{"html": "<div class=\"lf-doc\"><p class=\"lf-p\">põhjendustele ja vastuseks kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.</p>\n<p class=\"lf-p\">69.2. Ringkonnakohus sedastas eespool p-s 53.5, et hambaga 15 seotud vead olid tüsistuse vältimiseks võimalike vastumeetmete rakendamata jätmine, hageja kaebustele reageerimata jätmine ja teavitamiskohustuse rikkumine. Need vead eraldi võetuna ei ole olulised p 68.1 tähenduses, kuid koostoimes vähemalt viitavad võimalusele, et kostja ei tarvitsenud teha kõike temalt eeldatavat hamba kahjustuste ja sellest omakorda tulenevate tagajärgede vältimiseks. Seetõttu jätab ringkonnakohus hamba 15 osas põhjusliku seose puudumise tõendamise koormise kostja kanda.</p>\n<p class=\"lf-p\">69.3. Maakohus tuvastas, et PV-arvamuse kohaselt ei saa hamba 15 üle juuretipu täitmine kahjustada kolmiknärvi (p 1) ning kuigi kliinikus tehtud ravi käigus on hamba juurekanal vähesel määral ületäidetud, ei põhjustanud see kolmiknärvi kahjustust (p 2). Sama nähtub EKEI-akti järelduste p-dest 5 ja 6 koostoimes nende juurde esitatud põhjendustega (lk 27).</p>\n<p class=\"lf-p\">Kohtueksperdid leidsid, et hambaravi protseduurid üldisemalt ega ka üle juuretipu hamba ravimine konkreetselt ei põhjusta kolmiknärvi kahjustust. Siinjuures tõdeti, et hageja kurdetav valu oleks avaldunud samamoodi olenemata sellest, kas juurekanalit oleks täidetud pikemalt 33 (36) või lühemalt. Ringkonnakohus ei saa tuvastada asjaolusid ega anda hinnangut maakohtust ja neist tõenditest erinevalt.</p>\n<p class=\"lf-p\">69.4. Hageja leiab, et AP-teatis tõendab põhjuslikku seost hamba 15 ravi ja viidatud tõendis alates 18.11.2014 dokumenteeritud kaebuste (valud, tuimus, surve, paistetus) vahel. Tõend hageja arusaama ei toeta. Kuigi 18.11.2014 kande juures on viide hambamanipulatsioonile 2013. a veebruaris, siis teatise sisu kohaselt ei ole see neuroloogi tuvastatud põhjus, vaid patsiendi (st hageja) kirjeldus. Arsti objektiivne leid samal päeval piirdus kerge hüpesteesiaga paremal põsel, mida asjas esitatud tõendid ei võimalda seostada enam kui 1,5 aastat varem toimunud hambaraviga. Neuropaatia traumaatiline põhjus oli kaheldav (teatises tähistatud „?“-ga), aga neuroloog hindas valu krooniliseks. Teatise järgnevad kanded kirjeldavad valu püsimist ja ravi, aga neist ei saa teha järeldusi seoste kohta hambaga 15.</p>\n<p class=\"lf-p\">69.5. Samuti ei järeldu hageja väidetav seos TT-, MB- ja TÜ-epikriisidest ega TT-anamneesist ja PERH-otsusest. Sarnaselt eelnevaga kirjeldab TT-epikriisis II sisalduv 04.11.2015 kokkuvõte ja TT-anamnees patsiendi avaldusi arstile, mitte aga objektiivset leidu või meditsiinilist järeldust. TT-epikriisisist II tervikuna on aru saada, et selles kajastatud diagnoos (perifeerne trigeminaalne traumaatilise kahjustuse järgne neuropaatia) rajaneb osaliselt samal avaldusel ega ole seostatav hamba raviga kliinikus. TT-epikriis I kirjeldab samuti patsiendi kaebusi ja diagnoos (hambajuure piirkonnast lähtuv kolmiknärvi haru lokaalne ärritus) ei luba järeldada põhjuslikku seost hamba 15 ravi ja neuropaatia vahel.