177.Kohus märgib, et selles, kas hagejale määratud diagnoosiks on neuralgia või neuropaatia või atüüpiline näovalu, on kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt erinevad asjatundjad olnud eri seisukohtadel (dr K.T, dr S.J, dr H on pidanud õigeks diagnoosiks neuralgiat ning ning dr M ja K.G neuropaatiat ning dr M.K atüüpilist näovalu).
\n
178.Kohtule esitatud asjatundja dr T.O poolt koostatud arvamuses on väljendatud järgmist: “Juurepasta ekstrudeerimine üle tipu ava ei ole viga ja näitab, et juuretipu ava on olnud avatud ja kanalid puhastatud tipuni. Selles piirikonnas puuduvad suuremad närvikanalid, mis võiksid saada kahjustatud juureravi tulemusena. Kirjanduses on mitmeid juhtumi kirjeldusi närvikahjustusest alalõuas, kui suur kogus juuretäidist või isegi kanali nõel kahjustab alalõualuu närvikanalis olevat näriv. Antud juhtumi puhul ei ole närvikanalites olevaid närve kahjustatud ( III kd tl 91).
\n
179.EKEI poolt 03.10.2016 koostatud ekspertiisiaktis on vastatud küsimustele 6 ja 9 järgmiselt: „Üle juuretipu hammast ravides närvikahjustust ei teki. Juureravi järgselt ei saa tekkida trigeminuse neuralgiat, see oli C.Wl tõenäoliselt enne olemas. Valu oleks avaldunud samamoodi olenemata sellest, kas juurekanalit oleks täidetud pikemalt või lühemalt (IV kd tl 59 pöördel). Lisaks on EKEI poolt 03.10.2016 koostatud ekspertarvamuse põhjendustes väljatoodu järgmist: “Hambaravi protseduurid ei põhjusta kolmiknärvi neuralgiat/kahjustust.
\n
Vaatamata sellele seostatakse kolmiknärvi neuralgiat sageli hambaravi protseduuridega, kuna neuralgia all kannatavad patsiendid pöörduvad tavaliselt esmalt hambaarsti poole, sest nad seostavad oma valu hambavaluga; tegelikult esineb neil trigeminuse neuralgia juba enne hambaravi protseduure, mida kinnitab ka hambaravi puudutav erialakirjandus/../Juureravi järgelt ei saa tekkida trigeminuse neuralgiat, see oli C.Wl tõenäoliselt enne olemas.
\n
Erialakirjanduse põhjal võib teoorias juureravi põhjustada pretrigeminuse neuralgia, st väiksest ja olemasolvast valust võib aktiveeruda suurem ja tugevam valu, kuid see pole kindlasti arstlik viga, vaid võimalus püüda aidata valust (hambavalust) vabaneda. Valu oleks avaldunud samamoodi olenemata sellest , kas juurekanalit oleks täidetud pikemalt või lühemalt (IV kd lk 159).
\n
180.Kohtu poolt määratud ekspert dr K.V on 14.10.2020 ekspertarvamuses küsimusele kas on võimalik, et C.Wl esinenud näovalu ja kolmiknärvikahjustus (neoropaatia) võiks tekkida ka ilma OÜ-s N.Q.Q teostatud ravita vastanud järgmist: „Jah see on võimalik, sest põhjused on odontogeensed. Ekspert dr K.V on küsimusele kas on võimalik, et C.Wl esinenud näovalu ja kolmiknärvikahjustus ( neoropaatia) võib tekkida sõltumata ravivea tegemisest vastanud: „Jah.“ (VIII kd tl 66 pöördel). Dr K.V on 8.12.2021 selgitanud, et neuropaatia põhjused ei ole ainult odontogeensed ehk hammastest lähtuvad (XI kd tl 59). Seega on dr K.V 32 ekspertarvamuses kinnitanud, et näovalu ja kolmiknärvikahjustus saab tekkida ka sõltumata hambaravist ning ravivea tegemisest.
