(2)Ühistupank peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olulise osaluse määramisel viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni kõikidest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua liikme olulise osaluse või kontrolli ühistupanga üle.
\n
(3)Ühistupank peab põhikirjas kehtestama täpsemad liikme olulise osaluse hindamise tingimused ja korra. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
§ 45Ühistupanga reservkapital
\n
(1)Ühistupanga kohustuste tagamiseks moodustatakse reservkapital, mille suurus peab olema vähemalt 1/10 osakapitalist, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat määra.
\n
(2)Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist. Kui reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, peatatakse reservkapitali suurendamine puhaskasumi arvel.
\n
§ 46Ühistupanga kasumi jaotamine
\n
(1)Ühistupanga kasum arvutatakse raamatupidamiseeskirjade järgi ja jaotatakse üldkoosoleku otsusel.
\n
(2)Üldkoosoleku otsusega ei või juhatuse esitatud kasumi jaotamise ettepanekus liikmetele väljamaksmiseks ettenähtud kasumiosa suurendada.
\n
(3)Liikmetele ei tohi teha väljamakseid, kui ühistupanga viimase majandusaasta lõppemisel kinnitatud majandusaasta aruandest ilmneb, et ühistupanga omavahendite summa ei vasta käesolevas seaduses sätestatule.
\n
§ 47Ühistupanga kahjumi katmine
\n
[Kehtetu - RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
5. peatükk KREDIIDIASUTUSE JUHTIMINE JA ORGANISATSIOONILINE STRUKTUUR. KREDIIDIASUTUSE JUHTIMISORGANITE LIIKMETELE JA TÖÖTAJATELE ESITATAVAD NÕUDED
\n
§ 48Juhtidele ja töötajatele esitatavad üldnõuded
\n
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(1)Krediidiasutuse juhtideks loetakse krediidiasutuse nõukogu ja juhatuse liikmeid.
\n
(2)Krediidiasutuse, krediidiasutuse emaettevõtjast finantsvaldusettevõtja ja segafinantsvaldusettevõtja juhtideks võib valida või määrata vaid isikuid, kellel on krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsealane sobivus ja laitmatu ärialane reputatsioon. Isikul ei ole laitmatut reputatsiooni, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku reputatsiooni hindamisel muu hulgas seda, kas isiku või tema juhitud või kontrollitava äriühingu varasem tegevus või tegevusetus on kaasa toonud pankroti- või saneerimismenetluse alustamise või isik on olnud süüteo eest süüdi mõistetud, süüteoasjas süüdistatav või kahtlustatav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või rahapesu või terrorismi rahastamise teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019] (2^1) Juhtide valimise või määramise tulemusena peab nõukogu ja juhatuse liikmete koosseis olema piisavalt mitmekesine, vastama krediidiasutuse kehtestatud juhtorgani koosseisu mitmekesisuse põhimõtetele ning tagama, et juhtorgan oleks töövõimeline ja seal oleksid esindatud eelkõige erinevate pädevuste ja ametialase taustaga isikud. Juhtidel peavad olema kollektiivselt piisavad teadmised, oskused ja kogemused, arvestades krediidiasutuse ärimudelit ning strateegiat, et mõista krediidiasutuse tegevust, sealhulgas peamisi riske. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] (2^2) Valitaval juhil peab olema vajalikus mahus aega oma tööülesannete täitmiseks vastaval ametikohal ning ta peab sobituma oma teadmiste, oskuste ja kogemuste poolest juhtorgani koosseisu. [RT I, 04.12.2019, 1 - jõust. 14.12.2019]
\n
(3)Krediidiasutuse juhtideks, samuti krediidiasutuse emaettevõtja või sellega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu nõukogu või juhatuse liikmeks on keelatud valida või määrata isikut, kelle varasem tegevus on kaasa toonud äriühingu pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks tunnistamise või kellelt on seaduse alusel ära võetud õigus olla ettevõtja või kelle varasem tegevus äriühingu juhina on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama äriühingu juhtimist selliselt, et äriühingu aktsionäride, osanike, liikmete, võlausaldajate ja klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud või kelle varasem tegevus on näidanud, et ta muul mõjuval põhjusel ei ole sobiv äriühingut juhtima. (3^1) Krediidiasutuse võtmeisikud on finantsjuht ning vastavuskontrolli, riskikontrolli või siseauditi üksuse juht, kes ei ole krediidiasutuse juht. Võtmeisikule kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses töötaja kohta sätestatule käesoleva paragrahvi lõikeid 2, 3, 4^1 , 6, 6^1 ja 7. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud tegutsema nendelt oodatava ettenägelikkuse ja kompetentsusega ning vastavalt nende ametikohale esitatavatele nõuetele, lähtudes krediidiasutuse ning selle klientide huvidest. Krediidiasutuse juhtide ja laenude andmisega tegelevate töötajate teadmised, oskused ja kogemused ning ametikohale esitatavad nõuded peavad tarbijale laenu andmisel vastama krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 40 lõigetes 2–5 sätestatule. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015] (4^1) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kord ametisse nimetatud juhtide juhendamiseks ja nende kutsealaste teadmiste täiendamiseks vastavalt ametikohale esitatavatele nõuetele. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(5)Krediidiasutuse juhid ja töötajad on kohustatud seadma krediidiasutuse ning selle klientide majanduslikud huvid kõrgemale oma isiklikest majanduslikest huvidest. (5^1) Krediidiasutuse organisatsiooni struktuur ja juhtimise korraldus peavad tagama krediidiasutuse kindla ja usaldusväärse juhtimise, sealhulgas ülesannete lahususe organisatsioonis ja huvide konfliktide vältimise. [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
\n
(6)Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi valimise, määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, esitades Finantsinspektsioonile vähemalt kümme päeva enne selle küsimuse otsustamist käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed ja dokumendid. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik. [RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010] (6^1) Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni krediidiasutuse juhi tagasiastumisest või tema tagasikutsumise algatamisest enne volituste tähtaja lõppemist vähemalt kümme päeva enne nimetatud küsimuse otsustamist. Eeltoodud tähtaega ei kohaldata, kui eelnev teavitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik. [RT I 2010, 7, 30 - jõust. 26.02.2010]
\n
(7)Krediidiasutuse juhtide valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik ülevaate oma hariduse, töökogemuse, ettevõtluses osalemise ja tema kohta karistusregistrisse kantud karistuste kohta ning kinnituse, et tal puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiasutuse juht. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
§ 49Konkurentsikeeld ning majanduslike huvide deklareerimine
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (1^1) Krediidiasutuse juht võib olla muu äriühingu, sealhulgas sidusettevõtja nõukogu või juhatuse liige, kui see on kooskõlas juhi kohustuste ja pädevusega, krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning ei too kaasa huvide konflikti. Kui krediidiasutus on järelevalve alla kuuluv oluline üksus Euroopa Keskpanga määruse nr 468/2014, millega kehtestatakse raamistik Euroopa Keskpanga ja riiklike pädevate asutuste vaheliseks ning riiklike määratud asutustega tehtavaks koostööks ühtse järelevalvemehhanismi raames (ühtse järelevalvemehhanismi raammäärus) (ELT L 141, 14.05.2014, lk 1–50), artikli 2 punkti 16 tähenduses, ei või juht olla enamal kui: [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
1)ühel juhatuse liikme ametikohal ja kahel nõukogu liikme ametikohal või
\n
2)neljal nõukogu liikme ametikohal. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud piirangute tähenduses loetakse järgmised ametikohad üheks ametikohaks:
\n
1)juhi ametikohad samas konsolideerimisgrupis;
\n
2)juhi ametikohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 nimetatud tingimustele vastavasse kaitseskeemi kuuluvates krediidiasutustes;
\n
3)juhi ametikohad äriühingutes, milles krediidiasutus omab olulist osalust. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (1^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud piirangud ei laiene juhtidele järgmistel juhtudel: [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
1)lepinguriigi esindamiseks juhi ametikohale määramine;
\n
2)nimetamine või valimine ametikohale ühingus, organisatsioonis või muus isikus, mis ei ole asutatud majandustegevuse kaudu tulu saamise eesmärgil; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
3)Finantsinspektsioon on andnud loa ühele täiendavale nõukogu liikme kohale asumiseks. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] (1^4) Käesoleva paragrahvi lõike 1^3 punktis 3 nimetatud loa taotlemisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 48 lõigetes 6 ja 7 sätestatut. Finantsinspektsioon teavitab loa andmisest või sellest keeldumisest krediidiasutust ja nõukogu liiget ning Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(2)Krediidiasutuse juhatuse liige ei või olla:
\n
1)[kehtetu - RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)teise äriühingu prokurist ega audiitor. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(3)Krediidiasutuse juhatuse liikmel on keelatud sõlmida teiste isikutega lepinguid, mille kohaselt on tema ülesandeks investeerimine, laenu- ja investeerimisprojektide koostamine või vahendamine või muu sarnane tegevus. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata pedagoogilise ega teadustegevuse suhtes. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Krediidiasutus peab tagama oma juhtide, võtmeisikute, välisriigis asuva tütarettevõtjast krediidiasutuse juhtide ning välisriigis asuva krediidiasutuse filiaali juhataja majanduslike huvide ja varaliste kohustuste kirjaliku deklareerimise krediidiasutusele. Deklaratsioon esitatakse enne vastavale ametikohale asumist ning vähemalt üks kord aastas vastava teabe uuenemisel. Majanduslikest huvidest ja varalistest kohustustest krediidiasutusele tekkivad riskid peavad olema maandatud. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Käesoleva seaduse § 57^1 lõikes 3 nimetatud krediidiasutuse töötajad on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni vastavalt krediidiasutuses kehtestatud sise-eeskirjadele. Krediidiasutuse juhatuse nõudmisel peavad deklaratsiooni esitama ka käesoleva lõike esimeses lauses nimetamata töötajad, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning vajalik, lähtudes krediidiasutuse organisatsioonilisest ülesehitusest, osutatavatest teenustest ja riskijuhtimise korraldusest. [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 10.01.2016]
\n
§ 50Krediidiasutuse juhi tagasikutsumine
\n
(1)Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega nõuda krediidiasutuse juhi või võtmeisiku tagasikutsumist, kui:
\n
1)Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt ei vasta isik krediidiasutuse juhile või võtmeisikule kehtestatud nõuetele või
\n
2)isik on seoses enda valimise või määramisega esitanud eksitavaid või tegelikkusele mittevastavaid andmeid või võltsitud dokumente või
\n
3)isiku tegevus krediidiasutuse juhtimisel või oma kohustuste täitmisel on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krediidiasutuse juhtimist või täita oma kohustusi selliselt, et hoiustajate, teiste klientide ja võlausaldajate huvid oleksid küllaldaselt kaitstud, muu hulgas juhul, kui Finantsinspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuses on toimunud rahapesu või terrorismi rahastamine või selle katse või on suurenenud rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud või muud krediidiasutuse tegevusega seotud riskid. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 03.03.2015, 1 - jõust. 27.02.2015 - Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsus tunnistab krediidiasutuste seaduse § 50 lg 2 põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 51Üldkoosolek
\n
(1)Juhatus kutsub kokku erakorralise üldkoosoleku:
\n
1)kui krediidiasutusel on omavahendeid vähem, kui on nõutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 kohaselt ja krediidiasutus ei ole Finantsinspektsiooni ettekirjutuses määratud tähtajaks omavahendeid nõutava tasemeni suurendanud, või [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
\n
2)muudel seaduses sätestatud juhtudel; [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui Finantsinspektsioon rakendab finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul peab üldkoosolek otsustama:
\n
1)aktsia- või osakapitali suurendamise või muude abinõude tarvituselevõtmise, et viia krediidiasutuse omavahendid vastavusse käesoleva seaduse nõuetega;
\n
2)krediidiasutuse ühinemise või jagunemise võikrediidiasutuse ühinemise või
\n
3)krediidiasutuse lõpetamise või pankrotiavalduse esitamise. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011] (2^1) Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku kümne päeva jooksul aktsionäride, liikmete, nõukogu või audiitori nõude või Finantsinspektsiooni ettekirjutuse saamisest arvates või juhatus ei kutsu seda kokku muudel seaduses sätestatud juhtudel, on nii aktsionäridel, liikmetel, nõukogul, audiitoril kui ka Finantsinspektsioonil õigus üldkoosolek ise kokku kutsuda. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(3)Pangale ei rakendata äriseadustiku § 292 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 3 ning §-s 301 sätestatut. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(4)Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või Finantsinspektsioon võivad nõuda teatud küsimuse päevakorda võtmist. Nõude peab esitama enne aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kutse saatmist või selle avaldamist.
\n
(5)Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate Finantsinspektsioonile samas korras kui krediidiasutuse aktsionäridele või liikmetele. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
\n
§ 52Krediidiasutuse nõukogu
\n
(1)Nõukogu on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis planeerib krediidiasutuse tegevust, annab juhatusele tegevusjuhiseid krediidiasutuse juhtimise korraldamisel ja teostab järelevalvet krediidiasutuse tegevuse üle, samuti juhatuse tegevuse üle krediidiasutuse juhtimisel.
\n
(2)Nõukogu liikmed peavad tagama kontrolli selle üle, et nii krediidiasutuse, selle juhatuse kui töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud sise-eeskirjade ja muude reeglite sätetega.
\n
(3)Nõukogu liikmed peavad aru saama krediidiasutuse tegevusega kaasnevatest riskidest ning tagama krediidiasutuse juhatuse poolt riskide kindlaksmääramise, nende suuruse jälgimise ning kontrollimise.
