järgmist.
\n149.Kohus arvestab esmalt rikkumise raskust ja ulatust, rikkuja süüd ja selle astet, kannatanu enda osa kahju tekkimises 150.Kohus, hinnates kahju tekitaja rikkumise raskust ja ulatust, võtab arvesse, et kostja I poolsed liiklusseaduse rikkumised on hagejale tervisekahjustuse tekitamisega põhjuslikus seoses. Samas tuleb toimunud avarii puhul arvestada, et kostja I tahtlus ei olnud suunatud hagejale tervisekahjustuse tekitamisele, vaid tegemist oli kostja I poolt raske hooletusega.
\nKohus on samas tuvastanud, et ka hageja ise oli ristmikule lähenedes hooletu ega vähendanud oma sõidukiirust. Kohus on kostja I ja hageja poolt käibes vajaliku hoole järgimata jätmist analüüsinud otsuse punktides 147, 151-154 ning arvestab samu asjaolusid ka mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel.
\n151.Kohus arvestab järgmisena hageja enese kirjeldust temal avariist tekkinud negatiivsete mittevaraliste tagajärgede kohta ning selle kohta esitatud tõendeid.
\n152.Hageja on 7. detsembri 2020 hagiavalduses (p 1.8.4) selgitanud: Kui ma ennem avariid käisin täis kohaga tööl, sain kõike teha, piirangud puudusid, pea polnud valutanud kordagi vähemalt 3 aastat, mälu oli ideaalne, rääkimata kaelavalust vms kaebustest. Jutt jäi meelde, õppimisel raskusi polnud. Rääkimine oli normaalne, ei pidanud võõras seltskonnas muretsema, et kipun palju puterdama ja teised peavad korduvalt üle küsima, et mis ma ütlesin. Hobidega sain tegeleda piiramatult – armastasin rattaga käia tööl (23 km tööle hommikul ja õhtul sama palju koju tagasi) u 3 x nädalas, lisaks nädala lõpus sõitsin ise või osalesin Tartu Rattamatkade korraldatud sõitudel (pikimad olid neist pea 100 km). Peale seda ei olnud mul mitte mingisuguseid kaebusi, rääkimata peavalust. Samuti sain ma kodus lapsega mängida jalgpalli, sulgpalli, käia lõbustuspargis vms. (Laps tundis sellest kõigest suurt puudust, tänaseks on harjunud). Teiseks suureks hobiks on mul kiviktaimla, mille ise koju rajasin. Nüüd ma enam sellise asjaga hakkama ei saa, sest see vajab palju füüsilist tööd. Plaanisingi seda Räpinasse õppima minna. (Täna sellel õppimisel poleks enam mõtet, sest ma füüsiliselt ei jaksa seda enam teha). Samuti külastasime 1-2 x nädalas sõpru. Nüüd on osad sõbrad ära kadunud ja paariga kohtume u 1 x kuus või isegi veel harvem, sõltub mu tervisest. Nädala sees nagu varem ei tule sõprade juurde minemine kõne allagi, sest õhtul on mul vaja pikutada ja siis harjutused jms tervisele vajalik teha, mitte lisaks pingeasendis istuda. Tööl käin ka hetkel osalise tööajaga, max 6h päevas. Parim mulle on muidugi variant, et olen töö juures kontoris kuni 3h ja siis ära kodukontorisse. Iga päev see kahjuks võimalik pole. Samuti oli varem mul üks osa tööst klientide külastused üle Eesti – Tallinn, Pärnu olid mitu korda kuus. Peale avariid pidi tööandja sisse viima muudatuse, sest enam ma pikki sõite teha ei saanud. Peale pikka sõitu pean võtma järgmise päeva vabaks, et taastuda, sest tekib väga tugev peavalu kaela raputamisest. Seetõttu käisin töö juurest täiendkoolitustel, et õppida tööohutust jms. Õppimine oli ja on siiani väga raske, sest tunnis ei jäänud tihti midagi meelde, aga õnneks saime materjalid, mida sain kodus ise uurida. Ka vene keele õppimine, et klientidega paremini suhelda, oli väga raske, sest uued 31 sõnad lihtsalt ei jää avariis saadud kerge ajukahjustuse tõttu (minul häiritud lühimälu) meelde. Samuti on töö tegemine nüüd keerulisem, sest pean tegema igas tunnis 1-2 puhkepausi (õnneks on mul töötool, mille saan lasta alla lebavasse asendisse), siis teen
\npalju märkmeid, e-postis teen kirjad, millele pean vastama mitteloetuks, klientidel palun saata e-maili meelde tuletusega, kui olen unustanud. Iga päev märkan, et olen unustanud kliendile pakkumise ära saata. Teatud arvestusi saangi teha ainult hommiku poolikul, sest peale lõunat ma ei ole enam ok tegema suuremaid arvestusi ja klaaside vms olulisi tellimusi.
