(7^1) Kui käesoleva seaduse kohaselt eurofondi kohta koostatud ja avalikustatud põhiteabedokument vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1286/2014, mis käsitleb kombineeritud jae- ja kindlustuspõhiste investeerimistoodete (PRIIPid) põhiteabedokumente (ELT L 352, 09.12.2014, lk 1–23), nõuetele, siis ei ole Finantsinspektsiooni nõusolekul vaja sama määruse kohast põhiteabedokumenti koostada. Kui eurofondi kohta koostatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1286/2014 vastav põhiteabedokument, siis ei või Finantsinspektsioon käesoleva seaduse kohase põhiteabedokumendi koostamist ja avalikustamist enam nõuda. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 01.01.2023]
\n
(8)Fondi prospekti ja põhiteabe kinnitab fondivalitseja juhatus.
\n
(9)Fondi prospektile tuleb alati lisada fondi tingimused või põhikiri, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Fondi tingimusi või põhikirja ei pea prospektile lisama, kui prospektis sisaldub tingimus, et fondi tingimused või põhikiri saadetakse investorile tema nõudmisel, või kui talle teatatakse fondi tingimuste või põhikirja avalikustamise kohad kõikides riikides, kus osakutega või aktsiatega kaubeldakse.
\n
(10)Käesolevas jaos fondi avaliku pakkumise ning prospekti ja põhiteabe kohta sätestatut ei kohaldata kinnisele fondile. Sellise fondi avalikule pakkumisele kohaldatakse väärtpaberituru seaduses väärtpaberite avaliku pakkumise ja reguleeritud turul kauplemisele võtmise kohta sätestatut. Lisaks peab avaliku kinnise fondi prospekt ja põhiteave sisaldama märget, et tegemist on kinnise fondiga, millest tulenevalt ei võeta fondi aktsiaid või osakuid aktsionäri või osakuomaniku nõudmisel tagasi enne fondi lõpetamist. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 74Prospektis avalikustatavad andmed
\n
(1)Prospektis peab olema märgitud fondi ja olemasolul allfondi kohta järgmine ajakohastatud teave:
\n
1)fondi üldandmed;
\n
2)fondi investeerimispoliitika;
\n
3)osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise tingimused, osakute või aktsiate vahetamise lubatavuse korral nende vahetamise tingimused ja kord;
\n
4)fondi eelmiste perioodide tootlus ja tootluse arvutamise metoodika;
\n
5)fondi riskide ja tüüpinvestori kirjeldus;
\n
6)depositooriumi ja fondivalitseja ning nende kolmandate isikute, kellele fondi valitsemisega või vara hoidmisega seotud ülesanded on edasi antud, ärinimi, registrikood ja asukoht;
\n
7)fondi või osakuomanike või aktsionäride arvel makstavate tasude ja kulude, välja arvatud likvideerimiskulude summaarne piirmäär ning valitsemistasu, sealhulgas edukustasu, kui seda võetakse, ja depootasu määrad; [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
8)fondi vara ja osaku või aktsia puhasväärtuse ning osakute või aktsiate väljalaskmis- ja tagasivõtmishinna kindlaksmääramise ja avalikustamise kord ning sagedus;
\n
9)osakute või aktsiate väljalaskmise või tagasivõtmise peatamise tingimused;
\n
10)osakuomanikele või aktsionäridele fondi tulu arvel väljamaksete tegemise tingimused ja kord;
\n
11)fondi puudutava teabe avalikustamine;
\n
12)tingimused, millele peab vastama fondi osakute või aktsiate registri pidaja, ja fondi osakute või aktsiate registreerimise kord ning teave fondi osakute või aktsiate registri pidaja kohta;
\n
13)fondivalitseja tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, või tasustamise põhimõtete kokkuvõte ning märge, et tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus on esitatud fondivalitseja veebilehel koos viitega veebilehe aadressile ja et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil.
\n
(2)Prospektis tuleb fondi või olemasolul lepingulise fondi allfondi investeerimispoliitika kohta märkida järgmine teave:
\n
1)millisesse varasse fondi vara investeeritakse ja millises ulatuses, sealhulgas kui fondi vara investeerimisel järgitakse kindlat indeksit, siis kas tegemist on fondi tootluse võrdlemise alusega või seisneb fondi investeerimispoliitika kindla indeksi järgimises, ning kauplemismeetodid, kui need on investeerimispoliitika kujundamisel olulise tähendusega;
\n
2)millises ulatuses ühte isikusse või tema emiteeritud väärtpaberitesse või muusse finantsvarasse fondi vara investeeritakse;
\n
3)millistesse riikidesse või riikides asuvatesse isikutesse fondi vara investeeritakse;
\n
4)millises ulatuses investeeritakse fondi vara reguleeritud turul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse või muusse mittelikviidsesse varasse;
\n
5)tuletisinstrumentidega tehtavate tehingute eesmärgid;
\n
6)fondi arvel kohustuste võtmise, nagu väärtpaberite väljalaskmise tagamise, laenu võtmise, repo- ja pöördrepotehingute või muude väärtpaberite laenamise tehingute tegemise ulatus ja tähtajad.
\n
(3)Prospektis tuleb fondi depositooriumi kohta esitada lisaks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatule depositooriumi ülesannete kirjeldus ja tekkida võivad huvide konfliktid, sealhulgas vara hoidmise ülesannete edasi andmisel tekkida võivad huvide konfliktid.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teavet ei märgita fondi prospektis, kui see on esitatud fondi tingimustes või põhikirjas.
\n
(5)Välisriigis asutatud või moodustatud fondi Eestis pakkumisel tuleb järgida fondi ja fondivalitseja kohta prospektis avalikustatavale teabele esitatavaid nõudeid.
\n
(6)Nõuded prospektile ja selles sisalduvate andmete loetelule ning välisriigi fondi kohta esitatavale lisateabele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 75Nõuded põhiteabele
\n
(1)Põhiteabes peab olema selgelt ja arusaadavalt märgitud põhjendatud investeerimisotsuse tegemiseks vajalik järgmine teave:
\n
1)fondi nimetus või ärinimi ja teave fondi päritoluriigi järelevalveasutuse kohta;
\n
2)fondi investeerimispoliitika lühikirjeldus;
\n
3)fondi eelmiste perioodide tootlus, või kui fondi tootlust garanteeritakse, järgmiste perioodide tootlus;
\n
4)fondi või osakuomanike või aktsionäride arvel makstavad tasud ja kulud ning nende määrad;
\n
5)fondi riski ja tulu vaheline seos koos fondi investeerimisega kaasnevate riskide mõistmiseks vajalike juhiste ning hoiatustega;
\n
6)viide prospekti, aasta- ja poolaastaaruande ning muu fondi puudutava teabe tasuta saamise kohale, viisile ja teabe esitamise keelele;
\n
7)märge, et fondivalitseja veebilehel on esitatud tasustamise põhimõtete kirjeldus, sealhulgas tasu ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus, tasu ja hüvitiste määramise eest vastutavad isikud, olemasolul töötasukomitee koosseis, viide veebilehe aadressile ning teave, et investori taotluse korral tehakse tasustamise põhimõtete täielik kirjeldus tasuta kättesaadavaks paberil.
\n
(2)Fondi põhiteabele esitatavad sisu- ja vorminõuded on sätestatud komisjoni määruses (EL) nr 583/2010.
\n
§ 76Osakuomanikule või aktsionärile kahju hüvitamine
\n
(1)Kui fondi prospekt või põhiteave (prospekt ja põhiteave ühiselt edaspidi käesolevas jaos prospektid) sisaldavad fondi või selle osakute või aktsiate väärtuse hindamise seisukohalt olulist teavet, mis osutub tegelikkusest erinevaks, hüvitab fondivalitseja või aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile põhjustatud kahju, mis tuleneb erinevusest tegelikkuse ja prospektides esitatud teabe vahel, kui fondivalitseja või aktsiaseltsifond teadis või oleks pidanud teadma sellest erinevusest.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kehtib ka prospektide puudulikkuse, sealhulgas nendest asjakohaste faktide väljajätmise korral, kui prospektide puudulikkus tuleneb teabe varjamisest fondivalitseja või aktsiaseltsifondi poolt.
\n
(3)Fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil on osakuomaniku või aktsionäri nõusolekul õigus käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitada, võttes osakuomanikult või aktsionärilt osaku või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi hinna eest, millega osakuomanik või aktsionär osaku fondivalitsejalt või aktsiaseltsifondilt omandas. Sellisel viisil fondivalitseja või aktsiaseltsifondi kulul osaku või aktsia tagasivõtmise korral vabaneb fondivalitseja või aktsiaseltsifond osakuomanikule või aktsionärile muu kahju hüvitamise kohustusest.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kahju hüvitamise kohustus on fondivalitsejal või aktsiaseltsifondil ka juhul, kui prospektides on märgitud teabe allikana kolmas isik. Fondivalitseja või aktsiaseltsifond vabaneb sellisel juhul vastutusest vaid juhul, kui prospektides viidatud või avaldatud teave on esitatud viitega fondivalitsejast või aktsiaseltsifondist sõltumatule teabeallikale ja fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei teadnud ega pidanud teadma, et selle viite aluseks olev teave ei ole õige.
\n
(5)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond ei ole käesoleva paragrahvi alusel kohustatud kahju hüvitama, kui kannatanu osaku või aktsia omandamise hetkel teadis või pidi teadma prospektide mittetäielikkusest või nendes sisalduvast valeteabest. Sama kehtib juhul, kui kutselisest investorist kannatanu oleks pidanud osaku või aktsia omandamisel oma tegevuses tavapärase hoolsuse korral aru saama, et prospektid sisaldavad valeteavet või et need ei ole täielikud, välja arvatud juhul, kui kahju on tekitatud tahtlikult.
\n
(6)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond peab osakuomanikule või aktsionärile põhjustatud kahju hüvitama üksnes põhiteabe või selle tõlke alusel vaid juhul, kui selles sisalduv teave on eksitav või vastuoluline või ei ole kooskõlas fondi prospektiga.
\n
(7)Käesolevas paragrahvis sätestatud kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg on viis aastat valeteavet sisaldavate või mittetäielike prospektide avalikustamisest arvates.
\n
(8)Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitamist ja aegumistähtaega välistavad, piiravad või vähendavad kokkulepped on tühised.
\n
2.jaotis Prospektide muutmine
\n
§ 77Prospektide muutmine ning muudatuste avalikustamine ja jõustumine
\n
(1)Muudetud prospektid avalikustatakse viivitamata pärast nende Finantsinspektsioonile teadmiseks esitamist.
\n
(2)Prospektide muudatused jõustuvad ja prospektide alusel võib alustada fondi pakkumist pärast prospektide avalikustamist, kui prospektidest või käesoleva seaduse § 78 lõikest 4 ei tulene teisiti.
\n
(3)Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda:
\n
1)prospektide muutmist ja muudatuste avalikustamist, kui prospektid ei vasta fondi tingimustes, põhikirjas või õigusaktides sätestatud tingimustele;
\n
2)prospektide muudatuste olulise mõju tõttu fondile või osakuomanike või aktsionäride huvidele käesoleva seaduse § 78 lõikes 4 sätestatud tingimuste täitmist.
\n
§ 78Prospekti muudatuste mõju hindamine ja nõuded oluliste muudatuste tegemisel
\n
(1)Kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti, tuleb prospektide muutmisel hinnata muudatuste mõju investorite mõistlikele huvidele. Koos muudetud prospektidega esitatakse Finantsinspektsioonile muudatuste põhjendus ning hinnang muudatuste mõju kohta fondile ja investorite huvidele.
\n
(2)Prospektide muudatuse olulisust eeldatakse, kui prospektides:
\n
1)muudetakse fondi investeerimispoliitikat;
\n
2)tõstetakse valitsemistasu ja depootasu määra oluliselt.
\n
(3)Prospektide muudatust ei peeta oluliseks, kui muudetakse investeerimispiiranguid ulatuses, mis oluliselt ei muuda fondi üldist investeerimispoliitikat ega peamisi investeerimiseesmärke. Prospektide muutmist ei peeta oluliseks ja prospektide muudatuste olulisust ei tule hinnata, kui:
\n
1)prospektide muutmisel alandatakse fondi või osakuomanike või aktsionäride arvel makstavaid tasusid või kulusid või tehakse muid muudatusi, mis on osakuomanike või aktsionäride suhtes soodustava iseloomuga;
\n
2)prospektides tehakse osakuomanike või aktsionäride õigusi ja kohustusi mittemõjutavaid parandusi või
\n
3)prospekte muudetakse üksnes tulenevalt õigusaktides tehtud muudatustest, mille rakendamine on kohustuslik.
\n
(4)Prospektide olulise muutmise korral peab olema täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
\n
1)osakuomaniku või aktsionäri nõudel võetakse osak või aktsia tagasivõtmistasuta tagasi vähemalt ühe kuu jooksul enne prospektide muudatuste jõustumist;
\n
2)fondivalitseja tagab osakuomanikule või aktsionärile võimaluse võõrandada fondi osak või aktsia vähemalt ühe kuu jooksul enne prospektide muudatuste jõustumist hinnaga, mis ei ole osaku või aktsia puhasväärtusest väiksem.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud võimalusest teavitamiseks avaldab fondivalitseja viivitamata pärast prospektide muutmise otsustamist teate fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
\n
(6)Käesolevas paragrahvis sätestatud juhul jõustuvad prospektide muudatused ning nende alusel võib alustada fondi pakkumist pärast prospektide Finantsinspektsioonile esitamist ja avalikustamist ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumisel, kui prospektides ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Kui prospektide oluline muutmine tuleneb fondi tingimuste või põhikirja muutmisest, jõustuvad prospektide muudatused ja nende alusel võib alustada fondi pakkumist samal ajal fondi tingimuste või põhikirja muudatuse jõustumisega.
\n
§ 79Prospektide muutmine uue allfondi moodustamiseks
\n
(1)Kui prospektide muudatusega moodustatakse lepingulise fondi allfond, ei kohaldata käesolevas seaduses prospekti olulise muutmise kohta sätestatut ja prospektid tuleb esitada Finantsinspektsioonile kooskõlastamiseks. Prospektide kooskõlastamiseks esitab lepingulise fondi valitseja (edaspidi käesolevas jaos taotleja) Finantsinspektsioonile kirjalikus vormis avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
\n
1)fondi prospektid;
\n
2)põhiteave uue allfondi kohta ja olemasolul iga osakuliigi kohta;
\n
3)muudetud depooleping või allfondi depooleping.
\n
(2)Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele, nõuab Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist.
\n
(3)Kui esitatud andmete ja dokumentide põhjal ei ole võimalik veenduda, kas fondi prospekt vastab õigusaktidega fondi suhtes kehtestatud nõuetele, või kui on vaja kontrollida muid fondiga seotud asjaolusid, võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
\n
(4)Taotluse puudused tuleb kõrvaldada või lisaandmed ja -dokumendid esitada Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
\n
(5)Kui taotleja ei ole kõrvaldanud puudusi ette nähtud tähtajal või ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata. Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Finantsinspektsioon esitatud dokumendid ilma otsust tegemata.
