on samasisulise kohustuse tasaarvestanud enda nõudega kannatanu vastu. Selles osas lõpeb ka süüdistatava kohustus VÕS § 186 p 2 järgi. Seega võib H OÜ tasaarvestuse kehtivus mõjutada ka seda, kas süüdistatava ja kannatanu vahel on kehtiv võlasuhe või mitte. Kui üks solidaarvõlgnik teeb tasaarvestuse, saab ka teine solidaarvõlgnik VÕS § 67 lg 1 teise lause järgi samal alusel tugineda nõude lõppemisele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 20. juuni 2018. a otsus asjas nr 2-14-51896, p 18.2 ja 28. novembri 2017. a otsus asjas nr 2-13-37940, p 12).
\n
138.Selleks, et tuvastada, kas kannatanu nõue süüdistatava vastu on lõppenud, peavad aga olema täidetud kõik järgmised eeldused: 1) kannatanul on õigus nõuda H OÜ-lt sama kahju hüvitamist, mida nõutakse süüdistatavalt (st süüdistatav ja H OÜ on solidaarvõlgnikud); 2) H OÜ-l on kannatanu vastu nõue, mis oli tasaarvestuse hetkel muutunud sissenõutavaks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2015. a otsus asjas nr 3-2-1-11-15, p 15); 3) H OÜ tasaarvestas enda nõude kannatanu nõudega; 4) 35(44) 1-23-2818 tasaarvestus ei ole välistatud VÕS §-s 200 või mujal sätestatud tasaarvestuse piirangute tõttu.
\n
139.Selleks, et tuvastada kõik eelpool märgitud nõude lõppemise eeldused, peaks aga kriminaalasja lahendav kohus asuma välja selgitama asjaolusid, mille seotus kriminaalmenetluse esemeks oleva süüteoga on vähene või olematu. Kannatanu on menetluse vältel esitanud tasaarvestusele erinevaid vastuväiteid alustades sellest, et kaitsjal ei pruukinud olla volitust H OÜ esindamiseks ning lõpetades sellega, et H OÜ-l ei ole üldsegi kannatanu vastu tasaarvestuse avalduses märgitavaid nõudeid. Ka tasaarvestusest endast nähtub, et osalt tuginevad sellised nõuded huvitavatel, kuid mitte tingimata õiguslikelt perspektiivitutel, seisukohtadel (nt tasu nõue, mille suurus sisustatakse maaklerite hea tava kaudu). Mitmes osas eeldaks selliste nõuete sisuline läbi vaatamine aga hinnangu andmist asjaoludele, mis irduvad oluliselt süüdistuse alusfaktidest, mh tuleks hinnata, kas ja milliseid toiminguid jõudis süüdistatav süüdistusega hõlmamata objektide vahendamisel teha ning millist tasu võinuks H OÜ selle eest nõuda (meenutagem, et kannatanu tsiviilhagi süüdistusega hõlmamata objektide osas jäetakse läbi vaatamata). Vaieldakse isegi selle üle, millisest tasuprotsendist tulnuks lähtuda ning kas tasuprotsendi suurendamiseks võis olla suuline kokkulepe ja kas lepingus kokku lepitud vorminõue kohaldus või mitte.
\n
140.VÕS § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. See, et nõude üle vaieldakse, ei ole mõistagi asjaolu, millele tuginedes võiks kohus õiguse mõistmisest loobuda. Riigikohtu praktika järgi on tasaarvestust välistavateks vastuväideteks VÕS § 200 lg 4 tähenduses üksnes sellised vastuväited, mis välistavad täielikult või osaliselt nõude maksmapaneku (kohustus on täidetud, kohustus on muul põhjusel lõppenud, kohustus on kehtetu), st vastuväited, mis annavad poolele õiguse võlgnetava kohustuse täitmisest kestvalt või mingi ajavahemiku jooksul keelduda. Nii on Riigikohus selgitanud, et kui pool esitab kohtumenetluses teise poole nõudele tasaarvestuse vastuväite, kuid teine pool vaidleb tasaarvestusele vastu, tuleb kohtul sisuliselt hinnata, kas teise poole vastuväited tasaarvestusele välistavad tasaarvestuseks kasutatud nõude maksmapaneku, ning sellises olukorras VÕS § 200 lg 4 ei kohaldu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. oktoobri 2021. a otsus asjas nr 2-19-6689, p 12.1).
\n
141.Ülalviidatud kohtupraktika on aga võrsunud vaidlustest, milles tasaarvestavad pooled on mõlemad menetlusosalised. Sel juhul tulebki nendevaheline võlasuhe, sh tasaarvestuse avaldus, kohtus lõplikult ära lahendada. Keerulisemal juhul on võimalik teha ka tasaarvestuse reservatsiooniga osaotsus (TsMS § 450 lg-d 1 ja 2). Praegu nii ei ole.