\n
181.Dr K.Vi on 14.10.2020 esitatud ekspertarvamuses on vastanud küsimusele kas C.Wle on OÜ-s N.Q.Q tervishoiuteenuse osutamine põhjustanud kolmiknärvikahjustuse (trigeminaalse neuralgia) vastanud järgmist: „Teadusuuringud, mis näitaksid kindlat seost juureraviga kaasnevate kolmiknärvikahjustustele ülalõualuus, puuduvad. On kirjeldatud üksikjuhtumeid ja enamasti alalõualuus, kus on närvikanalil ühendus hambaga ja tekib ulatuslik ületäitmine närvikanalisse (VIII kd tl 67).
\n
182.Kohtu poolt määratud ekspert dr K.G on 14.10.2020 ekspertarvamuses kohtu poolt esitatud küsimusele, kas hamba juureravi tehes nii ala- kui ka ülalõuas võib tekkida patsiendile kolmiknärvi kahjustus (küsimus 1) vastanud, et vastavalt Rahvusvahelisele suu- ja näopiirkondade valu klassifikaatorile võib tekkida hambajuure ravi järgselt posttraumaatiline kolmiknärvikahjustus. (VIII kd tlk 59). Vastuseks kohtu poolt esitatud küsimusele, kas hamba juureravi tagajärjel tekkinud neuropaatiline valu on tavaliselt pidev, kestev, millega kaasneb hüpesteesia on Dr K.G on vastanud järgmist: “Hamba juureravi tagajärjel tekib krooniline valu üliharva“. Vastuseks küsimusele nr 12 on ekspert vastanud järgmist: „Ühtegi konkreetset kroonilise valu tekkepõhjust leitud ei ole. Püsiva valu tekke riskifaktoriteks posttraumaatilise trigeminuse neuralgia korral on protseduuri eelse valu pikem kestvus, väljendunud hamba probleemid, varasem valulik suupiirkonna ravi, varasem krooniline valu ja naissugu. Lisaks peetakse oluliseks individuaalset (pärilikkusega seotud) valu inhibeerimise võimet. Eelpool kirjeldatud on riskifaktorid, kindlaid fakte, kellel krooniline valu tekib ja kellel mitte, pole avastatud“ (VIII kd tl 60 pöördel). Vastuseks kohtu küsimusele nr 17 on ekspert dr K.G vastanud järgmist: „Kirjanduse andmetel on võimalik juureravi järgselt traumaatilise kolmiknärvi neuropaatia teke, mis tekkida kohe pärast protseduuri. Kõike eelnevat arvestades on vähe tõenäoline idiopaatilise kolmiknärvi neuropaatia esinemine, tõenäoliselt on neuropaatia tekke seos eelneva hambajuure raviga (VIII kd tl 61 pöördel).
\n
183.Seega nähtub ekspert dr K.G seisukohtadest, et hamba juureravi tehes ala- kui ka ülalõuas võib tekkida patsiendile kolmiknärvikahjustus.
\n
184.Kohus tuvastab, et Põhja-Eesti Regionaalhaigla kirurgiakliiniku näo-lõualuukirurgia üksuse ülemarst-osakonna juhataja dr P.V on 15.11.2016 kostja lepingulise esindaja poolt esitatud päringule vastanud järgmist: „ Hamba D15 üle juuretipu täitmine ei saa kahjustada kolmiknärvi ja Piltidel oleva hamba D15 juurekanali täitmine ei saa põhjustada kolmiknärvi kahjustust (IV kd tl 37).
\n
185.Kohus tuvastab, et Turu Ülikooli Kliinikumi arst dr S.J on vastusena kohtunõudele selgitanud järgmist: „KNF-uuringud ei anna mitte kunagi infot kahjustuse täpse põhjustaja või kahjustuse täpse vanuse või selle tekkimise täpse aja kohta. Seega KNF-uuringud ei anna vastust närvikahjustuse põhjusele või etioloogiale (VI kt tl 30-32 ja tõlge VI kd tl 41-42).
\n
186.Kohtu poolt määratud ekspert dr K.G on 14.10.2020 ekspertarvamuses vastanud küsimusele kas Turu Ülikooli kliinikumi 07.06.2017 uuring tõendab hambaravi käigus kolmiknärvi kahjustamist (neuropaatia) (küsimus 16) järgmist: „Turu ülikooli haiglas teostatud uuringud kinnitavad kolmiknärvi infraorbitaalse osa osalist kahjustust, mis on tekkinud tõenäoliselt enam kui 6 kuud tagasi. Vastavad uuringud ei anna informatsiooni kahjustuse põhjuse (põhjustava faktori) kohta (VIII kd tl 61).
