(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib ühissõidukirajal sõita eritalituse sõidukiga, kui täidetakse tööülesandeid, täiselektrilise mootorsõidukiga ning muu sõidukiga, kui seda lubab asjakohane liikluskorraldusvahend. [RT I, 17.08.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata sõiduki juhile on keelatud ühissõidukiraja kasutamine, välja arvatud järgmistel juhtudel ja korras:
\n
1)ühissõidukirajale, mis on pärisuunalise sõidutee pärisuunavööndi serval ega ole muust sõiduteest pidevjoonega eraldatud, võib reastuda vahetult enne pööret või seismajäämist sõitjate peale- või mahaminekuks tingimusel, et see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit. Sellisele ühissõidukirajale võib sõita pöörde lõpetamisel, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda;
\n
2)ühissõidukirajaga teel olevast ühissõidukirajast tohib kohas, kus liikluskorraldusvahend seda ei keela, ainult risti üle sõita;
\n
3)ümberpõikeks, kui see ei sega liinivedu teostavat ühissõidukit ning pärisuunavööndis puuduvad muud sõidurajad, kuid seejärel tuleb sealt kohe lahkuda.
\n
(4)Asulateel, kus suurim lubatud kiirus on kuni 50 kilomeetrit tunnis, peab juht andma teed tähistatud peatusest välja sõitvale D-kategooria ühissõidukile. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
§ 38Juhi ja sõitja kohustused sõiduki peatamisel liiklusjärelevalve teostaja poolt
\n
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(1)Juht on kohustatud sõiduki peatama, kui selleks on kehtestatud korras märguande andnud politseiametnik, abipolitseinik või muu isik, kelle pädevus selleks tuleneb seadusest või seaduse alusel antud muust õigusaktist. Kui liiklusjärelevalve teostaja pole peatumiseks kohta näidanud, peab juht peatama sõiduki sõidutee parempoolsel teepeenral, selle puudumisel sõidutee parempoolse ääre lähedal. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(2)Mootorsõiduki- ja trammijuhil peavad olema kaasas ning ta peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel käesoleva seaduse §-s 88 ja § 145 lõikes 2 loetletud dokumendid. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(3)Riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud dokumendid peab mootorsõidukijuht andma liiklusjärelevalve teostajale juhikohalt lahkumata, autost läbi avatud küljeakna. Juht ja sõitja peavad jääma oma kohale ja võivad sõidukist lahkuda ainult liiklusjärelevalve teostaja loal või korraldusel. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(4)Kui sõidukil on kohustuslik sõidumeerik ja kiiruspiirik, peab juht võimaldama teostada riiklikku järelevalvet nimetatud seadmete olemasolu, töökorras oleku, paigaldusplaatide, plommide ning sõidumeeriku salvestuslehtede või salvestusandmete alusel sõidu- ja puhkeaja nõuetest kinnipidamise üle. Digitaalse sõidumeeriku korral peab juht võimaldama liiklusjärelevalve teostajal kasutada kontrollikaarti. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
(5)Juht peab võimaldama kontrollida sõiduki vastavust tehnonõuetele ja varustusele.
\n
(6)Juhil on õigus nõuda liiklusjärelevalve teostajalt ametitunnistuse või muu tema pädevust tõendava dokumendi esitamist ja teha sellelt vajalikke märkmeid. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 39Juhi märguanded
\n
(1)Juht peab andma suunamärguande vastavalt liiklusolukorrale õigel ajal, kuid mitte hiljem kui kolm sekundit enne sõidu, manöövri või sõiduki peatamise alustamist. Suunatulemärguanne peab jätkuma manöövri ajal ja tuleb lõpetada kohe pärast manöövrit, käega märguande andmise võib lõpetada vahetult enne sõidu alustamist, manöövrit või sõiduki peatamist. Juht peab pärast suunamärguannet veenduma, et talle antakse teed ja et sõidu jätkamine on ohutu.
\n
(2)Juht, kelle sõiduki ehituses pole suuna- või stopptulesid ette nähtud, kelle sõiduki suuna- või stopptuled on rikkis või sõitmisel töötavate ohutuledega, peab andma märku käega järgmiselt:
\n
1)paremsuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge parema käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud vasaku käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
\n
2)vasaksuunamärguandeks tõstma õla kõrgusele kõrvale sirge vasaku käe või kõverdama õla kõrgusele tõstetud parema käe küünarnukist täisnurgi ülespoole;
\n
3)pidurdamismärguandeks liigutama kõrvale tõstetud sirget kätt üles-alla.
\n
(3)Helisignaali võib juht anda vaid ohu tekkimisel ja väljaspool asulat ka liikleja tähelepanu äratamiseks.
\n
(4)Tulesid võib juht vilgutada ainult liikleja tähelepanu äratamiseks.
\n
(5)Hoiatusmärguande andmine ei anna juhile eesõigust.
\n
(6)Seisval sõidukil peavad põlema ohutuled:
\n
1)asulavälisel sõiduteel või teepeenral pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui kas või üks ääretuli ei põle;
\n
2)liiklusõnnetuse korral;
\n
3)hädapeatamise korral.
\n
(7)Sõitval sõidukil peavad põlema ohutuled pimeda ajal või halva nähtavuse korral, kui üks lähituli või vähemalt üks tagumine ääretuli ei põle.
\n
(8)Ohukolmnurka peab mootorsõiduki, välja arvatud mopeedi ja kaherattalise külghaagiseta mootorratta juht kasutama:
\n
1)ohutulede puudumisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhtudel;
\n
2)ohutulede puudumisel või nende rikke korral käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul, kinnitatuna sõidukile tagantpoolt nähtavale kohale;
\n
3)sõltumata ohutulede olemasolust, kui hädapeatatud või liiklusõnnetuses osalenud sõiduk asub sõiduteel halva või piiratud nähtavusega kohas või kui veos on niisuguses kohas sõiduteele kukkunud või sinna voolanud.
\n
(9)Ohukolmnurk tuleb teele panna sõidukile mitte lähemale kui 25 meetrit asulas ja 50 meetrit väljaspool asulat, aga sellisele kaugusele, et ohukolmnurk oleks hajutatud päevavalguse tingimustes nähtav asulas vähemalt 50 meetri kauguselt ja väljaspool asulat vähemalt 100 meetri kauguselt. Hädapeatamise või liiklusõnnetuse korral ristmikul võib ohukolmnurk olla nimetatud kaugustest lähemal, asudes suurema ohu suunas kaugusel, mis võimaldab teistel juhtidel ohtu õigel ajal märgata. Ohukolmnurgaga koos võib juht kasutada vilkuvat kollast tuld.
\n
§ 40Tulede kasutamise üldnõuded
\n
(1)Sõidu ajal peavad mootorsõidukil põlema lähi- või kaugtuled ning ääre- ja numbrituled. Trammil peavad sõidu ajal põlema lähi- ja ääretuled. Haagisel peavad sõidu ajal põlema ääre- ja numbrituled.
\n
(2)Valge ajal võib lähitulede asemel kasutada päevatulesid. Päevatuled võivad põleda ilma ääre- ja numbrituledeta.
\n
(3)Autorongil (välja arvatud autorong, mille veduk on B-kategooria auto) ja masinrongil, millel puuduvad ees ülemised ääretuled, peab veduki kabiini või kere esiosa kohal olema valgustatud autorongi tunnusmärk.
\n
(4)Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata teel peatatud või pargitud mootorsõidukil ja selle haagisel peavad põlema ääre- ja numbrituled. Asulavälisel teel tuleb lisaks kasutada ka ohutulesid.
\n
(5)Halva nähtavuse korral või pimeda ajal valgustamata asulavälisel teel peatatud või pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulateel peatatud sõidukil ei tohi põleda kaug- ega udutuled, välja arvatud juhul, kui udutulesid kasutatakse lähitulede asemel. Asulateel pargitud sõidukil ei tohi põleda lähi-, kaug- ega udutuled. Asulatee vasakul teepoolel peatatud sõidukil ei tohi põleda ka lähituled.
\n
(6)Asulas võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ääretulede asemel kasutada mõlema- või liiklusepoolseid seisutulesid juhul, kui:
\n
1)mootorsõiduk ei ole üle kuue meetri pikk ega üle kahe meetri lai;
\n
2)mootorsõiduk on ilma haagiseta.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 nõuded ei laiene peatatud ja pargitud sõidukile, mis asub:
\n
1)teel, mis on valgustatud nii, et sõiduk on piisavalt kaugele näha;
\n
2)väljaspool sõiduteed ja kattega teepeenart;
\n
3)asulas sõidutee ääres, kui on tegemist jalgratta, pisimopeedi, mopeedi või kaherattalise külghaagiseta mootorrattaga, millel puudub aku;
\n
4)õuealal.
\n
§ 41Kaugtulede kasutamine
\n
(1)Kaugtulesid võib kasutada sõidul pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
\n
(2)Kui möödasõitu alustades ollakse piisavalt lähedal ees liikuvale sõidukile, võib möödasõidu kavatsusest anda märku kaugtulede lühiajalise vilgutamisega.
\n
(3)Kaugtulesid ei tohi kasutada, kui:
\n
1)tee valgustus tagab nähtavuse vähemalt 300 meetri ulatuses;
\n
2)vastutulevast sõidukist ollakse sellisel kaugusel, et võidakse selle juhti pimestada;
\n
3)kaugtuled hakkavad valgustama ees sõitvat sõidukit;
\n
4)kaugtuled võivad pimestada teist sõidukijuhti, kaasa arvatud tee läheduses liikuva vee- või raudteesõiduki juhti. Raudteesõiduki juhti ei tohi pimestada ka raudteeülesõidukoha ees raudtee ületamise võimalust oodates.
\n
§ 42Udutulede kasutamine
\n
(1)Eesmised udutuled võivad põleda sõidu ajal koos esituledega udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral.
\n
(2)Eesmisi udutulesid võib kasutada ka käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 nimetatud juhul lähitulede asemel.
\n
(3)Tagumisi udutulesid võib kasutada sõidu ajal ainult asulavälisel teel udust või sajust põhjustatud halva nähtavuse korral või kui sõidutuulest ülestõstetud lumi, tolm või pori halvendab oluliselt tulede nähtavust tahapoole.
\n
§ 43Töötulede kasutamine
\n
Sõidukile paigaldatud lisatuled, mis on ette nähtud töökoha valgustamiseks, võivad põleda ainult seoses tööülesande täitmisega. Need ei tohi pimestada teist juhti.
\n
§ 44Kollane vilkur
\n
(1)Kollane vilkur peab olema paigaldatud ning olema sisse lülitatud:
\n
1)teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid täitval sõidukil (edaspidi hooldussõiduk);
\n
2)käesoleva seaduse § 34^1 lõike 7 alusel kehtestatud õigusakti kohaselt eriveol kasutataval sõidukil; [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
3)robotliikuril käesoleva seaduse § 151^3 lõikes 6 sätestatud juhul. [RT I, 04.07.2017, 7 - jõust. 14.07.2017]
\n
(2)Kui on oht, et teised liiklejad sõidukit piisavalt aegsasti ei märka või kui sõiduk kujutab ohtu või takistab teisi liiklejaid, võib kollane vilkur olla paigaldatud ning sisse lülitatud teel liiklevale või teel töid teostavale sõidukile järgmiste toimingute ja olukordade puhul:
\n
1)abi osutamise toimingud teel selleks ettenähtud mootorsõidukiga;
\n
2)sõitmine põllumajandus- või metsatööstustraktoriga ja piiratud kiirusega sõidukitega või nende veetavate järelhaagistega, mis on koos koormaga laiemad kui 2,55 meetrit;
\n
3)sõitmine mootorsõidukiga, mille valmistajakiirus ei ületa 40 kilomeetrit tunnis.
\n
§ 45Sõiduki asukoht sõites
\n
(1)Teekattemärgistega sõiduradadeks jaotatud sõiduteel tuleb sõita sõiduraja piirides.
\n
(2)Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on kolm teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi sõita äärmisele vasakpoolsele ehk vastassuunarajale. Keskmist rada võib kasutada ainult möödasõiduks või ümberpõikeks ning seda tuleb kasutada ümberreastumiseks enne vasak- või tagasipööret.
\n
(3)Kahesuunalise liiklusega sõiduteel, mille kogulaiuses on neli või enam sõidurada, ei tohi sõita vastassuunavööndis.
\n
(4)Kahesuunalise tee sõidusuundi eraldavast ohutussaarest või muust sellisest rajatisest tuleb mööduda paremalt.
\n
(5)Sõidukiga, mille suurim kiirus ei tohi ületada 40 kilomeetrit tunnis või mis muul liiklusvoost sõltumatul põhjusel ei saa sõita nimetatud kiirusest kiiremini, tuleb sõita äärmisel parempoolsel rajal. Nimetatud nõue ei kehti järgmistel juhtudel:
\n
1)kui sõidetakse mööda eesliikuvast sõidukist;
\n
2)kui valmistutakse vasak- või tagasipöördeks;
\n
3)hooldussõidukitele tööülesannete täitmisel.
\n
(6)Asula sõiduteel tohib sõita pärisuunavööndis mis tahes sõidurajal eeldusel, et täidetakse käesoleva seaduse § 37 nõudeid.
\n
(7)Asulavälisel teel tuleb sõita sõiduolusid arvestades võimalikult sõidutee parema ääre lähedal, ohustamata teisi liiklejaid, kui liikluskorraldusvahend ei näita teisiti.
\n
(8)Kui asulavälisel teel on pärisuunavööndis mitu tähistatud sõidurada, siis tohib vasakpoolseid radasid kasutada ainult juhul, kui parempoolsed on hõivatud. Vastassuunavööndis sõitmine on sel juhul keelatud.
\n
(9)Trammiliiklust takistamata tohib mitterööbassõidukiga sõita või seisma jääda sõiduteega samal tasandil asuval pärisuunalisel trammiteel ainult siis, kui mitterööbassõidukite sõiduradade arv ei ole liiklusmärgiga määratud. Kui sõiduk takistab trammiliiklust, peab juht trammitee vabastama. Vastassuunast läheneva sõiduki juht peab vasakule pöörava sõiduki juhile andma võimaluse vabastada trammitee.
\n
(10)Mitterööbassõidukiga ei tohi sõita vastassuunalisel trammiteel.
