kolmepoolse ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti, milles märgitakse vaegtööd, nende likvideerimise tähtaeg. Vaegtööd pidi müüja likvideerima omal kulul.
\n
188.Eeltoodust tuleneb, et kostja NEOF Pikk 36 OÜ andis korteriomandi ostjale garantii üksnes korteriomandi reaalosa piirides teostatud ehitustöödele. Elamu üldpindade osas garantii andmist lepingust ei nähtu. Kuna õigusaktidest ei tulenenud müüjale kohustust vastavat täiendavat 33 garantii anda, ei ole hageja tõendanud, et ühelegi korteriomanikule oleks see antud. Hageja ei saa kostja NEOF Pikk 36 OÜ vastu garantiinõude esitamisel tugineda seadusele, sest ükski seadus sellise garantii andmiseks müüjat ei kohustanud. Isegi juhul, kui V. V.ile oleks garantii antud, ei ole hageja välja toonud ega tõendanud, millal garantiiperiood algas ja millal lõppes. Hageja ei ole välja toonud, millised puudused ilmnesid garantiiperioodi jooksul. Kohus jääb varasemalt Ü.
\n
L. arvamusele antud hinnangu juurde ning lisab, et selles ei ole eraldiseisvalt hinnatud ehitustööde vastavust korteriomandite müügilepingutes toodule. Lisaks jääb kohus varasema hinnangu juurde, et hageja kahju nõude suurus on tõendamata. Kostja NEOF Pikk 36 OÜ ei vastuta hageja ees ning sellest tulenevalt ei saa tal olla tekkinud solidaarkohustust teise kostjaga.
\n
Hageja nõue kostja NEOF Pikk 36 OÜ vastu 244 183,38 euro nõudes tuleb jätta rahuldamata.
\n
189.Vastamaks hageja väidetele selgitab kohus täiendavalt, et isegi kui korteriomanikel oleksid kostja NEOF Pikk 36 OÜ vastu müügilepingutest tulenevad garantiinõuded elamu kaasomandiosas teostatud tööde osas, ei saa vastavad nõudeõigused automaatselt üle minna korteriühistule. KrtS § 12 lg 1 järgi teostavad omavahelistes suhetes korteriomanikud korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi korteriomandi- ja korteriühistu seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Eeltoodust tulenevalt ei teosta korteriühistu automaatselt mitte mistahes korteriomandiga seotud õigusi ja kohustusi, vaid ainult neid, milliste ühine teostamine on vajalik ning kooskõlas korteriomandi- ja korteriühistu seadusega.
\n
190.Korteriomandi koosseisu kuuluva kaasomandi osas suhtes saavad kohalduda asjaõigusseaduse kaasomandi sätted ulatuses, mis on erinormidega reguleerimata (RK TKo 2-1815391, p 10). Hageja on viidanud nõude esitamisel varasema korteriomandiseadust kohaldavale kohtupraktikale, mille kohaselt võis ühistu maksma panna kolmandate isikute vastu ühistu liikmetele ühiselt kuuluvaid õigusi (RK TKo 3-2-1-116-11, p 25), kuid on jätnud tähelepanuta õigusliku regulatsiooni muutumise ja asjaolu, et väidetavad müügilepingutest tulenevad garantiinõuded ei kuulunud ühistu liikmetele mitte ühiselt, vaid individuaalselt igale korteriomanikule erinevatel tingimustel.
\n
191.Riigikohus on ka selgitanud, et kui korteriühistu sõlmib töövõtjana lepingu, saab sellisest lepingust tulenevaid nõudeid esitada korteriühistu kui tellija, mitte kõik korteriomanikud eraldi, sest seadusest ei tulene, et sellised nõuded saaksid üle minna lepinguvälisele isikule (RK TKo 32-1-6-17, p 13). Analoogiliselt ei saa korteriomanike ja müüja vahel sõlmitud lepingust tulenevad õigused automaatselt üle minna lepinguvälisele isikule ehk korteriühistule.
\n
Kohtupraktika järgi ei saa korteriühistu esitada korteriomanike ja kolmandate isikute vahel sõlmitud lepingust tulenevaid nõudeid (Tallinna Ringkonnakohtu otsus 2-18-14248, p 9.2).
\n
Seega puudub hagejal igal juhul õigus esitada korteriomanikele lepingust tulenevaid nõudeid ilma vastavate nõuete loovutamiseta. Asjaolu, et korteriomanikud oleksid hagejale oma lepingutest tulenevaid nõudeid loovutanud, ei ole hageja väitnud ega tõendanud.
\n
Hageja nõue 42 327,62 euro hüvitamiseks kostjate OÜ Nordlin Ehitus, NEOF Pikk 36 OÜ ja A. M.i vastu 192. Antud nõude esitas hageja kostjate vastu solidaarselt tulenevalt hoone jahutussüsteemi parandustöödest. Koos teiste kostjatega vastutab hageja endine juhatuse liige A. M.. Hageja viitas, et Ü. L. arvamuse kohaselt puudusid jahutusseadmel osad komponendid, torustik oli läbi lõigatud ning süsteemile ei olnud pikka aega teostatud hooldust pärast ehitise üleandmist tellijale. Kostja NEOF Pikk 36 OÜ ei võtnud haldusfirmat hooldamiseks. Kostja A. M. oleks pidanud juhatuse liikmena ajavahemikul 07.10.2014 kuni 10.12.2015 korraldama hoolduse, kuid ta ei teinud seda. L. arvamuse kohaselt toimusid süsteemis lekked ning nende ilmsiks tuleku ajal 34 oli A. M. juhatuse liige.
