eemaldamiseks olid lepingu eesmärgi täitmiseks vajalikud nii hagejale kui ka kostjale. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostja nõustus (ja ka nõudis) vahekihi eemaldamist, siis ei ole tegemist raamlepingu punktis 3.3 märgitud rikkumisega ning kostjal puudub alus leppetrahvi nõudmiseks. Hageja viis objektilt vahekihti ära kostja nõudmisel lepingu eesmärgi täitmiseks, seega saab hageja ära viidud materjali lugeda lepinguga seotud olevaks materjaliks. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostjal leppetrahvinõuet ja seega puudub kostjal tasaarvestatav nõue mistahes hageja nõudega tasaarvestamiseks.
\n89.1.4. Osundatust tulenevalt jätab kohus hageja nõude vahekihi täiendava väljakaeve kulude hüvitamiseks ja kostja protsessuaalse tasaarvestusavaldusena esitatud leppetrahvinõude rahuldamata.
\n92.2. Killustiku korduvladustamise kulutuste hüvitamise nõudest 31 92.1. Hageja leidis, et kuna müüja rikkus lepingut, siis ta ei saanud kasutada killustikku 2019 juulis-augustis töös olnud objektidel. Hagi esemeks on killustiku väljaandmise nõue ja hagejal tuleb nõude rahuldamisel ostjalt killustik korraga vastu võtta ja leida sobiv ladustuskoht. Kinnistule lähim (transpordikulusid minimeeriv) koht on Tammemäe liivakarjäär, mille pinnas on kohev liiv. Killustiku mahus 5586 m3 ladustamisel oleks killustiku kadu pinnasesse vähemalt 508 m3. Seega on materjali kaoga seotud lisakulu minimaalselt 7823,20 eurot + km. Täiendavalt peab ostja kandma lisakulusid killustiku korduvaks laadimiseks ja transpordiks, mille suuruseks on arvestades killustiku kogust 19 194,36 + km. Seega on müüja VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel kohustatud tasuma müüjale kahjuhüvitise, mis vastab killustikule mahus 5586 m3 ehk 10 524 tonni korduvladustamisega kaasnevatele kuludele 32 421,07 eurot ehk 3,08 eurot 1 tonni kohta.
\n92.2. Kostja oli menetluses läbivalt seisukohal, et hageja on lubjakivi saanud oluliselt rohkem kui 110 000 m3. Seega ei saa hagejal olla killustiku kulutuste hüvitamise nõuet.
\n92.3. Raamlepingu punkti 8.1 (I kd lk 17 pöördel) kohaselt kehtis leping kuni 31.08.2018. Vastavalt lisa 2 punktile 4 (I kd lk 24) muutsid pooled müügilepingu punktis 8.1. sätestatud müügilepingu kehtivuse kuupäeva ning leppisid kokku, et müügileping kehtib kuni 31.12.2018, kuid valmis materjale saab ladustada ja hoida ehitusplatsil kuni 31.08.2019.
\n92.4. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja soovis kostja kinnistult välja viia seal olevat killustikku veel 19.07.2019 (I kd lk 77-78) ja kostja nõudis karjääri põhja viimist absoluutkõrgusele veel 2019 juuli lõpus (II kd lk 31-37). Lepingu lisa 2 järgi sai hageja valmis materjale ladustada ja hoida ehitusplatsil kuni 31.08.2019. Seega ei olnud pooled lepingutes märgitud ajaks lepingulisi kohustusi täitnud ja hageja pidi juba 2019 juulis arvestama võimaliku materjali ladustamisega vajadusel enda territooriumil. Pooled ei leppinud kokku, et lepingu täitmine (killustiku kinnistult äraviimine) oleks sõltuv hagejal materjali viimiseks sobiva ehitusobjekti olemasoluga ja seetõttu on kohtu hinnangul ka põhjendamatu nimetatud kulutuste kostja kanda jätmine. Pooled märkisid lepingu esemeks ehitusobjektil oleva lubjakivi müügi ostjale. 31.10.2022 tunnistajana ülekuulatud I. M. kinnitas (IV kd lk 89 pöördel), et V.M. mainis, et hakkab seal kunagi tootma betoonelemente ja sinna peaks tulema mingi kerge ehitis. Seega ei saanud hageja lepingu sõlmimisel arvestada killustiku ehitusobjektil pikaaegse säilitamise võimalusega.