\n
(4)Nõukogu pädevusse ja kohustuste hulka kuuluvad:
\n
1)krediidiasutuse strateegia ja tegevuse üldpõhimõtete kinnitamine;
\n
2)krediidiasutuse üldiste riskijuhtimise põhimõtete kinnitamine;
\n
2^1) käesoleva seaduse § 57^1 lõikes 1 sätestatud krediidiasutuse juhatuse liikmete ja töötajate tasustamise põhimõtete kinnitamine ja nende rakendamise hindamine; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
3)krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhimõtete kinnitamine;
\n
4)krediidiasutuse tegevuse kontrollimise üldpõhimõtete kinnitamine;
\n
5)siseauditi üksuse põhimääruse kinnitamine;
\n
6)krediidiasutuse juhatuse esimehe ja juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
\n
7)krediidiasutuse siseauditi üksuse juhi ametisse nimetamine ja vabastamine ning siseauditi üksuse juhi ettepanekul siseauditi üksuse töötajate ametisse nimetamine ja vabastamine;
\n
8)krediidiasutuse sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamisest lähtuvate peamiste finantsnäitajate, sealhulgas tulude, kulude, kasumi ja rahavoogude prognooside kinnitamine konsolideeritud alusel; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
9)välisriigis filiaalide asutamise ja sulgemise otsustamine;
\n
10)krediidikomitee tegevuse üldpõhimõtete ja pädevuse kinnitamine;
\n
11)tehingute, mis väljuvad krediidiasutuse igapäevase majandustegevuse raamidest, tegemise otsustamine;
\n
12)juhatuse liikmetega tehingute tegemise otsustamine ja nendes tehingutes krediidiasutuse esindaja määramine;
\n
13)juhatuse liikme vastu nõude esitamine ja selles nõudes krediidiasutuse esindaja määramine;
\n
13^1) finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava kinnitamine; [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
\n
14)muude põhikirjaga nõukogu pädevusse antud küsimuste otsustamine. (4^1) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–4 ja 10 sätestatud põhimõtteid tuleb regulaarselt läbi vaadata ja vajaduse korral ajakohastada. [RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
\n
(5)Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 317 lõikes 1 ja lõike 7 kolmandas lauses sätestatut. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 53Nõukogu liikmed
\n
(1)Nõukogus on viis liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
\n
(2)Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või nõukogu liikmeks olla krediidiasutuse juhatuse liige ega mõni teine krediidiasutuse nimel tegutsema volitatud isik, sisekontrolli töötaja, krediidiasutuse audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib näha ette veel muid isikuid, kes ei või olla nõukogu liikmeks. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
§ 54Nõukogu koosolek
\n
(1)Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.
\n
(2)Nõukogu koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatuse liige, audiitor, siseauditi üksuse juht või aktsionärid, kelle aktsiad esindavad vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, või 1/10 liikmetest või muud seaduses ettenähtud isikud. Nõukogu koosoleku kokkukutsumise taotluses tuleb ära näidata otsustamist vajavad küsimused. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(3)Audiitor või siseauditi üksuse juht on kohustatud osa võtma nõukogu koosolekust, kui seda nõuab vähemalt üks nõukogu liige. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
§ 55Krediidiasutuse juhatus
\n
(1)Juhatus on krediidiasutuse juhtimisorgan, mis juhib selle igapäevast tegevust, lähtudes nõukogu poolt kinnitatud strateegiast ning tegevuse üldistest põhimõtetest ning kontrollib krediidiasutuse töötajate igapäevast tegevust.
\n
(2)Juhatus on muu hulgas kohustatud:
\n
1)töötama välja äriplaani nõukogu poolt kinnitatud strateegia elluviimiseks;
\n
2)kehtestama ja regulaarselt üle vaatama krediidiasutuse riskide võtmise, juhtimise, jälgimise ning maandamise põhimõtted ja protseduurid, mis hõlmavad nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid riske, sealhulgas makromajanduskeskkonnast tulenevaid riske; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] 2^1) kindlaks määrama krediidiasutuse riskitaluvuse kõigi asjasse puutuvate äriliinide ja äriüksuste kaupa; [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] 2^2) kehtestama krediidiasutuse kauplemisportfelli juhtimise põhimõtted ja protseduurid; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] 2^3) heaks kiitma ja esitama Finantsinspektsioonile finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse alusel koostatud finantsseisundi taastamise kava ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni; [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
\n
3)pidevalt kindlaks määrama ja hindama kõiki krediidiasutuse tegevusega kaasnevaid riske ning tagama nende suuruse jälgimise ning kontrollimise;
\n
3^1) tagama kõigi krediidiasutuse jaoks oluliste riskide juhtimiseks ja nende riskidega seotud varade hindamiseks ning väliste krediidikvaliteedi hinnangute ja sisemudelite rakendamiseks piisavate finantsvahendite ja töötajate või kolmandate isikute olemasolu; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
4)kujundama krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri põhikirjas sätestatud põhimõtete alusel ning kinnitama krediidiasutuse struktuuri;
\n
5)lähtudes nõukogu poolt kehtestatud põhimõtetest töötama välja ning rakendama krediidiasutuse tegevuse kontrollimise süsteemid, tagama nende järgimise, pidevalt hindama nende piisavust ning vajadusel neid täiustama;
\n
6)tagama, et kõik krediidiasutuse töötajad oleksid teadlikud nende töökohustustega seotud õigusaktide sätetest ning krediidiasutuse juhtimisorganite kinnitatud dokumentides sätestatud põhimõtetest;
\n
7)korraldama krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi tõhusa toimimise ja tagama kontrolli selle üle, et krediidiasutuse, selle juhtide ning töötajate tegevus oleks kooskõlas õigusaktidega ning krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidega ja heade pangandustavadega;
\n
8)tagama süsteemide olemasolu ning töötamise, mis tagaksid krediidiasutuse töötajatele nende tööülesannete täitmiseks vajaliku informatsiooni õigeaegse edastamise;
\n
9)tagama krediidiasutuse poolt kasutatavate infotehnoloogiaalaste ning klientide vara hoidmiseks kasutatavate süsteemide turvalisuse ning nende regulaarse kontrollimise;
\n
10)teavitama nõukogu tema kehtestatud ulatuses ja korras kõigist avastatud õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kehtestatud siseeeskirjade ja muude reeglite rikkumistest.
\n
11)jälgima, et krediidiasutuse kõigi tegevuste puhul oleks tagatud piisav funktsioonide lahusus, ning vältima huvide konflikti tekkimist; [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
\n
12)korraldama krediidiasutuse poolt teabe avalikustamise. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (2^1) Juhatus peab tagama, et krediidiasutuse organisatsiooniline struktuur on läbipaistev ja selgelt piiritletud vastutusaladega ning et kehtestatud on riskide tuvastamise, mõõtmise, juhtimise, pideva jälgimise ning raporteerimise protseduurid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule on juhatus seoses riskijuhtimisega ja riskide hindamisega kohustatud täiendavalt:
\n
1)kinnitama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral reitingute määramise ja krediidiriski parameetrite hindamise üldpõhimõtted;
\n
2)kinnitama operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral äriliinide kaardistamise üldpõhimõtted;
\n
3)kinnitama operatsiooniriski täiustatud mõõtmismudelitel põhineva meetodi kasutamise korral mudelite kirjelduse ja toimimise üldpõhimõtted;
\n
4)tagama krediidiriski sisereitingute meetodite kasutamise korral krediidiasutuse reitingusüsteemi nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma ülevaated reitingute määramise protsessi kohta, milles kirjeldatakse muu hulgas krediidiriski profiili reitinguklasside kaupa, reitingute muutumist, krediidiriski parameetrite hinnanguid reitinguklasside kaupa, reitingusüsteemi täiustamist vajavaid valdkondi ja eelnevalt kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamist ning võrreldakse tegelikke krediidiriski parameetrite näitajaid prognoositud krediidiriski parameetrite hinnangute ja stressitestide tulemustega;
\n
5)tagama krediidiasutuse operatsiooniriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise ja regulaarselt teadmiseks võtma vastava informatsiooni. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
\n
6)tagama krediidiasutuse likviidsusriski juhtimise korralduse nõuetekohase toimimise, sealhulgas heaks kiitma käesoleva seaduse § 82^1 lõikes 10 nimetatud talitluspidevuse plaani ja regulaarselt teadmiseks võtma asjakohase informatsiooni. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(3)Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate krediidiasutuse tegevusest ja majanduslikust olukorrast.
\n
(4)Juhatus peab kohe teavitama nõukogu liikmeid krediidiasutuse majandusliku seisundi halvenemisest, selle ohust või usaldatavusnormatiividest kõrvalekaldumisest.
\n
§ 56Juhatuse liikmed
\n
(1)Juhatuses on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu.
\n
(2)Juhatuse liikmel peab olema kõrgharidus ja vähemalt kolmeaastane erialane töökogemus. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(3)Lisaks käesoleva seaduse § 48 lõikes 3 sätestatud isikutele ei või krediidiasutuse juhatuse liikmeks olla nõukogu liige, sisekontrolli töötaja, audiitor või pankrotivõlgnik. Põhikirjas võib ette näha veel muid isikuid, kes ei või olla juhatuse liikmeks. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
§ 57Kõrgendatud nõuded krediidiasutuse juhatuse esimehele
\n
Lisaks käesolevas seaduses krediidiasutuse juhatuse liikmele sätestatud nõudmistele peab krediidiasutuse juhatuse esimees omama vähemalt viieaastast rahandusalast praktilise töö kogemust juhtival ametikohal.
\n
§ 57^1. Krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamine
\n
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(1)Krediidiasutuse nende juhtide ja töötajate, kelle tegevus mõjutab oluliselt krediidiasutuse riskiprofiili, tasustamise ning tööga kaasnevate hüvede, sealhulgas lahkumis- ja pensionihüvitiste ja muude soodustuste määramise alused ja põhimõtted (edaspidi tasustamise põhimõtted) peavad: [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
1)olema selged ja läbipaistvad ning kooskõlas usaldusväärse ja tõhusa riskide juhtimise ning võrdse kohtlemise põhimõtetega; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)lähtuma krediidiasutuse äristrateegiast ja väärtustest, arvestades krediidiasutuse majandustulemusi ning hoiustajate ja muude klientide õigustatud huve;
\n
3)lähtuma krediidiasutuse pikaajalistest eesmärkidest ja võtma arvesse suutlikkust toime tulla väliskeskkonna muutustega. (1^1) Tasustamise põhimõtetega tuleb kindlaks määrata alused, mis eristavad selgelt krediidiasutuse juhile või töötajale makstavat põhitöötasu ning majandustulemustelt ja tehingutelt makstavaid tasusid, samuti täiendava töö tegemise eest makstavaid tasusid (edaspidi tulemustasu). Põhitöötasu määramise aluseks on eelkõige isiku erialased kogemused ja lepingust tulenevad juhi või töötaja ülesanded. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (1^2) Tasustamise põhimõtted peavad hõlmama huvide konflikti vältimise meetmeid, kusjuures krediidiasutuses tarbija maksevõimelisuse hindamise eest vastutava juhi või töötaja tasustamine ei tohi sõltuda heakskiidetud krediiditaotluste hulgast, osakaalust või sõlmitud krediidilepingute arvust. Kontrollifunktsiooni täitva isiku tasustamine peab lähtuma kontrollitegevuse eesmärkide saavutamisest ega tohi sõltuda tema kontrollitavate majandustegevuse valdkondade töötulemustest. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022] (1^3) Kui krediidiasutus osutab laenu andmisel või vahendamisel nõustamisteenust, ei või tasustamise põhimõtted piirata nõustamisteenusega seotud töötaja võimalust tegutseda tarbija huvides ning töötaja tasustamine ei või põhineda sõlmitavate krediidilepingute arvul või teenuse osutamise tegevusplaani mahul. [RT I, 03.06.2022, 5 - jõust. 13.06.2022]
\n
(2)Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõigetes 1–1^3 , käesoleva seaduse § 57^2 lõigetes 2–2^2 , 4 ja 5 ning §-des 57^3 ja 57^4 tasustamise kohta sätestatud nõudeid täielikult või osaliselt järgima juhul, kui nende rakendamine on tema tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalne. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Krediidiasutuse töötajaks käesoleva seaduse §-de 57^1 –57^4 tähenduses on isikud, kelle: [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
1)ülesandeks on krediidiasutuse olulise äriüksuse või kontrolliüksuse juhtimine või [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)[kehtetu - RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
3)tasu aastane kogusumma on 500 000 eurot või sellest suurem ja see on võrdne krediidiasutuse juhi keskmise tasuga või sellest suurem ning tema ülesanded mõjutavad märkimisväärselt krediidiasutuse olulise äriüksuse riskiprofiili. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Käesolevas seaduses käsitatakse töötasuna ka krediidiasutuse juhile krediidiasutuse või temaga seotud muu isiku poolt makstavat tasu ametikohustuste täitmise eest krediidiasutuses ning töölepinguna ka isikutega sõlmitud muid lepinguid töö tegemiseks krediidiasutuses. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Kooskõlas käesoleva seaduse § 71 lõigetes 3 ja 4 nimetatud nõuetega peavad krediidiasutuse tasustamise põhimõtted ning nende dokumenteerimine ja dokumentide säilitamine võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-s 57^2 , § 57^3 lõikes 1 ja §-s 57^4 sätestatud tasustamisnõudeid ning töötasukomitee moodustamise kohustust (edaspidi käesolevas paragrahvis tasustamisnõuded) ei kohaldata konsolideeritud alusel:
\n
1)lepinguriigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega;
\n
2)kolmandas riigis asutatud tütarettevõtja suhtes, kui sellele kohaldatakse tasustamisnõudeid kooskõlas Euroopa Liidu muude õigusaktidega. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(6)Tasustamisnõudeid kohaldatakse krediidiasutuse tütarettevõtjale individuaalsel alusel, kui:
\n
