3.15. Eespool tuvastas kohus, et elamu taastamisväärtus on 143 425,88 eurot, sh elamu taastamismaksumus 138 157,40 eurot ja põlengujärgsete lammutus- ja koristustööde maksumus 5268,48 eurot. Hoone kulumiks loeb kohus L .V. i XXX. a eksperthinnangu alusel 52,70%.
\nKuna kulum on suurem, kui 40%, siis vastavalt poolte vahel sõlmitud kindlustuslepingu osaks olevate Kodukindlustuse üldtingimuste punktile 14.3.3. peab kostja kindlustusandjana hüvitama hagejale elamu taastamisväärtuse, millest on kulum maha arvestatud.
\nSeega kujuneb kindlustusväärtuseks 67 840,45 eurot (143 425,88- 75 585,43=67 840,45).
\nKindlustusväärtusest tuleb maha arvestada hageja omavastutuse summa, mis on 200 eurot.
\nSeega on kostja kohustatud maksma hagejale kindlustushüvitist summas 67 640,45 eurot.
\nVaidlust ei ole selle üle, et kostja on maksnud hagejale välja kindlustushüvitise summas 66 792,75 eurot. Seega on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja nõue kostja vastu täiendava kindlustushüvitise väljamõistmiseks summas 847,70 eurot (67 640,45-66 792,75).
\nSuuremas ulatuses hageja hüvitise nõue tuleb jätta rahuldamata.
\n3.16. Hageja leiab, et põhjendatud on hageja nõue kostja vastu väljamõistetavalt kindlustushüvitiselt viivise nõudes.
\nHageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
\nVÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks 32 (37) muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
\nVÕS § 113 lg 2 näeb erisusena ette, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
\nVÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
\nTsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
\nKohus leiab, et eeltoodud sätete alusel on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 847,70 euro suuruselt kindlustushüvitiselt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest, s.o alates XXX. a kuni nõude täitmiseni.
\nTulenevalt TsMS §-st 367 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindla summana kuni otsuse tegemiseni. Viivis 847,70 euro suuruselt nõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras on kohtuotsuse tegemise seisuga, s.o perioodi eest XXX. a kuni 26.08.2022. a summas 301,18 eurot. Edasiulatuvalt mõistab kohus kostjalt viivise välja protsendina põhinõudelt kuni selle täitmiseni. v.
\n3.17. Lisaks täiendavale kindlustushüvitise summale ja viivisele nõuab hageja kostjalt kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamist summas 2130 eurot ning samuti viivist kahjuhüvitiselt.
\nHageja väitel kasutas ta kahju kindlakstegemiseks XXX abi. XXX esindaja on pöördunud ehitusettevõtete poole, küsinud neilt hinnapakkumisi, korduvalt suhelnud ehitusettevõtjatega, käinud koos nendega kinnistul, koostanud vaide ja suhelnud kindlustusandjaga kahju suuruse tuvastamise eesmärgil. XXX on seoses kahju tuvastamisega esitanud hagejale arve summas 1530 eurot. Samuti on hageja teinud kulutusi eksperthinnangu saamiseks. XXX poolt on hagejale esitatud arve, mille kohaselt hageja oli kohustatud tasuma 600 eurot. Hageja leiab, et VÕS § 491 lg 1 alusel on kostja kindlustustandjana kohustatud nimetatud kulutused kogusummas 2130 eurot hagejale hüvitama.
\nKohus leiab, et hageja nõue kahju kindlakstegemisega seotud kulude ei ole asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
\nHageja nõue on käsitletav kahju hüvitamise nõudena. Kahju hüvitamise nõude üldiseks õiguslikuks aluseks on VÕS § 115 lg 1, mis näeb ette, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Kahju hüvitamise nõudele kohaldub ka VÕS § 127 kahju hüvitamise eesmärgi ja ulatuse kohta. VÕS § 127 lg 2 sätestab, et kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud 33 (37) selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
\nVÕS § 491 lg 1 näeb kahjukindlustuse lepingu puhul erisusena ette, et kui kindlustusandja peab hüvitama tekkinud kahju, peab ta hüvitama sealhulgas kindlustusvõtja poolt kahju kindlakstegemise ja selle suuruse määramisega seoses kantud vajalikud kulud.
\nKindlustusandja ei pea kindlustusvõtjale hüvitama eksperdi või nõuandja palkamise kulusid, kui kindlustusvõtja ei olnud lepingu järgi eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud.
\nAntud juhul ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et nende vahel sõlmitud kindlustuslepingu järgi ei olnud hageja kindlustusvõtjana eksperdi või nõuandja palkamiseks kohustatud.
