artiklis ühtegi küsimust ega probleemi seoses sellega, et hageja II oleks saanud elamisloa ebaseaduslikult või ei peaks seda omama vmt. Veelgi vähem puutub elamisluba sellesse, kas avalikes huvides on avaldada hageja II kohta andmeid, et tegemist on „ukraina päritolu tegelasega“. Seega ei ole kostja suutnud tõendada, kuidas aitab ühiskondlikule debatile kaasa isiku „ukraina päritolu tegelaseks“ nimetamine. Seda enam on õigusvastane mõnitavas kontekstis rahvuse nimetamine, kuivõrd „ukraina tegelaseks“ nimetamine ei anna ühiskondliku debati pidamisele mitte midagi juurde. Ukraina rahvuse nimetamise juures ei ole küsimus selles, et kostja oleks hageja II rahvust lihtsalt vaidlusaluses materjalis maininud, vaid tegemist on olukorraga, kus kostja pidas vajalikuks nimetada hagejat II „ukraina päritolu tegelaseks“, mis ei ole aga proportsionaalne ja hageja II isikuõigusi austav. Seega kahjustab kostja hageja II õigusi ülemääraselt.
\n35 181. Hageja II on kostja vastu esitanud mittevaralise kahju nõude seoses hageja õigusvastase nimetamisega „ukraina päritolu tegelaseks“. Hageja II leiab, et hageja au teotamisega on kostja tekitanud hagejale mittevaralist kahju ehk füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi (VÕS § 128 lg 5).
\nKohtupraktikas leiti näiteks, et isiku au õigusvastase ja süülise teotamise korral ei saa rahalise hüvitise väljamõistmise aluseks olla üksnes kannatanu hingelised üleelamised, au toetamise tõttu tekkinud piinlikkusetunne ja ajutine meeleolulangus. Hageja pidi § 134 lg 2 nimetatud juhtudel tooma esile, missugused negatiivsed mittevaralise tagajärjed talle põhjustati ning oma väiteid tõendama. /---/ „Hetkel kehtivast VÕS § 134 lg-st 2 järeldub, et selles sättes loetletud õiguste rikkumise korral (s.o VÕS § 1045 lg 1 p-des 2-4 nimetatud deliktide süülise toimepanemise korral, RV korral VÕS § 1056 lg 1 teise lause järgi või TV korral VÕS §1061 lg 1 järgi) tuleb lähtuda selles, et kannatanul on mittevaraline kahju tekkinud. Seega ei pea kannatanu nendel juhutel hüvitise saamiseks iseenesest tõendama midagi muud peale vabaduse võtmise, tervisekahjustuse tekkimise või isikliku õiguse rikkumise ja teo õigusvastasuse. Samas võib kannatanu tõendada VÕS § 132 lg 2 järgi suurema hüvitise saamiseks muid negatiivseid mittevaralisi tagajärgi /---/.“ 183. Seega piisab kehtiva VÕS § 132 lg 2 järgi mittevaralise kahju hüvitamiseks sellest, et hageja tõendab asjaolu, et kostja rikkus õigusvastaselt hageja õigusi. Käesoleval juhul on kohus eelnevalt tuvastanud, et kostja on hageja õigusi rikkunud au teotava väärtushinnangu õigusvastase avaldamisega ning isikuandmete töötlemise nõuete rikkumisega. Hageja II väitel, tema kohta au teotava väärtushinnanguga on kostja tekitanud hagejale II mittevaralist kahju ehk hingelist valu ning kannatusi. Hageja kannatused seisnevad meeleolulanguses ning hingelises ebamugavustundes, mida au teotav väärtushinnang hagejas tekitab ja tekitas. Hageja hingelist kannatust suurendas väite lai levik. Nimelt „Pealtnägija“ näol on tegemist ERR-i usaldust tekitava saatega, milles avaldatut ei seata kahtluse alla. ERR-i „Pealtnägija“ on üks Eesti vaadatumaid telesaateid ning hagejat II puudutav saade oli lausa Eesti kõige vaadatuim saade vähemalt 165 000 silmapaariga. Vaidlusalune sisu avaldati nii televisioonis, ERR-i eestikeelses portaalis kui ka venekeelses portaalis. Vaidlusalust sisu levitasid edasi teised väljaanded nii Eestis, Ukrainas, kui ka Venemaal aga ka näiteks portaalis CRiME, mis kajastab eelkõige ukrainlastele huvi pakkuvate süütegusid toime pannud isikute andmeid. Vaidlusalune sisu on kättesaadav alates 2019 aprillist seega juba üle kahe aasta. Kostja ei ole rikkumist heastanud ning ei ole teinud ühtegi täpsustust ka pärast seda, kui ERR-i eetikanõunik teatud märkused
\n„Pealtnägija“ saate osas tegi. Kannatusi ja kahju suurendasid ka sõimavad kommentaarid, mis tehti vaidlusaluse sisu refereeringutele erinevatel platvormidel. Hageja II ei ole käesoleva asja raames avaliku elu tegelane, kes peaks taluma tavapärasest rohkem kriitikat. Igal juhul on õigusvastaste hinnangute avaldamine keelatud mistahes isiku kohta. Üldjuhul loetakse avaliku elu tegelaseks poliitikuid. Kostja tegevus riivab hageja II privaatsust, kuivõrd hageja II ei ole käesoleva asja raames avaliku elu tegelaseks, kes peaks taluma tavapärasest rohkem kriitikat, sest hageja II ei ole kunagi ennast ise avalikkuse ette asetanud.
