1)taotleja päritoluriigi õigusaktid või väärtpaberiturujärelevalve asutus ei taga piisavat järelevalvet taotleja üle;
\n
2)käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 nimetatud lepingut või kokkulepet ei ole sõlmitud ja inspektsiooni koostöö päritoluriigi väärtpaberiturujärelevalve asutusega ei ole piisav;
\n
3)selle kolmanda riigi ja Eesti vahel ei ole sõlmitud Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudellepingu artiklis 26 sätestatud standarditele vastavat lepingut, sealhulgas mitmepoolset maksulepingut, mis tagab maksustamisalase teabe tõhusa vahetamise;
\n
4)taotleja ei kuulu investorikaitse skeemi, mis vastab Euroopa Liidus ettenähtud nõuetele.
\n
(8)Inspektsioon võib tunnistada teenuste piiriülese osutamise loa kehtetuks, kui ilmnevad käesoleva seaduse §-s 58 või käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud asjaolud.
\n
(9)Investeerimisühing on kohustatud inspektsiooni ja vastava riigi väärtpaberiturujärelevalve asutust teavitama käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1, 3 ja 7 nimetatud andmete muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
9. peatükk INVESTEERIMISÜHINGU KONTROLLILE, JUHTIMISELE JA ORGANISATSIOONILISELE ÜLESEHITUSELE ESITATAVAD NÕUDED
\n
[RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
1. jagu Oluline osalus ja juhtimine
\n
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 71[Kehtetu - RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
§ 72Olulist osalust omandavatele ja omavatele isikutele esitatavad nõuded
\n
Investeerimisühingus võib olulise osaluse omandada, seda omada ja suurendada ning investeerimisühingu üle kontrolli saavutada, seda omada ja suurendada igaüks: [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
1)kes on laitmatu ärialase mainega ning kelle tegevus seoses omandamisega vastab investeerimisühingu kindla ja usaldusväärse juhtimise põhimõtetele;
\n
2)kes pärast osaluse omandamist või suurendamist valib, nimetab või määrab investeerimisühingu juhiks üksnes sellise isiku, kes vastab käesoleva seaduse §-s 79 sätestatud nõuetele;
\n
3)kelle finantsseisund on piisavalt tugev, et tagada investeerimisühingu korrapärane ja usaldusväärne tegevus, ning juriidilise isiku puhul võimaldavad tema raamatupidamise aruanded nende olemasolu korral adekvaatselt hinnata tema finantsseisundit;
\n
4)kes on võimeline tagama, et investeerimisühing on suuteline järgima käesolevas seaduses sätestatud usaldatavusnõudeid, juriidilise isiku puhul eelkõige nõuet, et konsolideerimisgrupil, mille osaks investeerimisühing saab, on olemas struktuur, mis võimaldab teostada tõhusat järelevalvet, vahetada teavet ja teha koostööd finantsjärelevalve asutuste vahel;
\n
5)kelle suhtes ei ole põhjendatud kahtlust, et osaluse omandamine, omamine või suurendamine või kontroll investeerimisühingu üle on seotud rahapesu või terrorismi rahastamisega või selle katsega või suurendab selliseid riske. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
§ 72^1. Osaluse määramise tingimused ja erisused
\n
(1)Olulise osaluse määramisel tuleb lisaks käesoleva seaduse §-des 9 ja 10 sätestatule arvesse võtta ka käesoleva seaduse § 185^4 lõikes 1 ning § 187^1 lõike 1 punktides 1 ja 2 ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatu. [RT I, 14.11.2015, 1 - jõust. 24.11.2015]
\n
(2)Olulise osaluse määramisel ei arvestata aktsiakapitali väljendavaid neid hääleõigusi, mille investeerimisühing või krediidiasutus võib omandada või mida omada seoses käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 6 nimetatud teenuse osutamisega tingimustel, et neid õigusi ei kasutata ükskõik millisel viisil selle äriühingu juhtimisse sekkumiseks ning et need õigused võõrandatakse ühe aasta jooksul alates omandamisest.
\n
(3)Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita eurofondi fondivalitseja ja lepinguriigi eurofondi fondivalitseja emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida fondivalitseja ise valitseb, eeldusel, et ta teostab oma hääleõigust emaettevõtjast sõltumatult.
\n
(4)Olulise osaluse arvutamisel ei summeerita Eesti ja lepinguriigi investeerimisühingu emaettevõtja puhul käesoleva seaduse § 185 lõikes 1 nimetatud osalusi nende osalustega, mida see investeerimisühing valitseb iga kliendi suhtes eraldi, arvestades käesoleva seaduse § 187^1 lõikes 7 nimetatud tingimusi. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
§ 73Osaluse omandamisest teavitamine
\n
(1)Isik, kes soovib investeerimisühingus otseselt või kaudselt olulise osaluse omandada või osalust suurendada nii, et see ületab 20, 30 või 50 protsenti investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust, või teha tehingu, mille tulemusel investeerimisühing muutuks tema kontrollitavaks äriühinguks (edaspidi omandaja), teavitab eelnevalt oma kavatsusest inspektsiooni ning esitab käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 ja lõike 1^1 alusel kehtestatud määruses nimetatud andmed ja dokumendid.
\n
(2)Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik omandab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus suureneb üle 20, 30 või 50 protsendi investeerimisühingu aktsiakapitalist või aktsiatega esindatud häälte arvust või kui investeerimisühing muutub selle sündmuse tõttu või tehingu tulemusel tema kontrollitavaks äriühinguks. Sellisel juhul on isik kohustatud pärast investeerimisühingu üle kontrolli saamisest või olulise osaluse omandamisest või osaluse suurenemisest teadasaamist viivitamata teavitama inspektsiooni.
\n
(3)Inspektsioon teavitab omandajat kirjalikult kahe tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud teate või käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide kättesaamisest ning §-s 74^1 sätestatud menetlustähtaja võimalikust lõppkuupäevast. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
§ 74Osaluse omandamisest teavitamisel esitatavad andmed
\n
(1)Inspektsioonile teatatakse selle äriühingu nimi, milles oluline osalus omandatakse või seda suurendatakse või mis muudetakse omandaja poolt kontrollitavaks, samuti selles äriühingus omandatava osaluse suurus ning esitatakse järgmised andmed ja dokumendid:
\n
1)omandatava äriühingu kirjeldus, mis sisaldab väljavõtet aktsiaraamatust, andmeid omandaja poolt omandatavate ja talle kuuluvate aktsiate tüübi ja häälte arvu kohta ning vajaduse korral muud informatsiooni;
\n
2)füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
\n
3)juriidilisest isikust omandaja või varakogumit valitseva juriidilise isiku nimetus, asukoht, registrikood, registritunnistuse kinnitatud ärakiri ja põhikirja olemasolu korral selle ärakiri;
\n
4)juriidilisest isikust omandaja omanike või liikmete nimekiri ning andmed igale omanikule või liikmele kuuluvate aktsiate hulga või kuuluva osa suuruse ja häälte arvu kohta;
\n
5)andmed juriidilisest isikust omandaja juhatuse ja nõukogu liikmete kohta, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku, ning nende isikute usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut ärialast mainet kinnitavad dokumendid;
\n
6)kinnitus, et osaluse omandamise tulemusel investeerimisühingu juhiks saavat isikut ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest ja karistusandmed on karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud. Välisriigi kodaniku puhul on aktsepteeritav tema päritoluriigi karistusregistri tõend või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument tingimusel, et selle väljastamisest ei ole möödunud rohkem kui kolm kuud;
\n
7)kirjeldus omandaja tegevuse kohta ettevõtluses ning omandajaga seotud isikute majanduslike ja mittemajanduslike huvide kirjeldus;
\n
8)kinnitus, et käesoleva lõike punktis 6 nimetatud isiku puhul ei ole esinenud ega esine asjaolusid, mis seaduse kohaselt välistavad tema õiguse olla investeerimisühingu juht;
\n
9)olemasolu korral omandaja kolme viimase majandusaasta aruanded. Kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud, esitatakse auditeeritud vahearuanne majandusaasta esimese poolaasta kohta. Aruannetele tuleb lisada vandeaudiitori aruanne, kui selle koostamine on õigusaktiga ette nähtud; [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
\n
10)võimaluse korral füüsilisest isikust omandaja ning temaga seotud äriühingute finantsseisundi hindamiseks vajalikud reitingud ning avalikkusele mõeldud aruanded, juriidilisest isikust omandaja puhul tema ning konsolideerimisgrupi suhtes väljastatud krediidireitingud;
\n
11)konsolideerimisgruppi kuuluva omandaja puhul konsolideerimisgrupi struktuuri kirjeldus koos andmetega sinna kuuluvate äriühingute osaluse suuruse kohta ja konsolideerimisgrupi kolme viimase majandusaasta aruanded ning vandeaudiitori aruanded; [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
\n
12)füüsilisest isikust omandaja varanduslikku seisu tõendavad dokumendid kolme viimase aasta kohta;
\n
13)andmed ja dokumendid nende rahaliste ja mitterahaliste vahendite päritolu kohta, mille eest kavatsetakse oluline osalus omandada või seda suurendada või kontroll saavutada;
\n
14)osaluse omandamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 10 ja 72^1 ;
\n
15)pärast osaluse omandamist omatava olulise osaluse suurus ja selle omamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-dele 10 ja 72^1 ;
\n
16)investeerimisühingut kontrollivaks äriühinguks muutumise korral äriplaan ning muud kontrolli saamise ja teostamisega seotud asjaolud vastavalt käesoleva seaduse §-le 10; [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
17)ülevaade investeerimisühingus rakendatavast strateegiast, kui ta omandamise tulemusel ei muutu kontrollitavaks äriühinguks. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009] (1^1) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määruse, milles täpsustatakse Inspektsioonile esitatavaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja dokumente. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009] (1^2) Inspektsioonile esitatavad andmed ja dokumendid peavad olema eesti keeles. Inspektsiooni nõusolekul võib nimetatud andmed ja dokumendid esitada ka mõnes muus keeles. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(2)Kui olulist osalust soovib omandada kolmanda riigi fondivalitseja, investeerimisühing, krediidiasutus, kindlustusandja, investeerimisfond või muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik, tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele ja dokumentidele esitada inspektsioonile kolmanda riigi vastava finantsjärelevalve asutuse tõend selle kohta, et nimetatud kolmanda riigi isikul on tegevusluba ja vastava finantsjärelevalve asutuse teadmisel täidab ta tema suhtes kehtivaid nõudeid. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(3)Inspektsioon võib kirjalikult nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet tuleb Inspektsioonile esitada. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(4)Inspektsioon võib loobuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete või dokumentide nõudmisest osaliselt või täies mahus. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]
\n
§ 74^1. Menetlus ja menetlustähtajad
\n
(1)Inspektsioon hindab omandaja vastavust käesoleva seaduse §-s 72 esitatud nõuetele ning otsustab osaluse omandamise keelamise või lubamise 60 tööpäeva jooksul (edaspidi menetlustähtaeg) Inspektsiooni poolt hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide saamist kinnitava § 73 lõikes 3 sätestatud teate esitamisest arvates.
\n
(2)Inspektsioonil on õigus käesoleva seaduse § 74 lõikes 3 sätestatud lisaandmeid ja -dokumente nõuda 50 tööpäeva jooksul menetlustähtaja algusest arvates.
\n
(3)Inspektsiooni poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lisaandmete ja -dokumentide esmakordse nõudmise ja omandajalt nõutud lisaandmete ja -dokumentide saamise vaheliseks perioodiks menetlustähtaeg peatub. Peatumine ei kesta kauem kui 20 tööpäeva.
\n
(4)Täiendava lisaandmete ja -dokumentide nõudmise korral menetlustähtaeg ei peatu.
\n
(5)Kui omandaja üle ei teostata finantsjärelevalvet või omandaja üle teostab järelevalvet kolmanda riigi finantsjärelevalve asutus, võib Inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustähtaja peatamist pikendada kuni 30 tööpäevani.
\n
(6)Inspektsioon teeb käesolevas paragrahvis sätestatud menetlusaja jooksul koostööd teise lepinguriigi pädeva järelevalve asutusega, kui omandajaks on lepinguriigis registreeritud fondivalitseja, krediidiasutus, investeerimisühing, investeerimisfond, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöö raames konsulteerib inspektsioon teiste lepinguriikide järelevalve asutustega. Inspektsioon edastab viivitamata teistele finantsjärelevalveasutustele kõik andmed, mis on olulised olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise hindamisel.
\n
(8)Kui olulist osalust soovib üheaegselt omandada rohkem kui üks isik, peab Inspektsioon neid kohtlema võrdsete asjaolude korral võrdselt. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
§ 75Osaluse omandamise tingimused
\n
(1)Inspektsioonil on õigus määrata omandajale tähtaeg, mille jooksul tal on õigus olulist osalust omandada, seda suurendada või muuta investeerimisühing kontrollitavaks äriühinguks. Inspektsioon võib ettenähtud tähtaega pikendada, kuid tähtaeg ei või kokku ületada 12 kuud. Omandaja on kohustatud nimetatud tähtaja jooksul teavitama olulise osaluse omandamise, suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutumise tehingu teostamisest või teostamata jätmise otsusest viivitamata inspektsiooni.