\n
Erinevalt pooltevahelisest n-ö menetlusliku tasaarvestuse avaldusest, mille osas tekkiva vaidluse lahendab kohus, on käsiloleval juhul kohtule esitatud tõend, millega soovitakse tõendada kohustuse lõppemist menetluses mitteosaleva isiku poolt tehtud tasaarvestuse tõttu. Kriminaalkolleegium leiab, et sellises olukorras ei ole kohtu kohustus tasaarvestuse üle tekkinud vaidluse lahendamisel samaväärne nagu juhul, mil vaidluse all on menetlusosaliste vahelise tasaarvestuse lubatavus või kehtivus. Vastupidisel juhul peaks kohus tasaarvestuse tuvastamiseks asuma lahendama kannatanu võlaõiguslikku vaidlust poolega, kes ei ole menetlusosaline (H OÜ). Kohus ei saa aga otsustada menetlusosaliseks mitteoleva isiku õiguste ja kohustuste üle. Peaks kohus leidma, et H OÜ on oma nõude kannatanu vastu tasaarvestanud ning seetõttu on nõue süüdistatava vastu lõppenud, tuleks kannatanu hagi süüdistatava vastu jätta rahuldamata. Kuna kohtu seisukoht ei ole siduv H OÜ ja kannatanu vahelises õigussuhtes (vt ka TsMS § 457 lg 2), oleks põhimõtteliselt 36(44) 1-23-2818 võimalik, et nendevahelist vaidlust lahendav kohus jõuab siiski seisukohale, et H OÜ-l nõuded kannatanu vastu puudusid ning tasaarvestamine ei olnud võimalik.
\n
142.Ringkonnakohus ei välista, et kohus saaks menetlusosaliseks mitteoleva solidaarvõlgniku poolt tehtud tasaarvestusele tuginedes lugeda kohustuse lõppenuks näiteks siis, kui sellise nõude olemasolu on varasemalt siduvalt kindlaks tehtud (nt jõustunud kohtuotsusega) või kui hageja (kannatanu) ei vaidle nõudele ja tasaarvestusele vastu. Praegu sellise olukorraga tegemist ei ole. Eelpool toodud kaalutlustel leiab kriminaalkolleegium, et H OÜ poolt esitatud tasaarvestuse avaldus ei välista kannatanu tsiviilhagi rahuldamist, sest kohustuse lõppemine tasaarvestuse tõttu ei ole tõendatud. See ei välista võimalust, et H OÜ saab oma väidetavad nõuded kannatanu vastu (nt tsiviilkohtumenetluses) maksma panna. See võib kaasa tuua ka selle, et vaatamata hagi osalisele rahuldamisele, saab süüdistatav VÕS § 67 lg-st 1 tuleneva vastuväite esitada ka hiljem, vajadusel isegi täitemenetluses. Täitemenetluse lõpetamiseks tuleb sel juhul esitada TMS § 221 järgne sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 27. novembri 2012. a otsus asjas nr 3-2-1-136-12, p 19).
\n
(7)Viivised 143. Maakohus rahuldas kannatanu tsiviilhagi VVV, HHH ja KKK objektidega seonduvate vahendustasude omastamise osas summas 7078 eurot (500 + 4578 + 2000 = 7078). UUU ja W objektide vahendustasud (5000 ja 2000 eurot) kandis süüdistatav kannatanule tagasi ning nende osas ka tsiviilhagi esitatud ei ole.
\n
144.Maakohus mõistis VVV, HHH ja KKK objektidega tekitatud varalise kahju põhinõude kõrval välja viivised. Kuna VVV objekti osas leidis kolleegium eespool, et tegemist ei olnud kuriteoga, jäi selles osas ka viivisenõue läbi vaatamata. Apellatsioonimenetluses tuleb seega lahendada viivisenõuded seoses HHH ja KKK objektidega, sest kaitsja vaidlustas selles osas maakohtu otsuse. Maakohus mõistis süüdistatavalt kannatanu kasuks välja viivise mõlema objekti puhul kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni järgmiselt: KKK tn objektiga seonduvalt viivis 2000 eurolt alates 19. märtsist 2021 ning HHH tn kinnistuga seonduvalt viivis 4578 eurolt alates 19. aprillist 2021.
\n
Kannatanu apellatsioonis leitakse, et maakohus ei põhjendanud, miks on kannatanul õigus VÕS § 113 lg 1 alusel viivist nõuda ning miks arvati viivist just kannatanu nimetatud kuupäevadest.
\n
145.Kannatanu on tsiviilhagis viivisenõuet esitades tuginenud VÕS § 626 lg-le 2 ning VÕS § 113 lg-le 1. Ringkonnakohus selgitab, et VÕS § 626 lg-s 2 sätestatud intressinõue on võimalik üksnes lepingulise suhte puhul. Süüdistatava ja kannatanu vahel lepingulist suhet ei olnud. Küll aga saab viivise nõudmise aluseks olla VÕS § 113 lg 1, mis kohaldub ka lepinguvälistest võlasuhetest tulenevate rahaliste kohustuste rikkumisel. Sellele sättele tugines õigustatult ka maakohus.
\n
146.Kolleegium nõustub kaitsjaga, et maakohus ei ole viivise arvestuse alguseks valitud kuupäeva põhjendanud. Maakohtu otsuses on lähtutud tsiviilhagis toodud kuupäevadest.