\n
193.Kostjad vaidlesid nõudele vastu ja leidsid, et see on tõendamata. Kostja A. M. leidis, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, millist kohustust ta rikkus. Kostja A. M. ei ole seadmeid paigaldanud ega neid eemaldanud. Ühistul oli alates 2014. aastast palgaline haldur ning hooldusega seotud küsimused olid seega otsustatud enne, kui kostja sai juhatuse liikmeks.
\n
Lepingupartneri kohustuste rikkumise eest kostja ei vastuta. Seadme komponentide eemaldamine või lõhkumine ei saa tuleneda hoolduse puudumisest. Seadme lekkimine toimus tegelikult 2013. aastal ning kostja sai juhatuse liikmeks alles pärast avarii tagajärgede kõrvaldamist. Lisaks leidsid kõik kostjad, et kahju suurus ei ole tõendatud. Kostja A. M. leidis, et hageja ei ole tõendanud üldkoosoleku otsuse olemasolu õigusvaidluse pidamiseks ja selles esindaja määramiseks. Hageja esitas üldkoosoleku otsuse kohtule hilinemisega ning kostja A. M. palus tõend tagastada.
\n
194.Kohus nõustub kostja A. M.i väitega, et hageja esitas 20.04.2021 täiendavad tõendi hilinemisega ega toonud hilinemise põhjusena esile ühtegi mõjuvat põhjust. Kohus juhtis korduvalt hageja tähelepanu vajadusele esitada kohtule õigusvaidluse pidamist otsustanud üldkoosoleku otsus. 09.12.2020 eelistungil andis kohus hagejale selleks viimast korda aega kuni 11.01.2021. Kohtu antud tähtajaks hageja tõendit ei esitanud.
\n
195.TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.
\n
Kuigi tõend esitati hilinemisega, ei põhjusta see kohtu hinnangul menetluse venimist, sest kostjatel oli võimalik esitada tõendi osas oma seisukohad. Seetõttu jätab kohus rahuldamata A.
\n
M.i taotluse tagastada hagejale 20.04.2021 esitatud tõendid.
\n
196.Kohus leiab, et ka esitatud tõendid ei tõenda, et hageja kui korteriühistu üldkoosolek oleks vastu võtnud nõuetekohase üldkoosoleku otsuse kostjatega, sealhulgas A. M.iga õigusvaidluse pidamiseks ning selles vaidluses esindaja nimetamiseks. KrtS § 20 lg 1 näeb ette, et antud seaduse või korteriomanike kokkuleppe kohaselt häälteenamusega tehtavad otsused võetakse vastu korteriomanike üldkoosolekul. Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse lisaks MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1-5, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6-9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku kohta sätestatut. KrtS § 20 lg 2 järgi on korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KrtS § 23 lg 1 sätestab, et kui korteriomanike üldkoosolek on KrtS § 20 lg 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata.
\n
197.MTÜS § 19 lg 1 näeb ette, et üldkoosoleku pädevusse kuulub juhatuse liikmega õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles tehingus või vaidluses mittetulundusühingu esindaja määramine. MTÜS § 22 lg 1 näeb samuti ette, et üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
\n
198.11.12.2019 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 127-129) selgitas kohus, et hageja ei ole tõendanud, et ühistu üldkoosolek on otsustanud õigusvaidluse pidamist kostjatega ja on volitanud selleks hageja lepingulise esindaja. Samal istungil palus hageja esindaja kohtult 35 tähtaega sellise üldkoosoleku otsuse esitamiseks, millega kiidetakse tema senine tegevus heaks.
\n
Vaatamata sellele ei esitanud hageja üldkoosoleku otsust. 09.12.2020 eelistungil (toimiku 4. kd, lk 33-34) selgitas kohus uuesti, et seni esitatud üldkoosolekute otsused ei tõenda hageja lepingulisel esindajal esindusõiguse olemasolu.
\n
199.Kohtusse pöördumise otsuse tõendamiseks esitas hageja kohtule KÜ Pikk 36 üldkoosoleku protokolli 06.08.2015 (koos lisadega toimiku 3. kd, lk 1-11), mille päevakorra punktiks 4 oli garantiitööde ülevaade, juhatuse volitamine ekspertiisi tellimiseks ja juristi palkamiseks, et esindada korteriühistut läbirääkimistes arendajaga. Koosolekul otsustati anda juhatusele volitus, et tellida elamule ehitusekspertiis, mille kulu ei ületa 5000 eurot. Samuti anti juhatusele volitus palgata vajadusel jurist läbirääkimisteks arendajaga, mille kulu ei tohi ületada 2500 eurot. Seega ei otsustatud üldkoosolekul ühegi õigusvaidluse pidamist ega nendes vaidlustes advokaadibüroole esindamiseks volituste andmist.