\n
(6)Finantsinspektsioon võib keelduda prospektide muutmise kooskõlastamisest, kui:
\n
1)allfond, sealhulgas selle investeerimispoliitika, ei vasta fondi prospektides, tingimustes või õigusaktides sätestatule;
\n
2)fondi prospektid ei kajasta täielikult, arusaadavalt ja üheselt kõiki allfondi toimimise olulisi tingimusi või sisaldavad sätteid, mis on eksitavad või omavahel vastuolus või takistavad allfondi avalikku pakkumist, samuti kui prospektides allfondi kohta esitatud teave on ebapiisav.
\n
(7)Otsuse prospektide muutmise kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt neli kuud pärast taotluse saamist.
\n
(8)Prospektide muutmise kooskõlastamise kohta tehtud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks taotlejale ja fondi depositooriumile.
\n
(9)Prospektide muudatused jõustuvad prospektide kooskõlastamisel, kui prospektides ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega.
\n
2. jagu Teabe avalikustamine
\n
§ 80Nõuded avalikustatavale teabele
\n
(1)Fondi kohta avaldatav ja dokumentides esitatav kogu teave, sealhulgas reklaam (edaspidi avalikustatav teave), peab olema tõene ja üheselt mõistetav ega tohi olla eksitav.
\n
(2)Avalikustatav teave võib hõlmata fondi kohta avaldatavaid andmeid ja hinnanguid, mille avaldamise eesmärk on üldsuse teavitamine fondi tegevusest või finantsseisundist, fondi osakute või aktsiate puhasväärtuse kujunemisest ning muudest vajalikest asjaoludest.
\n
(3)Avalikustatav teave ei tohi anda näilist tagatist fondi tulususe või väljamaksete kohta ega sisaldada ennustusi või prognoose fondi finantstulemuste kohta, võttes arvesse käesolevas seaduses fondi tootluse garanteerimise kohta sätestatut. Teavet, mis viitab fondi tulususe või väljamaksete arvestamisel indeksi, võrdlusportfelli või -finantsvarade järgimisele, ei käsitata prognoosina fondi finantstulemuste kohta.
\n
(4)Igasugune osakuid või aktsiaid ostma kutsuv avalikustatav teave peab sisaldama märget selle kohta, kus on võimalik tutvuda fondi pakkumiseks koostatud prospekti ja põhiteabega.
\n
(5)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avalikustab fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel viivitamata kõik asjaolud, mis oluliselt mõjutavad fondi tegevust või finantsseisundit.
\n
(6)Käesolevas jaos fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondi kohta teabe avalikustamisele. (6^1) Nõuded eurofondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/1156, millega lihtsustatakse investeerimisfondide piiriülest turustamist ning muudetakse määrusi (EL) nr 345/2013, (EL) nr 346/2013 ja (EL) nr 1286/2014 (ELT L 188, 12.07.2019, lk 55–66). [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022]
\n
(7)Igasugune ebaõige, eksitav, mitteõigeaegne või mittetäielik teave loetakse teabe avalikustamata või esitamata jätmiseks.
\n
(8)Fondi kohta avalikustatava teabe täpsemad nõuded võib kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 81Fondi dokumentide avalikustamine ja keelenõuded
\n
(1)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avaldab käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides nõutud dokumendid vähemalt fondivalitseja või aktsiaseltsifondi asukohas, tema filiaalide asukohas ja fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtades peab igal isikul olema võimalus tasuta tutvuda järgmiste dokumentidega:
\n
1)fondi tingimused või põhikiri;
\n
2)fondi viimane aastaaruanne või majandusaasta aruanne;
\n
3)fondi viimane poolaastaaruanne, kui see on kinnitatud viimasest aastaaruandest või majandusaasta aruandest hiljem;
\n
4)prospekt ja põhiteave.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid avalikustatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Investori nõudmisel annab fondivalitseja või aktsiaseltsifond dokumentide ärakirja investorile nõudmisel tasuta.
\n
(4)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond avalikustab fondi aastaaruande või majandusaasta aruande nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. Fondi poolaastaaruande avalikustab fondivalitseja või aktsiaseltsifond kahe kuu jooksul pärast poolaasta lõppemist.
\n
(5)Põhiteave avalikustatakse vähemalt eesti keeles. Ülejäänud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti- või ingliskeelsena, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(6)Kui käesolevas paragrahvis nimetatud dokumente eesti keeles ei avalikustata, võib Finantsinspektsioon investorite huvide kaitseks nõuda fondivalitsejalt fondi dokumentide eesti keelde tõlkimist ja tõlke avalikustamist.
\n
(7)Kui avalikustatud dokumentide tõlked ei ole tõlgituga vastavuses või on erinevalt tõlgendatavad, lähtutakse eestikeelsetest dokumentidest või muukeelsete dokumentide tõlkest eesti keelde.
\n
(8)Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, tuleb käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud fondi aasta- ja poolaastaaruandes avalikustada teave iga allfondi kohta ning käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud põhiteave iga allfondi kohta ja osakuliigi kohta.
\n
§ 82Fondi tootluse avalikustamine
\n
(1)Fondi tootluse avalikustamisel peab avalikustatav teave sisaldama märget selle kohta, et fondi eelmiste perioodide tootlus ei garanteeri fondi järgmiste perioodide tootlust, välja arvatud juhul, kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt fondi tootlust garanteeritakse. Tootluse kohta avalikustatavale teabele tuleb lisada andmed tootluse määramise aluseks võetud perioodi kohta.
\n
(2)Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral avalikustatakse tootlus vähemalt kalendriaasta kohta või vähemalt viimase 12 kuu kohta. Perioodide põhjal, mis on lühemad kui 12 kuud, on keelatud fondi tootluse näitamine aasta baasil.
\n
(3)Lühema kui 12-kuulise perioodi tootluse näitamine aasta baasil on lubatud üksnes fondi puhul, mis investeerib peamiselt rahaturuinstrumentidesse. Tootluse juures tuleb sel juhul märkida, et tootlus on teisendatud aasta baasile.
\n
(4)Fondi piisava tegevusajaloo olemasolu korral peab fondi tootluse avaldamisel esitama fondi keskmise tootluse viimase kahe, kolme ja viie kalendri- või majandusaasta kohta. Lisaks käesolevas lõikes sätestatule võib esitada fondi keskmise tootluse fondi moodustamisest või asutamisest arvates.
\n
(5)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata võrdlevale teabele ning fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel avalikustatavale teabele tingimusel, et sellele lisatakse viimase kalendriaasta või viimase 12 kuu tootluse andmed. Võrdlevaks teabeks peetakse teavet, mida esitab sõltumatu isik ja milles otseselt või kaudselt võrreldakse fondide tootlusi või osutatakse vastavale võrdlusalusele.
\n
(6)Käesolevas paragrahvis fondi kohta sätestatu kohaldub ka lepingulise fondi allfondi tootluse avalikustamisele.
\n
(7)Eurofondi tootluste põhiteabes avalikustamise erisused on esitatud komisjoni määruses (EÜ) nr 583/2010.
\n
3. jagu Raamatupidamine ja aruandlus
\n
§ 83Raamatupidamise korraldamine
\n
(1)Fondi raamatupidamist ja aruandlust korraldatakse, lähtudes raamatupidamise seadusest, käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest ning fondivalitseja või fondi raamatupidamise sise-eeskirjast. Käesoleva seaduse ja teiste õigusaktide vastuolu korral lähtutakse käesolevast seadusest.
\n
(2)Lepingulise fondi aastaaruandele kohaldatakse raamatupidamise seaduses raamatupidamise aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Aktsiaseltsifondi majandusaasta aruandele kohaldatakse raamatupidamise seaduses majandusaasta aruande kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
\n
(3)Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, kohaldub käesolevas seaduses aastaaruande kohta sätestatu ka allfondi kohta aastaaruande koostamisele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aruanded koostatakse ja teave esitatakse fondi ja iga allfondi kohta eraldi.
\n
(4)Fondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne koostatakse, esitatakse ja avalikustatakse vähemalt eesti keeles. Välisriigis asutatud fondivalitseja võib koostada, esitada ja avalikustada fondi aastaaruande või majandusaasta aruande inglise keeles. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda välisriigis asutatud fondivalitsejalt ingliskeelse fondi aastaaruande või majandusaasta aruande tõlkimist eesti keelde. (4^1) Fondi aasta- ja poolaastaaruanne või majandusaasta aruanne koosneb järgmistest aruannetest:
\n
1)raamatupidamise aruanne;
\n
2)investeeringute aruanne;
\n
3)tehingu- ja vahendustasude aruanne. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
(5)Fondi, välja arvatud pensionifondi aastaaruanne või majandusaasta aruanne sisaldab lisaks bilansile, kulude ja tulude aruandele ja tegevusaruandele järgmisi andmeid:
\n
1)fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude kogusumma, eristades põhitöö- ja tulemustasu kogusummat, töötasu saajate arv ning fondi varast makstud tasud;
\n
2)fondivalitseja poolt majandusaastal makstud töötasude summad vastavalt nende juhtide ja töötajate kategooriatele, kellele tuleb kohaldada tasustamise põhimõtteid.
\n
(6)Eurofondi valitseja esitab eurofondi aastaaruandes või majandusaasta aruandes täiendavalt järgmise teabe:
\n
1)juhtide ja töötajate tasude ja hüvitiste arvestamise aluste kirjeldus;
\n
2)fondivalitseja nõukogu või olemasolul töötasukomitee ja sisekontrolli poolt tasustamise põhimõtete rakendamise kontrollimise tulemused ja teave rakendamisel esinenud kõrvalekallete kohta;
\n
3)tasustamise põhimõtetes tehtud olulised muudatused.
\n
(7)Nõuded avalikustamisele kuuluvate fondi aruannete sisule ja koostamise metoodikale kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
§ 84Nõuded lepingulise fondi raamatupidamise korraldamisele
\n
(1)Lepingulise fondi raamatupidamist korraldab fondivalitseja juhatus.
\n
(2)Lepingulise fondi raamatupidamist tuleb pidada lahus fondivalitseja ja fondivalitseja teiste fondide raamatupidamisest.
\n
(3)Lepingulise fondi raamatupidamisele ja aruandlusele ei kohaldata raamatupidamise seaduse §-s 14, § 15 lõikes 2, § 18 lõikes 3 ning §-des 25 ja 26 sätestatut.
\n
(4)Lepingulise fondi majandusaastaks on kalendriaasta.
\n
§ 85Täiendavad nõuded aktsiaseltsifondi raamatupidamise korraldamisele
\n
(1)Aktsiaseltsifondi raamatupidamisele ja aruandlusele, sealhulgas majandusaasta- ja poolaastaaruannetele, kohaldatakse raamatupidamise seaduses sätestatut, kui käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Aktsiaseltsifondi majandusaastaks on kalendriaasta.
\n
§ 86Auditikohustus
\n
(1)Fondile tuleb nimetada audiitorettevõtja.
\n
(2)Lepingulise fondi audiitorettevõtja nimetab fondivalitseja juhatus. Aktsiaseltsifondi audiitorettevõtja nimetab aktsiaseltsifondi üldkoosolek, kui aktsiaseltsifondi põhikirjaga ei ole see õigus antud aktsiaseltsifondi nõukogule.
\n
(3)Lepingulise fondi ja aktsiaseltsifondi raamatupidamise aastaaruanded peavad olema auditeeritud. Auditile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses ja muudes õigusaktides auditi kohta sätestatut, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
\n
§ 87Vandeaudiitori teavitamiskohustus
\n
(1)Vandeaudiitor on kohustatud Finantsinspektsioonile viivitamata kirjalikult teatama teenuse osutamise käigus selgunud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
\n
1)fondivalitseja, fondi või depositooriumi tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
\n
2)olukord või oht, et tekib olukord, kui fondi arvel ei ole võimalik täita fondi kohustusi;
\n
3)fondi aastaaruande või majandusaasta aruande kohta koostatav märkustega vandeaudiitori aruanne;
\n
4)fondivalitseja või aktsiaseltsifondi juhatuse või nõukogu liikme või töötaja tegevusega fondi osakuomanikele või aktsionäridele tekitatud oluline varaline kahju.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt Finantsinspektsioonile andmete edastamisega ei riku vandeaudiitor talle õigusakti või lepinguga pandud andmete saladuses hoidmise kohustust.
\n
§ 88Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded
\n
(1)Fondivalitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile enda valitsetava fondi järelevalve aruanded (edaspidi käesolevas jaos aruanded) käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras. Aktsiaseltsifond koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras, kui valitsemislepingu kohaselt aktsiaseltsifondi nimel ei esita aruandeid fondivalitseja.
\n
(2)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond koostab ja esitab aruanded fondi vara, kohustuste, tasude ja väljamaksete ning fondi osakute või aktsiate kohta.
\n
(3)Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete periood on kalendrikuu, kui õigusaktides ei ole ette nähtud teisiti.
\n
(4)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond esitab Finantsinspektsioonile aruanded kümne päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu.
\n
(5)Finantsinspektsioonile esitatavad aruanded peavad olema eesti keeles. Välisriigis asutatud fondivalitseja võib esitada Finantsinspektsioonile fondi aruanded inglise keeles. Finantsinspektsioonil on õigus nõuda välisriigis asutatud fondivalitsejalt inglise keeles esitatud fondi aruannete tõlkimist eesti keelde.
\n
(6)Lisaks käesolevas jaos sätestatule on Finantsinspektsioonil õigus järelevalve teostamiseks nõuda aktsiaseltsifondilt või fondivalitsejalt tema valitsetava fondi kohta täiendavaid perioodilisi ja ühekordseid aruandeid, samuti andmeid ja aruandeid fondivalitseja osutatavate teenuste ja valitsetavate fondide ülesehituse, nende suundumuste ja uuenduste kohta, mis on vajalikud Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84–119) alusel.
\n
(7)Käesolevas paragrahvis nimetatud Finantsinspektsioonile esitatud aruannete põhjal võib Finantsinspektsioon esitada andmeid ka Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest ja Eesti Pangale riikliku statistika seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.
\n
(8)Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete loetelu ning nende sisu, koostamise metoodika ja esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
4. jagu Alternatiivfondi pakkumise, teabe avalikustamise ja aruandluse erisused
\n
[RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022]
\n
§ 89Jao kohaldamine
\n
(1)Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse alternatiivfondi valitseja valitsetava alternatiivfondi kohta, mida pakutakse avalikult Eestis või teises lepinguriigis.
\n
(2)Käesolevas jaos alternatiivfondi kohta sätestatut kohaldatakse ka allfondile.
\n
§ 90Alternatiivfondi kohta avalikustatavale teabele esitatavad täiendavad nõuded
\n
(1)Fondivalitsejal tuleb valitsetava fondi kohta teha investorile kättesaadavaks lisaks fondi tingimustes, põhikirjas ja prospektis sätestatud teabele vähemalt järgmine teave:
\n
1)kohaldatavad õigusaktid, kohtualluvus ja vaidluste lahendamise kord ning viide kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise korrale; [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]
\n
2)audiitorettevõtja ärinimi, registrikood ja asukoht;
\n
3)huvide konflikti maandamise ja vältimise kord, mis sisaldab fondi valitsemisega seotud ülesannete edasi andmisel huvide konflikti maandamise ja vältimise korda;
\n
4)teave fondivalitseja omavahendite nõude täitmise kohta;
\n
5)fondi likviidsusriski juhtimise kirjeldus, sealhulgas osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused;
\n
6)teave investorite võrdse kohtlemise nõude kohaldamise ja eri liiki osakutest või aktsiatest tulenevate erinevate õigustega investorite kohtlemise kohta ning nende seosed fondiga ja fondivalitsejaga;
\n
7)peamaakleri olemasolul peamaakleri ärinimi, registrikood ja asukoht ning teave peamaakleriga sõlmitud oluliste kokkulepete, sealhulgas vastutuse üleandmise kokkulepete kohta, huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete kirjeldus ning fondi vara üleandmise ja uuesti kasutamise tingimused depoolepingus.
