võimeline terviseseisundi tõttu menetluses suuliselt ütlusi andma. Lisaks muule märkis 34(41) maakohus asjakohaselt, et K. Nammil polnud T. Tamme väidetava abikaasana õigust keelduda sel alusel TsMS § 257 järgi ütluste andmisest. (Vt maakohtu otsuse lk 61 ja 62, p-d 217–220.) Valeütluste andmine 178. Kolleegium on maakohtuga nõustudes seisukohal, et T. Tamme süü valeütluste andmise eest KarS § 320 lg 1 järgi pole tõendatud. Seda leides osutab kolleegium uuesti sellele, et ringkonnakohus ei saa hinnata ümber M.M. ütlusi. Maakohus käsitles tõendeid piisava põhjalikkusega ja esitas sellele tuginevad argumendid, miks ei saa T. Tamme süüd lugeda tõendatuks (maakohtu otsuse lk 63 jj, p-d 223 jj).
\n
179.Prokuratuur peab apellatsioonis valeütluste andmise süüdistuse seisukohalt oluliseks eeskätt T. Tamme neid ütlusi, millega ta eitas M.M. ga kokkulepete sõlmimist Aseri sadama kinnistute ostmiseks. Vaidlustatud otsusest nähtub, miks pole võimalik väita, et T. Tamm andis suure tõenäosusega meelega valeütlusi O.L. ile sularaha maksmise osas (maakohtu otsuse lk 63 ja 64, p-d 226 ja 227). Maakohus viitas ka T. Tamme ütlustele selle kohta, millal ja kuidas ta oli seotud OÜ-ga Aseri Sadam, mis ei osuta samuti tingimata sellele, et T. Tamm valetas kohtus (maakohtu otsuse lk 65, p 230). Lisaks väärib tähelepanu, et maakohtu otsuse järgi pole tõendeid T. Tamme osaluse kohta OÜ Roodevälja Terminal ja OÜ Aseri Sadam lepingu sõlmimisel või nende läbirääkimistel. Kohus ei tuvastanud ka kokkulepet, et OÜ Roodevälja Terminal müüb AS-ilt Kalotex ostetud kinnistud OÜ-le Aseri Sadam (maakohtu otsuse lk 65, p 231). Ilma M.M. ütlusi usaldusväärseks lugemata ei saa öelda, et T. Tamm leppis temaga kokku Aseri sadama kinnistute ostus.
\n
180.Kolleegium möönab prokuratuuri apellatsioonile vastates, et T. Tamm oli kursis sellega, mis toimub Aseri sadamas, ja on sadamas toimuva üle ka teistega arutanud. Teisalt ei saa maakohtu otsusele tuginedes öelda, et tema antud vastused selliselt sõnastatud küsimustele, mis talle tsiviilasjas nr 2-17-10142 esitati, näitaksid selgelt, et ta valetas (nt keskkonnaprobleeme puudutavas osas ütles T. Tamm muu hulgas, et ei mäleta, et temaga oleks sellest räägitud) (vt maakohtu otsuse lk 66, p 234). Maakohtu seisukohti ei lükka ümber prokuratuuri kriitika, et kohus heitis prokuratuurile põhjendamatult ette sõnakasutust. Järelduse, et T. Tamme süüdiolek pole tõendatud või vähemasti on selles osas KrMS § 7 lg 3 järgi kõrvaldamata kahtlused, on tinginud maakohtu otsuses toodud olulised küsitavused, mida kolleegium ei pea tarvilikuks täiel määral kordama hakata. (III) KRIMINAALMENETLUSEGA TEKITATUD KAHJU HÜVITAMINE 181. Maakohus mõistis SKHS § 7 lg 1 alusel T. Tamme kasuks riigilt välja 30 458,14 eurot (sh inflatsioonikahju) ajavahemikul 27. jaanuarist 2021 kuni 2. juunini 2022 sularaha 110 800 euro arestimise eest. Kohus jättis aga rahuldamata T. Tamme kaitsjate taotluse hüvitada talle SKHS § 7 lg-le 1 ja § 11 lg-le 2 tuginedes õigusvastaste sideandmete, jälitustoimingu ja konfidentsiaalsesse teabesse sekkumise eest mittevaralise kahju hüvitise.