</p>\n<p class=\"lf-p\">MB-epikriisid vastavad samade tunnustele, st on hambaravi osas kirjeldavad ja lähtuvad hageja ütlustest (vt MB-vastuste II p 1). MB-epikriisis I seostatakse kolmiknärvi neuropaatia üksnes oletuslikult stomatoloogilise sekkumisega, kusjuures taas puudub hageja väidetav konkreetne seos hamba 15 raviga. Seda ilmestavad MB-vastused I, mis tõdevad üldistavalt, et neuropaatiliste valude tekkemehhanismid on teadmata (p 2). MB-epikriis II viitab anamneesi osas varasemale ja sedastab, et hammaste eemaldamine ei ole näovalu kokkuvõttes muutnud.</p>\n<p class=\"lf-p\">TÜ-epikriisis sisalduv anamnees on kirjeldav ja rajaneb hageja enda ütlustel, aga arstide hinnangul viitavad nii anamnees kui kliiniline leid atüüpilisele näovalule tingituna närvi neuropaatilisest kahjustusest. Lühikest aega enne, st 2015. a oktoobris tehtud MRT uuringu põhjal välistasid TÜ arstid neurovaskulaarse konflikti (lähedal paikneva veresoone põhjustatud kolmiknärvikompressiooni), aga ei tuvastatud, et neuropaatilise kahjustuse oleks tinginud hamba 15 (või ka mõne teise hamba) ravi kliinikus. Vaidlustatud otsuse p-s 192 tsiteeritud OB-seisukoha II järgi nähtus 2017. a sügisel tehtud korduva MRT uuringust siiski tserebraalne veresoone kontakt. Eelnevaga sarnaselt tuleb mõista PERH-otsuse p 21 ja OB-seisukohas I sisalduvat haigusloo kirjeldust, sest nende ese oli hageja ravivajaduse ja -võimaluste, mitte aga haigestumise põhjuste hindamine.</p>\n<p class=\"lf-p\">69.6. Kaebuses (siinkohal käsitletavas kontekstis) viidatud KG-arvamuse I p-d 3 ja 17 ei toeta hageja arusaama. Ekspert märkis p-s 3, et valu ja selle tugevust hinnatakse ainult inimese hinnangul alusel, aga sellest ei järeldu, et otsuse eelmises punktis neuroloogidele tehtud hageja avaldused ja nende dokumenteerimine võimaldaks tuvastada põhjusliku seose hamba 15 ravi ja hiljem diagnoositud neuropaatia vahel. Eksperdi vastus p-s 17 on pigem teoreetiline ja möönab kolmiknärvi traumaatilise, sh hambajuure raviga kahjustamise võimalust. Samas ei ole ekspert hageja ravijuhtu hinnates järeldanud, et hageja puhul on neuropaatia põhjus hamba 15 ravi kliinikus. Eelnevas kirjeldatud vastuseid tuleb hinnata koostoimes KG-arvamuse II p-ga 1.6, mille kohaselt tekib krooniline valu juureravi tagajärjel üliharva. Eespool analüüsitud AP-teatise kohaselt hindas neuroloog hageja valu krooniliseks. Maakohus otsustas mh KG-ütluste põhjal kokkuvõttes õigesti, et hamba 15 ravi kliinikus ei põhjustanud hagejal neuropaatiat. Ühtlasi kõrvutas maakohus vaidlustatud otsuse p-s 191 asjakohaselt eksperdi järeldusi õppematerjaliga ja leidis põhjendatult, et need on omavahel kooskõlas.</p>\n<p class=\"lf-p\">Maakohtul ei olnud vaja tuvastada, mis on hageja kroonilise valu tegelik põhjus, mistõttu 34 (36) tuleb p-d 193, 198 ja 199, samuti p 200 viimase lause teine pool vaidlustatud otsusest välja jätta.</p>\n<p class=\"lf-p\">69.7. Hamba 15 ravi kliinikus ei põhjustanud selle või teiste hammaste hilisemat eemaldamist. Hageja küll väidab, et just hamba 15 ebaõnnestunud juureravi tõttu ei olnud enam ka teiste hammaste ravi võimalik, aga KV-arvamuse I p 21 järgi ei tinginud ravi kliinikus hammaste 17–15 ja 27 eemaldamist.