\n
(2)Fondi investeerimispoliitika kohta tuleb investoritele kättesaadavaks teha vähemalt järgmine teave:
\n
1)kui fond on investorfond või kui fondi vara investeeritakse suures osas teise fondi, siis teave ühisfondi või nimetatud teise fondi asukoha kohta;
\n
2)investeerimise tehnikad ning varaga seotud riskid ja investeerimispiirangud.
\n
(3)Fondivalitseja teavitab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele investoreid viivitamata kõikidest kokkulepetest, mille kohaselt depositooriumi vastutus on piiratud vastavalt käesoleva seaduse § 298 lõikele 4, ja kõikidest muudatustest seoses depositooriumi vastutusega.
\n
(4)Fondivalitsejal tuleb investoritele regulaarselt kättesaadavaks teha järgmine teave:
\n
1)mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse nende vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
\n
2)fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused;
\n
3)fondi riskiprofiil ja vastavate riskide juhtimiseks kasutatava riskijuhtimissüsteemi kirjeldus.
\n
(5)Finantsvõimendust kasutava fondi kohta tuleb avaldada regulaarselt järgmine teave:
\n
1)finantsvõimenduse kasutamise ja laenamise põhimõtted, sealhulgas finantsvõimenduse kasutamise meetodid, finantsvõimenduse kasutamisega seotud riskid, vara ja tagatiste korduva kasutamise kord ning finantsvõimenduse kasutamise piirangud;
\n
2)muudatused fondi maksimaalse lubatud finantsvõimenduse määras;
\n
3)õigus kasutada finantsvõimenduskokkuleppe alusel kasutatavat tagatist või muud garantiid korduvalt;
\n
4)fondi finantsvõimenduse kogu suurus.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teabe muudatustest tuleb fondivalitsejal investoreid viivitamata teavitada komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013 sätestatud juhul, sealhulgas fondi likviidsuse juhtimiseks osakute või aktsiate tagasivõtmise korra muutmisest.
\n
§ 91Täiendavad nõuded aruannete avalikustamisele
\n
(1)Alternatiivfondi aastaaruandele või majandusaasta aruandele (edaspidi käesolevas paragrahvis aruanne) tuleb lisada käesoleva seaduse § 90 kohaselt investoritele esitatavas teabes tehtud olulised muudatused.
\n
(2)Kui aruanne on avalikustatud vastavalt väärtpaberituru seaduses emitendile kohaldatavatele nõuetele, tuleb aruandele lisada käesoleva seaduse § 83 lõikes 5 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave, kui seda ei ole esitatud emitendi aruandes.
\n
(3)Nõuded fondi kohta teabe avaldamisele on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013.
\n
§ 91^1. Täiendavad nõuded fondivalitsejale, kui alternatiivfondi pakutakse isikule, kes ei ole kutseline investor
\n
(1)Alternatiivfondi võib pakkuda isikule, kes ei ole kutseline investor, kui fondivalitseja:
\n
1)täidab investori osakute või aktsiate märkimise, omandamise ja tagasivõtmise korraldusi kooskõlas fondi tingimustes või põhikirjas sätestatud tingimustega;
\n
2)annab investorile teavet, kuidas käesoleva lõike punktis 1 nimetatud korraldusi teha ja kuidas toimub osakute või aktsiate eest saadava tulu väljamaksmine;
\n
3)annab investorile teavet tema õigustest, mis tulenevad alternatiivfondi turustamise kohaks olevas lepinguriigis alternatiivfondi investeerimisest; [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
4)teeb investorile tutvumiseks ja kopeerimiseks kättesaadavaks käesoleva seaduse §-des 90 ja 91 nimetatud teabe; [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
5)teavitab Finantsinspektsiooni kontaktisikust, kes vahendab Finantsinspektsioonile vajalikku teavet;
\n
6)annab investorile püsival andmekandjal teavet, kuidas fondivalitseja täidab käesolevas lõikes nimetatud ülesandeid. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022]
\n
(2)Fondivalitseja täidab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid eesti või inglise keeles ja elektrooniliste vahendite abil. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid võivad täita fondivalitseja, kolmas isik või mõlemad. Kui fondivalitseja annab lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise edasi kolmandale isikule, sõlmitakse selleks kirjalik leping. Lepingus täpsustatakse ülesannete jaotus ning sätestatakse kolmanda isiku õigus saada fondivalitsejalt ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja asjakohaseid dokumente. [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
§ 92Alternatiivfondi kohta Finantsinspektsioonile esitatav täiendav teave
\n
(1)Alternatiivfondi valitseja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teabe alternatiivfondi varasse kuuluvate kaubeldavate finantsinstrumentide ja kauplemiskohtade kohta, kus alternatiivfondi valitseja fondi nimel kaupleb, samuti fondi peamiste riskide ja riskikontsentratsiooni kohta.
\n
(2)Finantsinspektsioonile tuleb alternatiivfondi kohta esitada järgmine teave:
\n
1)mittelikviidse vara osakaal fondi varas, millele vastavalt komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 231/2013 rakendatakse nende vähesest likviidsusest tulenevalt erikorda;
\n
2)fondi likviidsuse juhtimise kord ja selle muudatused;
\n
3)fondi riskiprofiil ja fondi tururiski, likviidsusriski, vastaspoole riski ehk krediidiriski, operatsiooniriski ning muude riskide juhtimiseks vajaliku riskijuhtimissüsteemi kirjeldus;
\n
4)fondi vara liigid;
\n
5)stressitestide tulemused.
\n
(3)Kui fondi vara valitsemisel kasutatakse olulisel määral finantsvõimendust, esitab fondivalitseja Finantsinspektsioonile sellise fondi kohta järgmise teabe:
\n
1)fondi finantsvõimenduse üldine tase;
\n
2)fondi finantsvõimenduse jagunemine raha või väärtpaberite laenamisest tuleneva finantsvõimenduse ja tuletisinstrumentidest tuleneva finantsvõimenduse vahel;
\n
3)mis määral on fondi vara korduvalt kasutatud finantsvõimenduskokkulepete alusel.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave esitatakse laenatud raha või väärtpaberite viie suurima allika ja nendelt allikatelt saadud finantsvõimenduse suuruse kohta iga fondi lõikes.
\n
(5)Alternatiivfondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile teabe vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 artikli 110 lõikes 3 nimetatud sagedusele ja tähtaegadele ning IV lisas sätestatud aruande vormidele elektrooniliselt.
\n
5. jagu Pensionifondi kohta teabe avalikustamise ja aruandluse erisused
\n
§ 93Pensionifondi kohta avalikustatavale teabele esitatavad täiendavad nõuded
\n
(1)Pensionifondi valitseja asukohas ja fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel peab igal isikul olema võimalus tasuta tutvuda käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumentidega ning kohustusliku pensionifondi puhul selle viimase investeeringute aruandega. (1^1) Tööandja pensionifondi prospektis tuleb lisaks käesoleva seaduse § 74 lõikes 2 nimetatud teabele märkida, kas ja kuidas järgitakse pensionifondi investeerimispoliitikas vastutustundliku investeerimise põhimõtteid ning kas investeerimisotsuste tegemisel võetakse arvesse keskkonna-, kliima-, sotsiaalseid ja juhtimistegureid. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]
\n
(2)Kohustusliku pensionifondi investeeringute aruande periood on üks kuu, aruanne koostatakse käesoleva seaduse § 83 lõike 7 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruse kohaselt ja avalikustatakse aruandeperioodile järgneva kuu 15. kuupäevaks. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017] (2^1) Pensionifondi kohta poolaastaaruannet ei koostata. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
(3)Pensionifondi kohta koostatud andmed ja dokumendid avalikustatakse vähemalt eesti keeles.
\n
(4)Kohustusliku pensionifondi valitseja esitab pensioniregistri pidajale viimase veebilehel avalikustamiseks kohustusliku pensionifondi tingimused, prospekti ja põhiteabe ning nende muutmise korral muudetud tingimused, prospekti ja põhiteabe. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
\n
(5)Kohustusliku pensionifondi kohta avalikustatav teave ei tohi sisaldada fondiväliste hüvede pakkumisi ega olla muul viisil seotud selliste pakkumistega, mis võivad mõjutada isikuid tegema kohustusliku pensionifondi valikul otsust lähtuvalt nendest fondivälistest hüvedest.
\n
(6)Tööandja pensionifondi kohta käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt avalikustatud dokumentidega peab fondivalitseja asukohas ja fondivalitseja või selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, veebilehel olema võimalus tutvuda tööandja pensionifondi sissemakseid tegema hakkaval ja sissemakseid tegeval tööandjal, tema töötajatel, teenistujatel, juhtimis- ja kontrollorgani liikmetel ning fondi osakuomanikel.
\n
(7)Tööandja pensionifondi aastaaruanne tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud isikutele kättesaadavaks nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
(8)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab fondivalitseja kord aastas esitama igale enda valitsetava tööandja pensionifondi osakuomanikule käesoleva seaduse § 94^1 kohaselt koostatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis pensioniteatise. Osakuomaniku nõudmisel annab fondivalitseja talle tööandja pensionifondi pensioniteatise tasuta ärakirja. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]
\n
(9)Osakuomaniku nõudmisel või hiljemalt kuus kuud enne väljamaksete algust teavitab tööandja pensionifondi valitseja osakuomanikku täiendava kogumispensioni väljamakse viisidest. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]
\n
§ 94Pensionifondi põhiteabele esitatavad täiendavad nõuded
\n
(1)Pensionifondi põhiteabes esitatakse praktilise teabe all lisaks komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 sätestatule teave selle kohta, millal on osakuomanikul võimalik pensionifondist väljamakseid saada, ning viited pensionifondi prospekti punktidele, kust on võimalik leida teavet osakute vahetamise, tagasivõtmise ja väljamaksete tegemise tingimuste kohta.
\n
(2)Kohustusliku pensionifondi põhiteabes esitatakse tasude all lisaks komisjoni määruses (EL) nr 583/2010 sätestatule vara käibe suhtarv, mis võrdub kalendriaastas müüdud kohustusliku pensionifondi vara väärtuse või ostetud kohustusliku pensionifondi vara väärtuse, sõltuvalt sellest, kumb on väiksem, ja kohustusliku pensionifondi kalendriaasta osakute puhasväärtuse arvutamise päevade vara väärtuse aritmeetilise keskmise jagatisega.
\n
(3)Kohustusliku pensionifondi põhiteabes tasude all kajastatavad jooksvad tasud peavad sisaldama ka kalendriaasta tasusid ja kulusid, mis käesoleva seaduse § 58 lõike 1 punkti 3 kohaselt tasutakse kohustusliku pensionifondi arvel.
\n
§ 94^1. Tööandja pensionifondi pensioniteatis
\n
(1)Tööandja pensionifondi pensioniteatis peab sisaldama järgmist teavet:
\n
1)osakuomaniku nimi ja isikukood või selle puudumisel sünniaeg;
\n
2)osakuomaniku vanus, millal hakatakse talle tööandja pensionifondi tingimuste kohaselt väljamakseid tegema;
\n
3)fondivalitseja nimi ja kontaktandmed ning tööandja pensionifondi nimi, mille kohta pensioniteatis esitatakse;
\n
4)osakuomanikule pärast käesoleva lõike punktis 2 sätestatud vanusesse jõudmist tehtavate väljamaksete prognoos;
\n
5)osakuomanikule kuuluvate tööandja pensionifondi osakute väärtus kokku;
\n
6)vähemalt viimase 12 kuu jooksul tööandja poolt osakuomaniku eest pensionifondi tehtud sissemaksete summa;
\n
7)osakuomaniku ja tööandja pensionifondi arvel vähemalt viimase 12 kuu jooksul makstud tasude ja kaetud kulude summa.
\n
(2)Osakuomanikule tööandja pensionifondist tehtavate väljamaksete prognoosimiseks vajalike eelduste aluseks võtmisel lähtub fondivalitseja oma parimatest hinnangutest ja viimases Rahandusministeeriumi majandusprognoosis avaldatud näitajatest.
\n
(3)Väljamaksete prognoosimisel kasutatavaid eeldusi võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(4)Kui osakuomanikule tehtavate väljamaksete prognoos põhineb stsenaariumidel, peab see sisaldama vähemalt fondivalitseja parimale hinnangule vastavat stsenaariumi ja negatiivset stsenaariumi.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud prognoos esitatakse tööandja pensionifondi pensioniteatises koos hoiatusega, et väljamaksete tegemine osakuomanikule prognoositud summas ei ole garanteeritud ja tegelikud väljamaksed võivad sellest erineda.
\n
(6)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule peab tööandja pensionifondi pensioniteatis sisaldama viidet sellele, kus on osakuomanikul võimalik tutvuda:
\n
1)käesoleva seaduse § 81 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud dokumentidega fondivalitseja valitsetavate tööandja pensionifondide kohta, millesse sissemaksete tegemist on osakuomanikul võimalik valida;
\n
2)teabega selle kohta, milliseks võivad kujuneda osakuomanikule tehtavad väljamaksed, kui tööandja lõpetab tema eest sissemaksete tegemise tööandja pensionifondi.
\n
(7)Andmed, mis on võrreldes eelmise perioodi kohta esitatud andmetega oluliselt muutunud, tuleb pensioniteatises selgelt esile tuua.
\n
(8)Tööandja pensionifondi pensioniteatis koostatakse selliselt, et osakuomanikul on selle sisust kerge aru saada ning selles esitatud andmed on ajakohased ja esitatud pensioniteatises märgitud kuupäeva seisuga.
\n
(9)Nimetust „pensioniteatis” ja vajaduse korral selle tõlget kasutatakse muutmata kujul ja lisandusteta kõigis lepinguriikides, kus tööandja pensionifondi osakuid pakutakse.
\n
(10)Osakuomaniku nõudmisel teavitab tööandja pensionifondi valitseja teda eeldustest, mida on kasutatud pensioniteatises esitatud väljamaksete prognoosimisel. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]
\n
§ 95Kahju hüvitamine
\n
(1)Kohustusliku pensionifondi osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamisel vahetatakse käesoleva seaduse § 76 lõike 3 kohaselt tagasi võetud osakud osakuomaniku valitud teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu kogumispensionide seaduses osakute vahetamise kohta sätestatud tingimustel.
\n
(2)Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel rakendatakse kogumispensionide seaduses sätestatud väljamaksete tegemise või osakute vahetamise korda.
