välistaks niiskuse leviku. Hageja ei ole tõendanud, et tema vannitoas oli hüdroisolatsioon või et niiskuse levik oleks olnud muul viisil takistatud. Hüdroisolatsiooni puudumine on üheselt tõendatud paikvaatluse aktiga ning vastupidise tõendamiseks ehk hüdroisolatsiooni olemasolu kohta ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit. Olukorras, kus vannitoas hüdroisolatsioon puudus, oli tegu ehitusveaga, mis tingis niiskuskahju tekkimise. Hageja ei ole tõendanud, et niiskus levis põranda alla ja seintele vaid purunenud plaadi tõttu ja sõltumata hüdroisolatsiooni olemasolust.
\n
Kuna hageja ei ole vastupidist tõendanud, oli kostjal õigus keelduda hüvitise maksmisest tingimuste punkti 3.9.2 alapunktide g ja e tõttu. Plaatide väljavahetamise vajaduse tingis niiskuse levik, mis oli omakorda tingitud ebakvaliteetsest ehitustööst.
\n
197.Kuna kostjal oli õigus keelduda kindlustushüvitise maksmisest nii plaadile mõra tekkimisel kui ka niiskuskahju ilmnemisel, ei pea kohus vajalikuks eraldiseisvalt hinnata tõendeid, mis tõendavad poolte omavahelist suhtlemist pärast kostja keeldumisotsuse tegemist. Poolte omavahelist suhtlemist puudutavad tõendid ei tõenda ühtegi täiendavat faktilist asjaolu, mille alusel saaks hagi rahuldada (toimiku 1. kd, lk 11, lk 12-14, lk 18-20, lk 21-22, lk 24-26, lk 23 ja toimiku 2. kd, lk 71).
\n
198.Seoses poolte väidetega kahju suuruse kohta osundab kohus, et hageja on ekslikult järeldanud, et kindlustusjuhtumi olemasolu korral oleks kostja pidanud talle hüvitama terves elamus põrandaplaatide vahetamise kulu. Hageja elamu fotodest (toimiku 1. kd, lk 15-17) küll nähtub, et kogu põrandapinna ulatuses on paigaldatud valged plaadid ilma ukse- või vaheliistudeta. N OÜ müügijuht kinnitas 04.11.2022 e-kirjas (toimiku 1. kd, lk 179), et toodet Eclat White enam ei toodeta ja seda ei ole N OÜ-st võimalik enam tellida. Varasema plaatide ostu kohta esitas hageja kohtule N OÜ pakkumise (toimiku 1. kd, lk 180).
\n
199.Kostja esitas kohtule kolm hinnapakkumist ühe põrandaplaadi vahetuseks (toimiku 1. kd, lk 91-93), milliste kohaselt oleks ühe plaadi vahetamisele ja sellega seotud töödele kulunud 200 33 eurot, 393,66 eurot või 395,40 eurot. Hageja on tõendanud, et ühte plaati antud juhul vahetada ei saanud, sest samasugust plaati enam ei toodetud. Sellest ei saa aga kokkuvõttes järeldada, et põhjendatud kahju hüvitise suuruse hindamisel oleks tulnud lähtuda xxx OÜ pakkumisest (toimiku 1. kd, lk 27), mis sisaldas kõigi põrandate plaatide vahetust.
\n
200.VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 näeb ette, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lõikele 1.
\n
201.Seega tuleb asja kahjustamise korral maksta mõistlikku hüvitist. Ühe vannitoa plaadi purunemise tõttu kogu elamu plaatide ümbervahetamiseks tehtav kulu ei ole kohtu hinnangul ilmselgelt mõistlik ega proportsioonis ühe plaadi esteetilise veaga. Kohus osundab, et kuna hageja enda väidete ja tõendite järgi samasugust plaati enam ei toodetud, ei oleks sõltumata kulutuste suurusest varasemaga täiesti samasuguse tulemuse saavutamine olnud nagunii võimatu.
\n
202.Hageja on ise esitanud kohtule väited ja tõendid, milliste kohaselt oli vannitoas tekkinud kahjustuste kõrvaldamine võimalik oluliselt väiksemate kuludega ning teistsuguse esteetilise lahendusega. Seega nähtub juba hageja enda väidetest, et mõistlik kulu oleks igal juhul pidanud olema väiksem. Hageja väide, et vannitoa välimuse tõttu vähenes elamu müügi tulemusena saadud tulu, on paljasõnaline.