\nPea- ja kaelavalu segavad väga oluliselt mu normaalset elu. Piiranguid on väga palju. Ka kontserdid planeerin ette nii, et need ei oleks tööpäeva õhtutel ja ennem seda olen väga rahulikul režiimil ja kontserdid ei saa olla kodust kaugel, et poleks pikka autosõitu ennem ja pärast. Tervis on kaugel normaalsest ja avarii eelsest. Lisaks pean ma ilmselt maha matma oma unistuse minna õppima psühholoogiks, sest ma ei ole kindlasti hetkel võimeline sellist mahukat õpet ülikoolis läbima oma ajukahjustusest tingitud mäluprobleemide tõttu.
\nJa veel oli mul unistus teha 1 kord elus ära benjihüpe. Ka seda ei saa ma nüüd iialgi teha, sest mu tervise olukord seda ei võimalda… Ma lihtsalt pean leppima, et mul on nähtamatu vigastus, mille tõttu mu elu ongi nüüd täiesti teistsugune. Pereliikmed ega sõbrad ning töökaaslased ju ei näe kõrvalt, et mul on kaela- ja peavalud.
\nAvariist tekkinud kaela- ja peavalud on väljakannatamatud, uni häiritud, pidevatest valudest on tekkinud probleemid perekonnaliikmetega, kuna hageja kannatab seetõttu ka tugevate meeleolukõikumiste käes. Hageja 7. augusti 2023 menetlusdokumendi p 2.2 kohaselt on avariist tingitud terviseprobleemid viinud tänaseks hageja puuduva töövõimeni.
\n154.Asjaolu, et hageja on vajanud psühholoogilist nõustamist, on tõendatud kliinilise psühholoogi K. V. kokkuvõttega 31. jaanuarist 2019 (II kd, tl 56), mille kohaselt on hagejale näidustatud kognitiiv-käitumuslikel põhimõtetel nõustamine-teraapia ligikaudse sagedusega 1-2x kuus. Viidatud tõendist nähtub, et hageja kaebusteks on just autoavarii tagajärjel tekkinud igapäevased peavalud, mis häirivad hageja toimetulekut. Taastusraviarst dr M. R. koostatud epikriisist nr 1007403971 (III kd, tl 188-190 pöördel) nähtuvalt osales hageja valu juhtimise grupis 12. september – 17. oktoober 2019 ning käis kliinilise psühholoogi juures psühhoteraapia seanssidel ka 2021. ja 2022. aastal. Hageja on perioodil 15. juunist 2021 kuni 3. maini 2023 käinud viiel korral psühhiaater K. R. visiidil, kes on temal diagnoosinud F06.32 orgaanilise depressiooni (III kd, tl 191-194 pöördel). Dr K. R. koostatud epikriisist nähtub, et hageja kaebused seisnevad selles, et ta ei ole pärast traumat enam see inimene, kes ta oli varem – ta on tuleviku suhtes lootusetu, on esinenud elutüdimusmõtteid, huvid on vähenenud (III kd, tl 192 pöördel). Tõendeid kogumis hinnates ei ole kohtul kahtlust, et hagejal väljakujunenud depressioon on põhjuslikus seoses avariist saadud traumaga. Eeltoodut toetab ka ekspert A. V. arvamus selle kohta, et kroonilise valu haigetest üle 60% juhtudest täheldatakse depressiooni (III kd, tl 124, p 1.16).