</p>\n<p class=\"lf-p\">69.8. Hageja väitel tuleneb tema osaline töövõimetus just kolmiknärvi kahjustusest. Kuivõrd kostja on tõendanud põhjusliku seose puudumise hamba 15 ravi ja kolmiknärvi neuropaatia vahel, siis välistatud ka seos ravi ja töövõimetuse vahel.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">70.</span>Hamba 27 ravi ja hageja tervisekahju vahel põhjusliku seose puudumise otsustas maakohus samuti õigesti. Selles osas märgib ringkonnakohus vastuseks kaebusele järgmist.</div>\n<p class=\"lf-p\">70.1. Eespool p 62 kohaselt on kostjale ette heidetav hamba 27 raviga kaasnenud ravivõte järjekorra ebaõigsus, st ajutiste kõrgenduste paigaldamine enne juureravi lõpetamist.</p>\n<p class=\"lf-p\">Ringkonnakohtu hinnangul on selline raviviga oluline p 68.1 tähenduses ja kostja peab tõendama põhjusliku seose puudumist.</p>\n<p class=\"lf-p\">70.2. Kostja on tõendamisekoormise täitnud. KV-arvamuse I p 21 viimase lõigu järgi ei saa hamba 27 eemaldamist seostada kliiniku tegevuse tagajärgedega, vaid tegelik põhjus oli hambamaterjali tugevuse puudumine. See järeldus on kooskõlas TO-arvamuse kirjeldusega, et hambal oli varem tehtud ebaadekvaatne juureravi, kanalid olid lõpuni puhastamata ja täitmata ning üks juurekanal oli jäänud ravimata (lk3).</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">71.</span>Niivõrd kui kohtul on võimalik hinnata (vt eespool p 27) hageja esitatud neuroloogia alast erialakirjandust (VI kd tl 201–206) ja õppematerjale (XI kd tl 29–53) ei ole senised järeldused nendega vastuolus. Mitmete arstide koostatud dokumentidest ja viidatud materjalidest nähtub, et näo- ja lõualuupiirkonna närvihaigustel on erinevaid põhjuseid. Kostja vastu esitatud kahju hüvitamise nõuete eeldusena tuleks tuvastada, et hamba 15 ravi käigus tekkinud tüsistus või hamba 27 ravimisel tehtud viga põhjustasid hagejale kolmiknärvi neuropaatia või muul põhjusel valu. Kuivõrd tõendite põhjal ei ole märgitud ravitoimingute ja tervisekahjustuse vahel põhjuslikku seost, siis ei saa nii paljude tekkepõhjuste võimalustega tervisekahju puhul välistada, et põhjus on muu kui ravi (või ka selle puudumine) kliinikus.</div>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">72.</span>Põhjusliku seose puudumise tõttu ei saa hageja varalise ega mittevaralise kahju nõudeid mingis osas rahuldada. Seetõttu pole vaja käsitleda kostja süüd ega hinnata kahju suuruse kohta esitatud väiteid ja tõendeid.</div>\n<p class=\"lf-p\">H. Menetluskulud 73. Kaebuse üheteistkümnes väide menetluskulude jaotuse kohta on osaliselt põhjendatud.</p>\n<p class=\"lf-p\">Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et käesoleval juhul on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Kulude selline jaotus rakendub mõlemas senises kohtuastmes. Äärmine ebaõiglus viidatud sätte tähenduses avaldub eelkõige selles, et kostja rikkus dokumenteerimiskohustust, millega põhjustas vähemalt osaliselt kohtusse pöördumise.