\n36 184. Kohus märgib, et hingeliste kannatuste olemasolu eeldamisest tulenevalt tuleb lugeda tõendatuks ka nende põhjuslik seos kostja poolt avaldatuga (VÕS § 127 lg 4).
\nHageja V mittevaralise kahju hüvitamise nõue 192. Hageja V leiab, et kostja poolt avaldades hageja V osas, et tegemist on niinimetatud professoriga: nimetas end professoriks“ ning seega seostanud võimaliku pettusega, on kostja avaldanud hageja V kohta ebakohase ja õigusvastase väite ja rikkunud sellega IKS § 4 sätestatud nõudeid.
\nSaates A P (ajakirjanik): Kirjastuse omanik D D nimetab end professoriks. Keeldub kaamera ette tulemisest aga räägib meiega pikalt telefonis ja pommitab meid kirjadega /---/. Aga sellega küsitavused ei piirdu.
\n10.04.2019 artiklis ilmus sarnane avaldus: “\"Me alustasime koostööd 2015. aastal. Me kohtusime, leppisime ühistegevuses kokku. Meil on koostöö, seda eitada pole lihtsalt võimalik,\" ütles kirjastuse Scientific Route juhatuse liige ja omanik D D, kes nimetas end professoriks. /--/Sellega aga küsitavused ei piirdu.
\n11.04.2019 artikli venekeelses versioonis ilmus 10.04.2019 artikli tõlgitud verisoon ja seega taaskord samasisuline lause: \"Мы начали сотрудничать в 2015 году, встречались, договорились о совместной деятельности. У нас сотрудничество, и отрицать это просто невозможно\", – возразил назвавший себя профессором член правления и владелец Scientific Route Д Д .
\n37 194. Kohus leiab, et mõistliku isiku standardit rakendades on hageja V osas avaldatud asjaolu nagu oleks põhjust kahelda/küsida, kas hageja V võib ennast professoriks nimetada ning tegemist on vaid petisega, kes kasutab kõlavaid nimetusi. See, et professoriks olek on küsitav, tuleb otsesõnu ka saates avaldatust: Kirjastuse omanik D D nimetab end professoriks. Keeldub kaamera ette tulemisest aga räägib meiega pikalt telefonis ja pommitab meid kirjadega /---/. Aga sellega küsitavused ei piirdu. Kohus leiab, et tegemist on negatiivse ja isiku au riivava avaldusega. Tegemist on faktiväitega, sest see on kontrallitav, kas kostja V näol on tegemist professoriga või mitte.
\nKohus leiab, et kostja on käitunud hageja V kohta andmete avaldamise vähemalt hooletult (VÕS § 104 lg 3. Mõistlik isik kostja olukorras oleks pidanud hoiduma hageja V kohta ebaõige väite avaldamisest, sest see loob hagejast V ebaõige ettekujutuse. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et nimetatud rikkumine oleks subjektiivselt vabandatav.
\n38 201. VÕS § 127 lg 6 esimesest lausest tuleneb kohtu diskretsioon mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise suuruse määramisel. Käesoleval juhul hageja V on jätnud hüvitise summa märkimata ja palunud kostjalt välja mõista õiglase hüvitise kohtu äranägemisel.
\nLähtudes eeltoodud asjaoludest ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt oma siseveendumusest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja V mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine 1000 euro ulatuses. Seega jääb väljamõistetav hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse.
\nMenetluskulude jaotus 205. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
\nTsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
\nKuna kohus rahuldas hageja III hagi osaliselt, kohus rahuldas kahe väite puhul ebaõiget andmete ümberlükkamise nõude ja jättis rahuldamata ühe väite puhul ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude, siis tuleb hageja III menetluskulud jätta 70% ulatuses hageja III kanda ja 30% ulatuses kostja kanda. Kuna kohus rahuldas hageja IV hagi, siis tuleb hageja IV menetluskulud jätta kostja kanda. Kuna kohus rahuldas V hagi, siis tuleb hageja V menetluskulud jätta kostja kanda.
\n