\n92.5. Lisaks leiab kohus, et põhjendamatu on hagejal materjali ladustamine kinnistule, mis tooks kaasa küll väikesed transpordikulud, kuid kus materjali kadu (nt seoses liivaga segunemisele) tooks hagejale kaasa ulatusliku kahju. Kohtu hinnangul ei saa hagejale tekkida kahju, mille eest kostja peaks vastutama. Hageja saaks killustiku tarnida otse vajalikule objektile või ladustada objektile, kus sellega ladustamisega ei tekiks hagejale kahju. Tunnistaja S. K. kinnitas 31.10.2022 istungil (IV kd lk 96 pöördel, 98), et hagejal oli ka sel perioodil objekt, kuhu killustikku viia.
\nSamuti oli tunnistaja sõnul (IV kd lk 97) hagejal kõva pinnaga platse, kus oleks võimalik killustikku ladustada. Kohtu hinnangul võiks sellisel platsil killustiku hoidmine hagejal välistada ladustamisest tekkiva võimaliku kahju.
\n93.2. Kostja leiab kuna VÕS § 113 lg 1 alusel esitatud viivisenõuete rahuldamine on sõltuvuses põhinõuete rahuldamisest ning kuna põhinõuded on alusetud, tuleb ka hageja viivisenõuded jätta rahuldamata.
\n32 93.3. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt (3647,57 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud suuruses alates hagiavalduse esitamisest 25.11.2019 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
\nVastuhagi 94. Karjääri puhastamata jätmisest tingitud kahjunõudest 94.1. Vastavalt lepingu lisa 2 p-le 4 lõppes leping 31.12.2018 ja vastavalt lepingu lisa 3 ple 3 pidi hageja karjääri põhjast paljandunud savi ja lubjakivi eemaldama hiljemalt 28.02.2019 (lepingus ekslikult märgitud 31.02.2019). Seega ilmneb võlasuhte olemusest, et karjääri põhi pidi samuti olema nõuetekohaselt korrastatud hiljemalt 28.02.2019.
\nHageja ei täitnud enda kohustust ja kostja andis talle korduvalt täiendavaid tähtaegu selle tegemiseks: 15.04.2019 andis kostja hagejale tähtaja kuni 15.05.2019, 29.05.2019 andis kostja hagejale tähtaja kuni 15.06.2019. 30.05.2019 kirjutas hageja kostjale, et täidab oma kohustuse põhja koristuse osas ära nii kiiresti kui võimalik. Kuna lepingu lisa 3 p-s 3 viidatud 3 100 m3 savi ja lubjakivi vahekihi segu pidi juba 28.02.2019 olema kinnistult viidud, kuid veel 30.05.2019 kinnitab hageja, et ei ole enda kohustust karjääri põhja korrastamise suhtes sellel hetkel veel täitnud, järeldub, et hageja kohustus karjääri põhja korrastamise suhtes ei saanud piirduda kinnistult vaid 3100 m3 vahekihi eemaldamisega, vaid tähendas siiski terve karjääri korrastamist ja selles olevate tootmise jääkmaterjalide eemaldamist. 27.06.2019 küsis kostja hagejalt, kas hagejal õnnestub 2019 juuli alguseks enda kohustus täita ja karjääri põhi korrastada. Samal päeval kinnitas hageja, et ta teeb seda. 01.07.2019 kordas kostja enda päringut, mille vastuses hageja kinnitas, et kohustus täidetakse ühe nädala jooksul. Kostja leiab, et hageja on jätnud täitmata enda lepingu lisaga 2 ja 3 võetud kohustuse tasandada objektil oleva karjääri põhi ja viia see absoluutkõrgusele 27,4 m. Kostja on saanud hageja tegemata jäänud tööde teostamiseks kaks pakkumist, millest odavam on maksumusega 863 700 eurot. Kostja nõuab vastuhagiga hagejalt karjääri korrastamata jätmise eest kahju hüvitamist selles summas, mis kuluks vastavate tööde teostamiseks. Kui kohus peaks leidma, et kostja ei saa nõuda kahju hüvitamist, nõuab kostja hagejalt alternatiivselt karjääri põhja absoluutkõrgusele 27,4 m viimist vearuumiga kuni - 0,3 m ehk absoluutkõrgusele vahemikus 27,1 m kuni 27,4 m.