\n155.Samuti on ekspert A. V. leidnud, et kroonilise valu kestvus ei ole ajaliselt piiratud ja on ennustamatu. Kuklanärvi neuralgiat on raske välja ravida, aga sõltuvalt igast konkreetsest juhtumist, kompleksse kroonilise valu raviga on võimalik oluliselt vaevuste vähendamine (III kd, tl 123 pöördel, p 1.9). Seega on ennustamatu, kui kaua võib hageja avariist tingitud krooniline valu veel kesta. Kuna valul ajalist piiri ei ole, saab vaid järeldada, et hageja kannatused, mis praeguseks on kestnud ca 6,5 aastat, jätkuvad veel määramata aja. Siit 32 tulenev ebaselgus ning valu jätkumine mõjutab kahtlematult hageja elukvaliteeti ning piirab tema toimetulekut jätkuvalt määramata aja jooksul. Senine ravi ja toetav tegevus, koduste harjutuste tegemine, TENS aparaadi kasutamine ja ka kirurgiline sekkumine on andnud ajutist leevendust, kuid ei ole hageja valusid lõpetanud (dr M. R. epikriis, III kd, tl 188-190 pöördel).
\n156.Eesti Töötukassa 17. jaanuari 2019 otsusega (I kd, tl 70-72) ja 11. novembri 2019 otsusega (I kd, tl 73-75) on tõendatud, et hagejal on alates 3. jaanuarist 2019 tuvastatud osaline töövõime. Perearsti tõendiga 5. märtsist 2021 (II kd, tl 55) ja töölepingu lõpetamise avaldusega (II kd, tl 54) on tõendatud, et hagejal ei olnud oma terviseseisundi tõttu võimalik oma töökohal töötamist jätkata ning hageja esitas seetõttu töölepingu lõpetamise avalduse 9. märtsil 2021. Perearst K. R. OÜ ambulatoorsest epikriisist (III kd, tl 185-187) nähtub, et alates 11. novembrist 2022 kuni 25. maini 2023 viibis hageja diagnoosiga muu krooniline valu töövõimetuslehel. Töövõimetuslehe lõppemise ajaks oli hagejal tuvastatud juba puuduv töövõime. Viidatud epikriisist nähtub ka asjaolu, et pidevast valust tingitud tugeva stressi tõttu on hagejal ägenenud reumatoidartriit. Seega on tõendatud, et liiklusavariist tingitud pidev valu ja stress on hageja üldist tervislikku seisundit halvendanud, sh on ägenenud hageja reumatoidartriit, ning oluliselt mõjutanud hageja töövõimet.
\n157.Hageja on kohtule esitanud kaks dokumendipõhist töövõime hindamise eksperthinnangut
\n158.Seega on tõendamist leidnud, et avariist saadud tervisekahjustus on hagejale pikaajalise mõjuga, hageja tervislik seisund ei ole senise 6,5 aasta jooksul paranenud, vaid halvenenud, tipnedes praeguseks puuduva töövõimega. Avariist tingitud valu ja üleelamised on põhjustanud hagejale depressiooni. Hagejal tuleb igapäevaselt hakkama saada nii valu, depressiooni kui töövõimetuse tõttu tekkinud elukvaliteedi languse ja elukorralduse muutumisega, sh raskustega igapäevasel toimetulekul ning seda ennustamatu kestvusega.
\nAvariist põhjustatud negatiivsed tagajärjed olid hageja jaoks seega elumuutvad ning seda halvemuse suunas.
\n159.Kohus arvestab mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel ka ühiskonna üldise heaolu taset ja mittevaralise kahju hüvitiste võrreldavust sarnastel asjaoludel.
\n160.Kohtute väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste suurused peaksid vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning olema üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks ja kohtusüsteemi autoriteedi säilitamiseks sarnastel asjaoludel võrreldavad (vt Riigikohtu 9. aprilli 2008 otsus 33 tsiviilasjas nr 3-2-1-19-08, p 13; 25. mai 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-05, p-d 22 ja
\n161.Lähtudes Riigikohtu poolt 2023. aastal koostatud kohtupraktika analüüsist „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2020.
\n2022. aastal“ (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_20202022.pdf), jäid kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral väljamõistetud hüvitiste suurused 2020. - 2022. aastal vahemikku 100 – 12 000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1752 eurot, mediaan 1000 eurot. Samas, analüüsis kajastatud kohtupraktika võib olla suuresti mõjutatud üksikjuhtumitest ja selle põhjal arvestatud keskmine hüvitise suurus pole kuigivõrd esinduslik näitaja (samal seisukohal on Riigikohus oma 22. aprilli 2024 otsuses kriminaalasjas nr 1-22-5835, p 42-43).