1)tütarettevõtja on varahaldusettevõtja või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL I lisa A osa punktides 2–4, 6 ja 7 nimetatud investeerimisteenuseid osutav ettevõtja;
\n
2)tütarettevõtja juht või töötaja täidab ülesandeid, millel on otsene oluline mõju konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste riskiprofiilile või äritegevusele. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 57^2. Tulemustasude maksmine krediidiasutuses
\n
(1)Tulemustasu määramise alused peavad olema objektiivsed ja põhjendatud, arvestama juhi või töötaja pikaajalise töö tulemusi mitmeaastase perioodi põhjal, krediidiasutuse riske ja tegevuse jätkusuutlikkust ning määratlema eelnevalt pikaajalise töö perioodi, mille eest tulemustasu makstakse, ning perioodi, millele väljamaksed jaotatakse. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Tulemustasu määramisel ja väljamaksmisel tuleb arvesse võtta järgmist:
\n
1)põhitöötasu ja tulemustasu osakaal peavad olema mõistlikus vastavuses juhi või töötaja ülesannetega ning tulemustasu ei tohi ületada põhitöötasu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)põhitöötasu peab moodustama kogu töötasust piisavalt suure osa, mis võimaldab vajaduse korral jätta tulemustasu määramata või välja maksmata;
\n
3)juhi või töötaja personaalseid töötulemusi, arvestades nii rahalisi kui ka muid sise-eeskirjadest ja protseduurireeglitest tulenevaid kriteeriume, jätkusuutlikke ja riskiga korrigeeritud töötulemusi ning tööülesandeid, mida on täidetud lisaks lepingust tulenevatele ülesannetele; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
4)juhi või töötaja personaalseid ja äriüksuse töötulemusi koosmõjus kogu krediidiasutuse näitajatega; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
5)tulemustasude maksmise mõju krediidiasutuse omavahendite tasemele ja likviidsusele ning sellega seotud olemasolevaid ja potentsiaalseid riske. (2^1) Krediidiasutuse üldkoosoleku otsusel võib juhi või töötaja tulemustasu osakaal olla kuni 200 protsenti põhitöötasust, kui otsuse tegemine ja sellest teavitamine vastab järgmistele tingimustele: [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
1)üldkoosoleku otsuse eelnõule on lisatud põhjendus, milles on selgitatud tulemustasu osakaalu suurendamise vajadust ja ulatust, sealhulgas isikute arvu, kellele tulemustasu osakaalu suurendamist kohaldatakse, nende isikute ülesandeid ning tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse eeldatavat mõju krediidiasutuse omavahendite taseme säilitamise nõude täitmisele;
\n
2)üldkoosoleku otsuse poolt on antud vähemalt 66 protsenti üldkoosolekul esindatud häältest;
\n
3)tulemustasu osakaalu suurendamise otsustamine on võetud üldkoosoleku päevakorda ja teave selle kohta on edastatud aktsionäridele või liikmetele üldkoosoleku kokkukutsumise teatega;
\n
4)krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud põhjendusest, sealhulgas kavandatavast suuremast tulemustasu osakaalust, ning on suuteline tõendama, et kavandatav suurem tulemustasu osakaal ei ole vastuolus krediidiasutuse kohustustega, sealhulgas omavahenditega seotud kohustustega, mis tulenevad käesolevast seadusest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 575/2013;
\n
5)krediidiasutus teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni üldkoosoleku otsustest, sealhulgas mis tahes heakskiidetud suuremast tulemustasu osakaalust. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (2^2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2^1 kohaselt otsustatakse üldkoosolekul tulemustasu osakaalu suurendamist, ei võta hääletamisest osa krediidiasutuse aktsionär või liige, kelle tulemustasu osakaalu suurendamist otsustatakse. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (2^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud tulemustasu osakaalu suurendamise otsuse päevakorda võtmisele vastavalt sama lõike punktile 3 ei kohaldata äriseadustiku § 293 lõikes 3 sätestatut. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (2^4) Finantsinspektsioon analüüsib käesoleva paragrahvi lõike 2^1 alusel esitatud teabe põhjal põhitöötasu ja tulemustasu osakaalu nõuete rakendamist ja sellekohast praktikat eri krediidiasutustes ning esitab selle teabe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(3)Juhi lepingus või töölepingus võib eelnevalt kindlaksmääratud summas tulemustasu maksmise ette näha ainult ametisse või tööle asumise esimesel aastal, kui krediidiasutuse omavahendite tase vastab kehtestatud nõuetele. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Vähemalt 50 protsenti tulemustasust peab moodustama tasakaalustatud kogum krediidiasutuse aktsiatest, aktsiaoptsioonidest või muudest krediidiasutuse õiguslikust vormist tulenevatest nendesarnastest õigustest, mis on seotud osaluse omandamisega või muude samaväärsete õigustega, või olemasolu korral muudest väärtpaberitest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 või 63 tähenduses või muudest väärtpaberitest, mida on võimalik muuta esimese taseme omavahenditeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 tähenduses ning mis on kooskõlas krediidiasutuse krediidikvaliteediga ja mis sobivad tulemustasu maksmiseks. Sellisele õiguste kogumile tuleb kohaldada võõrandamispiiranguid, mis on kooskõlas krediidiasutuse pikaajaliste huvidega. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Tulemustasu oluline osa ei tohi olla väiksem kui 40 protsenti tulemustasust. Tulemustasu olulise osa (edaspidi käesolevas paragrahvis tulemustasu edasilükatud väljamakse osa) väljamaksmisel peab arvestama krediidiasutuse majandustsüklit ja äririske, tulemustasu saavate juhtide ja töötajate ülesandeid ning tulemustasu väljamaksmisega seotud riske. Tulemustasu väljamaksmine peab olema jaotatud tasakaalustatult nelja- kuni viieaastasele perioodile. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukusega, peab tulemustasu väljamaksmine olema jaotatud vähemalt viieaastasele perioodile. Kui tulemustasu osakaal kogu töötasust on olulise suurusega, peab tulemustasu edasilükatud väljamakse osa olema vähemalt 60 protsenti tulemustasust. Tulemustasu edasilükatud väljamakse osa võib välja maksta ka tervikuna edasilükkamise perioodi lõpus. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 ja lõike 2 punktides 3–5 kirjeldatud tulemustasu määramise põhimõtteid kohaldatakse ka juhi lepingu või töölepingu lõpetamisega seotud lahkumishüvitistele. Lahkumishüvitisest tuleb maha arvata kahju tekkimisest, kohustuste rikkumisest või muust sellisest tulenev kulu. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(7)Juhi lepingus või töölepingus tuleb ette näha krediidiasutuse õigus vähendada väljamaksmisele kuuluvaid tulemustasusid, peatada tulemustasude väljamaksmine või nõuda väljamakstud tulemustasude osalist või täielikku tagastamist, arvestades käesolevas seaduses sätestatud tingimusi. Krediidiasutus võib kohaldada eelnimetatud õigust, kui: [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
1)krediidiasutuse üldised majandustulemused on eelneva perioodiga võrreldes märkimisväärselt halvenenud;
\n
2)krediidiasutuse juht või töötaja ei vasta enam tulemuskriteeriumidele, ei vasta käesolevas seaduses krediidiasutuse juhile või töötajale esitatud nõuetele, on osalenud krediidiasutusele kahju tekitamises või vastutab tekkinud kahju eest; [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
3)krediidiasutus ei täida enam usaldatavusnormatiive või krediidiasutuse riskid ei ole adekvaatselt kaetud omavahenditega või
\n
4)tulemustasu määramisel on tuginetud andmetele, mis osutusid olulisel määral ebatäpseks või ebaõigeks.
\n
(8)Tulemustasust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, kui otsustati krediidiasutuse juhile või töötajale tulemustasu maksmine. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1–4 nimetatud juhtudel peab krediidiasutus vajaduse korral olukorra parandamiseks ja riskide vähendamiseks muutma oma tasustamise põhimõtteid ja hoidma riskide katmiseks täiendavaid omavahendeid. [RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
\n
(10)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 ning käesoleva seaduse § 57^3 lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata:
\n
1)krediidiasutusele, mis ei ole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktile 146 süsteemselt oluline krediidiasutus ning mille varade väärtus on keskmiselt ja individuaalsel alusel jooksvale majandusaastale eelnenud nelja aasta jooksul väiksem kui viis miljardit eurot;
\n
2)isikule, kelle aastane tulemustasu ei ületa 50 000 eurot ega ole suurem kui üks kolmandik selle isiku aastasest kogutasust. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 57^3. Erisused ja lisatingimused töötasude maksmisel
\n
(1)Krediidiasutuse juhtidel ja töötajatel ei ole lubatud sõlmida vastutuskindlustuse lepinguid ega võtta kasutusele muid sarnaseid meetmeid, millega vähendatakse tasustamise põhimõtetega eesmärgiks seatud tulemuste rakendumist. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Kui riik või avalik-õiguslik juriidiline isik on andnud krediidiasutusele finantsvahendeid või tagatisi krediidiasutuse likviidsuse või maksevõime säilitamiseks või taastamiseks, tuleb:
\n
1)tulemustasu maksmist piirata protsendimäärana põhitegevuse tulust, millest on maha arvatud põhitegevuse kulud, millest alates tulemustasu maksmine ei ole kooskõlas omavahendite taseme piisava säilitamisega ja finantsvahendite või tagatiste tagasimaksmise tingimustega;
\n
2)krediidiasutuselt nõuda tasustamise põhimõtete ja töötasu, sealhulgas tulemustasu maksmise ümberkorraldamist viisil, mis oleks kooskõlas usaldusväärse riskijuhtimise ja krediidiasutuse majandusseisu pikaajalise paranemisega, sealhulgas vajaduse korral piirangute seadmist krediidiasutuse juhtide tasudele;
\n
3)välistada tulemustasu maksmine krediidiasutuse juhtidele, välja arvatud juhul, kui see on lubatud finantsvahendite või tagatiste andmise tingimustega. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(3)Kui krediidiasutuses on ette nähtud täiendav pensionihüvitiste maksmise kord lisaks kogumispensionide seaduses sätestatule, tuleb juhi või töötaja pensioniõiguse tekkimisel teha pensioni väljamaksed käesoleva seaduse § 57^2 lõikes 4 sätestatud proportsioonis ja instrumentidena ning kohaldada vähemalt viie aasta pikkust pensioni väljamaksmise perioodi. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Kui juhi leping või töötaja töösuhe krediidiasutusega lõppeb enne tema pensioniõiguse tekkimist, tuleb krediidiasutusel säilitada isiku eest tehtud pensionimaksed viie aasta jooksul käesoleva seaduse § 57^2 lõikes 4 nimetatud instrumentidena. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 57^4. Töötasukomitee
\n
(1)Krediidiasutuses moodustatakse krediidiasutuse nõukogu liikmetest töötasukomitee, mille ülesanne on hinnata tasustamise põhimõtete rakendamist krediidiasutuses ning tasustamisega seotud otsuste mõju riskijuhtimise, omavahendite ja likviidsuse kohta sätestatud nõuete täitmisele. Töötasukomitee: [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
1)teostab järelevalvet juhtide ja töötajate tasustamise üle; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)hindab vähemalt üks kord aastas tasustamise põhimõtete rakendamist ja teeb vajaduse korral ettepaneku tasustamise põhimõtete ajakohastamiseks;
\n
3)valmistab krediidiasutuse nõukogule ette tasustamisalased otsuse projektid. [RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011]
\n
(2)Krediidiasutus ei pea moodustama töötasukomiteed, kui töötasukomitee on moodustanud tema krediidiasutustest emaettevõtja ja töötasukomitee tegevus hõlmab kogu konsolideerimisgruppi. [RT I, 24.03.2011, 1 - jõust. 03.04.2011] (2^1) Töötasukomitee lähtub oma tegevuses krediidiasutuse aktsionäride või liikmete ja klientide pikaajalistest huvidest ning avalikust huvist. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(3)Töötasukomitee tegevuse täpsem kord määratakse kindlaks krediidiasutuse sise-eeskirjades ja protseduurireeglites. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 58Krediidikomitee
\n
(1)Krediidikomitee moodustatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras vähemalt viieliikmelises koosseisus, nende hulgas krediidiasutuse juhatuse esimees, kes ei tohi olla krediidikomitee esimees või esimehe äraolekul juhtida krediidikomitee istungit. Vähemalt pooled ühistupanga krediidikomitee liikmed peavad olema ühistupanga liikmed või ühistupanga liikmete esindajad.
\n
(2)Panga nõukogu poolt kehtestatud piirmäärast suuremate laenude andmine ja pikendamine toimub krediidikomitee igakordse eelneva otsuse alusel. Ühistupangas toimub laenude andmine ja pikendamine põhikirjas ettenähtud korras.
\n
(3)Enne laenude andmise ja pikendamise otsustamist vaatab komitee läbi kõik laenu taotlemiseks esitatud dokumendid ja muu informatsiooni ning võtab selle alusel seisukoha laenu taotleja maksevõime ja usaldusväärsuse, tema poolt pakutavate tagatiste olemasolu ja piisavuse kohta. Krediidikomitee liikmete seisukohad kantakse istungi protokolli.
\n
(4)Krediidikomitee istungid on kinnised. Krediidikomitee istung on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole komitee liikmetest. Laenu andmine otsustatakse lahtisel nimelisel hääletamisel häälteenamusega. Krediidikomitee liikmel ei ole õigust hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav komitee esimehe hääl.
\n
(5)Krediidikomitee istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik istungist osa võtnud komitee liikmed. Protokolli kantakse komitee liikme eriarvamus, mille ta kinnitab oma allkirjaga.
\n
(6)Krediidikomitee ei ole kohustatud laenu andmisest keeldumist põhjendama.
\n
§ 58^1. Riskikontrolli funktsioon
\n
(1)Krediidiasutus peab ette nägema riskikontrolli funktsiooni, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Riskikontrolli funktsiooni puudumisel peab krediidiasutus suutma tõendada, et krediidiasutuse riskijuhtimise poliitika ja selle teostamise kord vastavad käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele ning neid rakendatakse pidevalt ja tulemuslikult.
\n
(2)Riskikontroll peab tagama, et kõik krediidiasutuse riskid on tuvastatud, asjakohaselt juhitud ja aruannetes kajastatud. Riskikontroll peab olema organisatsiooniliselt sõltumatu ja lahutatud riskide võtmisega seotud tegevusest.