\n
KKK objekti puhul on viivise alguse ajaks märgitud 19. märts 2021, mil süüdistatav väljastas kliendile arve H OÜ nimel. HHH tn objekti puhul on viivisenõuet arvestatud arvates 19. aprillist 2021, mil süüdistatav kinnitas notaribüroole, et maakleritasu on tasutud.
\n
37(44) 1-23-2818 147. VÕS § 113 lg 1 järgi võib viivitusintressi nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
\n
148.Kahetsusväärselt ei ole selle küsimusega kohtumenetluses tegeletud. TsMS § 436 lg 4 järgi ei või kohus reeglina tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. TsMS § 436 lg 5 järgi ei kohaldu see reegel siis, kui tegemist on kõrvalnõudega. Kuna viivise näol on tegemist kõrvalnõudega ning kaitsja on maakohtu otsuse selles osas vaidlustanud, tuvastab kohus kohustuse sissenõutavaks muutumise kriminaalmenetluses esitatud ja uuritud tõendite põhjal.
\n
149.KKK objektiga seonduvalt nähtub tõenditest järgmine. Käsundusleping kannatanu ja H OÜ vahel öeldi üles 4. augustil 2021 („kriminaaltoimik“, tl 14). 11. augustil 2021 kinnitas süüdistatav O OÜ (endise nimega P OÜ) seadusliku esindajana, et tal on kannatanu ees seoses KKK objektiga sissenõutav rahaline kohustus summas 2000 eurot.
\n
Süüdistatav pakkus kannatanu juhatuse liikmele võimalust allkirjastada kokkulepe, millega süüdistatav hüvitab 2000 eurot ning kannatanu loobub edasistest nõuetest („kriminaaltoimik“, tl 60). Järgnevas sõnumivahetuses kinnitab kannatanu valmisolekut KKK objektiga seoses raha üle kandmiseks („kriminaaltoimik“, tl 71). 12. augustil 2021 vastas kannatanu juhatuse liige C.U, et ei pea võimalikuks dokumendi allkirjastamist (millega oleks ta üksiti loobunud teistest nõuetest) ning soovitas süüdistataval tasuda tekitatud kahju. Kuigi KKK objektiga seonduvalt esitas kannatanu kohtueelses menetluses süüdistatavale oluliselt formaliseerituma kohtuvälise nõude 29. oktoobril 2021 („kriminaaltoimiku lõpp“, tl 30), leiab ringkonnakohus, et kannatanu nõue muutus sissenõutavaks juba 12. augustist 2021, mil kannatanu esindaja tegi süüdistatavale ettepaneku hüvitada KKK objekti vahendustasu omastamisega tekitatud kahju, st teatas süüdistatavale oma nõudest.
\n
150.Täiendav kuriteokaebus HHH objektiga seonduvalt esitati 23. veebruaril 2022 („kriminaaltoimik“, tl 170-172). Kannatanu esindaja märkis kohtuistungil, et see nõue lisandus, kui menetleja palvel kontrolliti pangakonto väljavõttest nähtunud andmeid („kohtutoimik“, tl 51). Seda, et kahtlus selle objekti vahendustasu omastamise osas ilmnes menetluse käigus, kinnitas ka tunnistaja V.T („kohtutoimik“, tl 60pöördel-61). Tsiviilhagi, milles sisaldus ka nõue seoses HHH objektiga, esitati 22. juunil 2022 („kohtutoimik“, tl
\n
22). Tõendid selle kohta, et süüdistatavale oleks nõudest varem teavitatud, puuduvad.
\n
Kuigi süüdistatav ei pruukinud tsiviilhagi esitamisel sellest kohe teada saada, tuleb hagi esitamist VÕS § 113 lg 2 järgi lugeda viivise arvestamise algusajaks. Ka Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus süüdistatav saab mittevaralise kahju nõudest teada alles pärast tsiviilhagi esitamist, saab viivisearvestuse algusajaks lugeda hagi esitamise aja (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 22. aprilli 2024. a otsus asjas nr 1-22-5835, p 52).
\n
151.Kuna maakohus jättis ekslikult VÕS § 113 lg-s 2 sätestatu kohaldamata, tühistab ringkonnakohus selles osas kaitsja apellatsiooni alusel maakohtu otsuse KrMS § 338 p 2 alusel ning teeb KrMS § 337 lg 1 p 4 ja KrMS § 340 lg 2 p 5 alusel uue otsuse.
\n
38(44) 1-23-2818 152. Ringkonnakohus mõistab süüdistatavalt VÕS § 113 lg 1 alusel kannatanu kasuks välja viivise KKK objekti maakleritasu omastamisega tekitatud 2000 euro suuruselt kahju nõudelt alates 12. augustist 2021 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.
\n
153.Ringkonnakohus mõistab süüdistatavalt VÕS § 113 lg 1 alusel kannatanu kasuks välja viivise HHH objekti broneerimistasu omastamisega tekitatud 4578 euro suuruselt kahju nõudelt alates 22. juunist 2022 kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. (IV) Menetluskulud
\n
(1)Menetluskulud maakohtus (a) Sissejuhatus 154. Maakohtu otsuse osalise tühistamise tõttu tuleb muuta ka maakohtu otsust menetluskulude osas. Isiku osalisel õigeksmõistmisel tuleb lähtuda KrMS § 181 lg-st 1, mille kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik. Sellisel juhul jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse. Olukorras, kus õigusabikulu hüvitamise taotlusest ei nähtu, milline osa kulust on seotud süüdistuse selle osa menetlemisega, milles süüdistatav õigeks mõistetakse, tuvastab kohus selle asjaolu hinnanguliselt (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. märtsi 2023. a otsus asjas nr 1-21-5033, p 16).
\n
155.Lisaks sellele vaidlustavad nii kaitsja kui ka kannatanu maakohtu otsuse osas, milles maakohus ei eristanud menetluskulusid, mis tekkisid süüküsimuse lahendamisega, menetluskuludest, mis tekkisid üksnes tsiviilhagi menetlemisega.
\n
156.Kaitsja ja kannatanu on asjakohaselt viidanud sellele, et kriminaalmenetluse seadustik reguleerib eraldi süüdistatava süüküsimuse ja tsiviilhagi lahendamisel tekkinud menetluskulu hüvitamist (vrd KrMS §-d 180 ja 181 ning § 182). Kaitsja taotles ka kohtuvaidluses süüdistatava menetluskulude hüvitamist (õigeks mõistmise korral) KrMS § 181 lg 1 ja § 182 lg 5 esimese lause alusel. Alternatiivselt palus kaitsja, juhul kui kohus tunnistab süüdistatava süüdi, kuid jätab tema suhtes esitatud tsiviilhagi osaliselt läbi vaatamata või rahuldamata, mõista selles osas tsiviilhagi menetlemisega kaasnenud menetluskulud KrMS § 182 lg 3 ja lg 5 teise lause alusel välja kannatanult („kohtutoimik“, tl 163pöördel). Ka kannatanu juhtis kohtuvaidlustes tähelepanu sellele, et süüküsimuse ja tsiviilhagiga seonduvaid menetluskulusid tuleb eristada („kohtutoimik“, tl 153pöördel-154). Kuigi maakohus nentis otsuses, et rahuldas kannatanu tsiviilhagi üksnes 23% ulatuses, ei hinnanud maakohus seda, mis mõju on sellel süüdistatava menetluskuludele. Süüdistatava menetluskulude osas sedastas maakohus üksnes seda, et kuivõrd tehakse süüdimõistev otsus, jäävad süüdistataval tekkinud menetluskulud KrMS § 180 lg 1 alusel tema enda kanda. Kannatanu osas jättis aga maakohus hindamata, millised menetluskulud olid tingitud süüküsimuse arutamisest ning millised tsiviilhagi lahendamisest.
\n
157.Nii süüetteheite vähenemise kui ka teiste minetuste tõttu rahuldab ringkonnakohus kaitsja ja kannatanu lepingulise esindaja apellatsioonid osaliselt. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetluskulude osas (välja arvatud süüdistatavalt välja mõistetud sundraha) KrMS § 338 p 3 ning KrMS § 339 lg 2 alusel ja teeb selles osas uue otsuse KrMS § 337 lg 1 p 4, KrMS § 340 lg 2 p 6 ja KrMS § 340 lg 4 p 5 alusel.
\n
39(44) 1-23-2818 158. Kannatanu leiab ka seda, et kohus jättis põhjendamatult kannatanu menetluskulude hulka arvamata 7. märtsil 2024 kohtu loal esitatud arve, mis seondus samal kuupäeval istungil osalemisega. Arve summa oli 595 eurot („kohtutoimik“, tl 177). Kannatanul on õigus, et istungiga seotud arve esitamist istungi järel kohtult taotleti ning kohus sellega ka nõustus („kohtutoimik“, tl 131). Seega on kannatanu esindajal õigus ka selles, et kannatanu poolt kantud menetluskulude kogusumma ei ole 23 545 eurot, vaid 24 140 eurot (23 545 + 595 = 24 140). (b) Süüküsimusega ja tsiviilhagiga seonduvad kulude osakaal 159. Esmalt tuleb seega anda hinnang sellele, milline osa süüdistatava ja kannatanu menetluskuludest seondus üksnes süüküsimuse lahendamisega. Kuigi Riigikohus on märkinud, et süüdistataval ei teki üldjuhul üksnes tsiviilhagi menetlemisega seotud kulusid (Riigikohtu 20. veebruari 2023. a määrus asjas nr 1-21-8988, p 27), ei kehti see eeldus käsilolevas asjas. Kuigi kannatanu on toonud välja mõned kaitsja arved, mida võiks seostada vaid tsiviilhagiga (kokku summas 1079 eurot), ei ole see arvestus mõistagi täpne.
\n
Näiteks ei arvesta see aega, mis kulus kohtuvaidluste seisukohtade kujundamiseks, tsiviilhagiga seonduvate tõendite esitamisele jmt. Ringkonnakohus selgitab selle kulu välja hinnanguliselt. Arvestades, et tsiviilhagi hõlmas selgelt ka asjaolusid, mis süüküsimuse väljaselgitamiseks tähtsad ei ole, leiab kolleegium, et süüküsimusega seotud menetluskulud moodustasid 3/4 ning tsiviilhagiga seonduvad menetluskulud 1/4 süüdistatava menetluskuludest (vt sarnaselt ka Riigikohtu 20. mai 2022. a otsus asjas nr 120-1599, p 68 ja 11. juuni 2021. a otsus asjas nr 1-18-5732, p 108). Kaitsja palus süüdistatava poolt valitud kaitsjale makstud tasu eest hüvitada 20 178,18 eurot. Maakohus ei ole teinud etteheiteid kaitsja poolt tehtud töötundidele ega tasumäärale, seda ei nähtu ka kannatanu apellatsioonist ega apellatsioonivastusest. Ringkonnakohus leiab seega, et 15 133,64 eurot seondus süüküsimuse lahendamisega (20 178,18 × 0,75 = 15 133,64) ning 5044,54 eurot (20 178,18 × 0,25 = 5044,54) tsiviilhagi menetlemisega.
\n
160.Kannatanu puhul arvestab kolleegium tsiviilhagi mahtu ning seda, et seal esitati ka nõudeid, mis ei seondunud vahetult süüdistusega. Kannatanu esindaja on toonud välja toiminguid, mis seonduvad üksnes süüküsimuse lahendamisega. Samuti viitab kannatanu esindaja sellele, et konkreetselt tsiviilhagi koostamisega on menetluskulude nimekirjas seostatav vaid tsiviilhagi koostamisega seotud arve summas 1105 eurot. Kannatanu esindaja toob välja erinevaid toiminguid, mis seondusid süüküsimusega. Samas möönab ka kannatanu esindaja, et üldisest kriminaalmenetluse loogikast lähtudes ongi kannatanu menetluskulud suuremas ulatuses seotud tsiviilhagi lahendamisega. Kriminaalkolleegium leiab, et kannatanu tsiviilhagi menetlemisega seonduv menetluskulu ei piirdunud ilmselgelt üksnes tsiviilhagi koostamisega. Samas ei saa eitada seda, et kannatanu on oma seisukohta avaldanud ka süüküsimusega seonduvalt ning süüdistust menetluse vältel toetanud. Kaitsja on seevastu apellatsioonivastuses viidanud mitmele kannatanu esindaja poolt esitatud arvele ning selgitanud, miks need seondusid valdavalt tsiviilhagi menetlemisega. Ringkonnakohus ei pea otstarbekaks ega tegelikult ka võimalikuks püüda apellatsioonimenetluses üksikute arvete kaupa menetluskulude proportsiooni kindlaks määrata. Seda teeb kolleegium hinnanguliselt. Riigikohtu praktikas on, sõltuvalt asjaoludest, lähtutud erinevatest proportsioonidest. Erinevatel juhtudel on näiteks leitud, et kannatanul tekkinud süüküsimusega seonduvaks kuluks on olnud 1/5 (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2021. a otsus asjas nr 1-18-5732, p 108), 2/3 (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. septembri 2022. a otsus asjas nr 1-21-2199, p 19) või 1/10 (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. septembri 2021. a otsus asjas nr 1-20-2438, p 53) 40(44) 1-23-2818 kannatanu esindaja kuludest. Ringkonnakohus määrab, et 2/5 kannatanu esindaja kuludest seondus süüküsimusega ning 3/5 tsiviilhagiga.
\n
161.Enne menetluskulude jaotuse täpsemat kindlaksmääramist märgib kolleegium, et osa kannatanu kantud menetluskuludest seondub riigi eksimusega. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et süüdistuskohustusmenetluses lepingulisele esindajale makstud tasu ei ole õiglane jätta ei kannatanu ega süüdistatava kanda. Neid kulusid ei oleks tekkinud, kui kriminaalmenetluse alustamata jätmisel ei oleks menetleja eksinud. Kannatanule ei saa ette heita ka seda, et ta ei taotlenud menetluskulude hüvitamist juba süüdistuskohustusmenetluses ning seda ainuüksi õigusliku regulatsiooni ebaselguse tõttu.
\n
Nimelt ei ole süüdistuskohustusmenetlus määruskaebemenetlus (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. mai 2020. a määrus asjas nr 1-20-79, p 20), mille käigus tekkinud kulude hüvitamiseks on eraldi regulatsioon (KrMS § 187). KrMS § 208 lg 5 p 2 järgi on ringkonnakohtul kaebust rahuldamata jättes õigus mõista kaebuse esitajalt välja menetluskulud. KrMS § 208 lg 6 aga taotluse rahuldamise korral menetluskulude otsustust ei maini. Kannatanu taotlusest nähtub, et süüdistuskohustusmenetluses kulus Riigiprokuratuurile ja Tallinna Ringkonnakohtule kaebuste esitamisele 1955 eurot („kohtutoimik“, tl 165pöördel). See kulu tuleb mõista kannatanu kasuks riigilt välja.
\n
Menetlusõiguslik alus selliseks otsustuseks on analoogia korras KrMS 187 lg 1. Algse kuriteokaebuse koostamise ja selle täiendamise kulu jääb ülejäänud menetluskulude hulka.
\n
162.See tähendab, et eespool kindlaks määratud kannatanu menetluskulude kogusummast 24 140 eurot tuleb maha arvestada 1955 eurot, mis mõistetakse kannatanu kasuks riigilt välja. Seega on kannatanul tekkinud menetluskulude suurus 22 185 eurot (24 140 – 1955 = 22 185), millest 2/5 ehk 8874 (22 185 × 0,4 = 8874) seondus süüküsimusega ning 3/5 ehk 13 311 (22 185 × 0,6 = 13 311) tsiviilhagiga. (c) Süüküsimusega seotud kulude hüvitamise otsustus 163.
\n
Kuna ringkonnakohus leiab, et süüdistatav ei pannud VVV ja UUU objektidega seonduvas süüdistuses toime kuritegu, tuleb selles osas (st süüküsimuse osas) mõista nii süüdistatava kui ka kannatanu poolt kantud menetluskulud KrMS § 181 lg 1 alusel välja riigilt. Selle osa selgitab kolleegium taas välja hinnanguliselt. Ringkonnakohus leiab, et kaitsjale ja lepingulisele esindajale makstud tasud VVV ja UUU objektidega seotud süüdistuses moodustasid süüküsimuse lahendamisest tingitud menetluskuludest 2/5 (süüdistus hõlmas kokku viit osategu). Seega tuleb süüdistatava kasuks riigilt välja mõista 6053,46 eurot (15 133,64 × 0,4 = 6053,46). Kannatanu kasuks tuleb riigilt välja mõista 3549,6 eurot (8874 × 0,4 = 3549,6).
\n
164.Ülejäänud süüdistuses mõisteti süüdistatav süüdi. See tähendab, et selles osas jäävad süüdistatava poolt kantud süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulud tema enda kanda ning süüdistatavalt tuleb kannatanu kasuks välja mõista kannatanu kantud menetluskulud (KrMS § 180 lg 1). Seega jääb süüdistatava kanda ülejäänud süüküsimusega seonduvalt kaitsjale makstud tasu ehk 9080,18 eurot (15 133,64 – 6053,46 = 9080,18). Kannatanu kasuks tuleb süüdistatavalt välja mõista ülejäänud kannatanu poolt süüküsimuse lahendamisega kantud kuludest, s.o 5324,4 eurot (8874 – 3549,6 = 5324,4). (d) Tsiviilhagide menetlemisega seotud kulude hüvitamise otsustus 165. Nagu eespool tuvastatud, olid kannatanu tsiviilhagi menetlemisega seotud kulud 13 311 eurot ning süüdistataval 5044,54 eurot.
\n
41(44) 1-23-2818 166. Tsiviilhagis esitatud nõude suurus ilma viivisteta oli 34 632 eurot (varalise kahju nõue 26 632 eurot ja leppetrahv 8000 eurot). Liites sellele hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised (972,17 eurot) oli nõude kogusuuruseks 35 604,17 eurot. Arvestades menetluskulude jaotuses nõude rahuldamise protsenti on Riigikohus taolistes arvutustes lähtunud viivise suurusest viimase otsuse tegemise hetkel (vt koos viidetega Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2021. a otsus asjas nr 1-18-5732, p 113). Ringkonnakohus määrab seega kannatanu tsiviilhagi nõude kogusuuruse kindlaks võttes aluseks kannatanu märgitud viiviseperioodi alguse kuni ringkonnakohtu otsuse kuulutamiseni, s.o kuni 17. oktoobrini 2024. Viivise arvutamisel kasutab ringkonnakohus viivisekalkulaatorit (viivisekalkulaator.ee). KKK tn objekti osas nõuab kannatanu viivist 2000 eurolt alates 19. märtsist 2021, s.o 708,65 eurot; SSS objekti osas 2500 eurolt alates 7. jaanuarist 2021, s.o 924,72 eurot; VVV objekti osas 500 eurolt alates 19. aprillist 2021, s.o 173,77 eurot ning HHH objekti osas 4578 eurolt alates 19. aprillist 2021, s.o 1591 eurot. Viiviste kogusumma ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on 3398,14 eurot (708,65 + 924,72 + 173,77 + 1591 = 3398,14).
\n
167.Seega lähtub ringkonnakohus sellest, et kannatanu nõude kogusuurus ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on 38 030,14 eurot (34 632 + 3398,14 = 38 030,14).
\n
168.Maa- ja ringkonnakohtu otsuse tulemusena rahuldati kannatanu tsiviilhagi põhinõuete summas 7078 eurot (HHH 26-1 kinnisasja broneerimistasu 4578 eurot; KKK 8-133 maakleritasu 2000 eurot ja kulud kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks 500 eurot). Lisaks mõistis ringkonnakohus välja viivise 4578 euro suuruse põhinõude tasumata osalt alates 22. juunist 2022 kuni põhinõude täieliku tasumiseni ja 2000 euro suuruse põhinõude tasumata osalt alates 12. augustist 2021 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Need viivise summad on ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks vastavalt 1160,54 eurot ja 644,65 eurot, ehk kokku 1805,19 eurot. Seega rahuldati tsiviilhagi kokku summas 8883,19 eurot (7078 + 1805,19 = 8883,19), s.o 23,4% ulatuses (8883,19 ÷ 38 030,14 × 100% = 23,4%). Samast suurusjärgust lähtus ka maakohus.
