(1)Merel ja sisevetel liiklemiseks peavad väikelaev ja alla 12-meetrise kogupikkusega laev olema registreeritud liiklusregistris või laevaregistris ning jett peab olema registreeritud liiklusregistris. Võistlus- või treeningjeti, mida kasutatakse üksnes võistluse või treeningu ajal eripiirkonnas, registreerib ja märgistab spordialaliit. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik ja Eestis registreeritud juriidiline isik on kohustatud kandma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja laeva, mille kodusadam on Eestis, ning jeti asjaomasesse registrisse. Registrisse kandmise nõue ei kehti, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaev, laev või jett on kantud mõne muu riigi asjaomasesse registrisse. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Kui väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud isik, kantakse registrisse veesõiduki vastutava kasutajana omaniku poolt määratud Eestis alaliselt elav või Eestis elamisloa saanud füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Kui liiklusregistrisse kantav väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett kuulub ühistele omanikele, kantakse liiklusregistrisse kõik omanikud ning vastutava kasutajana omanike poolt määratud üks omanik. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(5)Eesti riigilippu võib ahtris kanda väikelaev või alla 12-meetrise kogupikkusega laev, mis on kantud liiklusregistrisse või laevaregistrisse. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(6)Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise korra, sealhulgas registrile esitatavate andmete loetelu, registriandmete muutmise, registrist kustutamise ja registreerimistunnistuse, registreerimisnumbri ja registreerimismärgi väljastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(7)Jeti registreerimise ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva registreerimise, registrisse kantud andmete muutmise ja registreerimismärgi väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 35^2. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisnumber, registreerimistunnistus ning teisaldatav registreerimismärk
\n
(1)Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimise kohta väljastab Transpordiamet registreerimistunnistuse ja annab registreerimisnumbri. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(2)Vajaduse korral väljastab Transpordiamet teisaldatava registreerimismärgi. Teisaldatava registreerimismärgi võib väljastada väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu ja jette valmistavale või uute väikelaevade, alla 12-meetrise kogupikkusega laevade ning jettide hulgi- ja jaemüügi õigusega ettevõtjale. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(3)Teisaldatavat registreerimismärki tohib kasutada ainult Eestisse müügiks toodud või Eestis valmistatud väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti müügieelsel proovi- või katsesõidul. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(4)Registreerimisnumber ja teisaldatav registreerimismärk peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud.
\n
(5)Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimistunnistuse vormi ning registreerimisnumbri paigaldamise ja teisaldatava registreerimismärgi kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 35^3. Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registreerimisest keeldumine ning registrist kustutamine
\n
(1)Transpordiamet keeldub väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti registreerimisest, kui: [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
1)väikelaev või jett ei ole läbinud registreerimiseelset ülevaatust;
\n
2)alla 12-meetrise kogupikkusega laeval või väikelaevaks ümberregistreeritaval laeval ei ole teostatud tehnilist ülevaatust Transpordiametis;
\n
3)väikelaeval või jetil puudub identifitseerimisnumber või see on rikutud, võltsitud, mitteloetav või mittetuvastatav;
\n
4)väikelaeval või jetil puudub CE-vastavusmärk;
\n
5)väikelaeval või jetil puudub nõuetekohane vastavusdeklaratsioon; [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
6)väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev või jett on kuulutatud politsei poolt tagaotsitavaks;
\n
7)omanikul puuduvad väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omandiõigust ja päritolu tõendavad dokumendid või need on puudulikud või võltsingu tunnustega;
\n
8)enda tarbeks ehitatud väikelaeval puudub Transpordiameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt või
\n
9)väikelaeval puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat või puudub Transpordiameti väljastatud käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakt. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(2)Enda tarbeks ehitatud väikelaeva ei tohi lasta turule viie aasta jooksul selle ehitamisest arvates.
\n
(3)Väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti omanik on kohustatud registrist kustutamiseks esitama Transpordiametile taotluse järgmistel juhtudel: [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
1)väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti väljaviimisel Eestist seoses omaniku elukoha vahetusega või väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti võõrandamisega;
\n
2)väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti kasutamisest loobumisel;
\n
3)väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva või jeti uppumisel, hävimisel või kasutuskõlbmatuks muutumisel.
\n
(4)Omaniku taotlusel võib väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti registrist ajutiselt kustutada.
\n
(5)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule kustutab Transpordiamet väikelaeva, alla 12-meetrise kogupikkusega laeva ja jeti ajutiselt registrist, kui registrijärgne omanik teatab vastava veesõiduki omandi üleandmisest, kuid omandaja ei ole viie tööpäeva jooksul pärast veesõiduki omandamist esitanud taotlust registriandmete muutmiseks. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud põhjusel registrist ajutiselt kustutatud väikelaev, alla 12-meetrise kogupikkusega laev ja jett loetakse registris olevaks pärast seda, kui registriandmete muutmiseks esitatud taotluse alusel on uuele omanikule väljastatud registreerimistunnistus.
\n
§ 35^4. Väikelaeva ja jeti tehnilisele seisundile ning väikelaeva ja alla 12-meetrise kogupikkusega laeva varustusele esitatavad nõuded
\n
[RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(1)Eestis registreeritud või registreeritava väikelaeva ja jeti tehniline seisund peab vastama kehtivatele meresõiduohutuse ja kvaliteedi nõuetele. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Väikelaeva varustus peab olema töökorras, kasutajatele hõlpsasti kättesaadav ja vastama oma tüübi ning mõõtude poolest väikelaeva konstruktsioonilisele kategooriale, sõidupiirkonnale ja suurusele. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (2^1) Alla 12-meetrise kogupikkusega laevale, välja arvatud reisilaevale, lootsilaevale ja sadamateenuseid osutavale laevale, kohaldatakse väikelaeva varustusele kehtestatud nõudeid. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(3)Väikelaeva ja jeti mere- ja sõidukõlblikkuse ning tehnilise korrasoleku eest vastutab väikelaeva või jeti omanik. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Väikelaeva nõuetekohase varustatuse ja ohutusnõuete täitmise eest vastutavad väikelaeva omanik ja väikelaeva juht. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(5)Nõuded väikelaeva varustusele ja sellise väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, ohutusnõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 35^5. Välisriigi lippu kandvale väikelaevale esitatavad nõuded
\n
(1)Välisriigi lippu kandvale väikelaevale kohaldatakse lipuriigi tehnilisi ja registreerimise nõudeid, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud erisusi, kuid igal juhul peab olema tagatud merekõlblikkus või sõidukõlblikkus käesoleva seaduse § 16 kohaselt. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Välisriigi lippu kandvale väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise ainult Eesti sadamate vahel või sadama akvatooriumil või väljumisega Eesti sadamast ja sisenemisega samasse sadamasse, kohaldatakse lipuriigi nõudeid. Kui lipuriigi nõuded on sama klassi Eesti riigilippu kandva väikelaeva suhtes kehtestatud nõuetest leebemad, kohaldatakse Eestis kehtivaid nõudeid, välja arvatud registreerimise nõuete osas. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Välisriigi lippu kandva väikelaevana käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas välisriigis registreeritud väikelaeva. Väikelaeva lipuriigina käsitatakse käesolevas seaduses muu hulgas väikelaeva registririiki. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 35^6. Nõuded väikelaevale, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise
\n
(1)Väikelaeva, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, võib juhtida väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema päästeparv või -parved, mille kohtade arv vastab pardal olevate inimeste arvule. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, peab iga päästeparve kohta olema vähemalt üks väikelaevajuhi tunnistust omav vähemalt 18-aastane isik. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Väikelaeval, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise kaugemal kui viis meremiili kaldast, peab olema merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) merealale vastav raadiojaam. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 36Väikelaeva ja jeti tehniline järelevalve
\n
(1)Väikelaeva ja jeti tehniline järelevalve on tehniline ülevaatus ja riikliku järelevalve korras teostatav pisteline kontroll.
\n
(2)Väikelaeva tehnilise ülevaatuse liigid on:
\n
1)väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgne tehniline ülevaatus;
\n
2)enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehniline ülevaatus;
\n
3)väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehniline ülevaatus;
\n
4)sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise;
\n
5)registreerimiseelne ülevaatus;
\n
6)omaniku soovil väikelaeva tehniline ülevaatus.
\n
(3)Jeti tehniliseks ülevaatuseks on registreerimiseelne ülevaatus.
\n
(4)Väikelaeva varustuse nõuete täitmist kontrollitakse pistelise kontrolli käigus.
\n
(5)Väikelaeva tehnilise ülevaatuse teeb Transpordiamet. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (5^1) Väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teeb Transpordiamet. Esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks Transpordiametile teha Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi tootja või tootja volitatud esindaja) või nende tunnustatud levitaja või importija toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses (edaspidi levitaja või importija). [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (5^2) Jeti registreerimiseelse ülevaatuse teeb Transpordiamet või Transpordiametiga asjaomase lepingu sõlminud jeti tootja või tootja volitatud esindaja või levitaja või importija. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(6)Tehnilise ülevaatuse kohta koostab ülevaatuse teostaja kontrollakti või tehniliste andmete ankeedi. Registreerimiseelse ülevaatuse korral kantakse tehnilise ülevaatuse andmed asjaomasesse registrisse. Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 3 sätestatud juhul väljastab Transpordiamet kontrollakti.
\n
(7)Sellise väikelaeva tehniline ülevaatus, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise, tehakse:
\n
1)vähemalt iga kolme aasta järel, kui väikelaeva vanus on alla kümne aasta;
\n
2)vähemalt iga kahe aasta järel, kui väikelaeva vanus on kümme aastat või enam.
\n
(8)Tehniline ülevaatus tehakse Eestis. Kui väikelaeva omanik taotleb välisriigis asuva väikelaeva tehnilist ülevaatust, kannab ta eksperdi või järelevalveametniku lähetuskulud, mis on arvestatud vastavalt avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud korrale. [RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
\n
(9)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse pistelise kontrolli osas Eesti territoriaal- ja sisemerel ning sisevetes ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(10)Väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse korra ning väikelaeva ja jeti tehnilise ülevaatuse kontrollaktile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
(11)Tasu eest vabaajareiside korraldamiseks kasutatava väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaeva konstruktsioonilise ümberehituse järgse tehnilise ülevaatuse, enda tarbeks ehitatud väikelaeva tehnilise ülevaatuse, väikelaevaks ümberregistreeritava laeva tehnilise ülevaatuse, omaniku soovil väikelaeva tehnilise ülevaatuse, enne väikelaeva registreerimist Transpordiametis tehtava täiendava tehnilise ülevaatuse ning jeti tehnilise ülevaatuse eest tuleb tasuda riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. Enne riigilõivu tasumist ei väljasta Transpordiamet kontrollakti ega ankeeti laeva või jeti tehniliste andmete kohta. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 37Väikelaeva kasutamine veeteedel
\n
(1)Väikelaeva juht vastutab väikelaeva ohutu kasutamise eest ja väikelaeva pardal viibija on kohustatud täitma väikelaevajuhi vastavasisulisi korraldusi. Väikelaeva kasutamisel ei tohi seada ohtu väikelaevas viibijat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Väikelaevajuht peab tagama väikelaeva tehnilise korrasoleku, pääste-, ohutus- ja muu nõutava varustuse olemasolu ja kasutusvalmiduse ning väikelaeva ohutu liiklemise. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(2)Väikelaeva juhtimisel peab väikelaeva juhil kaasas olema väikelaeva juhtimisõigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud, ja väikelaeva registreerimistunnistus. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud väikelaeva juhtimisõigust tõendava dokumendi kaasaskandmine kohustuslik. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Kui väikelaeva juhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis registreeritud väikelaeva registreerimistunnistuse kaasaskandmine kohustuslik, kui väikelaeva juht on kantud liiklusregistrisse omanikuna, vastutava kasutajana või kasutajana või kui omanik, vastutav kasutaja või kasutaja viibib väikelaeval. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(5)Väikelaev tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on väikelaeva juhi hinnangul väikelaevale ohtlik, võib väikelaeva juht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(6)Isiku väikelaeva juhtimise õigust tõendava dokumendina ja meresidevahendi kasutamise õigust tõendava dokumendina tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või tema volitusel välja antud väikelaevajuhi tunnistust ja käesoleva seaduse § 39 lõikes 7 nimetatud tunnistusi. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(7)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale väikelaevale, välja arvatud lõiget 2, kui välisriigis, mille lippu väikelaev kannab, ei kohaldata nimetatud lõikes sätestatuga samaväärseid dokumendinõudeid ja väikelaeva juht ei ole Eesti kodanik või Eestis elamisluba või elamisõigust omav välismaalane. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 37^1. [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 38[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 39Väikelaeva juhile esitatavad nõuded ning väikelaevajuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine
\n
[RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(1)Väikelaeva juhil peavad olema asjakohased teadmised ja oskused.
\n
(2)Väikelaeva juhi teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuste vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Väikelaevajuhi tunnistusele märgitakse lubatud sõidupiirkond lähtuvalt väikelaevajuhi väljaõppest. Sõidupiirkonnad on: [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
1)meri ja siseveed;
\n
2)siseveed.
