arvates tuletada järeldust, nagu olnuks tekkinud kahju kostjale VÕS § 127 lg 3 tähenduses ettenägematu või nagu oleks kostjalt kahjuhüvitise nõudmine vastuolus normi kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Riigikohus on 13.02.2014 otsuses tsiviilasjas nr. 3-2-1-178-13 p 12 selgitanud, et majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes. Riigikohtu arvates on majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees. Kostja sõlmis professionaalse kindlustusandjana vabal valikul kindluslepingu hageja ehitustegevuse kindlustamiseks ning hageja tegevuse tulemusena realiseerus oht, mille vastu kindlustati ehk kindlustusrisk.
\n
111.Kokkuvõtlikult pole asjas tõendatud, et hageja rikkunuks mõnda kokkulepitud kohustust, millel olnuks mõju kindlustusjuhtumi toimumisele VÕS § 452 lg 2 p 2 tähenduses. Kostja pole tõendanud, et tal esineks alus hagejale kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Algselt on kostja keeldunud kindlustushüvitise väljamaksmisest üksnes põhjusel, et kostja arvates ei olnud tekkinud kahju põhjustatud kindlustatud ehitustegevusest (vt I kd, tl 54). Käesolevas menetluses on kostja kindlustusandjana aga läbisegi kasutanud termineid ja mõisteid, hüvitise piiranguid ja välistusi ning tugineb neile keeldumise alusena nii, nagu kindlustusandjale parasjagu kasulikum on. Kohtu arvates ei ole sellised osaliselt ka vastuolulised ja oletuslikud vastuväited professionaalse kindlustusandja puhul kohased. Kohus rõhutab veelkord, et professionaalne kindlustusandja peab ise teadma, milliste tingimustega kindlustuslepingu ta on sõlminud ja kui vastavalt asjaoludele esineb alus kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks, siis tuleb ka selgelt näidata, millisel alusel kindlustusandja hüvitamisest keeldub. Kui kostjale jäid kindlustusjuhtumi asjaolud ebaselgeks, siis olnuks tal võimalik VÕS § 448 lg 2 kohaselt pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Kohtu ega vastaspoole ülesanne ei ole otsida tagantjärele õigustusi sellele, miks kindlustusandja kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldus.
\n
III 112. Kohus tuvastas eelnevalt kindlustusjuhtumi toimumise, mis tõi kostjale kaasa kindlustushüvitise maksmise kohustuse ning samuti leidis kohus, et kostjal puuduvad alused kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks. Järgnevalt lahendab kohus pooltevahelise vaidluse kindlustushüvitise suuruse osas. Hageja kahjunõue põhineb sellele, et S valla kui ehitustööde tellija nõudmisel kõrvaldas hageja 26.03.2022 tormi tõttu koolihoone aulale tekitatud kahjustused, välja arvatud aula uue aluspõranda ja uue põranda ehitustööd. Nimetatud tööde eest S vald hagejale tasunud ei ole. Samuti remonditi tormi poolt aulalt ära rebitud katusekatte ja roovituse tükkide läbi kahjustada saanud ekskavaator. Lisaks vahetas hageja välja 31 (37) 2-23-4735 ajutise ehitusaegse metallist piirdeaia hävinud osad ja parandas naaberkinnistu aia, mis olid kahjustada saanud tormist ära rebitud katusekatte ja alusroovituse tükkide läbi. Samuti likvideeris hageja 26.03.2022 tormi poolt ära rebitud katusekatte ning roovituse tükkide poolt kahjustatud koolihoone ümbruse haljastuse ja istutas uued puud. Kõik need kulud on jäänud hageja kanda ja nimetatud tööde maksumuseks kokku on 74 911,88 eurot käibemaksuta summas (I kd, 55).