\n
§ 96Pensionifondi prospektis ja põhiteabes sisalduva teabe muutmise erisused
\n
(1)Käesoleva seaduse §-des 77 ja 78 sätestatud fondi prospekti ja põhiteabe (edaspidi ühiselt käesolevas paragrahvis prospektid) muutmise regulatsiooni kohaldatakse kohustuslikele pensionifondidele ja tööandja pensionifondidele, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi.
\n
(2)Kohustusliku pensionifondi prospektide olulise muutmise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 78 lõigetes 4–6 sätestatut.
\n
(3)Kohustusliku pensionifondi prospektide olulised muudatused jõustuvad kogumispensionide seaduse § 24 lõike 5 esimeses lauses sätestatud osakute vahetamise kuupäeval, kuid mitte enne 100 kalendripäeva möödumist vastava teate avaldamisest. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(4)Tööandja pensionifondi prospektide muutmise kooskõlastab fondivalitseja sellesse fondi sissemakseid tegeva tööandjaga.
\n
(5)Tööandja pensionifondi muudetud prospektid avalikustab fondivalitseja osakuomanikele viivitamata pärast nende Finantsinspektsioonile teadmiseks esitamist. Fondivalitseja teatab muudatuste osakuomanikele avalikustamise kuupäeva Finantsinspektsioonile.
\n
(6)Kohustusliku pensionifondi ja tööandja pensionifondi prospektides pensionifondi tingimuste muutmisest tuleneval investeerimispoliitika või osakutega seotud õiguste olulisel muutmisel kohaldatakse prospektide muudatustest teavitamisele, nende avalikustamisele ja jõustumisele käesoleva seaduse §-des 40, 41 ja 46 sätestatut.
\n
11. peatükk Fondi vara investeerimine ja sellega tehtavad tehingud
\n
1. jagu Üldnõuded avaliku fondi vara investeerimisele
\n
§ 97Peatüki kohaldamine
\n
(1)Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse Eestis asutatud või moodustatud avalikele fondidele.
\n
(2)Kui lepingulise fondi vara jaguneb allfondideks, käsitatakse käesolevas peatükis igat allfondi eraldi fondina.
\n
(3)Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata fondi lõpetamisel, kui fondi likvideerimise loa andmise otsuses ei ole ette näinud teisiti.
\n
§ 98Fondi vara investeerimise üldnõuded
\n
(1)Fondi vara investeerimisel tuleb tagada fondi investeeringute piisav hajutamine eri väärtpaberitesse ja muusse varasse selliselt, et oleks tagatud fondi osakuomanike või aktsionäride osakute või aktsiate tagasivõtmine vastavalt fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule.
\n
(2)Fondi vara võib investeerida üksnes fondi alusdokumendis või prospektis nimetatud varasse, järgides käesolevas seaduses, selle alusel kehtestatud õigusaktides, fondi alusdokumendis ja prospektis sätestatud nõudeid ning piiranguid.
\n
(3)Kui fondi tingimuste või põhikirja kohaselt ei garanteerita fondi tootlust, ei või fond, fondivalitseja ega muu isik:
\n
1)anda garantiid ega muul kujul tagatist fondi tulu või fondist tehtavate väljamaksete kohta;
\n
2)teha ennustusi või prognoose fondi finantstulemuste kohta;
\n
3)pakkuda fondiga seotud näitajate põhjal muid fondiväliseid garantiisid.
\n
§ 99Üldnõuded riskide juhtimiseks fondi vara investeerimisel
\n
(1)Fondi vara investeerimisega seotud riskide juhtimiseks tuleb kehtestada sisemised protseduurireeglid, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta riskipositsioone ning nende osakaalu fondi varas (edaspidi riskijuhtimise reeglid). Riskijuhtimise reeglid peavad olema piisavad ja proportsionaalsed fondi vara investeeringute laadi, ulatuse ning keerukusastmega.
\n
(2)Riskijuhtimise reeglitega määratakse muu hulgas kindlaks:
\n
1)läbipaistev ja selgelt määratud vastutusaladega fondivalitseja riskide juhtimise organisatsiooniline struktuur ning aruannete esitamise tingimused, sisu ja sagedus;
\n
2)fondi investeerimispoliitikaga kooskõlas olev ja investeerimisega seotud riske arvestav riskide juhtimise protsess;
\n
3)piisavad ja proportsionaalsed riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurireeglid (edaspidi riskide mõõtmise ja juhtimise kord), tuletisinstrumentide riskipositsioonide arvutamise protseduurireeglid, mis arvestavad fondi riskiprofiili, ning fondivalitseja juhtide teavitamise kord;
\n
4)meetmed, mis peavad tagama fondivalitseja juhtide ja töötajate teadlikkuse fondi riskiprofiilist ja fondi investeerimistegevusest tulenevatest riskidest ning riskikaalutlustega arvestamise otsustusprotsessides;
\n
5)meetmed, mis peavad tagama fondi korrapäraseks toimimiseks vajaliku likviidsuse, arvestades sealhulgas fondi vara arvel tehingute tegemisel võetud kohustuste ulatust ja osakute või aktsiate tagasivõtmispoliitikat.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab võimaldama tuvastada, mõõta, juhtida ja pidevalt jälgida iga fondi tururiski, likviidsusriski, operatsiooniriski ja vastaspoole riski ning muid riske.
\n
(4)Riskide mõõtmise ja juhtimise kord peab tagama vastavuse tuletisinstrumentide avatud riskipositsiooni arvutamise ja tuletisinstrumentidest tuleneva vastaspoole riski mõõtmise nõuetele.
\n
(5)Riskide mõõtmise ja juhtimise korraga määratakse muu hulgas kindlaks:
\n
1)iga fondi investeeringutest tulenevate riskide mõõtmise ja juhtimise protseduurireeglid ning riskide mõõtmiseks ja juhtimiseks kasutatavad andmed ja dokumendid, fondi riskide osakaalu arvestamine üldises riskiprofiilis ning mõõtmise ja juhtimise andmete säilitamine;
\n
2)perioodiliste järeltestide tegemine, et hinnata riskide mõõtmise ja juhtimise korra ning mudelipõhiste prognooside ja hinnangute sobivust;
\n
3)perioodiliste stressitestide tegemine ja stsenaariumide analüüsimine, et mõõta ja juhtida riske, mis tulenevad turutingimuste võimalikust muutumisest;
\n
4)fondi riskipiirangute süsteem fondi riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks ning selle andmete säilitamine;
\n
5)meetmed, millega tagatakse, et fondi riskitase igal ajahetkel vastab käesoleva lõike punktis 4 nimetatud riskipiirangute süsteemile;
\n
6)reeglid käesoleva lõike punktis 4 nimetatud riskipiirangute süsteemist tegeliku või võimaliku kõrvalekaldumise korral aktsionäride või osakuomanike parimates huvides tegutsemiseks ja selle kohta andmete säilitamine.
\n
(6)Vähemalt kord aastas tuleb hinnata riskijuhtimise reeglite tõhusust, aja- ja asjakohasust, tegevuse vastavust riskijuhtimise reeglitele ning riskijuhtimise reeglite rakendamises esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasust ja tulemuslikkust ning muuta vajaduse korral riskijuhtimise reegleid ja fondi investeerimispoliitikat.
\n
(7)Eurofondi investeeringute likviidsusprofiil peab vastama eurofondi tingimuste ja prospektiga kehtestatud osakute tagasivõtmispoliitikale ning eurofondile tuleb kohaldada piisavaid likviidsusriski juhtimise meetmeid, et tagada eurofondi osakute tagasivõtmise kohustuse täitmine. Fondi likviidsusnõude kontrollimiseks tuleb vajaduse korral teha stressiteste, et hinnata fondi likviidsusriski eriolukorras.
\n
(8)Riskijuhtimise reeglite kehtestamisest ja muutmisest tuleb viivitamata teavitada Finantsinspektsiooni.
\n
(9)Finantsinspektsioon võib nõuda oma ettekirjutusega riskijuhtimise reeglite muutmist või täiendamist, kui need:
\n
1)ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega;
\n
2)ei vasta fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
\n
3)on puudulikud või eksitavad või sisaldavad sätteid, mis on omavahel vastuolus või ei ole üheselt tõlgendatavad;
\n
4)ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
\n
5)ei vasta muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimatele huvidele.
\n
§ 100Nõuded kinnisasjadesse investeerimisel ja kinnisasjade hindamine
\n
(1)Kinnisasjadesse investeeriva fondi arvel võib omandada ka esemeid, mis on vajalikud kinnisasjade haldamiseks.
\n
(2)Üheks kinnisasjaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ka kõrvuti või lähestikku asuvaid kinnisasju, välja arvatud juhul, kui kinnisasjade sihtotstarve või kinnisasjade väärtust mõjutavad riskid ja asjaolud on selgelt eristatavad.
\n
(3)Fondi vara võib investeerida üksnes selliste riikide kinnisasjadesse, kus toimib usaldusväärne omandiõigust tõendav kinnisasjade registreerimise süsteem.
\n
(4)Kinnisasjade hindajaks võib olla üksnes sõltumatu kinnisvara hindaja (edaspidi käesolevas paragrahvis hindaja), kellel on hea maine ja piisavalt kogemusi asjaomase vara hindamiseks.
\n
(5)Fondi kinnisasjade hindamise viib hindaja läbi vähemalt üks kord aastas majandusaasta lõpu seisuga enne fondi aastaaruande audiitorkontrolli.
\n
(6)Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega nõuda kinnisasjade uuesti hindamist, kui kinnisasjade hindamine:
\n
1)ei vastanud fondi tingimustes või põhikirjas sätestatule;
\n
2)ei olnud objektiivne;
\n
3)ei võimalda adekvaatselt määrata fondi vara puhasväärtust;
\n
4)ei vastanud muul põhjusel fondi osakuomanike või aktsionäride parimatele huvidele.
\n
§ 101Üldnõuded huvide konfliktide maandamisele ja vältimisele ning tehingud seotud osapooltega
\n
(1)Fond ei või omada osalust seda fondi valitsevas fondivalitsejas. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata selle fondi fondivalitseja valitsetava teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel.
\n
(2)Fond võib omada osalust selle fondi fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus või nimetatud isiku välja lastud väärtpabereid üksnes reguleeritud turu vahendusel. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata rahaturuinstrumentide omandamisele ning teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisele.
\n
(3)Fondi vara ei või võõrandada:
\n
1)fondivalitsejale või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule;
\n
2)fondivalitseja või fondi juhile, vandeaudiitorile või töötajale;
\n
3)fondivalitseja valitsetavale teisele fondile, välja arvatud väärtpaberite võõrandamise korral reguleeritud turul võõrandamise hetkeks väljakujunenud või muu sõltumatu hindaja määratud õiglase hinnaga, kui sellise tehingu tegemine aitab fondivalitseja valitsetaval teisel fondil oma investeerimiseesmärke täita; [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
4)isikutele, kellel on käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud isikute omaga ühtiv majanduslik huvi.
\n
(4)Fondi likvideerimise menetluse käigus fondi varade võõrandamisel või muul fondi, fondi osakuomanike või aktsionäride parimate huvide kaitse tagamise eesmärgil võib fondi vara reguleeritud turul võõrandamise hetkeks välja kujunenud hinnaga või muu õiglase hinnaga võõrandada selle fondi valitsejale, temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või tema valitsetavale teisele fondile.
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(6)Fondi arvel ei või omandada vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikutelt, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhtudel. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(7)Käesolevas paragrahvis peetakse fondivalitseja all silmas ka isikut, kellele on fondi valitsemise ülesanne edasi antud.
\n
§ 102Nõuete rikkumine ja kahju hüvitamine
\n
(1)Käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine tehingute tegemisel ei too kaasa nende tehingute tühisust, kuid fondivalitseja peab hüvitama fondile, fondi osakuomanikele või aktsionäridele rikkumise tõttu tekkinud kahju.
\n
(2)Fondivalitseja või aktsiaseltsifond on kohustatud käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumisest ja rikkumise lõpetamisest viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni. Kui käesolevas peatükis sätestatud nõuete rikkumine toimub fondist või fondivalitsejast mitteolenevatel põhjustel, siis teavitab fondivalitseja Finantsinspektsiooni juhul, kui rikkumist pole võimalik mõistliku aja jooksul kõrvaldada või kui rikkumise tagajärjel on osakuomanikele tekkinud kahju.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva nõude aegumise tähtaeg on viis aastat, välja arvatud juhul, kui kahju on tekkinud käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatud rikkumisest.
\n
2. jagu Eurofondi vara investeerimine
\n
1.jaotis Üldnõuded eurofondi vara investeerimisele
\n
§ 103Eurofondi vara investeerimine
\n
(1)Eurofondi vara võib investeerida üksnes:
\n
1)vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse, nagu aktsiad või muud sarnased õigused, võlakirjad või muud sarnased võlakohustused ja märkimisõigused või muud vabalt võõrandatavad õigused, mis annavad õiguse omandada eelnimetatud väärtpabereid (edaspidi käesolevas peatükis väärtpaberid);
\n
2)teiste fondide osakutesse või aktsiatesse;
\n
3)tuletisinstrumentidesse;
\n
4)krediidiasutuste hoiustesse;
\n
5)rahaturuinstrumentidesse, millega üldjuhul kaubeldakse rahaturul ja mis on likviidsed ning mille väärtus on igal ajal täpselt määratav.
\n
(2)Väärtpaberitena käsitatakse käesolevas peatükis ka:
\n
1)finantsinstrumente, mis võivad olla tagatud väärtpaberi tunnustele mittevastava vara või sellise vara tootlusega, ning
\n
2)kinnise fondi osakuid ja aktsiaid.
\n
(3)Kinnise fondi osakute ja aktsiate suhtes ei kohaldata käesolevas jaos teiste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimise kohta sätestatut.
\n
(4)Eurofondi vara ei või investeerida väärismetallidesse ega neid esindavatesse sertifikaatidesse. [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
(5)Aktsiaseltsifondina asutatud eurofond võib omada ja omandada kinnisvara, mis on vajalik otseselt tema igapäevaseks äritegevuseks.
\n
§ 104Erisused eurofondi vara investeerimisel ja riskide hajutamisel
\n
(1)Eurofondi vara investeerimisel ei pea järgima käesolevas peatükis sätestatud vara investeerimise ja riskide hajutamise nõudeid väärtpaberite või rahaturuinstrumentide märkimisõiguse kasutamisel juhul, kui nimetatud väärtpaberid või rahaturuinstrumendid kuuluvad fondi vara hulka.
\n
(2)Käesoleva seaduse §-des 115–117 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid ei kohaldata kuue kuu jooksul pärast eurofondi tingimuste kooskõlastamist või äriregistrisse kandmist, kui on tagatud riskide hajutamise põhimõtte piisav järgmine.
\n
(3)Käesolevas peatükis sätestatud riskide hajutamise piiranguid võidakse ajutiselt mitte järgida, kui see on tingitud fondivalitsejast mitteolenevatest põhjustest või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud märkimisõiguste kasutamisest. Sel juhul tuleb fondi vara koosseis viia kooskõlla käesolevas peatükis sätestatuga esimesel võimalusel, kahjustamata seejuures osakuomanike või aktsionäride huve.