\n
200.21.09.2016 üldkoosoleku päevakorra punktiks 3 oli garantiitööde ülevaade ja korteriühistu juhatuse volitamine (koos lisadega toimiku 3. kd, lk 12-22). Otsustati kehtestada täiendav limiit garantiikohustuse täitmise nõudega seotud vaidluse juriidilisteks kuludeks kuni 2500 eurot.
\n
Seega ei otsustatud üldkoosolekul ühegi õigusvaidluse pidamist ega vaidluses esindaja määramist.
\n
201.02.04.2018 üldkoosoleku päevakorra punktiks 6 oli arutelu plaanitavate remonditööde ja remondifondi kasutamise üle (koos lisadega toimiku 3. kd, lk 23-42). Ühegi õigusvaidluse pidamist ja selles esindaja määramist päevakorras ei olnud. Samas on protokolli punktis 6 märgitud, et hääletusele pandi käimasolev kohtuvaidluse jätkamine arendaja ja ehitajaga ning vaidlust otsustati kohal olnud korteriomanike häältega jätkata. Millise vaidluse pidamist jätkata otsustati, protokollist ei nähtu. Otsust esindaja valimise kohta ei ole tehtud. Seega kokkuvõttes ei nähtu ühestki esitatud protokollist, et oleks vastu võetud otsust kostja A. M.iga õigusvaidluse pidamiseks ning selles vaidluses hageja lepingulise esindaja esindajaks nimetamist.
\n
202.20.04.2021 esitas hageja 02.03.2021 kuupäeva kandva korduskoosoleku protokolli (toimiku 4. kd, lk 94-105). Protokollist nähtub, et koosolekul osales vaid 5 korteriomanikku 39-st ning esindatud oli vaid 10 häält 77-st. Päevakorra punktis 4 otsustati heaks kiita korteriühistu poolt hagiavalduse esitamine kostjate vastu. Punktis 5 otsustati esindajateks määrata hageja lepingulised esindajad.
\n
203.Hageja esitas kohtule ka korteriühistu põhikirja (toimiku 4. kd, lk 106-107). Põhikirja punkti 2.4. järgi on koosolek otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältekst. Punkt 2.5 näeb ette, et kui koosolek on punkti 2.4. järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.
\n
204.Kohus leiab, et hageja 02.03.2021 koosoleku protokoll ei tõenda nõuetekohase üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist kostjaga õigusvaidluse pidamiseks ja selles vaidluses esindaja nimetamiseks. Koosolekul osalesid vaid üksikud korteriühistu liikmed ning otsuse vastuvõtmiseks puudus seaduses ja põhikirjas ette nähtud häälteenamus. Asjaolu, et tegemist oli korduskoosolekuga, ei ole hageja tõendanud. Kuna kohus oli varasemalt korduvalt juhtinud hageja tähelepanu vajadusele tõendada õigusvaidluse pidamiseks nõuetekohase üldkoosoleku otsuse esitamist, pidi hagejale olema mõistetav vajadus tõendada, et vaatamata häälteenamuse puudumisele omas üldkoosoleku otsus õiguslikke tagajärgi. Kuna hageja ei ole tõendanud nõuetekohase otsuse vastuvõtmist kostja A. M.iga õigusvaidluse pidamiseks ja selles vaidluse 36 esindaja nimetamiseks, tuleb hageja nõue A. M.i vastu jätta rahuldamata.
\n
205.Kohus leiab, et isegi juhul, kui hageja oleks tõendanud nõuetekohase üldkoosoleku otsuse vastuvõtmise, tuleks tema nõue A. M.i vastu jätta rahuldamata, sest hageja ei ole välja toonud ega tõendanud selle nõude rahuldamiseks vajalikke eeldusi. Korteriühistu poolt juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude esitamise eeldusteks on juhatuse liikme poolt kohustuse rikkumine, varalise kahju tekkimine ühistule, põhjuslik seos kostjale etteheidetava teo ning kahju vahel ja juhatuse liikme vastutus kohustuse rikkumise eest (RK TKo 3-2-1-169-14, p 12). Nõude esitamisel peab korteriühistu tõendama, et ühistu liige rikkus oma kohustusi ning selle tõttu tekkis kahju. Korteriühistu juhatuse liikme kohustused võivad tuleneda seadusest, ühistu põhikirjast, üldkoosoleku otsustest ja muudest poolte vahel sõlmitud kokkuleppest (RK TKo 3-21-133-15, p 12).
\n
206.11.12.2019 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 127-129) selgitas kohus, et hageja ei ole välja toonud, millist kohustust rikkus A. M., millal ta kohustust rikkus ja kuidas see põhjuslikus seoses tõi kaasa kahju. Vaatamata kohtu selgitustele ei toonud hageja välja ühtegi konkreetset kohustust, mida A. M. juhatuse liikmena rikkus. Hageja ei toonud välja, millal täpselt toimus tema rikkumine ja kuidas see tõi põhjuslikus seoses kaasa kahju tekkimise. Hageja viitas vaid üldsõnaliselt hoolsuskohustuse rikkumisele, millest tulenevalt oleks pidanud kostja kahju tekkimise ära hoidma, kuid ei toonud välja ühtegi tegu, mille tegemiseks oleks kostja A. M. erinevalt teistest korteriühistu juhatuse liikmetest olnud kohustatud, kuid mille ta tegemata jättis.
