mõjuvast põhjusest teadasaamisest arvates.
\nKohus kostja seisukohaga ei nõustu ja pooldab hageja seisukoha selles osas.
\nVÕS § 196 lg 3 kohaselt võib ülesütlemiseks õigustatud isik lepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaoludest teada sai.
\nHageja tunnistaja A.V andis ütlusi, et ehitusettevõte S OÜ on taotlenud tööde teostamise tähtaja pikendamist kuni 14.06.2019 ilmselt talveaega arvestades. Viidatud ajani oligi S OÜ-le antud ajapikendust, et ehitustööd saaks lõpetada. Selleks oli lepingu muudatus kostja ja esitaja vahel koostatud. S OÜ selleks ajaks töid ei lõpetanud.
\nPoolte kirjavahetusest nähtuvalt (kd 1, tl 18 pöördel) pärib hageja järelevalve projektijuht A V 02.07.2019 kostja töötaja P E järele Pimeaja objekti perspektiive, kes, millal ja kas jätkab, milline on RTK arvamus varasemalt kokkulepitud tähtaja edasilükkamise kohta. P.E vastab (kd 1, tl 18), et peatöövõtja pankroti väljakuulutamise tõttu teostatakse hetkel ehitustööde töövõtulepingu ülesütlemine … ning kooskõlastamisel ka lepingu lõpetamine omanikujärelevalve teostajaga.
\nP.E teatab A.V 29.07.2019 (kd 1, tl 21 pöördel), et OÜ-le S (pankrotis) on esitatud 02.07.2019 lepingu ülesütlemise avaldus.
\nPoolte vahel ei ole vaidlust, et poolte leping ei olnud kostja lõpetatud.
\n03.10.2019 esitas hageja lepingu erakorraliselt ülesütlemise avalduse (kd 1, tl 12-13).
\nKohus leiab, et arvestades kostja ja ehitaja vahelist ehitustööde teostamise pikendust kuni 14.06.2019, käesoleva asja poolte läbirääkimisi, kostja viidet lepingu lõpetamise kooskõlastamisele ka omanikujärelevalve teostajaga, on hageja esitanud poolte lepingu ülesütlemisavaldus mõistliku aja jooksul ikka.
\nEeltoodu alusel leiab kohus, et poolte leping oli hageja ülesöeldud kehtivalt.
\nVÕS § 186 p-st 6 tulenevalt lepingu ülesütlemisega võlasuhe lõpeb.
\n33(40) Tsiviilasi nr 2-20-8127 03.10.2019 ülesütlemisavalduses palus hageja kostjat kümme päeva jooksul tasuda akti alusel koostatav arve. Seega leiab kohus, et hageja põhjendatud nõuded said sissenõutavaks 14.10.2019.
\nKostja poolt hagejale makstavast tasust kinni peetud tagatis 10% summas 4596,39 eurot.
\nPoolte lepingu alapunktist 7.5 selgub, et järelevalve esitab käsundiandjale arve mõlema poole poolt allkirjastatud teenuse üleandmise-vastuvõtmise akti alusel 90% ulatuses aktis kajastatud tööde maksumusest. 10% lepingu maksumusest kuulub tasumisele pärast 100% tööde teostamist ja objektile kasutusloa väljastamist allkirjastatud lõppakti alusel esitatud arve alusel.
\nPoolte vahel puudub vaidlus, et poolte lepingu täitmise käigus peeti lepingu alapunkti 7.5. alusel kinni tagatis kogusummas 4596,39 eurot. Hageja väidab hagiavalduses, et nimetatud summa olevat sisse nõutavaks muutunud ja kostjal olevat kohustus viidatud summa tasuda.
\nKostja on seisukohal, et 4596,39 euro suuruse tagatise väljamaksmise sissenõutavuse eeldused jäid täitmata.
\nPoolte vahel ei ole vaidlust, et kostja esitas hagejale avalduse 4565,48 euro ulatuses tasaarvestuse teostamiseks.
\nVÕS § 198 alusel toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. VÕS § 181 alusel lõppeb kohustus tasaarvestusega.
\nNõude põhjendatuse tuvastamisel peab kohus kontrollima, kas kostjal oli hageja vastu nõue, millega ta saaks hageja nõude tasaarvestada.