\n
(11)Eritalituse sõidukiga tohib sõita kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal ning peatuda ja parkida kohtades, kus parkimine ja peatamine on keelatud, või kõnniteel, jalgteel, jalgrattarajal, jalgrattateel, jalgratta- ja jalgteel, ohutussaarel ja eraldusribal juhul, kui täidetakse tööülesandeid ja ülesande täitmine sõiduteelt ei ole võimalik. Eritalituse sõiduki juht peab sõitmisel ja sõiduki peatumisel või parkimisel tagama liikluse ohutuse ning peatatud või pargitud sõiduk ei tohi takistada teisi liiklejaid. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
(12)Teepeenral tohib mootorsõidukiga sõita ainult käesoleva seaduse § 20 lõigetes 2 ja 7, § 48 lõikes 3, § 52 lõike 2 punktis 3, § 53 lõikes 4 ning § 54 lõikes 2 nimetatud juhtudel.
\n
(13)Sõidukiga ei tohi sõita haljasalale või sellel sõidukite liiklemise tagajärjel kujunenud pinnasteele või väljaspool teed kohtades, mis ei ole ette nähtud mootorsõidukite liikluseks ilma maaomaniku või -valdaja loata.
\n
(14)Kui pööratakse teele, mille ees on muutsuunaliiklusega teele sõitu tähistav liiklusmärk, tuleb sõita äärmisele parempoolsele rajale. Sealt võib suunduda vasakpoolsetele radadele vaid pärast seda, kui juht on kindel, et pärisuunas võib sõita ka teistel radadel.
\n
§ 46Piki- ja külgvahe
\n
(1)Juht peab vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile.
\n
(2)Asulasisesel teel peab aeg, mis kulub üksteise järel liikuvate sõidukite vahelise pikivahe läbimiseks, olema normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit ja asulavälisel teel vähemalt kolm sekundit. See nõue ei kehti, kui väljutakse möödasõiduks oma sõidurajalt ja sellest on suunatulega märku antud.
\n
(3)Sõitmisel peab juht hoidma ohutut külgvahet.
\n
(4)Asulavälisel teel, millel pärisuunas on üks sõidurada, peab juht, kes ei sõida sellel teelõigul lubatud suurima kiirusega, hoidma niisugust pikivahet, et temast mööda sõitnud juht saaks tagasi reastuda. Nõue ei kehti, kui juht ise valmistub möödasõiduks, kui liiklus on tihe või kui sellel teelõigul ei tohi mööda sõita.
\n
§ 47Sõiduraja ja -rea vahetamine
\n
(1)Kõrvuti sõitvate sõidukite juhtide vastastikusel sõiduraja ja -rea vahetamisel peab juht andma teed temast paremal oleva sõiduki juhile.
\n
(2)Teel, kus pärisuunas on kaks või enam teekattemärgistega tähistatud sõidurada, ei tohi juht tiheda liikluse korral, kui kõik rajad on ühtlaselt koormatud, ees sõitvatest sõidukitest mööda sõita.
\n
§ 48Pöörded
\n
(1)Enne vasak- või tagasipööret peab juht aegsasti suunduma sõidutee pärisuunavööndi vasaku ääre ja enne parempööret parema ääre lähedale või selle pöörde jaoks liikluskorraldusvahendiga ettenähtud sõidurajale. [RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
\n
(2)Pöördel peab juht ristmikul sõitma nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse.
\n
(3)Kui juht ei saa ristmikul või ristmikevahelisel teel sõiduki suure pöörderaadiuse või sõidutee seisundi tõttu pöörata käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 ning käesoleva seaduse § 45 lõike 3 nõuete kohaselt, võib nendest nõuetest kõrvale kalduda, sealhulgas sõita teepeenrale, tingimusel et ei ohustata ega takistata teist liiklejat ega rikuta tee muldkeha.
\n
(4)Kui teel on aeglustusrada, peab pöörata kavatsev juht aegsasti siirduma sellele rajale ja vähendama kiirust alles seal.
\n
(5)Kui teele sõitmiseks on kiirendusrada, peab juht sõitma sellel ja liiklusvooga ühinemisel andma teed teel sõitvale juhile.
\n
(6)Väljaspool asulat võib juht eraldusribaga teel vasakule või tagasi pöörata vaid kohas, kus on asjakohased liiklusmärgid.
\n
§ 49Tagurdamine ja tagasipööre
\n
(1)Tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.
\n
(2)Ühesuunalisel teel tohib juht vastassuunas tagurdada ainult manöövriks, kuid ei tohi tagurdada ristmikule.
\n
(3)Juht ei tohi tagasi pöörata:
\n
1)ülekäigurajal;
\n
2)raudteeülesõidukohal;
\n
3)piiratud nähtavusega kohas.
\n
§ 50Sõidukiiruse valimine
\n
(1)Juht peab järgima käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.
\n
(2)Õppesõidu ajal ja esmase või piiratud juhtimisõigusega juhiloa omaja ei tohi sõita kiiremini kui 90 kilomeetrit tunnis.
\n
(3)Juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei tohi ületada suurimat lubatud kiirust. Juht peab:
\n
1)sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama;
\n
2)vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb;
\n
3)viima kaugtuledelt lähituledele üleminekul sõidukiiruse vastavusse uue nähtavusulatusega;
\n
4)vähendama kiiruse selliseks, mis võimaldaks vältida teist liiklejat kahjustavat vee, pori, kruusa või muu sellise ülespaiskamist ning vältida või vähendada liikleja ja teega piirneva elamuala tolmutamist.
\n
(4)Juht peab sõitma piisavalt väikese kiirusega ja vajaduse korral seisma jääma, kui ta möödub:
\n
1)teel või tee läheduses olevast lapsest;
\n
2)teel olevast lastebussist, millel on sisselülitatud ohutuled;
\n
3)valge kepiga või juhtkoeraga pimedast jalakäijast;
\n
4)jalakäijast, kellest on näha, et puude või haiguse tõttu on tema liikumine takistatud või häiritud;
\n
5)pärisuunalisest trammist, mis seisab või hakkab peatuma trammipeatuses;
\n
6)sisselülitatud vilkuriga eritalituse sõidukist.
\n
(5)Juht ei tohi sõita kiiremini:
\n
1)sõiduki valmistajakiirusest. Autorongi ja masinrongi kiirus ei tohi ületada ühegi tema koosseisus oleva sõiduki valmistajakiirust;
\n
2)kiiruspiirangu tunnusmärgil olevast kiirusest;
\n
3)liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.
\n
(6)Aeglase sõiduki tunnusmärk tuleb paigutada järgmiste sõidukite taha vasakule äärele või keskele:
\n
1)auto, traktor, liikurmasin, autorong ja masinrong, mis ei saa või ei tohi sõita kiiremini kui 40 kilomeetrit tunnis;
\n
2)neljarattaline mopeed. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(7)Juht ei tohi:
\n
1)põhjendamatult aeglase sõiduga takistada teisi sõidukeid;
\n
2)järsult pidurdada, kui see pole vajalik ohutuse tagamiseks.
\n
§ 51Möödasõit
\n
(1)Eesliikuvast sõidukist tohib juht mööda sõita vasakult. Kui eesliikuv sõiduk pöörab vasakule või tagasi ja see on selgelt arusaadav, tuleb sellest mööda sõita paremalt.
\n
(2)Trammist tohib juht mööda sõita paremalt. Kui trammitee asub pärisuunavööndi paremal äärel, tuleb trammist sõita mööda vasakult.
\n
(3)Enne möödasõidu alustamist peab juht veenduma, et:
\n
1)ükski tema järel sõitva sõiduki juht pole alustanud temast möödasõitu;
\n
2)samal sõidurajal ees sõitva sõiduki juht pole andnud märku vasakpöördeks;
\n
3)möödasõit ei ohusta ega takista teisi liiklejaid;
\n
4)sõidurada, millele juht suundub, on piisavas ulatuses vaba;
\n
5)sõiduki, millest alustatakse möödasõitu, suhteline kiirus võimaldab sellest mööda sõita piisavalt lühikese ajaga;
\n
6)tal on võimalik tagasi reastuda, ohustamata ja takistamata juhti, kelle sõidukist mööda sõidetakse.
\n
(4)Kui möödasõidu ajal ilmneb takistus või liiklusoht, mida juht ei saanud ette näha või ei osanud õigesti hinnata enne möödasõidu alustamist, tuleb möödasõit katkestada.
\n
§ 52Möödasõidukeeld
\n
(1)Vastassuunavööndi kaudu ei tohi juht mööda sõita:
\n
1)kui ei ole täidetud käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 nimetatud tingimused;
\n
2)piiratud nähtavusega teelõigul;
\n
3)ristmikul ja ristmiku vahetus läheduses sellele suubuval teel, välja arvatud selline ristmik, kus teistest suundadest lähenevatel juhtidel on tee andmise kohustus;
\n
4)raudteeülesõidukohal ja selle vahetus läheduses enne raudteeülesõidukohta;
\n
5)reguleerimata ülekäigurajal;
\n
6)jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist, kui möödasõidul ei ole võimalik hoida vähemalt 1,5-meetrist külgvahet. [RT I, 29.06.2024, 4 - jõust. 09.07.2024]
\n
(2)Pärisuunavööndis ei tohi juht mööda sõita:
\n
1)piiratud nähtavusega teelõigul, kui pärisuunavööndi sõidurajad pole tähistatud teekattemärgistega või teekattemärgised pole nähtavad;
\n
2)reguleerimata ülekäigurajal;
\n
3)aeglustus- või kiirendusraja, teepeenra või ühissõidukipeatuskoha teelaiendi kaudu, välja arvatud juhul, kui sõidetakse paremalt mööda sõidukist, mis on vasak- või tagasipöördel;
\n
4)jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist, kui möödasõidul ei ole võimalik hoida vähemalt 1,5-meetrist külgvahet. [RT I, 29.06.2024, 4 - jõust. 09.07.2024]
\n
§ 53Juhtide vastastikused kohustused möödasõidul
\n
(1)Möödasõidul oleva sõiduki juht peab hoidma möödasõidetava sõiduki suhtes ohutut piki- ja külgvahet.
\n
(2)Juht, kelle sõidukist sõidetakse mööda vasakult, peab liiklusolusid arvestades hoiduma võimalikult paremale ega tohi möödasõitu takistada sõidukiiruse suurendamisega ega muul viisil.
\n
(3)Kui möödasõidu katkestanud juht tahab naasta pärisuunavööndisse, peavad tema järel sõitvad juhid seda võimaldama.
\n
(4)Kui sõidutee laius, kulg või seisund koos tiheda vastassuunaliiklusega ei võimalda ohutult mööda sõita aeglasest, suurest või piiratud sõidukiirusega sõidukist, peab sellise sõiduki juht vähendama kiirust ning vajaduse korral hoidma esimesel võimalusel võimalikult tee äärde, et tema taha kogunenud sõidukid pääseksid ohutult mööda.
\n
§ 54Möödumine
\n
(1)Vastusõitvast sõidukist tuleb mööduda paremalt. Ristmikul võivad vastastikku vasakule pööravad juhid mööduda üksteisest vasakult, olles eriti tähelepanelikud.
\n
(2)Vastusõitvast sõidukist möödumisel tuleb kitsal sõiduteel hoiduda võimalikult paremale, vajaduse korral võib sõita teepeenrale.
\n
(3)Kui möödumine on raskendatud takistuse tõttu, peab teed andma juht, kelle ees takistus on.
\n
(4)Liiklusmärgiga tähistatud langul peab takistuse juures teed andma laskuv juht.
\n
(5)Pärisuunavööndis ei tohi ees sõitvast sõidukist mööduda käesoleva seaduse § 52 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud juhtudel. [RT I, 29.06.2024, 4 - jõust. 09.07.2024]
\n
§ 55Möödasõidu, möödumise ja ümberpõike erand
\n
(1)Aeglaselt liikuvast või seisvast sisselülitatud kollase vilkuriga teel töötavast hooldussõidukist või seisvast sisselülitatud sinise vilkuriga alarmsõidukist võib mööduda, mööda sõita või ümber põigata teisi liiklejaid või teel töötavaid inimesi ohustamata vastavalt olukorrale kas paremalt või vasakult, sealjuures on lubatud ületada möödasõitu keelavat teekattemärgist.
\n
(2)Arvestades käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1, 3 ja 4 ning §-s 52 sätestatut, võib jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist neid ohustamata mööduda, mööda sõita või ümber põigata, ületades möödasõitu keelavat teekattemärgist. [RT I, 29.06.2024, 4 - jõust. 09.07.2024]
\n
(3)Arvestades käesoleva seaduse § 51 lõigetes 1, 3 ja 4 ning § 52 lõike 1 punktides 1–5 ja lõike 2 punktides 1–3 sätestatut, võib jalgratturist, pisimopeedijuhist või kergliikurijuhist neid ohustamata mööduda, mööda sõita või ümber põigata väiksema kui 1,5-meetrise külgvahega, kui sõidetakse alla 30 kilomeetri tunnis või kui jalgrattur, pisimopeedijuht või kergliikurijuht sõidab jalgrattarajal. [RT I, 29.06.2024, 4 - jõust. 09.07.2024]
\n
§ 56Ristmiku ületamise üldnõuded
\n
(1)Ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik ja arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.
\n
(2)Sõiduteede lõikumisalale ei tohi juht sõita, kui liiklusolude tõttu võib ta olla sunnitud lõikumisalal seisma jääma ja teisi liiklejaid sellega takistama.
\n
§ 57Sõitmine reguleerimata ristmikul
\n
(1)Kõrvalteel sõitev juht peab andma teed juhile, kes läheneb ristmikule või liigub sellel mööda peateed või sõidueesõigusega teed, sõltumata tema sõidusuunast.
\n
(2)Kui peatee või sõidueesõigusega tee suund muutub, peab peateel või sõidueesõigusega teel sõitev juht andma teed samal teel paremalt lähenevale või seal asuvale sõidukijuhile. Samamoodi peavad omavahel toimima kõrvalteel sõitvad juhid.
\n
(3)Kui juht ei tea, kas ta sõidab pea-, sõidueesõigusega või kõrvalteel, peab ta tegutsema arvestusega, et asub kõrvalteel.
\n
(4)Üherajaliselt teelt mitmerajalisele teele sõitmisel peab juht andma teed mitmerajalisel teel sõitvale juhile.