\n
207.Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja A. M. on alates 27.02.2012 kostja NEOF Pikk OÜ juhatuse liige (toimiku 1. kd, lk 8-9). Samuti oli ta hageja juhatuse liige 07.10.2014 kuni 16.06.2016. Osaliselt või täielikult samal ajal olid hageja juhatuse liikmed ka R. L., T. V., V. V., P. J. E., O. A. V.. Miks esitas hageja nõude üksnes kostja A. M.i vastu, hageja seisukohtadest ei selgu. Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, et põhikirjast, mõnest üldkoosoleku otsusest või juhatuse liikmega sõlmitud lepingust oleks A. M.ile tulenenud kohustus tagada ainuisikuliselt jahutussüsteemi korrasolek või hooldus.
\n
208.Nõude esitamisel tugines hageja taas üksnes Ü. L. arvamusele (toimiku 1. kd, lk 27-100).
\n
Arvamuses on Ü. L. pidanud elamu jahutusseadet mittekomplektseks. Ekspert on viidanud läbi viidud uuringutele ja seletustele ning on leidnud, et paigaldatud jahutussüsteem oli pärast tööde lõpetamist ja tellijale üleandmist hakanud lekkima. Millal täpselt see aset võis leida, arvamusest ei nähtu. Õhutist kõrgemal olevad torustikud olid jahutusvedelikust tühjaks jooksnud, mistõttu töötas seade eksperdi arvates mittekomplekssena osalise võimsusega.
\n
209.Lisaks leidis ekspert, et seadmele ei olnud pärast tellijale NEOF Pikk 36 OÜ-le üle andmist tehtud pikka aega hooldust. Milline oli see pikaajaline ajavahemik ja millist hooldust oleks tulnud selle jooksul teha ning kas või millisest õigusaktist tulenes vastava hoolduse tegemise kohustus, arvamusest ei nähtu. Ekspert loetles seadme osad, mis tema arvates puudusid, viidates muuhulgas osalisele torustiku läbi lõikamisele. Kohus osundab, et millistele tegelikele andmetele ja dokumentidele tuginedes tuvastas ekspert seadme mittekomplektsuse, jahutusvedeliku tühjaks jooksmine ja hoolduse tegemata jätmise, arvamusest ei nähtu. Samuti ei saa järeldada, et seadmete mittekomplektsus oleks saanud kuidagi olla seotud hoolduse tegemata jätmisega.
\n
210.Kokkuvõttes on Ü. L. pidanud vajalikuks teha süsteemi detailne ülevaatus ja selgitada välja selle puudused. Avarii põhjuseks pidas ekspert õigeaegse hoolduse puudumist, kuid seda väidet ei ole põhistatud. Seega kokkuvõttes ei ole ekspert tegelikult tuvastanud, kas või millised puudused jahutussüsteemid tegelikult olid, vaid ta on vajalikuks pidanud süsteemi uurimist ja 37 analüüsimist. Eksperdi järeldused ja väited hoolduse tegemata jätmise ning sellest tulenevalt avarii tekkimise kohta, samuti seadme teatud osade puudumise kohta ei ole seostatud ühegi faktilise asjaolu, alusdokumendi ega normiga, mistõttu ei ole nende järelduste õigsust ega põhjendatust võimalik kontrollida. Samas osundab kohus, et ekspert ei ole leidnud, et tegemist peaks olema mõne jahutussüsteemi garantiipuudusega, mida ehitusettevõte Nordlin Ehitus OÜ peaks kõrvaldama.
\n
211.Amecon OÜ on koostanud 16.07.2013 Pikk 36 jahutussüsteemi tasakaalustusventiiline justeerimise akti (toimiku 2. kd, lk 163-172), mille kohaselt viidi läbi süsteemi katsetused ja süsteem töötas nõuetekohaselt ning oli tasakaalustatud välja ehitatud mahus. Lisaks oli vaja teha lõpphäälestus. Seega võib antud tõendist järeldada, et 2013. aastal ehitustööde lõppemisel oli jahutusseade üle kontrollitud ning nõuetekohane.
\n
212.Samuti esitas kostja A. M. kohtule korteriühistu Pikk 36 majahalduri tööpakkumise ja ametijuhendi (toimiku 2. kd, lk 83-84), mille kohaselt sooviti leida haldurit, kelle ülesandeks oleks muuhulgas hoone üldise tehnilise korrashoiu tagamine ja igapäevased hooldustööd, samuti hoone tehnovõrkude toimimise tagamine, avariide likvideerimise korraldamine. Hageja ja Pindi Kinnisvarahaldus OÜ vahel oli alates 01.10.2013 sõlmitud kinnisvara korrashoiuleping (toimiku 2. kd, lk 85), mille alusel oli haldaja kohustuseks muuhulgas tehniline hooldamine. Antud leping oli sõlmitud varem, kui kostja A. M. juhatuse liikmeks sai. Lepingust ei nähtu, et elamu jahutusseadmete hooldamine või hoolduse korraldamine ei kuulunud Pindi Kinnisvarahaldus OÜ kohustuste hulka. Seega ei ole põhjendatud hageja väited, et korteriühistu ei olnud korraldanud tehniliste seadmete hooldamist ning selle eest oli ainuisikuna vastutav kostja A. M..