\n
182.Prokuratuur vaidleb vastu T. Tamme sularaha arestimise eest kahjuhüvitise väljamõistmisele, leides, et maakohus ei tuvastanud nõuetekohaselt SKHS § 7 lg 1 mõistes menetleja süülist rikkumist. Kolleegium märgib esmalt seda, et kahju hüvitamise aluse sularaha arestimise tõttu annavad juba SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1, kuna vaidlustatud otsuses mõisteti T. Tamm õigeks talle esitatud süüdistuses. Õige on ka maakohtu seisukoht, et kahju võimaldab nõuda veel SKHS § 7 lg 1.
\n
35(41) 183. Riigikohtu määrusega nr 1-21-7774/14 tühistati Viru Maakohtu 17. novembri 2021. a vara arestimise määrus ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. jaanuari 2022. a määrus ning T. Tamme sularaha 110 800 eurot vabastati aresti alt. Nende määruste tühistamise tõid kaasa kohtute eksimused (vt RKKK 02.06.2022, 1-21-7774/14, p 38). SKHS § 7 lg 3 näeb ette, et kui kahju tekitab kohus, vastutab riik riigivastutuse seaduse kohaselt. Riigikohus on aga leidnud, et vara arestimise puhul ei kohaldu SKHS § 7 lg-s 3 sätestatud piirang. SKHS § 7 lg 1 võimaldab hüvitada ka kohtumääruse alusel tehtud kohtueelse menetluse toiminguga süüliselt tekitatud õigusvastase kahju. (Vt RKKK 13.06.2016, 3-1-1-34-16, p 26.) Riigikohtu määrusest nr 1-217774/14 selgub, et Riigikohus tühistas T. Tamme vara arestimise, sest maa- ja ringkonnakohus rikkusid oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 tähenduses, kui ei järginud nõutud menetluskorda ega võtnud arvesse olulisi asjaolusid (RKKK 02.06.2022, 1-21-7774/14, p 38).
\n
Seda saab pidada SKHS § 7 lg 1 järgi hüvitatavaks kahjuks.
\n
184.Kolleegium ei nõustu prokuratuuriga, et vara arestimine ei tekitanud T. Tammele kahju, sest ta hoidis sularaha Eestis, aga elas Šveitsis. T. Tamme kaitsjad on kriminaalasjas tuvastatule tuginedes osutanud apellatsioonimenetluses, et T. Tammel oli elukoht ka Eestis. Kolleegium leiab, et isegi kui T. Tamm elas valdavalt Šveitsis, ei välista see talle kuuluva Eesti elukohast leitud sularaha arestimisega tekitatud õigusvastase kahju hüvitamist. Ringkonnakohus ei näe tõsiseltvõetavaid argumente, miks peaks sellisel juhul jääma õigusvastane kahju hüvitamata.
\n
185.Küll aga pole alust hüvitada T. Tammele sularaha arestimisega põhjustatud väidetavat inflatsioonist tingitud kahju 21 497 eurot. Kolleegium möönab, et selle sularaha ostujõud vähenes märgatavalt ajal, mil see oli arestitud (vt nt maakohtu otsuse lk 68, p 244). SKHS § 1 lg 2 sätestab, et kui seadusega pole sätestatud teisiti, kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisel lisaks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid, arvestades süüteomenetluse erisusi. Kolleegium leiab, et arestitud sularaha ostujõu vähenemist ei saa käsitada varalise kahjuna VÕS § 128 lg 2 mõistes ja selle hüvitamine ei vasta ka VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärgile. VÕS § 128 lgte 2 ja 3 järgi on varaline kahju otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu, sealhulgas hõlmab otsene varaline kahju vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Kolleegiumi arvates pole võimalik raha ostujõu vähenemist pidada vara halvenemiseks, vaid selle alla liigitub eeskätt vara kahjustamise tõttu kaasnenud väärtuse vähenemine. VÕS § 128 lg 4 ls 2 järgi hõlmab saamata jäänud tulu kasu saamise võimaluse kaotamist. Selleks tuleb aga tõendada, et sularaha kasutamise võimaluse kaotamisega jäi näiteks selle pealt tulu teenimata (nt oli kahju kannatajal soov raha intressiga välja laenata või kinnisvara soetades kasu teenida). Teisisõnu peab väidetava kahju kannataja tõendama asjaolud, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (vt RKTK 21.04.2021, 2-14-6942/143, p 13.2). T. Tamme kaitsjate 2. detsembri 2024. a taotlusest midagi sellist ei nähtu. Pelgalt abstraktsest võimalusest sularaha millekski kasutada ei piisa.
