{"html": "<div class=\"lf-doc\"><p class=\"lf-p\">Kohus kordab veelkordselt varasemat seisukohta. Kohus leiab, et kuigi hageja väidab hagiavalduses, et vaidlusaluse artikliga kostjate poolt hagejale loodud negatiivne kuvand on oluliselt hageja majandustegevusse sekkunud ja seda kahjustanud, oleks hageja Finantsinspektsiooni järelevalve all oleva ettevõttena pidanud ilmutama kõrgendatud hoolsuskohustust ja avalikkusele selgitama vaidlusaluse kohtuvaidluse kohta omapoolseid seisukohti. Kohus leiab, et hageja, jättes kasutamata talle pakutud võimalust omapoolse seisukoha avalikkusele selgitamiseks, põhjustas sellega ise pooltevahelise vaidlusse ühepoolse käsitlemise vaidlusaluses artiklis.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kohus on seisukohal, et hagejate poolt välja toodud väiteid ei saa käsitleda kaudsete faktiväidetena, vaid äärmisel juhul väärtushinnangutena, millest tulenevalt ei saa nende ümberlükkamist käesoleval juhul nõuda. Kohtu hinnangul ei ole hagejad tõendanud, kuidas viidatud väidetest tekkinud negatiivne kuvand kahjustas hageja majandustegevust.</p>\n<p class=\"lf-p\">31 2-20-15381 Kohus leiab, et kostjad on tõendanud, et nad kontrollisid avaldatud andmeid piisava põhjalikkusega. Kohtu hinnangul ei olnud hageja õiguste rikkumine õigusvastane, arvestades rikkumise liiki, põhjust ja ajendit.</p>\n<p class=\"lf-p\">Hagejale kahju tekkimine ja lõppjäreldused 20. Hageja väitel sekkuvad eelnevalt välja toodud faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud otseselt hageja majandustegevusse, sest loovad hagejast ebapädeva ja -usaldusväärse kuvandi, kui usaldusväärsus ja pädevus on professionaalse investeerimis- ja varahaldusteenuse nurgakivideks. Hageja avaliku kuvandi kahjustamise otsene ja ilmselge tagajärg on klientide ning partnerite kaotus, vähenenud koostöövõimalused ning seetõttu majandustegevuse oluline vähenemine.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">21.</span>Kostjad on oma vastuväidetes välja toonud, et kuigi hageja väidetel on talle 24.05.2019 ajalehes Äripäev ilmunud vaidlusaluse artikli tõttu tekkinud varaline kahju saamata jäänud tulu näol, kuid hageja ei ole tõendanud kahju teket ega seda, et väidetav kahju oleks põhjuslikus seoses kostjate avaldatud faktiväidete või väärtushinnangutega. Kostjate hinnangul saab juriidiline isik mainekahjust tuleneva varalise kahju hüvitamist nõuda üksnes erandlikul juhul, kui isik tõendab lisaks kahju tekkele väärtushinnangute tõttu ka väärtushinnangute ebakohasust, kuid hageja ei ole seda teinud. Hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole kohtule tõendanud VÕS § 1043 kahjuhüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid.</div>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">22.</span>VÕS § 1045 lg 1 punktide 5 ja 6 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega.</div>\n<p class=\"lf-p\">Tõlgendades käesoleva kaasuse asjaolude pinnalt Riigikohtu tsiviilasjas nr 2-20-2032/63 tehtud lahendis andnud juhiseid, leiab kohus, et hageja nõude lahendamiseks peab kohus tegema kindlaks VÕS § 1043, § 1045 lg 4, 5 ja 6, § 1047, § 1049 ja § 1050 kohaldamise eeldused, m.h selle kas kostjatele omistatava faktiväited ja väärtushinnangud on ebaõiged faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud. Samuti tuleb kohtul hageja nõude lahendamiseks analüüsida kostjate, kes on hageja hinnangul kahju hüvitamise eest vastutavad isikud, käitumise süülisust ja hinnata süü vormi.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">23.</span>Kohus leiab, et kuna kohus on jõudnud järeldusele, et hageja õiguseid ei ole ebaõigete faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega rikutud, siis puudub kohtul alus teha kindlaks VÕS § 1043, § 1045 lg 4, 5 ja 6, § 1047, § 1049 ja § 1050 kohaldamise muud eeldused.</div>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">24.</span>Hageja esitatud väidetel on üheks hageja majandustegevust negatiivselt mõjutanud teguriks kostjate avaldatud artikli tagajärjel hagejale Finantsinspektsioon saadetud järelepärimine ja nende poolne kaalutlus hageja suhtes järelevalvemenetluse algatamist. Kohus märgib, et asjas kogutud tõenditest ja hageja avaldatust nähtub, et esmalt pöördus vaidlusaluses küsimuses Finantsinspektsiooni poole hageja ise, mitte vastupidi. Kohus leiab, et kostja on hageja seisukohale põhjendatult vastu vaielnud ja viidanud asjaolule, et Finantsinspektsiooni menetlus on konfidentsiaalne (FIS § 54), millest tulenevalt ei saa Finantsinspektsiooni poolne kaalutlus hageja mainet ega majanduslikku olukorda mitte kuidagi mõjutada. Kuna Finantsinspektsioon hageja suhtes järelevalvemenetlust ei algatanud ja hagejat ei karistanud, siis on hageja väited Finantsinspektsiooni järelpäringust tingitud majandustegevuse kahjustamise kohta põhjendamatud.</div>\n<p class=\"lf-p\">32 2-20-15381 25. Hageja hinnangul tuleb juhul, kui hageja ei suuda kahju suurust tõendada määrata kahju suurus kindlaks kohtu äranägemisel.