\n
(4)Fondivalitsejast mitteolenevateks põhjusteks loetakse muu hulgas ostueesõiguse kasutamist väärtpaberite omandamisel, fondiemissiooni, väärtpaberite turuväärtuse muutumist ja muid seesuguseid põhjusi, kui fondi arvel tehtavate tehingute eesmärk on eelnimetatud piirangute järgimise alustamine.
\n
§ 105Nõuded riskide juhtimisele eurofondi vara investeerimisel ja tuletistehingute tegemisel
\n
(1)Fondivalitseja peab rakendama riskide juhtimiseks meetmeid, mis võimaldavad igal ajal jälgida ja mõõta investeerimispositsioonide riske ja nende üldist mõju fondi portfelli riskiprofiilile ning adekvaatselt ja sõltumatult hinnata reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentide väärtust.
\n
(2)Meetodid ja instrumendid, mida kasutatakse fondi varaportfelli efektiivseks haldamiseks, peavad vastama järgmistele tingimustele:
\n
1)nende kasutamine peab olema majanduslikult otstarbekas ja neid tuleb kasutada kuluefektiivsel viisil;
\n
2)olles kooskõlas fondi riskiprofiili ja kehtestatud riskijuhtimise reeglitega, on nende eesmärk vähendada fondi vara investeerimisega seotud riske ja kulusid ning tekitada täiendavat tulu või kasumit;
\n
3)nende kasutamisega seotud riskid peavad olema piisaval määral maandatavad rakendatava riskijuhtimissüsteemiga;
\n
4)nende kasutamine ei tohi ühelgi juhul põhjustada kõrvalekaldumist fondi tingimustes või põhikirjas ja prospektis sätestatud investeerimiseesmärkidest.
\n
(3)Tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada eurofondi vara puhasväärtust. Riskipositsioon arvutatakse, võttes arvesse vara või tuletisinstrumendi alusvara väärtust, vastaspoole krediidiriski, hinnaliikumisi ja positsioonide likvideerimiseni jäänud aega.
\n
(4)Eurofondi tuletisinstrumentide alusvara ei tohi tuletisinstrumendi võimaliku kasutamise hetkel ületada käesoleva seaduse §-s 115 sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid fondi vara investeerimisel. Eelnimetatut ei kohaldata indeksitel põhinevate tuletisinstrumentide puhul.
\n
(5)Kui väärtpaberid või rahaturuinstrumendid sisaldavad tuletisinstrumentide tunnuseid (edaspidi tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid), tuleb nende suhtes kohaldada käesolevas jaos tuletisinstrumentide kohta sätestatut.
\n
(6)Täpsemad nõuded eurofondi riskide juhtimisele ning eurofondi varaga tehingute tegemisele ja selle kohta aruannete koostamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
2.jaotis Täpsemad nõuded eurofondi vara investeerimisele
\n
§ 106Eurofondi vara investeerimine hoiustesse
\n
Eurofondi vara võib investeerida krediidiasutuse nõudmiseni või kuni 12-kuulise tähtajaga hoiustesse, kui on täidetud järgmine tingimus:
\n
1)krediidiasutus on registreeritud lepinguriigis või
\n
2)kolmandas riigis registreeritud krediidiasutuse suhtes kehtivad usaldatavusnõuded vastavad Finantsinspektsiooni hinnangul vähemalt sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õigusaktides.
\n
§ 107Eurofondi vara investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse
\n
(1)Eurofondi vara võib investeerida väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
\n
1)väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse lepinguriigi reguleeritud turul väärtpaberituru seaduse § 3 mõistes või muul lepinguriigi reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid;
\n
2)väärtpaberite või rahaturuinstrumentidega kaubeldakse kolmanda riigi väärtpaberibörsil või muul reguleeritud turul, mis on selle riigi poolt tunnustatud ja korrapäraselt korraldatav ning mille vahendusel on võimalik avalikkusel omandada või võõrandada väärtpabereid, ja see on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis;
\n
3)väärtpaberitega ei kaubelda reguleeritud turgudel, kuid emiteerimise tingimuste kohaselt võetakse need käesoleva lõike punktis 1 või 2 nimetatud riigi reguleeritud turul kauplemisele 12 kuu jooksul pärast väärtpaberite emiteerimist, ja selline reguleeritud turu valik on Finantsinspektsiooni poolt heaks kiidetud või on nimetatud fondi tingimustes või põhikirjas või prospektis.
\n
(2)Eurofondi vara võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule investeerida rahaturuinstrumentidesse, millega ei kaubelda reguleeritud turul (edaspidi reguleeritudturul mittekaubeldav rahaturuinstrument), kuid nende emissiooni või emitendi suhtes kehtivad piisavad investorikaitse nõuded, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
\n
1)rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriik või lepinguriigi regionaalne või kohaliku omavalitsuse üksus, Euroopa Liit, lepinguriigi keskpank, Euroopa Keskpank, Euroopa Investeerimispank, kolmas riik või selle riigi osariik või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik;
\n
2)rahaturuinstrumendi on emiteerinud isik, kelle emiteeritud mis tahes väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud turul;
\n
3)rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud lepinguriigis asutatud e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus või lepinguriigis asutatud muu isik, kelle suhtes kehtivate usaldatavusnõuete üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Liidu õigusele;
\n
4)rahaturuinstrumendi on emiteerinud või taganud käesoleva lõike punktis 3 nimetamata isik, kelle suhtes kehtivad usaldatavusnõuded ja kelle suhtes teostatav finantsjärelevalve vastab sama rangetele nõuetele, kui on sätestatud Euroopa Liidu õiguses;
\n
5)rahaturuinstrumendi emitent kuulub teise lepinguriigi järelevalveasutuse poolt tunnustatud emitentide hulka vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artikli 50 lõike 1 punkti h alapunktis 4 nimetatud tingimustele;
\n
6)rahaturuinstrumendi emitent, eelkõige tema finantsseisund, tegevuse eesmärk ja emitendi usaldusväärsus, vastab Finantsinspektsiooni hinnangul käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määruses sätestatud tingimustele.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 sätestatud nõuded on täidetud, kui:
\n
1)rahaturuinstrumendi emitent on asutatud G10 riikide (kümne grupi) hulka kuuluvas OECD liikmesriigis;
\n
2)rahaturuinstrumendi emitendile on antud vähemalt investeerimisjärgu reiting;
\n
3)rahaturuinstrumendi emitendi kohta koostatud üksikasjaliku analüüsi alusel võib tõendada, et emitendi suhtes kohaldatavad usaldatavusnõuded ja nende täitmise üle teostatav finantsjärelevalve on vähemalt sama range kui Euroopa Liidu õiguses sätestatu. Finantsinspektsioonil on õigus määrata, kas käesolevas punktis nimetatud isik vastab eelnimetatud nõuetele.
\n
(4)Eurofondi vara võib investeerida ka käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
\n
(5)Täpsemad nõuded rahaturuinstrumendi emitendile kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 108Täpsustavad tingimused väärtpaberitesse investeerimisel
\n
(1)Eurofondi vara investeerimisel väärtpaberitesse peavad väärtpaberid vastama järgmistele tingimustele:
\n
1)nende omandamisega tekkida võiv potentsiaalne kahju on piiratud nende eest makstud summaga;
\n
2)need on piisavalt likviidsed, et tagada osakute või aktsiate tagasivõtmine osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel vastavalt käesolevas seaduses, fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis sätestatule;
\n
3)nende väärtust on võimalik usaldusväärselt kindlaks määrata;
\n
4)nende kohta on kättesaadav asjakohane informatsioon;
\n
5)neid on võimalik vabalt omandada ja võõrandada;
\n
6)nende omandamine on kooskõlas fondi investeerimiseesmärkide ja -poliitikaga;
\n
7)nendest tulenevad riskid on piisaval määral maandatud fondi riskide juhtimise poliitika ja selle teostamise korraga.
\n
(2)Reguleeritud turul kaubeldavate või kauplemisele võetavate väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna alusel või hinna alusel, mille määramisel kasutatakse väärtpaberi emitendist sõltumatut hindamissüsteemi. Esimeses lauses nimetamata väärtpaberite väärtus tuleb kindlaks määrata perioodiliselt nende emitentide avaldatud informatsiooni või pädeva investeerimisanalüüsi alusel.
\n
(3)Reguleeritud turul kaubeldavate või kauplemisele võetavate väärtpaberite kohta peab õige ja igakülgne teave olema turu jaoks alaliselt kättesaadav. Esimeses lauses nimetamata väärtpaberite kohta peab teave olema vähemalt fondivalitseja jaoks alaliselt kättesaadav.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 sätestatud tingimused on täidetud, kui väärtpaber on võetud kauplemisele reguleeritud turul, välja arvatud juhul, kui nimetatud väärtpaberi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 5 nimetatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.
\n
§ 109Täpsustavad tingimused kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse investeerimisel
\n
Eurofondi vara investeerimisel kinniste fondide osakutesse või aktsiatesse peavad need osakud või aktsiad vastama järgmistele tingimustele:
\n
1)täidetud on käesoleva seaduse §-des 107 ja 108 sätestatud tingimused;
\n
2)nende fondide suhtes rakendatakse investorkaitsele ja fondivalitseja või fondi juhtimisele või juhtorganitele esitatavaid nõudeid.
\n
§ 110Täpsustavad tingimused rahaturuinstrumentidesse investeerimisel
\n
(1)Rahaturuinstrumenti käsitatakse rahaturul kaubeldavana, kui see vastab ühele järgmistest tingimustest:
\n
1)rahaturuinstrumendi lunastamis- või lõpptähtajani on kuni 397 päeva;
\n
2)rahaturuinstrumendi intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt rahaturu tingimustele vähemalt iga 397 päeva järel;
\n
3)rahaturuinstrumendi riskiprofiil, kaasa arvatud krediidi- ja intressirisk, vastab niisuguste väärtpaberite riskiprofiilile, millel on käesoleva lõike punktis 1 nimetatud tähtaeg või mille intresse korrigeeritakse regulaarselt vastavalt käesoleva lõike punktile 2.
\n
(2)Rahaturuinstrumenti käsitatakse likviidsena, kui seda on võimalik võõrandada lühikese aja jooksul võimalikult vähese kuluga, arvestades fondi tingimustes, põhikirjas või prospektis kehtestatud osakute või aktsiate tagasivõtmise tähtaega.
\n
(3)Rahaturuinstrumendi väärtus on igal ajal täpselt määratav, kui selle määramiseks rakendatakse asjakohaseid ja usaldusväärseid hindamissüsteeme, mis võimaldavad kindlaks määrata fondi puhasväärtuse vastavalt väärtusele, millega fondi vara koosseisus sisalduvat väärtpaberit võidakse vahetada teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahel või mille aluseks on kas turuandmetel või amortiseeritud soetusmaksumusel põhinevad hindamismeetodid.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tingimused on täidetud, kui rahaturuinstrument on võetud kauplemisele reguleeritud turul või sellega kaubeldakse rahaturul käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses, välja arvatud juhul, kui rahaturuinstrumendi kohta on teada informatsioon, mille alusel tuleb käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimuste täitmist eraldi hinnata.
\n
(5)Fondi vara investeerimisel reguleeritud turul mittekaubeldavatesse rahaturuinstrumentidesse peab kättesaadav olema rahaturuinstrumentide kohta käiv asjakohane teave, kaasa arvatud teave, mis võimaldab nimetatud rahaturuinstrumentidega seotud krediidiriskide asjakohast hindamist, lähtudes eelkõige käesoleva paragrahvi lõigetes 6–8 sätestatust.
\n
(6)Reguleeritud turul mittekaubeldavate rahaturuinstrumentide puhul, välja arvatud juhul, kui nende emitent on Euroopa Keskpank või lepinguriigi keskpank, peab asjakohane teave sisaldama vähemalt teavet nii emissiooni või vastava pakkumiskava kui ka emitendi õigusliku ja varalise seisundi kohta enne rahaturuinstrumendi emiteerimist.
\n
(7)Kui reguleeritud turul mittekaubeldava rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 107 lõike 2 punktides 2–6 nimetatud isik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule sisaldama:
\n
1)informatsiooni eelnimetatud teabega seotud muudatuste kohta ning
\n
2)kättesaadavaid ja usaldusväärseid statistilisi andmeid emissiooni või pakkumiskava kohta või muud informatsiooni, mis võimaldab nimetatud instrumentidesse tehtud investeeringutega seotud krediidiriske nõuetekohaselt hinnata.
\n
(8)Kui rahaturuinstrumendi emitent on käesoleva seaduse § 107 lõike 2 punktis 2, 5 või 6 nimetatud isik või lepinguriigi osariik või lepinguriigi regionaalse või kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline organisatsioon, mille liige, aktsionär või osanik on lepinguriik, kuid rahaturuinstrument ei ole tagatud lepinguriigi poolt, peab asjakohane teave lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 sätestatule sisaldama informatsiooni ka käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe kontrollimise kohta asjakohase kvalifikatsiooniga ja emitendist sõltumatute kolmandate isikute poolt.
\n
§ 111Nõuded eurofondi vara tuletisinstrumentidesse investeerimisel
\n
(1)Eurofondi vara võib investeerida reguleeritud turul kaubeldavatesse tuletisinstrumentidesse või reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse, kui nende alusvaraks on järgmine vara või nende hind sõltub otseselt või kaudselt järgmistest mõjuteguritest:
\n
1)käesolevas jaos sätestatud nõuetele vastavad hoiused, väärtpaberid, rahaturuinstrumendid ja fondi osakud või aktsiad, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida, sealhulgas finantsvara, millel on eelnimetatud varaga sarnaseid tunnusjooni;
\n
2)intressimäärad, valuuta või valuutakursid, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida;
\n
3)väärtpaberi- või muud finantsindeksid, millesse fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt on lubatud investeerida.
\n
(2)Reguleeritud turu väliselt omandatavatesse tuletisinstrumentidesse investeerimisel peavad lisaks olema täidetud järgmised tingimused:
\n
1)tehtava tuletistehingu vastaspooleks peab olema e-raha asutus, fondivalitseja, investeerimisühing, kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus või muu isik, kelle suhtes kehtestatud usaldatavusnõuete täitmise üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet;
\n
2)tuletisinstrumendi väärtust on võimalik iga päev usaldusväärselt hinnata ja fondi initsiatiivil saab selle tuletisinstrumendi igal hetkel õiglase hinna eest võõrandada, oma positsiooni selles likvideerida või vastupidise tehinguga sulgeda.
\n
(3)Õiglase hinnana käsitatakse sellist hinda, mille eest on teadlike, huvitatud ja omavahel mitteseotud poolte vahelises tehingus võimalik omandada või võõrandada vara või täita kohustust.
\n
(4)Usaldusväärse hindamisena käsitatakse hindamist, mis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud õiglase hinna käsitusele. Usaldusväärne hindamine ei saa põhineda üksnes tehingu vastaspoole hinnanoteeringul ja peab vastama järgmistele tingimustele:
\n
1)hindamise aluseks on vara usaldusväärne ja ajakohane turuväärtus või sellise väärtuse puudumisel üldtunnustatud metoodikal põhinev asjakohane hindamismudel;
\n
2)hindamist kontrollib reguleeritud turu väliselt tehtavate tuletistehingute sõltumatu vastaspool piisavate ajavahemike tagant selliselt, et seda saab vajaduse korral kontrollida fondivalitseja pädev isik või selline fondivalitseja üksus, kes ei tegele fondi vara investeerimisega.