\n
(3)Riskikontrolli tegija osaleb krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete kindlaksmääramisel ja oluliste riskijuhtimise otsuste vastuvõtmisel. Riskikontrolli tegijal peab olema terviklik arusaam krediidiasutuse kõikidest riskidest, samuti peavad tal olema vajalikud õigused ja töötingimused tema ülesannete täitmiseks.
\n
(4)Krediidiasutuse nõukogu nimetab ametisse riskikontrolli tegemise eest vastutava isiku (edaspidi riskikontrolli juht) juhatuse liikmete või töötajate seast ja vabastab ta ametist. Riskikontrolli juht ei tohi tegeleda krediidiasutuse teiste tegevusvaldkondadega, välja arvatud juhul, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning on välditud huvide konflikti tekkimine.
\n
(5)Riskikontrolli juht esitab aruanded krediidiasutuse nõukogule ning vajaduse korral teavitab nõukogu riskidest, millel võib olla oluline mõju krediidiasutuse tegevusele. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 58^2. Vastavuskontroll
\n
(1)Krediidiasutus peab ette nägema sõltumatu vastavuskontrolli, mis on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.
\n
(2)Krediidiasutus tagab vastavuskontrolliks piisavad vahendid, volitused, ressursi ja ligipääsu, et võimaldada kontrollijal sõltumatult tema ülesandeid täita.
\n
(3)Krediidiasutus kehtestab sise-eeskirjadega tegevuspõhimõtted ja reeglid õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmata jätmise õigusriskide ning nendega seonduvate muude riskide tuvastamiseks (edaspidi vastavusrisk) ja nende maandamiseks või vältimiseks. Tegevuspõhimõtete ja reeglite ning meetmete kehtestamisel tuleb arvestada krediidiasutuse äritegevuse iseloomu, ulatust ja keerukust ning osutatavate teenuste laadi ja ulatust.
\n
(4)Vastavuskontrolli ülesanne on järelevalve käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt kehtestatud tegevuspõhimõtete ja eeskirjade ning krediidiasutuse kohustuste täitmisel esinevate puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse üle ning nende hindamine. Nende ülesannete täitmiseks teeb kontrollija sõltumatult analüüse ja kontrolle.
\n
(5)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud ülesannetele ja tegevustele nõustab vastavuskontrolli teostaja krediidiasutuse juhte ja töötajaid vastavusriskiga seotud teemadel. Nõustamine hõlmab muu hulgas vastavusriskiteemalisi koolitusi ning sõltumatu arvamuse andmist uute toodete või olemasolevates toodetes, protsessides ja süsteemides oluliste muudatuste heakskiitmiseks.
\n
(6)Vastavuskontrolli teostaja esitab juhatusele ja nõukogule vähemalt kord kolme kuu jooksul ülevaate tuvastatud riskide, tehtud analüüside ja kontrollide tulemuste ning muude tegevuste kohta. Ülevaade peab sisaldama ka hinnangut potentsiaalsete riskide kohta, mis muu hulgas tulenevad õigusaktide muudatustest.
\n
(7)Vastavuskontrolli üksust võib kombineerida mõne muu kontrolli teostava üksusega, kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ega mõjuta vastavuskontrolli teostaja sõltumatust ja suutlikkust täita oma ülesandeid. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 59Sisekontrolli süsteem
\n
(1)Krediidiasutuses ja krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvas äriühingus peab pidevalt toimima sisekontrolli süsteem, mis on proportsionaalne nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega ning mis tagab riskide kontrolli, ühingu juhtimise heade tavade järgimise ja siseauditi funktsiooni täitmise. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
\n
(2)Krediidiasutuse sisekontrolli süsteem peab hõlmama kõiki krediidiasutuse juhtimis- ja tegevustasandeid, et tagada krediidiasutuse tegevuse efektiivsus, finantsaruandluse usaldatavus ning vastavus seadustele ja muudele õigusaktidele, krediidiasutuse juhtimisorganite poolt kinnitatud dokumentidele ning headele pangandustavadele ning otsuste vastuvõtmine usaldusväärse ja asjakohase informatsiooni alusel.
\n
(3)Krediidiasutuse sisekontrolli süsteemi osana moodustatakse sõltumatu siseauditi üksus, mis jälgib kogu krediidiasutuse tegevust. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(4)Siseauditi üksus hindab krediidiasutuse tavapärast majandustegevust ja sise-eeskirjade ja protseduurireeglite vastavust ja piisavust krediidiasutuse tegevusele ning kontrollib pidevalt nõukogu ja juhatuse kehtestatud eeskirjadest, protseduurireeglitest, limiitidest ja muudest normidest kinnipidamist ning jälgib Finantsinspektsiooni ettekirjutuste täitmist. (4^1) [Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (4^2) Siseauditi üksus või muu samaväärne sõltumatu osapool peab kontrollima ja hindama vähemalt üks kord aastas operatsiooniriski juhtimise korralduse toimimise ning operatsiooniriski standardmeetodi kasutamise korral regulaarselt äriliinide kaardistamise protsessi vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktide nõuetele. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007] (4^3) Siseauditi üksus peab vähemalt üks kord aastas kontrollima ja hindama krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtete vastavust käesolevas seaduses sätestatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui krediidiasutuses on moodustatud töötasukomitee. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Siseauditi üksus analüüsib krediidiasutuse ja selle töötajate tegevuses avastatud puudusi, ülesannete täitmata jätmise ja volituste ületamise juhtumeid, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja vigade vältimise abinõude kohta, koostab oma tegevusest perioodilisi ülevaateid, mis esitatakse krediidiasutuse põhikirjas ettenähtud korras krediidiasutuse nõukogule ning juhatusele.
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
§ 60Nõuded siseauditi üksuse töötajatele ja revisjonikomisjoni liikmetele
\n
(1)Krediidiasutuse siseauditi üksuse juht võib olla isik, kellel peale käesolevas seaduses võtmeisiku kohta sätestatu on kõrgharidus ning siseauditi üksuse juhtimiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Krediidiasutuse siseauditi üksuse juhile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitorile sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(2)Krediidiasutuse siseauditi üksuse töötaja peab olema teovõimeline füüsiline isik, kellel on laitmatu ärialane reputatsioon, sisekontrolli tööks vajalik haridus, teadmised ning kutsealane sobivus. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(3)Siseauditi üksuse töötajad nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist krediidiasutuse nõukogu otsuse alusel. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(4)Siseauditi üksuse töötajate arv peab olema temale pandud ülesannete täitmiseks küllaldane. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(5)Siseauditi üksuse töötajad on kohustatud hoidma saladuses neile seoses nende tegevusega teatavaks saanud informatsiooni. Eeltoodud nõue ei kehti informatsiooni suhtes, mida edastatakse Finantsinspektsioonile, krediidiasutuse juhatusele ja nõukogule seaduses, krediidiasutuse põhikirjas või siseauditi üksuse põhimääruses sätestatud korras. [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
§ 61Siseauditi üksuse õigused
\n
(1)Siseauditi üksus tegutseb krediidiasutuse nõukogu poolt kinnitatud põhimääruses sätestatud korras.
\n
(2)Siseauditi üksuse töötajatel on õigus tutvuda krediidiasutuse kõikide dokumentidega, jälgida piiranguteta krediidiasutuse tööd igas lõigus ning osaleda juhatuse ja krediidiasutuse põhikirja alusel moodustatud komiteede koosolekutel.
\n
(3)Siseauditi üksusel on õigus nõuda krediidiasutuse töötajatelt nende tegevuses ilmnenud puuduste ja eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning ilmnenud puuduste kõrvaldamist.
\n
(4)Siseauditi üksus töötab koostöös Finantsinspektsiooniga. [RT I 2001, 102, 672 - jõust. 01.01.2002]
\n
§ 62Auditikomitee, riskikomitee ja nomineerimiskomitee
\n
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(1)Krediidiasutuses moodustatakse juhatuse tegevuse kontrollimiseks auditikomitee. Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega või krediidiasutus on süsteemselt oluline, tuleb krediidiasutuses lisaks moodustada riskikomitee ja nomineerimiskomitee. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komiteed moodustatakse nõukogu liikmetest, juhul kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Eelnimetatud komiteede pädevuse, õigused ja tegevuse põhimõtted määrab krediidiasutuse nõukogu.
\n
(3)Auditikomitee liikmeteks võivad nõukogu liikmete asemel olla ka muud nõukogu määratud isikud, välja arvatud krediidiasutuse juhatuse liikmed ja krediidiasutuse töötajad.
\n
(4)Riskikomitee pädevusse kuulub:
\n
1)nõukogu ja juhatuse nõustamine krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtete ja riskitaluvuse alal;
\n
2)järelevalve riskijuhtimise põhimõtete rakendamise üle juhatuse poolt vastavalt nõukogu juhistele;
\n
3)krediidiasutuse klientidele kehtestatud tasudes krediidiasutuse ärimudeli ja riskijuhtimise põhimõtete arvestamise kontrollimine ja puuduste korral paranduskava esitamine nõukogule;
\n
4)tasustamise põhimõtetes riski, kapitali, likviidsuse ning tulude tõenäosuse ja ajastamise arvestamise kontrollimine.
\n
(5)Riskikomitee liikmetel peavad olema vajalikud teadmised, oskused ja kogemused, et mõista ja pidevalt jälgida krediidiasutuse riskijuhtimise põhimõtteid ja riskitaluvust.
\n
(6)Kui see on proportsionaalne krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega, võib riskikomitee ülesandeid täita auditikomitee. Sellisel juhul peavad auditikomitee liikmetel olema riskikomitee ülesannete täitmiseks vajalikud teadmised, oskused ja kogemused.
\n
(7)Nomineerimiskomitee kohustus on:
\n
1)krediidiasutuse juhatuse liikme kandidaatide, nende ametiülesannete kirjelduse ja ametiperioodi pikkuse esitamine nõukogule;
\n
2)sihttaseme määramine, kui palju peaks juhatuses olema vähem esindatud soost isikuid, ja poliitika ettevalmistamine, kuidas vähem esindatud soost isikute arvu suurendada, et jõuda seatud sihttasemini, ning käesolevas punktis nimetatud sihttaseme, poliitika ja selle rakendamise kohta teabe avalikustamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 435 lõike 2 punktile c;
\n
3)juhatuse koosseisu, struktuuri ja tegevuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine;
\n
4)juhatuse liikmete ja juhatuse kollektiivse organina tegutsemiseks vajaliku hariduse, kogemuste ja kutsealase sobivuse hindamine vähemalt üks kord aastas ning tulemustest nõukogu teavitamine;
\n
5)krediidiasutuses kehtivate juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete ning juhatuse valimise korra väljatöötamine ning regulaarne hindamine ja vajaduse korral muudatusettepanekute tegemine.
\n
(8)Juhatuse liikme kandidaatide esitamisel nõukogule tuleb nomineerimiskomiteel tagada juhatuse liikme kandidaatide teadmiste, oskuste ja kogemuste tasakaal ning krediidiasutuses kehtestatud juhtorganite koosseisu mitmekesisuse põhimõtete rakendamine.
\n
(9)Nomineerimiskomitee peab oma ülesannete täitmiseks pidevalt jälgima ja võimaluste piires tagama, et juhatuse otsustusprotsess ei oleks liigselt mõjutatud ühe isiku või väikese grupi isikute huvidest, mis ei ole kooskõlas krediidiasutuse huvidega tervikuna.
\n
(10)Nomineerimiskomiteel on oma ülesannete täitmisel õigus kasutada välist hindajat.
\n
(11)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata ühistupangale. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 63Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid
\n
(1)Krediidiasutuses peavad olema kehtestatud ja rakendatud juhtide ja töötajate tegevust reguleerivad sise-eeskirjad ja protseduurireeglid, mis on piisavad ja proportsionaalsed krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega. Sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad kindlustama krediidiasutuse tegevust reguleerivate õigusaktide ja krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste täitmise. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Krediidiasutuse sise-eeskirjad ja protseduurireeglid peavad muuhulgas kindlaks määrama:
\n
1)krediidiasutuse huvide ja krediidiasutuse juhtide ning töötajate isiklike majanduslike huvide konfliktide vältimise korra;
\n
2)krediidiasutusesisese informatsiooni ja dokumentide liikumise korra;
\n
3)krediidiasutuse arvel ning klientide nimel ja arvel tehingute ja toimingute tegemise korra, sealhulgas tarbijale krediidi andmiseks tarbija maksevõime hindamise, krediidilepingu tingimuste täitmise jälgimise ja krediidilepingu muutmise korra, asjakohasel juhul ka võlaõigusseaduse §-s 416^1 sätestatud võla ümberkujundamise abinõude rakendamiseks, ning tarbijale teabe andmise ja krediidilepingu tagatiseks oleva vara hindamise korra, samuti nõustamisteenuse osutamise ja tarbija vaidluste lahendamise korra; [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024] 3^1) tehingute ja toimingute tegemise korra krediidiasutuse segavaldusettevõtjaga ja sellise emaettevõtja teise tütarettevõtjaga ning sisekontrolli protseduurid tehingutest ja toimingutest tulenevate riskide juhtimiseks ja aruannete esitamiseks; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
4)alluvussuhted, aruandluse esitamise protseduuri ja õiguste delegeerimise, sätestades funktsioonide lahususe krediidiasutuse nimel kohustuste võtmisel, väljamaksete tegemisel, tehingute kajastamisel raamatupidamises ja aruandluses ning tehingute riskide hindamisel;
\n
4^1) krediidiasutuse tegevuste edasiandmise korra; [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
\n
5)sisekontrolli süsteemi toimimise korra;
\n
5^1) krediidiasutuse juhtide ja töötajate tasustamise põhimõtted, sealhulgas tulemustasude maksmise alused ning meetmed tasustamisega seotud huvide konfliktide maandamiseks ja vältimiseks, ning nende põhimõtete järgimise kontrollimise protseduuri; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
6)sisemised protseduurireeglid rahvusvahelise sanktsiooni seaduse alusel kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamiseks ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskirja. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]
\n
(3)Krediidiasutuse nimel tegutsev isik ei või esindada krediidiasutust tehingute tegemisel ja õigusvaidluste pidamisel kolmanda isikuga, kelle suhtes krediidiasutuse nimel tegutseval isikul või temaga samaväärset majanduslikku huvi omaval isikul on isiklikke majanduslikke huvisid.