\n
187.18.11.2021 kohtuistungil on ekspert dr K.G selgitanud järgmist: “Neuropaatia on kroonilise valu sündroom, siis kindlasti ei saa me rääkida sellisest põhjuslikust seosest, et piltlikult öeldes tekkis mõni konkreetne kahjustus, mis tingis põhjuse kroonilise valule, kindlasti mitte/../Jätkuvalt jään arvamuse juurde, et ta ei ole põhjuslik faktor, see ei ole 33 põhjustanud seda probleemi /../ Kroonilise valu korral tõepoolest põhjusliku seost eelnevate vallandavate faktoriga me tuua ei saa. 18.11.2021 kohtuistungil ekspert dr K.G on vastanud kostja esindaja küsimusele teie ei saa öelda, et D15 hambajuure ravi põhjustas selle kroonilise valu järgmiselt:“ Seda ma olen vist neljandat korda juba öelnud, ei saanud. Kroonilist valu ei saa tekitada väline faktor“ (IX kd tl 34). 18.11.2021 kohtuistungil on ekspert dr K.G vastusena kostja esindaja küsimusele kas hambaarst, kui ta teostab juureravi või mingit muud hamba ravi protseduuri, kas ta saab siis midagi ära teha, et hoida ära kolmiknärvi kahjustust ja kroonilise valu teket selle tulemusena või ei ole midagi teha vastab järgmiselt: “Kroonilist valu sellest mõttes ei ole võimalik, arutasime juba seda, ette ennustada, selles mõttes selle teket. Kui on vaja teha mingeid valu põhjustavaid protseduure, siis seda ei saa ära hoida. Me teame muidugi seda ka, et teatud juhtudel tekib krooniline valu ka üldse ilma mingi välise põhjuseta. Lihtsalt ühel päeval hakkab valutama, valu ei pöördu. Sellest mõttes vastus on see, et laias mõttes on vastus tegelikult selline, et sõltumata protseduuridest tekib krooniline valu, tekib või ei teki. Selles mõttes ka, et kui mõni protseduur ebaõnnestub, siis see ei tingi kroonilist valu. Täpselt samamoodi nagu korrektse protseduuri tegemine ei hoia ära seda kroonilist valu. (IX kd tl 34-34 pöördel).
\n
188.Vastuseks hageja esindaja küsimusele kas siis on ikkagi õige väita, et sellel on põhjuslik seos, sellel üle juuretipu täitmisel järgneva kolmiknärvi valu vastas ekspert K.G järgmiselt:“ Ei saa sellepärast, et kroonilise valu teke ei ole seotud väliste faktoriga.“ (IX kd tk 23 pöördel- 35). Vastuseks hageja nõustaja küsimusele kas välja ravimata valu kolme kuu jooksul võib muutuda ja muutub krooniliseks vastas ekspert dr K.G järgmiselt: “Nagu ma juba ütlesin ka, et meie praegused patofüsioloogilised teadmised on sellised, et mitte äge valu niivõrd patofüsioloogilises mõttes äge valu mitte ei muutu krooniliseks, vaid teatud inimestel on valuteedes selline eripära, et valu ei lähe üle, ta lihtsalt ei lähe üle“ (IX kd tl 35 pöördel).
\n
Lisaks on dr K.G selgitanud järgmist:“ Nii palju kui mina hambaarsti tööst aru saan, siis neid mitte küll naelu, aga kruvisid keeratakse lõualuudesse pidevalt sisse ja seda näitab tõesti ka see kirjandus, et kõikide nende protseduuride tagajärjel enamikul inimesel võib olla ajutine valu, aga see valu tihti kaob. Nagu ma ennegi siin arutlesin krooniline valu tekib üliharva/../ Nendel uuringutel, mis ka toimikus oli, tõesti on väidetud, et selline kolmiknärvi kahjustus on olemas, aga meil ei ole andmeid selle kohta, et üksüheselt öelda, et just see protseduur tingis sellised muutused/../ Kui me räägime teistest kolmiknärvi haigustest, siis seal ei ole jah ühtegi konkreetset põhjust. Lihtsalt ma oma arvamuses tõin siiski välja selle mõtte, et tõenäoliselt konkreetselt antud juhul selleks vallandavaks faktoriks võis olla hambaravi. Kui me tuleme kroonilise valu faktori juurde, siis see ei ole põhjuslik, kas see neuropaatia tekkis, kuna seda need uuringud kahjuks ei näita (IX kd tl 36 pöördel).