\nKostja väitel tasaarvestas ta tagatise (kinnipeetud 10%) kehtivalt. Kostja tellitud ekspertiisi (kd 1, tl 99-143) kohaselt on töid kontrollides ilmnenud, et võrreldes vaheaktiga nr 13 (kd 1, tl 146) on tehtud tööde maht tegelikult aktis näidatust väiksem ning aktis on näidatud tehtuks töid, mida polegi alustatud (ekspertiisi p 3.5.15). Seega võimaldas omanikujärelevalve tegija põhjendamatult suures mahus ehitustööde akteerimist, mis on aga otseses seoses tema enda tasuga (st suurendas enda väljamakstavat tasu vastuolus poolte lepingus kokku lepituga).
\nEkspertiisi kohaselt on ehitustöödest teostatud aktis nr 13 näidatust 10,98% vähem (ekspertiisi p 3.7) ning tagatist maha arvestades on hageja seega omanikujärelevalve teenuse eest saanud 4565,48 eurot rohkem (km-ta) kui töid on tegelikult teostatud.
\n15.05.2020 esitas kostja hagejale nõude tasaarvestamise avalduse (kd 1, tl 155-156). Avalduse p 13 kohaselt loeb kostja enda poolt poolte lepingu p 7.5 alusel iga kuu vahearvetes teostatud 10% kinnipidamise summa 4596,39 eurot hüvitatuks käsundisaajale enammakstud 10,98% tasuga summas 4565,48 eurot. VÕS § 186 kohaselt lõppeb võlasuhe tasaarvestusega. Hageja tagatise tasumise nõue kostja vastu on tasaarvestusega seetõttu lõppenud.
\nHageja kostja käsitlusega ei nõustu. Kuna leping on ülesütlemisega lõppenud, on lõppenud ka vastavasisuline kokkulepe tagatise kinnipidamise kohta ja seeläbi ka käsundiandja õigus kõnealust summat lepingu alusel kinni pidada. Samuti tegi kostja tagatise tagastamise nõude osas tasaarvestuse, millega on ta ise tagatise tagastamise nõude olemasolu tunnistanud, kuivõrd tasaarvestada saab üksnes sissenõutavaks muutunud rahalisi nõudeid.
\nHageja hinnangul on kostja tasaarvestus alusetu ikka. Kostja tugineb oma etteheidetes suuresti T.
\nSepaste koostatud ekspertiisile. Hageja hinnangul pole ekspertiisi järeldused õiged ning see ekspertiis pole tervikuna usaldusväärne mitte. Viidatud ekspertiisi on muudetud vähemalt neljal korral (hagejale esitatud versioonid allkirjastati 14.05.2020, 20.05.2020, riigihangete registris 34(40) Tsiviilasi nr 2-20-8127 olev versioon 26.05.2020, vastusega esitatud versioon 04.06.2020), lisaks on mitmeid ekspertiisi draft versioone esitatud. See ja muud aktis sisalduvad asjaolud viitavad hageja arvates kõne all oleva eksperdi ebapädevusele. Ka viitasid kohtud eksperdi ebapädevusele muude tsiviilasjade otsustes.
\nPealegi tunnistas Eesti Ehitusinseneride Liit hiljuti kehtetuks T.S väljastatud kutsetunnistuse nr xxx (kd 1, tl 185), sest nimetatud isiku tegevus ei vastanud kutsestandardiga sätestatud normidele.
\nHageja tellis omapoolse ekspertiisi, mille on 8. taseme (kd 2, tl 20) volitatud ehitusinsener J S koostanud (kd 1, tl 186-200, kd 2, tl 1-18).
\nTsMS § 272 lg 1 alusel on dokumentaalseks tõendiks igasugune kirjalikult, pildistamisega või video-, heli- või elektroonilise salvestusega või muu andmesalvestusega jäädvustatud dokument või muu sellesarnane andmekandja, mis sisaldab andmeid asja lahendamiseks tähtsate asjaolude kohta ja mida on võimalik kohtuistungil esitada tajutaval kujul. Sama paragrahvi lg 2 järgi dokumendid on ka ametlikud ja isiklikud kirjad, kohtulahendid teistes kohtuasjades ning menetlusosalise poolt kohtule esitatud eriteadmistega isikute arvamused.