\n
(2)Olulise osaluse võib omandada, seda suurendada või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muuta, kui Inspektsioon ei keela oma ettekirjutusega olulise osaluse omandamist, selle suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, lähtudes käesoleva seaduse §-s 74^1 ja § 76 lõikes 1 sätestatust. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
§ 76Osaluse omandamise keelamise alused ja otsus omandamise kohta
\n
[RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(1)Inspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise ja suurendamise ning investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise, kui:
\n
1)omandaja ei vasta käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud nõuetele;
\n
2)omandaja ei ole ettenähtud tähtpäevaks Inspektsioonile esitanud käesolevas seaduses sätestatud või seaduse alusel nõutud andmeid või dokumente;
\n
3)Inspektsioonile esitatud andmed või dokumendid ei vasta õigusaktidega sätestatud nõuetele või need on ebaõiged, eksitavad või puudulikud või esitatud andmete ja dokumentide alusel ei saa kõrvaldada Inspektsiooni mõistlikku kahtlust omandamise ebasobivuses ning selles, et omandamine ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
\n
4)investeerimisühing muutuks kolmandas riigis elava või asuva isiku kontrollitavaks äriühinguks ning selle isiku üle ei teostata tema elu- või asukohariigis piisavat järelevalvet või selle kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalust teha Inspektsiooniga koostööd. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(2)Inspektsioon esitab omandajale otsuse olulise osaluse omandamise lubamise kohta või keelava ettekirjutuse kahe tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse vastuvõtmist, kuid enne menetlustähtaja lõppu. Kui omandaja üle teostab finantsjärelevalvet teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus, tuleb otsuses muu hulgas märkida tema hinnang olulise osaluse omandamise või suurendamise või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmise kohta. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Inspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või investeerimisühingu kontrollitavaks äriühinguks muutmine käesoleva seadusega vastuolus olevaks. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(4)Inspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega igakordselt keelata või piirata omandajal või isikul, kes investeerimisühingus olulist osalust omab või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, investeerimisühingus hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamist, kui esinevad käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud asjaolud. Ettekirjutuse võib inspektsioon teha olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 3 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Inspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(5)Juhul kui omandaja või isik, kes omab investeerimisühingus olulist osalust või kelle kontrollitavaks äriühinguks investeerimisühing on, on teises lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või nimetatud isikutega ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, teatab inspektsioon käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse tegemisest selle lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 4 sätestatud inspektsiooni ettekirjutuse järgimine on kohustuslik ka investeerimisühingule, tema aktsiaraamatu pidajale või muule seda laadi isikule, kes korraldab hääleõiguste teostamist. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]
\n
§ 77Osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
\n
(1)Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku kvoorumisse, kui:
\n
1)tehing on vastuolus inspektsiooni ettekirjutusega;
\n
2)inspektsioon on teinud käesoleva seaduse § 76 lõikes 3 või 4 nimetatud ettekirjutuse;
\n
3)tehingust ei ole inspektsiooni käesoleva seaduse §-des 73 ja 74 sätestatud korras teavitatud;
\n
4)tehing on tehtud pärast käesoleva seaduse § 75 lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine oli käesoleva seaduse alusel lubatud; [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(2)Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid investeerimisühingu tema kontrollitavaks äriühinguks. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 01.04.2005]
\n
(3)Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku otsus tühine. Kohus võib Inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul üldkoosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(4)Kui teostati tehingust, millega investeerimisühing pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus inspektsiooni, aktsionäri või äriühingu nõukogu või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul, arvates õiguste teostamise hetkest. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
§ 78Osaluse muutumisest teavitamine
\n
(1)Kui isik kavatseb võõrandada aktsiaid ulatuses, millega ta kaotab olulise osaluse investeerimisühingus või vähendab oma osalust alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra, või loobub kontrollist investeerimisühingu üle, peab ta kavatsusest inspektsiooni viivitamata teavitama, näidates teates ära tema omatavate, võõrandatavate ja pärast tehingut talle jäävate aktsiate arvu. [RT I 2009, 37, 250 - jõust. 10.07.2009]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui isik kaotab mõne muu sündmuse tõttu või tehingu tulemusel kontrolli investeerimisühingu üle või investeerimisühingus olulise osaluse või tema osalus väheneb alla mõne käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud määra. Sellisel juhul on isik kohustatud inspektsiooni viivitamata teavitama pärast olulise osaluse või kontrolli kaotamisest või osaluse vähenemisest teadasaamist.
\n
(3)Investeerimisühing on käesoleva seaduse §-s 73 ja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tehingutest teadasaamise korral kohustatud sellest viivitamata teavitama inspektsiooni.
\n
(4)Investeerimisühing esitab koos majandusaasta aruandega inspektsioonile andmed aktsionäride kohta, kellel majandusaasta lõpu seisuga oli investeerimisühingus oluline osalus, näidates seejuures ära aktsionärile kuuluva osaluse suuruse. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
§ 78^1. Investeerimisühingu asukoht ja peakontor
\n
[RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]
\n
(1)Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud investeerimisühingu registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis.
\n
(2)Investeerimisühingu ühinguleping või põhikiri peab kindlaks määrama, et investeerimisühingu registrijärgne asukoht ja peakontor on Eestis. [RT I, 20.04.2017, 1 - jõust. 15.01.2018]
\n
§ 79Investeerimisühingu, investeerimisvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtide valimisele, pädevusele ja tegevusele esitatavad nõuded
\n
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(1)Investeerimisühingu juhatuse või nõukogu liikmeks (edaspidi käesolevas peatükis juht) võib valida või määrata isiku, kellel on investeerimisühingu juhtimiseks vajalikud teadmised, haridus, oskused, kogemused, kutsealane sobivus, laitmatu ärialane maine ja piisavalt aega oma tööülesannete täitmiseks ning kes sobitub oma teadmiste, kogemuste ja oskuste poolest juhtide koosseisu. (1^1) Võtmeisik on investeerimisühingu finantsjuht, vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht, kes ei ole investeerimisühingu juht. Lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule kohaldatakse võtmeisikule käesoleva paragrahvi lõikeid 1 ja 2. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:
\n
1)isiku tegevus või tegevusetus on kaasa toonud investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
\n
2)isikut on karistatud esimese astme kuriteo eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
\n
3)kohus on isiku suhtes kohaldanud tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu vastavalt karistusseadustiku §-le 49 või 49^1 , samuti kui isiku suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest ja tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud;
\n
4)isik ei ole suuteline korraldama investeerimisühingu tegevust selliselt, et klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud;
\n
5)isik on esitanud inspektsioonile valeteavet või jätnud olulise teabe esitamata;
\n
6)isikut on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.
\n
(3)Juhtide valimise või määramise tulemusena peab juhtide koosseis olema investeerimisühingu juhtimiseks vähemalt käesoleva paragrahvi esimeses lõikes nimetatud tingimusi arvestades piisavalt mitmekesine ja vastama investeerimisühingu kehtestatud juhtide koosseisu mitmekesisuse põhimõttele. Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, et mõista investeerimisühingu tegevust, sealhulgas peamisi riske.
\n
(4)Investeerimisühingu juhatuses on vähemalt kaks liiget.
\n
(5)Investeerimisühingu juhid määravad kindlaks investeerimisühingu efektiivse ja usaldusväärse juhtimise meetmed ning vastutavad nende rakendamise ja regulaarse ülevaatamise eest, arvestades väärtpaberituru korrapärase toimimisega ning lähtudes klientide huvidest. Meetmete rakendamisel määratakse investeerimisühingus kindlaks selged vastutusalad ja huvide konflikti ennetamine.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud meetmete kindlaksmääramisel peavad investeerimisühingu juhid muu hulgas:
\n
1)määrama organisatsiooni ülesehituse investeerimisteenuste osutamiseks, sealhulgas töötajate teadmistele ja oskustele esitatavad nõuded, samuti ressursid ja protseduurid teenuste osutamiseks, võttes arvesse investeerimisühingu tegevuse laadi, ulatust ja keerukuse astet;
\n
2)kinnitama teenuste osutamise ja toodete pakkumise üldise poliitika, arvestades klientide vajadusi ja huve ning lähtudes investeerimisühingu riskitaluvusest, samuti asjakohaste stressitestide läbiviimise korralduse;
\n
3)kinnitama investeerimisteenuste osutamisega seotud isikute tasustamise poliitika, et tagada vastutustundlik ärijuhtimine ja klientide võrdne kohtlemine, sealhulgas huvide konflikti vältimine suhetes klientidega.
\n
(7)Investeerimisühingu juhid vaatavad regulaarselt üle investeerimisühingu strateegiliste eesmärkide ning juhtimiskorralduse asjakohasuse seoses investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamisega ning klientidele teenuste osutamise poliitika ja võtavad vajalikud meetmed tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks.
\n
(8)Investeerimisühingu juhil peab olema piisav juurdepääs andmetele ja dokumentidele, mis on vajalikud investeerimisühinguga seotud juhtimisotsuste ülevaatamiseks ja jälgimiseks.
\n
(9)Investeerimisühingu juhid peavad omama ja pühendama piisavalt aega oma ülesannete täitmiseks investeerimisühingu juhtimisel. Investeerimisühing peab eraldama piisavalt ressurssi ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(10)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 4 lõike 1 punktis 57 nimetatud investeerimisvaldusettevõtja ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 21 nimetatud segafinantsvaldusettevõtja juhatuse ja nõukogu liikmele ulatuses, mis on nende eriomast rolli arvesse võttes asjakohane. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
§ 79^1. Nõuded investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele
\n
[RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(1)Investeerimisühingu juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ning asjatundlikkusega vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes investeerimisühingu ning selle klientide huvidest.
\n
(2)Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu nimel väärtpaberi, investeerimisteenuse või kõrvalteenuse kohta kliendile teabe andmise või investeerimisnõustamisega tegeleval töötajal on vajalikud teadmised ja pädevus, et täita käesoleva seaduse §-des 86–87^2 sätestatud kohustusi.
\n
(3)Investeerimisühingu juhtidele ja töötajatele, sealhulgas nende tasustamisele, kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 48 lõigetes 4^1 –5^1 , § 49 lõigetes 1^1 –2, §-des 52, 55, 57^1 –57^4 ja 58^1 , § 59 lõigetes 1, 3 ja 4^3 , §-s 62, § 82 lõigetes 1–2^2 , §-s 84 ning § 92^2 lõigetes 4 ja 5 sätestatut. Kui inspektsioon on andnud investeerimisühingu juhile krediidiasutuste seaduse § 49 lõike 1^3 punktis 3 nimetatud loa, teavitab inspektsioon sellest Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(5)Inspektsioon avaldab juhendiga käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud investeerimisühingu töötaja teadmiste ja pädevuse hindamise kriteeriumid. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 79^2. Investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamine
\n
(1)Investeerimisühing tagab, et tema töötajate tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ning muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) ei lähe vastuollu investeerimisühingu kohustusega lähtuda oma tegevuses kliendi parimatest huvidest, sealhulgas ei või investeerimisühing mõjutada oma töötajaid soovitama tavakliendile teatud väärtpaberit võrreldes muu, kliendi vajadustele paremini vastava väärtpaberiga.
\n
(2)Töötajaks käesoleva paragrahvi, käesoleva seaduse § 79^3 lõigete 1–9 ja § 79^4 tähenduses loetakse järgmisi isikuid:
\n
1)juhatuse või nõukogu liige;
\n
2)töötaja, kelle tööülesanded hõlmavad ettevõtja nimel riskide võtmist (edaspidi riskivõtja);
\n
3)kontrollifunktsiooni täitmisse kaasatud töötaja;
\n
4)töötaja, kelle töötasu võrdub vähemalt juhatuse liikme või riskivõtja väikseima töötasuga;
\n
5)töötaja, kelle ametialane tegevus mõjutab oluliselt investeerimisühingu riskiprofiili või tema valitsetava vara riskiprofiili.
\n
(3)Investeerimisühingu töötaja tasustamise põhimõtted peavad:
\n
1)olema selged ja dokumenteeritud ning vastama investeerimisühingu suurusele, sisemisele korraldusele ning tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele;
\n
2)olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse seaduses nimetatud põhimõtetega;
\n
3)olema kooskõlas usaldusväärse ja tulemusliku riskide juhtimise põhimõtetega;
\n
4)lähtuma investeerimisühingu äristrateegiast ja eesmärkidest ning võtma arvesse investeerimisotsuste pikaajalist mõju;
\n
5)hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, soodustama vastutustundlikke äritavasid ning edendama teadlikkust riskidest ja ettevaatlikku riskide võtmist.
\n
(4)Tasustamise põhimõtted peavad olema kehtestatud ja kohaldatavad viisil, mis on sobiv, arvestades investeerimisühingu suurust ja sisemist korraldust ning tegevuse laadi, ulatust ja keerukust.
\n
(5)Investeerimisühingu nõukogu kinnitab investeerimisühingu tasustamise põhimõtted ja vaatab need regulaarselt üle. Järelevalvet tasustamispoliitika rakendamise üle teostab investeerimisühingu nõukogu, välja arvatud juhul, kui investeerimisühingus on moodustatud töötasukomitee.
\n
(6)Investeerimisühing viib vähemalt üks kord aastas läbi tasustamispoliitika rakendamise keskse ja sõltumatu sisekontrolli.
\n
(7)Riskijuhtimise ja vastavuskontrolli funktsiooni täitvate kõrgema taseme töötajate töötasu peab olema investeerimisühingu nõukogu või, kui see on moodustatud, siis töötasukomitee otsese järelevalve all.
\n
(8)Kontrollifunktsiooni täitva töötaja tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate tegevusvaldkondade töötulemustest.
\n
(9)Tasustamise põhimõtetes eristatakse selgelt järgmisi tasusid:
\n
1)põhitöötasu, mis kajastab töötaja asjakohaseid erialaseid kogemusi ja organisatsioonisisest vastutust vastavalt töötaja töölepingu juurde kuuluvale töökirjeldusele;
\n
2)tulemustasu, mis kajastab töötaja pidevaid ja riskiga korrigeeritud tulemusi ning tööd, mis on tehtud lisaks töökirjeldusele vastavale tööle.
\n
(10)Põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa ja võimaldama rakendada paindlikku tasustamispoliitikat, sealhulgas võimalust tulemustasu mitte maksta.
\n
(11)Käesoleva paragrahvi lõike 9 kohaldamiseks peab investeerimisühing määrama oma tasustamispoliitikas kindlaks asjakohased põhitöötasu ja tulemustasu komponentide suhtarvud. Suhtarvude määramisel tuleb muu hulgas arvesse võtta investeerimisühingu tegevust ja sellega seonduvaid riske ning iga vastava kategooria töötajate mõju investeerimisühingu riskiprofiilile.