\n
§ 58Sõitmine reguleeritud ristmikul
\n
(1)Foori lubava tule ajal ristmikule sõitnud juht peab sealt kavatsetud suunas ära sõitma, sõltumata ristmikul olevate teiste fooride tuledest. Kui aga ristmikul oleva foori juures on stoppjoon või stoppjoonemärk, peab ta selle foori tuledest juhinduma.
\n
(2)Foori lubava tule süttimisel peab juht andma teed juhile, kes lõpetab ristmiku ületamist, ja veel sõiduteel olevale jalakäijale.
\n
(3)Foori või reguleerija keelava märguande korral peab juht seisma jääma stoppjoone või stoppjoonemärgi ees. Selle puudumisel võib jalakäijat takistamata sõita kuni lõikuva sõidutee ääreni.
\n
(4)Kui juht sõidab lisasektsioonidega foori rohelise nooltule suunas ajal, mil põleb punane või kollane põhituli, peab ta andma teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.
\n
(5)Kui ristmikul on parempöörderada muust sõiduteest eraldatud ohutussaarega ja enne ristmikku paremal pool foori ei ole, tuleb paremale pöörata, sõltumata ristmikul olevate fooride tuledest, andes teed mis tahes teisest suunast sõitvale juhile.
\n
§ 59Raudtee ületamine
\n
(1)Raudteeülesõidukohale lähenedes peab juht olema eriti tähelepanelik. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal oleks vajaduse korral võimalik sõiduk sujuvalt seisma jätta käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud kohas.
\n
(2)Lähenevale raudteesõidukile tee andmiseks ning käesoleva seaduse §-s 60 loetletud juhtudel peab juht seisma jääma tõkkepuu ees, selle puudumisel vähemalt viie meetri kaugusel esimesest rööpast, asjakohase liiklusmärgi olemasolul aga selle ees.
\n
(3)Tõkkepuuta ja foorita raudteeülesõidukohale tohib juht sõita alles siis, kui ta on veendunud, et ei lähene raudteesõidukit.
\n
(4)Üksnes raudteeomaniku või -valdaja loal tohivad raudteeülesõidukohta ületada järgmised sõidukid:
\n
1)sõiduk, autorong või masinrong, mille laius veosega või veoseta on üle viie meetri, kõrgus üle 4,5 meetri või pikkus üle 24 meetri;
\n
2)mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on alla kaheksa kilomeetri tunnis;
\n
3)roomiksõiduk.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud raudteeomaniku või -valdaja väljastatav luba võib olla kirjalik või elektrooniline. Elektroonilise loa korral peab sõidukijuht esitama loa andmekandjal või muul viisil võimaldama riiklikku järelevalvet teostaval ametiisikul tutvuda elektroonilise loaga. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 60Raudtee ületamise piirangud
\n
Juht ei tohi:
\n
1)raudteed ületada, kui ta võib olla sunnitud raudtee ülesõidukohal seisma jääma;
\n
2)raudteed ületada väljaspool ülesõidukohta;
\n
3)vedada üle raudteeülesõidukoha veoasendisse seadmata põllumajandus-, tee-, ehitus- või muud sellist masinat või ülesõidukohta kahjustada võivat haakeriista.
\n
6. jagu Mootorsõidukijuhile esitatavad lisanõuded
\n
§ 61Hädapeatamine
\n
(1)Hädapeatamise korral kohas, kus peatuda ega parkida ei tohi või kui hädapeatatud sõidukit, sellelt kukkunud või sellest välja voolanud või varisenud veost ei ole võimalik teelt omal jõul kõrvaldada, peab juht sõiduki tähistama ohutulede sisselülitamisega või ohukolmnurga teele asetamisega käesoleva seaduse § 39 lõike 9 kohaselt, teatama juhtumist viivitamata politseisse või teeomanikule või -valdajale ja võtma tarvitusele abinõud ohu kiireks kõrvaldamiseks või selle kahjulike tagajärgede vähendamiseks.
\n
(2)Hädapeatamise korral raudteeülesõidukohal peab juht hoolitsema selle eest, et inimesed lahkuksid sõidukist, ja tegema kõik temast sõltuva, et vabastada ülesõidukoht. Kui ülesõidukohta ei ole võimalik liiklustakistusest vabastada, peab juht jääma sõiduki juurde ja raudteesõiduki ilmumisel liikuma sellele kiiresti vastu, andes peatumismärguande käega ringikujulisi liigutusi tehes. Pimeda ajal tuleb käes hoida süüdatud valgusallikat, helkurit või selletaolist eset.
\n
(3)Kiirteel ja teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on üle 90 kilomeetri tunnis, tuleb hädapeatatud mootorsõidukil sisse lülitada ohutuled ja sõiduk eemaldada sõiduteelt. Kui sõidukit pole võimalik sõiduteelt eemaldada, tuleb sõidukist vähemalt 100 meetrit tahapoole panna teele ohukolmnurk.
\n
§ 62Mootorsõiduki pukseerimine
\n
(1)Mootorsõidukit võib pukseerida haagiseta mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit.
\n
(2)Pukseeritava sõiduki roolis tohib olla vaid selle kategooria sõiduki juhtimisõigusega juht.
\n
(3)Pukseerimisel ei tohi pukseeritavate sõidukite sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 lubatud sõidukiirust.
\n
(4)Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud.
\n
(5)Tehniliselt mittekorras piduritega mootorsõidukit tohib pukseerida jäiga ühenduslüli abil või osaliselt toetatuna pukseerivale sõidukile.
\n
(6)Pukseeritaval mootorsõidukil, autorongil või masinrongil peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel, või kui need ei tööta, peab pukseeritavale mootorsõidukile, autorongile või masinrongile olema nähtavale kohale paigaldatud ohukolmnurk.
\n
(7)Pukseeritavas mootorsõidukis, autorongis või masinrongis ei pea olema juhti ainult siis, kui pukseeritakse sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki, autorongi või masinrongi juhitavuse.
\n
(8)Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht.
\n
(9)Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toetatud sõidukis.
\n
(10)Pukseerida ei tohi:
\n
1)kiirteel. Kui pukseerimisvajadus tekib kiirteel, siis tohib erandina pukseerida lähima ärasõidukohani;
\n
2)painduva ühenduslüliga – kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta sõidupidur või rool;
\n
3)vardakujulise jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta rool;
\n
4)mis tahes jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;
\n
5)enam kui ühte mootorsõidukit, autorongi või masinrongi;
\n
6)autorongi või masinrongi, mille haakeseadis on rikkis.
\n
§ 63Pukseeritava seadme vedu
\n
(1)Pukseeritava seadme veol ei tohi suurim sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 5 lubatud sõidukiirust.
\n
(2)Pukseeritava seadme veol peab pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja ääretulede laternate, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete helkurite ning aeglase sõiduki ja kiiruspiirangu tunnusmärkidega.
\n
(3)Haakeseadis peab vastama käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele.
\n
(4)Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise koormaplatvormil või muul osal ei tohi olla ühtki inimest.
\n
(5)Korraga ei tohi vedada rohkem kui ühte pukseeritavat seadet või vahetatavat pukseeritavat seadeldist.
\n
(6)Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise mass ei tohi ületada käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõudeid.
\n
(7)Pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis peab vastama valmistaja tehnonõuetele.
\n
§ 64Liiklus õuealal
\n
(1)Jalakäija tohib liikuda ja laps mängida kogu õueala ulatuses, kuid ei tohi juhti põhjendamatult takistada.
\n
(2)Mootorsõiduki kiirus õuealal ei tohi ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 6 lubatud sõidukiirust.
\n
(3)Juht ei tohi õuealal jalakäijat ohustada ega takistada, vajaduse korral tuleb sõiduk seisma jätta.
\n
(4)Mootorsõiduk võib õuealale sõita vaid peatumiseks või parkimiseks.
\n
(5)Õuealal tohib parkida ainult A- ja B-kategooria ning D1-alamkategooria mootorsõidukit. Seda tohib teha ainult tähistatud parklas, selle puudumisel aga teel kohas, kus parkimine ei takista jalakäijat ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
\n
§ 65Liiklus jääteel
\n
(1)Liiklemine jääteel toimub ainult valge ajal, kui nähtavus on vähemalt 300 meetrit.
\n
(2)Jääteel peab sõidukijuht täitma jäätee algusesse üles pandud jäätee kasutamise nõudeid ning valvetalituse töötaja korraldusi.
\n
(3)Jääteele võib sõita ainult tähistatud kohast.
\n
(4)Jääteel peavad sõiduki uksed olema kergesti avatavad.
\n
(5)Juht ja sõitja peavad olema turvavööga kinnitamata.
\n
(6)Sõidukite jääteele sõitmise ajavahe peab olema vähemalt kaks minutit.
\n
(7)Sõidukite pikivahe jääteel sõites peab olema vähemalt 250 meetrit. Eesliikuvast sõidukist möödumine, möödasõit ja kahesuunaline liiklus samal sõiduteel on keelatud.
\n
(8)Jääteel seisma jäämine on lubatud ainult hädaolukorras. Hädapeatatud sõiduk tuleb jäält võimalikult kiiresti eemaldada. Kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada jäätee valvetalitust.
\n
(9)Jääteele lubatava sõiduki suurima lubatud massi määrab valvetalituse töötaja olenevalt jää- ja ilmastikuoludest. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
\n
(10)Suurima lubatud sõidukiiruse määrab valvetalituse töötaja olenevalt jää- ja ilmastikuoludest. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
\n
(11)Jääteelt kõrvalesõitmine on keelatud.
\n
(12)Kui jääolud ei võimalda edasisõitmist, peab juht viivitamata tagasi pöörduma ja hoiatama teeoludest jääteel liiklejaid ning jäätee valvetalitust. Tagasisõiduks peab võimaluse korral kasutama tagasisõidusuunale rajatud sõidurada.
\n
(13)Jääkatte purunemisohu tekkimisel peab sõitja juhi nõudmisel sõidukist väljuma. Juht võib sõitu jätkata üksinda, sõiduki juhiuks peab olema avatud.
\n
(14)Kõigist jääteel esinevatest ohtlikest muutustest, märgistamata ohtudest või seisvatest sõidukitest tuleb esimesel võimalusel teavitada jäätee valvetalitust.
\n
(15)Veosedokumentidel peab olema märgitud jääteel veetava veose mass. Sõiduki tegelikku massi võib valvetalituse töötaja kontrollida ka kaalumisega. (15^1) Avalikult kasutatava jäätee rajamise ja korrashoiu kohta esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015] (15^2) Jäätee rajaja korraldab korrashoidu jääteel ja on kohustatud looma tingimused ohutuks liiklemiseks tema rajatud jääteel. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
\n
§ 66Liiklus kiirteel
\n
Kiirteel ei tohi:
\n
1)liigelda jalakäija, loomaga, jalgrattaga, mopeediga või niisuguse sõidukiga, mille valmistajakiirus on alla 40 kilomeetri tunnis;
\n
2)peatuda või parkida väljaspool selleks määratud ala;
\n
3)sõita kaugemal teisest sõidurajast C-kategooria mootorsõidukiga ning üle seitsme meetri pikkuse autorongiga;
\n
4)pöörata tagasi, sõita eraldusribale ja eraldusriba katkestuskohale;
\n
5)tagurdada.
\n
§ 67Sõit tunnelis
\n
(1)Sõidul tunnelis, sõltumata selle valgustusest, peavad mootorsõidukil põlema kaug- või lähituled ning ääre- ja numbrituled.
\n
(2)Sõiduautoga sõites peab pikivahe sõidukite vahel olema selline, et aeg, mis kulub sõidukitevahelise pikivahe läbimiseks, oleks normaaltingimustel vähemalt kaks sekundit. C- ja CE-kategooria auto peab hoidma kaks korda suuremat pikivahet.
\n
(3)Kui liiklus tunnelis seiskub, peab seismajäämisel eesseisva sõidukini jääma vähemalt viis meetrit.
\n
(4)Juht tohib tunnelis sõiduki peatada või parkida ainult ohuolukorras või hädapeatamise korral. Sel juhul peab juht võimaluse korral selleks kasutama spetsiaalselt tähistatud kohta.
\n
(5)Tunnelis ei tohi:
\n
1)tagurdada;
\n
2)pöörata tagasi;
\n
3)peatuda ega parkida väljaspool selleks määratud kohti;
\n
4)lasta sõiduki mootoril töötada kestva sõidutakistuse ajal.
\n
§ 68Liikumispuudega juhi ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juhi eriõigused
\n
(1)Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib panna oma sõiduki esi- või tagaklaasile liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi.
\n
(2)Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht võib tema kasutuses olevat sõidukit liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi olemasolul parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.
\n
(3)Liikumispuudega juht ja liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, tohib:
\n
1)asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
\n
2)parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.
\n
(4)Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki juht, kelle sõidukil on liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart, võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumispuudega või pimeda inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.
\n
7. jagu Sõiduki juhtimise keeld
\n
§ 69Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund
\n
(1)Juht ei tohi olla käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 3^1 nimetatud alkoholi piirmäära ületavas seisundis ega joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. [RT I, 29.06.2024, 4 - jõust. 09.07.2024]
\n
(2)Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel:
\n
1)juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
\n
2)juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem ning väliselt on tajutavad tema tugevalt häiritud või muutunud kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid, mille tõttu ta ei ole ilmselgelt võimeline sõidukit liikluses nõutava kindlusega juhtima.
\n
(3)Mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. (3^1) Jalgratturi, kergliikurijuhi ja pisimopeedijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,50 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,25 milligrammi või rohkem. [RT I, 29.06.2024, 4 - jõust. 09.07.2024]
\n
(4)Liiklusõnnetuses osalenud isiku toimetamisel vältimatu arstiabi saamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on vereproovi võtmise õigus, kohustatud politsei nõudmisel isikult võtma joobeseisundi tuvastamise eesmärgil vereproovi.
\n
(5)Joobeseisundi tuvastamiseks vereproovi võtmine, säilitamine, uuringuks edastamine, uuringu tegemine ja nende toimingute tasustamine toimub korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
\n
(6)Vereproovi uuringu tulemus vormistatakse korrakaitseseaduse alusel kehtestatud korras. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 70Sõiduki juhtimist keelav terviseseisund
\n
(1)Juht ei tohi olla sellises haigus- või väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist (edaspidi liiklusohtlik terviseseisund).