\n
Seetõttu poleks inflatsioonikahju hüvitamine kooskõlas ka kahju hüvitamise eesmärgiga.
\n
Maakohus ei võtnud seda arvesse, rikkudes oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõistes.
\n
186.Kolleegiumi seisukohta ei muuda ka Riigikohtu halduskolleegiumi praktikas leitu, et kui inflatsiooni tõttu on seadusega ettenähtud tasu ostujõud tegeliku väljamaksmise hetkel väiksem, kui see oleks olnud õigel ajal makstuna, on maa võõrandaja kandnud kahju (RKHK 28.02.2023, 3-12-2486/136, p-d 51 jj). See puudutas maa võõrandamisel õigusvastase viivitusega põhjustatud kahju hüvitamist, mida ei saa võrrelda sularaha ostujõu vähenemisega ajal, kui seda raha ei ole võimalik kasutada.
\n
187.Kolleegium leiab, et arestitud sularahalt üksnes SKHS § 10 lg 1 järgse 6%-lise intressi hüvitamine on praegu õiglane. Seepärast pole vajadust SKHS § 9 lg 2 alusel hüvitise suurust muuta. Kolleegium mõistab SKHS § 7 lg 1 alusel riigilt T. Tamme kasuks 30 458,14 euro 36(41) asemel 8961,14 eurot. Seda tehes ei riku ringkonnakohus reformatio in peius-keelu põhimõtet.
\n
KrMS § 190 p 3 järgi hõlmab kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus ka süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse lahendamist. KrMS § 191 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib teha kohtuotsuse peale esitatud apellatsiooni läbi vaadates uue menetluskulude hüvitamise otsustuse kulude vaidlustamisest sõltumata. Selle küsimuse lahendamisel pole kohus seotud kaebuse piiridega ega sellega, millisele seisukohale on selles küsimuses varasemas menetluses asutud. Ühtlasi ei teki KrMS § 191 lg 3 kontekstis küsimust isiku olukorra võimalikust halvendamisest tema enda huvides esitatud kaebuse alusel. (Vt RKKK 18.12.2020, 1-19-9021/14, p 21.) 188. T. Tamme kaitsjate 2. detsembril 2024 Viru Maakohtule esitatud kahjuhüvitise taotluses on kirjas, et juhul kui kohus ei pea võimalikuks inflatsioonikahju hüvitamist, taotlevad kaitsjad süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse põhiseadusvastaseks tunnistamist.
\n
Taotluse järgi peaksid SKHS § 7 lg 1 või § 5 lg 1 p 5 koosmõjus § 10 lg-ga 1 ja § 9 lg-ga 2 andma aluse hüvitada ka kahju, mis tekkis inflatsiooni tõttu. Sellise võimaluse puudumine on kaitsjate hinnangul vastuolus PS §-ga 14, § 15 lg-ga 1, §-ga 25 ja § 32 lg-ga 1. Küsimus, kas ostujõu vähenemist saab pidada varaliseks kahjuks ja kas see on hüvitatav, tuleb praegu lahendada VÕS §-des 127 ja 128 sätestatule tuginedes. Kaitsjad ei taotlenud nende õigusnormide vastuolu põhiseadusega. Lisaks osutab kolleegium, et SKHS § 10 lg-st 2 nähtub, et SKHS §-s 5 sätestatud puhkudel hüvitatakse muu hulgas raha arestimisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud rahasummalt arvestatud intressile 6% aastas.