\n94.2. Hageja leiab, et vastuhagi väide, et ostja võttis lepingu lisa 3 sõlmimisel täiendavalt kohustuse teostada karjääri põhja korrastamistööd maksumusega 863 700 eurot, ei ole eluliselt usutav. Kui pooled oleksid soovinud sellises suuruses rahalises kohustuses kokku leppida, siis oleksid pooled selle lepingusse kirja pandud. Lepingu lisa 3 p 3 on ainus lepingu tingimus, mis paneb ostjale kinnistul täiendavate toimingute tegemise kohustuse ja et see puudutab kaevandatava kihi alt paljanduva savi ja lubjakivi vahekihtidega ligikaudu 0,3-0,4 m paksust kihti, mille maht on Steigeri arvutuste kohaselt 3100 m³ (05.11.2018) ning ostja kohustub selle karjääri põhjast eemaldama hiljemalt 31.02.2019.
\nHageja on eemaldanud lepingus märgitud 3100 m3 vahekihti. Hageja hinnangul on müüja teinud mh järgmisi toiminguid, mis on muutnud nii kinnistul lepingu alusel tehtud väljakaevete järgset maapinna kõrgust, kui ka suurendanud kinnistul oleva lahtise materjali hulka: 1) ladustanud kinnistule erinevaid materjale; 2) kaevanud kinnistule (veevoolu jaoks) auke ja kraave, kuhjates väljakaevatud materjali hunnikutesse ja ajades laiali; 3) teinud kinnistul tagasitäitmisi, valmistades kinnistut ette ehituseks, tuues selleks kinnistule materjale; 4) teinud kinnistul korduvalt uusi lõhkamisi. Lisaks täitub kinnistu pidevalt veega, kuna müüja ei hoia seda pumpamisega veest vabana, mille tulemusena kandub süvenditesse selle ümbruses olev savi jm lahtine pinnas. Müüja ei ole selgitanud, millist territooriumi peab müüja silmas karjäärina. Viide karjäärile on tehtud esmakordselt lepingu lisas 2, mis sõlmiti 08.08.2018. Hageja leiab, et hinnapakkumised ei sisalda materjalide iseloomustust ega koguseid. Peaksid olema eraldi esitatud ka tööd, mille tulemusena eemaldatakse lahtine pinnas ja tööd, mille tulemusena oleks karjääri 33 põhi abs kõrgusel 27,4 m. Hinnapakkumistest ei ole aru saada, millise materjali kohta need on tehtud. Vee pumpamine ei olnud hageja kohustuseks, seega ei saa hagejalt nõuda selle eest tasu, samuti ei saa vajalikeks kuludeks pidada ettenägematuid kulusid. Kuluks ei ole ka käibemaks.
\n94.3. Vastavalt lepingu lisa 2 punktile 2 a teevad pooled koostööd ja oma lepingus sätestatud kohustuse täitmisel kõik oleneva, et karjääri põhi jääb peale lubjakivi väljamist 27,4 m kõrgusele ühtlaselt siledana. Kooskõlas punktiga c tuleb ostjal lubjakivi purustamisel tekkivad jääkmaterjalid v.a peenfraktsioon (0/4) arvestada väljatud kivimiks ja need ehitusplatsilt eemaldada. Tulenvalt punkti 2 alapunktist e peab peale lepingu lõpptähtaja saabumist ehitusplats olema puhas ja antakse üle ehitajale (I kd lk 24). Kohtu hinnangul tulenes viidatud punktidest hageja kohustus kas nii võiks olla – viia karjääri põhi ühtlaselt siledale 27,4 m kõrgusele ja eemaldada ehitusplatsilt jääkmaterjalid.