\n
(2)Haigusseisundid, mille esinemisel on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud, on:
\n
1)nägemisvõime vähenemine – korrektsiooniga nägemisteravus kahe silmaga koos on alla 0,5 või ainsa nägeva silmaga alla 0,6;
\n
2)horisontaalne vaateväli on kitsam kui 120°;
\n
3)tugevakujulised liikumispuuded (jäseme kaotus või moone, liigesejäikus või halvatus), välja arvatud käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud juhtudel;
\n
4)raskekujuline psüühikahäire, raskekujuline isiksuse- või käitumishäire;
\n
5)juhtimisvõimet alandava või halvava aine toime.
\n
(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on mootorsõiduki, maastikusõiduki ja trammi juhtimine keelatud käesoleva seaduse § 101 lõikes 7 sätestatud eritingimuse mittetäitmisel.
\n
(4)Liiklusohtliku terviseseisundi tuvastab arst.
\n
(5)Liiklusohtliku terviseseisundi kahtluse korral toimetab käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja isiku lähima statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja juurde.
\n
(6)Arstil on õigus valida iseseisvalt metoodika, mille alusel uurida liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde toimetatud isikut, ja otsustada, kes viibivad liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamise juures või samas ruumis.
\n
(7)Liiklusohtliku terviseseisundi meditsiinilise tuvastamise kulud tasub käesoleva seaduse § 193 lõikes 1 nimetatud liiklusjärelevalve teostaja.
\n
(8)Kui isikul on tuvastatud liiklusohtlik terviseseisund, peab ta tuvastamiskulutused hüvitama.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud politsei nõudmisel teostama tervisekontrolli liiklusohtliku terviseseisundi tuvastamiseks.
\n
(10)Liiklusohtliku terviseseisundi ekspertiisiakti vormi kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
\n
8. jagu Loomveokiga ja loomadega liiklemisel esitatavad lisanõuded
\n
§ 71Loomveokiga ja loomadega liiklemisel esitatavad lisanõuded
\n
(1)Kande-, veo- või ratsaloomadel ning kariloomal või loomakarjal peab olema juht, kes on võimeline loomi igal ajal juhtima, välja arvatud teele sissepääsu juures sellekohaselt märgistatud aladel või parklas, kui loom on kindlalt kinni köidetud.
\n
(2)Loomveokit, ratsa- või kariloomi tohib teel juhtida vähemalt 10-aastane isik. 10–14-aastane isik tohib loomveokit, ratsa- või kariloomi juhtida seadusliku esindaja või viimase nõusolekul muu täiskasvanud isiku järelevalve all.
\n
(3)Asulas tohib loomveokiga sõita sõidutee äärmisel parempoolsel rajal, asulavälisel teel – pärisuunalisel teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal.
\n
(4)Sõiduteel halva nähtavuse korral või pimeda ajal ratsutades peab ratsanik kasutama vastassuunaliikluse pool ettepoole nähtavat valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld või mõlemas suunas nähtavat merevaikkollast tuld. Need tuled võivad põleda ühes laternas. Asulateel tohib ratsutada võimalikult sõidutee või ühistranspordiraja parempoolse ääre lähedal. Asulavälisel teel tohib ratsutada pärisuunalisel teepeenral, teepeenra puudumisel või liikumiseks sobimatuse korral aga sõidutee parempoolse ääre lähedal.
\n
(5)Kariloomi tohib ajada ainult valge ajal ja võimalikult tee parempoolse ääre lähedal, välja arvatud järelevalve alt lahti pääsenud loomade ajamisel. Järelevalve alt lahti pääsenud loomade ajamisel halva nähtavuse korral või pimeda ajal peab ajaja kasutama vastassuunaliikluse pool ettepoole paistvat valget või valikkollast tuld ja taga punast tuld või mõlemas suunas paistvat merevaikkollast tuld. Need tuled võivad põleda ühes laternas. Ajajaid peab olema nii palju, et oleks tagatud liiklusohutus ja loomade kooshoidmine. Vajaduse korral tuleb loomad rühmitada.
\n
(6)Kariloomi ei tohi:
\n
1)ajada kattega teel ilma teeomaniku või valdaja loata;
\n
2)jätta teele järelevalveta;
\n
3)ajada üle raudtee või sõidutee kohas, mis ei ole selleks ette nähtud, või teha seda pimeda ajal või halva nähtavuse korral.
\n
3. peatükk SÕIDUK
\n
§ 72Sõidukiomaniku ja vastutava kasutaja kohustus
\n
(1)Sõidukiomanik ja vastutav kasutaja peavad tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise.
\n
(2)Kui mootorsõiduki omanik annab mootorsõiduki kasutada teisele isikule, peab ta mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama järgmised andmed:
\n
1)mootorsõidukit kasutanud isiku ees- ja perekonnanimi;
\n
2)mootorsõidukit kasutanud isiku aadress;
\n
3)mootorsõidukit kasutanud isiku sünniaeg või isikukood;
\n
4)mootorsõidukit kasutanud isiku juhiloa number.
\n
(3)Vastutavale kasutajale laienevad käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustused seoses tema kasutuses oleva mootorsõidukiga.
\n
(4)Mootorsõiduki omanik ja vastutav kasutaja peavad tagama, et läbisõidumõõdiku näitu ei muudeta eesmärgiga anda mootorsõiduki läbisõidust vale ettekujutus. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
(5)Kui mootorsõiduk või selle haagis ei vasta tüübikinnituse nõuetele, selle tüübikinnitus on antud ebaõigete andmete alusel või sellel esineb projekteerimis- või tootmisviga, peab mootorsõiduki või selle haagise omanik või vastutav kasutaja võimaldama valmistajal rakendada parandusmeetmeid, et viia mootorsõiduk või selle haagis nõuetega vastavusse või tagada selle ohutus. [RT I, 30.06.2020, 8 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 73Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele, nõuded varustusele ning nende nõuetele vastavuse kontrollimine
\n
(1)Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis ning nende varustus peavad vastama õigusaktidega kehtestatud tehnonõuetele. Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema nõuetekohaselt varustatud.
\n
(2)Liikluses kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema läbinud tähtaegselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli ei pea olema läbinud üksnes saarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis, välja arvatud püsiasustusega väikesaarte seaduse tähenduses suursaarel kasutatav mootorsõiduk ja selle haagis. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega. Tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi võib tõendada ka registreerimistunnistusega või liiklusregistri andmete tõendatud väljatrükiga. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
(3)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ning selle nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle teostab haldusjärelevalvet Transpordiamet. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
(4)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta teeb otsuse Transpordiamet või käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud äriühing, kellega Transpordiamet on sõlminud halduslepingu. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] (4^1) Eestis kehtib liiklusregistris registreeritud mootorsõidukile ja selle haagisele teises Euroopa Liidu liikmesriigis tehtud tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus, kui kontrolli on teinud käesoleva seaduse § 191 lõikes 1^1 nimetatud tehnonõuetele vastavust kontrolliv isik ja kui kontrolli tulemus on kantud liiklusregistrisse. [RT I, 15.03.2019, 1 - jõust. 25.03.2019]
\n
(5)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli kulud hüvitab sõiduki omanik, valdaja või vastutav kasutaja käesoleva paragrahvi lõike 12^1 alusel kehtestatud piirmäärades. Käesoleva paragrahvi lõike 12^1 alusel piirmäärade kehtestamisel tuleb arvestada, et tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelev äriühing suudaks katta osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu ja proportsionaalse osa üldkuludest ning teeniks mõistlikku ärikasumit. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
(6)Tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse mootorsõiduki või selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrolli tähtaeg, mille möödumisel kaotab sõiduk kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
(7)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule kaotab mootorsõiduk või selle haagis kehtivatele tehnonõuetele vastavuse, kui:
\n
1)kindlustusandja loeb mootorsõiduki või selle haagise hävinuks;
\n
2)liiklusjärelevalve teostaja rakendab käesoleva seaduse § 196^2 lõike 1 punktis 9 sätestatud meedet või
\n
3)Euroopa Liitu või Euroopa Majanduspiirkonda kuuluva välisriigi või Šveitsi Konföderatsiooni asjaomase ametiasutuse ametliku informatsiooni kohaselt on mootorsõidukil või selle haagisel avastatud rike või puudus, mis eeldab sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli, välja arvatud juhul, kui sõidukil ei esine käesoleva seaduse tähenduses olulist või ohtlikku riket või puudust või kui on tõendatud, et rike või puudus on kõrvaldatud. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] (7^1) Mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele tehnonõuetele, kui sellel esineb oluline või ohtlik rike või puudus. Oluline rike või puudus on rike või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Ohtlik rike või puudus on rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab isikute elu, tervist, vara või keskkonda. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] (7^2) Kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse oluline rike või puudus, võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses kasutada käesoleva paragrahvi lõike 12 või käesoleva seaduse § 85 lõike 7 alusel kehtestatud määruses nimetatud tähtaja jooksul, mis sõltub sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise ajast, kuid ei ole lühem kui 30 päeva ega pikem kui 60 päeva, ning mille möödumisel tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada uuesti tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Liikluses osaledes peab juht sõitma ettevaatlikult, arvestades rikke või puuduse iseloomu. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] (7^3) Kui mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastatakse ohtlik rike või puudus, on sõiduki liikluses kasutamine keelatud kuni rikke või puuduse kõrvaldamiseni. Pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Sellist mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses kasutada ainult käesoleva paragrahvi lõikes 7^4 sätestatud korras. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] (7^4) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7^2 sätestatule võib kehtivatele tehnonõuetele mittevastavat mootorsõidukit või selle haagist liikluses erandkorras kasutada juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis välistaks sõiduki kasutamise liikluses. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, ohu iseloomu arvestades, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, tehnonõuetele vastavuse kontrolli punkti, käesoleva seaduse §-s 74^1 nimetatud erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta.
\n
[RT I, 30.03.2021, 1 - jõust. 09.04.2021] (7^5) Käesoleva paragrahvi lõikes 7^2 nimetatud perioodi jooksul ei ole mootorsõidukit ega selle haagist lubatud kasutada sõitjateveoks ühistranspordiseaduse tähenduses ega veoseveoks autoveoseaduse tähenduses. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] (7^6) Käesoleva paragrahvi lõikes 7^2 sätestatud võimalus ei kehti käesoleva seaduse § 196^2 lõike 1 punkti 9 kohase erakorralise tehnonõuetele vastavuse kontrolli korral. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] (7^7) Käesoleva paragrahvi lõikes 7^2 nimetatud periood ei pikene, kui mootorsõiduk või selle haagis esitatakse uuesti tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja oluline rike või puudus ei ole kõrvaldatud või esineb muu oluline rike või puudus. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
(8)Mootorsõidukis ja selle haagises ei tohi olla seadmeid, mis võimaldavad avastada liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadet või häirida selle tööd.
\n
(9)Mootorsõiduk, mida loetakse töötervishoiu- ja tööohutuseseaduse mõistes töökohaks, peab olema varustatud esmaabivahenditega.
\n
(10)Kattega teel tohib sõita ainult sellise mootorsõidukiga ja selle haagisega, mis toetuvad tee pinnale pneumaatiliste või elastsest materjalist rehvide või roomikutega või elastsete patjadega varustatud roomikutega.
\n
(11)Tehnonõuded mootorsõidukile ja selle haagisele ning nõuded nende varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(12)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli tingimused ja korra, sealhulgas varustuse kontrolli tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrolli liigid, rikete ja puuduste liigitamise tingimused ja korra, tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajad, korduvasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise tähtaja, tehnonõuetele vastavuse kontrollist vabastatud sõidukite loetelu ning tehnonõuetele vastavuse kontrollis esitatavate dokumentide loetelu ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] (12^1) Tehnonõuetele vastavuse kontrolli eest võetava tasu piirmäärad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
(13)[Kehtetu - RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
§ 73^1. Mootorsõiduki ja selle haagise kasutamine pärast erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli suunamist
\n
(1)Mootorsõidukit või selle haagist, mis on olulise rikke või puuduse avastamise tõttu käesoleva seaduse § 196^2 lõike 1 punkti 9 alusel suunatud erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, võib liikluses kasutada kuni 30 päeva pärast olulise rikke või puuduse avastamist. Liikluses osaledes peab juht sõitma ettevaatlikult, arvestades rikke või puuduse iseloomu.
\n
(2)Mootorsõidukit või selle haagist, mille juhtimiselt on juht kõrvaldatud käesoleva seaduse § 91 lõike 2 punkti 5 alusel, võib liikluses kasutada üksnes pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist. Pärast ohtliku rikke või puuduse kõrvaldamist tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses kasutada ainult käesoleva seaduse § 73 lõikes 7^4 sätestatud korras.
\n
(3)Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi võib mootorsõidukit või selle haagist liikluses kasutada käesoleva seaduse § 73 lõikes 7^4 sätestatud korras.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud perioodi jooksul ei ole mootorsõidukit ega selle haagist lubatud kasutada sõitjateveoks ühistranspordiseaduse tähenduses ega veoseveoks autoveoseaduse tähenduses. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
§ 74Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijale esitatavad nõuded
\n
(1)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab:
\n
1)omama auto või traktori erialal kõrg-, keskeri- või kutsekeskharidust või sellele vastavat kvalifikatsiooni; [RT I, 02.07.2013, 1 - jõust. 01.09.2013]
\n
2)omama asjakohaseid praktilisi teadmisi, väljaõpet ja kogemusi vähemalt kolm aastat;
\n
3)omama asjaomase mootorsõiduki juhtimisõigust, mille suhtes ta kontrolli teostab. (1^1) Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija ei või olla isik, kellele on jõustunud kohtuotsusega määratud ärikeeld või kellelt on ära võetud tehnonõuetele vastavuse kontrollijana töötamise õigus. Samuti ei või kontrollija olla isik, kellelt on jõustunud kohtuotsusega ära võetud tehnonõuetele vastavuse kontrolli või sellega sarnasel tegevusalal tegutsemise õigus seoses kutse- või ametiõiguste kuritarvitamise või ametikohustuste rikkumisega. Samuti ei tohi isik olla karistatud tahtlikult sooritatud kuriteo eest, arvestades karistusregistri seaduse §-s 24 nimetatud karistusandmete kustutamise tähtaegu. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab trolli tehnonõuetele vastavuse kontrollija omama nõuetekohast elektriohutusalast ettevalmistust.