\n162.Mittevaralise kahju hüvitis saab olla võrreldav üksnes selliste varasemate hüvitistega, mis on välja mõistetud sarnastel asjaoludel. Seega tulevad konkreetses kohtuasjas hüvitise määramisel võrdlusbaasina arvesse juhtumid, mis on mittevaralise kahju hüvitist mõjutavate asjaolude poolest lahendatava kohtuasjaga olulisel määral sarnased (vt Riigikohtu 22. aprilli 2024 otsus kriminaalasjas nr 1-22-5835, p 33). Viidatud kohtupraktika analüüsist ega 2018. - 2019. aastat käsitlevast analüüsist (https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika%20anal%C3%BC%C3%BCs/ 07_Mittevaraline_tsiviil.pdf) ei leia ühtegi sarnastel asjaoludel kohtuasja.
\n163.Kohus toob siiski välja tsiviilasja nr 2-20-7042, mille asjaolusid peab kohus võrreldavaks.
\nVaidluse asjaolude kohaselt diagnoositi hagejal liiklusõnnetuse tagajärjel rindkere põrutus, ta pidi tarvitama kangeid valuvaigisteid ja olema mitmel korral valu tõttu töövõimetuslehel.
\nKohus leidis, et mõistlik rahasumma mittevaralise kahju hüvitamiseks on 1000 eurot.
\nVaidluse asjaoludest nähtub, et kannatanu oli pärast avariid küll korduvalt töövõimetuslehel, kuid ca kolme kuu möödumisel jätkas siiski oma endisel töökohal töötamist. Kannatanule ei tekkinud avariist saadud tervisekahjustusega osalist ega püsivat töövõimetust, samuti mitte depressiooni ning ta ei pidanud valule leevenduse saamiseks läbima kirurgilist sekkumist. Viidatud tsiviilasja ja lahendatava tsiviilasja asjaolude võrdlus õigustab seega lahendatavas asjas suurema mittevaralise kahju hüvitise määramist.
\n164.Kohus toob välja ka kriminaalasja nr 1-22-5835, mille asjaolude kohaselt diagnoositi kannatanul liiklusõnnetuse tagajärjel mitmed luumurrud (parema reieluu ja vasaku kodarluu murd, küünarliigese murd, hulgimarrastused). Kohus arvestas hüvitise määramisel sellega, et hageja sattus liiklusõnnetusse hooletu juhi süül. Kokkupõrke tagajärjel sai kannatanu raskeid kehavigastusi. Hageja vajas statsionaarset ravi ca 2 nädalat ja taastusravi, mis on kestev. Pärast õnnetust kaotas hageja töövõime ja sotsiaalse elu, olulisel määral on takistatud iseseisev toimetulemine ja hageja vajab järjepidevalt kõrvalist abi. Hageja vaimne tervis on õnnetuse tagajärjel oluliselt kahjustada saanud. Kuigi kannatanu puuduv töövõime on asendunud osalise töövõimega, kannatanu liigub osaliselt iseseisvalt, saab mingil määral hakkama igapäevaste koduste toimetustega ning käib ka osalise töökoormusega tööl, ei ole tema kannatused möödunud. Arvestades eelkõige kannatanule tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ja nendega tekitatud eeldatavat valu suurust (sh korduvaid operatsioone, taastusravi, abivajadust) ning asjaolu, et tema täielik tervenemine pole võimalik, hindas kohus kannatanul tekkinud mittevaraliseks kahjuks kokku 30 000 34 eurot. Viidatud kriminaalasja ja lahendatava tsiviilasja asjaolude võrdluse tulemusena leiab kohus, et lahendatavas asjas ei ole hageja negatiivsed mittevaralised tagajärjed nii ulatuslikud kui viidatud kriminaalasjas ning mittevaralise kahju hüvitis peaks olema väiksem.