\n
(3)Väikelaeva võib juhtida isik, kellel on väikelaevajuhi tunnistus või laevajuhi või siseveelaeva laevajuhi erialane haridus. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (3^1) Laevajuhi erialast haridust omav isik võib soovi korral taotleda ka väikelaevajuhi tunnistust, esitades selleks Transpordiametile avalduse ja laevajuhi meresõidudiplomi, kutsetunnistuse või siseveelaeva laevajuhi diplomi või laevajuhi erialast haridust tõendava dokumendi. Laevajuhi meresõidudiplomit või kutsetunnistust või siseveelaeva laevajuhi diplomit või laevajuhi erialast haridust omav isik ei pea väikelaevajuhi tunnistuse saamiseks sooritama väikelaevajuhi eksamit. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(4)Väikelaevajuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet. Transpordiamet väljastab väikelaevajuhi tunnistuse isikule, kes on sooritanud sellekohase eksami ja on vähemalt 15 aastat vana ning kelle tervislik seisund vastab B-kategooria mootorsõidukijuhi tervisele esitatud nõuetele. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (4^1) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kehtivusajaga kümme aastat. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (4^2) Väikelaevajuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (4^3) Väikelaevajuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit teavitama. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (4^4) Transpordiamet tunnistab väikelaevajuhi tunnistuse kehtetuks:
\n
1)tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral;
\n
2)kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;
\n
3)kui isikule on väljastatud uus väikelaevajuhi tunnistus;
\n
4)kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud väikelaevajuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates;
\n
5)kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast arvates. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(5)Veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 25 m^2 või mootori võimsus kuni 25 kW, ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust, kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 5 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 9 kilomeetri kaugusel kaldast.
\n
(6)Alla 15-aastaselt isikult ei nõuta väikelaevajuhi tunnistust veesõiduki juhtimiseks, millel on purjepind kuni 20 m^2 või mootori võimsus kuni 10 kW, kui ta teeb seda seadusliku esindaja vastutusel ning kui veesõiduk sõidab valgel ajal ja hea nähtavuse korral merel kuni 1 meremiili kaugusel kaldast ja sisevetel kuni 2 kilomeetri kaugusel kaldast.
\n
(7)Meresidevahendit (VHF, MF, HF raadiojaama) võib kasutada isik, kes on läbinud vastava väljaõppe ja omab piirangutega raadiosideoperaatori (Restricted Operator’s Certificate) või raadiosideoperaatori (General Operator’s Certificate) või väikelaeva raadiosideoperaatori (Short Range Certificate) tunnistust. Isik, kes ei oma nimetatud tunnistusi, võib meresidevahendit kasutada vaid hädaolukorras. Piirangutega raadiosideoperaatori ja raadiosideoperaatori tunnistused meresidevahendi kasutamiseks väikelaeval kehtivad kinnitusleheta. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (7^1) Väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastab Transpordiamet. [RT I, 30.05.2013, 4 - jõust. 09.06.2013] (7^2) Väikelaeva raadiosideoperaatori teadmiste ja oskuste ning väljaõppe nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 03.01.2022, 3 - jõust. 13.01.2022]
\n
(8)Väikelaevajuhi tunnistuse ja väikelaeva raadiosideoperaatori tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 39^1. Jeti kasutamise nõuded ning jetijuhi tunnistuse väljaandmine ja kehtetuks tunnistamine
\n
[RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(1)Jetijuht vastutab jeti ohutu kasutamise eest ja on kohustatud enne väljasõitu tutvustama kaassõitjale jetisõidul kehtivaid ohutusnõudeid. Jeti kasutamisel ei tohi seada ohtu kaassõitjat ja kaasliiklejat ega kahjustada ümbritsevat keskkonda ning tekitada reostust. Jetijuht on kohustatud enne väljasõitu kontrollima jeti korrasolekut ja varustuse komplektsust, sõidu ajal jälgima jeti tehnilist seisukorda ja tagama kaassõitjale jetisõidu ohutuse ning täitma ohutu meresõidu reegleid või sisevetel liiklemise korra nõudeid.
\n
(2)Jetti võib juhtida jetijuhi tunnistust või väikelaeva juhtimise õigust omav vähemalt 15 aasta vanune isik, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul.
\n
(3)Jetijuhi tunnistuse väljastab Transpordiamet kehtivusajaga kümme aastat.
\n
(4)Jetijuhi tunnistus väljastatakse kümne tööpäeva jooksul sellekohase taotluse esitamisele järgnevast päevast arvates.
\n
(5)Jetijuhi tunnistust ei nõuta isikult spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimisel võistluse või treeningu ajal, kui spordialaliit on talle väljastanud võistluslitsentsi, milles peavad sisalduma vähemalt võistluslitsentsi number, isiku nimi, isikukood, spordiklubi nimi ja registrikood.
\n
(6)Alla 15-aastane isik võib juhtida jetti ja tal ei pea olema jetijuhi tunnistust spordialaliidu poolt vastavalt märgistatud võistlus- või treeningjeti juhtimiseks võistluse või treeningu ajal, kui ta teeb seda seadusliku esindaja nõusolekul ja spordialaliit on talle väljastanud litsentsi.
\n
(7)Jetijuhi tunnistus antakse omanikule üle Transpordiametis või toimetatakse tema taotlusel kätte lihtkirjaga Eesti riigi sisesele postiaadressile. Kui isik ei ole tunnistust lihtkirjaga kätte saanud kümne tööpäeva jooksul tunnistuse taotluse esitamisest arvates, peab ta sellest Transpordiametit teavitama.
\n
(8)Transpordiamet tunnistab jetijuhi tunnistuse kehtetuks:
\n
1)tunnistuse kaotamise, hävimise või varguse korral;
\n
2)kui isik on tunnistuse taotlemisel esitanud valeandmeid või on tunnistuse saanud pettuse teel;
\n
3)kui isikule on väljastatud uus jetijuhi tunnistus;
\n
4)kui isik ei ole lihtkirjaga väljastatud jetijuhi tunnistust kätte saanud kümne tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates;
\n
5)kui isik ei ole tunnistust välja võtnud 12 kuu jooksul tunnistuse valmimisele järgnevast päevast arvates.
\n
(9)Jeti juhtimisel peab jetijuhil kaasas olema jeti juhtimise õigust tõendav dokument, kui selle olemasolu on nõutud. Kui jetijuhil on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eestis väljastatud jeti juhtimise õigust tõendava dokumendi kaasaskandmine Eesti piires kohustuslik.
\n
(10)Jett tuleb peatada järelevalveametniku nõudmisel. Kui peatumise manööver on jetijuhi hinnangul jetile ohtlik, võib jetijuht leppida järelevalveametnikuga kokku lähima ohutu kontrollimise koha ja aja.
\n
(11)Jeti ohutu kasutamise ja jetijuhi ettevalmistamise nõuded, eksamineerimise, tunnistuse taotlemise ja väljastamise korra ning tunnistuse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(12)Jetijuhi tunnistuse väljastamise taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 39^2. Väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse peatumine ning nende õiguste andmisest keeldumine
\n
(1)Väikelaeva ja jeti juhtimisõigus peatub ja nende õiguste andmisest keeldutakse täitemenetluse seadustiku § 177^2 lõike 1 punkti 4 ja lõike 2 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimisõiguse peatatus ja nende õiguste andmisest keeldumine lõpeb täitemenetluse seadustiku § 177^5 lõike 1 alusel tehtud kohtumääruse jõustumisel. [RT I, 12.03.2015, 4 - jõust. 01.03.2016]
\n
§ 39^3. Väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamine ning nende andmisest keeldumine
\n
(1)Transpordiamet peatab väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning keeldub nende õiguste andmisest ja väikelaevajuhi või jetijuhi tunnistuse väljastamisest isikule, kelle suhtes on halduskohus andnud kaitseväeteenistuse seaduse § 33^1 lõikes 5 või § 71^1 lõikes 5 sätestatud taotluse alusel selleks loa. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tehtavas otsuses märgitakse:
\n
1)otsuse tegemise aeg ja koht;
\n
2)otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi, ametikoht, asutuse nimetus ja aadress;
\n
3)selle isiku, kelle suhtes otsus tehakse, ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
\n
4)juhtimisõiguse peatamise või juhtimisõiguse andmisest keeldumise alus ja tähtaeg;
\n
5)otsuse koostaja allkiri.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet Kaitseressursside Ameti, Kaitseväe või kohtu poolt isiku ärakuulamisel kogutud andmetest, kui lisaandmete saamine ei ole vajalik. Transpordiamet toimetab otsuse kätte posti teel väljastusteatega tähtkirjaga isiku rahvastikuregistris märgitud aadressil, muul Transpordiametile teadaoleval aadressil või isiku elektronposti aadressil või annab isikule kätte allkirja vastu teatisel. Transpordiamet võib otsuse avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded, kui otsust ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada. Otsus loetakse avalikult kättetoimetatuks, kui on möödunud kümme päeva selle Ametlikes Teadaannetes ilmumise päevast või kui isik kinnitab Ametlike Teadaannete infosüsteemis teate kättesaamist. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(4)Transpordiamet taastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse ning lõpetab nende õiguste andmisest ning väikelaevajuhi ja jetijuhi tunnistuse väljastamisest keeldumise viivitamata, kui Kaitseressursside Amet või Kaitsevägi teavitab liiklusregistri volitatud töötlejat väikelaeva ja jeti juhtimise õiguse peatamise aluseks olnud asjaolu äralangemisest ning halduskohtu määrusest ei tulene teisiti. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
§ 40[Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
\n
10. peatükk LAEVA LASTIMINE, LOSSIMINE JA PUNKERDAMINE
\n
[RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 41Lastimine ja lossimine ning ballastimine
\n
(1)Laeva ning selle pardal olevate inimeste ja lasti ohutuse tagamiseks peab laeva lastima ja lossima ning ballastima nii, et selle püstuvus ja ujuvus on laeva tunnistustes ja dokumentides märgitud nõuete piirides.
\n
(2)Eesti riigilippu kandval laeval, mille kogumahutavus on 20 ja enam, peab olema Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsioon. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(3)Last tuleb paigutada ja kinnitada reederi väljatöötatud ning Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu kooskõlastatud juhendi kohaselt. Juhendit ei nõuta tahke või vedela mahtlasti veol. Välisriigi lippu kandval laeval peab olema selle riigi pädeva asutuse või pädeva klassifikatsiooniühingu poolt kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhend. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(4)Transpordiamet tunnustab Euroopa Liidu liikmesriigi ja rahvusvahelise konventsiooni osalisriigi pädeva asutuse ning nimetatud riikide pädeva klassifikatsiooniühingu kinnitatud püstuvuse informatsiooni ning kooskõlastatud lasti paigutamise ja kinnitamise juhendit. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (4^1) Transpordiameti järelevalveametnikul on õigus avada laevale laaditavat konteinerit või maanteeveokit, et kontrollida selle sees lasti kinnitust, sealhulgas käesoleva seaduse §-s 42 nimetatud ohtliku lasti paigutust ja kinnitust, ning peatada kuni puuduste kõrvaldamiseni konteineri või maanteeveoki laadimine laevale, kui lasti pakend on kahjustatud, last on ebapiisavalt kinnitatud või kui avastatud puudused ohustavad meresõitu. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014] (4^2) Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud üksnes Eesti riigilippu kandvale laevale sätestatud nõuded. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(5)Laevade tõsteseadmete kasutamise nõuded ning ülevaatuse ja katsetamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
(6)Puistlastilaevade lisaohutusnõuded, puistlastilaevade ohutu laadimise ja lossimise nõuded, puistlastilaevade terminalide ohutusnõuded ning laeva kapteni ja terminali esindaja teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
\n
§ 41^1. Punkerdamine
\n
(1)Punkerdaja peab punkerdamisel rakendama kõiki vajalikke meetmeid, et vältida keskkonnareostuse tekkimist.
\n
(2)Punkerdaja kannab elektroonilisse mereinfosüsteemi enda kontaktandmed, info pakutava kütuse tüübi ja tegevuse asukoha kohta. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 42Ohtliku lasti vedu ja ohtlikust lastist teavitamine
\n
(1)Ohtlikku lasti veetakse rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I–III nõuete kohaselt. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (1^1) Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ohtlike lastide suhtes, mida veetakse:
\n
1)pakitult kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki ja rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisa III nõuetega;
\n
2)puistlastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega;
\n
3)vedellastina kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VI ja VII peatüki ning rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni lisade I ja II nõuetega;
\n
4)mahtlastina gaasitankeriga kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatüki nõuetega või
\n
5)kooskõlas rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel VII peatükis radioaktiivsete materjalide veole esitatud erinõuetega. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
(2)Ohtlikku lasti ei pakuta vedamiseks ega võeta laeva pardale enne, kui kaptenile või reederile on esitatud ohtliku lasti ja iga ohtliku osalasti kohta deklaratsioon (edaspidi ohtliku lasti deklaratsioon) paberil või muus kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Ohtliku lasti deklaratsiooni esitamise kohustus on lastisaatjal või tema volitatud esindajal. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011] (2^1) Kui rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni II lisa reegli 16 kohaselt on kemikaalitankeri lossimisel nõutud lastioperatsioonide ülevaatus, viib ülevaatuse läbi käesoleva seaduse § 10 punkti 1 kohase majandustegevusteate esitanud ettevõtja või Transpordiameti järelevalveametnik. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (2^2) Transpordiameti järelevalveametniku poolt läbiviidud kemikaalitankeri lastioperatsioonide ülevaatuse eest tasub reeder riigilõivu kümne tööpäeva jooksul pärast ülevaatuse toimumist. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (2^3) Ohtlikku lasti vedav laev, mis tuleb väljaspool Euroopa Liitu asuvast sadamast, peab omama lastisaatja väljastatud ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastavat teavet. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
(3)Ohtliku lasti deklaratsioonis esitatavate andmete loetelu sõltuvalt ohtlikust lastist kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
(4)Lasti saatja või tema volitatud esindaja vastutab lasti ohtlikkuse kohta käiva teabe õigsuse ja edastamise eest.