\n
(4)Krediidiasutuse poolt tarbijale laenu andmisega seotud tegevuste edasiandmisele kolmandale isikule kohaldatakse krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 46 sätestatut. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
\n
(5)Krediidiasutus, kes soovib hakata osutama nõustamisteenust krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 7 tähenduses, peab sellest eelnevalt teavitama Finantsinspektsiooni. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
\n
(6)Krediidiasutus kehtestab oma töötajatele käesolevas seaduses sätestatud nõuete rikkumisest teavitamise korra ja loob vastavalt tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse §-le 8 teavituskanali, mis võimaldab asutusesisest õigusrikkumisest teavitamist. Õigusrikkumisest teavitamisel kohaldatakse teavitaja kaitset tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide tähenduses. [RT I, 30.05.2024, 1 - jõust. 01.09.2024]
\n
§ 63^1. Sisemise kapitali ja likviidsuse piisavuse hindamise protsess
\n
[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(1)Krediidiasutus peab kehtestama usaldusväärsed, tõhusad ja kõikehõlmavad strateegiad ning neile vastavad protseduurid, et säilitada adekvaatne omavahendite ja likviidsuspuhvrite tase, struktuur ja jaotus struktuuriüksuste ja tegevuste vahel, lähtudes krediidiasutuse võetud riskidest või potentsiaalsetest riskidest. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (1^1) Kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegiate ja protseduuridega peab krediidiasutusel olema kõigi riskide, millele krediidiasutus on avatud, katmiseks piisav sisemine kapital ning piisavalt omavahendeid, et katta stressitestimise ja stsenaariumianalüüsi tulemusena hinnatud võimalik kahju. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Krediidiasutus peab tagama igal hetkel piisava likviidsuse, sealhulgas piisava suuruse ja kvaliteediga likviidsuspuhvrid, et tulla toime ootamatu likviidsuskriisi korral.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Strateegiaid ja protseduure tuleb regulaarselt ajakohastada, et tagada nende jätkuv proportsionaalsus krediidiasutuse tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega.
\n
(5)Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile kord aastas ülevaate sisemise kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessist. Ülevaade koostatakse finantsandmete alusel majandusaasta lõpu seisuga ning see esitatakse hiljemalt kolm kuud pärast majandusaasta lõppemist. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(6)Finantsinspektsioon võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatust erineva ülevaate esitamise sageduse ja kuupäeva, millise seisuga finantsandmete alusel tuleb ülevaade koostada. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
6. peatükk KREDIIDIASUTUSTE ÜHINEMINE JA JAGUNEMINE
\n
[RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 64Krediidiasutuste ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise erisused
\n
(1)Krediidiasutuse ümberkujundamine ei ole lubatud.
\n
(2)Krediidiasutuste jagunemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(3)Krediidiasutuste ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
\n
(4)Krediidiasutuste ühinemisel ei kohaldata äriseadustiku §-s 399 sätestatut, samuti § 400 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)[Kehtetu - RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]
\n
§ 65Krediidiasutuste ühinemise viisid
\n
(1)Krediidiasutus võib ühineda ühendatava ühinguna üksnes lepinguriigi krediidiasutusega. Krediidiasutus võib ühendava ühinguna ühineda:
\n
1)lepinguriigi krediidiasutusega;
\n
2)finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga käesoleva seaduse § 6 lõike 2 tähenduses, kui eelnimetatud ettevõtja kuulub krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi ning abiettevõtjaga ühinemise eesmärgiks on käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 nimetatud abistava või täiendava tegevuse üleandmine krediidiasutusele. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(2)Krediidiasutus võib ühineda uue krediidiasutuse asutamise teel. Ühinemise tulemusena asutatav krediidiasutus peab taotlema tegevusluba käesoleva seaduse 2. peatükis sätestatud korras või teise lepinguriigi õiguse alusel. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(3)Ühendatava krediidiasutuse või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtja ühinemisel krediidiasutusega jätkatakse tegevust ühendava krediidiasutuse tegevusloa alusel. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(4)Asutatava või ühendava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase peab vastama käesoleva seaduse nõuetele.
\n
§ 66Ühinemisleping ja ühinemisaruanne
\n
(1)Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud juhul, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.
\n
(2)Ühinevate ettevõtjate juhatused peavad kolme päeva jooksul pärast ühinemislepingu sõlmimist teatama sellest Finantsinspektsioonile ja esitama ühinemisega seotud toimingute kohta ühinemiskava. Ühinemiskava sisaldab ühinemise ajagraafikut, ühinemise raames planeeritavaid protsesse ja tegevusi ning krediidiasutuse ühinemisjärgset struktuuri.
\n
(3)Ühinemise korral tuleb koostada ühinemisaruanne ja majandusaasta aruande nõuetele vastav lõppbilanss, mis ei tohi olla koostatud varasema seisuga kui kolm kuud enne ühinemisaruande koostamist. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
§ 67Audiitori määramine ja audiitori aruanne
\n
(1)Krediidiasutuste ühinemise korral määrab Finantsinspektsioon ühinevate krediidiasutuste ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori kõikidele ühinevatele krediidiasutustele. Krediidiasutuse ühinemise korral käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga määrab Finantsinspektsioon neile krediidiasutuse ettepanekul vähemalt ühe ühise audiitori. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(2)Audiitor koostab ühinemislepingu ja -aruande kontrollimise kohta aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas ühendava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
§ 68Ühinemisloa taotlemine
\n
(1)Ühinemisloa taotlemiseks peab ühendav krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja alljärgnevad dokumendid:
\n
1)ühinemislepingu või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakirja;
\n
2)ühinemisaruande;
\n
3)ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutav; [RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]
\n
4)audiitori aruande;
\n
5)esimese kolme aasta äriplaani;
\n
6)raamatupidamise sise-eeskirja projekti ja andmed kasutatavate infosüsteemide kohta;
\n
7)krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri kirjelduse;
\n
8)dokumendid krediidiasutuse juhtide ja siseauditi üksuse juhi kohta, mis kinnitavad nende isikute usaldusväärsust ja vastavust käesoleva seaduse nõuetele; [RT I, 13.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] 8^1) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja viimase majandusaasta aruande; [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] 8^2) ühendatava finantseerimisasutuse viimase kolme aasta äritegevuse detailse kirjelduse ja analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt; [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] 8^3) ühendatava abiettevõtja viimase kolme aasta tegevuse detailse kirjelduse koos teabega abistava või täiendava tegevuse iseloomu ja osakaalu kohta tegevusmahust ning analüüsi ühinemisel üle antava tegevuse lubatavuse kohta krediidiasutuse seisukohalt; [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] 8^4) ühendatava finantseerimisasutuse või abiettevõtja auditeeritud vahearuande majandusaasta esimese poolaasta kohta, kui viimase majandusaasta lõppemisest on möödunud rohkem kui üheksa kuud; [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] 8^5) teabe selle kohta, kas ühendatav finantseerimisasutus või abiettevõtja kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla; [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] 8^6) hinnangu ühendatava ühingu krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks nõutud ärialase reputatsiooni kohta ja nende asjaolude kirjelduse, mis seda võivad negatiivselt mõjutada; [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
9)juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.
\n
(2)Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente ja informatsiooni. Samuti võib neid nõuda, kui esitatud andmete põhjal ei ole võimalik veenduda, et käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 nimetatud ühinemisloa andmisest keeldumise aluseid ei esine, või kui on vaja kontrollida muid ühinemisega seotud asjaolusid, täiendavaid dokumente ja informatsiooni. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(3)Kui ühendatava krediidiasutuse aktsionärid omandavad olulise osaluse ühendavas krediidiasutuses käesoleva seaduse §-s 30 ettenähtud määrades, tuleb esitada ka eelnimetatud paragrahvis ettenähtud dokumendid.
\n
(4)Finantsinspektsioon võib teostada ühinemisloa taotluses esitatud asjaolude kontrollimiseks kohapealset kontrolli nii ühendatavas kui ka ühendavas ühingus. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
§ 69Ühinemisluba
\n
(1)Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
\n
1)ühinevatel ettevõtjatel ei ole Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt piisavalt juhtimis- ja finantsressursse;
\n
2)ühinemine vähendab oluliselt efektiivset konkurentsi pangandusturul;
\n
3)taotleja ei ole esitanud tähtaegselt või on keeldunud esitamast Finantsinspektsioonile käesoleva seaduse § 68 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumente või informatsiooni;
\n
4)ühinemine võib kahjustada ühinevate ettevõtjate hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;
\n
5)krediidiasutuse ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga võib kaasa tuua olulisi riske, muu hulgas reputatsiooni- ja operatsiooniriske;
\n
6)ühinemine käesoleva seaduse § 65 lõike 1 punktis 2 nimetatud ettevõtjaga ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud ühinemise eesmärgiga;
\n
7)ühinemine ei vasta muul juhul käesoleva seaduse nõuetele, muu hulgas ei ole ühendatava ühingu reputatsioon sobiv krediidiasutuses osaluse omamiseks või krediidiasutuse juhtimiseks, ühendava ühingu järelevalveliste usaldatavusnormatiivide täitmine halveneks ühendamise tõttu, muutub ühendava ühingu riskiprofiil või on ühinemisloa taotluse raames esitatud Finantsinspektsioonile valeandmeid või -dokumente.
\n
(2)Finantsinspektsioon võib ühinemisloa andmisel kehtestada kohustuslikke kõrvaltingimusi, muu hulgas nõuda omavahendite suurendamist ühinemise tulemusena suurenevate riskide katteks või piirata ühinemisloa kehtivusaega.
\n
(3)Otsuse krediidiasutuste ühinemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast loa taotluse esitamist. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
§ 70Ühinemisest teatamine
\n
(1)Ühinevad krediidiasutused peavad avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta viivitamata vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning kõigi ühinevate krediidiasutuste veebilehtedel. [RT I 2007, 65, 405 - jõust. 15.12.2007]
\n
(2)Ühinemise äriregistrisse kandmiseks võib krediidiasutus esitada avalduse viivitamatult pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist.
\n
§ 70^1. Krediidiasutuse jagunemise alused
\n
(1)Jagunev krediidiasutus võib esitada Finantsinspektsioonile taotluse jagunemise loa saamiseks järgmiste aluste olemasolu korral:
\n
1)esineb küllaldaselt andmeid krediidiasutuse finantsseisundist tulenevate makseraskuste kohta või esineb suur risk, et krediidiasutus ei suuda rahuldada kas või ühe kliendi õigustatud nõuet;
\n
2)on tõenäoline, et pärast jagunemist vastab usaldatavusnormatiive täitma kohustatud krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase seaduses sätestatud nõuetele.
\n
(2)Finantsinspektsioonil on õigus krediidiasutuselt nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud aluste esinemisel jagunemise küsimuse otsustamist ja jagunemise loa saamiseks taotluse esitamist.
\n
(3)Krediidiasutuse jagunemisel ei kohaldata äriseadustiku § 443 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tähtaja nõuet ning § 447 lõigetes 2^1 ja 2^2 sätestatut. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(4)Krediidiasutuse jagunemislepingu ja -aruande kontrollimisel koostab audiitor aruande, näidates ära, milliseid hindamismeetodeid on kasutatud aktsiate või osamaksude asendussuhte määramisel, ning annab oma arvamuse käesoleva seaduse § 93 lõikes 2 nimetatud valdkondade kohta ja selle kohta, kas omandava või asutatava krediidiasutuse usaldatavusnormatiivide tase vastab käesoleva seaduse nõuetele. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
§ 70^2. Jagunemisloa taotlemine
\n
(1)Jagunemisloa taotlemiseks peab jagunev krediidiasutus esitama Finantsinspektsioonile taotluse ja järgmised andmed ning dokumendid:
\n
1)jagunemisleping või selle notariaalselt või ametlikult kinnitatud ärakiri;
\n
2)jagunemisaruanne;
\n
3)jagunemisotsus, kui selle tegemine on nõutav; [RT I, 02.11.2011, 1 - jõust. 12.11.2011]
\n
4)audiitori aruanne;
\n
5)jaguneva krediidiasutuse ja muude jagunemisel osalevate äriühingute jagunemisega seotud toimingute kava;
\n
6)käesoleva seaduse § 30 lõikes 3 sätestatud andmed omandava ühingu kohta;
\n
7)hoiustajaid ja muid kliente puudutavad jagunemisega seotud asjaolud;
\n
8)muud seaduses sätestatud andmed, eriti kui jagunemisega kaasnevad muudatused jaguneva krediidiasutuse oluliste osaluste omajate ringis või juhtide seas;
\n
9)juhatuse liikmete kinnituskiri käesoleva paragrahvi kohaselt esitatud dokumentides sisalduvate andmete õigsuse kohta.
\n
(2)Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide või andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks täiendavaid dokumente või informatsiooni. Jaguneval krediidiasutusel on õigus jagunemisloa taotlemiseks esitada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud jagunemisotsus kohe pärast selle vastuvõtmist.
\n
(3)Finantsinspektsioon võib teostada jagunemistoimingute kohapealset kontrolli, sealhulgas omandavas ühingus. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 70^3. Jagunemisluba
\n
(1)Jagunemiseks loa andmisel arvestab Finantsinspektsioon eelkõige jaguneva krediidiasutuse hoiustajate, klientide ja teiste võlausaldajate huvide kaitsega, eelistades hoiustajate huve ja arvestades Eesti finantssüsteemi stabiilsuse tagamise vajadusega.