\n
(5)Reguleeritud turu väliselt omandatavate tuletisinstrumentidena käsitatakse ka krediidituletisinstrumente, kui need vastavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 sätestatule ja täidetud on järgmised tingimused:
\n
1)need võimaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusvaraga seotud krediidiriski üle kanda, sõltumata muudest nimetatud alusvaraga seotud riskidest;
\n
2)need ei kohusta raha, väärtpabereid või muud finantsvara üle andma või üle kandma;
\n
3)riskid, mis tulenevad tehingu vastaspoole võimalikust ligipääsust mitteavalikule teabele krediidituletisinstrumentide alusvara kohta (teabe asümmeetria), on piisaval määral maandatud fondi suhtes rakendatavate riskide juhtimiseks ette nähtud riskijuhtimise reeglite ja sisekontrolli meetmete abil.
\n
§ 112Täiendavad tingimused finantsindeksiga seotud tuletisinstrumentidele
\n
(1)Finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi puhul peab finantsindeksi koostamisel aluseks võetav vara olema piisavalt hajutatud ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
\n
1)indeks on koostatud selliselt, et indeksi ühe koostisosa võimalikud hinnakõikumised või koostisosaga tehtavad tehingud ei mõjuta liigselt indeksiga seotud tehinguid tervikuna;
\n
2)kui indeksi koostamine põhineb finantsvaral, millesse eurofondi vara võib käesoleva jao kohaselt investeerida, välja arvatud käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 4 nimetatud mittekaubeldavad väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid, peab see vara olema hajutatud vähemalt sama rangete nõuete kohaselt kui siis, kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse aktsia- või võlakirjaindeksit;
\n
3)kui indeksi koostamine põhineb käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 4 nimetatud mittekaubeldavatel väärtpaberitel ja rahaturuinstrumentidel, peab see finantsvara olema hajutatud samaväärsete nõuete kohaselt kui siis, kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse aktsia- või võlakirjaindeksit.
\n
(2)Finantsindeks peab kajastama turgu järgivat adekvaatset võrdlusalust ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
\n
1)indeks peab adekvaatselt mõõtma alusvara tootlust;
\n
2)indeks vaadatakse üle ja selle koosseisu uuendatakse perioodiliselt, et tagada turu liikumiste jätkuv kajastamine, järgides seejuures kriteeriume või printsiipe, mis on avalikkusele kättesaadavad;
\n
3)indeksi alusvara peab olema piisavalt likviidne, et võimaldada indeksi koostajatel vajaduse korral selle koosseisu muuta.
\n
(3)Finantsindeks peab olema avalikustatud asjakohasel viisil ja täidetud peavad olema järgmised tingimused:
\n
1)indeksi avalikustamine põhineb usaldusväärsetel hindade kogumise ja arvutamise meetoditel, sealhulgas kasutatakse turuhinna puudumise korral meetodit, mis tagab indeksi koostisosade adekvaatse väärtuse;
\n
2)teave indeksi arvutamise, tasakaalustamise metoodika ja indeksi muutuste ning võimalike kõrvalekallete kohta õigeaegsest või õigest teabe edastamisest peab olema esitatud piisavalt põhjalikult ja õigeaegselt.
\n
(4)Kui finantsindeksiga seotud tuletisinstrumendi alusvara koosseis ei vasta täielikult käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tingimustele, käsitatakse seda tuletisinstrumenti kombinatsioonina käesoleva seaduse § 111 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusvarast, juhul kui täidetud on käesoleva seaduse § 111 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimused.
\n
§ 113Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberid ja rahaturuinstrumendid
\n
(1)Tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberitena käsitatakse väärtpabereid, mis vastavad käesoleva seaduse §-s 108 sätestatud tingimustele ja sisaldavad komponenti, mis vastab järgmistele tingimustele:
\n
1)nimetatud komponendi tõttu võib mõningaid või kõiki rahavoogusid, mida esialgu oleks tuletisinstrumendi alusvara lepingust (edaspidi alusleping) tulenevalt nõutud, muuta või edasi lükata vastavalt kokkulepitud intressimäärale, väärtpaberi või muu instrumendi hinnale, valuutakursile, hinna- või kursiindeksile, krediidireitingule või -indeksile või muudele asjaoludele ja seetõttu võib komponendi väärtus muutuda sarnaselt tuletisinstrumendist eraldiseisva alusvara väärtusega;
\n
2)selle majanduslikud omadused ja riskid ei ole tihedalt seotud aluslepingu majanduslike omaduste ja riskidega;
\n
3)sellel on oluline mõju väärtpaberi riskiprofiilile ja hinna kujundamisele.
\n
(2)Tuletisinstrumendi tunnustega rahaturuinstrumentidena käsitatakse rahaturuinstrumente, mis vastavad ühele käesoleva seaduse § 110 lõikes 1 sätestatud tingimustest ja kõikidele § 110 lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimustele ning mis sisaldavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavat komponenti.
\n
(3)Väärtpaberit või rahaturuinstrumenti ei käsitata tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberina, kui ta sisaldab komponenti, mis on lepingu alusel üle antav nimetatud väärtpaberist sõltumatult. Sellist komponenti käsitatakse eraldiseisva väärtpaberi või muu finantsvarana.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud tuletisinstrumendi tunnustega väärtpaberis või rahaturuinstrumendis sisalduvat tuletiskomponenti tuleb võtta arvesse käesoleva seaduse § 105 lõikes 3 sätestatud avatud riskipositsiooni arvutamisel.
\n
§ 114Eurofondi vara investeerimine teiste fondide osakutesse või aktsiatesse
\n
(1)Eurofondi vara võib investeerida teise eurofondi osakutesse või aktsiatesse või sellise fondi osakutesse või aktsiatesse, mis vastab järgmistele tingimustele:
\n
1)fondi osakuid või aktsiaid pakutakse avalikkusele ja selle vara investeeritakse väärtpaberitesse või muusse likviidsesse finantsvarasse riskide hajutamise põhimõttest lähtuvalt;
\n
2)fondi osakuid või aktsiaid võetakse tagasi osakuomaniku või aktsionäri nõudmisel mõistliku aja jooksul;
\n
3)fondi üle teostatakse finantsjärelevalvet vastavalt Euroopa Liidu õigusaktide nõuetele või nendega vähemalt sama rangetele nõuetele ning Finantsinspektsiooni ja fondi järelevalveasutuse vaheline koostöö ei ole takistatud;
\n
4)investoritele on tagatud eurofondi investoritega võrdne huvide kaitse vastavalt käesolevas seaduses sätestatule, sealhulgas peavad olema täidetud nõuded varade lahususe, laenude võtmise ja andmise ning väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide lühikeseks müügi kohta;
\n
5)fondi kohta koostatakse aasta- ja poolaastaaruandeid, mis annavad ülevaate vähemalt fondi varast, sealhulgas fondi kohustustest, tulust, kulust ning investeeringutest.
\n
(2)Eurofondi vara võib investeerida sellise teise eurofondi või muu fondi osakutesse või aktsiatesse, mille fondi tingimuste, põhikirja või prospekti kohaselt võib omakorda teistesse fondidesse investeerida kokku kuni kümme protsenti oma varast.
\n
3.jaotis Riskide hajutamine eurofondi vara investeerimisel
\n
§ 115Riskide hajutamine hoiustesse, väärtpaberitesse, rahaturuinstrumentidesse ja tuletisinstrumentidesse investeerimisel
\n
(1)Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida kuni kümme protsenti eurofondi vara väärtusest, kui käesolevas jaotises ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Ühe krediidiasutuse hoiustesse võib paigutada kuni 20 protsenti eurofondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata depositooriumis avatud fondi arvelduskonto suhtes, kuhu laekuvad osakute väljalaskmisest ja fondi vara võõrandamisest saadud rahalised vahendid, samuti dividendid, intressid ja muud rahalised vahendid, ning ajutiselt üleöödeposiiti paigutatud raha suhtes.
\n
(3)Reguleeritud turu välise tuletistehinguga võetav riskipositsioon võib moodustada kuni kümme protsenti fondi vara väärtusest, kui vastaspooleks on krediidiasutus, mille hoiustesse eurofondi vara võib käesoleva peatüki kohaselt paigutada. Riskipositsioon käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata isikus võib moodustada kuni viis protsenti fondi vara väärtusest.
\n
(4)Kui ühe isiku emiteeritud väärtpaberite, rahaturuinstrumentide ja tuletisinstrumentide väärtus moodustab eurofondi vara väärtusest üle viie protsendi, ei või selliste investeeringute väärtus kokku moodustada rohkem kui 40 protsenti eurofondi vara väärtusest.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut ei kohaldata:
\n
1)reguleeritud turu välistele tuletistehingutele, kui tehingu osapooleks oleva krediidi- või finantsasutuse suhtes kehtivate usaldatavusnõuete üle teostatakse finantsjärelevalvet;
\n
2)eurofondi vara investeerimisel käesoleva paragrahvi lõigetes 7–9 nimetatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse.
\n
(6)Ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus ja tuletistehingute riskipositsioonid selles isikus ei või moodustada kokku rohkem kui 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.
\n
(7)Ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus võib moodustada kuni 35 protsenti eurofondi vara väärtusest, kui nende emitent või tagaja on:
\n
1)lepinguriik või lepinguriigi kohaliku omavalitsuse üksus;
\n
2)kolmas riik või
\n
3)rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik.
\n
(8)Eurofondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse üle 35 protsendi fondi vara väärtusest, kui:
\n
1)Finantsinspektsiooni hinnangul on tagatud eurofondi osakuomanike või aktsionäride huvide piisav kaitse;
\n
2)eurofondi varas on vähemalt kuue eri emissiooni käigus selle isiku välja lastud või tagatud väärtpabereid või rahaturuinstrumente ja ühe emissiooni käigus omandatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide väärtus ei moodusta üle 30 protsendi fondi vara väärtusest;
\n
3)eurofondi tingimustes, põhikirjas või prospektis on sõnaselgelt märgitud emitendid, kelle emiteeritud või tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kavatsetakse investeerida või on investeeritud üle 35 protsendi fondi vara väärtusest.
\n
(9)Eurofondi vara võib ühe krediidiasutuse poolt kestvalt või korduvalt emiteeritavatesse mitteomakapitaliväärtpaberitesse (edaspidi pandikirjad) investeerida kuni 25 protsenti fondi vara väärtusest, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
\n
1)krediidiasutus on asutatud lepinguriigis;
\n
2)krediidiasutus avalikustab regulaarselt oma majandusaasta aruandeid ja tema üle teostatakse riiklikku finantsjärelevalvet, seda eelkõige väärtpaberiomanike huvide kaitse eesmärgil;
\n
3)pandikirjade emiteerimisest saadud raha on investeeritud varasse, mis on kogu pandikirjade kehtivusaja vältel nendega seotud nõuete tagatiseks;
\n
4)krediidiasutuse maksejõuetuse korral tasutakse võlausaldajatele pandikirjade põhisumma ja kogunenud intressid esmajärjekorras.
\n
(10)Kui ühe krediidiasutuse emiteeritud pandikirjadesse investeeritakse rohkem kui viis protsenti eurofondi vara väärtusest, võib kõigi selliste investeeringute väärtus kokku moodustada kuni 80 protsenti eurofondi vara väärtusest.
\n
(11)Eurofondi varasse kuuluvate ühe isiku emiteeritud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide, sealhulgas pandikirjade, tuletisinstrumentide ning sellesse isikusse paigutatud hoiuste väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 35 protsenti fondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud juhul.
\n
(12)Käesolevas paragrahvis käsitatakse ühe isikuna kõiki isikuid, kes vastavalt Euroopa Liidu õigusaktidele või rahvusvahelistele finantsaruandluse standarditele kuuluvad samasse konsolideerimisgruppi. Erinevalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib ühte konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni 20 protsenti eurofondi vara väärtusest. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 116Erisused finantsindeksi järgimisel
\n
(1)Kui vastavalt eurofondi tingimustele, põhikirjale või prospektile investeeritakse selle vara eesmärgiga järgida kindlat aktsiaindeksit või muud võlaväärtpaberi indeksit (edaspidi käesolevas paragrahvis indeks), võivad ühe isiku emiteeritud väärtpaberid või rahaturuinstrumendid moodustada kuni 20 protsenti fondi vara väärtusest, kui selle indeksi on Finantsinspektsioon fondi alusdokumendi kooskõlastamise kaudu heaks kiitnud järgmistel alustel:
\n
1)indeksi alusvara on piisavalt hajutatud;
\n
2)indeks väljendab adekvaatselt selle turu liikumist, millega ta on seotud, ning indeksi koostamisel kasutatakse tunnustatud metoodikat, mille kohaselt ei arvata üldjuhul välja selle turu peamist või suurimat emitenti;
\n
3)indeks on avalikkusele kättesaadav ning selle koostaja või pakkuja on oma tegevuses sõltumatu eurofondist ja selle fondivalitsejast.
\n
(2)Eurofondi vara võib investeerida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või tema tagatud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse kuni 35 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest, kui see tuleneb eelkõige reguleeritud turu sellisest olukorrast, kui teatud aktsiad või võlaväärtpaberid selgelt domineerivad.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatu ei keela indeksi koostajal või selle pakkujal ja indeksit järgival eurofondil või fondivalitsejal olla ühe majandusüksuse osa või konsolideerimisgrupi liige tingimusel, et huvide konflikt on piisaval määral maandatud.
\n
(4)Indeksi järgimist käsitatakse selle indeksi alusvaraks oleva vara koosseisu järgimisena, sealhulgas tuletistehingute või muude meetodite või vahendite kasutamisena vastavalt käesoleva seaduse §-s 105 sätestatule.
\n
(5)Indeksit järgiva eurofondi tingimuste, põhikirja või prospekti või nende muudatuste kooskõlastamisel võib Finantsinspektsioon nõuda lepingut, mille alusel fondivalitseja või muu õigustatud isik on kohustatud pidevalt eurofondi osakute või aktsiate ostu- ja müügihindu avalikustama ning vastavalt sellele täitma ostu- ja müügitellimusi.
\n
§ 117Riskide hajutamine teiste fondide aktsiatesse või osakutesse investeerimisel
\n
(1)Ühe fondi aktsiate või osakute väärtus ei või moodustada rohkem kui 20 protsenti eurofondi vara väärtusest.
\n
(2)Teiste selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mis ei ole eurofondid, võib investeerida kokku kuni 30 protsenti eurofondi vara väärtusest.
\n
(3)Eurofondi arvel ei või omandada ega omada selle eurofondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid ega osakuid, sealhulgas selliste fondide aktsiaid või osakuid, mida fondivalitseja valitseb kolmanda isikuna, kellele on fondivalitseja ülesanded edasi antud, välja arvatud juhul, kui fondivalitseja ei võta seejuures tagasivõtmis- või väljalaskmistasu.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui eurofondi vara investeeritakse selliste fondide aktsiatesse või osakutesse, mida valitseb äriühing, kellega fondivalitseja või aktsiaseltsifond on seotud ühise juhtimise või kontrolli või olulise osaluse kaudu, samuti juhul, kui see äriühing on kolmandaks isikuks, kellele fondi valitsemine on üle antud.