\n
(12)Inspektsioon avaldab juhendiga investeerimisühingu usaldusväärse tasustamispoliitika kohaldamise täpsemad nõuded. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
§ 79^3. Tulemustasu maksmise põhimõtted
\n
(1)Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel arvestatakse järgmist:
\n
1)tulemustasu on seotud töö tulemusega ning põhineb töötaja ja asjaomase äriüksuse ning investeerimisühingu üldiste tulemuste hindamisel, mida arvutatakse mitmeaastasest ajavahemikust lähtudes ning milles võetakse arvesse investeerimisühingu äritsüklit ja äririske;
\n
2)töötaja töötulemuste hindamisel tuleb arvesse võtta investeerimisühingu finants- ja muid kriteeriume;
\n
3)tulemustasu ei tohi mõjutada investeerimisühingu suutlikkust tagada tugev kapitalibaas;
\n
4)tulemustasu ei saa olla garanteeritud, välja arvatud uutele töötajatele nende esimesel tööaastal juhul, kui investeerimisühing on kõrgelt kapitaliseeritud;
\n
5)töölepingu ennetähtaegse lõpetamisega seotud maksed kajastavad töötaja poolt aja jooksul saavutatud tulemusi ja tööülesannete täitmata jätmise või mittekohase täitmise korral vähendatakse tulemustasu vastavalt;
\n
6)hüvitisega või eelmisest töölepingust väljaostmisega seotud töötasupaketid peavad kokku sobima investeerimisühingu pikaajaliste huvidega;
\n
7)selliste töötulemuste mõõtmisel, mida kasutatakse tulemustasu reservi arvutamise alusena, võetakse arvesse igat liiki olemasolevaid ja tulevasi riske, kapitalikulusid ning vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033 vajalikku likviidsust;
\n
8)tulemustasu maksmisel võetakse arvesse kõiki olemasolevaid ja tulevasi riske;
\n
9)vabatahtlikud pensionihüvitised peavad olema kooskõlas investeerimisühingu äristrateegia, eesmärkide, väärtuste ja pikaajaliste huvidega.
\n
(2)Vähemalt 50 protsenti tulemustasust koosneb järgmistest instrumentidest:
\n
1)aktsiad;
\n
2)aktsiatega seotud instrumendid või samaväärsed mitterahalised instrumendid;
\n
3)täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid, teise taseme omavahenditesse kuuluvad instrumendid või muud instrumendid, mida on võimalik täielikult konverteerida esimese taseme põhiomavahenditesse kuuluvateks instrumentideks või alla hinnata ja mis kajastavad adekvaatselt investeerimisühingu krediidikvaliteeti pikemas perspektiivis;
\n
4)mitterahalised instrumendid, mis vastavad valitsetavate portfellide instrumentide struktuurile.
\n
(3)Kui investeerimisühing ei emiteeri ühtegi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumenti, võib inspektsioon erandina lubada kasutada samu eesmärke täitvat alternatiivset korda. Kui tulemustasu maksmisel kasutatakse alternatiivset korda, tuleb tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tagada käesoleva seaduse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 nõuete täitmine.
\n
(4)Tulemustasu maksmisel arvestatakse investeerimisühingu ning tema võlausaldajate ja klientide pikemaajaliste huvidega. Inspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumentide liikidele ja struktuuridele seada piiranguid või keelata teatud instrumentide kasutamise tulemustasu maksmiseks.
\n
(5)Arvestades investeerimisühingu äritsüklit, tegevuse laadi, riske ja asjaomase töötaja tegevust, lükkab investeerimisühing asjakohasel juhul tulemustasu maksmise vähemalt 40 protsendi ulatuses edasi kolme kuni viie aasta võrra. Kui tulemustasu on investeerimisühingu kapitalibaasi arvestades eriti suur, lükatakse tulemustasu maksmine edasi vähemalt 60 protsendi ulatuses. Maksmata tulemustasu osa ei maksta töötajale enne proportsionaalselt makstavat põhitöötasu.
\n
(6)Tulemustasu vähendatakse kuni 100 protsenti, kui investeerimisühingu finantstulemused on tagasihoidlikud või negatiivsed, muu hulgas olukorras, kus:
\n
1)isik osales investeerimisühingule olulist kahju tekitanud tegevuses või oli selle eest vastutav;
\n
2)isik ei tule tööülesannete täitmisega toime ebapiisava tööoskuse, töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu või on tööandja hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
\n
(7)Investeerimisühingu töötajal ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse käesoleva seaduse §-s 79^2 nimetatud tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste saavutamist.
\n
(8)Kui töötaja lahkub investeerimisühingust enne pensioniikka jõudmist, hoiab investeerimisühing käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 9 kohaldamisel vabatahtlikke pensionihüvitisi viie aasta jooksul lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul. Kui töötaja jõuab pensioniikka ja läheb pensionile, makstakse talle vabatahtlik pension välja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud instrumentide kujul.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 5 ja 8 ei kohaldata, kui:
\n
1)investeerimisühingu bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest väiksem;
\n
2)töötaja aastane tulemustasu ei ole suurem kui 50 000 eurot ega moodusta üle ühe neljandiku tema aastasest töötasust.
\n
(10)Kui investeerimisühing saab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse § 8 lõikes 1 nimetatud erakorralist avalikku finantstoetust, siis investeerimisühing:
\n
1)ei maksa juhatuse liikmetele tulemustasu;
\n
2)kehtestab piirangu tulemustasu maksmiseks investeerimisühingu töötajatele, kui tulemustasu maksmine läheks vastuollu investeerimisühingu tugeva kapitalibaasi säilimisega ja erakorralise avaliku finantstoetuse õigeaegse lõppemisega. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
§ 79^4. Töötasukomitee
\n
(1)Investeerimisühingus, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus on asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul olnud keskmiselt 100 miljonit eurot või sellest suurem, moodustatakse nõukogu liikmetest koosnev töötasukomitee.
\n
(2)Investeerimisühing ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on moodustatud konsolideeritud tasandil ja selle tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi.
\n
(3)Töötasukomitee:
\n
1)teostab järelevalvet juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise üle;
\n
2)hindab tasustamise põhimõtete rakendamist ja tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele ning teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;
\n
3)valmistab investeerimisühingu nõukogule ette tasustamisotsuste projektid.
\n
(4)Töötasukomitee lähtub oma tegevuses investeerimisühingu aktsionäride ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
§ 80Juhtidest ja audiitorist teavitamine
\n
(1)Investeerimisühingu juhi valimisel või määramisel peab valitav või määratav isik investeerimisühingule esitama:
\n
1)käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatud andmed;
\n
2)kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud investeerimisühingu juhtimist välistavad asjaolud. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(2)Investeerimisühing teatab inspektsioonile juhi ja audiitori valimisest või määramisest, samuti nende tagasiastumisest või tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist või juhi ametiaja pikendamisest vähemalt kümme päeva enne asjakohase otsuse tegemist või viivitamata pärast asjakohase avalduse saamist ning esitab vajaliku teabe käesoleva seaduse § 79 lõigetes 1–3 ja 9 sätestatud nõuete täitmise hindamiseks. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(3)Juhi valimise või määramise korral peab investeerimisühing esitama inspektsioonile käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmed ja juhi kinnituse ning audiitori valimise või määramise korral tema nime ja audiitori kinnituse, et juhi või audiitori suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla investeerimisühingu juht või audiitor. [RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]
\n
§ 81Juhi tagasikutsumine
\n
(1)Inspektsiooni ettekirjutusega võib investeerimisühingult nõuda juhi tagasikutsumist, kui:
\n
1)juht ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
\n
2)seoses tema valimise või määramisega on esitatud eksitavaid, mittetäielikke või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või dokumente;
\n
3)investeerimisühingu juhi tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline investeerimisühingut usaldusväärselt ja kindlalt juhtima. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(2)Kui investeerimisühing ei ole täielikult või tähtaegselt täitnud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, on inspektsioonil õigus nõuda juhi tagasikutsumist kohtu poolt.
\n
2. jagu Organisatsioonilised nõuded
\n
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 81^1. Üldised organisatsioonilised nõuded
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(4)Investeerimisühing peab kehtestama, rakendama ja säilitama õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et tagada investeerimisteenuste osutamise järjepidevus ja korrapärasus. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(8)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(9)Investeerimisühing järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid, sealhulgas on tal asjakohased ja proportsionaalsed info- ja kommunikatsioonitehnoloogia süsteemid ning ta haldab neid määruse artiklis 7 sätestatu kohaselt. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
§ 82Sise-eeskirjad
\n
(1)Investeerimisühingus peavad olema kehtestatud ja rakendatud investeerimisühingu ning tema juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad protseduurireeglid (edaspidi käesolevas, 10. ja 11. peatükis sise-eeskirjad), mis tagavad investeerimisühingu tegevust reguleerivate õigusaktide ja investeerimisühingu juhtorganite otsuste täitmise.
\n
(2)Investeerimisühingu kehtestatud ja rakendatud sise-eeskirjad peavad tagama investeerimisteenuste õigus- ja korrapärase osutamise. Investeerimisühing hindab regulaarselt sise-eeskirjade toimivust ja vastavust tegelikkusele ning korrigeerib sise-eeskirju nii, et oleks tagatud klientide huvide parim kaitse.
\n
(3)Sise-eeskirjadega määratakse muu hulgas kindlaks:
\n
1)investeerimisühingu sisese teabe ja dokumentide liikumise kord, sealhulgas teabe esitamise ja edastamise nõuded;
\n
2)investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste osutamise kord, sealhulgas kava investeerimisteenuste osutamisega seotud äritegevuse katkemise ohu määramiseks, selle riski maandamiseks või vältimiseks; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
3)töötajate valikukriteeriumid, töö- või ametiülesanded, alluvussuhted, aruandlusahelad, aruannete esitamise protseduur ja õiguste delegeerimine, sätestades funktsioonide lahususe investeerimisühingu nimel kohustuste võtmisel, teenuste kajastamisel raamatupidamises ja aruannetes ning riskide hindamisel;
\n
4)andmekogude pidamise ja andmete käitlemise kord;
\n
5)sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse rakendamiseks ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirjad. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
§ 82^1. Riskide juhtimine
\n
[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^2. Sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess
\n
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(1)Investeerimisühingu kõik olulised riskid peavad olema igal hetkel adekvaatselt kaetud omavahenditega.
\n
(2)Investeerimisühing kehtestab usaldusväärse, tulemusliku ja kõikehõlmava korra, strateegiad, süsteemid ja protsessid, et hinnata ja säilitada pidevalt sisemise kapitali suurust, liike ja koosseisu ning likviidset vara, mida ta peab piisavaks, et katta seda laadi ja selle tasemega riske, mida ta võib teistele tekitada või millele see investeerimisühing on avatud või võib avatud olla ning mis vastavad ajakohase investeerimisühingu keerukusele, riskiprofiilile, tegevuse ulatusele ja juhtorgani poolt kindlaks määratud riskitaluvusele. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(3)Investeerimisühing kehtestab korra, strateegiad, süsteemid ja protseduurid, et teha kindlaks, juhtida ja jälgida:
\n
1)kliendile tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele;
\n
2)turule tekitatava riski olulisi allikaid ja mõju, samuti igasugust olulist mõju omavahenditele;
\n
3)investeerimisühingule avalduva riski olulisi allikaid ja mõju, eelkõige neid, mis võivad omavahendite taset vähendada;
\n
4)likviidsusriski asjakohastel ajavahemikel, et tagada investeerimisühingu likviidsete vahendite piisav tase, sealhulgas seoses käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud riskide oluliste allikate käsitlemisega. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud riskide hindamisel arvestatakse käesoleva seaduse §-s 88 sätestatut. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud riskide tõhusa juhtimise vahendina kaalub investeerimisühing kutsekindlustuse sõlmimist. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 kohaldamisel loetakse asjakohasel juhul investeerimisühingule avalduva riski oluliseks allikaks ja mõjuks:
\n
1)muutusi vara bilansilises väärtuses, sealhulgas nõudeid seotud vahendite suhtes;
\n
2)klientide või vastaspoolte maksejõuetust;
\n
3)väärtpaberi-, valuuta- ja kaubapositsioone;
\n
4)kohustusi kindlaksmääratud hüvitisega pensioniskeemide suhtes. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(7)Investeerimisühing kaalub hoolikalt igasugust olulist mõju omavahenditele, kui selliseid riske ei ole Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikli 11 kohaselt arvutatud omavahendite nõuetes asjakohaselt arvesse võetud. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(8)Lõpetamise või likvideerimise korral kaalub investeerimisühing kogu turult väljumise protsessi jooksul hoolikalt omavahendite ja likviidsete vahendite haldamise nõudeid ja vajalikke ressursse, võttes arvesse ärimudelite ja strateegiate elujõulisust ja kestlikkust. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
§ 82^3. Investeerimisühingu juhi, töötaja ja muu seotud isiku isiklik tehing
\n
(1)Investeerimisühing peab sise-eeskirjadega määrama temaga seotud isikute isiklike väärtpaberitehingute tegemise korra ja tagama klientide huvide kaitse ning turu õigus- ja korrapärase toimimise.