\n
(2)Finantsinspektsioon võib keelduda jagunemiseks loa andmisest, kui:
\n
1)jagunemine võib kahjustada jaguneva krediidiasutuse hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;
\n
2)omandav ühing kuulub lepinguriigis finantsjärelevalve alla ja jagunemine võib oluliselt kahjustada selle lepinguriigi pädeva finantsjärelevalveasutuse hinnangul selle ühingu hoiustajate, klientide või teiste võlausaldajate huve;
\n
3)omandav ühing ei vasta olulises ulatuses Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktides teenuste osutamiseks või tegevuste tegemiseks sätestatud nõuetele, juhul kui sellised teenused või tegevused talle jagunemise käigus üle antakse;
\n
4)omandav ühing ei kuulu finantsjärelevalve alla;
\n
5)taotleja ei ole esitanud Finantsinspektsiooni poolt määratud tähtajaks või on keeldunud Finantsinspektsioonile esitamast käesoleva seaduse § 70^2 lõikes 1 loetletud andmeid ning dokumente või § 70^2 lõike 2 alusel nõutud dokumente ja informatsiooni või
\n
6)jagunemisleping on edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud, kui selliseks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt jagunemisloa saamine.
\n
(3)Otsuse krediidiasutuse jagunemiseks loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon 30 päeva jooksul käesoleva seaduse § 70^2 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide või informatsiooni esitamisest arvates. Otsus tehakse taotlejale teatavaks kirjalikult kolme päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 70^4. Jagunemisest teatamine
\n
(1)Jagunev krediidiasutus peab jagunemisloa saamise kohta viivitamata avaldama jagunemisteate vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes ning oma veebilehel.
\n
(2)Jagunemise äriregistrisse kandmiseks tuleb krediidiasutusel esitada avaldus viivitamata pärast käesoleva seaduse §-s 70^3 sätestatud jagunemisloa saamist ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate avaldamist. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
7. peatükk KREDIIDIASUTUSE USALDUSVÄÄRSUSE TAGAMINE JA KLIENTIDE HUVIDE KAITSE
\n
1. jagu Krediidiasutuse usaldatavusnormatiivid
\n
[RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
\n
§ 71Usaldatavusnormatiivid
\n
(1)Krediidiasutus on oma usaldusväärsuse tagamiseks kohustatud pidevalt järgima käesoleva peatüki 2^1 . jaos ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud usaldusnormatiive.
\n
(2)Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, järgitakse käesoleva peatüki 2^1 . jaos kapitalipuhvrite kohta sätestatud nõudeid nii krediidiasutuse kohta eraldi kui ka konsolideerimisgrupi kohta tervikuna.
\n
(3)Krediidiasutuse ja tema konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute juhtimis-, sisekontrolli ja vastavuskontrolli süsteemid, raamatupidamise korraldus ning kõigi tehingute ja toimingute dokumenteerimise ja säilitamise korrad, protseduurid ja süsteemid peavad võimaldama Finantsinspektsioonil igal hetkel kontrollida õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist ning tagama usaldatavusnormatiivide nõuetekohase arvutamise ning sellekohaste andmete ja aruandluse õigsuse, sealhulgas asjakohasel juhul konsolideeritud või allkonsolideeritud alusel. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluvad ema- ja tütarettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse käesolevat seadust, tagavad, et käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid kohaldatakse ka krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja, sealhulgas maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asutatud tütarettevõtja suhtes, kellele ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 nõudeid, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus tõendab Finantsinspektsioonile, et seaduse nõuete kohaldamine on vastuolus tütarettevõtja asukohariigi õigusaktidega. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamata teatama Finantsinspektsioonile usaldatavusnormatiivide või krediidiasutuse kohustusliku reservi nõuete rikkumisest.
\n
(6)Krediidiasutus on kohustatud hoidma vähemalt Euroopa Keskpanga sätestatud ulatuses oma likviidseid vahendeid Eesti Pangas, kui kehtivast õigusest ei tulene teisiti. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(7)Finantsinspektsioon võib välja töötada sisemudelite näidisportfellid, kuid seda tuleb teha koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(8)Krediidiasutused esitavad käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud näidisportfellide ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse välja töötatud näidisportfellide arvutused eraldi. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
§ 72§ 79. [Kehtetud - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 80Likviidsus
\n
(1)Krediidiasutus peab paigutama oma vara selliselt, et igal ajal oleks tagatud kreeditoride õigustatud nõuete rahuldamine ehk likviidsus. Selleks peab krediidiasutus säilitama vajalikku likviidsete vahendite ja jooksvate kohustuste vahekorda.
\n
(2)Krediidiasutuse juhid on kohustatud krediidiasutuse varasid korraldama nii, et finantseerimine ei baseeruks liiga lühiajalistel või vähestel allikatel. Juhid on samuti kohustatud pidevalt jälgima nõuete ja kohustuste tähtaegu. Kohustuste täitmise tähtaegade saabumine ei või ohustada krediidiasutuse tegevust. Krediidiasutus peab oma likviidsust jälgima rahavoogude alusel.
\n
(3)[Kehtetu - RT I 2001, 48, 268 - jõust. 01.01.2002]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 81Piirangud krediidiasutuse osalustele äriühingutes
\n
(1)Krediidiasutusel on keelatud osaleda osanikuna täisühingus või täisosanikuna usaldusühingus. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 81^1. Piirangud väärtpaberistatud riskipositsioonidesse investeerimisel
\n
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 82Üldnõuded riskide juhtimisele ja kontrollile
\n
(1)Krediidiasutus ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvad äriühingud ei või oma tegevuses võtta riske, mis võivad seada ohtu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksevõimelisuse.
\n
(2)Krediidiasutusel ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatel äriühingutel peavad olema piisavad ning nende tegevuse laadi, ulatuse ja keerukuse astmega proportsionaalsed riskide tuvastamise, mõõtmise ja juhtimise ühtsed strateegiad, protseduurid ja süsteemid, mida vaadatakse regulaarselt läbi ja ajakohastatakse ning mis on määratud asjaomastes sise-eeskirjades ja kehtivad nii krediidiasutuses kui ka temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvates äriühingutes. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud protseduurid, strateegiad, süsteemid ning vastavad sise-eeskirjad peavad tagama piisavad võimalused krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja ning krediidiasutuse ja tema segavaldusettevõtjast emaettevõtja teiste tütarettevõtjate vaheliste tehingute kindakstegemiseks ja kontrollimiseks. Krediidiasutus on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni igast märkimisväärsest tehingust oma segavaldusettevõtjast emaettevõtjaga või sellise emaettevõtja tütarettevõtjaga. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] (2^2) Krediidiasutuses tuleb kehtestada kohustus esitada krediidiasutuse nõukogule ja riskikomiteele regulaarselt aruandeid, mis hõlmavad kõiki olemasolevaid ja potentsiaalseid riske, riskijuhtimise põhimõtteid ja nende muudatusi, sealhulgas väliseid eksperdihinnanguid. Nõukogu ja riskikomitee määravad aruannete sisu, vormi ja esitamise sageduse. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(3)Krediidiasutuse krediidiriski strateegia ja sellel baseeruvad sise-eeskirjad peavad määrama krediidipoliitika eesmärgid, krediidiriski positsioonide võtmise põhiprintsiibid, krediidiriski hindamise kriteeriumid, võlgnikele reitingu määramise printsiibid, tagatiste võtmise ja hindamise printsiibid, laenu andmise ja refinantseerimise printsiibid,laenude andmise pädevuse ja vastavate otsuste tegemise korraldamise ning krediidiriski kontrolli funktsiooni toimimise. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007] (3^1) Krediidiasutus peab kasutama kõigi krediidiriski positsioonide juhtimiseks, adekvaatseks hindamiseks, sealhulgas ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kindlakstegemiseks ja allahindamiseks, efektiivselt toimivaid protseduure. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007] (3^2) Krediidiasutusel peavad olema järgmised kirjalikult kehtestatud põhimõtted ja protseduurireeglid:
\n
1)nende riskide juhtimiseks ja kontrollimiseks, mille puhul osutuvad krediidiasutuse kasutatavad krediidiriski maandamise meetodid prognoositust vähem efektiivseks;
\n
2)riskide kontsentreerumise juhtimiseks ja kontrollimiseks, sealhulgas kliendi, keskse vastaspoole omavahel seotud isikute, majandussektori, geograafilise regiooni, tagatise emitendi, tegevuse või toote puhul ning riskide kontsentreerumise puhul krediidiriski maandamise meetodite rakendamise juhtimiseks ja kontrollimiseks; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
3)väärtpaberistamise tehingutest, mille suhtes krediidiasutus on investor, laenude algne väljastaja või tehingu korraldaja, tulenevate riskide, kaasa arvatud maineriski majandusliku sisu õigeks kajastamiseks, hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks; [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] 3^1) likviidsusplaanid uuenevatest nõuetest tulenevate varajase amortiseerimise õigusega väärtpaberistamise tehingutega, mille suhtes krediidiasutus on nõude algne väljastaja, kaasneva kavandatud ja varajase amortiseerimise mõju käsitlemiseks; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
4)intressiriski, sealhulgas finantsinstrumentide kauplemisega mitteseotud intressiriski juhtimiseks ja kontrollimiseks; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] 4^1) tururiski tuvastamiseks, hindamiseks ja juhtimiseks, sealhulgas võimaliku likviidsuspuudujäägi käsitlemiseks lühikese riskipositsiooni tähtpäeva saabumisel enne pika riskipositsiooni tähtpäeva; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
5)operatsiooniriski, sealhulgas tegevuse edasiandmisest tulenevate riskide ning väikese esinemistõenäosusega suure potentsiaalse kahjuga juhtumite juhtimiseks ja kontrollimiseks; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
6)likviidsuse ja finantseerimise juhtimiseks ja kontrollimiseks ning likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks, et tagada pidev likviidsuse planeerimine ning alternatiivsed finantseerimisallikad. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] (3^3) Krediidiasutusel peab olema selgelt piiritletud vastutusaladega operatsiooniriski juhtimise korraldus ning rakendatud protsessid operatsiooniriski positsioonide kindlaksmääramiseks, mõõtmiseks ja juhtimiseks. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007] (3^4) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] (3^5) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] (3^6) [Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015] (3^7) Krediidiasutus peab hindama krediidiriski nii üksikute vastaspoolte, väärtpaberite ja väärtpaberistatud positsioonide kui ka portfelli tasemel. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (3^8) Krediidiriski hindamise sisemine metoodika ei tohi põhineda ainult välistel krediidikvaliteedi hinnangutel või tugineda automaatsetele seostele väliste krediidikvaliteedi hinnangutega. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (3^9) Krediidiasutus peab krediidiriski ja sisemise kapitalivajaduse hindamisel võtma arvesse kogu asjakohase informatsiooni ka juhul, kui krediidiriski kapitalinõude arvutamisel lähtutakse reitinguagentuuri krediidikvaliteedi hinnangutest või välise krediidikvaliteedi hinnangu puudumisest. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (3^10) Krediidiasutus peab laenuportfelle piisavalt hajutama, arvestades oma sihtturge ja krediidistrateegiat. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(4)Krediidiasutuse juhatus on kohustatud viivitamatult teatama Finantsinspektsioonile kõigist asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute finantsseisundit.