\nAsjaolu, et müügiese asus ehitusobjektil nähtub nii raamlepingu punktist 1.1. (I kd lk 16) kui ka lisa 2 punktist e. Samuti kinnitas 31.10.2022 tunnistajana ülekuulatud Indrek Malm (IV kd lk 89 pöördel), et V. M. mainis, et hakkab seal kunagi tootma betoonelemente ja sinna peaks tulema mingi kerge ehitis. Seega oli hagejale teada, et tegemist on ehitusobjektiga ja sellest tulevalt lepiti kokku ka tingimused, millele pidi peale poolte vahelist koostööd karjääri põhi jääma. Asjaolu, kas kostjal oli tegelikult projekt ehitustegevuseks või ta oleks ehitustegevusega vahetult peale poolte koostöö lõppemist alustanud, ei oma käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast tähtsust. Pooled määratlesid lepingus, millisesse seisundusse peab objekt jääma – olema absoluutkõrgusel 27,4 m, ühtlaselt sile ja jääkmaterjalidest puhas. Kohus loeb hageja ja kostja vahel 15.04.2019-01.07.2019 e-kirjavahetusega (II kd lk 31-37) tõendatuks, et kostja nõudis korduvalt lepingu täitmisena karjääri põhja puhastamist ja hageja seda kostjale ka lubas.
\nPoolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja põhja puhastamise kohustust ei täitnud.
\nSeega mõistis ka hageja ise, et tal on lepingulised kohustused karjääri puhastamisel tegemata. Viidatud kirjavahetuses ei tekkinud hagejal ka küsimusi selle kohta, millised on karjääri piirid või milline on karjääri põhi ja puhas põhi. Kohus loeb fotoga (III kd lk 21) tõendatuks karjääri piirid ja puhastatud karjääri osa (III kd lk 22). Kohus loeb 06.07.2019-15-07.2019 tehtud fotodega (II kd lk 38-44, 115-117) tõendatuks, et karjääri põhi ei ole viidud ühtlasele tasapinnale. Põhi on puhastamata – täis tootmisjääke. Kostja seaduslik esindaja kinnitas 31.10.2022 istungil (IV kd lk 86), et tootmisjäägid tuli ära koristada. Karjääri puhastamise kokkulepe oli kirjas kokkuleppe p 2.2.c, 2.2.b ja 2.2.e (IV kd 86 pöördel). Ka peale lepingu sõlmimist oli puhastamisest juttu. Puhastamist oleks pidanud teostama kohe, siis ei oleks vett sees olnud. Kohus leiab, et käesolevaks hetkeks ei ole võimalik tuvastada, kes pidi täitma karjääri veest väljapumpamise kohustust, sest pooled selles eraldi kokku ei leppinud. Kostja on küll kinnitanud, et on valmis pumba tellima (I kd lk 54-54 pöördel), kuid nimetatu ei kinnita poolte sellekohase kokkuleppe olemasolu, vaid seda, et kostja soovis, et karjääri põhi saaks puhastatud. Hageja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et karjääri kohesel puhastamisel ei oleks karjääri puhastamisel olnud vett ja see ei oleks takistanud põhja puhastamist ja ka materjali väljavedu. Samuti ei oleks karjääris kindlasti olnud hageja väidetavaid muutusi. Kostja kinnitas (I kd lk 52 pöördel-53) hagejale, et hageja võib karjääri puhastada selle keskele jääva puistangu ümbert. Seega poleks ka nimetatu takistanud hagejal ülejäänud ulatuses põhja puhastamist. Kohus leiab, et kostja kahju hüvitamise nõuet tuleb vähendada 110 250 euroni, millele ei lisandu käibemaks. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval hetkel ei ole võimalik tuvastada, kelle kohustuseks oli vee karjäärist väljapumpamine, siis ei saa hagejalt nõuda vee pumba rendi tasu. Samuti ei ole kohtu hinnangul põhjendatud muude juhtimiskulude hagejalt nõudmine. Kohus ei pea põhjendatuks hagejalt välja nõuda ka materjali utiliseerimise kulusid. Tunnistaja S. K. kinnitas 31.10.2022 istungil (IV kd lk
\nHagi tagamisest 97. Kohus rahuldas 12.12.2019 määrusega (I kd lk 191-193) hagi tagamise taotluse osaliselt ja arestis hagi tagamiseks kostja valduses oleva ja Lagedi tee 8, Tallinn asuva killustiku (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m³.
\n100.
\nKuivõrd kohus rahuldas hagi osas, millega kohustas kostjat andma hagejale üle Lagedi tn 8, Tallinn asuv killustik (fraktsiooniga 32/63) mahus 5586 m3 (10 524,02 tonni), siis tuleb 12.12.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõu jätta muutmata.
\nMenetluskulude jaotus 101.
\nTsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Kuivõrd kohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt, siis peab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga