kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahju talle ettenähtav. Olukorras, kus pooled agenditasu osas 27 2-23-9392 kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud, pidi kostjale olema ettenähtav, et hageja võib kasutada oma õiguste kaitseks ka advokaadi abi ning sellega seotud kahju tekkimine on põhjuslikus seoses kostja tegevusega, kes hagejale lepingujärgset tasu ei maksnud.
\n
99.Kohus leiab, et hageja poolt kohtueelse õigusabi kasutamine oli vajalik osaliselt. 01.03.2023 nõudekirjaga koostamise ja kompromissiläbirääkimistega seotud ajakulu kokku 8 h ning vandeadvokaadi tunnihinda 135 eurot/h võib iseenesest mõistlikuks pidada. Samas võtab kohus arvesse, et hagejat esindanud vandeadvokaadi positsioon käesolevas menetluses oli ka kohtueelselt põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus rahuldas küll hageja agenditasu nõude, kuid jättis rahuldamata samas summas esitatud konkurentsipiirangu hüvitise nõude (s.t. et rahuldatud ja rahuldamata nõue moodustasid kumbki 50% hageja kogunõudest). Seetõttu on kohus seisukohal, et VÕS § 128 lg 3 alusel on hageja kahjuks ka kohtueelse õigusabi kulu, kuid seda üksnes proportsionaalselt ulatuses, milles hageja nõue kostja vastu käesolevas tsiviilasjas kinnitamist leidis. Kuna kostja keeldus täitmast agenditasu maksmise kohustust ning agenditasu ja viivise arvutamiseks vajaliku infot edastamisest, siis vastavas osas oli vandeadvokaadi kaasamine kohtueelsesse menetlusse mõistlikult võttes vajalik.
\n
Arvestades käesoleva vaidluse faktilist ja õiguslikku keerukust on kohus seisukoha, et ilma õigusabi kasutamata ei saanuks hageja oma õigusi tõhusalt kaitsta. Tulenevalt eeltoodust on hageja kohtueelsete õigusabikuludega seotud kahjunõue põhjendatud 50% ulatuses ehk summas 540 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtu hinnangul piisab nimetatud kahju hüvitamiseks kooskõlas VÕS § 128 lg 3 sellest, et hagejale on esitatud arve ja hagejal on tekkinud tasumise kohustus.
\n
100.Vastavalt hageja kohtueelse õigusabiga seotud kahjunõude osalisele rahuldamisele kuulub osaliselt rahuldamisele ka antud nõudega seotud viivisenõue. Hageja palub mõista kostjalt välja seadusjärgsed viivised kahjuhüvitise summalt alates hagi esitamisest kuni nõude kohase täitmiseni seadusejärgses määras TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Seega mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks viivise kahjuhüvitiselt summas 540 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisest 30.06.2023 kuni põhinõude (540 eurot) täitmiseni.
\n
101.Kokkuvõttes rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks võlgnevuse summas 16 806,3 eurot ning sissenõutavaks muutunud lepingulise viivise kuni 29.06.2023 summas 2363,8 eurot. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks lepingujärgse viivise määras 0,05% päevas tasumata põhinõude summast (16 806,3 eurot) alates 30.06.2023 kuni põhinõude täitmiseni.
\n
Lisaks mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 540 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt summas 540 eurot võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 30.06.2023 kuni põhinõude (540 eurot) täitmiseni. Ülejäänud osas jätab kohus hagiavaldus rahuldamata.
\n
102.Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et arvestades hagi osalist rahuldamist viisil, et sisuliselt kuulus rahuldamisele 50% hageja nõuetest, tuleb käesolevas asjas jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, jätab kohus menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata. Kohus määrab kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ 28 2-23-9392 Andres Suik, kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 06.12.2024. a otsusega nr 2-23-9392.
\n
29