\n
113.Täiendavalt põhineb hageja kahjunõue sellele, et 17.11.2022 edastas SEB Pank hagejale S valla nõude ehitustööde töövõtulepingu nr. 8-21 alusel esimese nõude garantii realiseerimiseks 39 300 euro ulatuses seonduvalt koolihoone aula uue põranda ja uue aluspõranda ehitamise maksumusega. Uue põranda ja uue aluspõranda ehitamise vajadus koolihoone aulas oli hagi kohaselt tingitud sellest, et 26.03.2022 torm rebis koolihoone aulalt katusekatte ja roovituse. Selle tagajärjel sai aula põrand väga tugevalt kahjustada ning selle taastamine ei osutunud võimalikuks. Vajalik oli uue põranda ehitamine, mis toob endaga kaasa täiendavaid kulutusi vastavalt tellijale esitatud kalkulatsioonile summas 39 300 eurot (I kd, tl 56-59). SEB Pank on S valla nõude rahuldanud ning on omakorda hageja kontolt 39 300 euro suuruse rahasumma kinni pidanud (I kd, tl 60). Ka S valla poolt SEB Pangale garantii realiseerimise nõude esitamisest ning SEB Panga poolt S vallale raha välja maksmisest on hageja kostjat teavitanud (I kd, tl 61). Kuivõrd hagejal ei ole võimalik 39 300 euro suuruselt rahasummalt, mille ulatuses on SEB Pank hageja arvelduskontot debiteerinud, käibemaksu riigilt tagasi küsida, siis nõuab hageja kostjalt vastavas osas kindlustushüvitise tasumist 39 300 euro ulatuses.
\n
114.Hageja kindlustushüvitise nõude kogusuurus 103 496,29 eurot moodustub järgnevalt.
\n
Lisakindlustuskaitse olemasoleva ehitise kindlustuskaitse alusel on hageja nõude suuruseks 102 374 eurot. See rahasumma koosneb hagiavalduse lisaks nr. 7 olevas tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonidel 1-7, 13 ning 16 näidatud ehitustööde maksumusest summas 63 074 eurot (I kd, tl 55) ja 39 300 eurost seonduvalt aula ja selle lava uute aluspõrandate ja põrandate ehitamisega. Lisakindlustuskaitse koristus-, lammutus- ja prahiveokulu alusel on hageja nõude suuruseks 3165 eurot. See summa nähtub hagi lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 15. Lisakindlustuskaitse ehitusmasina kindlustuskaitse alusel on hageja nõude suuruseks 2476,29 eurot. See summa nähtub hagi lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 8. Vastutuskindlustuse alusel on nõude suuruseks 1981 eurot. See summa nähtub hagiavalduse lisaks nr. 7 oleva tormikahju tõttu tekkinud lisatööde arvestuse positsioonilt 11. Seega on hageja nõude suuruseks kokku 109 996,29 eurot ning seda summat on hageja vähendanud kindlustuspoliisi esimesel leheküljel sätestatud omavastutuse 5000 eurot ning ehitusmasina lisaomavastutuse 1500 eurot võrra. Nii on hageja saanud põhinõude suuruseks kokku 103 496,29 eurot.
\n
115.Kohus leiab, et hageja on oma kahjuhüvitise suuruse piisavalt tõendanud. Hageja kahjunõude suurus on tõendatud hagi lisaks 7 oleva hinnapakkumisega (I kd, tl 55); garantiikirja alusel summas 39 300 eurot väljamakse tegemist kinnitavate dokumentidega (I kd, tl 56-61) ning 23.11.2023 eksperdiarvamusega. 23.11.2023 eksperdiarvamuses leidis ekspert Ü. L, et hagi lisaks 7 olevas hinnapakkumises olevate nimetatud tööde tegemise vajaduse tingis koolihoone aula katusepleki ja katusekonstruktsiooni osade äralendamine 26.03.2022.
\n
Arvestada tuleb ka koristuskuludega (pos. 15). Samuti leidis ekspert, et hinnapakkumise positsioonidel 1-7, 13, 15 ja 16 esitatud tööde teostamise vajadus oli põhjendatud ning hinnapakkumises viidatud tööde ühikhinnad ja maksumused vastasid selliste tööde keskmistele turuhindadele, olles eksperdi poolt saadud summadest isegi pisut väiksemad (II kd, tl 110).
\n
32 (37) 2-23-4735 Ekspert kinnitas ka aula ja aula lava põrandakatte väljavahetamise vajadust (II kd, tl 107, tl
\n
110). Ekspert leidis, et aulas uue põrandakatte ja aluspõranda, sh lava osa, ehitamise maksumus vastavalt S valle poolt kasutatud variandile summas 39 300 eurot oli aktsepteeritav, jäädes isegi pisut alla ekspertiisi vastavale tulemile koos käibemaksuga (I kd, tl 110-110 pöördel; tl 134135).