\nEeltoodust tulenevalt on mõlemad pooled esitanud dokumentaalse tõendi teostatud tööde mahu ja maksumuse suuruse kohta.
\nKohus peab otsustama, millisest arvamusest juhinduda.
\nKohus leiab, et hageja on küllaldaselt põhistanud, miks T S arvamusest juhinduma ei pea.
\nKohus leiab, et arvamuse pidev muutmine, täiendamine ja täpsustamine, eksperdi pädevusest väljaspool küsimuste lahendamine ning eksperdi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine, sest ta tegevus kutsestandardile sätestatud normidele ei vasta, on alus jätta T.S arvamusega arvestamata.
\nKohus juhindub hageja esitatud asjatundja Jaak Sori arvamusest ikka (kd 1, tl 186-200, kd 2, tl 118).
\nAsjatundja tuli kokku võttes arvamusele (kd 2, tl 1 pöördel), et on alust käsitleda OJV (hageja) seisukohti valdavas osas põhjendatuks, vastuse koosseisus antud korrektuuride põhjal on saadud korrigeeritud ja tegelikult akteerimisele kuuluvaks summaks 619 556,45 eur, ehk 77,65% lepinguhinnast, mis on ca 9,65% võrra rohkem T.S ekspertiisis välja toodud tulemusest, tegelik üle akteeritud summa seega peaks moodustama 19 037,54 eur ja 2,39% lepinguhinnast.
\nKohus ei arvesta hageja avaldatuga, et kuna ehitustööde valmiduse protsendi hindamine tööde kestel on hinnanguline ja igal hinnangul on lubatud teatud hälve, siis J.S hinnang ehitustööde valmidusele erineb vaheaktis nr 13 märgitust 2,39%, siis jääb see lubatud vea +/- 3% piiridesse.
\nSeetõttu on kostja etteheide, nagu oleks ehitustööde vaheakti nr 13 alusel ehitustöid märkimisväärses koguses üle akteeritud, alusetu.
\nHageja avaldatu teatud hälvest, lubatud vea piiridest on paljasõnaline.
\nKohus loeb tõendatuks, et seonduvalt hageja poolt tööde üleakteerimisega 2,39% võrra, tuleb hageja nõutud summa 4565,48 eurot vähendada 2,39%, mis teeb 109,11 eurot. Selles summas loeb kohus kostja nõude tasaarvestatuks hageja nõudega. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 4456,37 eurot.
\nKahju hüvitamise nõue 2187,42 euro ulatuses 35(40) Tsiviilasi nr 2-20-8127 Hageja nõuab kostjalt kantud kohtueelsete õigusabikuludena 2187,42 euro suuruse kahju hüvitamist.
\nHageja pidi kostja tõttu kandma kohtueelselt õigusabikulusid 2187,72 eurot + km. Nimetatud teenus on hõlmanud Käsunduslepingu lõpetamise aluste analüüsi ja avalduse jaoks sisendi koostamist hagejale ning pikemat õiguslikku kirjavahetust ja kompromissläbirääkimisi kostjaga alates Käsunduslepingu lõpetamisest kuni käesoleva hagi esitamiseni. Käesoleva vaidlusega seotud hagejale osutatud kohtu eelset õigusabi kirjeldust ja mahtu kajastavad Advokaadibüroo NOVE arved ja spetsifikatsioonid nr 20200234 summas 693,50 eurot, nr 20200164 summas 325,42 eurot, nr 2020068 summas 178,50 eurot, nr 20191016 summas 206,25 eurot ja nr 20190872 summas 783,75 eurot, kokku 2187,42 eurot (lisa 8). Summad on esitatud ilma käibemaksuta.
\nKostja leiab, et hageja kahju hüvitamise nõue 2187,42 euro ulatuses on põhjendamatu ja seda tuleb jätta rahuldamata. Kostja on seisukohal, et kohtupraktika kohaselt ei tähenda kohtueelse õigusabi kasutamine automaatselt, et sellekohased kulud on hüvitatavad. Kahju hüvitamise eeldusi hageja esitatud nõude puhul täidetud pole.