\n
(5)Krediidiasutus peab kõigi oluliste äriprotsesside kohta välja töötama talitluspidevuse plaani majandustegevuse taastamise ja jätkuvuse tagamiseks. Nimetatud talitluspidevuse plaan tuleb regulaarselt üle vaadata, seda testida ja vajaduse korral uuendada. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
§ 82^1. Nõuded likviidsusriski juhtimisele
\n
(1)Krediidiasutusel peavad olema strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid likviidsusriski tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks erinevatel prognoositavatel, sealhulgas päevasisestel, perioodidel, et tagada piisav likviidsuspuhvri olemasolu. Likviidsuspuhvrina käsitatakse käesoleva seaduse tähenduses raha ja muud koormamata likviidset vara, mis võimaldab krediidiasutusel või selle filiaalil täita kohustusi stressiolukordades. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (1^1) Krediidiasutus peab regulaarselt ajakohastama oma likviidsusriski juhtimise strateegiaid, poliitikaid, protseduure ja limiite ning välja töötama toimivad talitluspidevuse plaanid likviidsuse tagamiseks (edaspidi käesolevas paragrahvis likviidsuse talitluspidevuse plaan), arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud stressitestide tulemusi. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud strateegia, poliitika, protseduurid ja süsteemid peavad:
\n
1)olema vastavuses krediidiasutuse äriliinide, kasutatavate välisvaluutade ja äriüksustega ning arvestama ka filiaalide olemasolu ja väljendama krediidiasutuse tegevuse mõju iga lepinguriigi rahandussüsteemile, kus ta tegutseb; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
2)sisaldama asjakohaseid likviidsusriski juhtimise kulude edasijaotamise süsteeme teistesse kasumit teenivatesse üksustesse;
\n
3)vastama krediidiasutuse tegevuse ulatusele, keerukusele, riskiprofiilile ning juhatuse määratud riskitaluvusele, kusjuures krediidiasutus peab riskitaluvusest kõiki asjaomaseid äriüksusi teavitama;
\n
4)arvestama krediidiasutuse olulisust igas riigis, kus ta tegutseb. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(3)Krediidiasutus peab finantseerimispositsioonide tuvastamiseks, mõõtmiseks, juhtimiseks ja jälgimiseks välja töötama metoodika, kus tuleb arvesse võtta nii bilansilistest kui ka bilansivälistest varadest ja kohustustest ning maineriski võimalikust mõjust tulenevaid teadaolevaid ja prognoositavaid rahavooge. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(4)Krediidiasutus peab eristama tagatisega koormatud varad tagatisega koormamata varadest, mis on likviidsed ja kasutatavad igal ajal, eelkõige juhtudel, kui ohus on krediidiasutuse finantsseisund või maksevõime. Arvesse tuleb võtta ka isikuid, kellele varad kuuluvad, ja riiki, kus varad on registreeritud. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(5)Krediidiasutus peab arvesse võtma õiguslikke, järelevalve ja ärilisi piiranguid, mis kehtivad tema äriüksustele likviidsuse tagamiseks täiendava kapitali andmisel ja tagatisega koormamata varade potentsiaalsetele ülekannetele nii Euroopa Majanduspiirkonnas kui ka sellest väljaspool. Kui see on vajalik, tuleb tagatist hoida teise lepinguriigi või kolmanda riigi territooriumil vastava riigi valuutas. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(6)Krediidiasutus peab võtma kasutusele erinevad likviidsusriski maandamise meetmed, sealhulgas limiitide süsteemi ja likviidsuspuhvrid, mis võimaldavad toime tulla erinevate stressisündmustega, ning omama piisavalt hajutatud ressursside struktuuri ja takistuseta juurdepääsu finantseerimisallikatele. Nimetatud meetmeid tuleb regulaarselt ajakohastada. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(7)Krediidiasutus peab likviidsuspuhvrite põhjal kindlaks määrama oma toimetulekuperioodi. Toimetulekuperiood on aeg, mille jooksul krediidiasutus peab olema võimeline jätkusuutlikult tegutsema, kasutamata krediidiasutuse väliseid finantseerimisallikaid. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(8)Krediidiasutus peab likviidsusriski maandamiseks, ressursside kaasamiseks ning finantseerimisallikate kasutamiseks tehtavates otsustes kasutama stsenaariumianalüüse, tundlikkuse analüüse ja muid stressiteste (edaspidi stressitest) ning talitluspidevuse plaane, mille eeldused tuleb regulaarselt ajakohastada. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(9)Likviidsusriski stressitestide tegemisel tuleb kasutada nii krediidiasutuse enda kui ka kogu turuga seotud stsenaariumi või nende kahe kombinatsiooni eri prognoosiperioodide ja stressiolude kohta, mis tuleb üle vaadata kord aastas. Stsenaariumides peab arvestama ka bilansiväliseid kohustusi ja muid tingimuslikke kohustusi, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud sihtotstarbeliste väärtpaberistamisasutuste või muude eriotstarbeliste asutuste või isikute kohustusi, mille suhtes krediidiasutus tegutseb tehingu korraldajana või olulise suurusega likviidsustoetuse andjana. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(10)Likviidsuskriisi olukorras tegutsemiseks peab krediidiasutusel olema ka krediidiasutuse teises lepinguriigis asuvaid filiaale hõlmav likviidsuse talitluspidevuse plaan koos asjakohase strateegia ja võimaliku likviidsuspuudujäägi tekkimisel rakendatavate põhjalike meetmetega. Seda plaani tuleb regulaarselt testida vähemalt üks kord aastas vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud stressitestis kasutatavatele stsenaariumidele. Krediidiasutuse juhatus peab stressitestide tulemuste ülevaated kinnitama ning vajaduse korral täpsustama vastavasisulise likviidsusriski poliitika, limiidid ja likviidsuse talitluspidevuse plaani. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(11)Likviidsuse talitluspidevuse plaan peab olema kohe rakendatav. Likviidsuse talitluspidevuse plaani rakendamiseks tuleb krediidiasutusel hoida likviidsuspuhvreid ja vastavaid reserve, mis on kasutatavad piiranguteta ja viivituseta kohe, kui selleks vajadus tekib. Likviidsuspuhvreid ja reserve tuleb hoida lepinguriigi või kolmanda riigi valuutas, kui krediidiasutusel on avatud positsioonid selle valuutaga. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 82^2. Ülemäärase finantsvõimenduse riski juhtimise nõuded
\n
(1)Ülemäärase finantsvõimenduse risk on risk, mis tuleneb krediidiasutuse liiga kiirest kohustuste kasvust. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(2)Krediidiasutus peab kehtestama korra ja meetmed ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamiseks, juhtimiseks ja kontrollimiseks. Ülemäärase finantsvõimenduse riski hindamisel tuleb arvestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 429 kohaselt arvutatud riskipositsiooni ning varade ja kohustuste mittevastavust. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(3)Krediidiasutusel tuleb toime tulla stressisündmustega, mis on seotud ülemäärase finantsvõimenduse riskiga, ja riski hindamisel arvestada krediidiasutuse omavahendite võimaliku vähenemisega kahjumi tõttu. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktiga d piisavalt hõlmamata ülemäärase finantsvõimenduse riski käsitlemiseks kehtestatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks kasutatud omavahendeid ei või kasutada ühegi järgmise tingimuse või nõude täitmiseks:
\n
1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktis d sätestatud omavahendite nõue;
\n
2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõikes 1a nimetatud finantsvõimenduse määra puhvri nõue;
\n
3)käesoleva seaduse § 104^3 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite suunis ülemäärase finantsvõimenduse riske katvas ulatuses. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 82^3. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenev intressirisk
\n
(1)Krediidiasutus rakendab sisesüsteeme või kasutab standardmeetodit või lihtsustatud standardmeetodit, et selgitada välja, hinnata, juhtida ja maandada võimalikust intressimäärade muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.
\n
(2)Krediidiasutus rakendab süsteeme, millega hinnatakse ja jälgitakse krediidiriski marginaali võimalikust muutumisest tulenevaid riske, mis mõjutavad nii omakapitali majanduslikku väärtust kui ka krediidiasutuse kauplemisportfellivälise tegevuse netointressitulu.
\n
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskide hindamiseks krediidiasutuse rakendatavad sisesüsteemid ei ole rahuldavad, võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus kasutaks lõikes 1 nimetatud standardmeetodit.
\n
(4)Kui Finantsinspektsioon leiab, et lihtsustatud standardmeetod ei võta piisavalt arvesse krediidiasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski, võib ta nõuda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 145 määratletud väikesed ja mittekeerukad krediidiasutused peavad kasutama standardmeetodit. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 82^4. Nõuded operatsiooniriski juhtimisele
\n
(1)Krediidiasutus järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022, lk 1–79), sätestatud nõudeid, sealhulgas kasutab ja haldab võrgu- ja infosüsteeme määruses sätestatu kohaselt.
\n
(2)Krediidiasutus töötab käesoleva seaduse § 82 lõikes 5 sätestatud talitluspidevuse plaani osana välja piisavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia talitluspidevuse põhimõtted ja plaani ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia reageerimis- ja taasteplaanid tehnoloogia jaoks, mida krediidiasutus kasutab teabe edastamiseks, et tagada tegevuse jätkumine tõsiste toimimishäirete korral ning piirata selliste häirete tagajärjel tekkida võivat kahju. Krediidiasutus töötab eelmises lauses nimetatud plaanid välja ning haldab ja testib neid kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikliga 11.
\n
(3)Krediidiasutusele ei kohaldata küberturvalisuse seaduse 2. peatükis sätestatud küberturvalisuse tagamise nõudeid ja hädaolukorra seaduse § 41 lõiget 1. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
§ 83Nõuded laenudele
\n
(1)Käesoleva seaduse tähenduses loetakse laenuks krediidiasutuse vara või bilansivälist kohustust, mis tuleneb lepingust, mille kohaselt laenuandja annab või kohustub andma raha või muu vara laenusaajale või lepingust tulenevalt muule õigustatud isikule, laenusaaja aga kohustub laenuandjale raha või muu vara tagastama kindlaksmääratud tingimustel.
\n
(2)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuded laenude andmisele ja jälgimisele. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (2^1) Makrofinantsjärelevalve eesmärgil võib Eesti Pank kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele nõuded:
\n
1)laenusumma ja laenu tagatisvara suhtele;
\n
2)laenusumma ja laenuvõtja sissetuleku suhtele;
\n
3)perioodiliste laenu- ja intressimaksete ning laenusaaja sissetuleku suhtele;
\n
4)laenu tähtajale;
\n
5)laenude ja hoiuste suhtele. [RT I, 19.03.2015, 4 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Krediidiasutus on kohustatud laenude andmisel ja jälgimisel järgima krediidiasutuse sisemisi krediteerimise põhiprintsiipe, häid pangandustavasid ja vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamiseks on krediidiasutus kohustatud koguma ja säilitama andmeid kliendi rahaliste kohustuste suuruse ja maksekohustuste täitmise kohta ning kasutama neid andmeid kliendi jaoks mõistliku laenukoormuse arvutamiseks. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007] (3^1) Krediidiasutus peab tarbijale laenu andmisel või tarbijale krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 7 ja 51 nimetatud nõustamisteenuse osutamisel järgima krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 47–53^1 sätestatut. Krediidiasutusel tuleb tagada, et krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 2 lõikes 8 nimetatud krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluva tarbijatele laenu andva või vahendava tütarettevõtja tegevus vastab krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-des 38, 40, 43, § 44 lõigetes 2–4 ning §-des 46–53^1 , 57, 57^1 ja 58 sätestatud tingimustele. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]
\n
(4)Krediidiasutuse töötajatele laenude andmise korra kinnitab krediidiasutuse nõukogu.
\n
§ 83^1. Krediidiasutuse kohustused seoses krediidiinkassode, krediidiostjate ja võlgnikest krediidisaajatega ning tegelemine krediidihaldustegevusega
\n
(1)Krediidiasutus on kohustatud esitama krediidiinkassole või krediidiostjale teavet vastavalt krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 44 lõike 3 esimeses lauses ja §-s 61 sätestatule.
\n
(2)Kui krediidiastutus tegeleb ise krediidihaldustegevusega, kohaldatakse tema suhtes krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 58 ettenähtud nõudeid, või kui krediidiostja on krediidiasutusega sõlminud krediidihalduslepingu, kohaldatakse krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 45 sätestatut. Kui krediidiastutus tegeleb ise krediidihaldustegevusega, mis puudutab tarbijakrediidilepinguid, kohaldatakse tema suhtes ka krediidiinkassode ja -ostjate seaduse §-s 60 sätestatut.
\n
(3)Kui krediidiasutus nõuab ise sisse viivituses oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud rahalist kohustust, esitab ta krediidisaajale paberil või muul püsival andmekandjal vähemalt järgmise teabe:
\n
1)tasumisele kuuluv nõude summa kokku ja see, kas nõue sisaldab vaid põhiosa nõuet või ka intressi, viivist või võlgnetavaid teenus- või muid tasusid;
\n
2)teave pädevate asutuste kohta, sealhulgas nende kontaktandmed ja aadress, kuhu on krediidisaajal võimalik esitada kaebus.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teave esitatakse alati enne viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõudega seotud esimese rahalise kohustuse sissenõudmist. Krediidisaajal on õigus igal ajal nõuda käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe esitamist ja vastava nõude alusdokumentide esitamist. [RT I, 04.07.2024, 2 - jõust. 14.07.2024]
\n
§ 84Laenud krediidiasutusega seotud isikutele
\n
(1)Krediidiasutusega seotud isikud on:
\n
1)krediidiasutuse juhid; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikutega samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud;
\n
3)krediidiasutuses olulist osalust omav füüsilisest isikust aktsionär;
\n
4)krediidiasutuses olulist osalust omava juriidilisest isikust aktsionäri juhatuse või seda asendava organi liige.
\n
(2)Samaväärset majanduslikku huvi omavad isikud on krediidiasutuse juhi abikaasa või registreeritud elukaaslane, lapsed ja vanemad. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Samaväärset majanduslikku huvi omavaks isikuks loetakse ka:
\n
1)krediidiasutuse juhi või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isiku poolt kontrollitav äriühing väärtpaberituru seaduse § 10 tähenduses ja selle äriühingu ema- või tütarettevõtja või äriühing, milles krediidiasutuse juht või lõikes 2 nimetatud isik omab olulist osalust; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)äriühing, kelle juhtimisorgani liikmeks on krediidiasutuse juht või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Krediidiasutusega seotud isikule võib anda laenu ainult juhatuse igakordse ühehäälse otsuse alusel. Eelnimetatud tingimust ei kohaldata, kui laenusumma on väiksem kui 25 protsenti krediidiasutuse juhatuse esimehe krediidiasutusest saadavast aastatasust, kui nõukogu otsusega ei ole kehtestatud väiksemat alammäära. (4^1) Krediidiasutusega seotud isikule laenu andmise dokumentatsioon peab olema Finantsinspektsioonile tema taotluse korral kättesaadav. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Krediidiasutuse juht või krediidikomitee liige, laenu andmist otsustav töötaja või nendega samaväärset majanduslikku huvi omav isik ei tohi osa võtta temale endale laenu andmise otsustamisest.
\n
(6)Krediidiasutusega seotud isikutele ei tohi anda laenu soodsamatel tingimustel kui samasugust maksevõimet ja tagatisi omavatele teistele isikutele. Kui krediidiasutus võimaldab oma töötajatel saada laenu boonus- või optsiooniprogrammi raames, võib samadel tingimustel laenu anda ka krediidiasutusega seotud isikutele. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(7)Krediidiasutustele ei kohaldata äriseadustiku § 281 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatut.