\n165.Kostja II on 22. märtsi 2021 menetlusdokumendis märkinud, et tema poolt mittevaralise kahju hüvitiseks tasutud 350 eurot vastab väljakujunenud kohtupraktikale, tuues näideteks kriminaalasjad nr 1-17-10925 (löögi tagajärjel tekkis kannatanul lahtine peahaav ning peavalu) ja 1-18-7833 (kannatanu löömine pea piirkonda ning juustest tirimine, sellest tekkinud peavalu) ning tsiviilasja nr 2-16-16510 (hageja kokkupõrge uksega), milles on peavalude tõttu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitisteks olnud vastavalt 300, 500 ja 500 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kostja II poolt viidatud vaidluste asjaolud võrreldavad käesoleva vaidluse asjaoludega, kuna hagejale tekkisid liiklusavariist oluliselt ulatuslikumad negatiivsed tagajärjed. Kostja II poolt viidatud kriminaalasjas nr 1-18-3503 jättis kohus mittevaralise kahju peavalu ja väsimuse puhul välja mõistmata, kuna ei tuvastanud nende sümptomite põhjuslikku seosest tekitatud kehavigastustega.
\n166.Koos Eesti ühiskonna heaolu kasvuga peaksid aasta-aastalt suurenema ka kohtute poolt väljamõistetud hüvitised. Ühiskonna heaolu taseme tõusu saab põhjendada Statistikaameti andmetega, mis näitavad brutokuupalga tõusu. Hageja esitas hagiavalduse 2020. aastal ning hindas siis kohaseks mittevaralise kahju hüvitise suuruseks 8000 eurot. 2020. aastal oli keskmine brutokuupalk 1448 eurot. Hageja nõutud hüvitis 8000 eurot vastas seega 5,5 kuu keskmisele brutokuupalgale. Aastal 2023 oli keskmine brutokuupalk 1832 eurot, sh 2023. aasta neljandas kvartalis 1904 eurot (https://www.stat.ee/et/avastastatistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk). Seega, 2023. aasta neljanda kvartali keskmist brutokuupalka arvestades vastaks 5,5 kuu keskmisele brutokuupalgale summa 10 472 eurot.
\n167.Märkimata ei saa jätta ka elukalliduse tõusu. Alates hagi esitamisest oktoobris 2020 kuni märtsini 2024 on tarbijahinnaindeksi kasv olnud 39,9% (stat.ee/et/tarbijahinnaindeksikalkulaator). Korrutades hageja nõutud hüvitise suuruse 8000 eurot tarbijahinnaindeksi muutusega, saame hüvitise suuruseks 11 192 eurot. Kohus viitas eelnevalt 20 168.Kohtul tuleb mittevaralise kahju hüvitise suuruse määramisel arvestada ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
\n169.Hageja väitel on kostjad suhtunud temasse üleoleval ja halvustaval toonil; kostja I ei ole kordagi hageja ees vabandanud, vaid on asunud oma vastuses hagile esitama valeväiteid ning halvustama hageja ravivajadust. Hagiavaldusele vastuvaidlemises ei näe kohus põhjust kostjale etteheiteid teha, oma menetluslike õiguste kasutamist ei saa kostjale I ette heita.
\nKostjad ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja I oleks pärast liiklusavarii toimumist hageja ees vabandanud või soovinud seda teha. 13. märtsi 2024 kohtuistungil palus kostja I hagejalt siiski vabandust (IV kd, tl 69 pöördel). Eeltoodust järeldub, et kostja I on teinud järelduse, et tema poolt toime pandud tegu oli vale ning ta kahetseb. Kuigi kostja I on sellele järeldusele jõudnud ca 6,5 aastat pärast avariid, ei pea kohus vajalikuks kahjuhüvitist eraldi suurendada vabanduse hilinemise pärast.
\n170.Kindlustusandja on kohustatud hüvitama kahju üksnes ulatuses, mille tekitamise eest vastutab kindlustatu. Kohtu hinnangul ei oma kostja I poolt hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise asjas tähtsust, kuidas on hagejasse suhtunud ja kuidas on hagejaga käitunud kostja II. Seetõttu jätab kohus tähelepanuta hageja sellekohased väited (ebaseaduslikult enda kasuks tõendite saamine, hageja ähvardamine alusetu kuriteoteate esitamisega, korduv keeldumine ravikulude hüvitamisest, lepituskokkuleppe mittetäitmine, põhjendamatu menetluse venitamine) ja väidete tõendamiseks esitatud tõendid (SA PõhjaEesti Regionaalhaigla 11. veebruari 2020 vastus, I kd, tl 36-38; kirjavahetus lepitajaga, I 35 kd, tl 51-54; vastus pöördumisele, II kd, tl 26-27). Kui hageja leiab, et kostja II on tekitanud temale mittevaralist kahju, tuleb tal esitada kostja II vastu iseseisev nõue.