\n
4.jaotis Muud nõuded eurofondi vara investeerimisele ja tehingute teostamisele
\n
§ 118Osaluse omamise piirangud
\n
(1)Ühegi eurofondi ega fondivalitseja valitsetavate kõigi lepinguliste eurofondide arvel kokku ei või omandada ega omada hääleõigusega aktsiate või muude samaväärsete õiguste kaudu olulist osalust üheski isikus.
\n
(2)Ühe eurofondi arvel ei või omandada ega omada üheski isikus rohkem kui:
\n
1)kümme protsenti hääleõiguseta aktsiatest või muudest samaväärsetest õigustest;
\n
2)kümme protsenti tema emiteeritud võlakirjadest;
\n
3)kümme protsenti tema emiteeritud rahaturuinstrumentidest;
\n
4)25 protsenti teise fondi osakutest või aktsiatest.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 nimetatud piiranguid ei pea võlakirjade, rahaturuinstrumentide või teiste fondi osakute või aktsiate omandamise hetkel järgima, kui eelnimetatud instrumentide emiteerimise hetkel ei ole võimalik nende bruto- või netoväärtust leida.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut ei kohaldata:
\n
1)lepinguriigi või tema kohaliku omavalitsuse üksuse emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
\n
2)kolmanda riigi emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
\n
3)rahvusvahelise organisatsiooni, millesse kuulub vähemalt üks lepinguriik, emiteeritud või tagatud väärtpaberite või rahaturuinstrumentide omandamisel ega omamisel;
\n
4)kolmandas riigis registreeritud äriühingu aktsiatesse investeerimisel, kui eelnimetatud isik investeerib omakorda oma vara peamiselt selles riigis registreeritud emitentide väärtpaberitesse ja kui vastavalt selle riigi õigusaktidele on see ainuke viis selle riigi emitentide väärtpaberitesse investeerida;
\n
5)aktsiaseltsifondist eurofondi poolt tütarettevõtjate omandamisel ega omamisel, kui nende tütarettevõtjate ainukeseks tegevusalaks on seoses aktsiate tagasivõtmisega fondi aktsionäride nõudmisel valitsemis-, nõustamis- või fondi pakkumise teenuste osutamine selles riigis, kus tütarettevõtja on asutatud.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 4 sätestatud erandit kohaldatakse üksnes juhul, kui vastavas kolmandas riigis registreeritud äriühing järgib oma vara investeerimisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ning käesoleva seaduse §-des 115 ja 117 sätestatut, arvestades seejuures käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud tingimusi.
\n
§ 119Nõuded laenu- ja muudele tehingutele
\n
(1)Eurofondi arvel võib võtta lühiajalise tähtajaga laenu kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
\n
(2)Aktsiaseltsifondist eurofondi arvel võib lisaks võtta laenu kinnisvara omandamiseks kuni kümne protsendi ulatuses fondi vara väärtusest, kui nimetatud kinnisvara on mõeldud üksnes fondi igapäevaseks äritegevuseks. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(3)Eurofondi arvel ei või käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi võtta kokku rohkem kui 15 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
\n
(4)Eurofondi arvel ei või anda laenu ega võtta käendamise või muu tagamisega seotud kolmandate isikute kohustusi. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista selliste väärtpaberite, rahaturuinstrumentide ega muu finantsvara omandamist, mille eest ei ole täielikult tasutud.
\n
(5)Eurofondi arvel ei või teha väärtpaberite ega muu finantsvaraga seotud võõrandamis- ega laenutehinguid, kui vastava kohustuse täitmine ei ole samas ulatuses kaetud fondi varasse kuuluvate väärtpaberite või muu finantsvaraga või kui väärtpaberid ega muu finantsvara ei kuulunud võõrandamislepingu sõlmimise ajal fondi varasse.
\n
3. jagu Muu avaliku fondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused
\n
§ 120Muu avaliku fondi varade investeerimise ja riskide hajutamise nõuded
\n
(1)Muu avaliku fondi, mis ei ole eurofond ega pensionifond (edaspidi muu avalik fond), vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele fondi varaga tehtavatele tehingutele kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi suhtes sätestatut, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Muu avaliku fondi vara võib investeerida lisaks käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule:
\n
1)kinnisasjadesse;
\n
2)väärismetallidesse ja neid esindavatesse sertifikaatidesse. [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
(3)Ühegi kinnisasja soetusväärtus koos kinnisasjade haldamiseks vajalike esemete soetusväärtusega ei tohi omandamise ajal ületada 20 protsenti fondi vara väärtusest.
\n
(4)Ühe kinnisasja väärtus koos kinnisasjade haldamiseks vajalike esemete väärtusega kokku ei või moodustada rohkem kui 30 protsenti fondi vara väärtusest.
\n
(5)Muu avaliku fondi vara võib käesoleva seaduse § 107 lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kokku kuni 30 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
\n
(6)Muu avaliku fondi vara investeerimisel teistesse fondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse § 117 lõigetes 1 ja 2 sätestatut, kui selle fondi vara investeerimisel järgitakse omakorda nõuet hajutada investeeringud piisavas ulatuses eri väärtpaberitesse ja muusse varasse. Käesoleva seaduse §-s 114 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse võib investeerida kokku kuni 50 protsenti muu avaliku fondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel.
\n
(7)Muu avaliku fondi vara võib väärismetallidesse ja väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või mille hind sõltub väärismetallist, paigutada kokku kuni viie protsendi ulatuses fondi vara väärtusest.
\n
(8)Muu avaliku fondi tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada fondi vara puhasväärtust rohkem kui kaks korda.
\n
(9)Muule avalikule fondile, mille osakute või aktsiate tagasivõtmise tingimused ja investeerimispoliitika vastab käesoleva seaduse § 286 lõikes 4 sätestatule, ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 115–117 ja käesolevas paragrahvis sätestatud riskide hajutamiseks ette nähtud piiranguid 24 kuu jooksul pärast fondi tingimuste kooskõlastamist või äriregistrisse kandmist. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 120^1. Muu avaliku kinnise fondi varade investeerimise ja riskide hajutamise nõuded
\n
(1)Kui muu avalik fond on kinnine fond (edaspidi muu avalik kinnine fond), ei kohaldata selle vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele fondi varaga tehtavatele tehingutele käesolevas peatükis eurofondide suhtes ega käesoleva seaduse §-s 120 sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Muu avaliku kinnise fondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 120 lõikes 2 nimetatud varasse, arvestades § 120 lõigetes 3, 4, 7 ja 8 sätestatud piiranguid lõikes 9 sätestatud erisusega.
\n
(3)Muu avalik kinnine fond võib investeerida kogu oma vara teistesse fondidesse, kui nende fondide vara investeerimisel järgitakse omakorda nõuet hajutada investeeringuid piisavas ulatuses eri väärtpaberitesse ja muusse varasse. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
4. jagu Pensionifondi vara investeerimise ja riskide hajutamise erisused ning täiendavad tegevusnõuded
\n
§ 121Üldnõuded pensionifondi vara valitsemisele ja investeerimisele
\n
(1)Pensionifondi vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele pensionifondi varaga tehtavatele tehingutele kohaldatakse käesolevas peatükis eurofondi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Pensionifondi vara võib investeerida lisaks käesoleva seaduse §-s 103 sätestatule:
\n
1)krediidiasutuste hoiustesse;
\n
2)väärismetallidesse ja neid või toormeid esindavatesse sertifikaatidesse; [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
3)väärtpaberituru seaduse §-s 2 nimetatud väärtpaberitesse, sealhulgas väärtpaberitesse, mille alusvaraks on väärismetall või toore; [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
4)kinnisasjadesse. (2^1) Lisaks lõikes 2 nimetatule võib pensionifondi arvel kokku kuni kümne protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest anda laenu isikutele, kelle emiteeritud võlakirjadesse on pensionifondil lubatud investeerida. Pensionifondi poolt laenu andmisele kohaldatakse käesolevas jaos sätestatud väärtpaberitesse investeerimise piiranguid. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (2^2) Ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse võib investeerida kuni 15 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(3)Käesoleva seaduse §-s 118 sätestatud piiranguid ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (3^1) Käesoleva seaduse §-s 106 sätestatud tähtaja nõuet ei kohaldata pensionifondi vara investeerimisel. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022]
\n
(4)Käesolevas seaduses pensionifondide vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele varaga tehtavatele tehingutele ette nähtud nõuete rakendamisel ei loeta pensionifondi valitsejale kuuluvaks tema valitsetavate pensioni- või teiste investeerimisfondide omatavaid osalusi teistes isikutes või neist tulenevaid hääleõigusi ning sellist isikut ei loeta pensionifondi valitsejaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluvaks.
\n
(5)Pensionifond ei või olla täisühingu osanik ega usaldusühingu täisosanik, samuti mittetulundusühingu või tulundusühistu liige ega sihtasutuse asutaja. Nimetatud piirang ei kehti korteriühistu liikmeks olemise suhtes juhul, kui fondile kuulub korteriomand. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse ka välisriigi õiguse kohaselt asutatud samaväärsete isikute või varakogumite osanikuks, liikmeks või asutajaks olemisele.
\n
(6)Nõudeid pensionifondi vara investeerimisele, riskide hajutamisele ja muudele pensionifondi varaga tehtavatele tehingutele võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 122Investeerimine hoiustesse
\n
[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 123Investeerimine väärismetallidesse ja toormesse
\n
[RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022] () Pensionifondi vara võib väärismetallidesse, väärtpaberitesse, mille alusvaraks on toore, ning väärismetalle ja toormeid esindavatesse sertifikaatidesse paigutada kokku kuni 25 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest. [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
§ 124Investeerimine väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning laenu andmine ja võtmine
\n
[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(1)Pensionifondi vara võib investeerida käesoleva seaduse § 107 lõigetes 1 ja 2 nimetamata väärtpaberitesse ja rahaturuinstrumentidesse ning vara arvel anda § 121 lõikes 2^1 nimetatud laenu kokku kuni 50 protsendi ulatuses pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatud investeeringute suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimust.
\n
(2)Tööandja pensionifondi vara võib ühe isiku emiteeritud väärtpaberitesse või rahaturuinstrumentidesse investeerida kuni viie protsendi ulatuses tööandja pensionifondi vara väärtusest ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute emiteeritud väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui kümme protsenti tööandja pensionifondi vara väärtusest. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(3)Pensionifondi arvel võib võtta laenu kuni 25 protsendi ulatuses fondi vara väärtusest. Laenu võtmise otsuse langetab pensionifondi valitseja temalt eeldatava ettevaatlikkuse ja hoolsusega, lähtudes kõigi osakuomanike õigustatud huvidest ning hinnates pensionifondi arvel laenu võtmise vajadust ja selle laenu teenindamise võimekust. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(4)Käesoleva seaduse § 119 lõike 4 esimeses lauses sätestatut ei kohaldata juhul, kui kohustuste võtmine toimub pensionifondi või tema kontrollitava äriühingu arvel tehtud tehingu täitmise tagamiseks või laenu tagamise eesmärgil. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022]
\n
§ 125Investeerimine teistesse fondidesse
\n
(1)Kui eurofondi vara investeerimisel järgitakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 116 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/65/EÜ artiklis 53 sätestatule kindlat indeksit, võib ühe sellise fondi osakute või aktsiate väärtus moodustada kuni 30 protsenti pensionifondi vara väärtusest. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Pensionifondi vara investeerimisel teistesse fondidesse ei kohaldata käesoleva seaduse §-s 109 ja § 117 lõikes 2 sätestatut.
\n
(3)Käesoleva seaduse §-s 114 nimetamata fondi osakutesse või aktsiatesse, mis ei ole võetud kauplemisele § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, võib investeerida kokku kuni 50 protsenti pensionifondi vara väärtusest, kui selliste fondide osakute või aktsiate väärtuse saab kindlaks määrata täpselt ja usaldusväärselt turuhinna või muu asjakohase hindamissüsteemi alusel. Eelnimetatud fondide osakuid või aktsiaid ei käsitata väärtpaberina käesoleva peatüki tähenduses. Fond, mille osakud või aktsiad on võetud kauplemisele käesoleva seaduse § 107 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud reguleeritud turul, loetakse §-s 114 sätestatud nõuetele vastavaks. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(4)Kui kohustusliku pensionifondi vara investeeritakse sellise fondi, mis ei ole eurofond, osakutesse või aktsiatesse, mille investeerimiseesmärkide saavutamiseks kasutatakse peamiselt tuletistehinguid, eelkõige vahetuslepinguid, kohaldatakse käesolevas peatükis tuletisinstrumentide kohta sätestatut. Käesoleva seaduse § 127 lõikes 1 tuletisinstrumentide kohta sätestatud piirangut ei kohaldata käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud investeeringute suhtes.
\n
§ 126Täiendavad nõuded aktsiatesse ja aktsiafondidesse investeerimisel
\n
[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 127Tehingud tuletisinstrumentidega ja välisvaluutas nomineeritud väärtpaberitesse investeerimise piirangud
\n
(1)Tuletisinstrumentide kogu avatud riskipositsioon ei või ületada 50 protsenti pensionifondi vara väärtusest, välja arvatud valuuta-, intressi-, turu- või muude pensionifondi varaga seotud riskide maandamiseks tehtud tehingud. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Kogu välisvaluuta avatud netopositsioon ei või moodustada rohkem kui 25 protsenti konservatiivse pensionifondi varast. Välisvaluuta avatud netopositsiooni arvutamisel ei pea teise fondi aktsiatesse või osakutesse tehtud investeeringu puhul võtma arvesse selle fondi tehtud investeeringutest tulenevaid välisvaluutapositsioone. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 128Investeerimine kinnisasjadesse
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Ühe kinnisasja soetusväärtus ei või omandamise ajal ületada kümmet protsenti pensionifondi vara väärtusest. Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui pensionifondi vara investeeritakse kinnisasjadesse teise fondi või äriühingu kaudu. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(3)Kinnisasjade, kinnisasjadesse investeeriva teise fondi või muu äriühingu osakute ja aktsiate ja muude väärtpaberite väärtus kokku ei või moodustada rohkem kui 70 protsenti vabatahtliku ning rohkem kui 40 protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut kohaldatakse ka investeeringutele, mis on tehtud väärtpaberitesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub otseselt kinnisvara hinnast või selle muutusest. [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud investeering võetakse pensionifondi vara investeerimisel nimetatud instrumentidesse arvesse täies ulatuses.