\n
(5)Eesti sadamast lahkuva ohtliku lastiga laeva, välja arvatud kohalikus rannasõidus sõitva laeva, reeder, kapten või laevaagent peab enne lahkumist esitama Transpordiametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
(6)Kui väljastpoolt Euroopa Liidu liikmesriigi sadamat saabuva ohtliku lastiga laeva sihtsadam või ankruala asub Eestis, peab reeder või kapten või laevaagent enne lahkumissadamast väljumist või kohe pärast sihtsadama või ankruala selgumist esitama Transpordiametile käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel kehtestatud korras teabe laeva ja ohtliku lasti kohta. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
(8)Laevaagent või tema puudumisel laeva kapten peab tagama teavitamisel edastatud lasti iseloomustava teabe õigsuse ja teabe õigeaegse edastamise. [RT I, 06.03.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(9)Ohtlikust lastist teavitamise korra ja esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
(10)Laeva kapten on kohustatud teavitama Transpordiametit Eesti veeteedel ohtliku lastiga toimunud õnnetusest. Eesti merealadest väljaspool on Eesti riigilippu kandva laeva kapten kohustatud teavitama vastava riigi pädevat asutust ja Transpordiametit. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (10^1) Laevaõnnetuse või ohtliku juhtumi toimumisel peab reeder, kapten või laeval veetava ohtliku lasti omanik esitama Transpordiametile viimase nõudmisel ohtliku lasti deklaratsiooni või sellele vastava teabe. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
(11)Transpordiamet võtab vastu teabe laevadega saabuva ja lahkuva ohtliku lasti kohta, töötleb ja analüüsib teavet ohtliku lasti kohta, teeb vastavaid kokkuvõtteid, vastutab teabe säilimise eest ja edastab teabe ohtliku lasti kohta käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel kehtestatud korra kohaselt.
\n
(12)Huvitatud isikutele ohtliku lasti kohta käiva teabe edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
\n
§ 42^1. Erandid ohtlikust lastist teavitamisel
\n
(1)Transpordiamet võib vabastada laeva ohtlikust lastist teavitamise nõudest, kui reeder on esitanud asjakohase taotluse ja täidetud on järgmised tingimused:
\n
1)laev teeb regulaarreise Euroopa Liidu liikmesriikide sadamate vahel;
\n
2)laev teeb regulaarreise vähemalt ühe kuu jooksul ja reisi kestus ei ületa 12 tundi;
\n
3)reeder peab ja ajakohastab regulaarreise teostavate laevade nimekirja ning edastab andmed Transpordiametile;
\n
4)iga tehtud reisi kohta on teave laeva ja ohtliku lasti kohta elektrooniliselt Transpordiametile kättesaadav ööpäev läbi;
\n
5)sihtsadamasse või lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohta saabumise eeldatavast ajast kõrvalekaldumisest kolme või rohkema tunni võrra teavitatakse sihtsadamat ja Transpordiametit.
\n
(2)Kui rahvusvahelisi regulaarreise teostatakse kahe või enama Euroopa Liidu liikmesriigi vahel, millest vähemalt üks on Eesti, võib Transpordiamet reederi taotlusel taotleda teistelt liikmesriikidelt erandi tegemist, kui täidetud on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–5 sätestatud tingimused. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(3)Erandi tegemise tingimuste rikkumise korral lõpetab Transpordiamet viivitamata erandi tegemise või taotleb selle lõpetamist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul asjaomaselt Euroopa Liidu liikmesriigilt.
\n
(4)Transpordiamet edastab Euroopa Komisjonile nende reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused.
\n
(5)Transpordiamet teavitab viivitamata reederit laevale erandi tegemise ja selle lõpetamise otsusest. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
§ 43Laeva vabaparras
\n
(1)Eesti riigilippu kandval laeval peab olema määratud vabaparras ja väljastatud laadungimärgi tunnistus. Laeva vabaparras on parda kõrgus, mis on mõõdetud vertikaalselt laeva keskkaare kohalt peateki ülemisest servast kuni veeliinini. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Laeva minimaalse vabaparda määrab ja kannab laadungimärgi tunnistusse Transpordiamet.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Kui välisriigi lippu kandva laeva minimaalne vabaparras on märgitud muus dokumendis, võib seda tunnustada kui laadungimärgi tunnistust, kui see vastab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
\n
(5)Transpordiamet tunnustab volitatud klassifikatsiooniühingu määratud minimaalset vabaparrast ja Eesti riigilippu kandvale laevale kantud volitatud klassifikatsiooniühingu vabaparda tähist, kui need vastavad rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele.
\n
(6)Alla 24-meetrise pikkusega laeva minimaalse vabaparda määramise nõuded ning tekklaeva pikkusega 15 meetrit ja enam, tekklaeva pikkusega alla 15 meetri ja tekita laeva vabapardamärgi tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (6^1) Käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõudeid kohaldatakse Eesti riigilippu kandvale laevale. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (6^2) Alla 24-meetrise pikkusega Eesti riigilippu kandva laeva püstuvus peab vastama merekõlblikkuse, sõidukõlblikkuse või reisijateveo tunnistusega määratud sõidupiirkonnale. Vastavad püstuvuse arvutused peavad olema heaks kiidetud volitatud klassifikatsiooniühingu või Transpordiameti poolt. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(7)Transpordiamet võib laadungimärgi tunnistuse tunnistada kehtetuks, kui laeva peamõõtmeid või tühja laeva kaalu on oluliselt muudetud. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
\n
(8)Laadungimärgi tunnistuse väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 44Laadungimärgi pardale kandmine
\n
(1)Laeva mõlemale pardale kantakse minimaalset vabaparrast tähistav püsiv laadungimärk. Transpordiameti määratud vabaparda tähis on «EV». [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Laeva lastimine üle laadungimärgiga tähistatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise on keelatud. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005] 10^1. peatükk VEESÕIDUKITELT REOSTUSE NING LAEVADE KAUDU KAHJULIKE VEEORGANISMIDE JA HAIGUSTEKITAJATE ÜLEKANDUMISE VÄLTIMINE [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 44^1. Laevadelt merereostuse ning laevade kaudu kahjulike veeorganismide ja haigustekitajate ülekandumise vältimine
\n
[RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(1)Laev on kohustatud täitma rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni ning laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi ballastvee konventsioon) nõudeid ning nende piirkondlike kokkulepete nõudeid, mis on Eesti suhtes jõustunud, kui need on nimetatud konventsioonide nõuetest rangemad. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(2)Laev, mis kuulub rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni kohaldamisalasse, on kohustatud täitma konventsioonis ettenähtud merereostusest teavitamise nõudeid. Merereostuse põhjustamisest ja avastatud merereostusest peab laeva kapten teatama Kaitseväele konventsioonis ettenähtud vormi kohaselt. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(3)Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 44^2. Laeva kattumisvastane süsteem
\n
(1)400-se ja enama kogumahutavusega laeva kattumisvastane süsteem peab vastama laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooni (edaspidi AFS-konventsioon) nõuetele.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud laevale väljastatakse pärast laeva ülevaatust AFS-konventsiooni nõuete täitmise kohta kattumisvastase süsteemi rahvusvaheline tunnistus. Tunnistuse väljastab Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(3)Vähemalt 24-meetrise kogupikkusega ning alla 400-se kogumahutavusega laeval, mis kannab AFS-konventsiooni osalisriigi lippu, peab olema reederi või reederi esindaja allkirjastatud kattumisvastase süsteemi deklaratsioon, millele on lisatud asjakohased dokumendid. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata kinnis- ja ujuvplatvormidele, ujuvmahutitele ning ujuvladustamis- ja mahalaadimisüksustele.
\n
(5)Laevadel kattumisvastastes süsteemides biotsiididena toimivate tinaorgaaniliste ühendite kasutamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11).
\n
(6)Kui riikliku järelevalve raames laeva kattumisvastasest süsteemist võetud proovi analüüsi tulemuste kohaselt ei vasta laev AFS-konventsiooni või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 nõuetele, kannab proovi võtmise ja analüüsimise kulud reeder või laevaagent.
\n
(7)Kattumisvastase süsteemi rahvusvahelise tunnistuse taotlemise, väljaandmise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 782/2003 tinaorgaaniliste ühendite keelamise kohta laevadel (ELT L 115, 09.05.2003, lk 1–11) nõuetele. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 44^3. Keskkonnaohutust tõendavad tunnistused
\n
(1)Eestis registreeritud laeva kohta väljastab keskkonnaohutust tõendavad tunnistused Transpordiamet või volitatud klassifikatsiooniühing. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Transpordiamet tunnustab rahvusvaheliste konventsioonide ja käesoleva seaduse nõuetele vastavaid volitatud klassifikatsiooniühingu või Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud keskkonnaohutust tõendavaid tunnistusi. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Laeva keskkonnaohutust tõendavate tunnistuste väljastamise ja nende väljastamise aluseks oleva dokumentatsiooni läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõiget 3 kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 44^4. Ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse andmine
\n
(1)Ballastvee konventsiooni reeglis A-4 sätestatud ballastvee käitlemise nõuetest vabastuse annab Transpordiamet käesoleva seaduse § 44^5 lõikes 1 nimetatud riskihindamise tulemuse põhjal.
\n
(2)Vabastuse saamiseks esitab reeder Transpordiametile taotluse, milles on toodud andmed ja dokumendid laeva kohta, millele vabastust taotletakse, samuti laeva marsruudi ja ballastvee käitlemise korralduse kohta ning riskihindamiseks kogutud andmed ja dokumendid.
\n
(3)Transpordiamet annab laevale vabastuse, kui on täidetud järgmised tingimused:
\n
1)vabastuse andmise tulemusena ei satu ohtu inimelu või -tervis ega saa kahjustatud keskkond, vara või loodusvara;
\n
2)laev sõidab ainult kindlaksmääratud sadamate vahel ega sega ballastvett ja selle setteid teistest sadamatest pärit ballastvee ja selle setetega.
\n
(4)Transpordiamet annab laevale vabastuse kuni viieks aastaks, kuid mitte kauemaks kui riskihindamiseks kogutud andmete ajakohasuse lõpuni.
\n
(5)Reeder on kohustatud Transpordiametit viivitamata teavitama kõigist muudatustest, mis mõjutavad käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud vabastuse andmise aluseks olevaid tingimusi.
\n
(6)Vabastuse andmisest teavitab Transpordiamet viivitamata IMO-t.
\n
(7)Vabastus peab olema kantud laeva ballastvee käitlemise plaani ja ballastvee raamatusse.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esitatavate andmete ja dokumentide loetelu, taotluse menetlemise korra ning vabastuse tunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 03.01.2022, 3 - jõust. 13.01.2022]
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse läbivaatamise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 44^5. Vabastuse andmise riskihindamine ja vahehindamine
\n
(1)Riskihindamine on menetlus, mille käigus Kliimaministeerium hindab, kas käesoleva seaduse § 44^4 lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
\n
(2)Riskihindamine viiakse läbi vastavalt ballastvee konventsiooni nõuetele ning konventsiooni rakendamiseks vastuvõetud rahvusvahelistele ja regionaalsetele juhistele.
\n
(3)Riskihindamiseks vajalike andmete kogumise kulud kannab käesoleva seaduse § 44^4 lõikes 2 nimetatud taotluse esitaja.
\n
(4)Vahehindamine on menetlus, mille viib Kliimaministeerium läbi käesoleva seaduse § 44^4 lõikes 1 nimetatud vabastuse andmise järgselt ning mille käigus hinnatakse, kas vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed on jätkuvalt ajakohased. Vahehindamine viiakse läbi üks kord viie aasta jooksul, vabastuse kehtivuse teise ja kolmanda aasta vahel, vabastuse andmise päevast arvates. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
\n
(5)Riskihindamise ja vahehindamise läbiviimiseks esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning menetluse läbiviimise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 44^6. Vabastuse andmisest keeldumine ja vabastuse kehtetuks tunnistamine
\n
(1)Transpordiamet keeldub laevale vabastuse andmisest, kui:
\n
1)vabastuse andmise tulemusena võib ohtu sattuda inimelu või -tervis või saada kahjustatud keskkond, vara või loodusvara;
\n
2)taotluses on esitatud valeandmeid;
\n
3)riskihindamiseks kogutud andmed ei ole piisavad või andmed või nende kogumine ei vasta nõuetele ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada ilma andmeid uuesti kogumata.
\n
(2)Transpordiamet tunnistab laevale antud vabastuse kehtetuks, kui:
\n
1)selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud taotluses on esitatud valeandmeid;
\n
2)vahehindamise tulemusel selgub, et vabastuse andmise aluseks olnud ja riskihindamiseks esitatud andmed ei ole ajakohased ning puudust ei ole võimalik kõrvaldada;
\n
3)ei ole täidetud käesoleva seaduse § 44^4 lõike 3 punktis 1 või 2 sätestatud tingimus.
\n
(3)Vabastuse kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisel peatub laevale antud vabastuse kehtivus kuni menetluse lõppemiseni ning nimetatud perioodil tuleb laeval ballastvett käidelda ballastvee konventsioonis sätestatud korras.
\n
(4)Vabastuse peatumisest ja vabastuse kehtetuks tunnistamisest teavitab Transpordiamet viivitamata IMO-t.