\n172.Kohus leiab, et kõiki eelnevalt analüüsitud asjaolusid, sh rikkumise raskust ja ulatust, hageja enese hooletust, tuvastamist leidnud hageja negatiivseid mittevaralisi tagajärgi, väljakujunenud kohtupraktikat, ühiskonna üldist heaolu taset, elukallidust ning kostja I käitumist ja suhtumist hagejasse arvestades tuleb hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruseks määrata 10 000 eurot. Kostja II on mittevaralise kahju hüvitanud 350 euro ulatuses. Kostjatel I ja II tuleb seega solidaarselt VÕS § 1056 lg 1, § 1057, § 127 lg 1, lg 4, § 128 lg 5, § 134 lg 2, lg 5 ja VÕS § 521 lg 2 alusel hüvitada hagejale veel 9650 eurot, milline summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista.
\nViivis 173. Hageja palub mõista kostjatelt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras nõuetes nr 1, 2, 5 märgitud kahjuhüvitise summalt alates hagi esitamisest kuni kahjunõude täieliku täitmiseni ja nõude nr 3 puhul samas määras iga sissenõutavaks muutunud makse korral.
\n175.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2). Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
\n176.VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit (nn referentsintressimäär).
\n177.Riigikohus on oma praktikas leidnud, et kohus peaks otsuse täidetavuse huvides üldjuhul mõistma otsuse tegemiseni arvestatud viivise välja kindla summana, edasi aga protsendina põhinõudest (vt Riigikohtu 15. oktoobri 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-08, p 29;
\nRiigikohtu 26. oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12).
\n36 178.Hageja nõuded viivise väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt. Põhinõuetelt, mille kohus rahuldas, tuleb VÕS § 113 lg 1 ja lg 2 alusel tasuda viivist alates hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas summas ning edasi protsendina põhinõudest kuni selle täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
\nKohus jättis rahuldamata hageja nõude perioodilise igakuise ravikulu hüvitise väljamõistmiseks. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue igakuise ravikulu hüvitiselt viivise väljamõistmiseks.
\n179.Kohus rahuldas hageja nõude saamata jäänud tulu väljamõistmiseks kostjalt I summas 1270 eurot 58 senti. Alates hagiavalduse esitamisest 9. oktoobrist 2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 8. mail 2024, tuleb kostjal I saamata jäänud tulu hüvitiselt 1270 eurolt 58 sendilt solidaarselt tasuda viivist 425 eurot 62 senti (kohus kasutas viivisekalkulaatorit https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Alates 9. maist 2024 mõistab kohus TsMS § 367 alusel kostjalt I hageja kasuks välja viivise saamata jäänud tulult 1270 eurolt 58 sendilt kuni selle täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
\n180.Kohus rahuldas hageja nõude sissenõutavaks muutunud ravi- ja sõidukulude väljamõistmiseks solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II summas 554 eurot 20 senti. Alates hagiavalduse esitamisest 9. oktoobrist 2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 8. mail 2024, tuleb kostjatel sissenõutavaks muutunud ravi- ja sõidukulude hüvitiselt 554 eurolt 20 sendilt solidaarselt tasuda viivist 185 eurot 65 senti (kohus kasutas viivisekalkulaatorit https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Alates 9. maist 2024 mõistab kohus TsMS § 367 alusel solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud ravi- ja sõidukulude hüvitiselt 554 eurolt 20 sendilt kuni selle täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
\n181.Kohus rahuldas hageja nõude mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II summas 9650 eurot. Alates hagiavalduse esitamisest 9. oktoobrist 2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 8. mail 2024, tuleb kostjatel mittevaralise kahju hüvitiselt 9650 eurolt solidaarselt tasuda viivist 3232 eurot 55 senti (kohus kasutas viivisekalkulaatorit https://viivisekalkulaator.ee/calculator/debt). Alates 9. maist 2024 mõistab kohus TsMS § 367 alusel solidaarselt kostjalt I ja kostjalt II hageja kasuks välja viivise mittevaralise kahju hüvitiselt 9650 eurolt kuni selle täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