\n
(3)Transpordiamet võib lubada C-kategooria mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijal tegutseda ka D-kategooria mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijana.
\n
(4)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab olema läbinud Transpordiameti korraldatud väljaõppe ja praktika ning sooritanud sellekohase eksami.
\n
(5)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija peab olema atesteeritud. Atesteerimist korraldab ja atesteerimistunnistuse väljastab Transpordiamet.
\n
(6)Atesteerimistunnistus kehtib kolm aastat.
\n
(7)Pärast atesteerimist peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija osalema Transpordiameti korraldataval erialasel täiendusväljaõppel.
\n
(8)Transpordiamet võib atesteerimistunnistuse kehtivuse peatada kuni selle kehtivuse lõpuni ning keelduda uue atesteerimistunnistuse väljastamisest kolme aasta jooksul alates atesteerimistunnistuse kehtivuse peatamisest, kui tunnistuse omaja on rikkunud mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli reguleerivaid õigusakte. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
(9)Kui Transpordiamet on rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud meetmeid pikemaks perioodiks kui üks aasta, peab tunnistuse omaja tunnistuse kehtivuse taastamiseks läbima käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljaõppe ja praktika ning sooritama sellekohase eksami. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015] (9^1) Kui Transpordiamet on rakendanud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud meetmeid lühemaks perioodiks kui üks aasta, võib Transpordiamet tunnistuse omajalt nõuda selle kehtivuse taastamiseks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud eksami sooritamist. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015] (9^2) Kui atesteerimistunnistuse kehtivuse lõppemisest on möödunud rohkem kui viis aastat, peab mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija läbima käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud väljaõppe ja praktika ning sooritama sellekohase eksami. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
(10)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija atesteerimise nõuded ja korra, sealhulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud õiguse andmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(11)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollija eksamineerimise ja atesteerimise eest tuleb tasuda riigilõivu.
\n
(12)Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollijana ning trolli tehnonõuetele vastavuse kontrollijana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Transpordiamet. [RT I, 30.12.2015, 1 - jõust. 18.01.2016]
\n
§ 74^1. Mootorsõiduki ja selle haagise erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimine
\n
(1)Lisaks käesoleva seaduse §-s 73 sätestatud tehnonõuetele vastavuse kontrollile tuleb erisüsteemiga mootorsõiduk ja selle haagis esitada perioodiliselt erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Erisüsteem käesoleva seaduse tähenduses on mootorsõidukil või selle haagisel kasutatav süsteem, mis võib kujutada ohtu inimesele või keskkonnale ja mille nõuetele vastavust ei saa või ei ole otstarbekas kontrollida tehnonõuetele vastavuse kontrollis, sest see:
\n
1)eeldab sõidukilt osade eemaldamist või
\n
2)nõuab kontrollijalt teadmisi või oskusi, mida ei nõuta tehnonõuetele vastavuse kontrollijalt, või
\n
3)eeldab ruume või inventari, mille olemasolu ei nõuta tehnonõuetele vastavuse kontrolliga tegelevalt äriühingult.
\n
(2)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavust on kohustuslik perioodiliselt kontrollida sõltuvalt erisüsteemist, mootorsõiduki ja selle haagise kategooriast või mootorsõiduki või selle haagise kasutusotstarbest vähemalt korra kümneaastase perioodi jooksul, kuid mitte sagedamini kui korra kaheteistkümne kuu pikkuse perioodi jooksul.
\n
(3)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis tuvastab käesoleva seaduse §-s 74^2 nimetatud äriühing erisüsteemi või selle osa vastavuse mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele. Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemusi tõendatakse liiklusregistri andmetega.
\n
(4)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll kaotab kehtivuse, kui:
\n
1)kindlustusandja loeb mootorsõiduki või selle haagise hävinuks;
\n
2)erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollis avastatakse ohtlik rike või puudus, mis otseselt ja vahetult ohustab inimese elu, tervist, vara või keskkonda.
\n
(5)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuse esitab selle vastavuse kontrollija liiklusregistrisse.
\n
(6)Kui kehtiva erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga mootorsõiduki või selle haagise erisüsteem võib ohustada inimese elu, tervist, vara või keskkonda või kui erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel kalduti kõrvale kehtestatud nõuetest, mille tõttu ei ole erisüsteemi tehnonõuetele vastavus tõendatud, tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse erakorraliseks kontrolliks enne tähtaja saabumist. Erakorraliselt kontrollitakse mootorsõiduki ja selle haagise erisüsteemi või selle osa vastavust mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele ning määratakse uus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtpäev.
\n
(7)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
\n
1)mootorsõiduki või selle haagise erisüsteemid;
\n
2)erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajad;
\n
3)erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegemise täpsemad nõuded ja korra;
\n
4)juhud, millal mootorsõiduk või selle haagis tuleb esitada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse erakorraliseks kontrolliks;
\n
5)erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemuste liiklusregistrisse esitamise korra.
\n
(8)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõidukit või selle haagist võib liikluses kasutada erandkorras juhul, kui sellel ei esine ohtlikku riket ega puudust, mis otseselt ja vahetult ohustaks inimese elu, tervist, vara või keskkonda. Sellisel juhul on mootorsõiduki või selle haagisega lubatud sõita ettevaatlikult, arvestades ohu iseloomu, üksnes mööda lühimat teed lähimasse remondikohta, erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise kohta, Transpordiameti teenindusbüroosse või parkimiskohta. [RT I, 30.03.2021, 1 - jõust. 09.04.2021]
\n
§ 74^2. Teatamiskohustus ja nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegevale äriühingule
\n
(1)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimiseks peab äriühing esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatud korras.
\n
(2)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev äriühing peab olema usaldusväärne.
\n
(3)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeva äriühingu suhtes ei tohi olla pankrotti välja kuulutatud, likvideerimismenetlust algatatud ega esineda muid asjaolusid, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise.
\n
(4)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeval äriühingul ei tohi olla riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete ajatamata võlgu.
\n
(5)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegev äriühing ja tema personal peavad olema kompetentsed, vältima huvide konflikti ning tagama erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli ohutuse, kvaliteedi, ühetaolisuse ja usaldusväärsuse.
\n
(6)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeval äriühingul peavad olema ruumid ja inventar, mis võimaldavad erisüsteemi tehnonõuetele vastavust ohutult ja kvaliteetselt kontrollida.
\n
(7)Nõuded erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli tegeva äriühingu personalile, ruumidele, inventarile ja kontrolli kvaliteedi tagamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(8)Erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli ruumis peavad olema tehnilised vahendid, millega on võimalik jälgida ja salvestada erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimist. Jälgida ja salvestisi kasutada on õigus riikliku järelevalve tarbeks ning vaiete ja kaebuste lahendamiseks. Salvestisi säilitatakse vähemalt kuus kuud, kuid mitte kauem kui üks aasta.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud tehniliste vahendite paigaldamise, kasutamise ja andmete töötlemise korra ning nõuded tehnilistele vahenditele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 30.03.2021, 1 - jõust. 09.04.2021]
\n
§ 75Tehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve
\n
[RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(1)Tehnonõuetele vastavuse kontrolli haldusjärelevalve on tegevus, mille eesmärgiks on tuvastada tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti ning mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise ja selle kvaliteedi vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ning kontrollida käesoleva seaduse § 191 lõikes 1 nimetatud halduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haldusjärelevalvet teostavad Transpordiameti volitatud ametiisikud. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(3)Haldusjärelevalve teostaja peab oma tööülesannete täitmisel esitama ametitõendi. Haldusjärelevalve teostaja peab tagama talle teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse, kui õigusaktides ei ole ette nähtud selle avaldamist. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(4)Haldusjärelevalve teostajal on õigus: [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
1)takistamatult ja ette teatamata kontrollida mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimist ja selle kvaliteeti;
\n
2)kontrolli läbiviimiseks siseneda tehnonõuetele vastavuse kontrollpunkti, nõuda tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimiseks õigust omavalt isikult ja käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud isikult vajalike dokumentide, andmete ja muude materjalide ning selgituste esitamist; [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
3)kontrollida tehnonõuetele vastavuse kontrollimise punkti vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele;
\n
4)viibida tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise juures ja tutvuda selle korraldusega;
\n
5)kontrollida mootorsõidukit ja selle haagist tehnonõuetele vastavuse kontrollile õigusaktidega kehtestatud nõuete täitmise osas.
\n
6)[kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(8)[Kehtetu - RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 75^1. Riiklik järelevalve erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollimise üle
\n
(1)Riiklikku järelevalvet erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolli nõuete täitmise üle teostab Transpordiamet.
\n
(2)Transpordiametil on õigus teha ettekirjutus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile sätestatud nõude rikkumise vältimiseks, tegevuse erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollile kehtestatud nõudega kooskõlla viimiseks või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrolliga seotud kohustuse täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamise takistamise lõpetamiseks, määrates ettekirjutuse täitmiseks mõistliku tähtaja.
\n
(3)Kui erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontrollija või erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse kontroll ei vasta kehtestatud nõuetele, on Transpordiametil õigus mootorsõiduki või selle haagise omanikule või vastutavale kasutajale teha ettekirjutus erisüsteemi tehnonõuetele vastavuse erakorralise kontrolli läbimiseks.
\n
(4)Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Transpordiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 640 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot. [RT I, 30.03.2021, 1 - jõust. 09.04.2021]
\n
§ 76Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimine
\n
(1)Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist.
\n
(2)Registreerimine on toiming, millega käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asutus kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki või selle haagise ning sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse. Mootorsõiduki või selle haagise registreerimist tõendatakse registreerimistunnistuse või liiklusregistri andmete alusel. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
(3)Registreerimisele kuulub Eestis alaliselt elava, Eestis elamisloa saanud füüsilise ja Eestis registreeritud juriidilise isiku Eestis kasutusele võetav mootorsõiduk või selle haagis. Samuti kuulub registreerimisele välisriigis alaliselt elava füüsilise isiku, välisriigis registreeritud juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja kasutusele võetud mootorsõiduk ja haagis, mis on Eestis pidevalt viibinud kauem kui üks aasta. (3^1) Registreerima ei pea Eesti Vabariigi territooriumil viibivat välisriigi relvajõudude mootorsõidukit, mis on välisriigis registreeritud ja millele on seal väljastatud registreerimismärk või -tunnus. [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(4)Kui mootorsõiduki või selle haagise omanik on füüsiline isik, kes ei oma Eestis elamisluba, või juriidiline isik, kes ei ole seaduses ettenähtud korras Eestis registreeritud, kantakse liiklusregistrisse vastutava kasutajana mootorsõiduki või selle haagise omaniku poolt määratud Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
(5)Kui mootorsõiduk või selle haagis kuulub ühistele omanikele, kantakse liiklusregistrisse kõik omanikud ning vastutava kasutajana mootorsõiduki või selle haagise omanike poolt määratud üks omanik.
\n
(6)Eestisse ajutiseks kasutamiseks toodud mootorsõiduk ja selle haagis registreeritakse tollideklaratsioonis märgitud tähtajani.
\n
(7)Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise toimingu või sellest keeldumise otsuse ning nendega seonduvad registritoimingud teeb Transpordiamet. Registreerimisel väljastatakse mootorsõidukile ja selle haagisele registreerimismärk ja -tunnistus.
\n
(8)Trollibussi ja selle haagise registreerib ja nende üle peab arvestust nende omanik.
\n
(9)Enne mootorsõiduki ja selle haagise registreerimist tuleb nendele teostada registreerimiseelne tehnonõuetele vastavuse kontroll, mille käigus tehakse otsus mootorsõiduki või selle haagise kehtivatele tehnonõuetele vastavuse kohta. Otsus vormistatakse kirjalikult üksnes juhul, kui mootorsõiduk või selle haagis tunnistatakse kehtivatele nõuetele mittevastavaks.
\n
(10)Kasutada ei tohi mootorsõidukit ega selle haagist, välja arvatud Eestis tähtajaliselt registreeritud välisriigi mootorsõiduk ja selle haagis, millel on nii Eesti riiklik registreerimismärk kui ka teise riigi tunnusmärk.
\n
(11)Riigist väljasõidul peab Eestis registreeritud mootorsõidukile või autorongile olema taha nähtavale kohale paigaldatud Eesti tunnusmärk, kui see puudub registreerimismärgil. Riiki sissesõidul peab välisriigis registreeritud mootorsõidukile või autorongile olema taha paigaldatud selle riigi tunnusmärk, kus mootorsõiduk on registreeritud, kui see puudub registreerimismärgil.
\n
(12)Rahvusvahelises liikluses osalevale mootorsõiduki haagisele, millele ei ole pädeva ametiasutuse poolt väljastatud registreerimistunnistust ega registreerimismärki, kuid millele on selle riigi pädeva asutuse poolt väljastatud tunnistus haagise lubatud masside kohta ja tõend haagise iga-aastase tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimise kohta, paigaldatakse registreerimismärgi kohale vedukauto registreerimismärk.
\n
(13)Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(14)Registreerimismärgi väljastamise, Transpordiameti spetsialisti kohalekutsumise ning mootorsõiduki ja selle haagisega seotud registrikannete tegemise eest liiklusregistris tuleb tasuda riigilõivu.
\n
§ 77Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimisest keeldumine, registriandmete muutmine ning registrist kustutamine
\n
(1)Transpordiamet teeb otsuse mootorsõiduki või selle haagise registreerimisest või muu registritoimingu tegemisest keeldumise kohta, kui:
\n
1)esitatud ei ole registreerimiseks vajalikke dokumente või andmeid;
\n
2)mootorsõiduk või selle haagis ei vasta kehtivatele nõuetele või
\n
3)on koostatud varuosadest;
\n
4)mootorsõiduk või selle haagis on hävimise tõttu või nõuetekohase lammutustõendi alusel registrist kustutatud. (1^1) Transpordiamet võib keelduda sellise mootorsõiduki või selle haagise registreerimisest, mis vastab kehtivatele nõuetele, kuid millega siiski kaasneb oluline oht inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale ning mille suhtes on Euroopa Liidu liikmesriigi turujärelevalveasutus või tüübikinnitusasutus rakendanud turujärelevalve meetmeid või tüübikinnitusele vastavuse järelevalvemeetmeid. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud juhul võib auto ja selle haagise registreerimisest keelduda kuni kuueks kuuks ning mopeedi, mootorratta ning traktori ja selle haagise registreerimisest, kuni valmistaja on täitnud kõik asjakohased tingimused. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
(2)Registriandmete muutmine on liiklusregistrisse kantud mootorsõiduki ja selle haagise ning nendega seotud isikute andmete muutmine, lisamine või ärajätmine.
