{"html": "<div class=\"lf-doc\"><p class=\"lf-p\">ilmunud oli uus investor, ning et audiitori järeldusotsuse märkust ei peetud oluliseks, kuna hageja otsustas investori tõttu vanade laenude tingimused üle vaadata.</p>\n<p class=\"lf-p\">97.5. Eelnevast tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus ka hageja väitega, et 2015. a majandusaasta aruandele lisatud audiitori märkus ei olnud oluline ega pidanud tekitama hagejas mingit kahtlust AS E-Profiil edukuses. Nagu eespool p-s 92.1.1 märgitud, tõi vandeaudiitor 02.12.2016 märkusena välja, et laenukohustuste all on kajastatud pikaajaline laenukohustus 6 016 000 eurot, kuid kui laenusaaja on rikkunud laenulepingu tingimusi, tuleb selline laen kajastada lühiajalise kohustusena. Sse eelnevalt viidatud ütlustega on tõendatud, et hageja teadis, et aruandes oleks pikaajaline laen pidanud olema kajastatud lühiajalisena, kuid uue investori tulekuga vaadati lepingutingimused üle. Ringkonnakohus leiab, et oluline oli ka audiitori välja toodud asjaolu, et ettevõtte käibekapital oli 31.12.2015 seisuga negatiivne 3 204 000 euro ulatuses (I kd, tl 111, vt ka eespool p 92.1.2).</p>\n<p class=\"lf-p\">97.6. Lisaks on kostjad esile toonud, et 10.08.2016 seisuga oli AS-il E-Profiil juba maksuvõlg üle 2 miljoni euro (II kd, tl 140) ning ettevõtte kohta olid ka 2016. a lõpus maksehäireregistris kajastatud häired (II kd, tl 141–143). Kuigi probleemseks võlglaseks on AS E-Profiil maksehäireregistris märgitud maist 2017 (samas), andis hageja ise AS-ile E-Profiil korduvalt 2013. a laenulepingu ja 2016. a juuni laenulepingute sõlmimise järgselt maksepuhkust:</p>\n<p class=\"lf-p\">28.06.2013 – 28.05.2014 (08.05.2013 laenulepingu p 7.3, I kd, tl 9 pöördel), 28.02.2015 – 28.04.2015 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 14 pöördel), 28.02.2016 – 28.04.2016 34 2-21-11318 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 16), 04.05.2016 – 28.06.2016 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 16 pöördel), 15.06.2016 – 05.06.2017 (08.05.2013 lepingu muudatus, I kd, tl 17), 15.06.2016 – 05.06.2017 (15.06.2016 laenulepingu p 7.3), 19.12.2016 – 05.12.2017 (15.06.2016 laenulepingu muudatus, I kd, tl 25 pöördel); 05.07.2016 – 05.04.2018 (21.06.2016 laenulepingu p 7.3). Seega ei olnud AS E-Profiil suuteline regulaarselt jooksvalt laenu tagastama, kuid maksepuhkuste ajal anti 2016. aastal siiski uusi laene ja garantii.</p>\n<p class=\"lf-p\">Seejuures andis hageja 21.06.2016 laenulepinguga ettevõttele laenu käibevahendite finantseerimiseks (I kd, tl 28) ning 19.12.2016 arvelduslaenulepinguga refinantseeriti varasemaid laene ja finantseeriti samuti ettevõtte käibevahendeid (I kd, tl 35). 22.12.2016 sõlmiti garantiilimiidileping (I kd, tl 40). Seega ei saanud hagejal olla AS-ist E-Profiil muljet kui edukast ja probleemitust ettevõtjast.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">98.</span>Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt esile toodud asjaolud kogumis tõendavad, et hageja andis laenu tuginedes erinevatele, sh jooksvalt kogutud andmetele, mitte üksnes auditeeritud majandusaasta aruannetele. Seejuures on hageja töötaja tunnistanud, et 2016. a detsembris laenude andmisel oldi teadlik käibekapitali probleemist (ütlustest ei ole aru saada, kas probleemist teati ka juba 2016. a juunis, kuid see on tõenäoline, kuna aruandekohustus muudeti igakuiseks juba veebruaris 2016) ning et laenu andmise eelduseks oli hoopis investori kaasamine. Seega võeti laenude refinantseerimisega teadlik risk, kuna hagejale oli teada, et ettevõte ei olnud 2016. a lõpus oma seniseid laenukohustusi korrektselt täitnud.</div>\n<p class=\"lf-p\">Pelgalt asjaolu, et majandusaasta aruanded võisid sisaldada väärkajastusi – kusjuures ei ole tõendatud, kas ja millises ulatuses -, ei saa olla piisav põhjuslik seos hagejal väidetavalt tekkinud kahju ja kostjate rikkumiste vahel, mis seisnesid AJN otsusega tuvastatud osas vandeaudiitori kutsetegevuse standardite nõuete rikkumises (eelkõige mis puudutab dokumenteerimist).</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">99.</span>Ringkonnakohus märgib, et kuigi maakohus tuvastas õigesti, et põhjuslik seos ei ole tõendatud, hindas maakohus siiski lühidalt ka hagejal tekkinud kahju suurust.</div>\n<p class=\"lf-p\">Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagi ei ole võimalik põhjusliku seose puudumise tõttu rahuldada, ei ole täiendavate eelduste täidetuse hindamine menetlusökonoomia seisukohast vajalik. Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus ka kostjate vastutuse piirmäära küsimust.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">100.</span>Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud õigesti hagi rahuldamata. Hageja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi käesolevas otsuses välja toodud ulatuses.</div>\n<p class=\"lf-p\">III Menetluskulude jaotus 101. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda (TsMS § 162 lg 1). Kuna ringkonnakohus ei muuda maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise kohta, ei ole alust menetluskulude jaotuse muutmiseks.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">102.</span>Kuna hageja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud samuti hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt 35</div></div>", "next": 0}