\n
Kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel SKHS § 7 lg 1 järgi pole sellist piirmäära ette nähtud. Sellisel juhul tuleb SKHS § 9 lg 1 kohaselt lähtuda kahjuhüvitise suuruse määramisel riigivastutuse seaduse § 13 lg-st 1. Samas võimaldab SKHS § 9 lg 2 hüvitise suurust muuta, kui hüvitis pole õiglane, arvestades üksikjuhtumi olulisi asjaolusid ja põhjendatud huve. Isegi kui SKHS § 9 lg 1 ja § 10 lg 1 piirab kahjuhüvitise suurust, saab SKHS § 9 lg -t 2 kohaldades sellest irduda ja hüvitist vajadusel muuta. Eelnevast tingituna loeb kolleegium kaitsjate taotluse alusetuks ja jätab selle rahuldamata.
\n
189.Kolleegium tühistab maakohtu otsuse osas, milles kohus jättis rahuldamata kaitsjate taotluse hüvitada T. Tammele mittevaralise kahju hüvitis selle eest, et menetleja küsis AS-ilt Telia Eesti lubamatult kogu tema isikliku e-postkasti sisu (sh kirjavahetuse advokaatidega) ja sai sellega tutvuda. Selles osas jääb kaitsjate taotlus SKHS § 13 lg-le 3 tuginedes läbi vaatamata. See päring tehti prokuratuuri väitel kriminaalasja nr 1-22-2122 raames. Kohtute infosüsteemist selgub, et osutatud asjas jäeti Harju Maakohtu 31. märtsi 2025. a otsusega T. Tamme kaitsjate samasisuline kahju hüvitamise taotlus rahuldamata. Kaitsjad vaidlustasid selle ja praegu menetleb seda Tallinna Ringkonnakohus. Kolleegium ei näe sellistel asjaoludel alust võtta seisukohta kaitsjate taotluse suhtes ja jätab seetõttu taotluse SKHS § 13 lg-st 3 juhindudes läbi vaatamata. Selline otsustus järgib KrMS § 191 lg-s 3 sätestatut. Seega võib ringkonnakohus tühistada maakohtu otsuse osaliselt T. Tamme kaitsjate taotluse rahuldamata jätmises ja jätta see läbi vaatamata.
\n
190.Lisaks mõistis maakohus SKHS § 7 lg-le 1 ja § 11 lg-le 2 tuginedes K. Nammi kasuks riigilt välja 1000 eurot tema perearsti ebaseadusliku ülekuulamise eest (maakohtu otsuse lk 69 ja 70, p-d 249–254). K. Nammi õiguste rikkumine seoses perearsti ülekuulamisega on tuvastatud Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määruses asjas nr 1-22-3200 (21740000007). Kolleegium leiab, et sellest määrust nähtub menetleja selge süüline menetlusõiguse rikkumine SKHS § 7 lg 1 mõistes. Kohus tuvastas, et K. Namm kutsuti asjas nr 21740000007 kahtlustatavana ülekuulamisele, kuid tema perearst väljastas 20. mail 2021 tõendi, mille järgi polnud K. Namm terviseseisundi halvenemise tõttu võimeline osalema menetlustoimingutel 20. maist kuni 4.