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^4. Huvide konflikti maandamine ja vältimine
\n
(1)Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed, et määrata ja maandada või vältida investeerimisteenuse ning kõrvalteenuse osutamisel investeerimisühingusisest huvide konflikti, investeerimisühinguga kontrollsuhet omava isiku huvide konflikti, investeerimisühingu ja kliendi ning klientide omavaheliste huvide konflikti ja nende kahjulikku mõju klientide huvidele, ning rakendab neid meetmeid. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka rahalise või mitterahalise tasu või hüve saamisele seoses investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisega ning investeerimisühingu juhtide ja töötajate tasustamisele. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(4)Investeerimisühing teavitab enne investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist klienti huvide konflikti üldisest laadist või allikast ning selliste riskide maandamiseks rakendatud meetmetest, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud investeerimisühingu rakendatud meetmed konkreetsel juhul ei taga kliendi huvide kahjustamise ohu vältimist. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud teavitus tuleb teha püsival andmekandjal ja piisava üksikasjalikkusega, võttes sealjuures arvesse kliendi liiki, et võimaldada kliendil teha teenuse kohta igakülgselt kaalutud otsus huvide konflikti kontekstis. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(9)Püsiv andmekandja on teabe taasesitamist võimaldav vahend võlaõigusseaduse § 11^1 tähenduses. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(10)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^5. Täiendavad organisatsioonilised nõuded investeerimisanalüüse koostavale ja levitavale investeerimisühingule
\n
[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^6. Olulise tööülesande või tegevuse edasiandmine
\n
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(1)Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega sellise tööülesande või tegevuse edasiandmise korra, mis on investeerimisteenuse pidevaks ja nõuetekohaseks osutamiseks komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 30 tähenduses oluline, ning rakendab sise-eeskirju ja muid mõistlikke meetmeid põhjendamatute tegevusriskide vältimiseks. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(2)Käesolevas seaduses käsitatakse edasiandmist komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 2 punkti 3 tähenduses. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(3)Edasiandmine ei või kahjustada investeerimisühingu sisekontrolli kvaliteeti ega takistada investeerimisühingu üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(4)Edasiandmisel peavad olema täidetud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/565 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse edasiandmisel lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud ning käesolevast seadusest tulenevad nõuded, sealhulgas rakendab investeerimisühing usaldusväärseid turvasüsteeme, et tagada teabeedastusviiside ohutus ja autentimine, vähendada andmete rikkumise ja loata juurdepääsu riski ning hoida ära teabelekked, säilitades igal ajal andmete konfidentsiaalsuse. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
§ 82^7. Kliendi kaebuste lahendamine
\n
[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^8. Klientidele teabe esitamise üldtingimused ja teabe edastamise vorm
\n
[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^9. Üldised organisatsioonilised nõuded väärtpabereid välja töötavale investeerimisühingule
\n
(1)Investeerimisühing kehtestab sise-eeskirjadega tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaberi heakskiitmise ja olulise muutmise korra ning rakendab seda iga välja töötatud väärtpaberi pakkumisel või turustamisel.
\n
(2)Väärtpaberi väljatöötamine on väärtpaberi loomine, arendamine, emiteerimine või selle omaduste kujundamine.
\n
(3)Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjade ja muude õiguslike, tehniliste ning organisatsiooniliste meetmete rakendamisega, et väärtpaberi väljatöötamise ja sellega seotud töötaja tasustamise põhimõtted on kooskõlas käesoleva seaduse § 82^4 lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega. Väärtpaberi struktuur ja omadused ei või kahjustada klientide huve ning väärtpaberituru usaldusväärset ja korrapärast toimimist ega võimaldada investeerimisühingul vähendada riske või neist vabaneda seoses väärtpaberi alusvaraga, mida investeerimisühing oma arvel hoiab.
\n
(4)Investeerimisühing hindab enne väärtpaberi turuletoomist, et välja töötatud väärtpaber ei ohusta väärtpaberituru usaldusväärset ja korrapärast toimimist ega finantssüsteemi stabiilsust. Investeerimisühing analüüsib väärtpaberi väljatöötamisel võimalikke huvide konflikte, jälgides eelkõige, et välja töötatud väärtpaber ei kahjusta kliendi huve, kui lõppklient võtab positsiooni, mis on vastupidine investeerimisühingu varem hoitud positsioonile või positsioonile, mida investeerimisühing kavatseb hoida pärast välja töötatud väärtpaberi müüki.
\n
(5)Investeerimisühing tagab, et väärtpaberi väljatöötamisega seotud töötajatel on vajalik asjatundlikkus, et mõista väljatöötatava väärtpaberi omadusi ja riske.
\n
(6)Investeerimisühing tagab, et investeerimisühingu juhtidel on kontroll väärtpaberi heakskiitmise protsessi üle ja et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 22 lõike 2 punktis c nimetatud aruanded hõlmavad teavet investeerimisühingu välja töötatud väärtpaberi ja selle turustamisstrateegia kohta. Investeerimisühing esitab käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud aruanded nõudmisel inspektsioonile.
\n
(7)Investeerimisühing tagab, et komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 22 lõikes 2 nimetatud vastavuskontrolli funktsiooni täitja kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjade ning investeerimisühingu rakendatud õiguslike, tehniliste ja organisatsiooniliste meetmete regulaarset ülevaatamist ning ajakohastamist, et tuvastada riske, mis võivad mõjutada investeerimisühingu võimet täita käesoleva seaduse 3. osas sätestatud nõudeid.
\n
(8)Kui investeerimisühing töötab väärtpaberi välja koostöös teise investeerimisühingu või muu isikuga, määratakse poolte vastastikused kohustused kindlaks kirjalikus vormis lepinguga.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–8 ja käesoleva seaduse §-des 82^10 –82^14 sätestatut kohaldatakse väärtpabereid välja töötavale investeerimisühingule niivõrd, kui see on asjakohane ning proportsionaalne väärtpaberi ja selle sihtrühma ning investeerimisteenuse olemust arvesse võttes. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^10. Üldised organisatsioonilised nõuded väärtpabereid turustavale investeerimisühingule
\n
(1)Teise investeerimisühingu või muu isiku välja töötatud väärtpabereid pakkuv, müüv või soovitav investeerimisühing (edaspidi turustav investeerimisühing) kehtestab sise-eeskirjad ja võtab kasutusele muud õiguslikud, tehnilised ning organisatsioonilised meetmed, et tagada tema turustatava väärtpaberi või teenuse vastavus määratud sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, ning kavandatud turustamisstrateegia vastavus sihtrühmale. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 21.08.2022]
\n
(2)Turustavale investeerimisühingule kohaldatakse seoses tema turustatava väärtpaberi ja teenusega käesoleva seaduse § 82^9 lõigetes 6–8 väärtpaberi väljatöötaja kohta sätestatut.
\n
(3)Turustav investeerimisühing tagab, et väärtpaberi turustamisega seotud töötajatel on vajalik asjatundlikkus, et mõista turustatava väärtpaberi ja teenuse omadusi ja riske ning sihtrühma vajadusi, tunnuseid ja eesmärke.
\n
(4)Turustav investeerimisühing on kohustatud järgima käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 82^11 –82^14 sätestatut ka juhul, kui väärtpaberi väljatöötaja on isik, kellele ei kohaldata käesoleva seaduse 3. osas sätestatut.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 ning käesoleva seaduse §-des 82^11 –82^14 turustava investeerimisühingu kohta sätestatut kohaldatakse niivõrd, kui see on asjakohane ja proportsionaalne turustatava väärtpaberi ja selle sihtrühma ning investeerimisteenuse olemust arvesse võttes. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^11. Organisatsioonilised lisanõuded väärtpaberi sihtrühma määramisele
\n
(1)Käesoleva seaduse § 82^9 lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega kehtestatud väärtpaberi heakskiitmise protsessi käigus määrab investeerimisühing kindlaks iga välja töötatud väärtpaberi sihtrühma lõppklientide liikide kaupa ning hindab väärtpaberiga seotud kõiki olulisi riske ja kavandatava turustamisstrateegia vastavust sihtrühmale.
\n
(2)Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma piisava üksikasjalikkusega, täpsustades kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele, väärtpaber vastab. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 21.08.2022] (2^1) Väärtpabereid välja töötav investeerimisühing määrab kliendiliigid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber ei vasta, välja arvatud juhul, kui väärtpaber võtab arvesse jätkusuutlikkustegureid. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 21.08.2022]
\n
(3)Kui investeerimisühing ei turusta välja töötatud väärtpaberit ise, määrab ta selliste klientide vajadused ja tunnused, kellele väärtpaber on kohane, tuginedes teoreetilistele teadmistele ja varasemale kogemusele seoses väärtpaberi või samalaadse väärtpaberi, finantsturgude ning potentsiaalsete klientide vajaduste, tunnuste ja eesmärkidega.
\n
(4)Kui investeerimisühing töötab väärtpaberi välja koostöös teise investeerimisühingu või muu isikuga, määrab investeerimisühing väärtpaberile ühe sihtrühma. Kui investeerimisühing turustab enda välja töötatud väärtpaberit, võib sihtrühma määrata ühel korral.
\n
(5)Investeerimisühing määrab, kas väärtpaber vastab sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, kontrollides muu hulgas, et väärtpaberi riski ja tulu suhe vastab sihtrühmale, asjakohasel juhul, et väärtpaberi jätkusuutlikkustegurid vastavad sihtrühmale, ning väärtpaberi struktuur lähtub kliendi huvidest ega juhindu ärimudelist, mis kasumlikkuse saavutamiseks tugineb kliendile ebasoodsale tulemusele. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 21.08.2022] (5^1) Jätkusuutlikkusteguritena käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2088, mis käsitleb jätkusuutlikkust käsitleva teabe avalikustamist finantsteenuste sektoris (ELT L 317, 09.12.2019, lk 1–16), artikli 2 punktis 24 nimetatud tegureid. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 21.08.2022]
\n
(6)Turustav investeerimisühing määrab kindlaks ja hindab, millises olukorras ning milliste vajadustega klientidele on kavas väärtpaberit turustada, et tagada klientide huvide kaitse ka turustava investeerimisühingu ärihuvidest või äritegevuse rahastamise vajadusest tingitud surve olukorras. Muu hulgas määrab turustav investeerimisühing kliendigrupid, kelle vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele väärtpaber või teenus ei vasta.
\n
(7)Kui väärtpaberi väljatöötaja ei ole väärtpaberi sihtrühma kindlaks määranud, määrab turustav investeerimisühing väärtpaberi sihtrühma ja väärtpaberi turustamisstrateegia kindlaks väärtpaberi väljatöötajalt saadud ning turustava investeerimisühingu klientide kohta olemasoleva teabe põhjal.
\n
(8)Turustav investeerimisühing määrab väärtpaberi sihtrühma uuesti või ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirju, kui ilmneb, et investeerimisühing on väärtpaberi või teenuse sihtrühma kindlaksmääramisel eksinud või väärtpaber või teenus ei vasta enam sihtrühma tingimustele, sealhulgas juhul, kui väärtpaber muutub turumuutuste tõttu mittelikviidseks või äärmiselt volatiilseks. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^12. Organisatsioonilised lisanõuded väljatöötatava väärtpaberi kujundamisele
\n
(1)Investeerimisühing analüüsib väljatöötatava väärtpaberi võimalikke arenguid kliendi jaoks, hinnates väärtpaberiga seotud ebasoodsa tulemuse riski ja asjaolusid, millal selline risk võib realiseeruda, muu hulgas kui:
\n
1)turutingimused halvenevad;
\n
2)väärtpaberi väljatöötaja või väärtpaberi väljatöötamisse või toimimisse kaasatud isik satub finantsraskustesse või realiseerub muu vastaspoole risk;
\n
3)väärtpaber ei osutu majanduslikult jätkusuutlikuks või
\n
4)väärtpaberi nõudlus on oodatust suurem, mis pingestab investeerimisühingu ressursse või kauplemist väärtpaberi alusvaraga.
\n
(2)Väärtpaberi kavandatava tasustruktuuri määramisel kontrollib investeerimisühing muu hulgas, et:
\n
1)väärtpaberiga kaasnevad kulud ja tasud on vastavuses sihtrühma vajaduste, tunnuste ning eesmärkidega;
\n
2)tasud ei kahjusta väärtpaberi oodatavat tootlust, näiteks kui kulud või tasud on võrdsed või suuremad kui väärtpaberi eeldatavad maksualased eelised või kui kulud või tasud kõrvaldavad need eelised muul viisil;
\n
3)väärtpaberi tasustruktuur on sihtrühmale kohaselt läbipaistev ja arusaadav ega võimalda investeerimisühingul tasusid varjata. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^13. Organisatsioonilised lisanõuded väärtpaberi regulaarsele ülevaatamisele
\n
(1)Investeerimisühing vaatab tema välja töötatud väärtpaberid regulaarselt üle, võttes arvesse kõik sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada sihtrühma jaoks võimalikke riske, sealhulgas enne iga järgmist emissiooni või turuletoomist, kui investeerimisühingule on teada käesolevas lõikes nimetatud asjaolusid hinnates vähemalt, kas:
\n
1)väärtpaber vastab jätkuvalt sihtrühma vajadustele, tunnustele ja eesmärkidele, sealhulgas jätkusuutlikkuseesmärkidele; [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 21.08.2022]
\n
2)väärtpaberi turustamisstrateegia on jätkuvalt sihtrühmale kohane;
\n
3)väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale;
\n
4)väärtpaber toimib kavakohaselt.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülevaatuse sageduse määramisel võtab investeerimisühing arvesse asjakohaseid tegureid, sealhulgas järgitava investeerimisstrateegia keerukust ja uuenduslikkust.
\n
(3)Investeerimisühing määrab kindlaks olulised sündmused, mis võivad mõjutada investeerimisühingu välja töötatud väärtpaberi võimalikke riske või oodatavat tulu, nagu väärtpaberi tootluse struktuuri mõjutava künnise ületamine või sellise emitendi maksevõime, kelle väärtpaberid või garantiid võivad mõjutada väärtpaberi tootlust.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaolude ilmnemisel rakendab investeerimisühing kohaseid meetmeid, mis muu hulgas on:
\n
1)sündmuse ja selle väärtpaberile avalduva mõju kohta asjakohase teabe esitamine klientidele või juhul, kui investeerimisühing ei tegele ise väärtpaberi müügiga, väärtpaberi turustajatele;
\n
2)väärtpaberi heakskiitmise protsessi muutmine;
\n
3)väärtpaberi edasise emiteerimise peatamine;
\n
4)väärtpaberi muutmine, et vältida ebamõistlikke lepingutingimusi;
\n
5)turustamiskanalite kohasuse hindamine juhul, kui väärtpaberit ei turustata kavandatud tingimustel;
\n
6)turustajale ettepaneku tegemine turustamisprotsessi muutmise algatamiseks;
\n
7)turustajaga sõlmitud lepingu ülesütlemine;
\n
8)inspektsiooni teavitamine. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^14. Organisatsioonilised lisanõuded väärtpaberi väljatöötaja ja turustava investeerimisühingu teabevahetusele
\n
(1)Investeerimisühing teeb igale turustajale kättesaadavaks kogu asjakohase teabe väärtpaberi ja selle heakskiitmise protsessi, sealhulgas väärtpaberi sihtrühma ja sobivate turustamiskanalite kohta, mis peab olema piisav, et turustaja võiks mõista väärtpaberi omadusi ning seda turustada. (1^1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele teeb investeerimisühing läbipaistval viisil igale turustajale kättesaadavaks teabe väärtpaberi jätkusuutlikkustegurite kohta, mis võimaldab arvesse võtta kliendi või potentsiaalse kliendi jätkusuutlikkuseesmärke. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 21.08.2022]
\n
(2)Turustav investeerimisühing rakendab meetmeid, et saada väärtpaberi väljatöötajalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave.