\n
169.Kuna tsiviilhagi kohta tehti erinevaid otsustusi, ei saa lähtuda üksnes KrMS § 182 lg-s 3 sätestatud üldreeglist hagi osalise rahuldamise kohta. Nimelt tingis, vähemalt osaliselt, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmise ka see, et süüdistatava süü kahes osateos (VVV ja UUU objektid) ei leidnud kinnitust, st ta mõisteti õigeks KrMS § 182 lg 5 mõttes (siin ja edaspidi viitab ringkonnakohus menetluskulude kontekstis õigeks mõistmisele, ehkki formaalselt kohus süüdistatavat õigeks ei mõistnud). Sel juhul kannab tsiviilhagi menetlemisest tingitud kulu riik (KrMS § 182 lg 5 esimene lause). Nimetatud objektidega seonduva tsiviilhagi menetlemisega tekkinud menetluskulud määrab kolleegium kindlaks hinnanguliselt, arvestades nende nõuete osakaalu kogu tsiviilhagi ulatusest.
\n
170.VVV ja UUU objektidega seoses esitati tsiviilhagis järgmised nõuded: 1) varalise kahju hüvitise nõue seoses VVV 2 objekti vahendustasuga summas 500 eurot; 2) sellega seonduv viivise nõue, mis on (hagiavalduses märgitud kuupäevast arvestades) ringkonnakohtu otsuse tegemise hetkeks 173,77 eurot; 3) varalise kahju (saamata jäänud tulu) hüvitise nõue summas 4426 eurot seoses UUU (4400 eurot) ja VVV 2 (26 eurot) objektide vahendustasude alandamisega. Kokku oli nõude suurus selles osas 5099,77 eurot (500 + 173,77 + 4400 + 26 = 5099,77). See moodustab kogu tsiviilhagi ulatusest 13,4% (5099,77÷ 38 030,14 × 100% = 13,4%).
\n
171.Ülejäänud osas jäeti tsiviilhagi kas rahuldamata või läbi vaatamata põhjusel, mis ei olnud seotud süüdistatava õigeks mõistmisega. Osas, milles hagi jäeti rahuldamata, peab 42(44) 1-23-2818 menetluskulud kandma kannatanu (KrMS § 182 lg 1). Osas, milles hagi jäeti läbi vaatamata põhjusel, et see ei vastanud KrMS § 38 1 lg 1 p-s 1 sätestatud tingimustele, jaotab kohus menetluskulud kõiki asjaolusid arvestades kannatanu ja riigi vahel (KrMS § 182 lg 5 teine lause). Ringkonnakohus jätab need kulud tervikuna kannatanu kanda.
\n
Kolleegium võtab arvesse, et tsiviilhagis esitati nõudeid, mille läbivaatamise perspektiiv kriminaalmenetluses oli äratuntavalt kasin või olematu (nt süüdistusega hõlmamata objektidega seotud kahjunõue või leppetrahvi nõue isiku vastu, kes polnud lepingupool).
\n
Samuti arvestab kolleegium, et menetluskulude riigi kanda jätmist ei tingi ka näiteks asjaolu, et tegemist oleks eriliselt haavatava kannatanuga. Kannatanu esindaja apellatsioonivastuses palutakse arvestada ka KrMS § 182 lg-s 4 sätestatud erandiga, sest vastupidisel juhul tõrjutaks kannatanu kriminaalmenetluses oma nõuet esitamast.
\n
Ringkonnakohus selgitab, et KrMS § 182 lg 4 näeb ette erandi, millega võib kalduda kõrvale KrMS § 182 lg-tes 1-3 sätestatud reeglitest. Kannatanu puhul tähendaks see võimalust jätta poolte enese kanda kulud, mis olid seotud rahuldamata jäänud tsiviilhagi menetlemisega. Sellise reegli kohaldamist tingivaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvasta.
\n
Kannatanu on iseenesest õigesti osutanud õiguspoliitilisele eesmärgile, mille kohaselt ei tohi kriminaalmenetluses kahju hüvitamine osutuda liialt kulukaks ega keerukaks. Teisalt peab riik tagama, et kriminaalprotsess ei muutuks katsepolügooniks, kus kannatanu saab riskivabalt erinevate nõuetega õnne otsida, menetlust pikendada ja nii süüdistatavale kui ka riigile kulusid tekitada. Sestap tulebki mõistlik tasakaal leida nende kahe äärmuse vahel.
\n
172.Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskulud on õiglane jaotada järgmiselt: 23,4% kannatanu menetluskuludest tuleb süüdistatavalt välja mõista (tsiviilhagi rahuldati); 13,4% kannatanu ja süüdistatava menetluskuludest tuleb nende kasuks välja mõista riigilt (tsiviilhagi jäi läbi vaatamata seoses õigeks mõistmisega) ja ülejäänud 63,2% süüdistatava menetluskuludest tuleb kannatanult välja mõista (tsiviilhagi jäi muul põhjusel rahuldamata või läbi vaatamata).
\n
Nimetamata osas jäävad pooltel tekkinud kulud nende endi kanda.