\n
37(41) juunini 2021. Perearst pikendas seda kaks korda kuni 19. juulini 2021. 5. juulil 2021 kuulas menetleja tunnistajana üle perearsti, kellelt küsiti K. Nammi terviseseisundi kohta. K. Nammi kaitsjale saadeti 26. novembril 2021 kriminaaltoimik tutvumiseks, mis ei sisaldanud aga perearsti ülekuulamise protokolli. Kui kaitsja seda taotles, siis Lääne Ringkonnaprokuratuur polnud esialgu nõus protokolli väljastama, ent kaitsja kaebuse peale möönis Lääne Ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör 25. veebruari 2022. a vastuses, et perearsti ülekuulamise protokolli väljastamata jätmine oli ebaseaduslik. Kaitsja esitas 12. aprillil 2022 Riigiprokuratuurile kaebuse, taotledes seda, et prokuratuur tunnistaks perearsti ülekuulamisega K. Nammi õiguste rikkumist. Riigiprokuratuuri 13. mai 2022. a määrusega jäeti kaebus rahuldamata. Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määrusega rahuldati K. Nammi kaitsja kaebus ja tunnistati K. Nammi õiguste rikkumist seoses tema perearsti ülekuulamisega. (Vt VMK 27.06.2021, 1-22-3200, lk 1–3.) 191. Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määruses on kindlaks tehtud, et perearst kuulati üle põhjusel, et saada teada, miks ta andis välja tõendi selle kohta, et K. Namm ei olnud võimeline menetlustoimingust osa võtma. Küsitav on juba see, kas perearsti sai käsitada KrMS § 66 lg 1 mõistes tunnistajana, kes teadis mõnda KrMS §-s 62 loetletud tõendamiseseme asjaolu.
\n
Maakohus tuvastas, et perearstilt ei küsitud ja ta ka ei teadnud tõendamiseseme asjaolude kohta.
\n
Kohtumäärusest selgub seegi, et perearstilt sooviti korduvalt saada sarnaste küsimuste esitamisega K. Nammi terviseandmeid, mis olid kaetud konfidentsiaalsuskohustusega. Menetleja jätkas väidetavalt selliste küsimuste esitamist isegi siis, kui perearst oli mitu korda sõnanud, et ei saa vastata patsiendisaladuse tõttu. Menetleja pidi ülekuulamise hetkeks olema kursis Riigikohtu otsusega nr 1-20-5071/72, kus märgiti, et VÕS § 768 lg-s 1 sätestatud patsiendisaladus peab olema kaitstud ka kriminaalmenetluses ja arsti konfidentsiaalsuskohustus katab mistahes teavet, mis on saanud talle patsiendiga seoses teatavaks (RKKK 01.04.2022, 1-20-5071/72, p-d 20 ja
\n
21). Lisaks muule heideti Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määruses ette, et prokuratuur õigustas ülekuulamist õigusaktiga, mis oli ammu enne seda kehtetuks tunnistatud. (Vt viidatud määruse lk 6–8.) 192. Toodud asjaoludel põhjustas perearsti ülekuulamine K. Nammile mittevaralist kahju, sest tema terviseandmed said lubamatult teatavaks, mida saab käsitada eraelu puutumatuse rikkumisena SKHS § 11 lg 2 järgi. Prokuratuur pole tõendanud SKHS § 7 lg-st 2 juhindudes menetleja süü puudumist. Kuna niisuguse rikkumise olemus ja Viru Maakohtu 27. juuni 2022. a määrusest nähtuv rikkumise ulatus ei võimalda seda vähemasti menetletavas asjas heastada muul viisil kui rahalise hüvitisega, mõistis maakohus põhjendatult riigilt K. Nammile kahjuhüvitise.
\n
Kolleegium peab 1000-eurost hüvitist mõistlikuks. (IV) ENNE APELLATSIOONIMENETLUST TEKKINUD MENETLUSKULU T. Tamme kaitsjate kulu 193. T. Tamme kaitsjad leiavad, et T. Tammele tuleb hüvitada 366 899,05 eurot enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu katteks. Maakohus leidis, et kaitsja K. Lee tunnitasu on mõistlik ja KrMS § 175 lg 2 alusel tuleb hüvitada taotletud 150 065,31 eurost pool.
\n
Kaitsja M. Triipani puhul pidas maakohus mõistlikuks 250-eurost tunnitasu ja büroo juristi puhul 150 eurot. Ka M. Triipani taotlus rahuldati KrMS § 175 lg 2 alusel osaliselt ning õigusabi eest makstavat tasu ja muid kulusid vähendati poole võrra. Kokku mõistis maakohus T. Tamme kasuks riigilt välja 75 032,66 eurot K. Lee ja 99 893,28 eurot M. Triipani õigusteenuse kulu hüvitamiseks.