\n
213.18.11.2013 koostas Pindi Kinnisvarahaldus OÜ töötajale kohtumise kokkuvõtte (toimiku 2. kd, lk 86), mille kohaselt olid kirja saatmise ajal veel sõlmimata hoone tehnosüsteemide hoolduslepingud. Pindi Kinnisvarahaldus OÜ pakkus, et hooldab seadmeid ise või korraldab nende lepingute sõlmimise. Kas või kuidas Pindi Kinnisvarahaldus OÜ edaspidi korraldas jahutusseadmete hooldamist, tõenditest ei nähtu. Kohane ei ole aga hageja väide, et hooldamine või hoolduse korraldamine ei olnudki Pindi Kinnisvarahaldus OÜ lepinguliseks kohustuseks.
\n
214.Kostja A. M. esitas kohtule Maaküte OÜ arve NEOF Pikk 36 OÜ-le 18.08.2014 (toimiku 2. kd, lk 60, lk 87) külmaosa remondi, jahutussüsteemi täitmise ja õhutamise eest, samuti glükooli eest. Arvest võib järeldada, et seadme jahutussüsteemi täitmine ja sellega seotud võimalik avarii, millele Ü. L. viitas, leidis aset enne seda, kui kostja A. M. sai korteriühistu juhatuse liikmeks.
\n
215.P. E. saatis 23.07.2015 e-kirja erinevatele isikutele (koos tõlkega toimiku 2. kd, lk 198200), milles ta leiab, et „me ei ole andnud kellelegi luba kliimaseadme sisseseadmiseks“. Ekirjast ei nähtu, keda ta silmas on pidanud. Samas e-kirjas on ta väitnud, et „meil“ ei õnnestu kellegagi kliimaseadme kohta lepingut sõlmida. Lisaks soovis ta saada kostjalt Nordlin Ehitus OÜ-lt erinevaid dokumente kliimaseadme töötamise kohta. E-kirjas oli toodud ka sündmuste kronoloogia, mille kohaselt lasti 2013. aasta lõpus seadmesse mingi lahus. Alles 2014. aastal avastati, et seade ei tööta. 21.07.2014 täideti seade uuesti lahusega, kuid lülitati seejärel välja.
\n
Antud e-kirjadest võib järeldada, et seadme ebaõige täitmine ja sellest tingitud avarii võis aset leida veelgi varem ehk 2013. aastal. Igal juhul ei olnud kostja A. M. sellel ajal korteriühistu juhatuse liige.
\n
216.Ermeesia OÜ esitas Pindi Kinnisvara OÜ-le 24.08.2015 pakkumise (toimiku 2. kd, lk 88) glükooli vahetuseks terves jahutussüsteemis ja lekke kontrolliks. Kuna arve esitati Pindi Kinnisvara AS-le, oli viimase lepinguliseks kohustuseks järelikult korraldada seadme hooldust.
\n
38 217. Kostja A. M.i ja Pindi Kinnisvarahalduse OÜ esindaja vahelistest e-kirjadest oktoobris 2015 (toimiku 2. kd, lk 201-202) aga nähtub, et A. M. soovis haldajaga kohtuda, et arutada kliimaseadmega seotud küsimusi. Kinnisvarahaldur vastas, et on saanud Tehnohoolduse nimeliselt ettevõttelt kinnituse, et nad saavad seadet hooldama hakata. Lisaks soovis ta saada samalt ettevõttelt kinnitust, et seade on nüüd töökorras, kuid ei olnud veel saanud vastust.
\n
Seejärel soovis A. M. täpsustada, kas olemasolev leping ei sisaldagi kliimaseadet, millele vastates kinnitas haldaja, et jahutusseadme hooldust nende leping ei hõlma. Hooldusettevõttega lepingut ei saanud haldaja sõlmida, sest haldajale ei olnud üle antud jahutusseadme dokumentatsiooni. Samuti puudusid haldajal tehnikud, et seadet kontrollida. Jahutusseadme avarii oli kirja saatja arvetes tingitud sellest, et süsteemis oli vale glükooli lahus.
\n
218.Kohus leiab, et sõltumata asjaolust, et Pindi Kinnisvarahaldus OÜ ei pidanud oma otseseks lepinguliseks kohustuseks seadet ise hooldada, oli nende kohustuseks korraldada seadme hooldust. Teistsugust järeldust asjas kogutud tõenditest teha ei saa. Leping, mille alusel tuli korraldada seadme hooldus, oli sõlmitud enne seda, kui kostja A. M. korteriühistu juhatuse liikmeks sai. Ka võimalik seadme riket põhjustanud avarii pidi toimuma aastatel 2013 või 2014, mil kostja ei olnud veel juhatuse liige. Seega ei saa asjas kogutud tõendite pinnalt järeldada mistahes kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumist. Kas või millistel asjaoludel leidis aset seadmest teatud komponentide eraldamine või juhtmete rikkumine, millele viitas Ü.