\n
(8)[Kehtetu - RT I, 10.07.2020, 1 - jõust. 20.07.2020]
\n
(9)[Kehtetu - RT I, 10.07.2020, 1 - jõust. 20.07.2020]
\n
(10)[Kehtetu - RT I, 10.07.2020, 1 - jõust. 20.07.2020]
\n
§ 85Riskide kontsentreerumise piirmäärad
\n
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 85^1. Välisvaluuta avatud netopositsioonide piirmäär
\n
[Kehtetu - RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
\n
§ 85^2. Erandid riskide kontsentreerumise piirmäärade arvutamisel
\n
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 85^3. Loamenetluse tähtajad usaldatavusnormatiivide arvutamisel
\n
Finantsinspektsioon teeb otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 nimetatud loa andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõutavate dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem kui kolme kuu möödumisel vastavasisulise taotluse saamisest arvates. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 85^4. Täiendavad makrotasandi usaldatavusnormatiivid
\n
() Makrofinantsjärelevalve raames võib Eesti Pank kehtestada kõigile Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, nende Eestis asuvatele ema- ja tütarettevõtjatele ning välisriikide krediidiasutuste Eestis tegutsevatele tütarettevõtjatele, filiaalidele ja esindustele nõuded:
\n
1)hüpoteegiga tagatud riskipositsioonide riskikaaludele ja kriteeriumidele, mida nendele riskipositsioonidele rakendatakse, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 124 sätestatut;
\n
2)makseviivitusest tingitud kahjumäära miinimumväärtusele, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 164 sätestatut;
\n
3)Eesti finantssüsteemile ja reaalmajandusele tõsist negatiivset mõju avaldavate süsteemsete riskide maandamiseks, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 458 sätestatut. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 86Varade hindamine
\n
(1)Krediidiasutus on kohustatud pidevalt hindama oma vara ning kasutama nõuete sissenõudmiseks kõiki headele pangandustavadele ja seadustele vastavaid meetmeid.
\n
(2)Krediidiasutus on kohustatud hindama kõiki nõudeid nende laekumise tõenäolisusest lähtudes. Nõue, mille laekumine osaliselt või täielikult on ebatõenäoline, tuleb ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud osas kanda kuludesse.
\n
(3)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõuete hindamise korra. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
2. jagu Kapitalinõuete arvutamise meetodid
\n
[Kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 86^1. – § 86^43. [Kehtetud - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
2^1. jagu Kapitalipuhvrid [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 86^44. Kapitalipuhvrite üldnõuded
\n
(1)Krediidiasutus peab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud omavahendite nõudele hoidma käesoleva seaduse §-s 86^45 sätestatud kapitali säilitamise puhvrit, ja kui see on tema suhtes kohaldatav, siis järgmisi puhvreid:
\n
1)§-s 86^46 nimetatud vastutsüklilist kapitalipuhvrit;
\n
2)§-s 86^47 nimetatud globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit;
\n
3)§-s 86^48 nimetatud muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit;
\n
4)§-s 86^49 nimetatud süsteemse riski puhvrit.
\n
(2)Kapitali säilitamise puhvri nõude täitmiseks hoitavad esimese taseme põhiomavahendid koos käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud puhvritega moodustavad liidetuna kombineeritud puhvri. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Krediidiasutus peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvreid hoidma individuaalsel ja konsolideeritud alusel, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (3^1) Kui konsolideerimisgrupi suhtes on konsolideeritud alusel kohaldatav globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue ja muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue, kohaldatakse neist kõrgeimat. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (3^2) Kui krediidiasutuse suhtes on kohaldatav süsteemse riski puhvri nõue, on see kumuleeruv muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõude või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõudega. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (3^3) Kui käesoleva seaduse § 86^49 lõike 8, 9 või 10 kohaldamiseks arvutatud süsteemse riski puhvri määra ja sama krediidiasutuse suhtes kohaldatava muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra või globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri määra summa on suurem kui viis protsenti, võib Eesti Pank vastavaid puhvrimäärasid kohaldada Euroopa Komisjoni loal. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõuded lisanduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite nõudele ning käesoleva seaduse § 104^2 lõike 1 kohaselt arvutatud täiendavale kapitalinõudele või omavahendite suurendamise nõudele, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Krediidiasutus ei või teha esimese taseme põhiomavahendite arvel väljamakseid, mille tulemusena ta ei täidaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid. (5^1) Esimese taseme omavahendeid, mida säilitatakse kombineeritud puhvri koosseisu kuuluvate nõuete täitmiseks, ei või krediidiasutus kasutada:
\n
1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 1 punktides a, b ja c nimetatud nõuete ega käesoleva seaduse § 104^2 lõikes 1 nimetatud täiendavate omavahendite nõuete täitmiseks;
\n
2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 92b ega finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatud miinimumnõuete riskipõhiste komponentide täitmiseks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (5^2) Esimese taseme põhiomavahendeid, mida krediidiasutus säilitab mõne oma kombineeritud puhvri nõude elemendi järgimiseks, ei või krediidiasutus kasutada kombineeritud puhvri muu kohaldatava elemendi järgimiseks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(6)Kui krediidiasutus ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhvrite hoidmise nõudeid täies ulatuses, rakendatakse talle käesoleva seaduse §-s 86^50 sätestatud esimese taseme põhiomavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide jaotamise piiranguid. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 86^45. Kapitali säilitamise puhver
\n
() Kapitali säilitamise puhver on 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 86^46. Vastutsükliline kapitalipuhver
\n
(1)Krediidiasutusepõhine vastutsükliline kapitalipuhver on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsiooni ja käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korra kohaselt arvutatud riskipositsioonide asukohariikides kohaldatavate vastutsüklilise kapitalipuhvri määrade kaalutud keskmise korrutis. Vastutsükliline kapitalipuhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr on kuni 2,5 protsenti kogu riskipositsioonist, kui käesolevast paragrahvist ei tulene teisiti. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määr määratakse 0,25 protsendipunkti täpsusega. Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestab Eesti Pank. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (2^1) Eesti Pank arvutab iga kvartali jaoks vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja, mida kasutatakse võrdlusalusena vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamiseks. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja eesmärk on kajastada Eesti krediiditsüklit ja laenumahu ülemäärase suurenemisega seotud riske, võttes arvesse Eesti majanduse eripärasid. Vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitaja põhineb laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte kõrvalekaldumisel pikaajalisest suundumusest, mille puhul Eesti Pank võtab muu hulgas arvesse:
\n
1)laenumahu kasvu ning väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhte muutust;
\n
2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 finantssüsteemi makrotasandi usaldatavusjärelevalve kohta Euroopa Liidus ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu asutamise kohta (ELT L 331, 15.12.2010, lk 1–11) sätestatud korra kohaselt antud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Eesti Pank hindab kord kvartalis tsüklilise süsteemse riski intensiivsust ja vastutsüklilise kapitalipuhvri määra piisavust ning vajaduse korral kehtestab vastutsüklilise kapitalipuhvri määra või kohandab seda, võttes sealjuures arvesse:
\n
1)vastutsüklilise kapitalipuhvri alusnäitajat, mis on arvutatud kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2^1 ;
\n
2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1092/2010 sätestatud korra kohaselt antud Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu soovitusi;
\n
3)muid näitajaid ja asjaolusid, mis on kohased tsüklilise süsteemse riski käsitlemisel. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Põhjendatud kaalutlustel võib Eesti Pank kehtestada vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti koguriskipositsioonist. Eesti Pank võib tunnustada teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra, mis ületab 2,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 alusel arvutatud koguriskipositsiooni selles riigis asuvast osast. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Kui kolmandas riigis ei ole vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestatud ega avalikustatud, arvestatakse Eesti krediidiasutuste positsioonide suhtes, mis asuvad selles riigis, vastutsüklilise kapitalipuhvri määra käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud korras. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(6)Vastutsüklilise kapitalipuhvri määra esmakordsel kehtestamisel või selle suurendamisel tuleb määr avaldada 12 kuud enne määra või uue määra jõustumist. Erakorraliste asjaolude ilmnemisel võib määra või uue määra jõustumise tähtaeg olla lühem kui 12 kuud, arvates määra või uue määra avalikustamisest. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(7)Eesti Pank avaldab kord kvartalis oma veebilehel vähemalt järgmise teabe: [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
1)kohaldatav vastutsüklilise kapitalipuhvri määr;
\n
2)asjakohane väljastatud laenude ja sisemajanduse kogutoodangu suhe ning selle kõrvalekalle pikaaegsest suundumusest;
\n
3)vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2^1 arvutatud puhvri alusnäitaja; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
4)vastutsüklilise kapitalipuhvri määra põhjendus;
\n
5)vastutsüklilise kapitalipuhvri määra suurendamise korral kuupäev, millest alates krediidiasutused on kohustatud hoidma suuremat puhvrit;
\n
6)uue kõrgema määra varasemat rakendamist põhjendavad erakorralised asjaolud, kui vastutsüklilise kapitalipuhvri uue määra jõustumise tähtaeg on lühem kui 12 kuud arvates uue määra avalikustamisest; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
7)vastutsüklilise kapitalipuhvri määra vähendamise korral eeldatav periood, mille jooksul ei kavandata puhvri määra suurendamist, koos selle perioodi määramise põhjendusega. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(8)Eesti Pank edastab teabe vastutsüklilise kapitalipuhvri määra kehtestamise kohta Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(9)Eesti Pank kehtestab krediidiasutusepõhise vastutsüklilise kapitalipuhvri määra arvutamise täpsema korra ja teises lepinguriigis või kolmandas riigis kehtestatud vastutsüklilise kapitalipuhvri määra tunnustamise korra. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 86^47. Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver
\n
(1)Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla:
\n
1)konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev finantsvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev segafinantsvaldusettevõtja, või
\n
2)krediidiasutus, mis ei ole Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse, finantsvaldusettevõtja ega segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtja. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse määramisel on aluseks järgmised tunnused:
\n
1)konsolideerimisgrupi suurus;
\n
2)konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga;
\n
3)konsolideerimisgrupi osutatavate teenuste ja finantstaristu asendatavus;
\n
4)konsolideerimisgrupi keerukus;
\n
5)konsolideerimisgrupi piiriülene tegevus, sealhulgas piiriülene tegevus kolmandates riikides. (2^1) Globaalse süsteemselt olulise ettevõtja määramisel võib rakendada täiendavat metoodikat, võttes aluseks:
\n
1)käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 nimetatud tunnused;
\n
2)konsolideerimisgrupi piiriülese tegevuse, välja arvatud konsolideerimisgrupi tegevuses osalevates lepinguriikides Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 806/2014, millega kehtestatakse ühtsed eeskirjad ja ühtne menetlus krediidiasutuste ja teatavate investeerimisühingute kriisilahenduseks ühtse kriisilahenduskorra ja ühtse kriisilahendusfondi raames ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 225, 30.07.2014, lk 1–90), artikli 4 tähenduses. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (2^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 sätestatud täiendava metoodikaga saadakse täiendav üldine punktisumma iga lõikes 1 nimetatud üksuse kohta ning selle põhjal võib Eesti Pank rakendada lõike 8 punktis 3 sätestatut. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut arvestades arvutatakse igale globaalsele süsteemselt olulisele krediidiasutusele kvantitatiivne punktisumma. Punktisumma arvutamisel võetakse kõiki tunnuseid arvesse võrdse kaaluga. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus määratakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt leitud punktisumma alusel ühte vähemalt viiest kategooriast, arvestades, et süsteemne olulisus suureneb esimesest viiendani. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Eesti Pank võib globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste puhvri nõude määrata järgmiselt:
\n
1)esimesse kategooriasse kuuluva globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri nõue on üks protsent Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)iga järgmise kategooria puhul liidetakse käesoleva lõike punktis 1 nimetatud määrale vähemalt 0,5 protsenti Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
3)[kehtetu - RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(6)Globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus peab globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvrit hoidma konsolideeritud alusel. Globaalse süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(7)Eesti Pank teatab Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogule globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu ja neile antud kategooriad. Teade peab sisaldama põhjendust käesoleva paragrahvi lõike 8 kohase järelevalvelise õiguse kohaldamise või kohaldamata jätmise kohta. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (7^1) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise ja neile antud kategooriate põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast globaalset süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(8)Eesti Pangal on põhjendatud järelevalvehinnangu alusel õigus:
\n
1)määrata globaalne süsteemselt oluline krediidiasutus punktisumma alusel määratud kategooriast kõrgemasse kategooriasse;
\n
2)määratleda madalaimale kategooriale vastavast punktisummast madalama punktisummaga krediidiasutus globaalse süsteemselt olulise krediidiasutusena ning arvata see asjakohasesse kategooriasse;
\n
3)võttes arvesse Euroopa Liidu ühtset kriisilahenduskorda, paigutada globaalne süsteemselt oluline ettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud täiendava üldise punktisumma alusel kõrgemast kategooriast ümber madalamasse kategooriasse. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(9)Eestis tegutsevate globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste loetelu kinnitab Eesti Pank. Eesti Pank avalikustab globaalsete süsteemselt oluliste krediidiasutuste nimed, neile antud kategooriad ja kategooriates tehtud muudatused oma veebilehel. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 86^48. Muu süsteemselt oluline krediidiasutus ja selle puhver
\n
(1)Muu süsteemselt oluline krediidiasutus võib olla:
\n
1)krediidiasutus;
\n
2)konsolideerimisgrupp, mida juhib Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja;
\n
3)Eestis emaettevõtjana tegutsev krediidiasutus, finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse määramise aluseks on järgmised tunnused:
\n
1)krediidiasutuse suurus;
\n
2)krediidiasutuse olulisus Euroopa Liidu või Eesti majandusele; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
3)krediidiasutuse piiriülese tegevuse olulisus;
\n
4)krediidiasutuse või tema konsolideerimisgrupi vastastikune seotus finantssüsteemiga. (2^1) Eesti Pank vaatab igal aastal läbi muude süsteemselt oluliste krediidiasutuste määramise põhjendatuse ning teavitab tulemustest asjaomast muud süsteemselt olulist krediidiasutust ja Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Eesti Pank võib nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist kuni kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (3^1) Euroopa Komisjoni loal võib Eesti Pank teha otsuse nõuda igalt muult süsteemselt oluliselt krediidiasutuselt muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhvri hoidmist rohkem kui kolme protsendi ulatuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 lõike 3 kohaselt arvutatud koguriskipositsioonist individuaalsel, allkonsolideeritud või konsolideeritud alusel. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (3^2) Muu süsteemselt olulise krediidiasutuse puhver peab koosnema esimese taseme põhiomavahenditest. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]