\n
(5)Vabastuse andmisest keeldumise ja vabastuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 44^7. Muudelt veesõidukitelt reostuse vältimine
\n
() Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht, kellele ei kohaldu käesoleva seaduse § 44^1 lõige 2, on kohustatud esimesel võimalusel teatama merealal reostuse põhjustamisest või avastamisest Kaitseväele ning laevatataval siseveekogul ja sadamas reostuse põhjustamisest või avastamisest Häirekeskusele. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
11. peatükk VEELIIKLUSE OHUTUS VEETEEL
\n
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 45Veeteel liiklemine
\n
(1)Veesõidukiga merel ja merega ühenduses olevatel sisevetel liigeldes tuleb liikuda ohutu kiirusega ja järgida rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõudeid. Muudel sisevetel liigeldes tuleb järgida sisevetel liiklemise korda. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Sisevetel liiklemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Veesõiduki omanik või omaniku volitatud isik on kohustatud tagama veesõiduki ohutuse ja tehnilise seisundi vastavuse nõuetele. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
\n
(4)Väikelaeva või muu veesõiduki juht ei tohi merel või sisevetel liigeldes olla joobeseisundis. [RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015] (4^1) Alkoholijoobes olevaks loetakse väikelaeva või muu veesõiduki juht järgmistel juhtudel:
\n
1)väikelaeva või muu veesõiduki juhi ühes grammis veres on vähemalt 0,5 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,25 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem;
\n
2)jetijuhi ühes grammis veres on vähemalt 0,2 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,1 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. [RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015] (4^2) Väikelaeva või muu veesõiduki omanikul on õigus kehtestada väiksem lubatud alkoholisisalduse määr või alkoholi tarbimise keeld. [RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
\n
(5)Transpordiamet võib üldkasutataval veeteel laevaliikluse ohutuse tagamiseks kehtestada ajutisi piiranguid. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (5^1) Lähtudes reaalsest jääolukorrast võib Transpordiameti kehtestada talvise navigatsiooni perioodil jäämurdja poolt teenindatavatele laevadele piiranguid, arvestades nende jääklassi, peamasina võimsust või vajaduse korral muid näitajaid, samuti on tal õigus katkestada mis tahes sadama teenindamine jäämurdja poolt, teatades sellest sadamavaldajale, laevakaptenile ja laevaagendile ning tagades sadamas töö lõpetanud laevade väljaviimise, kui reaalne jääolukord seda võimaldab. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(6)Veeliiklust ohustava või segava objekti on kohustatud veeteelt kõrvaldama või kandma sellega seonduvad kulud objekti omanik või paigaldaja. Veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamist laevateelt, välja arvatud sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt, korraldab Transpordiamet. Sadama pidaja on kohustatud korraldama veeliiklust ohustavate või segavate objektide kõrvaldamise sadama akvatooriumilt ja sissesõiduteelt. Üldkasutataval veeteel olevatest veeliiklust ohustavatest või segavatest objektidest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet ja korraldab võimaluse korral nimetatud objektide kõrvaldamise. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(7)Uurimistöödeks vajaliku teadusaparatuuri või muude seadmete ning objektide paigaldamine veeteele võib toimuda ainult Transpordiameti kirjaliku loa olemasolu korral. Transpordiameti kirjaliku loata paigaldatud objekt loetakse veeliiklust ohustavaks või segavaks objektiks. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(8)Navigatsiooniteabes avaldatud õhuliini, kaabli või torujuhtme trassile või kaablialale lähemal kui 0,5 meremiili ja sisevetel lähemal kui 100 meetrit on keelatud tegevused, mis võivad õhuliini, kaablit või torujuhet kahjustada. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (8^1) Navigatsioonikaardil tähistatud liikluseraldusskeemide olemasolul peavad kõik veeliiklejad liikluseraldusskeemis ja selle läheduses juhinduma rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni reeglist 10. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(9)Üldkasutataval veeteel veeliiklust takistavaks tegevuseks, mis ei ole reguleeritud rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskirja konventsiooni nõuetega või käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktiga, on vaja Transpordiameti luba. Laevateel ja laevaliiklusteeninduse ning Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnas on veeliiklust takistavaks tegevuseks vaja Transpordiameti luba. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (9^1) Veeliiklust takistavaks tegevuseks on korraldatav võistlus, sukeldumine, õppus, laskeharjutus, miinitõrjetöö, lõhkekeha kahjutustamine, uurimis-, ehitus- ja süvendustöö, seadme või objekti paigaldamine ning muu sellesarnase mõjuga tegevus. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (9^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja hiljemalt üks tööpäev enne sukeldumise, miinitõrjetöö ja lõhkekeha kahjutustamise algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (9^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud loa saamiseks esitab tegevuse korraldaja muu tegevuse kui käesoleva paragrahvi lõikes 9^2 nimetatud tegevuse puhul vähemalt 20 tööpäeva enne kavandatava tegevuse algust Transpordiametile kirjaliku taotluse, milles on kirjeldatud kavandatavat tegevust ning määratud kindlaks selle tegemise piirkond ja aeg. Transpordiamet annab loa või keeldub selle andmisest 20 tööpäeva jooksul kirjaliku taotluse esitamisest arvates, kuid hiljemalt üks tööpäev enne kavandatava tegevuse algust. Loa andmisel teavitab Transpordiamet vajaduse korral veeliiklejaid veeliiklust takistavast tegevusest. Transpordiamet ei anna luba, kui kavandatav tegevus ei võimalda tagada veeliikluse ohutust. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (9^4) Kalapüügil on veekogul keelatud takistada veeliiklust navigatsiooniteabes avaldatud laevateel ja ankrualal. Merel ning Peipsi, Lämmi-, Pihkva ja Võrtsjärves, kui laevatee külgi ei ole avaldatud, ei tohi takistada veeliiklust lähemal kui 150 meetrit laevatee teljest. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(10)Laeva kapten ja väikelaeva või muu veesõiduki juht on kohustatud esimesel võimalusel teatama kahjustatud või teisaldatud navigatsioonimärgist, navigatsioonimärgistuse tulede kustumisest, ettenähtud asukohast äratriivimisest või muudest veeteel avastatud ohtudest Transpordiametile. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(11)Veesõiduki kinnitamine navigatsioonimärgi külge ja navigatsioonimärgi kahjustamine on keelatud. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(12)Õhuliini, kaabli, torujuhtme või muu hüdrotehnilise rajatise kahjustamise korral on laeva kapten või väikelaeva või muu veesõiduki juht kohustatud sellest kohe teatama politseiasutusele ja Transpordiametile ning võimaluse korral rajatise valdajale. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(13)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale ning muule veesõidukile.
\n
§ 46[Kehtetu - RT I 2005, 31, 229 - jõust. 01.07.2005]
\n
§ 47Navigatsiooniteave ja veetee haldamine
\n
(1)Navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimist ja töötlemist ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamist, väljaandmist ja veeliiklejatele edastamist korraldab Transpordiamet. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Veeliiklejaile raadio teel navigatsioonihoiatuste edastamise tagab Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Üldkasutatava veetee ja sisevete hüdrograafilist mõõdistamist korraldab Transpordiamet. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (3^1) Üldkasutataval veeteel paigaldab, hooldab, haldab ja arendab ujuvmärke ning hooldab, haldab ja arendab püsimärkide tulesid ning satelliitidel põhineva asukoha määramise süsteemi diferentsiaalsüsteemi ja maapealset kesklaine raadionavigatsioonisüsteemi Riigilaevastik. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (3^2) Piiriveekogul paigaldab ujuvaid piirimärke Politsei- ja Piirivalveameti määratud asukohtadesse ning hooldab, haldab ja arendab neid piirimärke Riigilaevastik. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(4)Üldkasutataval veeteel korraldab navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ning haldamist Transpordiamet. Laevatee paiknemisest, selle parameetritest ja märgistusest ning nende muutustest teavitab veeliiklejaid Transpordiamet. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (4^1) Hüdrograafilise mõõdistustöö tegemiseks on vaja Transpordiameti luba. Pärast töö tegemist tuleb Transpordiametile heakskiitmiseks esitada mõõdistustöö aruanne. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (4^2) Navigatsiooniteabes võib kasutada üksnes heakskiidetud mõõdistustöö aruandes kajastatud mõõdistusandmeid. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (4^3) Navigatsioonimärgistuse rajamiseks, muutmiseks ja tühistamiseks on vaja Transpordiameti luba. Transpordiamet keeldub loa andmisest, kui navigatsioonimärgistuse projekteerimisel ei ole lähtutud või tühistamisel ei lähtuta ohutu meresõidu põhimõtetest ja tavadest. Eeldatakse, et navigatsioonimärgistuse rajamine, muutmine või tühistamine vastab ohutu meresõidu põhimõtetele ja tavadele, kui projekteerimisel või tühistamisel on lähtutud Rahvusvahelise Navigatsioonimärkide Organisatsiooni (IALA) ning Maailma Veetransporditaristu Liidu (PIANC) juhenditest ja soovitustest. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (4^4) Navigatsiooniteabes avaldatava navigatsioonimärgistuse kiidab pärast selle rajamist, paigaldamist ja muutmist heaks Transpordiamet. Transpordiamet keeldub navigatsioonimärgistuse heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4^3 nimetatud loa taotlemisel esitatud projektile. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (4^5) Transpordiamet peab hüdrograafia infosüsteemi, mille eesmärgiks on hüdrograafiliste andmete kogumise korraldamine ja töötlemine, et tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse või keskkonnakaitsega seotud ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (4^6) Transpordiamet peab navigatsioonimärkide andmekogu, mille eesmärgiks on navigatsioonimärkide üle arvestuse pidamine ja navigatsioonimärkide nõuetele vastavuse kontrollimine, et tagada veeliikleja õigeaegne teavitamine navigatsioonimärkide olemasolust ning töökorras olekust ja tagada riigiasutustele õigusaktidest tulenevate veeliikluse ohutuse ning keskkonnakaitse valdkondliku juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve teostamiseks vajalikud andmed. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(4^7) Hüdrograafia infosüsteemi ja navigatsioonimärkide andmekogu vastutav töötleja on Transpordiamet. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(5)Hüdrograafiliste mõõdistustööde loetelu, loa taotlemise, andmise ja mõõdistustöö aruande heakskiitmise korra ning nõuded mõõdistustöö tegemisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (5^1) Transpordiamet keeldub hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmisest või hüdrograafilise mõõdistustöö aruande heakskiitmisest, kui:
\n
1)kavandatav või tehtud mõõdistustöö ei võimalda tagada ohutut veeliiklust või
\n
2)mõõdistustehnoloogia ja -metoodika ei võimalda saavutada nõutud täpsusklassile vastavaid tulemusi. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (5^2) Transpordiamet kooskõlastab hüdrograafilise mõõdistustöö loa andmise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga. Loa andmisest keeldutakse, kui mõõdistustöö tegija või tegemine võib ohustada riigi julgeolekut. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(6)Navigatsioonimärgistuse rajamise, muutmise ja tühistamise ning märgistusest teavitamise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(7)Hüdrograafia infosüsteemi põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (7^1) Hüdrograafia infosüsteemi vastutav töötleja keeldub infosüsteemist andmete väljastamisest, kui see võib ohustada riigi julgeolekut. Infosüsteemi vastutav töötleja kooskõlastab taotletavate andmete väljastamise Kaitseväe ja Kaitsepolitseiametiga enne andmete väljastamist. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(8)Navigatsioonimärkide andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 47^1. Eripiirkonnad ja varjumispaigad
\n
(1)Veeliikluse ohutuse tagamiseks määrab eripiirkonna ning otsustab eripiirkonnas kehtivad tingimused Transpordiamet. Õigusaktides sätestatud juhtudel või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks veeteel muul eesmärgil kui veeliikluse ohutus kavandatava eripiirkonna taotleja kooskõlastab eripiirkonna ja seal kehtestatavad tingimused Transpordiametiga ning eripiirkonna kehtestamisel teavitab sellest Transpordiametit. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Varjumispaigad määrab Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
\n
(3)Laeva suunamise varjumispaika otsustab Politsei- ja Piirivalveamet, kooskõlastades selle Kaitseväe, Keskkonnaameti ja Transpordiametiga. Vajaduse korral osutab Kaitsevägi, Politsei- ja Piirivalveamet või Transpordiamet hädasolevatele laevadele rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel nõuete kohast mereabiteenust (Maritime Assistance Service – MAS). [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(4)Transpordiamet teavitab varjumispaigast ja eripiirkonnast ning eripiirkonnas kehtivatest tingimustest veeliiklejaid. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 48Ehitustegevus veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses ning kinnisomandi kasutamise kitsendused navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas
\n
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(1)Ehitustegevust veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas piiratakse, kui ehitustegevus kahjustab meresõiduohutust või sisevetel sõidu ohutust.