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kohus on korduvalt hagejale selgitanud, et hagejal tuleb tõendada kostjate kahjustava tegevuse tulemusel kahju tekkimist. Hageja kohtu nõutud asjaolusid välja toonud ei ole ja vastavaid tõendeid esitanud ei ole.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kohus peab vajalikuks välja tuua, et hageja väited hageja võimaliku majandustegevuse kahjustamise kohta ei ole tõendatud. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et hageja majandustegevuse tulemus muutus kostjatest tingitud tegevuse tõttu vähem kasumlikuks.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kohus märgib, et hageja 2018. a majandusaasta aruandes (II kd, tl 5-21) on võrreldavate andmetena välja toodud varasemate majandusaastate tulemused. 2018. a majandusaasta aruande finantsseisundi aruande (aruande lk 6) kohaselt on hagejal seisuga 01.01.2017 olnud vara kokku 460 405 eurot, seisuga 31.12.2017 524 308 ja seisuga 31.12.2018 seisuga 584 113 eurot. koondkasumiaruande kohaselt on hageja 2017. a majandusaasta tulemuseks olnud kasum 88 512 eurot ja 2018. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 35 545 eurot (aruande lk 6).</p>\n<p class=\"lf-p\">Rahavoogude aruande kohaselt on hagejal on olnud raha ja ekvivalente 2017. a majandusaasta lõpus kokku 178 625 eurot ja 2018. a majandusaasta lõpus 377 353 eurot (aruande lk 7).</p>\n<p class=\"lf-p\">Omakapitali muutuste aruande kohaselt on hageja kahjum seisuga 31.12.2018 67 822 eurot (aruande lk 7).</p>\n<p class=\"lf-p\">2019. a majandusaasta aruande (II kd, tl 24-40) ja 2020. a majandusaasta aruande (II kd, tl 4360) finantsseisundi aruande (aruande lk 7) kohaselt on hagejal seisuga 31.12.2018 seisuga 584 113 eurot, seisuga 31.12.2019 692 106 eurot ja seisuga 31.12.2020 879 181 eurot.</p>\n<p class=\"lf-p\">Nimetatust järeldub, et hageja vara väärtus kasvas. Koondkasumiaruande kohaselt on hageja 2018. a majandusaasta tulemuseks on olnud kahjum 35 545 eurot ja 2019. a majandusaasta tulemuseks on olnud kasum 39 243 eurot ning 2020. a majandusaasta tulemuseks on olnud kasum 45 484 eurot (aruande lk 7). Nimetatust järeldub, et hageja majandustegevuse varasem kahjumlik tulemus asendus positiivse tulemusega. Rahavoogude aruande kohaselt on hagejal on olnud raha ja ekvivalente 2018. a majandusaasta lõpus 377 353 eurot ja 2019. a majandusaasta lõpus 229 589 eurot ning 2020. a majandusaasta lõpus 96 888 eurot (aruande lk 8). Omakapitali muutuste aruande kohaselt on hageja kahjum seisuga 31.12.2018 67 822 eurot, seisuga 31.12.2019 oli hageja kahjum 28 579 eurot ja seisuga 31.12.2020 oli hageja majandustegevuse tulemus muutunud kasumlikuks 16 905 eurot (aruande lk 8).</p>\n<p class=\"lf-p\">Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtule esitatud tõendite põhjal järeldub, et hageja majandustegevuse tulemus võrreldes 2018. a majandusaastaga ehk kostjate väidetavalt hagejat kahjustavale tegevusele eelneva ajaga muutus pärast vaidlusaluse artikli avaldamist kasumlikumaks 2019. a ja 2020. a majandusaastatel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja väited kostjate võimaliku hagejat kahjustava tegevusega ei ole tõendatud.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">26.</span>Poolte muud seisukohad ja esitatud tõendid ei ole asjakohased ja tuleb jätta tähelepanuta.</div>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">27.</span>Eeltoodust tulenevalt tuleb aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid hagi Seamill osaühingu ja X vastu solidaarselt 100 000 euro väljamõistmiseks jätta rahuldamata.</div>\n<p class=\"lf-p\">Alternatiivne aktsiaseltsi Cresco Väärtpaberid hagi Seamill osaühingu ja X vastu solidaarselt kahju hüvitise määramiseks kohtu äranägemisel tuleb jätta rahuldamata.</p>\n<p class=\"lf-p\">Menetluskulude jaotus 33 2-20-15381 Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:</p>\n<p class=\"lf-p\">Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.</p>\n<p class=\"lf-p\">TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.</p>\n<p class=\"lf-p\">TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.</p>\n<p class=\"lf-p\">TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.</p>\n<p class=\"lf-p\">TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2).</p>\n<p class=\"lf-p\">TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jätta menetluskulud hageja kanda.</p>\n<p class=\"lf-p\">TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.</p>\n<p class=\"lf-p\">Menetluskulude kindlaksmääramisest TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kohus leiab, et kuna tegemist on mahuka ja pikaajalise menetlusega, siis on menetlusökonoomika põhimõtetest lähtuvalt mõistlik menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrata alles pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.</p>\n<p class=\"lf-p\">Eeltoodust tulenevalt kuulub kohaldamisele TsMS § 174 lg 4 ja § 177 lg 2, mis sätestavad, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk Kohtunik 34</p></div>", "next": 0}