\n
38(41) 194. KrMS § 175 lg 2 sätestab, et kui menetlusosalisel on mitu kaitsjat või esindajat, arvatakse menetluskulude hulka neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale või esindajale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Seega ei saa ühe ja sama kaitseülesande täitmise eest mitmele kaitsjale makstud tasu menetluskulu hulka arvata suuremas ulatuses kui see, mida oleks võimalik pidada ühele kaitsjale või esindajale sama ülesande täitmise eest makstavaks mõistlikuks tasuks. Teisisõnu välistab KrMS § 175 lg 2 võimaluse hüvitada süüdistatavale mitmele kaitsjale sisuliselt samade kaitseülesannete täitmise ehk teineteise töö dubleerimise eest makstud tasu. (Vt RKKK 28.06.2024, 1-20-3101/99, p 127.) 195. Maakohtule esitatud menetluskulu hüvitamise taotlustes ja apellatsioonides väidavad kaitsjad üldsõnaliselt, et nende töö oli jaotatud. Õigusteenuse eest osutatud arvetelt ja kohtuistungite protokollidest on näha, et mõningane tööjaotus kaitsjate vahel oli. Samas on kaitsjad taotlenud tasu suuresti samade toimingute eest, sh materjaliga tutvumise ja õigusliku analüüsi, nõupidamiste kaaskaitsja ja kliendiga, ülekuulamisel osalemise, taotluste, kaebuste ja kaitseaktide koostamise ning kohtuistungitel osalemise eest. Seejuures pole toodud, missugune oli kaitsjate tööjaotus, näiteks kes ja millise materjaliga tutvus, millise osa kaitseaktidest koostas või kuidas olid jaotatud ülesanded kohtuistungitel.
\n
196.Apellatsiooni järgi kulus advokaatidel õigusteenuse osutamiseks 1404,04 tundi ja juristidel nende abistamiseks 97,30 tundi. K. Lee taotluse järgi osutasid advokaadid õigusteenust 668,45 tundi ning tunnitasu oli 2021. aastal 180 eurot, 2022. aastal 180 ja 160 eurot ning aastatel 2023– 2025 190 eurot ilma käibemaksuta. M. Triipani taotluse järgi kulus juristidel 97,3 tundi ja advokaatidel 735,59 tundi. Maakohus pidas juristi mõistlikuks tunnitasuks 150 eurot ja advokaadi puhul 250 eurot, mida kaitsjad ei vaidlusta. Arvestades mõlema kaitsja (osaliselt dubleerivaid) toiminguid, kaitsjate ja juristide mõistlikku tunnihinda ning kriminaalasja keerukust ja mahtu, loeb kolleegium T. Tamme valitud kaitsjatele enne apellatsioonimenetlust makstud tasust menetluskulu hulka 189 281,75 eurot. See on mõistliku suurusega tasu, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat tasu. Sellele tuleb lisada muu vajalik kulu 1294,05 eurot. KrMS § 181 lg 1 alusel tuleb mõista riigilt T. Tamme kasuks 190 575,80 eurot koos käibemaksuga. Seega tühistab kolleegium maakohtu otsuse osas, millega kohus pidas T.
\n
Tammele hüvitatavaks mõistliku suurusega valitud kaitsjate tasuks kokku 174 925,94 eurot, ja loeb selliseks tasuks 190 575,80 eurot.