\n182.Kostja II esitas kohtule 13. märtsi 2024 kohtukõnes taotluse hagi rahuldamise korral kohtuotsuses märkida, et hageja viivisenõue kokku ei tohi ületada kohtuotsusega rahuldatud põhinõuet. Kostja II taotlust saab mõista viivise vähendamise taotlusena. Kostja II taotlus on esitatud hilinemisega, kuna kohtukõnes ei saa pool enam tugineda uutele asjaoludele ega väidetele, mida varem pole menetluses esitatud. Kostja II ei ole kohtule esitanud taotlust viivise vähendamiseks varem kui 13. märtsi 2024 kohtukõnes. Kohus keeldub seetõttu kostja II viivise vähendamise taotluse menetlemisest. Lisaks märgib kohus, et isegi kui kohus menetleks kostja II taotlust viivise vähendamiseks, ei ole kostja II esile toonud taotluse sisulisi põhjendusi, s.o viivise vähendamist õigustavaid asjaolusid (viivise ebamõistlik suurus, võlgniku ja võlausaldaja huvide kaalumine jms). Hageja nõuab viivist seadusjärgses määras, mistõttu viivise suuruse ebamõistlikkus peaks olema viivise vähendamist taotleva kostja poolt eriti veenvalt põhjendatud.
\nArvestamata tõendid 183. Kohus jätab asja lahendamisel TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata järgmised kohtule esitatud tõendid: - Vastus teabenõudele (I kd, tl 25-27). Tegemist on allkirjastamata dokumendiga, ei ole võimalik tuvastada, kelle arvamust see sisaldab ning millal see on koostatud. Tegemist on seetõttu ilmselt ebausaldusväärse tõendiga (TsMS § 238 lg 5).
\n37 - Hapnikuravi valude vähendamiseks tehtud kulutuste tõendamiseks esitatud arve (II kd, tl
\nMenetluskulude jaotus 184.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
\n185.Kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt. Hageja esimene nõue oli kostjatelt solidaarselt saamata jäänud tulu väljamõistmiseks summas 1808 eurot 67 senti brutos. Kohus jättis nõude rahuldamata kostja II suhtes ning rahuldas kostja I suhtes nõude osaliselt, s.o summas 1270 eurot 58 senti netos. Hageja teine nõue oli sissenõutavaks muutunud ravi- ja sõidukulude kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks summas 908 eurot 20 senti. Kohus rahuldas nõude osaliselt ning mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja 554 eurot 20 senti. Hageja kolmas nõue oli tulevikus tekkivate ravi- ja sõidukulude kostjatelt solidaarselt väljamõistmiseks perioodiliste maksetena 594 eurot 62 senti kuus kuni hageja elu lõpuni. Kohus jättis hageja nõude mõlema kostja vastu rahuldamata. Hageja neljas nõue oli tulevikus tekkivate ravi- ja sõidukulude indekseerimiseks tarbijahinnaindeksi muutusega. Kohus jättis hageja nõude rahuldamata. Hageja viies nõue oli kohtu õiglasel äranägemisel kostjatelt solidaarselt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Kohus rahuldas hageja nõude täielikult. Hageja viimane nõue oli kostjatelt solidaarselt viivise väljamõistmiseks igalt kahjuhüvitise nõudelt seadusjärgses määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõuete täitmiseni. Kohus rahuldas hageja nõude osaliselt ning mõistis kostjalt I hageja kasuks välja viivise saamata jäänud tulu nõudelt ning kostjatelt I ja II solidaarselt sissenõutavaks muutunud ravi- ja sõidukulude ja mittevaralise kahju hüvitise nõudelt.
\n186.Kohus rahuldas seega täielikult ainult ühe hageja nõude, kolm nõuet rahuldas kohus osaliselt (neist viivis kõrvalnõudena) ning kaks nõuet (neist indekseerimise nõue kõrvalnõudena) jättis kohus rahuldamata. Hagi rahuldamise ulatust, vaidluse asjaolusid ja poolte menetluskulude suuruste sarnast suurusjärku arvestades on kohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 38 187.
\n39