\n
116.Täiendavalt on hageja esitanud 26.03.2022 kindlustusjuhtumi tagajärjel kahjustada saanud ekskavaatori kohta. Hageja selgitab, et kahjustada saanud ekskavaatoriks oli ekskavaator xxx, millega seonduvalt on xxx AS puutuvalt ekskavaatorile tekkinud kahjustuste kõrvaldamisega teinud hinnapakkumise summas 1905,78 eurot, millele lisandub käibemaks (II kd, tl 161).
\n
Samuti esitas hageja seonduvalt ekskavaatori xxx kahjustada saamisega xxx OÜ ning hageja vahelise e-kirjavahetuse perioodist 11.-13.04.2023, millest ilmneb, et tellida ei olnud võimalik kahte 26.03.2022 kahjustada saanud ekskavaatori plekkdetaili, mille tõttu korraldas xxx OÜ ise nende kahe plekkdetaili sirgendamise ja värvimise. Ekskavaatori kahe plekkdetaili sirgendamise maksumuseks oli 544 eurot + käibemaks ning plekkdetailide üle värvimiseks soetatud värvi maksumuseks 26,51 eurot + käibemaks (II kd, tl 162-162 pöördel). Lisaks on hageja esitanud tõendid naaberkinnistu piirdeaia kahjustuste kohta (II kd, tl 163-164).
\n
117.Kohtul ei ole alust eelnimetatud tõendites, sh eksperdiarvamuse järeldustes kahelda, neid ümberlükkavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kostja ei ole hageja selgitusi ja tõendeid ümber lükanud ega oma vastuväiteid tõendanud. Kohus ei saa otsuse aluseks võtta kostja oletusi ega spekulatsioone. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 on sätestatud, et kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 229 lg 2 ei ole hagimenetluses tõendiks kostja lepingulise esindaja arvamus.
\n
118.Hageja kahjunõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 422 lg 1, mille kohaselt kohustub kindlustuslepinguga üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). VÕS § 476 lg 1 on täpsustatud, et kahjukindlustuse puhul peab kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel vastavalt lepingule hüvitama kindlustatud isikule kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju. Asja kindlustamise korral peab kindlustusandja muu hulgas hüvitama kahju, mis tekkis kindlustusjuhtumi tagajärgede likvideerimise tulemusena, samuti kahju, mis tekkis kindlustatud asjade kaotsimineku tõttu kindlustusjuhtumi toimumisel. Lisaks, VÕS § 510 on sätestatud, et vastutuskindlustuse puhul peab kindlustusandja täitma kindlustusvõtja asemel kohustuse hüvitada kahju, mille kindlustusvõtja on tekitanud kolmandale isikule (kahjustatud isik) kindlustuse kehtivuse ajal toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel.
\n
119.VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi hõlmab kahjuhüvitis asja kahjustamise korral eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus selgitas 26.10.2021 otsuse nr 2-19-7379 p-s 20, et „VÕS § 132 lg 3 kohaldamisel tuleb arvestada üldisi tõendamiskoormise jagunemise reegleid. TsMS § 230 lg 1 esimesest lausest tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti (vt selle kohta Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 18 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p
\n
17). …. Kui hageja esitab tõendid enda väidetud asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (vt Riigikohtu 6. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-07, p 13). Samas ei ole hagi rahuldamata jätmine põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta sõnaselgelt hageja esile toodud asjaolusid ega esita 33 (37) 2-23-4735 oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid (vt Riigikohtu 21. juuni 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-55-11, p 13 ja 13. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564/52, p 17).“ 120. Kostja väitis, et on hagivastuses vaidlustanud nii hageja nõudeõiguse kui kahju suuruse.
\n
Samas pole kostja esitanud mistahes omapoolseid tõendeid (nt alternatiivsed pakkumised) selle kohta, et hageja poolt nõutav kahjusumma oleks ebaõige, ebavajalik või et tekkinud kahjustusi oleks saanud odavamalt kõrvaldada. Kooskõlas käesoleva otsuse p-s 119 viidatud Riigikohtu lahendiga pidanuks kostja esitama kulude vaidlustamisel oma vastuväiteid kinnitavad tõendid, kuid kostja selliseid tõendeid ei esitanud. Kui kostja arvates olid mingid kulud ebamõistlikud, pidanuks ta oma väiteid tõendama (vt Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022 otsus nr 2-21-1429, p 16.1: „VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Maakohus sai lähtuda kahju hüvitise suuruse määramisel hageja esitatud hinnapakkumisest, sest see vastab dokumentaalse tõendi nõuetele. Kui kostja arvates on kordategemise kulud ebamõistlikud, peab ta oma väidet tõendama“). Vastupidiste tõendite puudumisel ei ole kohtul alust arvata, et hageja poolt nõutava kahjuhüvitise suurus oleks ebavajalik või ülepaisutatud.