\n
197.Kaitsjad taotlesid KrMS § 175 lg 2 põhiseadusvastaseks tunnistamist ja selle kohaldamata jätmist, kui mõlema kaitsja tasutaotlusi ei rahuldata täies ulatuses. Kaitsjad leiavad, et säte piirab ebaproportsionaalselt kaitseõigust ja rikub PS §-s 25 sätestatud õigust. Kolleegium seda seisukohta ei jaga. KrMS § 175 lg 2 on asjassepuutuv säte, võimaldades juhul, kui süüdistataval on mitu kaitsjat, arvata menetluskulu hulka ja hüvitada neile makstud tasu suuruses, mis ei ületa ühele kaitsjale tavapäraselt makstavat mõistliku suurusega tasu. Seda riivet selgitatakse riigi fiskaalhuviga, et piirata riigieelarve kulusid (vt RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p 90), ning see on legitiimne eesmärk. Kolleegium leiab, et kaitsjale makstud tasu hüvitamise piirang on proportsionaalne. See on sobiv, sest vähendab koormust riigieelarvele ja võimaldab riigi raha säästa, ning vajalik, kuna muu abinõu kriminaalmenetluse kulude otsustamisel ei aitaks eesmärki sama tõhusalt saavutada. Kaaludes ühelt poolt legitiimse eesmärgi olulisust ja teiselt poolt riive intensiivsust, on praegusel juhul KrMS § 175 lg-s 2 sätestatud piirang mõõdukas. Kuigi tegemist on mahukaks kujunenud kriminaalasjaga, olnuks T. Tamme kaitsmine jõukohane ka ühele vandeadvokaadile. Seda ilmestab asjaolu, et teistel süüdistatavatel on samas kriminaalasjas üks kaitsja. See, et T. Tamm otsustas kasutada talle KrMS § 42 lg-ga 2 tagatud õigust mitmele kaitsjale, ei tähenda, et riik oleks põhiseaduse järgi kohustatud talle hüvitama mõlemale kaitsjale makstud tasu (vt RKKK 19.04.2022, 1-18-158/266, p 90).
\n
39(41) Kannatanu esindaja kulu 198. Kannatanu esindaja on seisukohal, et maakohus pidanuks rahuldama menetluskulu hüvitamise taotluse täies ulatuses. Taotluse järgi oli esindaja menetluskulu 36 600 eurot koos käibemaksuga. Maakohus mõistis KrMS § 182 lg 5 alusel riigilt kannatanu kasuks välja 32 940 eurot, sest Viru Maakohtu 30. augusti 2022. a määrusega jäeti läbi vaatamata 30. aprilli 2021. a hagiavalduses ja 17. detsembri 2021. a täienduses esitatud nõuded. Maakohus osutas, et kokku taotletakse õigusabi kulu hüvitamist 200 tunni ulatuses, ja vähendas seda 20 tunni võrra.
\n
Esindaja taotlusest ei nähtu, milline osa makstud tasust on seotud tsiviilhagi ja milline osa muude toimingutega. Sellises olukorras tulebki kohtul tuvastada see hinnanguliselt (vt RKKK 11.06.2021, 1-18-5732/226, p 108). Kannatanu esindaja ei selgitanud ka apellatsioonis, et tal oleks kulunud tsiviilhagiga seotud toimingutele vähem aega. Seetõttu jääb maakohtu otsus selles osas muutmata. (V) KOKKUVÕTE JA APELLATSIOONIMENETLUSE KULU 199. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-st 3, § 339 lg-st 2 ning § 340 lg-st 1 ja lg 2 p-st 6, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 12. mai 2025. a otsuse osaliselt kriminaalmenetluses tekitatud kahju ja menetluskulu hüvitamist puudutavas osas.
\n
Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse. Lisaks muudab kolleegium KrMS § 337 lg 1 p 3 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhiosa. Muus osas jääb vaidlustatud otsus muutmata.
\n
Prokuratuuri apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt. Kannatanu esindajate apellatsioon jääb rahuldamata. T. Tamme kaitsjate apellatsiooni rahuldab kolleegium osaliselt.
\n
200.K. Nammi kaitsja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu ilma käibemaksuta summas 3678 eurot. Kaitsja tunnitasu on 256 eurot ja teda abistanud juristi tunnitasu 100 eurot. Kolleegium peab seda põhjendatuks. Ringkonnakohtu määruse analüüsimiseks, aruteluks kliendiga ning apellatsioonidele vastuse ja menetluskulu nimekirja koostamiseks kulus 16,5 tundi. KrMS § 175 lg 1 p-le 1 tuginedes on vajaliku õigusabi eest mõistlik tasu 3328 eurot. KrMS § 185 lg 1 alusel tuleb see summa mõista riigilt K. Nammi kasuks. Taotluse järgi tuleb summa kanda OÜ Advokaadibüroo Namm pangakontole. K. Namm on andnud selleks nõusoleku.