\n
189.Vastuseks kohtu küsimusele, te ütlesite, et see hambaravi teema võis olla vallandav faktor, mida te siin silmas peate on ekspert dr K.G vastanud järgmist: “ Ta võib olla loomulikult vallandav faktor selles mõttes, et kui inimesel on selline teatud eelsoodumus, et on piltlikult öeldes võimalik ka, et kui tal oleks olnud jalaluu murd, siis võimalik et see jalg oleks tal jäänud valutama. Või oleks näiteks mingisugune kahjustus tekkinud, see oleks jäänud alusel. Antud juhul tõesti ta käis hambaravis, 96% või rohkem inimesi väljuvad kabinetist tervetena, aga ühel inimesel tekib krooniline valu. Lihtsalt pole midagi teha. Nagu öeldud ka, et seetõttu öelda nüüd, et seal on mingisugune konkreetne põhjus, me ei saa nagu näppe peale panna, mis selle põhjuseks oli (IX kd tl 38-38 pöördel).
\n
190.Ekspert dr K.G poolt koostatud ekspertarvamuses väljendatud seisukohtade ja tema poolt kohtuistungil antud selgituteste põhjal võib kokkuvõtlikult järeldada, et isegi juhul, kui kostja arstide poolt osutatud raviprotseduuride teostamisega võis kaasuda kroonilise valu väljakujunemine või süvenemine, siis ei saanud kostja poolt osutatud ravi olla seda põhjustavaks, vaid vallandavaks faktoriks. Vallandav faktor ei ole arsti kontrolli all – 34 krooniline valu kujuneb välja ilma arstile etteheidetava teota (raviveata). Pole teada, kellel, miks ja millistel asjaoludel kujuneb välja krooniline valu - kroonilise valu väljakujunemisel ei olegi ühte konkreetset põhjust. Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt kroonilise valu väljakujunemine juureravi käigus on väga erandlik. Arstil ei ole võimalik erandlikku tagajärge ette näha ega kahtlustada, et patsiendi valu põhjuseks võiks olla mitte hambavalu, vaid hoopis krooniline valu.
\n
191.Eeltoodud seisukoha kinnitab ka kohtule tõendina esitatud TÜ õppematerjalis (slaidid) slaidil atüüpilise näovalu kohta kajastatu: Etioloogia teadmata (XI kd tlk 48 pöördel). Kohus märgib, et Eesti keele seletava sõnaraamatu (2009) kohaselt on „etioloogia“ haiguste põhjusi uuriv teadus; haiguse põhjuseks olevad asjaolud. Seega võib sellest järeldada, et sellel slaidil on väljendatud, et atüüpilise valu põhjused ei ole teada, s.o need ei ole seostatavad konkreetse põhjusega, nt hambaravi. Antud slaidil loetletakse vallandavaid faktoreid (põletikud, traumad, hormonaalsed muutused, stress). See ühtib ekspert dr K.G poolt 18.11.2021 istungil väljendatuga, et hambaraviprotseduur võis olla vallandav faktor, aga kindlasti mitte valu põhjustaja. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt hambaraviprotseduurile kui võimalikule atüüpilist valu vallandavale faktorile on viidanud ka hagejal atüüpilise näovalu diagnoosinud Dr M.K. Nimelt on dr M.K 1.04.2013 ravipäevikusse teinud järgmise kande: “Paremalt ülevalt hammastest alguse saanud valu, mis tekkis peale hambaraviprotseduuri 09/13. Orgaanilist patoloogiat korduvate põhjalike uuringute alusel leitud ei ole. Tegemist on atüüpilise näo valuga, mille vallandavaks faktoriks oli ilmselt stomatoloogiline protseduur (I kd tl 122).