\nSeetõttu, vastavalt VÕS § 491 lg 1 2. lausele ei ole ka hagejal kindlustusandjana kohustust vastavate kulude hüvitamiseks. Kohus leiab ka, et hageja poolt väidetud kulud XXX-le esindamise eest asjaajamisel ning XXX arvamusele ahjude töökorrasoleku kohta, ei ole käsitletavad kindlustusjuhtumiga seostud kahju (kindlustusväärtuse) kindlakstegemise kuludena.
\nEeltoodut arvestades jätab kohus hageja kulude hüvitamise nõude summas 2130 eurot rahuldamata. Kuna hüvitise nõue ei ole põhjendatud, siis ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata ka viivise nõue. vi.
\n3.18. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise summas 847,70 eurot ja viivise väljamõistetavalt hüvitiselt kohtuotsuse tegemise seisuga summas 301,18 eurot ning edasiulatuvalt protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Hageja kindlustushüvitise nõude ja viivise nõude suuremas ulatuses jätab kohus rahuldamata. Samuti jätab kohus rahuldamata hageja nõude kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitamiseks summas 2130 eurot ja sellelt summalt viivise nõude.
\nMenetluskulude jaotus 4.
\nVastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.
\nTsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
\nTsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
\nAntud juhul rahuldab kohus hagi osaliselt. Hageja nõudis hagiavalduses kostjalt kindlustushüvitist ja kahju kindlakstegemisega seotud kulude hüvitist kokku summas 124 337,25 eurot ja viivist sellelt summalt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise summas 847,70 eurot ja viivise selles summas hüvitiselt. Suuremas ulatuses hageja põhi- ja viivisenõude jääb rahuldamata. Seega rahuldab kohus hageja nõuded ca 0,6 % ulatuses. Arvestades hagi rahuldamise ulatust leiab kohus, et õiglane ei ole jätta menetluskulusid poolte kanda võrdsetes osades ning mõistlik ei ole ka jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud täielikult hageja kanda.
\n5.
\nTsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hageja poolt kostjale hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.
\n34 (37) TsMS § 139 lg 1 kohaselt on menetlusosaliste menetluskulud kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 139 lg-le 2 on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 sätestab asja läbivaatamise kulude koosseisu ja TsMS § 144 sätestab kohtuvälised kulud.
\n5.1. Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja (III kd tl 151-152) ja täiendava menetluskulude nimekirja (III kd tl 170), mille kohaselt on kostja menetluskulud kokku summas 16 877,66 eurot, sh kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 14 939,79 eurot, esindaja sõidukulud summas 207,87 eurot ja dokumentaalsete tõendite (XXX ekspert L .V. i arvamuste) saamise kulud koos käibemaksuga summas 1740 eurot.
\nHageja esitas 05.07.2022. a kohtule oma seisukoha kostja menetluskulude kohta (III kd tl 159-160). Hageja leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud ei ole osaliselt põhjendatud ja vajalikud. Muu hulgas leiab hageja, et osaliselt ei olnud vajalikud menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja toimingud ning osaliselt on ülemäärane toimingutele märgitud ajakulu. Hageja on toimingute täpsusega välja toonud, millise toimingu või ajakuluga ta ei nõustu (III kd tl 160). Lisaks leiab hageja, et põhjendatud ei ole hüvitada kostjale menetluskulusid koos käibemaksuga. Hageja toob välja, et kostja on käibemaksukohuslane ja kuna õigusabiteenuse osutamine ei ole käsitletav kindlustusteenuse osutamisena, siis on kostjal õigus kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Lisaks palub hageja jätta rahuldamata kostja taotlus hüvitada dokumentaalse tõendi saamise kulud summas 1740 eurot. Vastavat taotlust hageja põhjendanud ei ole.
\n5.2. Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja kulud saab lugeda menetluskulude nimekirjas toodud ulatuses põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks.
\nTsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud, mis vastavalt TsMS § 139 lg-le 1 kuuluvad menetluskulude koosseisu.
\nTsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §s 218 sätestatu kohaselt.
\nKostjat esindas tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Madis Saar.
\nKostja 21.06.2022. a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt tegi kostja lepinguline esindaja perioodil alates 27.03.2018. a kuni 21.06.2022. a (k.a) toiminguid kokku ajakuluga 103 tundi ja 31 minutit. Menetluskulude nimekirjale on lisatud esindaja toimingute tabel (III kd tl 154), kus on märgitud toimingud kuupäevaliselt ja ajakulu igale toimingule eraldi.
\n06.07.2022. a esitatud menetluskulude nimekirja (II kd tl 170) kohaselt kulus kostjal 06.07.2022. a esitatud dokumendi (repliik hageja lõppseisukohtadele ja seisukoht hageja menetluskulude kohta) täiendavalt 4 tundi ja 43 minutit.
\nKostja esindaja taotleb tehtud toimingute eest tasu tunnihinnaga määras 138 eurot koos käibemaksuga.