\n
L., ei ole hageja välja toonud ega tõendanud. Millist kohustust pidi kostja A. M. selle takistamiseks täitma, ei ole hageja samuti välja toonud. Kohus ei saa hageja eest ise kujundada nõude aluseks olevaid asjaolusid ega neid tõenditest otsida. Kuna hageja ei ole esile toonud ega tõendanud eeldusi, mille aluseks saaks nõuet kostja A. M.i osas rahuldada, tuleb nõue jätta rahuldamata.
\n
219.Seda, millisel alusel vastutab jahutusseadmest tuleneva kahju eest hageja ees kostja Nordlin Ehitus OÜ, ei ole hageja samuti isegi üldsõnaliselt välja toonud ega tõendanud. Kohus on juba tuvastanud, et hageja ja kostja Nordlin Ehitus OÜ vahel puudus lepinguline suhe ning hagejal puudus garantiist tulenev nõudeõigus kostja Nordlin Ehitus OÜ vastu. Hageja asjatundja Ü. L. ei ole oma arvamuses seostanud jahutussüsteemi probleeme kostja Nordlin Ehitus OÜ tegevusega ega ole pidanud probleemide kõrvaldamist garantiitööks. Seega ei ole isegi kaudselt mõistetav, millisel alusel peaks kostja Nordlin Ehitus OÜ vastutama solidaarselt koos teiste kostjatega.
\n
Hageja nõue kostja Nordlin Ehitus OÜ vastu tuleb jätta rahuldamata.
\n
220.Solidaarse nõude esitamisel kostja NEOF Pikk 36 OÜ vastu on hageja tuginenud vaid ebamäärasele väitele, et kostja jättis korraldamata jahutusseadme hoolduse. Millest tulenes kostja vastav kohustus hageja ees, ei ole hageja esile toonud. Hageja ja kostja NEOF Pikk 36 OÜ vahel puudus lepinguline suhe. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et vastav kohustus oleks kostjal olnud korteriomanikega sõlmitud lepingutes. Ühtlasi ei ole hageja esile toonud ega tõendanud, millal ja milliseid hooldustoiminguid oleks pidanud teostama ja kuidas oleks see taganud seadme komplektsuse ning välistanud avarii. Hageja väited on jäänud tõendamata.
\n
221.Kohus leiab, et ka antud nõude osas ei ole hageja tõendanud kahju suurust. Tekkinud kahju suurust ei tõenda Ü. L. arvamus (toimiku 1. kd, lk 121-127). Ü. L. on koostanud eelarve, mille kohaselt kulub seadme ülevaatuseks ja analüüsiks 2869,02 eurot. Kogu seadme demonteerimiseks ja uue paigaldamiseks kulub 32 404 eurot. Miks on vajalik kogu seade demonteerida ja uus paigaldada, asjas kogutud tõenditest järeldada ei saa. Samuti ei ole loogiliselt võimalik mõista, et kui Ü. L. hinnangul vajab seade ülevaatamist ja analüüsimist, milleks tuleb teha kulutusi, siis millisel põhjusel on samal ajal selge, et kogu seade vajab välja 39 vahetamist. Millistele allikatele tuginedes on Ü. L. koostatud eelarvesse märkinud eeldatavad kulud, asjas kogutud tõenditest ei selgu. Seega ei ole kulude põhjendatus kontrollitav ega tõendatud.
\n
222.Kõike eeltoodut kokku võttes tuleb hageja solidaarne nõue mõista kostjatelt NEOF Pikk 36 OÜ-lt, OÜ-lt Nordlin Ehitus ja A. M.ilt välja 42 327,62 eurot jätta rahuldamata. Hageja ei ole ühegi kostja puhul esile toonud ega tõendanud nõude rahuldamise eeldusi. Kuna ühegi kostja suhtes ei ole nõue põhjendatud, ei saa nad hageja ees vastutada ka solidaarselt.
\n
Hageja õigusabikulude ja eksperdikulude nõue kostjate NEOF Pikk 36 OÜ ja OÜ Nordlin Ehitus vastu summas 13 143 eurot ning hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 18 399,50 eurot kostjate NEOF Pikk 36 OÜ ja OÜ Nordlin Ehitus vastu 223. Kohus leiab, et ka antud hageja nõue ei kuulu rahuldamisele. VÕS § 128 lg 3 sätestab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kuna hageja kahju nõuded kostjate NEOF Pikk 36 OÜ ja OÜ Nordlin Ehitus vastu olid alusetud, ei ole põhjendatud ka õigusabikulud ja ekspertiisikulud seoses nõude esitamisega. Hageja kahju nõue 13 142 eurot tuleb kostjate NEOF Pikk 36 OÜ ja OÜ Nordlin Ehitus vastu jätta rahuldamata.
\n
224.Ühtlasi nähtub asjas kogutud tõenditest, et hageja esitas nõude alusena õigusabi arved (toimiku 1. kd, lk 133-139) kliendiga kohtumiste, tegevusplaanide analüüside ja konsultatsioonide, ekspertiisiakti läbitöötamise ja muude toimingute eest. Muuhulgas on hageja esindaja esitanud kohtule ka arve, mille ta esitas oma kliendile seoses J. B.i esitatud nõudele vastamisega. VÕS § 128 lg 3 alusel ei kuulu aga hüvitamisele mitte mistahes õigusabi osutamiseks kulunud summad, vaid kahjuna saab nõuda üksnes sellise õigusabi kulu, miks oli vajalik otseselt kahju kindlaks tegemiseks ja hüvitisega seotud nõuete esitamiseks. Kohus selgitas seda hagejale 11.12.2019 eelistungil (toimiku 3. kd, lk 127-129).
\n
225.Kuna hageja kahju hüvitamise nõuded kostjate vastu jäid rahuldamata, ei kuulu rahuldamisele ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõue ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise nõue. Kohus jätab rahuldamata hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõude 18 399,50 eurot kostjate NEOF Pikk 36 OÜ ja OÜ Nordlin Ehitus vastu.
\n
Kohus jätab rahuldamata hageja nõude mõista kostjatelt NEOF Pikk 36 OÜ-lt, OÜ-lt Nordlin Ehitus ja A. M.ilt solidaarselt välja sissenõutavaks muutuv viivis kahju nõuetelt alates 07.02.2018 kuni hüvitise tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
\n
Menetluskulud 226. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
\n
Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
\n
40 227. Kostja NEOF Pikk 36 OÜ palus hagejalt menetluskuludena välja mõista kulud õigusabile 5067,34 eurot ilma käibemaksuta. Kostja esindaja on osutanud õigusabi kokku 34 h 10 minuti ulatuses, mis teeb keskmiseks tunnihinnaks 148,31 eurot ilma käibemaksuta. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras. Kohus leiab, et kostja esindaja tunnitasu on vaidluse keerukust arvestades põhjendatud. Samuti on mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ja menetlustoimingute kestvusega kostja esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg. Hagejalt tuleb kostja NEOF Pikk 36 OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista 5067,34 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis menetluskuludelt 5067,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
\n
228.Kostja Nordlin Ehitus OÜ palus samuti hagejalt välja mõista kulud õigusabile. Kostjale osutati õigusabi tunnitasuga 120 eurot. Õigusabi osutati 21 h 45 minuti ulatuses ja 2550 euro eest ilma käibemaksuta. Kohus peab ka kostja Nordlin Ehitus OÜ esindaja tunnitasu mõistlikuks ja vaidluse keerukusega kooskõlas olevaks. Kostja esindaja õigusabi osutamisele kulunud aeg on mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide mahuga. Hagejalt tuleb kostja Nordlin Ehitus OÜ kasuks menetluskuludena välja mõista 2550 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 2550 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
\n
229.Kostja A. M. palus hagejalt välja mõista kulud õigusabile koos käibemaksuga summas 21 610,50 eurot. Õigusabi osutati 135,1 tunni ulatuses ja tunnitasuga 159,96 eurot koos käibemaksuga. Õigusabikulule lisanduvad õigusabi osutamisega seotud otsesed kulud 25,16 eurot (koos käibemaksuga) ja riigilõiv 50 eurot. Kokku on kostja kandnud käesolevas tsiviilasjas menetluskulusid kogusummas 21 685,66 eurot (koos käibemaksuga). Otsesteks kuludeks on kulud äriregistrile, kulud jahutussüsteemi projekt- ja teostusdokumentatsiooni digitaliseerimisele (7,84 eurot), riigilõivu tasumiselt tehtud pangaülekandetasu (0,12 eurot) ning esindajate transpordikulusid seoses kohtuistungil osalemisega (13,20 eurot). Kostja palus kulud välja mõista koos käibemaksuga. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise seadusjärgses määras.
\n
230.Kohus leiab, et kostja A. M.i esindaja tunnitasu suurus on mõistlik ja kooskõlas vaidluse keerukusega. Põhjendatud kuluks loeb kohus riigilõivu kulu seoses määruskaebuse esitamisega ja pangaülekande tasu (kokku 50,12 eurot). Kostja esindajate transpordikulud istungil osalemiseks ei ole põhjendatud, sest Tallinna linnas saab istungile jõudmiseks kasutada tasuta transporti. Menetluses puudus vajadus digitaliseerida jahutussüsteemi dokumentatsiooni, mistõttu ei ole tegemist menetluskuluga.
\n
231.Kostja lepinguliste esindajate ajakulu on kohtu hinnangul osaliselt ülepaisutatud.
\n
Menetluskulude nimekirja kohaselt on esindajatel 25,2 tundi kulunud hagi analüüsiks, strateegia koostamiseks, teabenõuete ja tagatise taotluse koostamiseks. Kostja menetluskulude tagatis jäi rahuldamata ning kostja ei esitanud tõendina ühtegi teabenõuet ega vastust sellele.
\n
Hagiavaldusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks võis mõistlikult aega kuluda 8 tundi.
\n
Järgnevalt on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud erinevateks toiminguteks seoses jahutussüsteemi ekspertiisiga (kokku ajakulu 7,6 tundi). Tegemist ei ole põhjendatud ajakuluga, sest kohtumenetluses ei esitanud kostja ekspertiisitaotlust jahutussüsteemi osas ning kohtumenetluses sellist ekspertiisi ka läbi ei viidud.