\n
(2)Veeteel või navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas ehitustegevuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Navigatsioonimärgi lähedusse või mõjupiirkonda on keelatud paigaldada tulesid, mis segavad navigatsioonimärgi eristamist. Transpordiameti ettekirjutusel või sadamakapteni nõudmisel tuleb segavad tuled eemaldada. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(5)Silla, õhuliini, veealuse kaabli, torujuhtme või muu sellise rajatise on selle omanik kohustatud veeteel tähistama Transpordiameti nõudmisel. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(6)Riigilaevastikul on õigus kinnisasja omaniku või valdaja nõusolekuta navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas kasvavat taimestikku piirata või seda eemaldada, kui see takistab navigatsioonimärgi nähtavust. Riigilaevastik teavitab eelnevalt kinnisasja omanikku või valdajat taimestiku piiramise või eemaldamise vajadusest. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 49Ohutu pukseerimine
\n
(1)Eesti vetes pukseerival laeval või väikelaeval tuleb võtta tarvitusele kõik abinõud, et tagada pukseeriva laeva või väikelaeva ja pukseeritava laeva või väikelaeva või muu objekti ohutus. (1^1) Pukseeritava laeva või teisaldatava ujuvvahendi tehniline seisukord peab vastama pukseerimise tingimustele ning sellel peab olema merekõlblikkuse või sõidukõlblikkuse tunnistus või ühekordne Transpordiameti või volitatud klassifikatsiooniühingu väljastatud pukseerimise luba. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(2)Pukseerimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
(3)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale ja väikelaevale. [RT I 2003, 88, 594 - jõust. 08.01.2004]
\n
§ 49^1. Hüdrometeoroloogiline teenindamine
\n
Keskkonnaagentuur koostab Eesti merealade ja sisevete ilmateated, ilmaprognoosid, tormihoiatused ning jääprognoosid ja jääkaardid ning edastab nimetatud teabe tasuta Transpordiametile ning avaldamiseks Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutusele ja Eesti Rahvusringhäälingule. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 49^2. Jäämurdetööde korraldamine ja teostamine
\n
(1)Jäämurdetöid korraldab Transpordiamet.
\n
(2)Jäämurdetöid teostab Riigilaevastik. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 50Jäämurdetööd
\n
(1)Jäämurdetööde korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. (1^1) Jäämurdetööd loetakse kõrgendatud riskiga tegevuseks, mis toimub jäämurdja ja abistatava laeva kapteni vastastikusel kokkuleppel. Jäämurdetööde käigus jäämurdjale või jäämurdja poolt abistatavale laevale tekkinud varalise kahju kannab kahjusaaja, kui kahjusaaja ei tõenda, et kahju tekitati tahtlikult.
\n
(2)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005] 11^1. peatükk VEETEETASU [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 50^1. Veeteetasu
\n
(1)Veeteetasu on üldkasutataval veeteel navigatsioonilise korraldamise, jäämurde- ja informatsiooniteenuse ning sellele veeteele meresõiduohutuse tagamiseks paigaldatud infrastruktuuri kasutamise eest võetav tasu.
\n
(2)Laeva Eesti sadamasse või sadama reidile sisenemise eest peab maksma veeteetasu. Veeteetasu peab maksma kõigi laevade eest sõltumata laeva lipuriigist.
\n
(3)Veeteetasu tasub reeder või laevaagent.
\n
(4)Veeteetasu laekub riigieelarvesse. Veeteetasu arvestab ja makseteatiseid väljastab Transpordiamet. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 50^2. Tasu maksja
\n
[Kehtetu - RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 50^3. Tasu laekumine
\n
[Kehtetu - RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 50^4. Veeteetasu arvestamine
\n
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(1)Transpordiamet arvestab veeteetasu üks kord ööpäevas laeva saabumise eest sadamasse või sadama reidile, kui reidil olles laeva lastitakse, lossitakse, täiendatakse varudega (toit, vesi jms), remonditakse või on laev muul sellisel viisil seotud äritegevusega. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013] (1^1) Kui sadamasse või sadama reidile saabumise järel suundub laev samas sadamate piirkonnas asuvasse teise sadamasse või teise sadama reidile, arvestatakse veeteetasu ühe saabumise eest. Sadamate piirkonnad on järgmised: [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
1)Soome lahe idaosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 25°30'E ida pool asuvad sadamad; [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
2)Soome lahe lääneosa sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Soome lahes meridiaanist 24°00'E kuni meridiaanini 25°30'E asuvad sadamad; [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
3)Lääne-Eesti sadamate piirkond, kuhu kuuluvad meridiaanist 24°00'E lääne pool asuvad sadamad, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 nimetatud sadamad; [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
4)Liivi lahe sadamate piirkond, kuhu kuuluvad Liivi lahes meridiaanist 23°55'E ida pool ja Ruhnu saarel asuvad sadamad. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (1^2) Kui laev saabub ühe ööpäeva jooksul mitmesse sadamasse või mitme sadama reidile, mis asuvad eri sadamate piirkondades, arvestab Transpordiamet veeteetasu ühe saabumise eest. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013] (1^3) [Kehtetu - RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(2)Transpordiamet esitab reederile või laevaagendile tasumisele kuuluva veeteetasu kohta makseteatise. Regulaarreise tegeva laeva puhul esitatakse makseteatis kalendrikuu kohta järgneva kuu 5. kuupäevaks, muude laevade puhul esitatakse makseteatis 30 päeva jooksul laeva sadamasse või sadama reidile saabumise päevast arvates. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (2^1) Regulaarreise tegeva laeva puhul, mis külastab Eesti sadamat viis või enam korda kuus, koostatakse veeteetasu makseteatis mitte rohkem kui viie külastuskorra kohta ühes kuus. Enam kui viie maksmisele kuuluva külastuskorra eest koostatakse veeteetasu makseteatised järgnevatel kuudel mitte enam kui viie külastuskorra eest kuus. Kalendriaasta viimase kuu eest koostatakse veeteetasu makseteatis kõigi tasumisele kuuluvate külastuskordade eest. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013] (2^2) Regulaarreise tegeva laeva asendamisel teise laevaga peetakse kõnealuste laevade osas ühist veeteetasu vähendamise aluseks olevat külastuskordade arvestust ning kalendriaasta jooksul tehtud regulaarreisidest arvestatakse käesoleva seaduse § 50^10 lõikes 1 sätestatud ulatuses tasumisele kuuluvate külastuskordadena esmajärjekorras neid külastuskordi, mis tehti laevaga, millele kehtestatud veeteetasu määr on kõrgem. Kui kõrgema veeteetasu määraga laev on külastanud sadamat kalendriaasta jooksul käesoleva seaduse § 50^10 lõikes 1 sätestatud arvust vähem kordi, siis ülejäänud tasumisele kuuluvate külastuskordade eest arvestatakse veeteetasu suuruselt järgmise veeteetasu määraga laeva määras. Kui enne laeva asendamist on koostatud makseteatis väiksema veeteetasu määraga laeva kohta, kuid kalendriaasta lõikes kuulub tasumisele kõrgemas määras veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati. Käesolevas lõikes toodut kohaldatakse sama reederi laevade suhtes. [RT I, 29.06.2014, 110 - jõust. 09.07.2014] (2^3) Kui käesoleva seaduse § 50^10 lõikes 1^2 nimetatud reisigraafiku kohaselt kuulub kalendriaasta jooksul vastavalt § 50^10 lõike 1 punktis 1 toodule veeteetasu tasumisele väiksemas määras kui 60 korral, koostab Transpordiamet veeteetasu makseteatised § 50^4 lõike 2^1 esimeses lauses sätestatud korras seni, kuni vastava laeva osas täitub kalendriaasta jooksul maksimaalselt tasumisele kuuluvate külastuskordade arv. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, millest tulenevalt muutub reisilaeva eest § 50^10 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalendriaasta jooksul tasumisele kuuluv veeteetasu, tehakse hiljemalt kalendriaasta viimasel kuul veeteetasu tasaarvestus ning lisatakse makseteatisele veeteetasu selles ulatuses, mille võrra eelnevalt veeteetasu vähem arvestati või tagastatakse enammakstud summa.
\n
[RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
\n
(3)Makseteatisel näidatakse:
\n
1)makseteatise koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
\n
2)makseteatise koostamise kuupäev;
\n
3)maksja nimi ja aadress;
\n
4)tasumisele kuuluv veeteetasu suurus; [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
5)makseteatise õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas tasumisele kuuluva veeteetasu arvutamise alused, tasumäära vähendused või suurendused; [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
6)maksetähtpäev;
\n
7)hoiatus viivise maksmise kohustuse ja sundtäitmise rakendamise kohta veeteetasu tähtaegselt tasumata jätmise korral. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(4)Veeteetasu tasumise tähtaeg on 30 päeva makseteatise saamisest arvates, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
\n
(5)Regulaarreise tegeva laeva eest makstakse veeteetasu järgneva kuu 25. kuupäevaks. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 50^5. Veeteetasu määrad
\n
(1)Veeteetasu arvestatakse laeva kogumahutavuse (GT) järgi, korrutades laeva kogumahutavuse ühikuhinnaga. Pukseerimise puhul lähtutakse kogumahutavuse arvestamisel puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(2)Merematkelaeva ühikuhind on 0,12 eurot.
\n
(3)Muu laeva ühikuhind on vastavalt laeva jääklassile järgmine:
\n
1)1A Super või sellele vastav jääklass – 0,28 eurot;
\n
2)1A või sellele vastav jääklass – 0,30 eurot;
\n
3)muu jääklass või ilma jääklassita – 0,35 eurot.
\n
(4)Veeteetasu maksimaalne suurus ühe reisi kohta on tankeril 20 000 eurot, merematkelaeval 12 000 eurot ja muudel laevadel 15 000 eurot. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.01.2014]
\n
§ 50^6. Veeteetasu maksmine
\n
[RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(1)Reeder või laevaagent on kohustatud kandma veeteetasu makseteatisel näidatud pangakontole hiljemalt makseteatisel märgitud tähtpäevaks. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(2)Transpordiamet esitab reederile või laevaagendile tema nõudmisel saldoteatise tasu laekumise kohta. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
\n
§ 50^7. Viivis ja sundtäitmine
\n
[RT I 2008, 47, 263 - jõust. 16.11.2008]
\n
(1)Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on ta kohustatud maksma tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,05 protsenti päevas, kuid kogusummas mitte rohkem kui Transpordiameti poolt temale esitatud makseteatisel märgitud veeteetasu. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(2)Veeteetasu maksmise aluseks olev makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Kui reeder või laevaagent ei ole tasunud veeteetasu tähtaegselt, on Transpordiametil õigus anda makseteatis sundtäitmiseks seitsme aasta jooksul tasumise tähtaja saabumisest arvates. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 50^8. Sadama pidaja kohustus
\n
[RT I 2009, 37, 251 - jõust. 10.07.2009]
\n
(1)Sadama pidaja on kohustatud esitama Transpordiametile reisigraafikute alusel regulaarreise tegevate laevade reisigraafikud. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(2)Eelseisva kalendrikuu reisigraafik esitatakse hiljemalt jooksva kuu viimasel tööpäeval. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 50^9. Vabastused
\n
(1)Veeteetasu maksmisest on vabastatud: [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
1)Eesti Vabariigi riigihaldusülesandeid täitvad laevad; [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
2)Eesti Vabariigi sõjalaevad;
\n
3)ujuvhospitalid, õppelaevad ning Eestis teadusuuringuid tegevad laevad;
\n
4)Eestit hõlmavates rahvusvahelistes mitteärilistes koostööprogrammides osalevad laevad;
\n
5)riiklikule visiidile saabunud välisriikide laevad;
\n
6)laevad, mis on saabunud eesmärgiga tuua maale haigeid, laevaõnnetuse läbielanud isikuid või surnuid;
\n
7)kalapüügilaevad;
\n
8)Eesti mandri ja saarte vahel regulaarset ühendust pidavad laevad, kaasa arvatud postilaevad;
\n
9)reidil punkerdavad ning pilsi- ja tankipesuvett ning õlijääke äraandvad laevad, mis ei külasta Eesti sadamaid;
\n
10)laevad, mis on saabunud üksnes reidile tormivarju.
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 50^10. Tasumäära vähendamine
\n
(1)Veeteetasu peab maksma kalendriaasta jooksul maksimaalselt järgmiselt:
\n
1)reisilaev 60 korda, sealjuures regulaarreise tegev reisilaev poolte külastuskordade eest, kuid mitte rohkem kui 60 korda; [RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
\n
2)merematkelaev 3 korda;
\n
3)muu laev 10 korda. (1^1) Regulaarreise tegeva laeva teise laevaga asendamise korral käesoleva seaduse § 50^4 lõikes 2^2 toodud erisuse kohaldamiseks teavitab reeder regulaarreise tegeva laeva asendamise vajadusest viivitamata Transpordiametit. [RT I, 29.06.2014, 110 - jõust. 09.07.2014] (1^2) Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub regulaarreise tegeva reisilaeva puhul kalendriaastas veeteetasu tasumisele vähem kui 60 korral, esitab reisilaeva reeder või laevaagent hiljemalt reisigraafiku kohaste reiside tegemisele eelneva kalendrikuu lõpuks kõnealusel kalendriaastal planeeritud reiside reisigraafiku Transpordiametile. Kui kalendriaasta jooksul tehakse reisigraafikus muudatusi, teavitab reeder või laevaagent kõnealustest muudatustest viivitamatult Transpordiametit. [RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
\n
(2)Reidile saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 30 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laev ei sisene sadamasse.
\n
(3)Kui sadam ei ole käesoleva seaduse § 50 lõike 1 alusel teenindatav jäämurdjaga, maksab reeder või laevaagent veeteetasu 70 protsenti käesoleva seaduse §-s 50^5 sätestatud määrast.
\n
(4)Remonti saabunud laeva eest tasutakse veeteetasu 50 protsenti vastavatest tasumääradest juhul, kui laeva ei lastita ega lossita ja ei võeta peale ega lasta maale reisijaid.