\nKohus on seisukohal, et arvestades menetluse asjaolusid saab lugeda vajalikuks 21.06.2022. a esitatud menetluskulude nimekirja lisas (III kd tl 154) märgitud esindaja toimingud ja ka 06.07.2022. a täiendavas menetluskulude nimekirjas (II kd tl 170) märgitud toimingud. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega selle kohta, et osaliselt ei ole olnud toimingud vajalikud ja ajakulu neile ülemäärane. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust ja mahukust saab lugeda vajalikuks ja põhjendatuks ka kostja esindaja ajakulu neile toimingutele kokku 108 tunni ja 14 minuti ulatuses. Ajakulu on küll suur, kuid kohtu hinnangul on käesolev tsiviilasi keskmisest 35 (37) oluliselt mahukam. Menetlus on kestnud üle nelja aasta. Hageja on esitanud kostja vastu hagiavalduse ja menetluse käigus hulgaliselt täiendavaid seisukohti, taotlusi ja tõendeid, millele kostja pidi vastama ning selleks eelnevalt hageja esitatuga tutvuma, olukorda analüüsima ja enne toimingute tegemist ka esindatavaga nõu pidama, millega eeldatavalt kaasnes olulises ulatuses ajakulu. Kostja esindaja koostatud menetlusdokumendid, sh vastus hagile, seisukohad hageja vastuväidetele, on põhjalikud, samas ei sisaldu neis ka midagi ülemäärast. Kohtu hinnangul ei saa hinnata ajakulu toimingutele ülemääraseks. Lisaks on asjas toimunud 4 kohtuistungit, kus kostja esindaja on osalenud. Istungitel osalemisele märgitud esindaja ajakulu on vastavuses istungite toimumise ajaga ning mõistlikuks saab pidada ka istungite ettevalmiseks märgitud ajakulu. Kohus leiab, et arvestades asja keerukust saab lugeda põhjendatuks ka kostja esindaja tunnitasu määra, mis on koos käibemaksuga 138 eurot tund. Kostja esindaja tasumäär ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest advokaadist lepingulisele esindajale makstavat tasu. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13).
\nKostja taotleb lepingulise esindaja tasu hüvitamist koos käibemaksuga. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Antud juhul on kostja menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ei saa menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuuluvad menetluskulud hüvitamisele koos käibemaksuga.
\nEeltoodut arvestades loeb kohus vajalikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks tema lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga kokku summas 14 939,79 eurot.
\nKohus leiab, et vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks saab lugeda ka kostja lepingulise esindaja sõidukulud seoses neljal korral kohtuistungitele sõitmisega kokku summas 207,87 eurot. Ühel korral toimus istung Tartu Maakohtu Võru kohtumaja Võru majas ja kolmel korral Põlva majas. Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid, mille kaudu esindaja kostjat esindas, asukoht on Tallinnas. Arvestades advokaadibüroo kaugust kohtumajade asukohast, saab hinnata sõidukulud taotletud ulatuses mõistlikuks.
\n5.3. Kohus leiab, et põhjendatud ja hüvitatavaks kostja menetluskuluks saab lugeda ka kostja dokumentaalsete tõendite saamise kulud koos käibemaksuga kokku summas 1740 eurot.
\nTsMS § 143 p 1 kohaselt on dokumentaalse tõendi saamise kulud asja läbivaatamise kulud, mis vastavalt TsMS § 139 lg-tele 1 ja 2 kuuluvad menetluskulude koosseisu.
\nKostja on esitanud dokumentaalse tõendina OÜ Kahjuekspert eksperdi L .V. i 23.02.2020. a koostatud eksperthinnangu ja XXX. a koostatud eksperthinnangu. Kostja on esitanud tõendina XXX arved (III kd tl 155 ja 156), mis tõendavad, et ekspertarvamuste saamisega seotud kulusid kokku koos käibemaksuga summas 1740 eurot. Tegemist on asjakohaste tõendite saamise kuluga, mille saab lugeda vajalikuks ja põhjendatud kostja menetluskuluks. Kostja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ei saa nendelt kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
\nSeetõttu on kulud TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitatavad koos käibemaksuga.
\n5.4. Eeltoodut arvestades loeb kohus põhjendatuks kostja menetluskulud kokku summas 16 877,66 eurot, sh kostja lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga summas 14 939,79 eurot, esindaja sõidukulud summas 207,87 eurot ja dokumentaalsete tõendite saamise kulud koos käibemaksuga summas 1740 eurot.
\nVastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus menetluskulud summas 16 877,66 eurot kostja kasuks välja hagejalt.
\n36 (37) Kostja taotlusel ning TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus otsuses, et hagejal tuleb temalt välja mõistetud menetluskuludelt tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt lahendatud Tartu Ringkonnakohtu otsusega 20.04.2023.
\n37 (37)