\n
121.Samuti pole kohtul alust kohaldada VÕS § 127 lg 5 (kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga). Kohus märgib, et ainuüksi kahjustada saanud detailide väljavahetamisest uute detailide vastu (nt seoses aula põranda vahetusega) ei saa järeldada kahjustatud vara kui terviku väärtuse kasvu. Riigikohtu 25.02.2009 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 p-s 15 on selgitatud, et „kui VÕS §-s 127 kehtestatud põhimõtted kaitsevad üldiselt kahju hüvitamise kohustuse kaudu kahjustatud isiku vara väärtust, siis VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud isiku vara koosseisu säilimist. Järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu taastamiseks vajalike kulutuste suurusest.“ Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 2-211429 p-s 16.2. on selgitatud, et „Kasu ei saa VÕS § 127 lg 5 alusel kahjuhüvitisest maha arvata, sest hagejal ei olnud kolleegiumi hinnangul kahjustuste kõrvaldamisel kasu saamist kahju hüvitamise käigus võimalik objektiivselt vältida (vt ka Riigikohtu 25. oktoobri 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-04, p 26). Kolleegium rõhutab, et VÕS §-s 132 toodud juhtudel ei ole kahju hüvitamise kohustuse eesmärk vara väärtuse säilitamine, vaid vara koosseisu säilitamine (vt Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15).“ Eelviidatud põhimõtted kehtivad ka käesolevas asjas. Muuhulgas ei olnud S vallal objektiivselt võimalik kasu saamist kahju hüvitamise käigus vältida (nn pealesunnitud rikastumine), näiteks aula põrandakatte vältimatu lammutamise tagajärjel ei olnud võimalik vältida selle taastamist uusi detaile kasutades. Vastasel korral poleks võimalik asja parandada, mis muudaks saavutamatuks VÕS § 132 eesmärgi tagada kahjustatud isiku vara säilimine.
\n
122.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et hageja on tõendanud kindlustusjuhtumi tagajärjel kahju tekkimise summas 103 496,29 eurot, millises osas kuulub hageja põhinõue kostja vastu rahuldamisele.
\n
123.Kohus leiab, et käesolevas asjas ei ole alust hageja poolt kostjalt nõutava kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel. VÕS § 139 lg 1 on sätestatud, et kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist. Tulenevalt VÕS § 139 lg 2 kohaldatakse VÕS § 139 lg-s 1 sätestatut ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult 34 (37) 2-23-4735 oodata. VÕS § 140 lg 1 kohaselt võib kohus kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest. Kohtu hinnangul ei ole kostja esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks alust kostjalt nõutavat kahjuhüvitist vähendada. Kohus ei nõustu kostja paljasõnalise väitega, nagu oleks hageja ise soodustanud kahju tekkimist (vt ka käesoleva otsuse p-d 99-103). Samuti ei ole kahju hüvitamine täies ulatuses kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kostja on kindlustusselts, mis tegeleb igapäevaselt kahjude hüvitamisega.
\n
124.Lisaks põhinõudele nõuab hageja ka seadusjärgse viivise tasumist. Vastavalt VÕS § 450 lg-le 1 muutub kindlustusandja lepingu täitmise kohustus sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja kindlustusandja täitmise ulatuse kindlaks- määramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. Vaidluse all pole asjaolu, et viimane kord teatas kostja peale asjaolude täiendavat kaalumist 10.01.2023, et keeldub kindlustushüvitise välja maksmisest. Kostja kinnitusel puudub poolte vahel puudub vaidlus, et kindlustusandja teatas juba 28.03.2022, et tegemist pole hüvitamisele kuuluva juhtumiga (vt I kd, tl 54). Seetõttu on hageja põhjendatult seisukohal, et hiljemalt 10.01.2023 oli kostja viinud läbi kõik vajalikud toimingud kindlustusjuhtumi toimumise ning kindlustusandja täitmise kohustuse kindlaks määramiseks. Kohus nõustub hagejaga, et hiljemalt 10.01.2023 oli nõue kindlustushüvitise välja maksmiseks muutunud sissenõutavaks ning alates 11.01.2023 on hagejal võimalik nõuda kostjalt seadusjärgse viivise tasumist 103 496,29 euro suuruselt põhinõudelt. Seega hageja viivisenõue on põhjendatud.