\n
232.Järgnevalt on esindajatel kulunud kohtumäärustega tutvumiseks, eksperdiga suhtlemiseks ja hagi vastuse koostamiseks kokku 34,1 tundi. Kohus loeb mõistlikuks ajakuluks vastuse 41 koostamisel vastuse sisu ning mahtu arvestades 12 tundi. Muus osas ei olnud tegemist menetluses vajalike toimingutega. 31.01.2018 istungiks valmistumiseks ja tegevuskava koostamiseks ning hageja 1001.2019 seisukoha analüüsiks on kokku kulunud 8,3 tundi. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 1 tundi istungiks valmistumiseks, sest kostja esindaja on hageja seisukohtade analüüsimiseks veel täiendavalt aega kulutanud kokku ligi 5 tundi, mida kohus loeb piisavaks. Täiendavat ajakulu 5 tundi istungiks valmistumiseks kohus põhjendatuks ei pea. Tegu oli eelistungiga, millel kostja uusi taotlusi ei esitanud ning kahe esindaja viibimine istungil ei olnud vajalik. 11.12.2019 istungil osalemise osas loeb kohus põhjendatuks ühe esindaja ajakulu 1 tund 30 min. Istungile saabumiseks vajaliku transpordi kasutamise aega ei loe kohus õigusabi osutamiseks kulunud ajaks.
\n
233.09.12.2020 istungiks valmistumisel loeb kohus samuti põhjendatud ajakuluks 1 tundi ning istungil osalemiseks ühe esindaja ajakulu 1 tundi. Muus osas loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks ning kooskõlas olevaks kohtule esitatud menetlusdokumentide sisu ning mahuga.
\n
Kogumis loeb kohus kostja A. M.i õigusabikulu põhjendatuks 68,5 tundi. Arvestades kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu 159,96 eurot koos käibemaksuga, on kostja A. M.i põhjendatud õigusabikulu 10 957,26 eurot. Koos tasutud riigilõivu ja pangaülekande tasuga on kostja menetluskulud kokku põhjendatud 11007,38 euro ulatuses. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista 11 007,38 eurot. Kooskõlas kostja taotlusega tuleb hagejalt välja mõista viivis menetluskuludelt 11 007,38 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
\n
234.TsMS § 167 lg 1 näeb ette, et iseseisva nõudeta kolmanda isiku ja tema seadusliku esindaja menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab menetluskulud vastavalt käesolevas jaos sätestatule. Kostjate poolel iseseisva nõudeta kaasatud kolmandad isikud V. V. ja M. K. taotlesid oma lepingulise esindaja kulude hüvitamist kokku summas 2430 eurot koos käibemaksuga. Taotluse kohaselt osutas lepinguline esindaja õigusabi tunnitasuga 180 eurot koos käibemaksuga. Kohus loeb tunnitasu suurust ülepaisutatuks, arvestades teiste menetlusosaliste esindajate tunnitasu suurust. Vaidluse sisu ja keerukust arvestades loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 160 eurot koos käibemaksuga.
\n
235.Kolmandate isikute ajakulu õigusabi osutamise eest loeb kohus samuti ülepaisutatuks.
\n
Kolmandate isikute esindaja esitas ainsa menetlusdokumendina kohtule menetluskulude nimekirja. Kuigi esindaja osales kahel istungil, avaldas ta viimasel istungil seisukoha, mis toetas hagejat ja mitte kostjaid. TsMS § 214 lg 2 järgi on kolmanda isiku avaldusel või muul menetlustoimingul õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Seega ei omanud avaldused õiguslikku toimet.
\n
236.Menetluskulude taotluse kohaselt on esindajal kulunud toimikuga tutvumiseks, istungiks valmistumiseks ja korteriühistu esindajaga kohtumiseks kokku 6,2 tundi. Hageja esindajaga kohtumiseks puudus õiguslik ja sisuline vajadus. Kuivõrd kolmas isik ei esitanud istungil seisukohti ega menetlusdokumente, on õigusabi osutamiseks kulunud mõistlik aeg istungiks valmistumiseks ja sellel osalemiseks kokku 2 tundi. Järgmiseks istungiks valmistumiseks on esindajal aega kulunud 4,2 tundi, mida kohus loeb üle paisutatuks. Kuna esindaja ei avaldanud istungil muid seisukohti peale nende, millel ei olnud õiguslikku tähendust, sai istungiks valmistumiseks mõistlikult aega kuluda 1 tund. Kogumis on kolmandate isikute esindaja õigusabi osutamiseks kulunud aeg põhjendatud 4,6 tundi. Kohtu poolt põhjendatuks peetud tunnitasu suurust 160 eurot arvestades on kulud põhjendatud 736 euro ulatuses koos käibemaksuga. Hagejalt tuleb kolmandate isikute V. V.i ja M. K. kasuks menetluskuluna välja 42 mõista 736 eurot. Kooskõlas kolmandate isikute taotlusega tuleb hagejalt nende kasuks välja mõista viivis menetluskulult 736 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2022 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 24.09.2021 kohtuotsus.
\n
43