\n
(3)Kui väärtpaberi väljatöötaja on isik, kellele ei kohaldata käesoleva seaduse 3. osas sätestatut, ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave ei ole avalikult kättesaadav, selge ega usaldusväärne või seda ei ole avalikustatud seaduses sätestatud nõuete kohaselt korraldatud teabena, kohaldatakse turustavale investeerimisühingule käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut niivõrd, kui see on mõistlik ja proportsionaalne, võttes arvesse avalikustatud teabe kättesaadavust ning väärtpaberi keerukust.
\n
(4)Turustav investeerimisühing esitab väärtpaberi väljatöötajale teabe väärtpaberi müügi kohta, ja kui see on väärtpaberi väljatöötaja hinnangute kujundamisel asjakohane, käesoleva seaduse § 82^9 lõikes 6 nimetatud aruannete kohta.
\n
(5)Kui turustav investeerimisühing turustab tooteid või osutab teenuseid koostöös teise investeerimisühinguga, vastutab käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 82^10 –82^13 turustavale investeerimisühingule sätestatud nõuete täitmise eest investeerimisühing, kellel on vahetu suhe lõppkliendiga. Vahendajana tegutsev investeerimisühing:
\n
1)edastab asjakohase teabe väärtpaberi väljatöötajalt väärtpaberi lõppturustajale;
\n
2)edastab väärtpaberi väljatöötaja nõudmisel väljatöötaja kohustuste täitmiseks vajalikku teavet väärtpaberi müügi kohta;
\n
3)järgib käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-des 82^9 –82^13 väärtpaberi väljatöötaja kohta sätestatut, kui see on asjakohane seoses osutatava teenusega. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^15. Organisatsioonilised lisanõuded algoritmkauplemisega tegelevale investeerimisühingule
\n
(1)Algoritmkauplemisega tegelemisel, sealhulgas algoritmipõhise välkkauplemistehnika kasutamisel, rakendab investeerimisühing oma äritegevuse jaoks sobivaid ja tõhusaid süsteeme ning riskikontrolli, tagamaks, et algoritmkauplemiseks kasutatav infotehnoloogiline süsteem on töökindel ja piisava võimsusega, selles rakendatakse asjakohaseid kauplemiskünniseid ja -piirmäärasid ning see ennetab ekslike korralduste andmist ja muid toiminguid, mis võivad ohustada väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist. Investeerimisühing järgib käesolevas lõikes nimetatud meetmete rakendamisel muu hulgas komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 2017/589, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, milles määratakse kindlaks algoritmkauplemisega tegelevate investeerimisühingute organisatsioonilised nõuded (ELT L 87, 31.03.2017, lk 417–448), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatut. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
(2)Algoritmkauplemine on väärtpaberiga kauplemine infotehnoloogilist süsteemi kasutades, mis määrab komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 18 tähenduses vähese inimsekkumisega või inimsekkumiseta kindlaks väärtpaberiga seotud korralduse esitamise ja selle ajastuse, korralduse hinna ja mahu ning esitatud korralduse edasise haldamise või muud sellised kauplemisparameetrid. Algoritmkauplemisena ei käsitata investeerimisühingu poolt üksnes korralduse kauplemiskohta edastamiseks, korralduse töötlemiseks ilma kauplemisparameetreid määramata, täidetud korralduse kinnitamiseks või kauplemisjärgseks töötlemiseks ettenähtud süsteemide kasutamist.
\n
(3)Algoritmipõhine välkkauplemistehnika on algoritmkauplemise viis, mis vastab järgmistele tunnustele:
\n
1)kasutatakse taristut, mille eesmärk on vähendada võrgu- ja muid viivitusi ning mis hõlmab vähemalt üht sellist algoritmipõhist korralduste sisestamise lahendust nagu ühispaiknemine, lähestikku paiknemine või kiire otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine;
\n
2)kasutatakse süsteemi, mis algatab, tekitab, edastab või täidab korraldusi automaatselt;
\n
3)esineb suur süsteemis edastatavate sõnumite, sealhulgas korralduste, hinnapakkumiste ja tühistamiste hulk päeva jooksul komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 19 tähenduses.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemid ja riskikontroll peavad olema piisavad, et ära hoida kauplemissüsteemi kasutamine viisil, mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 või selle kauplemiskoha reeglitega, millega süsteem on ühendatud.
\n
(5)Investeerimisühingul peab olema tõhus talitluspidevuse kord, mis sisaldab muu hulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtteid ja plaane ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaane Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 11 kohaselt, et toime tulla kauplemissüsteemi tõrgetega. Investeerimisühing tagab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemide igakülgse testimise ja nende vastavuse käesolevas paragrahvis, sealhulgas määruse II ja IV peatükis sätestatud nõuetele. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
(6)Investeerimisühing, kes tegeleb algoritmkauplemisega turutegemise strateegia rakendamiseks, peab arvestama vastava turu likviidsust, suurust ja laadi ning kaubeldavate väärtpaberite omadusi ja vastama järgmistele tingimustele:
\n
1)ta tegutseb turutegijana järjepidevalt, kindlaksmääratud aja jooksul kauplemiskoha kauplemisajast, välja arvatud erakorralistel asjaoludel, tagades kauplemiskohale korrapärase ja prognoositava likviidsuse;
\n
2)ta on kauplemiskohaga kokku leppinud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste täitmise täpsemates tingimustes;
\n
3)ta kasutab tõhusaid süsteeme ja kontrolli, et tagada käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kohustuste täitmine igal ajal.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi ja käesoleva seaduse §-de 125^1 ja 125^2 , § 132 lõigete 5–7 ning §-de 134^4 ja 136^1 kohaldamisel loetakse, et algoritmkauplemisega tegelev investeerimisühing rakendab turutegemise strateegiat, kui ta kaupleb oma arvel ühe või mitme kauplemiskoha osalejana, tehes ühes või mitmes kauplemiskohas siduvaid, samaaegseid, konkurentsivõimelise hinna ja võrreldava mahuga pakkumisi ühe või mitme väärtpaberi ostuks ning müügiks, tagades selle tulemusel korrapäraselt ja pidevalt likviidsuse väärtpaberiturul.
\n
(8)Investeerimisühing teavitab Eestis algoritmkauplemisega tegelemisest inspektsiooni ja selle kauplemiskoha üle järelevalvet teostavat vastava lepinguriigi pädevat järelevalveasutust, mille osaleja või liikmena investeerimisühing algoritmkauplemisega tegeleb.
\n
(9)Investeerimisühing avaldab nõudmisel inspektsioonile ühekordselt või regulaarselt teavet oma algoritmkauplemise ja selleks kasutatavate süsteemide kohta, sealhulgas algoritmkauplemise strateegiate kirjelduse, üksikasjalikud andmed süsteemis kohaldatavate kauplemisparameetrite või -piirmäärade, süsteemide testimise ning peamiste vastavus- ja riskikontrollide kohta, mida investeerimisühing rakendab käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 4 ja 5 sätestatud tingimuste täitmiseks.
\n
(10)Inspektsioon avaldab nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teabe viivitamata vastava lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, mille osaleja või liikmena investeerimisühing algoritmkauplemisega tegeleb.
\n
(11)Investeerimisühing säilitab andmed algoritmkauplemise kohta käesolevas seaduses sätestatud korras. Algoritmipõhist välkkauplemistehnikat kasutav investeerimisühing salvestab täpsed ja kronoloogilised andmed iga esitatud, tühistatud ning täidetud korralduse ja kauplemiskohas tehtud hinnapakkumise kohta ning avaldab need nõudmisel inspektsioonile.
\n
(12)Investeerimisühing, kes tegutseb väärtpaberiarveldussüsteemi liikmena, rakendab tõhusaid süsteeme ja riskikontrolli vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklites 24–26 sätestatule, millega tagatakse, et teenuseid osutatakse siduva kirjaliku kokkuleppe põhjal üksnes isikutele, kes on sobilikud ja vastavad selgetele kriteeriumidele. Investeerimisühing rakendab muu hulgas algoritmkauplemisega tegelemisel asjakohaseid meetmeid eelnimetatud isikute suhtes investeerimisühingut ja väärtpaberituru korrapärast toimimist mõjutavate riskide maandamiseks. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^16. Organisatsioonilised lisanõuded otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisele
\n
(1)Kauplemiskohta otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisel rakendab investeerimisühing tõhusaid süsteeme ja kontrolli, et hinnata teenust kasutava kliendi sobivust, vaadata selline hinnang regulaarselt üle, tagada kliendi poolt asjakohaste kauplemiskünniste ja -piirmäärade järgimine ning kliendi kauplemistegevuse kohane jälgimine. Asjakohase riskikontrolli abil peab vältima sellist kauplemistegevust, mis võib ohustada investeerimisühingu tegevust või väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist või mis on vastuolus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 596/2014 või selle kauplemiskoha reeglitega. Otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamine kauplemiskohale eelnimetatud meetmeid rakendamata ei ole lubatud.
\n
(2)Otsene elektrooniline juurdepääs käesoleva seaduse tähenduses on kauplemiskoha osaleja, liikme või kliendina tegutseva investeerimisühingu poolt oma juurdepääsuõiguse kliendile kasutada andmine, mille tulemusel saab klient edastada väärtpaberiga seotud korraldusi elektrooniliselt otse kauplemiskohta, seejuures investeerimisühingu taristut või muud süsteemi kasutades või ilma selleta ning võttes arvesse komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 20 sätestatut.
\n
(3)Kauplemiskohale otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldav investeerimisühing vastutab selle eest, et teenust kasutava kliendi kauplemistegevus vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele ja selle kauplemiskoha reeglitele. Investeerimisühing jälgib tehinguid, et tuvastada käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud nõuete ja reeglite rikkumine, väärtpaberituru korra- või õiguspärast toimimist ohustada võivad korralduse tingimused või turukuritarvitusena käsitatav tegevus, millest tuleb teavitada inspektsiooni.
\n
(4)Investeerimisühing sõlmib kliendiga otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamiseks siduva kirjaliku kokkuleppe, mille kohaselt jääb investeerimisühing vastutavaks käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise eest.
\n
(5)Investeerimisühing teavitab kauplemiskohale otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamisest inspektsiooni ja selle lepinguriigi pädevat järelevalveasutust, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, millele investeerimisühing otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldab.
\n
(6)Investeerimisühing avaldab nõudmisel inspektsioonile ühekordselt või regulaarselt teavet käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud meetmete ja nende rakendamise kohta.
\n
(7)Inspektsioon avaldab nõudmisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe viivitamata selle lepinguriigi pädevale järelevalveasutusele, kes teostab järelevalvet selle kauplemiskoha üle, millele investeerimisühing otsest elektroonilist juurdepääsu võimaldab.
\n
(8)Investeerimisühing säilitab andmed otsese elektroonilise juurdepääsu võimaldamise kohta käesolevas seaduses sätestatud korras. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 82^17. Nõuete täitmata jätmine väärtpaberite pakkumise ja väljatöötamise korral
\n
(1)Investeerimisühing ei pea täitma käesoleva seaduse § 82^9 lõikes 1, § 82^11 lõikes 1, § 82^13 lõikes 1, § 82^14 lõikes 1 ning § 85 lõike 1 punktides 6^1 ja 6^2 sätestatud nõudeid, kui:
\n
1)investeerimisühingu osutatav investeerimisteenus on seotud võlakirjadega, millel ei ole muid tuletisinstrumendi tunnuseid kui varasema lunastamise kokkulepe;
\n
2)väärtpabereid turustatakse või pakutakse üksnes võrdsetele vastaspooltele.
\n
(2)Varasema lunastamise kokkulepe on kokkulepe, mille kohaselt peab emitent tasuma võlakirja ennetähtaegse lunastamise korral võlakirja omavale investorile summa, mis võrdub lunastatava võlakirja põhisumma ja lunastustähtpäevani jäänud eeldatavate kupongimaksete nüüdispuhasväärtuse summaga. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 30.03.2022]
\n
§ 82^18. Intsidendist ja küberohust teavitamine
\n
(1)Investeerimisühing teavitab tõsisest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist inspektsiooni ning Riigi Infosüsteemi Ametit Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatu kohaselt.
\n
(2)Investeerimisühing kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul esialgse teate ja raportite edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel kehtestatud teavitusvorme ja lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
\n
(3)Kui investeerimisühing otsustab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada inspektsiooni olulisest küberohust, edastab ta teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
§ 83Sisekontrolli süsteem
\n
Investeerimisühingus peab toimima piisav sisekontrolli süsteem, mille eesmärk on tagada tema tegevuse vastavus kehtivatele eeskirjadele ja vastuvõetud otsustele investeerimisühingu kõigil juhtimis- ja tegevustasanditel. Sisekontrolli süsteemi kuulub vähemalt vastavuskontrolli funktsioon ja olemasolul siseauditi üksuse tegevus. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 83^1. Vastavuskontrolli funktsioon
\n
[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 83^2. Siseauditi üksus
\n
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(2)Komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 24 sätestatud siseauditi üksuse ülesannete täitja ja temaga sõlmitava lepingu tingimused määrab investeerimisühingu nõukogu. Siseauditi üksuse ülesannete täitjale kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(4)Investeerimisühingu juhatus peab tagama siseauditi üksuse ülesannete täitjale kõik tema ülesannete täitmiseks vajalikud õigused ja töötingimused, sealhulgas õiguse saada selgitusi ja teavet investeerimisühingu juhtidelt ning õiguse jälgida avastatud puuduste kõrvaldamist ja tehtud ettepanekute täitmist. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(5)Siseauditi üksuse ülesannete täitja on kohustatud talle investeerimisühingu kohta teatavaks saanud teabe, mis osutab õigusrikkumisele või klientide huvide kahjustamisele, edastama investeerimisühingu juhtidele ning inspektsioonile. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 83^3. Nõukogu ja riskikomitee kohustused seoses investeerimisühingu riskide käsitlemisega
\n
(1)Investeerimisühingu nõukogu kinnitab ja vaatab regulaarselt üle investeerimisühingu riskivalmiduse ning potentsiaalsete riskide juhtimise, jälgimise ja maandamise strateegiad ja põhimõtted, võttes arvesse makromajanduslikku keskkonda ja investeerimisühingu äritsüklit.
\n
(2)Investeerimisühingu nõukogu peab pühendama piisavalt aega ja vahendeid, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete nõuetekohane täitmine.
\n
(3)Investeerimisühing peab looma aruandlusahelad, mis tagavad nõukogu teavitamise kõigist olulistest riskidest ning riskijuhtimise põhimõtetest ja nendega seotud muudatustest.
\n
(4)Investeerimisühing, mille bilansilise ja bilansivälise vara väärtus oli asjaomasele majandusaastale vahetult eelnenud nelja-aastasel ajavahemikul keskmiselt 100 miljonit eurot või suurem, peab looma riskikomitee. Riskikomitee liikmed ei tohi asjaomases investeerimisühingus täita ühtegi tegevjuhtimise funktsiooni.
\n
(5)Riskikomitee pädevusse kuulub:
\n
1)nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal;
\n
2)järelevalve juhatuse riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle vastavalt nõukogu juhistele.
\n
(6)Riskikomitee liikmetel peavad olema asjakohased teadmised ja oskused, et täielikult mõista, juhtida ja jälgida investeerimisühingu riskistrateegiat ja riskivalmidust ning täita käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ülesandeid.
\n
(7)Investeerimisühingu nõukogule ja riskikomiteele peab olema tagatud juurdepääs investeerimisühingu potentsiaalseid riske puudutavale teabele. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
10. peatükk INVESTEERIMISÜHINGU TEGEVUSELE ESITATAVAD NÕUDED
\n
§ 84Käesoleva peatüki kohaldamine
\n
(1)Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid kohaldatakse ka välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis, kui lepinguriigis registreeritud investeerimisühingu suhtes ei ole käesolevas seaduses sätestatud teisiti. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(2)Käesolevas peatükis investeerimisühingule kehtestatud nõudeid ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud välisriigis registreeritud investeerimisühingutele, kes osutavad investeerimisteenuseid üksnes välisriigis ja kelle investeerimisteenuseid ei pakuta isikutele Eestis. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(3)Investeerimisteenused loetakse pakutuks isikutele Eestis, kui neid teenuseid reklaamitakse Eestis või kui nende pakkumise viisist või sisust, sealhulgas pakkumise keelest võib järeldada, et see on suunatud isikutele, kelle elu- või asukoht on Eestis.
\n
(4)Kui investeerimisteenust osutatakse osana muust finantsteenusest või tootest, millele kohaldatakse võlaõigusseaduse 22. peatüki 2. jaos sätestatud kliendi teavitamise nõudeid seoses tarbijakrediidilepinguga, ei kohaldata investeerimisteenuse osutamisele käesolevas peatükis sätestatud kliendi teavitamise nõudeid. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(5)Käesoleva seaduse §-s 87^1 sätestatut ei kohaldata, kui tarbijale osutatakse investeerimisteenust võlaõigusseaduse § 402 lõikes 2 nimetatud elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingu eeltingimusena seoses võlakirjadega, mis on emiteeritud selle elamukinnisvara finantseerimise tagamiseks, selle elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepinguga samadel tingimustel ja eesmärgiga, et laen oleks väljamakstav, refinantseeritav või tagasimakstav. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 85Investeerimisühingu tegevuse üldpõhimõtted
\n
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(1)Investeerimisühing on investeerimisteenuse ja kõrvalteenuse osutamisel kohustatud: [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
1)osutama teenuseid õiguspäraselt, piisava asjatundlikkuse, täpsuse ja hoolikusega, lähtudes eelkõige oma kliendi parimatest huvidest;
\n
2)arvestama oma tegevuses väärtpaberituru usaldusväärse ja korrapärase toimimisega;
\n
3)järgima käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut ning oma sise-eeskirju;
\n
4)määrama kliendi kogemuse väärtpaberiturul tegutsemiseks ja teadlikkuse finantsturust ning kavandatavast investeerimisteenusest, võttes kliendi liigitamisel aluseks käesoleva seaduse §-des 46 ja 46^1 sätestatu;
\n
5)teavitama klienti piisavalt investeerimisteenuse olemusest ja sellega seonduvatest riskidest;
\n
6)hindama investeerimisteenuse ja väärtpaberi sobivust või asjakohasust kliendile; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 6^1) tagama, et tema poolt müügi eesmärgil välja töötatud väärtpaber vastab selle väärtpaberi kindlaks määratud sihtrühma kuuluvate lõppklientide vajadustele vastavalt klientide liigitusele, väärtpaberi turustamisstrateegia vastab sihtrühmale ja väärtpaberit turustatakse üksnes sihtrühmale; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] 6^2) mõistma kliendile pakutavate või soovitatavate väärtpaberite omadusi, hindama väärtpaberi sihtrühma arvesse võttes selliste väärtpaberite vastavust kliendi vajadustele ja pakkuma või soovitama väärtpabereid üksnes siis, kui see on kooskõlas kliendi huvidega; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
7)täitma kliendi korralduse parimal viisil ja käitlema kliendi korraldust vastavalt käesolevas seaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatule;
\n
8)hoidma ja kaitsma kliendi raha ja väärtpabereid, mis on antud investeerimisühingule hoiule või tema käsutusse;
\n
9)andma kliendile regulaarselt teavet investeerimisteenuse osutamisest;
\n
10)registreerima ja säilitama investeerimisteenuse osutamisel kogutud ja käesoleva seadusega ning selle alusel kehtestatud õigusaktidega ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1287/2006 registreerimiseks ning säilitamiseks nõutud andmeid;
\n
11)lahendama kliendi kaebuse seoses investeerimisteenuse osutamisega võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt;
\n
12)tagama oma tegevuseks vajalike finantsvahendite pideva olemasolu;
\n
13)[kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
\n
14)[kehtetu - RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
\n
(2)Kui investeerimisühing annab investeerimisnõustamise raames soovitusi vabatahtliku pensionifondi osakute kohta või kui ta tegutseb vabatahtliku pensionifondi osakute pakkumisel fondivalitseja või kontohalduri nimel, on ta kohustatud esitama vajaliku teabe ning hindama selliste osakute sobivust kliendile ja potentsiaalsele kliendile vastavalt kogumispensionide seaduses sätestatule. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(3)Kui investeerimisühing on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), artikli 4 punktis 3 nimetatud kombineeritud jae- ja kindlustuspõhise investeerimistoote koostaja või müüja sama artikli punktide 4 ja 5 tähenduses või kui ta annab soovitusi sellise toote kohta, on ta kohustatud järgima nimetatud määruses sätestatud nõudeid. [RT I, 22.02.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 85^1. Investeerimisteenuse osutamine teise investeerimisühingu vahendusel
\n
Teiselt investeerimisühingult kliendi nimel investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks korralduse saanud investeerimisühing võib tugineda korralduse edastanud investeerimisühingu poolt kliendile teenuse või tehingu kohta antud soovitusele ning vastutab investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamiseks antud korralduse täitmise eest. Korralduse edastanud investeerimisühing vastutab edastatud teabe õigsuse, täpsuse ja täielikkuse ning kliendile antud soovituse sobivuse eest. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 85^2. Tasu või hüve seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega
\n
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(1)Investeerimisühing võib seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega anda rahalist või mitterahalist tasu või hüvet (edaspidi tasu või hüve) muule isikule kui klient või tema esindaja või saada seda muult isikult kui klient või tema esindaja üksnes juhul, kui selline tasu või hüve:
\n
1)ei tekita oma olemuselt ega funktsioonist tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti;
\n
2)on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks;
\n
3)ei takista investeerimisühingul osutada investeerimisteenuseid ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.
\n
(2)Tasu või hüve on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 tähenduses, kui selle teenuse osutamine ei ole tasu või hüve tulemusel kallutatud ega moonutatud ja tasu või hüve saamise või andmise perioodil on täidetud kõik järgmised tingimused:
\n
1)tasu või hüve on õigustatud kliendile sellise täiendava või kõrgema taseme teenuse osutamisega, mille täiendav ulatus või kõrgem tase on tasu või hüvega vastavuses;
\n
2)tasu või hüve ei too investeerimisühingule, tema aktsionäridele ega töötajatele otsest kasu, toomata tuntavat kasu kliendile;
\n
3)tasu või hüve on õigustatud seetõttu, et jooksvalt saadav või antav tasu või hüve võimaldab pakkuda kliendile jooksvalt eelist.
\n
(3)Investeerimisühing tõendab, et investeerimisühingu antud või saadud tasu või hüve on ette nähtud kliendile osutatava teenuse kvaliteedi tõstmiseks, järgmiselt:
\n
1)pidades nimekirja kõigist seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega kolmandale isikule antud või kolmandalt isikult saadud tasudest või hüvedest;
\n
2)dokumenteerides põhjendused, kuidas antud, saadud või kavandatav tasu või hüve parandab kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ning kuidas on tagatud, et tasu või hüve ei takista investeerimisühingul teenust osutada ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 tähenduses on täiendava või kõrgema taseme teenuse osutamine muu hulgas:
\n
1)sellise investeerimisnõustamise teenuse osutamine, mis ei ole käesoleva seaduse § 87^1 lõike 2^1 tähenduses sõltumatu (edaspidi sõltuv investeerimisnõustamine) ja mis hõlmab laias valikus sobivaid väärtpabereid koos sellistele väärtpaberitele juurdepääsu võimaldamisega ning kui valikusse kuulub piisavalt väärtpabereid, mida pakkuval kolmandal isikul puudub investeerimisühinguga märkimisväärne seos;
\n
2)sõltuv investeerimisnõustamine koos kliendile pakutava võimalusega vähemalt kord aastas hinnata soovitatud väärtpaberite, millesse klient on investeerinud, jätkuvat sobivust kliendile või koos muu, tõenäoliselt kliendile väärtusliku püsivalt osutatava teenusega, näiteks kliendi nõustamisega optimaalse varaklasside jaotuse kohta;
\n
3)konkurentsivõimelise hinnaga juurdepääsu pakkumine laiale valikule väärtpaberitele, mis tõenäoliselt vastavad kliendi vajadustele, sealhulgas piisavale arvule sellise kolmanda isiku pakutavatele väärtpaberitele, kellel puudub investeerimisühinguga märkimisväärne seos, koos lisaväärtust andvate muude lahendustega, nagu objektiivsed teabevahendid, mis aitavad kliendil teha investeerimisotsuseid või võimaldavad kliendil jälgida, mudeldada ja kohandada talle kuuluvate väärtpaberite valikut, või regulaarselt esitatavad aruanded väärtpaberi tootluse ning väärtpaberiga seotud kulude ja tasude kohta.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustega vastuolus olevana ei käsitata investeerimisteenuse osutamiseks vältimatult vajalikku tasu ega hüvet, nagu väärtpaberite hoidmise või haldamisega seotud tasu, arveldus- ja ülekandetasu, reguleeritud turuga seotud tasu, järelevalvetasu, riigilõiv, juriidilised tasud ja muud sarnased tasud, mis ei tekita oma olemusest tulenevalt investeerimisühingu ja kliendi vahel huvide konflikti investeerimisteenuste ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval osutamisel. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 85^3. Tavakliendi põhileping
\n
[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 85^4. Tasu või hüve avaldamine kliendile
\n
(1)Investeerimisühing avaldab kliendile enne investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist arusaadavalt, õigesti, täpselt ja täielikult käesoleva seaduse § 85^2 lõikes 1 nimetatud tasu või hüve olemasolu, olemuse ja summa või tasu või hüve arvutamise metoodika, kui täpset summat ei ole võimalik kindlaks määrata, ning investeerimisühingu saadud tasu või hüve kliendile edastamise viisi, kui investeerimisühing on kohustatud saadud tasu või hüve kliendile üle andma.
\n
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule avaldab investeerimisühing kliendile seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega antud või saadud mis tahes tasu või hüve kohta järgmise teabe, võttes arvesse käesoleva seaduse § 87 lõikes 2 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artiklis 50 sätestatut, sealhulgas juhul, kui väärtpaberit turustab mitu investeerimisühingut:
\n
1)antud või saadud tasu või hüve täpne summa juhul, kui investeerimisühing on eelnevalt kliendile avaldanud täpse summa puudumise korral tasu või hüve arvutamise metoodika;
\n
2)individuaalne teavitus antud või saadud tasu või hüve tegeliku summa kohta vähemalt kord aastas jooksvalt saadava tasu või hüve saamise ajal.
\n
(3)Investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses antud või saadud väheolulised mitterahalised hüved võib avaldada üldistatult, muud mitterahalised hüved hinnastatakse ja avaldatakse eraldi. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 85^5. Tasu või hüve sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel
\n
(1)Investeerimisühingul on keelatud sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel endale jätta muult isikult kui klient või tema esindaja saadud tasu või mis tahes hüvet, välja arvatud väheolulised mitterahalised hüved, mis on kooskõlas käesoleva seaduse § 85^2 lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatuga ning mis on kliendile selgesõnaliselt avaldatud enne vastava investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamist. Investeerimisühingul on keelatud sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel vastu võtta mitterahalisi hüvesid, mis ei vasta käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud tingimustele.
\n
(2)Investeerimisühing annab sõltumatu investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisega seoses muult isikult kui klient või tema esindaja saadud kõik tasud või rahalised hüved kliendile üle täies ulatuses ja mõistliku aja jooksul pärast tasu või rahalise hüve saamist.
\n
(3)Investeerimisühing kehtestab korra ja rakendab seda, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasude või hüvede kliendipõhine jaotamine ja üleandmine. Investeerimisühing teavitab klienti üleantavast tasust või hüvest regulaarselt esitatavate aruannete koosseisus või muul viisil.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väheoluline mitterahaline hüve peab olema mõistlik, proportsionaalne ja sellise kaaluga, et see tõenäoliselt ei mõjuta investeerimisühingut käituma kliendi huve kahjustaval viisil.