\n
173.Süüdistatavalt tuleb KrMS § 182 lg 3 alusel kannatanu kasuks välja mõista 3114,77 eurot (13 311 × 0,234 = 3114,77).
\n
174.Kannatanult tuleb KrMS § 182 lg 3 ja lg 5 teise lause alusel süüdistatava kasuks välja mõista 3188,15 eurot (5044,54 × 0,632 = 3188,15).
\n
175.Eesti Vabariigilt tuleb KrMS § 182 lg 5 esimese lause alusel süüdistatava kasuks välja mõista 675,97 eurot (5044,54 × 0,134 = 675,97).
\n
176.Eesti Vabariigilt tuleb KrMS § 182 lg 5 esimese lause alusel kannatanu kasuks välja mõista 1783,67 eurot (13 311 × 0,134 = 1783,67). (c) Menetluskulude kokkuvõte ja vastastikune tasaarvestamine 177.
\n
Enne menetluskulude tasaarvestust on menetluskulude kokkuvõte järgmine:
\n
a)Eesti Vabariigilt mõistetakse kannatanu kasuks välja 7288,27 eurot (1955 eurot süüdistuskohustusmenetluses tekkinud menetluskulu; 3549,6 eurot süüdistatava osalise õigeks mõistmisega seotud menetluskulu; 1783,67 eurot õigeks mõistmisest tingitud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulu);
\n
43(44) 1-23-2818
\n
b)Süüdistatavalt mõistetakse kannatanu kasuks välja 8439,17 eurot (5324,4 eurot süüküsimuse lahendamisega seotud menetluskulu ja 3114,77 eurot osaliselt rahuldatud tsiviilhagiga seotud menetluskulu);
\n
c)Eesti Vabariigilt mõistetakse süüdistatava kasuks välja 6729,43 eurot (6053,46 eurot seoses tema osalise õigeks mõistmisega ja 675,97 eurot õigeks mõistmisest tingitud tsiviilhagi läbi vaatamata jätmisega seotud menetluskulu);
\n
d)Kannatanult mõistetakse süüdistatava kasuks välja 3188,15 eurot (rahuldamata või läbi vaatamata jäetud tsiviilhagi menetlemisega seotud menetluskulu, mis ei seondunud süüdistatava õigeks mõistmisega).
\n
178.Kaitsja palub oma apellatsioonis menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt vastastikused menetluskulude hüvitamise nõuded tasaarvestada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2021. a otsus asjas nr 1-18-5732, p 115). Ringkonnakohus nii teebki, misjärel mõistetakse süüdistatavalt kannatanu kasuks välja 5251,02 eurot (8439,17 – 3188,15 = 5251,02). Kannatanult süüdistatava kasuks midagi välja ei mõisteta.
\n
179.Ülejäänud süüdistataval ja kannatanul kaitsjale ja lepingulisele esindajale tasutud kulud jäävad poolte endi kanda.
\n
(2)Menetluskulud apellatsioonimenetluses 180. Kaitsja palub hüvitada süüdistataval apellatsiooni esitamisega tekkinud kulu (kaitsjale makstud tasu) summas 4407,25 eurot. Arve järgi kulus apellatsiooni koostamisega seotud toimingutele 17 tundi. Tasumäär oli sõltuvalt toimingust 210 eurot tunnis või 295 eurot tunnis. Kannatanu apellatsioonile vastamisega seoses taotleb kaitsja 1747,65 euro hüvitamist. Ajakuluks oli 6,7 tundi ning tasumäär sõltuvalt toimingust 210 eurot tunnis või 295 eurot tunnis. Kogu apellatsioonimenetluse kulu on 6154,9 eurot koos käibemaksuga (4407,25 + 1747,65 = 6154,9). Ajakulu peab kolleegium mõistlikuks, tasumäära liialt kõrgeks. Mõistlikuks tasumääraks loeb kolleegium 190 eurot tunnis.
\n
Seega on apellatsioonimenetluses kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuks 5493,66 eurot koos käibemaksuga ((17 + 6,7) × 190 × 1,22 = 5493,66) 181. Kannatanu esindaja palub hüvitada kannatanul apellatsiooni esitamisega tekkinud kulu (lepingulisele esindajale makstud tasu) summas 2252,5 eurot. Arve järgi kulus apellatsiooni koostamisega seotud toimingutele 13,25 tundi. Tasumäär oli 170 eurot tund.
\n
Süüdistatava apellatsioonile vastamisega seoses taotleb kannatanu esindaja 1912,5 euro hüvitamist. Ajakuluks oli 11,25 tundi ning tasumääraks 170 eurot tund. Kogu apellatsioonimenetluse kulu on 4165 eurot ilma käibemaksuta (2252,5 + 1912,5 = 4165).
\n
Kannatanul tekkinud kulusid peab kolleegium mõistlikuks.
\n
182.Ringkonnakohus rahuldab nii kaitsja kui ka kannatanu esindaja apellatsioonid osaliselt ning teeb nende osas KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi. KrMS § 185 lg 1 järgi kannab sel juhul menetluskulud riik. (allkirjastatud digitaalselt) 44(44)