\n
(3)Registriandmete muutmiseks peab mootorsõiduki ja selle haagise omanik või tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Transpordiametile nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.
\n
(4)Registriandmete muutmiseks tuleb mootorsõiduk või selle haagis esitada Transpordiametile läbivaatuseks, kui muutuvad mootorsõiduki või selle haagise andmed või sõidukil puudub nõuetekohane identifitseerimisnumber. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(5)Registrist kustutamine on liiklusregistrisse kantud sõiduki kustutamiskande tegemine registris. Registrist kustutamiseks ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 8^1 kohast sõiduki registrikande peatamist või lõike 7 kohast sõiduki ajutiselt registrist kustutamist. [RT I, 11.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]
\n
(6)Mootorsõiduk või selle haagis kustutatakse registrist:
\n
1)mootorsõiduki või selle haagise väljaviimisel Eestist seoses mootorsõiduki või selle haagise omaniku teise riiki elama asumisega või sõiduki võõrandamisel teise riiki;
\n
2)nõuetekohase lammutustõendi alusel, kui tegemist on kolmerattalise mootorratta või kerge neliratta, sõiduauto või kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga. Käesolevas punktis nimetatud mootorsõiduki, mis on lammutatud või hävinud enne 2004. aasta 1. maid, registrist kustutamiseks ei pea lammutustõendit esitama;
\n
3)ajutiselt registreeritud mootorsõiduki või selle haagise registreerimistähtaja lõppemisel;
\n
4)käesoleva lõike punktis 2 nimetamata sõiduki, vanasõiduki või varasemalt vanasõidukina tunnustatud sõiduki puhul omaniku või tema esindaja taotluse alusel; [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
5)Euroopa Liidu liikmesriigi vastava ametiasutuse ametliku informatsiooni alusel mootorsõiduki või selle haagise registreerimise kohta selles liikmesriigis;
\n
6)Siseministeeriumi taotluse alusel käesoleva lõike punktis 2 nimetatud sõiduki üleandmisel muuseumile või sisejulgeoleku koolitusasutusele õppevahendiks;
\n
7)Kaitseväe, Keskkonnaameti, Politsei- ja Piirivalveameti või Päästeameti tõendi alusel, kui käesoleva lõike punktis 2 nimetatud sõiduk on hävinud ning sõidukit ei saa nõuetekohaselt lammutada või [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
8)muul seaduses sätestatud juhul. [RT I, 11.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014] (6^1) Mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja kustutatakse liiklusregistrist omaniku või tema pärija taotluse alusel, kui isik kinnitab, et käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 2 nimetatud sõiduk:
\n
1)on võõrandatud, ei ole tema valduses, võõrandamisleping ei ole säilinud ning omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks või
\n
2)on hävinenud ja seda ei saa nõuetekohaselt lammutada. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (6^2) Mootorsõiduk loetakse kadunud sõidukiks ja Transpordiamet kustutab selle liiklusregistrist, kui:
\n
1)registrisse omanikuna kantud füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt seitse aastat või registrisse omanikuna kantud juriidiline isik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks aasta;
\n
2)käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 2 alusel ajutiselt kustutatud sõiduki kohta edastatakse Transpordiametile teave, et tagaotsimine on lõpetatud ja sõidukit ei leitud. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2026]
\n
(7)Mootorsõiduki või selle haagise võib omaniku või tema esindaja taotluse alusel ajutiselt registrist kustutada 1–24 kuuks, vanasõidukina tunnustamata ajaloolise väärtusega sõiduki 1‒60 kuuks ja vanasõiduki 1–144 kuuks, kuid mitte kauemaks kui vanasõidukina tunnustamise tähtaja lõpuni. Ajutiselt kustutatud mootorsõiduki või selle haagise ajutiselt kustutamise lõpetamisel või ajutiselt kustutamise tähtaja möödumisel loetakse sõiduk registris olevaks. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2026] (7^1) Kui mootorsõiduki omanik soovib ajutiselt registrist kustutada sõidukit, millel puudub kehtiv tehnonõuetele vastavuse kontrolli tulemus ja millega ei ole viimase kahe aasta jooksul käidud käesoleva seaduse § 73 lõikes 6 nimetatud tehnonõuetele vastavuse kontrollis, tuleb tõendada sõiduki olemasolu Transpordiameti e-teenuste infosüsteemi kaudu või Transpordiameti büroos. Tõendamine on kehtiv 24 kuud, vanasõidukina tunnustamata ajaloolise väärtusega sõidukil 60 kuud ja vanasõidukil kuni tunnustamise tähtaja lõpuni. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2026] (7^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 7^1 nimetatud tõendamisel peab sõiduk olema identifitseeritav sõidukina, millena see on registrisse kantud. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2026]
\n
(8)Transpordiamet kustutab mootorsõiduki või selle haagise ajutiselt registrist, kui:
\n
1)registrisse kantud omanik teatab mootorsõiduki või selle haagise võõrandamisest, kuid omandaja ei ole ettenähtud aja jooksul esitanud taotlust registriandmete muutmiseks;
\n
2)mootorsõiduk või selle haagis on kuulutatud tagaotsitavaks;
\n
3)selle füüsilisest isikust omaniku surmast on möödunud vähemalt üks aasta;
\n
4)selle juriidilisest isikust omanik on olnud äriregistrist kustutatud vähemalt üks kuu. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2026] (8^1) Mootorsõiduki või selle haagise registrikande peatamine on toiming, millega Transpordiamet kustutab sõiduki andmed liiklusregistrist kuni registrikande taastumiseni. [RT I, 11.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014] (8^2) [Kehtetu - RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (8^3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (8^4) Mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning selle kasutamine liikluses on keelatud. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (8^5) Kui mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja valduses on sõiduk, mille registrikanne on olnud peatatud kauem kui seitse aastat, peab ta:
\n
1)sõiduki registrikande taastama käesoleva seaduse § 264^4 lõike 2 kohaselt;
\n
2)taotlema sõiduki ajutist registrist kustutamist käesoleva seaduse § 264^4 lõike 3 kohaselt või
\n
3)andma sõiduki üle jäätmeseaduse § 26^3 lõike 1 nõuetele vastavale jäätmekäitlejale. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2026] (8^6) Käesoleva paragrahvi lõike 8^5 punktis 3 nimetatud toimingu tegemiseks peab sõiduki vastutav kasutaja saama sõiduki omaniku nõusoleku. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2026]
\n
(9)Käsutuspiiranguga koormatud mootorsõiduki või selle haagise registriandmete muutmiseks mootorsõiduki ja haagise võõrandamisel, kasutaja vahetumisel või registrist kustutamiseks peab esitama piirangu kehtestaja kirjaliku nõusoleku.
\n
(10)Käsutuspiiranguga koormatud mootorsõiduki registrist kustutamisel käesoleva seaduse § 264 lõikes 16^2 nimetatud juhul ei pea küsima piirangu kehtestaja nõusolekut, kui sõiduki viimase kehtiva käsutuspiirangu seadmisest on möödunud rohkem kui kümme aastat. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(11)Kui tuvastatakse mootorsõiduk, mis on registrist kustutatud, võib sõiduki valdaja või selle kinnisasja omanik, millel sõiduk asub, anda sõiduki registrisse kantud omaniku nõusolekuta nõuetekohaseks lammutamiseks üle jäätmeseaduse § 26^3 lõike 1 nõuetele vastavale jäätmekäitlejale. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(12)Käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud juhul ei nõua jäätmekäitleja mootorsõiduki registreerimisdokumente ega registrisse kantud omaniku nõusolekut ning edastab lammutustõendi Transpordiametile. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(13)Käesoleva paragrahvi lõikes 6^1 nimetatud kadunud mootorsõiduki registrist kustutamise ja lõikes 7^1 nimetatud sõiduki ajutiselt registrist kustutamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2026]
\n
§ 78Tüübikinnitus, üksiksõiduki kinnitus ja kinnituse kehtivus
\n
[RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
(1)Traktori, selle haagise ja vahetatava pukseeritava seadeldise tüübikinnitusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 põllu- ja metsamajanduses kasutatavate sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk 1–51) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017] (1^1) Pisimopeedi, mopeedi ja mootorratta tüübikinnitusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kahe-, kolme- ja neljarattaliste sõidukite kinnituse ja turujärelevalve kohta (ELT L 60, 02.03.2013, lk 52–128) sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] (1^2) Sõidumeeriku, selle osa või sõidumeeriku kaardi tüübikinnitusele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 165/2014 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist (ELT L 60, 28.02.2014, lk 1–33), arvestades käesolevas seaduses sätestatud nõudeid. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017] (1^3) Tüübikinnitus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnustab, et mootorsõiduki või selle haagise tüüp või nende osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku (edaspidi koos toode) tüüp vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele; vahetatava pukseeritava seadeldise tüüp või selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüüp vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 nõuetele; pisimopeedi tüüp või selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüüp vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 nõuetele; ja sõidumeerik, selle osa või sõidumeeriku kaart vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 nõuetele. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] (1^4) Transpordiamet võib Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul tüübikinnituse andmisel seada mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistajale kõrvaltingimusena kohustuse perioodiliselt tõendada mootorsõiduki või selle haagise või toote vastavust tüübikinnitusele. Mootorsõiduki või selle haagise või toote tüübikinnitusele vastavuse perioodilise tõendamise täpsed tingimused määratakse tüübikinnituse andmise otsuses. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
(2)Üksiksõiduki kinnitus on menetlus, mille tulemusena pädev asutus tunnustab, et konkreetne mootorsõiduk või selle haagis vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele.
\n
(3)Eestis on tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemisel pädevaks asutuseks Transpordiamet.
\n
(4)Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajalikuks tehniliseks ekspertiisiks ja katsetuseks võib Transpordiamet kasutada eksperti või määratud tehnilist teenistust. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnitusega seonduvad toimingud tehakse sõiduki või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017] (4^1) Mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistaja peab tagama juurdepääsu käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohasele teabele lihtsal ja kiiresti ligipääsetaval viisil kedagi diskrimineerimata. (4^2) Mootorsõiduki või selle haagise või toote valmistaja peab võtma käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohased meetmed toodangu tüübikinnitusega kinnitatud andmetele vastavuse tagamiseks. (4^3) Vahetatava pukseeritava seadeldise valmistaja peab tagama juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 XV peatükis nimetatud teabele ja pisimopeedi valmistaja peab tagama juurdepääsu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 XV peatükis nimetatud teabele lihtsal ja kiiresti ligipääsetaval viisil kedagi diskrimineerimata. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] (4^4) Tüübikinnitus ja üksiksõiduki kinnitus antakse välja määramata ajaks, kui Euroopa Liidu liikmesriigi tüübikinnitusasutus ei ole tüübikinnitusele või üksiksõiduki kinnitusele määranud kehtivusaega. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017] (4^5) Mootorsõiduki või selle haagise tüübikinnituse kehtivus lõpeb, kui:
\n
1)mootorsõiduki või selle haagise registreerimisel muutuvad kohustuslikuks tüübikinnituse saanud mootorsõiduki või selle haagise tüübi suhtes kohaldatavad uued nõuded ning tüübikinnitust ei ole võimalik vastavalt uutele nõuetele ajakohastada;
\n
2)tüübikinnituse saanud mootorsõiduki või selle haagise tootmine lõpetatakse;
\n
3)lõpeb tüübikinnitusele määratud kehtivusaeg;
\n
4)tüübikinnitus kaotab kehtivuse eripiirangu tõttu. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017] (4^6) Kui kehtetuks muutub ainult mootorsõiduki või selle haagise ühe variandi või variandi ühe versiooni tüübikinnitus, kaotab kehtivuse vaid kõnealuse sõiduki selle konkreetse variandi või versiooni tüübikinnitus. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
(5)Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse nõuded seatakse kaupade vaba liikumise, energiatõhususe, liiklusohutuse, keskkonnakaitse, tervisekaitse, identifitseerimise, teehoiu ja omavolilise kasutamise takistamise eesmärgil. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse menetlemise tingimused ja korra, nõuded sõidukile ning selle osale, süsteemile, varustusele ja eraldi seadmestikule, sõiduki remondi-, hooldus- ja tehnilisele teabele juurdepääsu tagamisele, toodangu tüübikinnitusele vastavuse tagamise nõuded ja korra, tüübikinnituse järelevalve nõuded ning tehnilise teenistuse määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
(6)Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse ning nendega seonduvate toimingute tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 14.02.2014, 1 - jõust. 24.02.2014]
\n
§ 78^1. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse andmisest või nendega seonduvate toimingute tegemisest keeldumine
\n
(1)Transpordiamet võib tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse andmisest või nendega seonduvate toimingute tegemisest keelduda, kui:
\n
1)ei ole esitatud tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse saamiseks vajalikke dokumente või andmeid;
\n
2)mootorsõiduk või selle haagis või toode ei vasta käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele;
\n
3)vahetatav pukseeritav seadeldis ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 167/2013 nimetatud nõuetele;
\n
4)pisimopeed ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 nimetatud nõuetele; [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
5)tüübikinnituse või üksiksõiduki kinnituse andmise käigus on esitatud valeandmeid või võltsitud katsetulemusi;
\n
6)tüübikinnituse andmise käigus on kasutatud käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohast või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kohast katkestusstrateegiat, katkestusseadet või heitetõrje nurjumise seadist;
\n
7)mootorsõiduk või selle haagis või toote tüüp vastab käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuetele, kuid kujutab sellest hoolimata olulist ohtu inimese elule, tervisele, keskkonnale või varale.