\n
(5)Väheolulise hüve andmine või saamine on lubatud üksnes juhul, kui selleks on:
\n
1)investeerimisteenuse või väärtpaberiga seotud üldistatud või isikustatud teave või dokument;
\n
2)kolmandalt isikult saadud, emitendi või potentsiaalse emitendi tellitud ja tasutud kirjalikud materjalid uue emissiooni turustamiseks või kui kolmas isik koostab regulaarselt selliseid materjale emitendiga sõlmitud kokkuleppe alusel ja emitendi kulul, tingimusel et materjalis on selline lepinguline suhe selgesõnaliselt avaldatud ning materjal tehakse samal ajal kättesaadavaks mis tahes selleks soovi avaldanud investeerimisühingule või avalikkusele;
\n
3)osalemine konverentsil, seminaril ja muul koolitusel, kus käsitletakse investeerimisteenuse või väärtpaberi eeliseid ja omadusi;
\n
4)elementaarne külalislahkus, nagu ärikohtumisel või käesoleva lõike punktis 3 nimetatud üritustel pakutav toit ja jook;
\n
5)muu väheoluline mitterahaline hüve, mis võib parandada kliendile osutatava teenuse kvaliteeti ja investeerimisühingu ühe või mitme üksuse pakutavate hüvede kogutaset arvesse võttes tõenäoliselt ei takista oma olemuselt ega ulatuselt investeerimisühingul teenuseid osutada ausal, asjatundlikul ja kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil.
\n
(6)Inspektsioon võib juhendiga piiritleda käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 5 nimetatud muu mitterahalise hüve lubatavuse eeltingimusi ja anda asjakohase näidisloetelu. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 85^6. Kolmanda isiku analüüsiga seotud tasu või hüve
\n
(1)Investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses kolmandalt isikult saadud analüüsi ei käsitata tasu või hüvena § 85^2 lõike 1 tähenduses, kui selline analüüs on saadud vastutasuna järgmise tegevuse eest:
\n
1)otsesed maksed investeerimisühingu poolt ja tema kulul või
\n
2)maksed analüüsimaksete kontolt, mida käsutab ja mille eest vastutab investeerimisühing, kui on täidetud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimused.
\n
(2)Analüüsimaksete konto haldamisel peavad olema täidetud järgmised tingimused:
\n
1)analüüsimaksete konto vahendid laekuvad kliendilt analüüsi eest saadud eriotstarbelise tasu (edaspidi analüüsitasu) arvelt, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele;
\n
2)investeerimisühing koostab konto avamise ja kliendilt analüüsitasu nõudmisega seoses sisemise kontrollimeetmena analüüsi eelarve ning vaatab selle regulaarselt üle;
\n
3)investeerimisühing hindab usaldusväärsete kvaliteedikriteeriumide põhjal regulaarselt kolmandalt isikult saadud analüüsi kvaliteeti ja seda, kuivõrd analüüsid võimaldavad teha paremaid investeerimisotsuseid.
\n
(3)Analüüsitasu võib põhineda üksnes analüüsimaksete eelarvel, mille investeerimisühing koostab, et määrata kindlaks investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega seoses kolmandalt isikult saadud analüüsi kasutamise vajadus. Analüüsitasu ei või siduda kliendi nimel täidetud tehingute arvu ega väärtusega.
\n
(4)Analüüsimaksete konto kasutamisel esitab investeerimisühing enne investeerimisteenuse osutamist kliendile teabe eelarves analüüsidele ettenähtud vahendite ja kliendilt nõutava hinnangulise analüüsitasu kohta ning üks kord aastas teabe kliendi kogukulu kohta seoses kolmanda isiku analüüsidega.
\n
(5)Investeerimisühing esitab kliendi või inspektsiooni nõudmisel kokkuvõtte analüüsimaksete kontolt rahastatud analüüside koostajate ja määratud perioodil neile teostatud maksete kogusumma kohta, investeerimisühingu saadud hüvede ja teenuste, kontolt tehtud maksete ja investeerimisühingu seatud eelarve suhte ning tasu tagastamise või järgmisse perioodi ülekandmise kohta juhul, kui kontol on vahendite ülejääk.
\n
(6)Kui investeerimisühing kogub kliendilt nõutavat analüüsitasu koos tehingu vahendustasuga, toob investeerimisühing analüüsitasu eraldi välja.
\n
(7)Saadud analüüsitasude kogusumma ei või ületada analüüsimaksete eelarvet.
\n
(8)Investeerimisühing määrab kokkuleppel kliendiga analüüsimaksete eelarvel põhineva analüüsitasu ja selle nõudmise sageduse aasta kohta. Analüüsimaksete eelarvet võib suurendada üksnes pärast klientide sellisest kavatsusest selget teavitamist. Investeerimisühing kehtestab korra, mille kohaselt investeerimisühing maksab arvestusperioodi lõpus analüüsimaksete konto ülejäägi kliendile tagasi või tasaarvestab selle järgmise perioodi eelarve alusel kindlaks määratud analüüsitasu arvelt.
\n
(9)Analüüsimaksete eelarvet haldab üksnes investeerimisühing. Eelarve põhineb investeerimisühingu hinnatud mõistlikul vajadusel kolmanda isiku analüüside järele. Analüüsimaksete eelarvest kolmanda isiku koostatud analüüside ostmiseks vahendite eraldamisel rakendab investeerimisühing kohast kontrolli ja investeerimisühingu juhtide järelevalvet, et tagada eelarve haldamine ning kasutamine kliendi parimatest huvidest lähtuval viisil. Sellise kontrolli tegemiseks säilitab investeerimisühing muu hulgas analüüsi koostajatele analüüsi eest tehtud makseid tõendavad andmed ning selgituse selle kohta, kuidas makstavad summad käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud kvaliteedikriteeriumeid arvesse võttes kindlaks määrati. Investeerimisühingul on keelatud kasutada analüüsimaksete eelarvet ja analüüsimaksete kontot investeerimisühingu koostatud analüüside rahastamiseks.
\n
(10)Analüüsimaksete konto haldamise võib edasi anda kolmandale isikule tingimusel, et see lihtsustab kolmanda isiku koostatud analüüside ostu ja analüüsi koostajale tasu maksmist põhjendamatu viivituseta investeerimisühingu nimel ja korraldusel.
\n
(11)Investeerimisühing kehtestab ja avaldab klientidele käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud analüüsi kvaliteedi hindamise kriteeriumide määramise korra, selgitades muu hulgas, kuivõrd võib analüüsimaksete kontolt rahastatud kolmanda isiku analüüsidest kliendi portfellile kasu olla, võttes vajaduse korral arvesse eri tüüpi väärtpaberiportfellidele rakendatavaid investeerimisstrateegiaid ja investeerimisühingu meetodeid analüüsiga seotud kulude õiglaseks jaotamiseks erinevate klientide väärtpaberiportfellide vahel.
\n
(12)Investeerimisühing määrab kindlaks eraldi tasu väärtpaberiga seotud korralduse täitmise teenuse osutamise eest, milles kajastab üksnes korralduse täitmisega seotud kulud. Investeerimisühingu poolt lepinguriigi investeerimisühingule antud tasu hüve või osutatud teenuse eest või lepinguriigi investeerimisühingult saadud tasu hüve või teenuse eest määratakse kindlaks eraldi, sealjuures ei tohi sellise hüve andmine, teenuse osutamine ega tasu nende eest sõltuda korralduse täitmise tasu maksmise tasemest ega olla sellest mõjutatud. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(13)Erandina võib investeerimisühing, kes osutab kliendile väärtpaberiportfelli valitsemise või muid investeerimis- või kõrvalteenuseid, tellida kolmandalt isikult analüüse ilma käesoleva paragrahvi lõigetes 1–12 sätestatud nõudeid arvestamata, kui on täidetud järgmised tingimused:
\n
1)investeerimisühing ja analüüsi koostaja on enne korralduste täitmist või analüüside koostamist sõlminud lepingu, milles on kindlaks määratud, milline osa korralduste täitmise ja analüüside eest makstud kombineeritud tasudest või ühismaksetest on analüüsiga seostatav;
\n
2)investeerimisühing teavitab klienti analüüse koostavale kolmandale isikule korralduste täitmise ja analüüside eest tehtud ühismaksetest;
\n
3)analüüsid, mille eest makstakse kombineeritud tasu või tehakse ühismakse, puudutavad emitente, kelle turukapitalisatsioon analüüsi koostamisele eelnenud 36 kuu jooksul ei ületa ühte miljardit eurot, lähtudes aastalõpunoteeringutest majandusaastatel, mil nad on või olid noteeritud, või omakapitalist majandusaastatel, mil nad ei ole või neid ei olnud noteeritud. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 30.03.2022]
\n
(14)Analüüs käesoleva paragrahvi tähenduses on uurimismaterjal või teenus:
\n
1)mis on seotud ühe või mitme väärtpaberi või muu varaga või väärtpaberi emitentide või potentsiaalsete emitentidega või mis on tihedalt seotud konkreetse tööstusharu või turuga, nii et see annab teavet selle tööstusharu või turu väärtpaberite, varade või emitentide kohta;
\n
2)milles otseselt või kaudselt soovitatakse investeerimisstrateegiat ning milles esitatakse põhjendatud arvamus väärtpaberi või vara praeguse või tulevase väärtuse või hinna kohta või mis sisaldab analüüsi ja algupäraseid seisukohti ning uue või olemasoleva teabe põhjal tehtud järeldusi, mida võidakse kasutada investeerimisstrateegia kujundamisel ning mis võib olla asjakohane ja anda lisaväärtust otsustele, mille investeerimisühing teeb analüüsi eest maksvate klientide nimel. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 30.03.2022]
\n
§ 85^7. Tasu või hüve seoses korralduse edastamisega
\n
[Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026]
\n
§ 86Kliendi teavitamine
\n
(1)Investeerimisühingu kliendil on õigus tutvuda kõikide kohustuslikule avalikustamisele kuuluvate andmetega ja investeerimisühing on kohustatud kliendi nõudmisel need temale esitama. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(2)Investeerimisühingu poolt kliendile ja potentsiaalsele kliendile avaldatav teave peab olema arusaadav, õigeaegne, täpne ja täielik. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(3)Teave osutatava investeerimisteenuse ning sellega seotud väärtpaberi olemuse ja riskide kohta vastavalt käesoleva seaduse §-s 87 sätestatule ning investeerimisühingu poolt seoses investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamisega antud või saadud rahalise või mitterahalise tasu või hüve kohta vastavalt §-des 85^2 –85^6 sätestatule tuleb esitada kujul, mis võimaldab kliendil ja potentsiaalsel kliendil mõista investeerimisteenuse või pakutava väärtpaberi olemust ja sellega seotud riske ning teha igakülgselt kaalutud investeerimisotsuse. Seejuures ei ole lubatud rõhutada investeerimisteenusest või väärtpaberist saadavat võimalikku kasu, kui samal ajal ei viidata selgelt selle investeerimisteenusega või väärtpaberiga seotud riskidele. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(5)Investeerimisühing on kohustatud kliendi või potentsiaalse kliendi nõudmisel andma talle teavet:
\n
1)investeerimisühingus olulist osalust omavate aktsionäride (juriidilise isiku puhul vähemalt ärinimi ja registrikood selle olemasolul, füüsilise isiku puhul vähemalt ees- ja perekonnanimi ning isikukood või selle puudumisel sünniaeg) ja nende osaluse suuruse kohta investeerimisühingu aktsiakapitalis;
\n
2)investeerimisühingu juriidilise vormi, organisatsioonilise ülesehituse ja majandusaasta aruande kättesaadavuse kohta;
\n
3)investeerimisühingu juhtide kohta (ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel sünniaeg, hariduse kirjeldus, viimase viie aasta töö- ja ametikohtade täielik loetelu);
\n
4)investeerimisühingu juhatuse liikmete ülesannete kohta investeerimisühingus;
\n
5)osutatavate investeerimisteenuste ja kõrvalteenuste kohta. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(6)Investeerimisühing esitab kliendile või potentsiaalsele kliendile kogu käesolevas seaduses esitamiseks nõutava teabe elektrooniliselt. Klient või potentsiaalne klient, kes ei ole kutseline investor, võib nõuda teabe tasuta esitamist paberil. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 30.03.2022]
\n
(7)Investeerimisühing, kes annab klientidele edaspidi teavet üksnes elektroonilisel teabekandjal, peab kliente, kes ei ole kutselised investorid ja kes on seni saanud teavet paberil, teavitama sellisest muutusest vähemalt kaheksa nädalat ette. Seejuures on investeerimisühing kohustatud eelnimetatud kliente teavitama:
\n
1)nende õigusest saada edaspidi teavet paberil, juhul kui nad seda soovivad;
\n
2)sellest, et kui nad teavitamisest kaheksa nädala jooksul ei avalda soovi saada teavet paberil, hakatakse seda automaatselt saatma elektrooniliselt. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 30.03.2022]
\n
§ 87Teavitamine teenuste osutamisel
\n
(1)Teenuste osutamisel on investeerimisühing kohustatud:
\n
1)teavitama klienti ja potentsiaalset klienti tema käsitamisest teatud liiki kliendina ning nõudma kliendilt ja potentsiaalselt kliendilt teavet osutatava investeerimisteenuse ja kõrvalteenusega seotud teadmiste või kogemuste ning teenuse osutamisega seotud eesmärkide ja asjaolude kohta; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
2)esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile kogu asjakohase teabe kavatsetavate tehingute ning nendega seotud riskide kohta, arvestades kliendi ja potentsiaalse kliendi huve ja asjatundlikkust ning kavatsetavate tehingute liiki ja mahtu; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
3)esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe investeerimisteenuse ning kõrvalteenuse osutamisega seotud väärtpaberi ja kavandatud investeerimisstrateegia kohta, sealhulgas juhised ja hoiatused sellise väärtpaberi ja investeerimisstrateegiaga seotud riskide kohta, ning teavitama, kas väärtpaber on mõeldud tavakliendile või asjatundlikule kliendile, lähtudes sellele väärtpaberile määratud sihtrühmast; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
4)esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe korralduste täitmise kohtadest;
\n
5)esitama kliendile ja potentsiaalsele kliendile teabe teenusega seotud kulust ja tasudest;
\n
6)teavitama klienti ja potentsiaalset klienti kohaldatavast investori kaitse skeemist;
\n
7)teavitama klienti olukorrast, kus kliendi tehingukorralduse alusel tehtud tehingu teiseks pooleks on ta ise, kui investeerimisühing ja klient ei ole kirjalikus või kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldavas vormis ning selgesõnaliselt kokku leppinud teisiti; [RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026]
\n