\n
192.Kohus tuvastab, et hagejat Saksamaal ravinud dr H on 22.02.2018 vastuses kohtu nõudele selgitanud järgmist:“ 09.11.2017 toimus tserebraalselt kõrge resolutsiooniga MRT, näidates paremal pool olevat kolmiknärvi eelkõige intratsisternaalses piirkonnas. Selle käigus ilmnes, et ülalpool ristub närvidega väike veresoon, mis sageli toob kaasa närvide ärrituse ja seega kolmiknärvi neuralgia./../Patsient C.Wl on paremal poolt kolmiknärvi neuralgia.
\n
Trigeri kaudu vallanduva hootise kolmiknärvi neuralgia põhjus on sageli veresoone kontakt cisterna potocerebellaris’e piirkonnas – see toob kaasa närvide ärrituse ja seejärel kesk - ja pikaajaliselt neuralgia. MRT-l on hr C.W puhul tserebraalne veresoone kontakt näha, seega oleks neuralgia põhjus sellega selgitatav. Hambaravi kui neuralgia võimaliku põhjuse puhul seisneb seos vaid valude tekkimise ajalises läheduses (VI kd tl 35-36, tõlge VI kd tlk 44-44 pöördel). Eeltoodust nähtub, et hagejal ristub närvidega veresoon, mis toob sageli kaasa närvide ärrituse ja seega kolmiknärvi neuralgia. Antud tõend annab kinnitust, et hagejal kroonilise valu väljakujunemise põhjuseks oli hageja enda isikust lähtuv põhjus.
\n
193.Kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et hagejal kroonilise valu väljakujunemise eelduseks on tõenäoliselt hagejast endast lähtuv põhjus (eelsoodumus).
\n
194.Hageja on üritanud jätta muljet, et enne kostja juurde ravile tulekut tal mingeid probleeme ei olnud ning valud tekkisid alles peale kostja raviprotseduure (eeskätt D15 juureravi 25.02.2013. Hageja väide on ümber lükatud kohtule esitaud tõenditega. Kohtule esitatud kostja ravikaardist nähtuvalt hageja saabus esmakordselt kostja juure ravile 25.01.2012 valuga: D11- EA, valu. Kostja ravikaarti on tehtud järgmised kanded seoses valuga: 22.02.20212 Pt endiselt valud, paremal üleval esihammaste piirkonnas, 1.03.2012 EA! Tugev valu lõi hommikul D11, 12 piirkonda. Valu ja kerge turse tundub olevat pigem palatinaalsel. Perkutoorselt tundlikumad 12, 13, veidi ka 14. – taaskord valud d15 piirkonnas!, 5.03.2012 Valu kadus pärast hambumuse lahti tõstmist paari, 21.03.2012 Pt kerged valud tagasi tulnud, aga tunduvalt vähem kui enne. Täna hommikul andis rohkem tunda, 12.04.2012 EA! Pt lõpetas just 5-päevase AB-kuuri. Tegemist olevat uue probleemiga, nüüd valutab üleval vasakul. Visiidi algul oli juttu pidevast valust, hiljem kergest valust, 35 12.04.2012 Vali ei ole taandunud, 16.05.2012 EA! Valu üleval D17 piirkonnas, 28.05.2012 48 Haav tühi, pat-il tekkinud halb enesetunne, halb maitse, valu, 15.06.2012 D17 pal olnud turses, palpeerides valus. Pt tunneb hammast, pakitseb, 10.12.2012 EA!reedest all vasakul igemevalu, hiljem ei saanudaru, kas valu igemest või hambast, 11.12.2012 Telefonikõne:
\n
Patsient kurdab valu üle suu. Hommkul peale kape eemaldamist, tunneb kõrgeid kontakte, 27.12.2012 EA! Pt valutanud 4 päeva, täpselt ei saa aru mis valu teeb. Pigem kokkuhammustusel D14, D15 valu? , 2.01.2012 Paremal ja vasakul pool tekkinud valu.