\n
125.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja palus kostjalt mõista seadusjärgse viivise välja kuni kohtuotsuse tegemiseni kindlas rahasummas ja edasi VÕS §-s 113 sätestatud määras kuni 103 496,29 euro suuruse põhinõude täieliku tasumiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga summas 11 952,88 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindlustushüvitiselt summas 103 496,29 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2024 kuni põhinõude (103 496,29 eurot) täitmiseni.
\n
IV 126. Võttes käesoleva kohtuotsuse eelmistes osades tuvastatud asjaolude alusel kokku asja lahendamise tulemuse, kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kindlustushüvitise summas 103 496,29 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise kindlustushüvitiselt summas 103496,29 perioodi 11.01.2023-17.01.2024 eest summas 11 952,88 eurot ja viivise kindlustushüvitiselt summas 103 496,29 eurot 35 (37) 2-23-4735 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.01.2024 kuni põhinõude (103 496,29 eurot) täitmiseni. Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata poolte muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust hagi osalise rahuldamise osas.
\n
127.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.
\n
TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
\n
128.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja esitas 09.01.2024 kohtule menetluskulude nimekirja, milles palub määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus tsiviilasjas nr 2-23-4735 ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis summas 23 722 eurot. Hageja menetluskulude suuruseks kohtuasja esimeses astmes on 23 722 eurot ja nimetatud rahasumma koosneb: hagiavalduselt makstud riigilõivust summas 2100 eurot; eksperdikulust summas 13 992 eurot; Advokaadibüroo Barrister poolt osutatud õigusabist käibemaksuta summas 7630 eurot. Advokaadibüroo Barrister on hagejale osutanud õigusabiteenust tunnihinnaga 140 eurot + käibemaks. Hagejale osutatud õigusabi täpne koosseis ja maht selguvad taotlusele lisatud Advokaadibüroo Barrister arvetelt ja nende lisaks olevatelt kuluaruannetelt.
\n
129.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluks käesolevas menetluses riigilõivuna hagilt tasutud 2100 eurot. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud muuhulgas eksperdikulud. Seega on põhjendatud ka hageja eksperdikulud summas 13 992 eurot, milline summa tasuti hageja poolt käesolevas asjas ettemaksuna ekspertiisi teostamiseks ja kuulus eksperdile tasumisele 14.12.2023 kohtumääruse alusel (II kd, tl 196-197).
\n
130.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14). Kohus peab mõistlikuks hageja lepingulise esindaja tunnitasu 140 eurot (ilma käibemaksuta).
\n
131.Hageja lepingulise esindaja õigusabikulude ajakulu osas märgib kohus, et kuigi hageja lepingulise esindaja ajakulu 54,5 tundi on märkimisväärselt suur, oli ka käesolev menetlus keskmisest keerukam ja mahukam. Samuti lasus hagejal kui nõude esitajal võrreldes kostjaga suurem tõendamiskoormus, mis omakorda õigustab suuremat ajakulu. Lisaks võtab kohus arvesse, et kostja ei ole hageja menetluskulude nimekirja, sh õigusabikulude osas, vastuväiteid esitanud. Seetõttu on kohus seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusabikulu käesolevas menetluses ilma käibemaksuta summas 7630 eurot on tervikuna vajalik ja põhjendatud.
\n
Nimetatud õigusabikulule lisandub vastavalt hageja taotlusele õigusabikulu seoses hageja lepingulise esindaja osavõtuga 09.01.2024 kohtuistungist istungi ajalise kestvuse alusel (1,5 h x 140 euro/h = 210 eurot). Kokku on hageja lepingulise esindaja õigusabikulu seega põhjendatud summas 7840 eurot (7630 + 210).
\n
132.Kokkuvõttes on hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud summas 23 932 eurot.
\n
36 (37) 2-23-4735 Nimetatud rahasumma koosneb: hagiavalduselt makstud riigilõivust summas 2100 eurot; eksperdikulust summas 13 992 eurot ning hagejale osutatud õigusabist käibemaksuta summas 7840 eurot. Kuna hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta ning pole esitanud TsMS § 174 lg 10 ettenähtud kinnitust, siis kuuluvad menetluskulud hagejale hüvitamisele ilma käibemaksuta. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus TsMS § 177 lõike 4 alusel, et kostja poolt hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (23 722 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
\n
133.Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik Osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2024 lahendiga.
\n
37 (37)