\n
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Transpordiamet kuni käesoleva seaduse § 78^3 lõikes 5 sätestatud ettekirjutuse täitmiseni keelduda samaväärsesse tüüpi kuuluvale sõidukile või tootele tüübikinnituse andmisest või sellega seonduvate toimingute tegemisest. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
§ 78^2. Tüübikinnituse ja üksiksõiduki kinnituse kehtetuks tunnistamine
\n
(1)Transpordiamet võib tüübikinnituse kehtetuks tunnistada, kui valmistaja:
\n
1)taotleb tüübikinnituse kehtetuks tunnistamist;
\n
2)on tüübikinnituse andmise, valmistaja parandusmeetme või piirava meetme kohaldamisel või tüübikinnitusele vastavuse järelevalve või turujärelevalve käigus esitanud valeandmeid või võltsinud katsetulemusi; [RT I, 30.06.2020, 8 - jõust. 01.07.2020]
\n
3)on käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 kohaselt kasutuses sõiduki või selle mootori tüübikinnitusele jätkuva vastavuse kontrollimisel võltsinud katsetulemusi;
\n
4)on hoidunud selliste andmete või tehnilise kirjelduse esitamisest, mille tõttu oleks tüübikinnituse andmisest keeldutud või tüübikinnitus kehtetuks tunnistatud;
\n
5)on käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt mootorsõiduki lämmastikuühendite (NOx) heitmete kontrolli süsteemi lubamatult muutnud;
\n
6)on mootorsõiduki tüübikinnituse andmise käigus kasutanud käesoleva seaduse § 78 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohast või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 nõuete kohast katkestusstrateegiat, katkestusseadet või heitetõrje nurjumise seadist;
\n
7)ei ole käesoleva seaduse § 78^3 lõikes 5 sätestatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud;
\n
8)on täitmata jätnud käesoleva seaduse § 78 lõike 1^4 alusel kehtestatud kõrvaltingimuse.
\n
(2)Transpordiamet võib üksiksõiduki kinnituse kehtetuks tunnistada, kui üksiksõiduki kinnituse andmise käigus on esitatud valeandmeid või võltsitud katsetulemusi. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
§ 78^3. Riiklik järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle
\n
(1)Järelevalve tüübikinnitusele vastavuse üle on tegevus, mille eesmärk on kontrollida sõiduki või toote vastavust Transpordiameti poolt sõidukile või tootele antud tüübikinnitusega kinnitatud andmetele, samuti valmistaja võimet tagada sõiduki või toote vastavus tüübikinnitusega kinnitatud andmetele.
\n
(2)Järelevalvet tüübikinnitusele vastavuse üle teostab Transpordiamet.
\n
(3)Sõiduki või toote tüübikinnituse nõuetele vastavust tõendab valmistaja, tema ametlik esindaja või sissetooja.
\n
(4)Järelevalvet tegeval ametnikul on õigus nõuda valmistajalt asjakohaste dokumentide, andmete, katseprotokollide ja selgituste esitamist, tutvuda sõiduki või toote valmistamise korraldusega, viibida valmistamise juures ning suunata vabalt valitud tooteid täiendavasse kontrolli.
\n
(5)Kui sõiduk või toode ei vasta tüübikinnitusega kinnitatud andmetele või valmistaja ei suuda tagada sõiduki või toote vastavust tüübikinnitusega kinnitatud andmetele või valmistaja ei taga juurdepääsu asjakohasele teabele, on järelevalve teostajal õigus teha valmistajale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.
\n
(7)Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
\n
(8)Tüübikinnitusele vastavuse riikliku järelevalve eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
§ 78^4. Tehniline teenistus, selle määramine ja pädevus ning määramise kehtetuks tunnistamine
\n
(1)Tehniline teenistus on Transpordiamet või juriidiline isik, kelle Transpordiamet on määranud tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse korraldajaks (edaspidi määratud tehniline teenistus).
\n
(2)Määratud tehniline teenistus peab:
\n
1)olema sõltumatu tema hinnatava sõiduki või toote projekteerimise, valmistamise, tarnimise ja hooldamise protsessist;
\n
2)omama määratava tehnilise ekspertiisi või katsetuse korraldamiseks asjakohaste oskuste, tehniliste eriteadmiste ja ettevalmistusega töötajaid;
\n
3)omama tehnilise ekspertiisi või katsetuse korraldamiseks vajalikke tehnilisi ja teabevahendeid;
\n
4)tagama, et tema töötajad hoiavad oma tööga kogutud teabe salajasena.
\n
(3)Määratud tehnilisel teenistusel ei tohi olla riiklike ega kohalike maksude, lõivude, trahvide või sundkindlustuse maksete ajatamata võlgnevusi. Samuti ei tohi olla välja kuulutatud määratud tehnilise teenistuse pankrotti või tema suhtes algatatud likvideerimismenetlust või esineda muid asjaolusid, mis võiksid põhjustada tema püsiva maksejõuetuse või tegevuse lõpetamise.
\n
(4)Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatule peab traktori, selle haagise ja vahetatava pukseeritava seadeldise ning nende jaoks ettenähtud toodete tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi või katsetusega tegelev määratud tehniline teenistus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 XVI peatükis kehtestatud nõuetele.
\n
(5)Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatule peab pisimopeedi, mopeedi ja mootorratta ning nende jaoks ettenähtud toodete tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi või katsetusega tegelev määratud tehniline teenistus vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 XVI peatükis kehtestatud nõuetele. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(6)Tehnilise teenistuse tegevuskategooria määratakse lähtuvalt tehnilise teenistuse pädevusvaldkonnast vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ, millega kehtestatakse raamistik mootorsõidukite ja nende haagiste ning selliste sõidukite jaoks mõeldud süsteemide, osade ja eraldi seadmestike kinnituse kohta (ELT L 263, 09.10.2007, lk 1–160), artikli 41 lõikele 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 artikli 59 lõikele 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 artikli 63 lõikele 1.
\n
(7)Määratud tehniliseks teenistuseks saamisele eelneb vastavushindamine, mille käigus hinnatakse juriidilise isiku vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele ja mille tulemusena koostab Transpordiamet vastavushindamise aruande vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2007/46/EÜ artiklile 42, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 167/2013 artiklile 62 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 168/2013 artiklile 66.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud vastavushindamist teeb Transpordiamet. Vastavushindamisel võib Transpordiamet arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30–47), nõuetele vastava akrediteerimisasutuse antud hinnangut juriidilise isiku nõuetele vastavuse kohta.
\n
(9)Määratud tehnilise teenistuse tehnilist ekspertiisi ja katsetust arvestatakse tüübikinnituse andmise protsessis, kui tehniline teenistus on nende korraldamiseks määratud.
\n
(10)Määratud tehnilise teenistuse määramine tunnistatakse kehtetuks tehnilise teenistuse omal soovil. Määratud tehnilise teenistuse määramise võib kehtetuks tunnistada ka juhul, kui määratud tehniline teenistus ei ole käesoleva seaduse § 78^5 lõikes 5 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt täitnud.
\n
(11)Määratud tehniline teenistus teavitab Transpordiametit igast avastatud valmistajapoolsest sõiduki, selle osa, süsteemi, varustuse või eraldi seadmestiku tüübikinnituse nõuetest kõrvalekaldumisest, samuti igast nõuetele mittevastavusest, mis võib põhjustada tüübikinnituse andmisest keeldumise, selle piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise, ning määratud tehnilise teenistuse määramise ulatust ja tingimusi mõjutavatest asjaoludest.
\n
(12)Tehnilise teenistuse määramise ja pädevuse ulatuse laiendamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
§ 78^5. Riiklik järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle
\n
(1)Järelevalve määratud tehnilise teenistuse üle on tegevus, mille eesmärk on kontrollida määratud tehnilise teenistuse ning tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse korraldamise vastavust kehtestatud nõuetele. Määratud tehnilise teenistuse järelevalve käigus vaadatakse üle ka määratud tehnilise teenistuse määramisele eelnenud vastavushindamise aruanne.
\n
(2)Järelevalvet määratud tehnilise teenistuse üle teostab Transpordiamet.
\n
(3)Transpordiamet vaatab vastavushindamise aruande üle vähemalt iga kolme aasta tagant.
\n
(4)Järelevalvet tegeval ametnikul on õigus nõuda määratud tehniliselt teenistuselt asjakohaste dokumentide, andmete, katseprotokollide ja selgituste esitamist, tutvuda tehnilise ekspertiisi ja katsetuse korraldamisega, viibida nende juures ning suunata vabalt valitud tooteid täiendavasse kontrolli.
\n
(5)Kui määratud tehniline teenistus või selle tehniline ekspertiis või katsetus ei vasta kehtestatud nõuetele, on järelevalve teostajal õigus teha määratud tehnilisele teenistusele ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Kuni ettekirjutuse täitmiseni ei arvesta Transpordiamet määratud tehnilise teenistuse tüübikinnitusega seonduvate toimingute tegemiseks vajaliku tehnilise ekspertiisi ja katsetuse tulemusi.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 6400 eurot.
\n
(7)Transpordiamet võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
§ 79Registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamine
\n
(1)Registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamiseks annab loa Transpordiamet.
\n
(2)Ümberehitatud mootorsõiduk või selle haagis peab vastama kehtivatele tehnonõuetele. [RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
\n
(3)Pärast mootorsõiduki või selle haagise ümberehitust teeb Transpordiamet ümberehitatud sõidukile või selle haagisele tehnilise ekspertiisi. Ekspertiisi tegemisele võib Transpordiamet kaasata eksperte. Ekspertiis ja selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki või toote valmistaja, tema ametliku esindaja või sissetooja kulul.
\n
(4)Registreeritud mootorsõiduki või selle haagise ümberehitamise tingimused ning ümberehitamise loa andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.12.2010, 3 - jõust. 01.07.2011]
\n
§ 80Sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed, massid ja teljekoormused
\n
(1)Sõiduki tegelik mass ei tohi ületada registrimassi ja mis tahes telje koormus registriteljekoormust.
\n
(2)Kui veosega või veoseta sõiduki mis tahes mõõde, mass või teljekoormus ületab kehtestatud suuruse, võib sõidukit liikluses kasutada käesoleva seaduse §-s 34^1 kehtestatud korras. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
\n
(3)Sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud mõõtmed veosega ja veoseta, sõiduki, autorongi ja masinrongi suurimad lubatud massid ning teljekoormused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 81Sõiduki kasutamisest tuleneva vastutuse kindlustamine
\n
(1)Sõiduki suhtes tuleb sõlmida liikluskindlustuse leping või sõiduki kasutamisel peab sõiduki suhtes kehtima automaatne liikluskindlustus liikluskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel. [RT I, 29.06.2024, 2 - jõust. 15.07.2024]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 11.04.2014, 1 - jõust. 01.10.2014]
\n
§ 82Võistlussõiduk
\n
[RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
(1)Võistlussõiduk on mootorsõiduk, mis on ette nähtud ainult auto- või motospordivõistlustel või -treeningutel osalemiseks ning mis vastab spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes rahvusvaheliselt või üle-eestiliselt auto- või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse kehtestatud nõuetele.
\n
(2)Võistlussõiduk võib osaleda liikluses ainult seoses spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes üle-eestiliselt auto- või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt kehtestatud nõuetele registreeritud auto- või motospordivõistluste ja -treeningutega vastavalt võistluse või treeningu juhendile ja kooskõlastatult võistluse korraldajaga.
\n
(3)Võistlussõidukit võib juhtida liikluses ainult spordiseaduse § 4 punkti 3 mõistes üle-eestiliselt auto- või motospordi ja autonduse edendamiseks ning koordineerimiseks loodud spordiühenduse poolt registreeritud auto- või motospordivõistluste ja -treeningute juhendis nimetatud isik. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
§ 83Ajaloolise väärtusega sõiduk
\n
[RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(1)Ajaloolise väärtusega sõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 30 aastat. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(2)Vanasõiduk on ajaloolise väärtusega sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat ja mis on vanasõidukina tunnustatud. Vanasõidukina tunnustamine kehtib 12 aastat tunnustamise päevast arvates. Vanasõidukina tunnustamise tähtaja lõppemisel ei loeta sõidukit enam vanasõidukiks, sellele ei laiene vanasõidukile kehtiv regulatsioon ja sõidukile väljastatud registreerimismärgi vahetamine ei ole kohustuslik. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(3)Vanasõidukina tunnustamine on vanasõidukina registreeritava sõiduki tehnonõuetele ja originaalsusele kehtestatud nõuetele vastavuse kontrollimine.
\n
(4)Vanasõidukina tunnustamist teostavad vähemalt kümne vanasõidukiklubi määratud ja Transpordiameti tunnustatud kaks asjatundjat, kes väljastavad vanasõidukina tunnustamise akti. Vanasõidukina tunnustamine, tunnustamise akti väljastamine ning selle juurde kuuluvad toimingud teostatakse sõiduki omaniku või vanasõidukina tunnustamise taotleja kulul. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] (4^1) Vanasõidukiklubi käesoleva paragrahvi lõike 4 tähenduses on vähemalt viis aastat tegutsenud juriidiline isik, kelle tegevuse eesmärk on vanasõidukikultuuri edendamine ja ajaloopärandi säilitamine ning kellel on vähemalt kümme liiget. [RT I, 31.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(5)Vanasõiduki tunnustamise, registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrollimise korra ning tehnonõuded vanasõidukile ja nõuded selle varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 84Eritalituse sõiduk
\n
(1)Eritalituse sõiduk on:
\n
1)sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid või ülesannet, mille kestel on vaja hoiatada teisi liiklejaid sellise sõiduki kohalolust (edaspidi alarmsõiduk);
\n
2)sõiduk, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid (edaspidi hooldussõiduk);
\n
3)sõiduk ja maastikusõiduk, mida kasutab jälitusasutuse või tema halduses oleva asutuse jälitustegevusega tegelev ametnik jälitustoimingu teostamisel või julgeolekuasutuse teabe kogumisega tegelev ametnik julgeolekuasutuste seaduse alusel teabe varjatud kogumisel (edaspidi jälitussõiduk).