</p>\n<p class=\"lf-p\">Lisaks tuvastas ringkonnakohus, et kostja rikkus hageja teavitamise kohustust. Kostja vastutuse välistab hammaste 15 ja 27 ravi osas vaid põhjusliku seose puudumine, mis ei pidanud olema hagejale kostja kohustuste rikkumiste tõttu piisavalt arusaadav enne kohtusse pöördumist ja tõendite kogumist. Ringkonnakohus võtab siinjuures arvesse, et paljusid kostja väited tõendavad ekspertide arvamused ja ütlused, mille saamiseks tegi kulutusi hageja.</p>\n<p class=\"lf-p\">Tervikuna oleks tuvastatud asjaoludel hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane, et lisaks märkimisväärsetele kannatustele peaks ta hüvitama kostja menetluskulud.</p>\n<p class=\"lf-p\">35 (36) 74. Kui menetluskulud jäävad poolte endi kanda, pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.</p>\n<p class=\"lf-p\">Seetõttu pole ka vaja lahendada kostja 30.05.2025 taotlust kohustada hagejat esitama õigusteenuste arved ja nende tasumist tõendavad maksekorraldused.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">75.</span>Tulenevalt eelnevast, aga ka tõsiasjast, et maakohus ei määranud kulusid kindlaks rahaliselt, pole vaja vastata kaebuse argumentidele kulude suuruse osas.</div>\n<p class=\"lf-p\">I. Menetlusotsustused 76. Kokkuvõttes rahuldatakse kaebus osaliselt.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">77.</span>Mõlemad pooled taotlesid kohtuotsuse arvutivõrgus avaldamisel isikuandmete piiramist.</div>\n<p class=\"lf-p\">Hageja vaidles vastu kostja taotlusele osas, mis puudutas kostja nime ja registrikoodi. Kohus rahuldab siiski mõlemad taotlused ning asendab TsMS § 462 lg 2 ls 1 alusel kõigi konkreetsete isikute nimed tähemärkidega ja jätab neile viitavad koodid avaldamata. Kostja ega teised otsuses märgitud juriidilised isikud ei kuulu TsMS § 462 lg 2 ls 2 loetellu, st ka nende andmed võib jätta avalikustamata. Taotluste mõtte ja sisu järgi ei ole vaja piirata PERHi, TÜ ega poolte esindajate nimed avaldamist. Vaidlustada saaks TsMS § 462 lg 5 ls 1 järgi üksnes kõnealuse taotluse rahuldamata jätmist, mistõttu ei ole otsus andmete avalikustamise piiramise osas vaidlustatav.</p>\n<div class=\"lf-abs\"><span class=\"lf-abs-num\">78.</span>Hageja esitas 10.07.2020 maakohtule asitõenditena hambajäljendid, kaped ja proteesid (vt VIII kd tl 85–87, lisa 1). Pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist tagastatakse asitõend üldjuhul isikule, kellelt see on saadud või kellele see kuulub (TsMS § 289 lg 1).</div>\n<p class=\"lf-p\">Käesoleval juhul ei ole teada, et asitõendid tuleks tagastada kellelegi teisele peale hageja.</p>\n<p class=\"lf-p\">Kohus ei käsitle asitõenditena koos eelnevaga esitatud CD-plaate ega mälupulka, vaid need on andmekandjad (nagu ka mitmed teised menetluses esitatud failide edastamiseks kasutatud abivahendid), mis jäävad toimikusse nende esitamise dokumentide juurde. Hagejal tuleb pärast otsuse jõustumist asitõendite tagasisaamiseks võtta ühendust Harju Maakohtu kantseleiga. (allkirjastatud digitaalselt) 36 (36)</p></div>", "next": 0}