\n
(5)Eraldatud ballasttankidega topeltpõhjaga tankeri veeteetasu suuruse arvutamisel võetakse aluseks laeva vähendatud kogumahutavus, mis on märgitud 1969. aasta rahvusvahelise laevade mõõtmise konventsiooni alusel väljastatud mõõtekirjas. Vähendatud kogumahutavust arvestatakse, kui laeva mõõtekirja lõigus „märkused” on tehtud vastavasisuline märge. [RT I, 31.12.2012, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 50^11. [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
12. peatükk LAEVALIIKLUSE KORRALDAMISE SÜSTEEM
\n
§ 51Laevaliikluse korraldamise süsteem
\n
[RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(1)Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on aidata kaasa inimelude ohutuse tagamisele merel, suurendada ohutust ja efektiivsust navigeerimisel ning toetada keskkonnakaitset laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas, vähendades ohtlike olukordade tekkimise riski järgmiselt:
\n
1)edastades õigeaegselt asjakohast teavet;
\n
2)jälgides ja korraldades laevaliiklust, et tagada laevade ohutu ja efektiivne liikumine;
\n
3)reageerides tekkivatele ohtlikele olukordadele. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks edastab Transpordiamet laevajuhile vastavalt vajadusele teavet või soovitusi, hoiatusi ja juhiseid. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(2)Transpordiamet korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud süsteemi tööd. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (2^1) Transpordiamet salvestab laevaliikluse korraldamise käigus kogutud elektroonilist informatsiooni. Kogutud elektroonilist informatsiooni säilitatakse vähemalt 30 päeva ja see on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (2^2) Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkonnaks. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (2^3) Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid, lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (2^4) Soome lahe laevaettekannete süsteemi piirkond on mereala osa, kus kehtib rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel ja IMO kinnitatud kokkulepete kohane laevaettekannete süsteem. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonna piirid, liiklemise ning teadete ja informatsiooni edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
(4)Laevaliikluse korraldamise süsteemi laevaliiklusjuhina võib töötada isik, kes vastab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele ja on saanud laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (4^1) Laevaliiklusjuhtide kvalifikatsiooniastmed on laevaliiklusjuht ja vanemlaevaliiklusjuht. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (4^2) Transpordiamet väljastab laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse ja teenistusraamatu. Tunnistuse ja teenistusraamatu väljastamise eelduseks on läbitud kutsekoolitus ja edukalt sooritatud laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksam. Andmed koolituse kohta ning eksamitulemused märgib teenistusraamatusse Transpordiamet koolitaja andmete alusel. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(5)Laevaliiklusjuhi koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded, kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu ja kutsetunnistuse väljastamise korra ning laevaliiklusjuhi atesteerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(6)Laevaliiklusjuhi kvalifikatsioonieksami korraldab ja laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse väljastab Transpordiamet. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(7)Laevaliiklusjuhi ja vanemlaevaliiklusjuhi kutsetunnistuse, teenistusraamatu või teenistusraamatu kinnituslehe väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 51^1. [Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 52Laevaliikluse korraldamise süsteemi töökorraldus
\n
(1)Üle 24-meetrise kogupikkusega laeva ja reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse Tallinna piirkonda ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laeva ning reisilaeva kapten on laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse läänepiirkonda ja laevaliiklusteeninduse idapiirkonda kohustatud sellest teatama laevaliiklusjuhile ning edastama informatsiooni oma laeva kohta vastavalt käesoleva seaduse § 51 lõike 3 alusel kehtestatud korrale. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(2)Soome lahe laevaettekannete süsteemi tööpiirkonnas on ettekannete esitamine ja informatsiooni edastamine laevaliiklusjuhile kohustuslik järgmistele laevadele: [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
1)laev kogumahutavusega 300 ja enam;
\n
2)laev kogumahutavusega alla 300 juhul, kui laev on mittejuhitav, piiratud manööverdusvõimega, ankrus liikluseraldusskeemi alas või kui laeva navigatsioonivahendid ei ole töökorras. (2^1) Kui käesoleva seaduse § 19 lõikes 5 nimetatud laeva kohustuslikku varustusse kuulub sama sätte alusel kehtestatud õigusakti kohaselt VHF-raadioseade, peab laevaliikluse korraldamise süsteemi piirkonnas liikleva, triivis oleva või ankurdatud laeva juht pidama vastaval töökanalil raadiovahti ja olema valmis kahepoolse raadioside pidamiseks. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(3)Laevaliiklusteeninduse piirkonnas osutab laevaliiklusjuht laevadele laevaliiklusteenuseid. Laevaliiklusjuhi osutatud laevaliiklusteenuse kasutamine ei vabasta kaptenit vastutusest. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(4)Laeva, mille kapten laeva sisenemisel laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonda ei teata laevaliiklusjuhile sisenemisest, ei täida liiklemise korda või ei pööra tähelepanu laevaliiklusjuhi väljakutsetele, võib Kaitsevägi või Politsei- ja Piirivalveamet rikkumise põhjuste väljaselgitamiseks kinni pidada. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 53Vastutus laevaliikluse korraldamise süsteemi eeskirjade rikkumise eest
\n
(1)Transpordiamet võib peatada Eesti riigilippu kandva laeva kapteni meresõidudiplomi või kutsetunnistuse kinnituslehe kehtivuse laevaliikluse korraldamise süsteemi teadete või ettekannete edastamise või liiklemise korra tahtliku rikkumise eest vastavalt käesoleva seaduse § 21 lõikele 9. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Välisriigi lippu kandva laeva kapteni poolt laevaliikluse korraldamise süsteemi tööpiirkonnas liiklemise korra või teadete või ettekannete edastamise korra rikkumise kohta edastatakse teave laeva lipuriigi pädevale asutusele. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Transpordiamet võib laevaliiklusjuhi kutsetunnistuse peatada või kehtetuks tunnistada, kui laevaliiklusjuht edastas laevajuhile tahtlikult või ekslikult informatsiooni, mille tagajärjel tekkis avariiohtlik olukord või toimus laevaõnnetus. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(4)Laevaliiklusjuht vastutab tema poolt tahtlikult või hooletuse tõttu laevajuhile edastatud informatsiooni eest, mis põhjustas või võis põhjustada laevaõnnetuse. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(5)Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvatele laevadele. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005] 12^1. peatükk LAEVADE SEIRE [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
\n
§ 53^1. Automaatse identifitseerimissüsteemi seade
\n
(1)Eesti sadamat külastav reisilaev ning 300-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud A-klassi automaatse identifitseerimissüsteemi (Automatic Identification System – AIS) seadmega (edaspidi AIS-seade), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki ja käesoleva seaduse § 19^1 lõike 3 alusel kehtestatud õigusakti nõuetele. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (1^1) Kalalaev kogupikkusega üle 15 meetri, mis sõidab Euroopa Liidu liikmesriigi lipu all või tegutseb territoriaal- või sisemeres või lossib oma saaki Eesti sadamas, peab olema varustatud käesoleva seaduse § 19^1 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastava A-klassi AIS seadmega. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Laeva AIS-seade peab kajastama kehtivaid andmeid ja olema sisse lülitatud, välja arvatud juhul, kui välisleping sätestab navigatsiooniinfo kaitse, või erandjuhul, kui kalalaeva kapten peab väljalülitamist vajalikuks oma laeva ohutuse või turvalisuse huvides. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(3)AIS-seadet ei nõuta:
\n
1)kohalikku rannasõitu tegevalt alla 300-se kogumahutavusega reisilaevalt;
\n
2)300-se ja suurema, kuid alla 500-se kogumahutavusega laevalt, mis ei ole reisilaev ja mis teeb ainult kohalikku rannasõitu väljaspool laevateid, mida tavaliselt kasutavad AIS-seadmega laevad. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 53^2. Reisiinfo salvesti
\n
(1)Eesti sadamat külastav reisilaev ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud reisiinfo salvestiga (Voyage Data Recorder – VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
\n
(2)Reisiinfo salvestit ei nõuta käesoleva seaduse § 19 lõike 6 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud kohalikku rannasõitu tegevalt B-, C- ja D-klassi reisilaevalt.
\n
(3)Enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud kaubalaev võib olla varustatud lihtsustatud reisiinfo salvestiga (Simplified Voyage Data Recorder – S-VDR), mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele.
\n
(4)Transpordiamet võib vabastada enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud laeva, välja arvatud reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder tõendab, et salvesti ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebapraktiline.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi sätteid kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale. Transpordiamet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud reisiinfo salvestiga varustamise nõuet enne 2002. aasta 1. juulit ehitatud välisriigi lippu kandvale laevale, välja arvatud reisiparvlaevale, juhul kui laeva lipuriik on laeva kõnealusest nõudest vabastanud. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] 12^2. peatükk LAEVA SAABUMISEST JA LAHKUMISEST TEATAMINE [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
§ 53^3. Laeva saabumisest ja lahkumisest teatamine
\n
(1)Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Transpordiametile laeva Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega 24 tundi enne laeva saabumist. Teadet ei ole vaja esitada kohalikus rannasõidus sõitva laeva puhul.
\n
(2)Laiendatud kontrolli alla kuuluva välisriigi lippu kandva laeva puhul on reeder, kapten või laevaagent kohustatud Eesti sadamasse saabumise teate koos asjakohaste andmetega esitama Transpordiametile 72 tundi enne laeva saabumist.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe võib edastada vahetult pärast eelmisest sadamast väljumist, kui sõiduaeg on lühem kui 24 tundi, või niipea, kui see teave on kättesaadav, kui külastatav sadam ei ole teada või kui külastatavat sadamat sõidu ajal muudetakse.
\n
(4)Välisriigi lippu kandva laeva reeder, kapten või laevaagent on kohustatud edastama Transpordiametile laeva sildumise ja sadamast väljumise kellaaja tunni aja jooksul sildumisest või väljumisest arvates.
\n
(5)Reeder, kapten või laevaagent on kohustatud teavitama Transpordiametit laeva lahkumisest remondisadamast neli tundi enne laeva lahkumist.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–5 nimetatud teave edastatakse elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu. Elektroonilise mereinfosüsteemi mittetoimimisel võib teabe esitada muul viisil.
\n
(7)Laeva saabumisest teatamisel esitatavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
§ 53^4. Erandid sadamasse saabumise teate esitamisest
\n
(1)Transpordiamet võib vabastada laeva käesoleva seaduse § 53^3 lõigete 1 ja 3 kohasest sadamasse saabumisest teavitamise nõudest. Erandi tegemisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 42^1 sätestatud nõudeid ja korda. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(2)Transpordiamet edastab Euroopa Komisjonile reederite ja laevade nimekirja, kelle või mille suhtes on erand tehtud, samuti selle nimekirja muudatused. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011]
\n
13. peatükk LAEVA LOOTSIMINE
\n
§ 54Lootsimise eesmärk
\n
(1)Kohustusliku lootsimise alas toimub lootsimine laeva ohutu meresõidu tagamiseks. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
(2)Käesolevat peatükki kohaldatakse ka välisriigi lippu kandvale laevale.