\n
Kõrged kontaktid, 3.01.2012 Patsiendil tekkis 6 tundi peale eelmist visiiti valu tagasi. Patsient on veendunud, et d15 kohapealt on kõrge (kuigi suus proovides, ja hambale osutades ta ei väga kindel ei ole), 10.01.2012 Valu tekib pigem kui hambad on lahus, 30.01.2013 D13, 14 piirkonnas tekkinud jälle kõrgem kontakt, valu. Probleem selles, et kui kapet kannab siis lihvitud hammas veidi liigub. Tekib suprakontakt ja krigistamisel tekib ülekoormus. Patsient on skeptiline edasise ravi suhtes. Kurdab, et koguaeg hambad liiguvad ja tekib valu., 31.01.2013 hetkel 14, 24 valulikud, soovitav alustada breketravi rahulikumas perioodis, 18.02.2013 Valu liikunud paremal ettepoole, pt näitab D12 ja D13 peal (I k tl 39-40 pöördel).
\n
195.Eelnimetatud sissekanded kostja ravikaarti tõendavad, et hagejal olid valud juba kostja juurde pöördumise ajal ja hamba D15 piirkonnas olid erinevad pidevad valud enne hamba D15 juureravi läbiviimist.
\n
196.Kohtule edastatud hagejat ravinud neuroloog dr C on 14.02.2017 vastates küsimusele kas juureravi tagajärjel tekkinud närvilõpme kahjustus võib patsiendile tekitada neuropaatilise valu selgitanud: “Kuna sedalaadi operatiivset tegevust tehakse praktikas igapäevaselt, kuid krooniline neuropaatiline valu tekib vaid üksikutel juhtudel, siis arvatakse, et sündroomi väljakujunemiseks on vajalik teatud individuaalne predispositsioon. (IV kd tl 185). Samuti on dr C 13.12.2017 vastuses selgitanud, et teaduskirjanduses spekuleeritakse, et kroonilise neuropaatilise valu väljakujunemiseks rutiinsete invasiivsete protseduuride järel peab olema patsiendil mingit laadi „eelsoodumus“ või närvisüsteemi düsfunktsioon (valuvastaste mehhanismide „sisemine puudulikkus“), mis pole senini avastatud (V kd tlk 86).
\n
Eelnimetatud seisukohaga langeb kokku ka 14.10.2020 ekspertarvamuses dr K.G poolt selgitatu: Kroonilise valu tekke riskifaktoreist peetakse oluliseks patsiendi pärilikku eelsoodumust (VIII kd tlk 63 pöördel).
\n
197.Kohus tuvastab, et hageja raviarsti dr N on 01.06.2017 andud hinnangu, et tegemist on kauakestnud kroonilise valusündroomiga, mille osa põhuseid võivad olla psühhogeensed.
\n
Soovitatud psühholoogi konsultatisooni (VIII kd tlk 21 pöördel).
\n
198.Eeltoodust võib kohtu hinnangul järeldada, et hageja kaebused (valu) ei pruugi vähemalt osaliselt olla seotud ühegi objektiivse leiuga, vaid need on psühholoogilist laadi.
\n
199.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli hagejale juba enne kostja juurde ravile tulekut tehtud väga palju hambaraviprotseduure, mis kõik võisid vallandada kroonilise valu. Kuna tõenditest nähtuvalt kroonilise valu võib vallandada mistahes protseduur ning hagejal eksisteerisid valud juba kostja juurde ravile tulles ning hageja hambaid oli eelnevalt ulatuslikult ravitud, siis on võimalik, et krooniline valusündroom oli hagejal juba eelnevalt välja kujunenud.
\n
200.Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et hambaraviprotseduurid üldiselt ning ka D15 juureravi konkreetsemalt ei saa tagajärjena põhjustada mistahes kroonilist valu (sh neuralgiat ja neuropaatiat), vaid krooniline valu kujuneb välja sõltumatult. Hageja valude põhjustajateks ei ole kostja arstid ning valud on saanud kujuneda välja tema isikust lähtuvate asjaolude tõttu (eelkõige pärilik eelsoodumus).
\n
36 201. Eeltoodust tulevalt asub kohus seisukohale, et kostja ja tema arstide tegevus ei ole hageja kroonilise valu põhjustajaks põhjusliku seose mõttes (VÕS § 127 lg 4).
\n
202.Kohus märgib, et neuropaatia võib olla hambaraviprotseduuridega kaasnev tüsistus.