\nKahjuhüvitise nõudmine on välistatud VÕS § 101 lg 3 alusel. Kuivõrd kahju tekkimise (st õigusabikulude tekkimise) põhjustas hagejapoolsete alusetute nõuete esitamine, siis ei ole hagejal VÕS § 101 lg-st 3 tulenevalt õigust kasutada kostja suhtes õiguskaitsevahendeid, sh nõuda kahju hüvitamist.
\nIsegi juhul, kui kostja oleks poolte lepingut rikkunud, ei ole kahju hüvitamise nõue põhjendatud täies ulatuses mitte. Pädeva õigusabiteenuse kaasamine kohtueelses menetluses on enamasti mõistlik ning tehtud kulud kuuluvad hüvitamisele, ent Riigikohus on võimaldanud sellist kahju hüvitada mitme piiranguga. Tuleb hinnata, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega.
\nÕigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suur tasu ta ühe tunni eest maksis või maksma peab. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 /--/, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju.
\nKostja on seisukohal, et tunnihind 165 eurot, millele lisandub käibemaks, on keskmise keerukusega kohtueelse menetluse kohta väga kõrge ikka. Hageja on seega suurendanud enda kahju. Ajakulugi osaliselt ei põhjendatud ning on osaliselt ebamõistlik. Nõudest peab aga olema kostja esindajale ja kohtule arusaadav, mis põhjusel on iga toiming vajaminev olnud. Ent hageja vastavasisuliseid selgitusi ja koostatud dokumente esitanud pole. Lisaks on ajakulu mõninga dokumendi koostamiseks (nt arvel nr 20190872 kajastatud seisukoht) pea 5 tundi, so sisuliselt sama ajakulu, mis kulunuks hagi esitamisele, küll aga niisugune ajakulu ei ole mõistlik.
\nKogukulu ei ole mõistlik ja põhjendatud küll. Kusjuures esitas hageja hagiavalduses kaks nõuet kogusummas ca 6500 eurot ning kulutas kohtueelses menetluses ca 2200 eurot, st kulud „kohtuvaidluse vältimisele“ on kolmandik vaidlusalusest suurusest.
\nKostja taotlebnõude rahuldamise korral vähendada kahju hüvitist VÕS § 139 lg-le 1 tuginedes mõistliku ulatuseni. Kostja peab mõistlikuks 6 tunnist ajakulu 120-eurose tunnihinnaga, so kogukulu 720 eurot (hageja käibemaksu hüvitamist ei taotlenud, mistõttu kostja seda ei arvestagi).
\nHageja on seisukohal, et küll tema poolt kohtueelselt tellitud õigusabi on olnud vajalik, seda on osutatud mõistliku hinnaga ja hagejale osutatud õigusabi sai täpsemalt lahti kirjutatud esitatud õigusabi arvete spetsifikatsioonidel, millele on hageja tugineda viidates.
\n36(40) Tsiviilasi nr 2-20-8127 Et kostja kirjutas hagejale seisukohti ja nõudeid vandeadvokaadi vahendusel ning hagejal endal õigusalased eriteadmised puudusid, siis oli hageja kaasata advokaati möödapääsematu juba kohtueelses juriidilises suhtluses, mis algas septembris 2019, mil hagejal oli vaja analüüsida lepingu ülesütlemise aluseid, mis päädiski lepingu lõpetamise avalduse esitamisega 03.10.2019.
\nHagejal oli vaja kasutada advokaati ka lepingu ülesütlemise aluste hindamiseks ja vastava avalduse koostamiseks, kompromissläbirääkimiste pidamisel jms, mida ei olnud võimalik ilma õiguslikke eriteadmisi omamata teha. Hageja lepingulise esindaja tunnihinnaks oli õigusteenuse osutamisel 165 eurot ilma käibemaksuta. Hageja lepingulise esindaja tunnihind on olnud mõistliku suurusega ja kooskõlas ka väljakujunenud kohtupraktikaga.
\nHageja esitatud arvetest ja nende spetsifikatsioonidest nähtuvalt on hagejale osutatud alljärgnevaid õigusabi teenuseid:
\nKohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lg 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, mh kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, täidetud peavad olema kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused (vt Riigikohtu 9. veebruar 2011. a otsuse 3-2-1-138-10 p 26).
\nVÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
\nVÕS § 128 lg-st 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas 37(40) Tsiviilasi nr 2-20-8127 mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
\nHageja kahju hüvitamise nõude maksmapaneku üldised eeldused on: kostja on rikkunud lepingust tulenevat kohustust (VÕS § 115 lg 1); hagejal on tekkinud otsene kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 3); kostja on rikkumises süüdi, st kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
\nKasvõi ühe eelduse puudumine välistab kahju hüvitamist.
\nKohus tuvastas eelnevalt, et hageja on kehtivalt öelnud poolte lepingu üles. Kohus leidis kummagi poole huve arvestades, et hageja on oma majandustegevuses tegutsev ettevõte, küll aga kostja ei saanud kiiresti uut ehitajat leida ja ehitustööde seiskumise aeg ei olnud prognoosiv, esines materiaalne eeldus poolte lepingu ülesütlemiseks.
\nKohus leiab, et kahju hüvitamise esimene eeldus tõendatud ei ole. Poolte leping oli hageja ülesöeldud VÕS §-st 631 tuleneval alusel, nimelt kuna ilmnes, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool (hageja) jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni käsundi täitmiseni.
\nEeltoodu alusel leiab kohus, et kahju hüvitamise eeldusi ei täidetud ja kohus jätab selles osas hagi rahuldamata.
\nViivis Hageja nõuab kostjalt viivise väljamõistmist.
\nVõlaõigusseaduse § 101 lg 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
\nVÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintresside tasumist, milleks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
\nPoolte lepingu alapunktist 9.1 tulenevalt kui kostja ei tasu hageja esitatud arvet tähtaegselt, on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist kuni 0,5% tasumata arve summast päevas.
\nKohus rahuldas hagi osaliselt, nimelt 4456,37 euro ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus, et kõnealust raha ei olegi kostja poolt hagejale käesoleva ajani tasutud. Kohus leiab, et sellest rahasummast viivise arvestamine poolte lepingus kokkulepitud määras on põhjendatud ja seda tuleb rahuldada.
\nTsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
\n38(40) Tsiviilasi nr 2-20-8127 Hageja nõue muutus sissnõutavaks 14.10.2019 ja tänaseni maksmata jääb.
\nEelneva alusel on hageja viivise tasumise nõue 0,5% viivitatud summalt (4456,37 eurot) iga maksmisega viivitatud päeva eest alates nõue sissenõutavaks muutumisest ehk 14.10.2019 kuni kohustuse kohase täitmiseni põhjendatud.
\nAlates 14.10.2019 on kohtuotsuse tegemise aja seisuga (05.07.2022) viivisekalkulaatori abil väljaarvutatud viivise suurus 4456,37 eurolt 22 170,44 eurot.
\nKuivõrd ületab hageja viivise nõue põhivõlgnevust, piirdus hageja viivise nõue põhinõude suurusega.
\nEeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivist kindla summana 4456,37 eurot.
\nKõik menetlusosalistepoolsed kohtuotsuses käsitlemata jäänud väited ja esitatud tõendid hagi läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei evi ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
\nKohus juhib poolte tähelepanu TsMS § 430 lg-s 1 sätestatud võimalusele lõpetada menetluse kompromissiga kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni.
\nMENETLUSKULUD TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
\nTsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1).
\nPool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
\nVastavalt TsMS § 163 lg-le kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
\nEeltoodu alusel hagi osalise rahuldamise tõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. St, et hageja kanda jääb 50% tema menetluskuludest ja 50% kostja menetluskuludest. Kostja kanda jääb 50% tema menetluskuludest ja 50% hageja menetluskuludest.
\nTsMS § 174 lg 1 esimene lause näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
\nTsMS § 174 lg 4 esimesest lausest nähtuvalt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
\nMenetluskulude rahalise kindlaksmääramise lahendab kohus TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel eraldi kohtumäärusega pärast kohtuotsuse jõustumist. /Digitaalselt allkirjastatud/ 39(40) Tsiviilasi nr 2-20-8127 Tamara Šabarova kohtunik 40(40)