\n
§ 55Lootsimise kord, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad
\n
[RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Lootsimise korra, lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad ning lootsimispiirkonnad kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
(3)Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku koht võib asuda sisemeres, kui navigeerimine selles piirkonnas ei ole keeruline. Lootsi laevalemineku ja laevalt mahatuleku kohad tähistatakse navigatsioonikaartidel ning avaldatakse navigatsiooniteabes ja lootsiraamatus. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Selles laevaliikluse piirkonnas, kus lootsimine ei ole kohustuslik, on kaptenil õigus nõuda laevale lootsi, kui ta peab lootsimist vajalikuks. [RT I 2005, 31, 229 - jõust. 03.06.2005]
\n
§ 56Lootsiteenus
\n
(1)Lootsiteenust osutab Riigilaevastik. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
\n
(2)Sadama akvatooriumil võib lootsiteenust osutada sadama pidaja laeva ümberhaalamiseks või dokkimiseks. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Laevaagent ja sadamakapten on kohustatud teavitama laeva kaptenit lootsi tellimise vajalikkusest kohustuslikus lootsimise alas. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
§ 57Kohustuslikust lootsimisest vabastamine
\n
(1)Kohustusliku lootsimise alas on lootsimisest vabastatud: [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
1)riigihaldusülesandeid täitev Eesti riigilippu kandev laev ja riigile teenust osutav laev; [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] 1^1) sadamateenust osutav laev, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud erisust, ja Eesti riigilippu kandev süvenduslaevastiku laev; [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
2)kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500; [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
3)laev, mille kapten, või reisilaev, mille kapten ja vanemtüürimees on sooritanud lootsitasõidu eksami ning neil on lootsitasõidu luba;
\n
4)Eesti riigilippu kandvad laevad Väinamere ja Soela väina läbimisel ning kohalikus rannasõidus regulaarreise tegevad Eesti riigilippu kandvad laevad; [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
5)laev inimelu päästmisel, õnnetusjuhtumi ärahoidmisel või sellest tuleneva kahju vähendamisel;
\n
6)laev, millel vääramatu jõu mõju tõttu ei ole võimalik lootsiteenust kasutada;
\n
7)Eesti Vabariigi sõjalaevad;
\n
7^1) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriigi ja muu välisriigi, kellega Eesti teeb sõjalist koostööd, sõjalaevad ning ranniku- ja piirivalve ja reostustõrje funktsiooni täitvad Euroopa Liidu liikmesriigi ja Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi laevad, välja arvatud juhul, kui laev kasutab sadama akvatooriumil manööverdamiseks või sadamasse sisenemiseks või sealt väljumiseks vedurlaeva teenust või kui lootsiteenust nõuab sadamapidaja; [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
8)käesoleva seaduse § 55 lõike 2 alusel kehtestatud lootsimise korras määratud ankrualale saabuvad ja sealt lahkuvad laevad. [RT I, 04.07.2011, 2 - jõust. 14.07.2011] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1^1 nimetatud sadamateenuste osutamisega seotud laeva reeder peab vabastuse saamiseks teatama Transpordiametile ja käesoleva seaduse § 56 lõikes 1 nimetatud lootsiteenuse osutajale laeva nime, IMO numbri, lipuriigi ja kogumahutavuse vähemalt viis tööpäeva enne nimetatud laevaga sadamateenuse osutamise alustamist sadamas. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(2)Eesti riigilippu kandev laev kogumahutavusega alla 20 000 on kohustusliku lootsimise alas lootsimisest vabastatud, välja arvatud sadamasse sissesõidul ja sadamast väljasõidul ning sadama akvatooriumil. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(5)Kohustuslikust lootsimisest vabastatakse süvendustööde ajal sadama akvatooriumile sisenev ja sealt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev pärast vähemalt kümmet lootsimist. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(6)Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata 500-se või suurema kogumahutavusega kemikaalitankerit ja veeldatud gaasi tankerit ning üle 3000-se kogumahutavusega naftatankerit, välja arvatud punkrilaeva sadamateenuse osutamisel sadamas või ankrualal, mida võib kohustuslikust lootsimisest vabastada käesoleva seaduse §-s 57^1 sätestatud korras. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(7)Puksiirkoosseisule lootsimisest vabastuse kohaldamisel lähtutakse puksiirkoosseisu kuuluva vedurlaeva ja pukseeritavate veesõidukite kogumahutavuste summast ja vedurlaeva lipust. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 57^1. Lootsitasõidu luba ja selle väljaandmise tingimused
\n
(1)Lootsitasõidu luba annab laevale õiguse liigelda kohustusliku lootsimise alas ilma lootsiteenust kasutamata. Lootsitasõidu luba ei pea omama käesoleva seaduse § 57 lõike 1 punktides 1, 1^1 , 2 ja 4–7 ning lõigetes 2 ja 5 nimetatud kohustuslikust lootsimisest vabastatud laevad. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
(2)Laeva reeder esitab Transpordiametile taotluse lootsitasõidu loa väljastamiseks kaptenile, reisilaeva puhul nii kaptenile kui ka vanemtüürimehele. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Lootsitasõidu loa taotlemisel reisilaeva kaptenile ja vanemtüürimehele peab kumbki vastavalt kapteni ja vanemtüürimehe ametikohal viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Lootsitasõidu loa taotlemisel laeva kaptenile peab kapten viimase 12 kuu jooksul olema lootsi juhendamisel külastanud sama sadamat vähemalt kümnel korral. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 tähenduses on sadama külastus üks sadamasse sissesõit ja väljasõit, kusjuures laevaga manööverdab üksnes kapten või vanemtüürimees, kellele taotletakse lootsitasõidu luba. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud lootsi juhendamisel sadama külastamiseks tuleb esitada lootsitellimus ja maksta lootsitasu kehtestatud tasumäärade järgi. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(6)Lootsitasõidu loa saamiseks tuleb laeva kaptenil või vanemtüürimehel sooritada lootsitasõidu eksam. Lootsitasõidu eksami korraldab Transpordiamet. Lootsitasõidu eksam koosneb teoreetilisest ja praktilisest osast. Eksam sooritatakse eesti keeles. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (6^1) Kui taotletakse lootsitasõidu luba ja lootsitasõidu vaheaeg ei ole üle 12 kuu, tuleb loa saamiseks sooritada lootsitasõidu eksami teoreetiline osa. Lootsitasõidu loa taotlemisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4, kui varem väljastatud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni 24 kuud. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(7)Lootsitasõidu luba kehtib viis aastat. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(8)Lootsitasõidu luba kehtib ainult selles sadamas, mille kohta sooritati lootsitasõidu eksam. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(9)Lootsitasõidu loa taotlemise, väljaandmise, kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise ning kapteni ja vanemtüürimehe eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja loale kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(10)Lootsitasõidu eksami vastuvõtmise eest ning lootsitasõidu loa väljastamise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 57^2. Lootsitasõidu loa kehtivusaja pikendamine
\n
[Kehtetu - RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 57^3. Lootsitasõidu loa väljaandmisest keeldumine ning loa kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine
\n
[RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(1)Transpordiamet keeldub lootsitasõidu loa väljaandmisest, kui: [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
1)kapten või vanemtüürimees ei vasta talle õigusaktides sätestatud nõuetele;
\n
2)kapten või vanemtüürimees ei soorita lootsitasõidu eksamit või
\n
3)viimase 12 kuu jooksul on laev kapteni või vanemtüürimehe süü tõttu sattunud laevaõnnetusse, on toimunud ohtlik juhtum või on rikutud lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(2)Transpordiamet võib lootsitasõidu loa kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti lootsitasõiduga seotud meresõiduohutuse nõudeid. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(3)Kui lootsitasõidu loa omajal tekib pidev lootsitasõidu vaheaeg üle 12 kuu, peatub lootsitasõidu loa kehtivus. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)Lootsitasõidu loa kehtivuse peatamisel või peatumisel tuleb lootsitasõidu loa kehtivuse taastamiseks sooritada nii lootsitasõidu eksami teoreetiline kui ka praktiline osa. Kui lootsitasõidu loa peatamise ajal lõpeb loa kehtivus, tuleb käesoleva seaduse § 57^1 kohaselt taotleda uus lootsitasõidu luba. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(5)Transpordiamet võib lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistada, kui lootsitasõidu loa omaja tegevuse või tegevusetuse tõttu sattus laev laevaõnnetusse. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(6)Lootsitasõidu loa kehtetuks tunnistamisel võib reeder taotleda samale isikule uut lootsitasõidu luba 12 kuu möödumisel. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 58Lootsile esitatavad nõuded ja lootsi kvalifikatsiooniastmed
\n
[RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(1)Loots on laevaliikluse piirkonna olusid tundev isik, kes annab kaptenile nõu laeva navigeerimiseks. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige ega teenindatava sadama kapten. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(2)Lootsina võib töötada isik, kellel on 3000-se ja suurema kogumahutavusega laeva kapteni või vanemtüürimehe meresõidudiplom või väiksema kui 3000-se kogumahutavusega laeva kapteni meresõidudiplom. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (2^1) Loots peab vastama lootsile esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele. Isiku vastavust lootsi kvalifikatsiooniastmele esitatavatele kvalifikatsiooninõuetele tõendab Transpordiameti väljastatud lootsi kutsetunnistus. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011] (2^2) Lootsi kvalifikatsiooniastmed jagunevad järgmiselt:
\n
1)sadamaloots – laevade lootsimine sadama akvatooriumil;
\n
2)mereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses sõltuvalt kutsetunnistusele kantud piirangutest, kuid mitte suuremate kui 100 000-se kogumahutavusega laevade lootsimine; [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
3)vanemmereloots – laevade lootsimine lootsimispiirkonna ulatuses ilma piiranguteta;
\n
4)avamereloots – laevade lootsimine väljaspool kohustusliku lootsimise ala Läänemere ulatuses. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 58^1. Lootsi kutsetunnistuse taotlemine ja väljaandmine ning lootsi kvalifikatsiooniastme tõstmine
\n
(1)Lootsi kutset taotlev isik (edaspidi lootsikandidaat) peab vastama järgmistele nõuetele:
\n
1)omama käesoleva seaduse § 58 lõikes 2 nimetatud meresõidudiplomit;
\n
2)valdama eesti keelt B2- või sellele vastaval tasemel ja inglise keelt tööülesannete täitmiseks vajalikul tasemel;
\n
3)olema läbinud vähemalt piirangutega raadiosideoperaatori kursuse ning radarnavigatsiooni ja automaatradarmärkuri (ARPA) ning elektronkaartide kuva- ja informatsioonisüsteemi (ECDIS) kasutamise kursuse ning omama vastavaid tunnistusi; [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
4)vastama käesoleva seaduse § 26 lõike 7 alusel kehtestatud laevajuhi tervisenõuetele.
\n
(2)Lootsikandidaat võib taotleda sadamalootsi või merelootsi kutset, kui ta on läbinud lootsimise praktika, mis seisneb osalemises vähemalt 150 lootsimises, millest vähemalt 75 on praktilised lootsimised merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel sadama akvatooriumil või vastavas lootsimispiirkonnas.
\n
(3)Sadamaloots võib taotleda merelootsi kutset, kui ta on osalenud vähemalt 75 praktilises lootsimises merelootsi või vanemmerelootsi juhendamisel vastavas lootsimispiirkonnas. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(4)Mereloots võib taotleda vanemmerelootsi kutset, kui ta on töötanud lootsimispiirkonnas merelootsina vähemalt nelja aasta jooksul ja teostanud vähemalt 700 lootsimist, millest vähemalt kümme on praktilised lootsimised vanemmerelootsi juhendamisel. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(5)Avamerelootsi kutset võib taotleda isik, kellel on Eesti meresõidudiplom ja kes on töötanud kaptenina või vanemtüürimehena laeval kogumahutavusega 3000 ja enam vähemalt neli aastat või kellel on vanemmerelootsi kutse. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (5^1) Lootsikandidaat või loots võib taotleda käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 5 nimetatud lootsi kutset, kui viimase 12 kuu jooksul enne vastava taotluse esitamist ei ole lootsikandidaadi või lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi või lootsikandidaadi vastutus. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (5^2) Avamerelootsi kutse saamiseks esitab taotleja või vanemmerelootsi tööandja Transpordiametile:
\n
1)taotluse;
\n
2)käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ning lõigetes 5 ja 5^1 nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad meremeeste registrist;
\n
3)käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse väljastatud tunnistused Läänemere avamerelootside koolituse õppekava ja polaarvetes sõitva laeva käitamist käsitleva õppekava läbimise kohta. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(6)Lootsi kutse saamiseks või kvalifikatsiooniastme tõstmiseks tuleb sooritada kvalifikatsioonieksam, millel kontrollitakse lootsikandidaadi või lootsi teadmisi ja oskusi. Kvalifikatsioonieksami korraldab Transpordiamet.
\n
(7)Lootsi kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendav kutsetunnistus kehtib viis aastat. Kutsetunnistusele lisatakse tingimused, milleks on lootsimispiirkonnad, sadamad ja muud lootsi ettevalmistuse tasemest sõltuvad lootsimise piirangud. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021] (7^1) Merelootsi kutsetunnistuse esmakordsel väljaandmisel kantakse tunnistusele piirang lootsida mitte suuremat kui 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankerit ning mitte suuremat kui 50 000-se kogumahutavusega muud laeva. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(8)Lootsi kutse või kvalifikatsiooniastme tõstmise taotlemise, lootsi kutsetunnistuse väljaandmise ja lootsikandidaadi ja lootsi eksamineerimise korra ning eksamiküsimuste teemade loetelu ja kutsetunnistusele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(9)Lootsi kvalifikatsioonieksami vastuvõtmise eest ja lootsi kutsetunnistuse väljaandmise eest tuleb tasuda riigilõivu. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 58^2. Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmine
\n
(1)Lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmiseks esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse ja käesoleva paragrahvi lõikes 2, 3, 4 või 4^1 nimetatud nõuete täitmise tõendamiseks vajalikud dokumendid. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(2)Lootsimispiirkonna muutmiseks peab loots praktiseerima uues piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ja sooritama kvalifikatsioonieksami. Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras.
\n
(3)Merelootsile kehtestatud 25 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piirangu muutmiseks 50 000-se kogumahutavusega kemikaali-, veeldatud gaasi või naftatankeri lootsimise piiranguks ning 50 000-se kogumahutavusega piirangu muutmiseks kuni 100 000-se kogumahutavusega piiranguks tuleb töötada lootsimispiirkonnas lootsina vähemalt kaks aastat või teha vähemalt 500 lootsimist.
\n
(4)Lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks tuleb merelootsil praktiseerida lootsimist selle piirkonna sadamas asjaomase lootsi juhendamisel vähemalt kümnel korral ning sooritada kvalifikatsioonieksam asjaomase sadama jaoks. Kui lootsimispiirkonna sadama piirangu muutmiseks või kaotamiseks ei ole võimalik lootsil lootsimist praktiseerida sadamas seda külastavate laevade vähesuse või nende puudumise tõttu, tuleb vajalik arv lootsimisi teha käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuses valmendil. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (4^1) Lootsimiseks lootsimispiirkonda rajatud uues sadamas, kus ei ole võimalik praktiseerida käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt, peab loots läbima käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuses asjakohase koolituse, mis hõlmab lootsimise praktiseerimist valmendil vähemalt kümnel korral, ja sooritama kvalifikatsioonieksami asjaomase sadama jaoks. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud piirangut muudetakse või piirang kaotatakse, kui lootsi kutsetunnistusele kantud tingimuste muutmise taotluse esitamisele eelneva 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus.