\n
Samas tüsistus ei ole arstile etteheidetava teo tagajärg, vaid raviprotseduuridega kaasnev risk 203. Kohus jätab tõenditena arvestamata hageja poolt esitatud M.M ja H.M poolt esitatud asjatundja arvamused (I kd tl 62-84) ja M.M (endine L seisukohad tulenevalt 21.01.2019 istungist (XI kd tl 126-131), sest need on vastuolus kõigi teiste asjas kogutud tõenditega. M.L (endine M) on käesolevas tsiviilasjas osalenud hageja nõustaja ning on hagejale hambaraviteenust osutanud. Kohtumenetluses nõustajana esinev isik ei ole juba iseenesest neutraalne ning ta tegutse ühe menetlusosalise huvides. M.M poolt esitatud asjatundja arvamusest jääb selgelt mulje, justkui ei oleks hageja ravimisel tehtud mitte ühtegi meditsiiniliselt põhjendatud raviprotseduuri ning kõikide protseduuride läbiviimisel oleks justkui eksitud hambaarstiteaduse elementaarsete üldpõhimõtete vastu. Samas on TKE oma 17.04.2014 kui ka 14.07.2016 antud hinnangutes, EKEI poolt 03.10.2016 koostatud ekspertiisiaktis ja teised hagejad ravinud hambaarstid onud vastupidisel seisukohal – hagejale osutatud ravi on olnud põhjendatud ning vastavuses arstilt oodatava hoolsusstandardiga.
\n
204.Hageja heidab kostjale ette kostja poolt tervishoiuteenuse osutamist 2012-2013 aastal ilma tegevusloata ning nõutavat kvalifikatsiooni mitteomava isiku poolt.
\n
205.Hageja viitab, et aastatel 2012-2013 kehtinud sotsiaalministri 28.11.2001 määruse nr 110 „Eriarstiabi erialade ja erialade lisapädevuste loetelu“ (edaspidi Määrus nr 110) § 2 lg 3 kohaselt oli restauratiivse hambaravi erihambaarsti eriala. Sama sätte lg 1 ja 2 kohaselt olid erihambaarsti erialad veel suu-, näo- ja lõualuukirurgia ja ortodontia. Hageja väitel kostja poolt teostatud restauratiive hambaravi oli ilmselgelt veelgi invasiivsem ja keerulisem kui ortodontiline ravi ehk kaperavi.
\n
206.Kohus leiab, et tegemist on ebaõige väitega hageja poolt. TKE 17.04.2014 koosoleku protokollist nähtuvalt on TKE asunud seisukohale, et dr Y oli pädev teostama raviplaanis kokkulepitud ravi (TKE-le on esitatud arvukatelt koolitustelt väljastatud sertifikaadid) ( I kd tl 141-141 pöördel). Seega on ebaõige hageja väide temale kostja poolt tervishoiuteenuse osutamist 2012-2013 aastal ilma tegevusloata ning nõutavat kvalifikatsiooni mitteomava isiku poolt.
\n
207.Kohus on seisukohal, et isegi kui hagejale oleks osutanud tervishoiuteenust kvalifikatsiooni mitte omav isik, siis tegevusloata või kvalifikatsioonita isiku poolt arsti vastutust hageja ees. VÕS §-st 770 tulenevalt saab vastutuse kaasa tuua diagnoosi- või ravivea tulemusel saabunud tagajärg, mis pidi ka arstile ettenähtav olema.
\n
208.Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja poolt hagejale tervishoiuteenuse osutamine vastas arstiteaduse üldisele tasemele teenuse osutamise ajal ja kostja on hagejale osutanud tervishoiuteenust tervishoiuteenuse osutajalt tavaliselt oodatava hoolega. Seega ei ole kostja hagejaga sõlmitud lepingut rikkunud. Seetõttu puudub vajadus hinnata tervishoiuteenuse osutaja vastutust (VÕS § 770 lg 1) ning teisi kahju hüvitamise nõude eeldusi.
\n
209.
\n
Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata.
\n
Menetluskulude jaotus 210. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
\n
37 Vajaduse korral määrab menetlusosaliste vahel. kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse 211. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
\n
212.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks TsMS § 177 lg 2 alusel mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumises.
\n
213.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. / allkirjastatud digitaalselt / Marget Henriksen Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 11.06.2025. a otsusega nr 2-1613551.
\n
38