\n
201.K. Kanguri kaitsja esitas taotluse hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu koos käibemaksuga summas 14 250,08 eurot. Kaitsja tunnitasu ilma käibemaksuta on 170 eurot ning tal kulus maakohtu otsuse lugemiseks, kliendiga suhtlemiseks ning prokuratuuri apellatsiooni analüüsiks ja sellele vastuse koostamiseks 67,6 tundi. Kaitsja tunnitasu on mõistlik.
\n
Arvestades asja keerukust ning prokuratuuri apellatsiooni ja sellele koostatud vastuse mahtu, loeb kolleegium kaitsjale makstavaks mõistliku suurusega tasuks 6324 eurot koos käibemaksuga. See summa tuleb K. Kanguri kasuks riigilt välja mõista.
\n
202.T. Tamme kaitsjad esitasid taotlused hüvitada apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu koos käibemaksuga kokku summas 30 719,97 eurot. K. Lee tunnitasu on ilma käibemaksuta 190 eurot. Kolleegium peab seda mõistlikuks. Maakohtu otsusega tutvumiseks, teise kaitsjaga suhtlemiseks ning tema apellatsiooni ja apellatsioonivastusega tutvumiseks ja nende täiendamiseks, samuti kohtuistungi protokollide ja tõendite analüüsiks kulus tal 33 tundi.
\n
M. Triipani tunnitasu on ilma käibemaksuta 295 eurot ja teda abistanud juristi tasu 210 eurot.
\n
Kolleegium loeb KrMS § 175 lg 1 p-le 1 tuginedes mõistlikuks M. Triipani tunnitasuks 250 eurot ja juristi puhul 150 eurot. M. Triipanil ja juristil kulus maakohtu otsuse analüüsiks ja istungil osalemiseks, apellatsiooni ja apellatsioonivastuse koostamiseks, nende täiendamiseks ja kommenteerimiseks ning teise kaitsjaga suhtlemiseks kokku 77,4 tundi. Enamik kaitsjate 40(41) toiminguid on vajalikud, ent taotlustes pole toodud, milline oli kaitsjate täpne tööjaotus. Kaitsjad küll märgivad, et ülesanded olid jaotatud, kuid apellatsiooni ja vastust prokuröri apellatsioonile koostasid mõlemad, vahetades projekte ja tehes kommentaare. Kolleegium peab sellele kulunud aega ülemääraseks. Arvestada tuleb sedagi, et advokaadid on varasemast menetlusest juba kõigi vaidlusaluste asjaoludega tuttavad. Apellatsioonimenetluse mahtu ja keerukust arvestades ning juhindudes KrMS § 175 lg-st 2, peab kolleegium kaitsjatele apellatsioonimenetluses makstavaks mõistlikuks tasuks kokku 10 992,60 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 08.06.2026 RIIGIKOHUS OTSUSTAB 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 5. detsembri 2025. a otsus osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks välja enne apellatsioonimenetlust tekkinud menetluskulu 190 575 eurot 80 senti.
\n
2.Jõustada Viru Maakohtu 12. mai 2025. a otsus osas, millega mõisteti Eesti Vabariigilt Toomas Tamme kasuks välja enne apellatsioonimenetlust valitud kaitsjatele makstud tasu 174 925 eurot 94 senti.
\n
3.Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
\n
4.Prokuröri kassatsioon rahuldada osaliselt.
\n
5.Kaitsjate kassatsioon jätta rahuldamata.
\n
6.Mõista Eesti Vabariigilt menetlusosaliste kassatsioonimenetluse kulu katteks välja järgmised summad: - Toomas Tamme kasuks 1364 eurot; - Küllike Nammi kasuks 2031 eurot; 2(9) - Kalev Kangru kasuks 1538 eurot 84 senti.
\n
7.Tasuda eelmises punktis nimetatud Küllike Nammi kasuks välja mõistetud menetluskulu hüvitis OÜ Advokaadibüroo Namm pangakontole nr EE461010220011658017 (AS SEB Pank).
\n
41(41)