\n
(6)Lootsi kutsetunnistuse tingimuste muutmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 58^3. Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamine
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (1^1) Enne lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja lõppemist esitab lootsi tööandja Transpordiametile lootsi taotluse kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (1^2) Kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamiseks peab loots sooritama kvalifikatsioonieksami. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(2)Kui lootsina tegutsemise viimase 12 kuu jooksul ei ole lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõuete rikkumist, ohtlikku juhtumit ega laevaõnnetust, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus, sooritatakse kvalifikatsioonieksam lihtsustatud korras. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(3)Lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 58
\n
^4. Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumine ning kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine ja kutsetunnistuse kehtivuse peatamine
\n
(1)Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest, kui:
\n
1)viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on lootsikandidaadi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimunud ohtlik juhtum või laevaõnnetus, millega käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsikandidaadi vastutus;
\n
2)lootsikandidaat ei soorita kvalifikatsioonieksamit;
\n
3)viimase 12 kuu jooksul enne kutsetunnistuse taotlemist on loots rikkunud lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(2)Transpordiamet keeldub lootsi kutsetunnistuse kehtivusaja pikendamisest, kui loots ei soorita kvalifikatsioonieksamit. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(3)Transpordiamet võib lootsi kutsetunnistuse kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui lootsi tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus ohtlik juhtum või rikuti korduvalt lootsimisega seotud meresõiduohutuse nõudeid. Pärast kutsetunnistuse kehtivuse peatamise lõppemist saab loa omaja loa kehtivuse taastada, sooritades lootsi kvalifikatsioonieksami. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(4)Transpordiamet võib lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistada, kui laev sattus laevaõnnetusse ja käesoleva seaduse § 62 lõike 3 kohaselt tekib lootsi vastutus. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
(5)Lootsi kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisel võib taotleda uut lootsi kutsetunnistust 12 kuu möödumisel. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(6)Lootsi kutsetunnistuse väljaandmisest ja kehtivusaja pikendamisest keeldumise ning kutsetunnistuse kehtivuse peatamise ja kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 58^5. Lootsi tööandja kohustused
\n
() Lootsi tööandja on kohustatud:
\n
1)pidama arvestust lootsimiste ja lootsikandidaatide stažeerimiste kohta;
\n
2)esitama Transpordiametile lootsi kutse saamiseks lootsi või lootsikandidaadi taotluse ning käesoleva seaduse § 58^1 lõigetes 1–4 ja § 58^2 lõigetes 2–4^2 nimetatud lootsimiste või töökogemuse tõendamiseks vajalikud dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad Transpordiameti peetavast andmekogust; [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
3)korraldama lootside väljaõpet nende lootsimispiirkonnas kavandatava navigatsioonilise olukorra muudatuse korral, uute sadamate kasutusele võtmise korral või vajaduse korral enne kvalifikatsioonieksamit; [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
4)[kehtetu - RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
5)juhul kui loots ei ole töötanud lootsimispiirkonnas 12 kuud või enam, korraldama lootsi praktiseerimise vähemalt kümnel korral kas piirkonnas selle piirkonna asjaomase lootsi juhendamisel või osaliselt või täies mahus käesoleva seaduse § 7 punkti 11 kohase tegevusloaga mereõppeasutuse valmendil. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 59Laeva lootsimine
\n
(1)Lootsi nõuanded on soovituslikku laadi. Loots peab andma kaptenile nõu õigel ajal.
\n
(2)Kapten ja vahitüürimees peavad tegema lootsiga koostööd. Nad peavad kontrollima laeva asukohta kõigi olemasolevate vahenditega.
\n
(3)Kui kapten navigatsioonisillalt lahkub, peab ta sellest lootsile teatama ning määrama isiku, kes vastutab laeva juhtimise eest tema äraolekul.
\n
(4)Kui laeval on mitu lootsi, siis üks neist on juhtloots, kes annab kaptenile teavet ja nõuandeid. Laevale tulles peab juhtloots kaptenile teatama, et tema on juhtloots.
\n
(5)Kapteni ja lootsi koostöösse sekkumine on keelatud.
\n
(6)Loots ja lootsitava laeva kapten suhtlevad omavahel inglise keeles, kui loots ja kapten ei ole kokku leppinud teisiti. Kui loots annab lootsitava laeva kapteni nõusolekul laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale või vedurlaeva või muu lootsitava laeva juhtimises osaleva laeva kaptenile, peab ta juhised andma või dubleerima neid inglise keeles, kui loots ja lootsitava laeva kapten ei ole kokku leppinud teisiti. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(7)Laeva sisenemisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvasse kohustusliku lootsimise alasse ja väljumisel laevaliiklusteeninduse piirkonnas asuvast sadamast peab kapten laevaliiklusjuhile teatama lootsitasõidu loa omaja nime, reisilaeval ka vanemtüürimehe nime. Informatsiooni võib saata laevaliiklusjuhile ka eelnevalt elektrooniliselt. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 60Laeva lootsimine eritingimustes
\n
Kui halbade hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel ei ole lootsil võimalik laevale minna, korraldab loots kapteni nõusolekul laeva lootsimist lootsilaevalt või mõnelt teiselt laevalt, välja arvatud teiselt lootsitavalt laevalt. Lootsimiseks teiselt laevalt peab lootsil olema võimalik kasutada laeva liikumise jälgimiseks ja side pidamiseks vajalikke seadmeid. Loots ning laeva kapten peavad olema veendunud, et laeva edasisel liikumisel selliselt on tagatud meresõiduohutus parimal võimalikul viisil. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 60^1. Mitme laeva samaaegne lootsimine
\n
(1)Vanemmereloots võib lootsida samaaegselt mitut laeva, kui on täidetud järgmised tingimused:
\n
1)lootsil peab olema kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenite nõusolek;
\n
2)lootsil peab olema võimalik kasutada kõigi samaaegselt lootsitavate laevade liikumise jälgimiseks ja sidepidamiseks vajalikke lootsitava laeva seadmeid;
\n
3)loots ja kõigi samaaegselt lootsitavate laevade kaptenid peavad olema veendunud, et meresõiduohutus on tagatud.
\n
(2)Vanemmereloots vormistab iga samaaegselt lootsitava laeva kohta eraldi lootsikviitungi.
\n
(3)Mitme laeva samaaegse lootsimise korra ja täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
§ 61Lootsimise alustamine ja lõpetamine
\n
[RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(1)Lootsimine algab hetkel, kui laev alustab manööverdamist vastavalt lootsi nõuannetele, kuid hiljemalt siis, kui laev siseneb kohustusliku lootsimise alasse. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023] (1^1) Laeva lootsimine lõpeb, kui laev on:
\n
1)ankrus või sildunud või
\n
2)kohustusliku lootsimise alast väljunud. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
(2)Loots võib hüdrometeoroloogiliste olude tõttu või muul põhjusel lahkuda laevalt enne selle väljumist kohustusliku lootsimise alast, kui kapten sellega nõustub, ja jätkata lootsimist raadioside vahendusel käesoleva seaduse §-s 60 sätestatud tingimustel. Loots peab olema veendunud, et laeva edasine sõit ilma lootsita pardal on ohutu. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
(3)Kui lootsil ei ole lootsimise sihtkohas võimalik temast sõltumata põhjusel laevalt lahkuda või kui kapten soovib lootsimise jätkamist, tasub lootsi lootsimise lähtekohta tagasisõidu kulud reeder.
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 62Lootsi kohustused ja vastutus
\n
(1)Lootsi ülesandeks on kaptenile laeva juhtimisel nõu anda.
\n
(2)Loots on kohustatud:
\n
1)kontrollima enne laevale saabumist laeva süvist ja vabaparrast ning juhul, kui laev on lastitud üle laadungimärgiga lubatud piiri või üle sadama eeskirjaga lubatud suurima süvise, teatama sellest Transpordiametile, sadamakaptenile ja tööandjale; [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
2)esitama kaptenile tema nõudmisel lootsi kutsetunnistuse;
\n
3)tutvuma laeva kontroll-lehega. Kui loots avastab, et laeva seisund erineb kontroll-lehe sissekannete kohasest seisundist ja laeva tegelik seisund vähendab meresõiduohutust, on ta kohustatud sellest viivitamata teatama tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile; [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
4)teavitama laeva kaptenit lootsimispiirkonna hüdrograafilistest, navigatsioonilistest, meteoroloogilistest ja muudest oludest ning koostama koos laeva kapteniga lootsimise kava; [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
5)kontrollima enne laeva sadamast väljumist, kas laeval ei ole sadamast väljumise keeldu;
\n
6)jälgima lootsimispiirkonna mere- ja kaldamärkide seisundit;
\n
7)teatama esimesel võimalusel tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile meresõitu ohustavast muutusest või takistusest lootsimispiirkonnas; [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
8)teatama esimesel võimalusel tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile lootsitava laevaga juhtunud õnnetusest või vigastusest, mille on lootsitav laev tekitanud teisele veesõidukile, sadamaehitisele, hüdrotehnilisele rajatisele või navigatsioonimärgile; [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
9)teatama merereostusest Kaitseväele ja sadamas ka sadamakaptenile; [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
10)teatama laevaliiklusjuhile laevaliiklusteeninduse piirkonnas lootsimise alustamisest, lootsimise meetodist ja laevalt mahatulekust vaid sel juhul, kui loots lahkub laevalt vastavalt käesoleva seaduse § 61 lõikele 2. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(3)Kui laevaõnnetuse korral tõestatakse, et õnnetuse on põhjustanud lootsi tahtlik tegevus või tema tegevusetus või ekslik nõuanne, mida järgides ei saanud laeva kapten laevaõnnetust ette näha, vastutab loots. Seaduses nimetatud juhtudel kohaldatakse käesolevas lõikes sätestatut ka lootsikandidaadi suhtes. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(4)Laeva kontroll-lehele kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 63Lootsi õigused
\n
Lootsil on õigus:
\n
1)saada laeva lootsimiseks vajalikku informatsiooni laeva kaptenilt ja sadamakaptenilt;
\n
2)kasutada laeva side- ja navigatsioonivahendeid;
\n
3)[kehtetu - RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
4)tasuta toitlustamisele ja majutamisele laeval;
\n
5)kaasa võtta lootsikandidaat, kellel on lootsi õigused, välja arvatud kaptenile informatsiooni ja nõuannete andmise õigus. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 64Laeva lootsimisest keeldumine
\n
[RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(1)Enne lootsimise alustamist või lootsimise ajal on lootsil õigus keelduda laeva lootsimisest, kui:
\n
1)laeva süvis, pikkus või laius on suurem, kui selles lootsimise piirkonnas on lubatud; [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
2)laeva kapten ei täida lootsi põhjendatud nõudmisi;
\n
3)lootsimise alustamine või jätkamine seaks ohtu lootsitava laeva ning laeval olevad inimesed ja laeval oleva vara või teised laevaliikluses osalejad või vähendaks ümbruskonna turvalisust. (1^1) Loots keeldub laeva sadamasse või ankrualasse lootsimisest, kui laeval on sadamasse sisenemise keeld, arvestades käesoleva seaduse § 79^3 lõikes 2 sätestatud erisusi. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(2)Loots peab hoiatama kaptenit vahetu navigatsioonilise ohu eest, hoolimata sellest, et loots on lootsimisest keeldunud.
\n
(3)Kui kapteni tegevus lootsimise piirkonnas on kehtiva korraga vastuolus, peab loots nõudma rikkumise kohest lõpetamist. Kapteni keeldumise korral peab loots sellest viivitamata teatama tööandjale, Transpordiametile ja sadamakaptenile. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(4)Lootsil ei ole õigust kapteni nõusolekuta lahkuda laevalt enne, kui laev on ohutult ankurdatud, kai äärde kinnitatud või kohustusliku lootsimise alast väljunud või kui teda on asendanud teine loots. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
(5)Lootsimisest keeldumise korral peab loots sellest kohe teatama tööandjale ja sadamakaptenile.
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
§ 65Kapteni kohustused ja vastutus
\n
(1)Kapten on kohustatud korraldama lootsi kiire ja ohutu laevale vastuvõtmise ning laevalt lahkumise.
\n
(2)Lootsi viibimine laeval ei vabasta kaptenit laeva juhtimise vastutusest.
\n
(3)Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab laeva juhtimise eest ka siis, kui tema nõusolekul annab loots laeva juhtimiseks vajalikke juhiseid otse täitjale.
\n
(4)Kapten vastutab selle eest, et lootsile edastataks teave laeva omaduste ja muude iseärasuste kohta, mis on olulised laeva lootsimisel.
\n
(5)Lootsi teenuseid kasutav kapten vastutab lootsi ja lootsikandidaadi ohutuse eest nende laevale saabumise, laeval viibimise ja laevast lahkumise ajal. [RT I, 22.12.2010, 1 - jõust. 02.01.2011]
\n
§ 66Kapteni õigus keelduda lootsi teenuste kasutamisest
\n
(1)Kapten võib loobuda laevale saadetud lootsi nõuannete kasutamisest, kui ta leiab, et nõuanded ei vasta tegelikule olukorrale või et loots ei ole võimeline oma kohustusi täitma. Sel juhul peab ta nõudma teise lootsi saatmist laevale.
\n
(2)Kui kapten on keeldunud laeval oleva lootsi teenustest kohustusliku lootsimise alas, peab loots jääma laevale uue lootsi saabumiseni. [RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 27.03.2023]
\n
§ 67Lootsikviitung
\n
(1)Lootsimise kohta vormistab loots lootsikviitungi, millele kantakse lootsimise andmed. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(2)Lootsikviitungile kantavate andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 31.05.2021, 1 - jõust. 01.06.2021]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 30.12.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
\n
§ 68Lootsitasu ja lootsitasu maksmise kord
\n
[RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025]
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 17.03.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
\n
(2)Lootsimise eest maksab vastavalt lootsitellimusele lootsitasu reeder, laevaagent või sadamapidaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. [RT I, 17.04.2025, 3 - jõust. 01.05.2025] (2^1) Lootsitasu arvestamisel lähtutakse eesmärgist tagada lootsiteenuse katkematu, kvaliteetne ja jätkusuutlik pakkumine, tehes selleks vajalikke investeeringuid ning arvestades meremajanduse arengu tagamise vajadusega.