\n
(2)Alarmsõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võib avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded. [RT I, 12.03.2015, 6 - jõust. 22.03.2015] (2^1) Alarmsõiduki sõitjast politseiametnik, abipolitseinik, päästeteenistuja, vabatahtlik päästja, Euroopa Liidu ameti operatiivtöötaja ja rahvusvahelise koostöö raames Eestis ametiülesandeid täitev teenistuja, kelle kasutataval sõidukil on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või helisignaalita, võivad avaliku võimu ülesannete täitmisel kõrvale kalduda sõitjatele käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest. [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026]
\n
(3)Jälitussõiduki juht võib ametiülesannete täitmisel erisignaale kasutamata kõrvale kalduda käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetest, välja arvatud §-des 69 ja 70 sätestatud nõuded.
\n
(4)Hooldussõiduki juht, kelle sõidukil on sisse lülitatud kollane vilkur, võib tööülesannete täitmisel kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 14 lõikes 1, §-s 20, §-s 45 ja § 48 lõikes 6 sätestatud nõuetest ning liiklusmärkide, välja arvatud eesõigusmärgid ja kiirust piiravad märgid, ja teemärgiste nõuetest.
\n
(5)Eritalituse sõiduki juht peab käesolevas paragrahvis nimetatud õigusi kasutades tagama liikluse ohutuse.
\n
(6)Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
\n
§ 84^1. Alarmsõidukijuhile esitatavad nõuded
\n
(1)Alarmsõidukijuht peab läbima mootorsõiduki kategooriale vastava alarmsõidukijuhi koolituse.
\n
(2)Alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse väljastab koolitaja. Alarmsõidukijuhi koolitustunnistus peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel kehtestatud nõuetele.
\n
(3)Alarmsõidukijuhi koolitaja peab alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse andmed kandma liiklusregistrisse.
\n
(4)Alarmsõidukijuht, kes ei kasuta käesoleva seaduse § 84 lõikes 2 sätestatud õigust, ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koolitust läbima.
\n
(5)D-kategooria mootorsõiduki juht ei pea läbima alarmsõidukijuhi koolitust, kui ta on läbinud B- või C-kategooria mootorsõidukile vastava alarmsõiduki juhi koolituse.
\n
(6)Alarmsõidukijuhi koolitusele võetakse vastu isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba, kaasa arvatud esmane juhiluba, olnud vähemalt kaks aastat ja alarmsõidukijuhi tervisenõuetele vastav kehtiv tervisetõend. (6^1) C-kategooria mootorsõiduki alarmsõidukijuhi koolitusele võetakse vastu isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki kehtiv juhiluba ja alarmsõidukijuhi tervisenõuetele vastav kehtiv tervisetõend. [RT I, 30.03.2021, 1 - jõust. 09.04.2021]
\n
(7)Alarmsõidukijuht peab läbima alarmsõidukijuhi täienduskoolituse vähemalt iga viie aasta järel.
\n
(8)Alarmsõidukijuhi koolituse korra, pädevusnõuded, koolituse õppekava, koolitustunnistuse vormi ja liiklusregistrisse kantavad andmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 25.05.2018, 1 - jõust. 01.06.2018, lõikes 3 sätestatut rakendatakse alates 2020. aasta 1. märtsist]
\n
§ 84^2. Alarmsõidukijuhi koolitajale esitatavad nõuded
\n
(1)Alarmsõidukijuhi koolituse korraldamiseks peab koolitaja esitama majandustegevusteate majandustegevuse registrisse vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule.
\n
(2)Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 1 sätestatule esitatakse majandustegevusteates järgmised andmed ja dokumendid:
\n
1)alarmsõidukijuhi koolituse õppekava;
\n
2)andmed lektori erialase kvalifikatsiooni ja töökogemuse kohta;
\n
3)käesoleva lõike punktis 2 nimetatud lektori allkirjastatud kirjalik nõusolek koolituse andmiseks.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei rakendata, kui alarmsõidukijuhi koolitajaks on Kaitsepolitseiamet, Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Välisluureamet või Sisekaitseakadeemia.
\n
(4)Koolitajal peavad olema:
\n
1)koolituse läbiviimiseks sobiv õpperuum ja sisustus või nende kasutamise võimalus;
\n
2)õppesõiduväljak või selle kasutamise võimalus;
\n
3)õppesõiduk või selle kasutamise võimalus;
\n
4)käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele vastavad isikud.
\n
(5)Alarmsõidukijuhi koolituse õppeaine läbiviija peab:
\n
1)valdama õpetatava õppeaine aluseid;
\n
2)omama kõrg- või keskeriharidust;
\n
3)omama õppeaine sisule vastavat töökogemust.
\n
(6)Alarmsõidukijuhi koolitamisse võib kaasata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud nõuetele mittevastava spetsialisti, lähtudes alarmsõidukijuhi koolituse õppekavas oleva õppeaine eesmärgist. [RT I, 11.01.2018, 1 - jõust. 01.06.2018]
\n
§ 84^3. Riiklik järelevalve alarmsõidukijuhi koolituse korraldamise üle
\n
(1)Riiklikku järelevalvet teatamiskohustusega alarmsõidukijuhi koolituse korraldamise üle teostab Transpordiamet.
\n
(2)Riiklikku järelevalvet teostaval ametnikul on õigus nõuda koolitajalt ja koolitust vahetult läbiviivalt isikult asjakohaste dokumentide, andmete ja selgituste esitamist ning tutvuda koolituse korraldusega, samuti viibida koolituse läbiviimise juures.
\n
(3)Kui alarmsõidukijuhi koolituse korraldus ei vasta käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud nõuetele, on riikliku järelevalve teostajal õigus teha koolitajale ettekirjutus puuduse kõrvaldamiseks. Kuni ettekirjutuse täitmiseni on riikliku järelevalve teostajal õigus peatada koolitaja õppetegevus ja keelata õppegruppide registreerimine.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib riikliku järelevalve teostaja rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule on 1300 eurot ja juriidilisele isikule 6400 eurot.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku järelevalve teostaja võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. [RT I, 11.01.2018, 1 - jõust. 01.06.2018]
\n
§ 85Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukile esitatavad nõuded
\n
(1)Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukid, mis ei ole kantud liiklusregistrisse, peavad olema kehtestatud korras registreeritud Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris, läbinud käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuete kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrolli ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid.
\n
(2)Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõidukitele, nende tehnonõuetele, nõuetele vastavuse kontrollimisele, registreerimisele, ümberehitamisele ning omaniku ja vastutava kasutaja kohustustele kohaldatakse käesoleva peatüki §-des 72, 73, 76, 79 ning 84 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
(3)Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli korraldab ning selle nõuetekohase läbiviimise ja kvaliteedi üle teostab haldusjärelevalvet Kaitsevägi. (3^1) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tehnonõuetele vastavuse ja mittevastavuse kohta teeb otsuse Kaitsevägi. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017] (3^2) Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnitusele ei kohaldata §-des 78–78^5 sätestatut. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]
\n
(4)Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnituse tunnistamisel ja järelevalve teostamisel ning ümberehituse hindamisel on pädevaks asutuseks Kaitsevägi.
\n
(5)Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki registreerimise toimingu või sellest keeldumise otsuse ning nendega seonduvad registritoimingud teeb Kaitsevägi.
\n
(6)Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registris andmete muutmiseks peab sõiduki omanik, tema esindaja või muu õigustatud isik esitama Kaitseväele nõuetekohase taotluse viie tööpäeva jooksul andmete muutmisest arvates.
\n
(7)Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki registreerimise ja tehnonõuetele vastavuse kontrolli korra, tehnonõuetele vastavuse kontrolli tähtajad, korduvasse tehnonõuetele vastavuse kontrolli esitamise tähtaja, rikete ja puuduste liigitamise tingimused ja korra ning tehnonõuded ja nõuded varustusele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
(8)Kaitseväe ja Kaitseliidu sõidukite registrisse kantud sõiduki tüübikinnituse korra, tingimused ja nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
§ 86Loomveokile esitatavad nõuded
\n
(1)Loomveokil peab olema veeremistõkis või seisupidur.
\n
(2)Üle ühe meetri laiusel loomveokil peab taga olema nii aeglase sõiduki tunnusmärk kui ka kaks sõiduki külgede lähedale kinnitatud punast helkurit.
\n
(3)Liikudes pimeda ajal või halva nähtavuse korral, peab loomveokil, mis on üle ühe meetri lai, olema vasakul küljel ees valge ja taga punane tuli. Nimetatud tulede asemel võib kasutada vasakul küljel ühte laternat, millel on ees valge ja taga punane tuli.
\n
(4)Loomveokil, mis ei ole laiem, kui üks meeter, peab taga vasaku külje lähedal olema punane helkur, pimeda ajal sõiduteel liikudes aga peab olema samasugune tähistus nagu on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 3.
\n
§ 87Jalgrattale, kergliikurile ja pisimopeedile esitatavad nõuded
\n
[RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(1)Jalgrattal ja pisimopeedil peab olema:
\n
1)töökorras pidur ja signaalkell;
\n
2)ees valge ja taga punane ning vähemalt ühe ratta mõlemal küljel kollane või valge helkur. (1^1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab pisimopeed vastama ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 168/2013 sätestatud nõuetele. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] (1^2) Kergliikuri valmistajakiirus ei tohi olla suurem kui 25 kilomeetrit tunnis ja kergliikuri, välja arvatud tasakaaluliikuri mootori suurim võimsus ei tohi ületada ühte kilovatti. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(2)Kergliikuril peab olema:
\n
1)töökorras pidur või pidurdamist võimaldav süsteem;
\n
2)tasakaaluliikuril iseeneslikku liikumist takistav seade;
\n
3)signaalkell, välja arvatud juhtrauata kergliikuril;
\n
4)ees valge ja taga punane ning külgedel kollane, punane või valge helkur või tuli, välja arvatud juhtrauata kergliikuril. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(3)Jalgrattal, kergliikuril ja pisimopeedil peab põlema pimeda ajal või halva nähtavuse korral sõites ees valge ja taga punane tuli. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(4)Kaherattalise jalgratta ja kergliikuri suurim lubatud laius on 0,8 meetrit ning kolme ja enama rattaga jalgratta ja kergliikuri suurim lubatud laius on 1,25 meetrit. Jalgrattaga võib vedada üheteljelist kuni 50 kilogrammise täismassiga jalgrattahaagist. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele mittevastavaid sõidukeid võib liikluses kasutada tee omaniku nõusolekul ja tingimustel. [RT I, 23.03.2015, 3 - jõust. 01.07.2015]
\n
(5)Pisimopeed ja kergliikur peavad vastama valmistaja tehnonõuetele. [RT I, 13.11.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
4. peatükk MOOTORSÕIDUKI JUHTIMINE
\n
1. jagu Mootorsõiduki juhtimisega seotud toimingud
\n
§ 88Mootorsõidukijuhilt nõutavad dokumendid
\n
(1)Juhil peavad mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljastanud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Eestis registreeritud mootorsõiduki või selle haagise puhul võib registreerimistunnistuse asendada koopiaga. [RT I, 28.02.2015, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
(2)Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasaskandmine kohustuslik.
\n
(3)Kui juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud mootorsõiduki registreerimistunnistuse ja selle haagise registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana, kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib sõidukis. (3^1) Kui tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimine on kohustuslik, peab välisriigi mootorsõiduki või selle haagise juhil olema kaasas mootorsõiduki või selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbimist tõendav dokument. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017] (3^2) Välisriigi bussi, üle 3500-kilogrammise täismassiga veoauto ja üle 3500-kilogrammise täismassiga haagise juhil peab kaasas olema viimati antud tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart või selle koopia või elektroonilise kontrollkaardi korral selle kinnitatud väljatrükk ja liiklusjärelevalve käigus antud tehnonõuetele vastavuse kontrollkaart, kui nimetatud dokumendid on väljastatud. [RT I, 04.07.2017, 6 - jõust. 01.09.2017]
\n
(4)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentidele peab juhil kaasas olema mootorsõiduki omaniku poolt väljaantud mootorsõiduki kasutamise kirjalik nõusolek, kui juht soovib Eestis registreeritud sõiduautoga või kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautoga sõita Eestist välja mitte Euroopa Liidu liikmesriiki ja tema nimi ei ole kantud mootorsõiduki kasutajana sõiduki registreerimistunnistusele. Kirjalikku nõusolekut ei pea olema, kui omanik või registreerimistunnistusele kasutajana kantud isik on kaassõitja.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kirjalikku nõusolekut asendab mootorsõiduki kasutusleping, kui mootorsõiduki omanik ja kasutuseleandja on Eesti äriregistrisse kantud juriidiline isik, kelle põhikirjaliseks tegevuseks on mootorsõidukite rentimine, liisimine või üürimine. Kasutusleping peab sisaldama käesoleva seaduse § 89 lõikes 1 nimetatud andmeid.
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 22.03.2022, 2 - jõust. 01.04.2022] (6^1) Kui alarmsõidukijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole käesoleva seaduse §-s 84^1 nimetatud koolitustunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui koolitustunnistuse andmed on kantud liiklusregistrisse. Kui alarmsõidukijuhi koolitustunnistuse andmed ei ole kantud liiklusregistrisse, peab juhil olema vastav koolitustunnistus kaasas. [RT I, 11.01.2018, 1 - jõust. 01.06.2018]
\n
(7)Käesoleva seaduse § 95 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikul, kes on B-kategooria autos piiratud juhtimisõigusega juhi kõrval või on piiratud juhtimisõigusega juhi poolt juhitava T-kategooria mootorsõiduki vahetus läheduses, peab olema kaasas vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust tõendav juhiluba.
\n
(8)Isikul, kes juhib mootorsõidukit kooskõlas käesoleva seaduse § 109 lõigetega 1 ja 2, peab õppesõidu ajal olema kaasas koolituskursuse õpingukaart või tunnistus ja isikut tõendav dokument.
\n
(9)Kui käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud mootorsõidukijuhi õpetajal ja lõikes 2 nimetatud juhendajal puudub Eestis väljastatud juhiluba, siis peab eelnimetatud isikul kaasas olema § 99 lõike 1 kohane kehtiv välisriigi juhiluba. Õigust õpetada või juhendada mootorsõidukijuhti tõendatakse liiklusregistri andmete alusel.
\n
(10)Kohustusliku sõidumeerikuga mootorsõiduki juht peab liiklusjärelevalve teostajale esitama sõidumeeriku salvestuslehe või juhikaardi või muu dokumendi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 165/2014 artiklis 36 nimetatud ulatuses ja tingimustel. [RT I, 28.03.2017, 1 - jõust. 07.04.2017]