8)andma kliendi nõudmisel, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul, teavet väärtpaberiportfelli valitsemisel kliendi varadega tehtud tehingute, vara väärtuse, väärtpaberiportfelli koosseisu ja muude teenuse osutamisega seotud asjaolude kohta. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud teave esitatakse nii investeerimisteenuse kui ka kõrvalteenuse kohta ja see peab hõlmama nõustamistasu, kliendile soovitatud või turustatud väärtpaberi maksumust ja viise, kuidas klient saab teenuse eest tasuda, ning mis tahes kolmandate isikute makseid. Teave kõigi kulude ja tasude kohta, sealhulgas seoses teenuse ning väärtpaberiga, mida ei ole põhjustanud tururiski realiseerumine, esitatakse koondatult või kliendi nõudel loeteluna, et klient võiks mõista kogukulu ja selle kumulatiivset mõju investeeringu tootlusele. Kui see on asjakohane, esitatakse nimetatud teave kliendile vähemalt kord aastas investeeringu kestuse ajal. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (2^1) Kui väärtpaberi ostmise või müümise kokkulepe sõlmitakse sidevahendi abil, mis ei võimalda eelnevalt anda teavet kulude ja tasude kohta, võib investeerimisühing esitada nimetatud teabe viivitamata pärast tehingu sõlmimist, kui on täidetud järgmised tingimused:
\n
1)klient annab nõusoleku saada teavet põhjendamatu viivituseta pärast tehingu sõlmimist;
\n
2)investeerimisühing annab kliendile võimaluse lükata tehingu tegemine teabe saamiseni edasi;
\n
3)avaldatav teave vastab käesoleva seaduse § 86 lõikes 2 nimetatud nõuetele;
\n
4)investeerimisühing annab kliendile võimaluse saada enne tehingu sõlmimist teavet telefoni teel. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 30.03.2022]
\n
(3)Kui investeerimisühing osutab investeerimisteenust teise teenuse või tootega samas paketis või paketi või lepingu tingimusena, teavitab investeerimisühing klienti, kas paketti kuuluvaid teenuseid on võimalik osutada või tooteid osta eraldi, ning esitab teabe paketi iga osaga seotud kulude ja tasude kohta. Kui tavakliendile pakutava paketi või lepinguga seotud riskid tõenäoliselt erinevad sellisesse paketti kuuluvate teenuste või toodetega seotud riskidest, kirjeldab investeerimisühing sellise paketi või lepingu vastavaid teenuseid ja tooteid ning seda, kuidas nende paketina pakkumine mõjutab nendega seotud riske. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(4)Investeerimisühing teavitab klienti piisava ajavaruga enne investeerimisnõustamist sellest, kas:
\n
1)investeerimisnõustamine on sõltumatu;
\n
2)investeerimisnõustamine põhineb eri liiki väärtpaberite laiemal või piiratumal analüüsil, sealhulgas juhul, kui investeerimisnõustamine põhineb ainult investeerimisühingu ja temaga märkimisväärses seoses või muus, sealhulgas lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või pakutavate väärtpaberite analüüsil, mis võib ohtu seada investeerimisnõustamise sõltumatuse;
\n
3)investeerimisühing hindab kliendile soovitatud teenuse või väärtpaberi sobivust regulaarselt. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(5)Investeerimisnõustamisel esitab investeerimisühing kliendile enne tehingu tegemist püsival andmekandjal sobivuse hinnangu, milles kirjeldatakse kliendile antud isiklikku soovitust, selle vastavust tavakliendi eelistustele, investeerimiseesmärkidele ja muudele näitajatele. Kui sobivuse hinnangut ei ole võimalik kliendile esitada enne sidevahendi abil tehtud tehingut, võib sobivuse hinnangu esitada püsival andmekandjal viivitamata pärast tehingu tegemist, kui on täidetud järgmised tingimused:
\n
1)investeerimisühing on pakkunud kliendile võimalust tehing sobivuse hinnangu esitamiseni edasi lükata;
\n
2)klient on andnud nõusoleku sobivuse hinnangu esitamiseks viivitamata pärast tehingu tegemist. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 87^1. Investeerimisteenuse ja väärtpaberi sobivuse ning asjakohasuse hindamine
\n
[RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(1)Investeerimisühing peab enne investeerimisteenuse osutamist hindama vastava teenuse ja väärtpaberi sobivust või asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele kliendile. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(2)Investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamisel kliendile ja potentsiaalsele kliendile sobiva investeerimisteenuse ja väärtpaberi soovitamiseks peab investeerimisühing omandama enne teenuse osutamist vajaliku teabe isiku teadmiste ning kogemuste kohta seoses konkreetse teenuse liigiga ja väärtpaberiga, rahalise olukorra kohta, sealhulgas kahjumi kandmise võime ning investeerimiseesmärkide, sealhulgas riskitaluvuse kohta. Nimetatud teave peab investeerimisühingul võimaldama soovitada kliendile või potentsiaalsele kliendile investeerimisteenust või väärtpaberit, mis on talle sobiv ning mis eelkõige vastab tema kahjumi kandmise võimele ja riskitaluvusele. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (2^1) Kliendile sõltumatu investeerimisnõustamise teenuse osutamiseks hindab investeerimisühing piisaval määral turul kättesaadavaid eri tüüpi ja eri isikute emiteeritud või pakutavaid väärtpabereid, piirdumata seejuures üksnes investeerimisühingu ning temaga märkimisväärses seoses või muus, sealhulgas lepingulises õigussuhtes oleva isiku emiteeritud või pakutavate väärtpaberitega. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (2^2) Kui investeerimisühing osutab investeerimisnõustamise või väärtpaberiportfelli valitsemise teenuseid, mis sisaldavad ühe väärtpaberi müümise ja teise ostmise või olemasoleva väärtpaberi muutmise õiguse kasutamise teenust (edaspidi väärtpaberi vahetamine), hangib investeerimisühing vajalikku teavet kliendi investeeringu kohta ja analüüsib väärtpaberi vahetamise kulu ja tulu. Investeerimisnõustamise korral annab investeerimisühing kliendile sealjuures teada, kas väärtpaberi vahetamisest saadav tulu on suurem kui kulu. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 30.03.2022]
\n
(3)Muude investeerimisteenuste kui investeerimisnõustamise ja väärtpaberiportfelli valitsemise teenuse osutamise korral on investeerimisühing kohustatud asjakohasuse hindamiseks kindlaks tegema, kas kliendil on vajalikud teadmised ja kogemused investeerimisvaldkonnas, mis on seotud konkreetse toote või osutatava või kliendi poolt nõutava investeerimisteenuse liigiga. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(8)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(9)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(10)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(11)Investeerimisühing hoiatab klienti, kui investeerimisühing leiab saadud andmete alusel, et toode või teenus ei ole kliendi jaoks asjakohane. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(12)Investeerimisühing hoiatab klienti ja potentsiaalset klienti, et asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmise või ebapiisava teabe esitamise korral on investeerimisühingul raske või võimatu kindlaks teha, kas soovitud investeerimisteenus või väärtpaber on kliendi jaoks asjakohane. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (12^1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 11 ja 12 nimetatud hoiatuse võib esitada standardiseeritud kujul. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(13)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(14)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(15)Käesoleva seaduse § 87 lõikes 3 nimetatud teenuste või toodete paketi soovitamisel või pakkumisel hindab investeerimisühing kogu paketi sobivust või asjakohasust kliendile ja potentsiaalsele kliendile. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 87^2. Sobivuse ja asjakohasuse hindamata jätmine teatud investeerimisteenuse puhul
\n
(1)Investeerimisteenuse või väärtpaberi asjakohasust ei pea hindama käesoleva seaduse § 43 lõike 1 punktis 1 või 2 sätestatud investeerimisteenuse osutamisel koos kõrvalteenuse osutamisega või ilma selleta, välja arvatud § 44 punktis 2 nimetatud kõrvalteenus, mis ei hõlma kliendi laenu, arvelduskonto ja arvelduskrediidi olemasolevaid krediidilimiite, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
\n
1)investeerimisteenuse või kõrvalteenuse osutamine on seotud vähem keerukate väärtpaberitega;
\n
2)investeerimisteenust või kõrvalteenust osutatakse kliendi või potentsiaalse kliendi algatusel;
\n
3)investeerimisühing on klienti või potentsiaalset klienti selgesõnaliselt hoiatanud, et käesolevas lõikes sätestatud tingimustel ei hinda investeerimisühing pakutava väärtpaberi ja teenuse asjakohasust ning selle tagajärjel võivad kliendi huvid olla vähem kaitstud. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (1^1) Vähem keerukad väärtpaberid käesoleva seaduse tähenduses on:
\n
1)reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võetud tuletisinstrumenti mittesisaldav äriühingu või eurofondi aktsia;
\n
2)reguleeritud turule või samaväärsele kolmanda riigi turule või mitmepoolsesse kauplemissüsteemi kauplemisele võetud tuletisinstrumenti mittesisaldav võlakiri, mille struktuur ei raskenda sellega seotud riskide mõistmist, või muu sellise võlakirjaga samaväärne võlakohustus;
\n
3)tuletisinstrumenti mittesisaldav rahaturuinstrument, mille struktuur ei raskenda sellega seotud riskide mõistmist;
\n
4)eurofondi aktsia või osak, välja arvatud struktureeritud eurofondi aktsia või osak komisjoni määruse (EL) nr 583/2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ seoses investorile esitatava põhiteabega ja tingimustega, mida tuleb täita investorile esitatava põhiteabe või prospekti esitamisel veebilehel või muul püsival andmekandjal kui paberil (ELT L 176, 10.07.2010, lk 1–15), artikli 36 lõike 1 tähenduses;
\n
5)krediidiasutuste seaduse § 89^1 lõikes 2 nimetatud investeerimisriskiga hoius, mille struktuur ei raskenda tootlusega seotud riski ja hoiuse ennetähtaegse sulgemisega seotud kulude mõistmist;
\n
6)muud vähem keerukad väärtpaberid komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2017/565 artikli 57 tähenduses. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1^1 punktides 1 ja 2 nimetatud kolmanda riigi reguleeritud turuna käsitatakse turgu, mille kohta Euroopa Komisjon on vastu võtnud samaväärsust kinnitava otsuse. Sellise otsuse puudumise korral taotleb inspektsioon Euroopa Komisjonilt otsuse vastuvõtmist selle kolmanda riigi turu samaväärsuse kohta, märkides taotluses, miks võib hinnata kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust samaväärseks. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud juhul võib inspektsioon kolmanda riigi õiguskorda ja järelevalve korraldust hinnata samaväärseks, kui on täidetud vähemalt järgmised tingimused:
\n
1)kolmandas riigis tegutsevale turu korraldajale kohaldatakse tegevusloa nõuet ja tema üle teostatakse pidevat järelevalvet;
\n
2)kolmandas riigis tegutsevatel turgudel väärtpaberite kauplemisele võtmisele kehtivad selged ja läbipaistvad reeglid ning kauplemisele võetud väärtpaberitega on võimalik kaubelda õiglaselt ja korrapäraselt ning väärtpaberid on vabalt kaubeldavad;
\n
3)emitentidele kohaldatakse perioodilise ja igakordse teabe avaldamise nõudeid, et tagada investorikaitse kõrge tase;
\n
4)turu läbipaistvus ja terviklikkus on tagatud turukuritarvituse keelamisega. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
§ 87^3. Kliendi korralduse parim täitmine
\n
(1)Investeerimisühing kehtestab ja rakendab õiguslikud, tehnilised ja organisatsioonilised meetmed kliendi korralduse parimaks täitmiseks. Investeerimisühing määrab sise-eeskirjadega kliendi korralduste parima täitmise korra ja reeglid. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(2)Investeerimisühing täidab kliendi korralduse kliendi jaoks parimal võimalikul viisil, järgides investeerimisühingus kehtivaid kliendi korralduste parima täitmise reegleid, arvestades korralduse täitmise hinda, kulusid, kiirust, täitmise ja arveldamise tõenäosust, korralduse suurust, olemust ja muid korralduse täitmisega seotud asjaolusid. Kui klient on korralduse täitmiseks andnud konkreetse juhendi, järgib investeerimisühing korralduse täitmisel üksnes kliendi juhendit. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(3)Investeerimisühing on kliendi nõudmisel kohustatud kliendile tõendama, et investeerimisühing on kliendi korralduse täitnud kooskõlas investeerimisühingus kehtivate kliendi korralduste parima täitmise reeglitega. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(7)Kui investeerimisühing täidab tavakliendi nimel korraldust, määratakse parim võimalik tulemus kogumaksumuse alusel, mis koosneb väärtpaberi hinnast ja täitmisega seotud kuludest, mille hulka kuuluvad kõik kliendi poolt kantud korralduse täitmisega otseselt seotud kulud, sealhulgas täitmiskoha teenustasud, arveldustasud ja muud korralduse täitmisega seotud kolmandatele isikutele makstud tasud. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(8)Kui korraldust saab täita mitmes võistlevas täitmiskohas, võrdleb ja hindab investeerimisühing kliendi jaoks saavutatavaid tulemusi kõigis nendes täitmiskohtades, mis on loetletud investeerimisühingu kliendi korralduste parima täitmise reeglites ja on kõlblikud vastava korralduse täitmiseks. Täitmiskohtade võrdlemisel ja hindamisel võtab investeerimisühing muu hulgas arvesse oma vahendustasud ja kulud, mis kaasnevad korralduse täitmisega igas täitmiskohas. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(9)[Kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(10)Pärast kliendi nimel korralduse täitmist teatab investeerimisühing kliendile korralduse täitmise koha. [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
(11)[Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026]
\n
(12)[Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 1 - jõust. 09.01.2026]
\n
§ 87^4. Kliendi korralduste parima täitmise reeglid