\n
203.Kuna kohus ei pea võimalikuks hageja nõude rahuldamist, ei pea kohus vajalikuks hinnata üksikasjaliselt tõendeid, milliseid pooled on esitanud kahju suuruse tõendamiseks (Xxx OÜ e hinnakalkulatsioon, toimiku 1. kd, lk 32, hageja 08.12.2021 e-kiri, toimiku 1. kd, lk 177, Xxx OÜ 30.03.2021, toimiku 1. kd, lk 181 ja order sularahas tasumise kohta, toimiku 1. kd, lk 182 ja elamu müügikuulutus, toimiku 1. kd, lk 197-202).
\n
204.Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hagejale on seoses Xxx OÜ arve tasumisega ette heidetav tõendi võltsimine. Ainuüksi tulenevalt asjaolust, et töid teinud ettevõtja jätab maksukohustuse osaliselt täitmata või esineb sellekohane kahtlus, ei saa kohus järeldada, et tööde eest esitatud arve ja tasumise kviitung olid võltsitud. Hageja on tõendanud, et vannitoas tehti enne elamu võõrandamist remonditöid. Kas või milline oli nende tööde tegelik kulu, oli poolte vahel vaidlusaluseks küsimuseks, kuid sellest ei saa järeldada, et töid üldse ei tehtud või et arve ja selle tasumist tõendav kviitung olid võltsitud. Kuna hageja kindlustushüvitise nõue ei kuulunud rahuldamisele kindlustusandja otsustes märgitud põhjustel, ei hinda kohus seda, kas nõue tuleks rahuldamata jätta ka kostjale valeandmete esitamise tõttu.
\n
205.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja kindlustushüvitise nõue ei kuulu rahuldamisele. Kuna rahuldamisele ei kuulu kindlustushüvitise nõue, ei saa kuuluda rahuldamisele sellega seotud eluasemekulude nõue. Kohus on juba osundanud, et saamata jäänud üüritulu ei oleks kostja pidanud hüvitama isegi siis, kui oleks tegu olnud kindlustusjuhtumiga.
\n
Hageja ei ole tõendanud saamata jäänud üüritulu suurust ega asjaolu, et ta pidi teist elamispinda kasutama. Seda, et hageja pidi kasutama asenduspinda ning kui kaua ta seda kasutas, ei tõenda tõend V B tavapärase renditasu kohta (toimiku 1. kd, lk 228, 2. kd, lk 22). Samuti ei tõenda kulu suurust esitatud kuulutused rendimajade kohta (toimiku 1. kd, lk 230-248, 2. kd, lk 24-42). Kui 34 oleks toimunud kindlustusjuhtum, oleksid hüvitamisele kuulunud tegelikud kulud.
\n
206.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja kindlustushüvitise nõude, ei kuulu rahuldamisele ka õigusabikulude hüvitamise nõue ning viivisenõuded.
\n
207.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
\n
208.Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile 8365,99 eurot. Kostja palus hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt. Hageja vaidles kuludele vastu ja osundas, et taotluses märgitud K S ei olnud kostja esindajaks käesolevas menetluses. Lisaks nõuab kostja menetluskuludena mitmete dubleerivate toimingute eest tasustamist.
\n
209.Kohus nõustub hageja väidetega. TsMS § 175 lg 1 järgi kuuluvad lepingulise esindaja kuludena hüvitamisele vaid sellise esindaja kulud, kes on poolt kohtus esindanud. Teiste isikute kulud hüvitamisele ei kuulu. Seetõttu ei loe kohus põhjendatuks ajakulu 1,40, mis on kulunud kostja esindaja nõupidamiseks teise büroo advokaadiga. Kohus ei loe põhjendatuks ka ajakulu 11 min „ekspertiisi teemaga tegelemiseks“, sest sellisest kirjest ei ole võimalik mõista, milleks on õigusabi osutatud. Kohtumenetluses ekspertiisi läbi ei viidud. Kuna kohus andis kostjale tähtaja kohtuvaidluse teeside esitamiseks ja kostja need ka esitas, ei olnud vajalik täiendav 2 tunnine ajakulu teeside teistkordseks esitamiseks.
\n
210.Kogumis loeb kohus kostja esindaja ajakulu põhjendatuks 23,73 tunni ulatuses. Arvestades kostja taotlusest nähtuvat tunnitasu suurust 129 eurot tunnis ilma käibemaksuta, on kostja kulud õigusabile põhjendatud summas 3 061,17 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 3061,17 eurot. Hagejalt tuleb kostja kasuks välja mõista ka viivis menetluskuludelt 3061,17 eurolt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Uritam kohtunik 35