\n
§ 129Nõuded konservatiivse pensionifondi vara investeerimisel
\n
(1)Konservatiivse pensionifondina käsitatakse pensionifondi, mille varast investeeritakse tingimuste või prospekti kohaselt kokku vähemalt 80 protsenti: [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
1)krediidiasutuste hoiustesse;
\n
2)võlakirjadesse ja muudesse samaväärsetesse võlakohustustesse (edaspidi käesolevas paragrahvis võlakirjad);
\n
3)rahaturuinstrumentidesse, kui need on võetud reguleeritud turul kauplemisele;
\n
4)selliste fondide osakutesse või aktsiatesse, mille vara investeeritakse peamiselt krediidiasutuste hoiustesse või võlakirjadesse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule, tuletisinstrumentidesse vastavalt käesoleva lõike punktis 5 sätestatule või rahaturuinstrumentidesse; [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
5)tuletisinstrumentidesse, mille alusvaraks on käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud vara või võlakirja- või muud finantsindeksid, intressimäärad, valuuta või valuutakursid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt eelnimetatust.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud võlakirjadena käsitatakse üksnes võlakirju: [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
1)millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1060/2009 reitinguagentuuride kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 1–31) alusel registreeritud reitinguagentuur (edaspidi käesolevas paragrahvis reitinguagentuur) andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu;
\n
2)mille emitendile on reitinguagentuur andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu, kui nendel võlakirjadel krediidireiting puudub;
\n
3)mille emitendi krediidiasutusest emaettevõtjale on reitinguagentuur andnud vähemalt investeerimisjärgu krediidireitingu, kui nendel võlakirjadel ja nende emitendil krediidireiting puudub;
\n
4)mille on taganud vähemalt reitinguagentuuri investeerimisjärgu krediidireitingut omav lepinguriik või OECD liikmesriik.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud fondi puhul tuleb arvesse võtta fondi tingimusi ja põhikirja või muud vastavat dokumenti ning hinnata piisava regulaarsusega, kui palju nimetatud fondi vara reaalselt nõuetele vastavatesse krediidiasutuste hoiustesse, võlakirjadesse, tuletisinstrumentidesse või rahaturuinstrumentidesse investeeritakse. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017] (3^1) Konservatiivse pensionifondi investeeringud aktsiatesse, aktsiafondidesse ja muudesse aktsiatega sarnastesse instrumentidesse võetakse arvesse täies ulatuses ning need ei või ületada kokku 10 protsenti pensionifondi vara väärtusest. Käesolevas lõikes sätestatud investeeringud koos investeeringutega teistesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata instrumentidesse ei või ületada 20 protsenti konservatiivse pensionifondi varast. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (3^2) Aktsiatega sarnastesse instrumentidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses investeeringuid väärtpaberitesse, hoiustesse või muudesse instrumentidesse, mille hind või millest saadav tulu sõltub osaliselt või täielikult aktsia või muu sellise instrumendi hinnast või selle muutusest. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud instrumentidena ei käsitata krediidiasutuste seaduse § 89^1 lõikes 2 nimetatud investeerimishoiust ega võlaväärtpaberit, mille põhiosa on garanteeritud. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (3^3) Aktsiafondidesse tehtud investeeringutena käsitatakse käesoleva paragrahvi tähenduses investeeringuid fondidesse, mille varast oluline osa paigutatakse otse või teiste fondide kaudu aktsiatesse või muudesse sellistesse instrumentidesse ja see on üks osa sellise fondi tavapärasest investeerimispoliitikast. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (3^4) Käesoleva paragrahvi lõike 3^1 esimeses lauses sätestatud piiranguid ei kohaldata, kui pensionifondi vara investeeritakse selliste äriühingute aktsiatesse või fondide osakutesse või aktsiatesse, mille vara paigutatakse peamiselt kinnisasjadesse. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(4)Fondivalitseja määrab oma riskijuhtimise reeglites need reitinguagentuurid, kelle antud krediidireitinguid ta jälgib ning konservatiivse pensionifondi investeeringute ja riskide juhtimiseks kasutab, ning põhimõtted, kuidas arvestatakse reitinguagentuuride antud erinevaid krediidireitinguid. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(6)Nõudeid konservatiivse pensionifondi vara investeerimisele, sealhulgas millise krediidireitinguga võlakirjadesse või krediidiasutuste hoiustesse võib fondi vara investeerida, võib täpsustada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 130Huvide konflikti maandamine ja vältimine teistesse fondidesse investeerimisel
\n
(1)Pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või ületada kümmet protsenti kohustusliku pensionifondi ja 50 protsenti vabatahtliku pensionifondi vara väärtusest. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Kohustusliku pensionifondi valitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate fondivalitsejate valitsetavate muude fondide aktsiate ja osakute väärtus kokku ei või ületada 50 protsenti kohustusliku pensionifondi vara väärtusest, kusjuures täidetud peavad olema käesoleva seaduse § 117 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tingimused.
\n
(3)Kui kohustusliku pensionifondi valitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja poolt valitsetava fondi aktsiate või osakute kohustusliku pensionifondi arvel omamisega kaasneb sellelt investeeringult teise fondivalitseja võetava valitsemistasu või sellest osa tagasimaksmine või kohustusliku pensionifondi valitsejale muu tasu maksmine, tuleb vastav summa kanda kohustuslikku pensionifondi.
\n
(4)Kohustusliku pensionifondi valitseja ei või kõigi oma valitsetavate kohustuslike pensionifondide arvel kokku omandada ega omada ühegi enda valitsetava fondi ega endaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja valitsetava fondi osakuid või aktsiaid rohkem kui 20 protsendi ulatuses selle fondi varast. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
(5)Kohustusliku pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide aktsiaid või osakuid võib kohustusliku pensionifondi arvel omandada või omada juhul, kui lisaks käesoleva seaduse § 117 lõikes 3 sätestatule ei võta fondivalitseja ka valitsemistasu või kannab sellelt investeeringult võetava valitsemistasu kohustuslikku pensionifondi tagasi.
\n
(6)Kohustusliku pensionifondi arvel võib omandada kohustusliku pensionifondi valitseja valitsetavate teiste fondide ja fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva fondivalitseja valitsetavate fondide, mis ei ole avalikud või mis on kinnised, aktsiaid või osakuid kokku kuni kümne protsendi ulatuses kohustusliku pensionifondi varast. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(7)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui fondivalitsejale on antud õigus valitseda või investeerida teise fondivalitseja fondi vara fondi valitsemise ülesannete edasiandmise korras. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 131Täiendavad nõuded huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks
\n
(1)Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu välja lastud väärtpaberite ja rahaturuinstrumentide väärtus kokku ei või ületada viit protsenti selle fondivalitseja valitsetava pensionifondi vara väärtusest.
\n
(2)Kohustusliku pensionifondi arvel ei või omandada või omada osalust äriühingus, kus kohustuslikku pensionifondi valitseva fondivalitseja tegevisikud, olulist osalust omavad aktsionärid või fondivalitseja kontrollitavad äriühingud omavad otseselt või kaudselt olulist osalust, ega omandada või omada osalust äriühingus, kes omab kohustuslikku pensionifondi valitsevas fondivalitsejas olulist osalust, samuti omandada või omada nimetatud äriühingute välja lastud väärtpabereid või rahaturuinstrumente. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata teise fondi osakutesse ja aktsiatesse investeerimisel. Käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud instrumentidesse, mis vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tingimustele, on lubatud kohustusliku pensionifondi arvel investeerida käesoleva seaduse § 118 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ulatuses. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(3)Pensionifondi arvel võib niisuguste väärtpaberite või rahaturuinstrumentide, mille pakkumise, emiteerimise või müümise garanteerija või korraldaja vastavalt väärtpaberituru seaduse § 43 lõike 1 punktides 6 ja 7 sätestatule on fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv äriühing või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud muu äriühing, emissiooni mahust märkida nimetatud väärtpabereid ja rahaturuinstrumente kokku kuni 25 protsendi ulatuses.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata, kui:
\n
1)väärtpaberil või rahaturuinstrumendil või nende emitendil on investeerimisjärgu krediidireiting;
\n
2)väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on riik või riigi enamusosalusega äriühing;
\n
3)väärtpaberi või rahaturuinstrumendi emitendiks on investeerimisfond, mida valitseb fondivalitseja tegevusluba omav äriühing;
\n
4)väärtpaberit või rahaturuinstrumenti pakutakse lepinguriigis või OECD liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusakti tähenduses või see on võetud kauplemisele eelnimetatud riigis korraldatavas kauplemiskohas väärtpaberituru seaduse § 3 tähenduses; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
5)väärtpaberi emitendiks on avalikkusele olulise taristu, sealhulgas elektrituru, teedevõrgu, veevarustuse või jäätmehoolduskorralduse arendamise, haldamise või opereerimisega peamiselt tegelev äriühing. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(5)Pensionifondi arvel tehtava tuletistehingu vastaspooleks ei või olla:
\n
1)osakuomanik;
\n
2)isik, kellel on fondiga ühtiv majanduslik huvi.
\n
§ 132Investeerimis- ja käsutuspiirangute ning riskide hajutamise erisuse kohaldamine pensionifondile
\n
(1)Käesoleva seaduse § 115 lõikes 1 sätestatud piiranguid ei kohaldata 18 kuu jooksul pärast vabatahtliku pensionifondi tingimuste kooskõlastamist, välja arvatud juhul, kui selle pensionifondi vara puhasväärtus on enne nimetatud tähtaja lõppu suurem kui 1 200 000 eurot. [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 133Kahju hüvitamine
\n
Kohustusliku pensionifondi osakuomanikele tekitatud kahju hüvitatakse kogumispensionide seaduse §-des 32–36 sätestatud korras.
\n
12. peatükk Fondi valitsemise üleandmine
\n
1. jagu Fondi valitsemise üleandmine ja valitsemisõiguse üleminek depositooriumile
\n
§ 134Fondi valitsemise üleandmise tingimused
\n
(1)Fondi valitsemise üleandmisel annab üks fondivalitseja teisele fondivalitsejale üle fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused.
\n
(2)Fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmivad fondi valitsemist üle andev ja fondi valitsemist üle võttev fondivalitseja. Aktsiaseltsifondi valitsemislepingu tingimuste muudatuse kinnitab aktsiaseltsifondi nõukogu, kui käesolevast seadusest või aktsiaseltsifondi põhikirjast ei tulene teisiti.
\n
(3)Fondi valitsemise üleandmise lepingus määratakse kindlaks kõigi fondi valitsemisest tulenevate fondivalitseja õiguste ja kohustuste ülemineku ning sellega seotud dokumentide ja asjaajamise üleandmise tingimused ja kord, sealhulgas uue fondivalitseja vastutuse ulatus enne fondi valitsemise üleandmist tekkinud kohustuste eest.
\n
(4)Fondi valitsemise üleandmisele ei kohaldata võlaõigusseaduse §-des 164−185 sätestatut.
\n
(5)Fondi valitsemise üleandmiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba.
\n
(6)Finantsinspektsiooni loa saades avalikustab fondivalitseja teate fondi valitsemise üleandmise kohta viivitamata fondivalitseja, selle konsolideerimisgrupi, millesse fondivalitseja kuulub, või aktsiaseltsifondi veebilehel.
\n
(7)Uuele fondivalitsejale lähevad üle kõik üle antava fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused. Enne fondi valitsemise üleandmist tekkinud kohustuste eest, mis on üleandmise ajaks muutunud sissenõutavaks või mis muutuvad sissenõutavaks viie aasta jooksul pärast üleandmist, vastutab fondi valitsemise üle andnud fondivalitseja võlausaldajate ees solidaarselt uue fondivalitsejaga.
\n
(8)Fondi valitsemisega seotud õigused ja kohustused lähevad uuele fondivalitsejale üle ning fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatus jõustub fondi valitsemise üleandmise lepingus ette nähtud ajal, kuid mitte varem kui ühe kuu möödumisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teate avaldamisest, kui vastavalt käesoleva seaduse §-s 38, 41 või 42 sätestatule ei ole fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatuse jõustumiseks ette nähtud pikemat tähtaega.
\n
§ 135Fondi valitsemise üleandmise loa menetlus
\n
(1)Fondi valitsemise üleandmise loa saamiseks esitab fondivalitseja, kes fondi valitsemise üle võtab (edaspidi käesolevas jaos taotleja), hiljemalt 20. päeval pärast fondi valitsemise üleandmise lepingu sõlmimist Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas jaos taotlus):
\n
1)taotleja otsus fondi valitsemise ülevõtmise kohta;
\n
2)fondi valitsemise üleandmise leping;
\n
3)käesoleva seaduse §-s 37 nimetatud avaldus, andmed ja dokumendid fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muutmise kooskõlastamiseks;
\n
4)fondi depositooriumi arvamus fondi üleandmisest tulenevate depoolepingu muudatuste kohta;
\n
5)hinnang fondi valitsemise ülevõtmise mõju kohta fondivalitsejale ning aastabilansside ja finantsnäitajate prognoosid, sealhulgas tulud ja kulud tegevusalade kaupa, fondivalitseja usaldatavusnõuete täitmise plaan, fondivalitseja valitsetavate fondide majandusnäitajate plaanid, milles on muu hulgas nimetatud tulud, kulud, kasum ja rahavood ning nende aluseks olevad eeldused.
\n
(2)Taotluse menetlemisele, esitatud andmete ja dokumentide kontrollimisele, fondi valitsemise üleandmisele ning tulevase fondivalitseja käesolevast seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevatele nõuetele vastavuse kontrollimisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 314 sätestatut. Taotluse menetlemisel hinnatakse selle vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõuetele. Vastavate nõuete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon nõuda lisaandmete ja -dokumentide esitamist.
\n
(3)Otsuse fondi valitsemise üleandmise loa andmise ja fondi tingimuste, põhikirja või prospekti muudatuste kooskõlastamise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates, kuid hiljemalt üks kuu pärast kõigi vajalike andmete ja dokumentide saamist.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud otsuse teeb Finantsinspektsioon viivitamata teatavaks fondivalitsejale, aktsiaseltsifondile ja fondi depositooriumile.
\n
(5)Finantsinspektsioon võib keelduda fondi valitsemise üleandmise loa andmisest, kui:
\n
1)taotlejal ei ole piisavalt vahendeid ja kogemusi, mis on vajalikud edukaks ja järjepidevaks tegutsemiseks kõnealuse fondi fondivalitsejana;
\n
2)taotleja ja teise isiku vaheline märkimisväärne seos takistab fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist või selle riigi, kus on asutatud isik, kellega taotlejal on märkimisväärne seos, õigusaktidest tulenevad nõuded takistavad fondivalitseja üle vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
\n
3)fondivalitseja sise-eeskirjad ei ole fondivalitseja tegevuse reguleerimiseks piisavalt täpsed või üheselt mõistetavad;
\n
4)ilmnevad käesoleva seaduse §-s 33 nimetatud asjaolud;
\n
5)ilmnevad muud osakuomanike või aktsionäride õigustatud huve kahjustavad asjaolud.
\n
§ 136Fondi valitsemise õiguse üleminek depositooriumile
\n
(1)Kui fondivalitseja õigus fondi valitseda lõpeb käesoleva seaduse § 305 lõikes 7 nimetatud alusel ja fondi valitsemist ei anta üle teisele fondivalitsejale, läheb fondi valitsemine üle tema depositooriumile.
\n
(2)Depositoorium ja fondivalitseja avaldavad fondi valitsemise ülemineku kohta viivitamata teate oma veebilehtedel. Kui fondi osakute või aktsiate väljalaskmist ja tagasivõtmist ei ole fondivalitseja peatanud enne fondi valitsemise üleminekut, peatab depositoorium fondi osakute või aktsiate väljalaskmise ja tagasivõtmise ning avaldab selle kohta teate koos fondi valitsemise ülemineku teatega.