8)välismaalase, kes on vaimulik, nunn või munk, kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga;
\n
9)välismaalasel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma selleks eraldi luba omamata;
\n
10)välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste seaduse tähenduses;
\n
11)töötamine hooajatöötajana; [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
12)töötamine iduettevõttes; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
13)[kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
14)töötamine teenuse osutamise eesmärgil käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud juhul. [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.08.2018] (1^3) Tööandja on kohustatud maksma käesoleva seaduse §-s 106^3 nimetatud juhul välismaalasele, kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud, tasu, mille suurus on vähemalt 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (2^1) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
(3)Välismaalasele makstava tasu suurus peab kuni lühiajalise töötamise lõpuni vastama lühiajalise töötamise registreerimise taotlemise ajal Statistikaameti viimati avaldatud andmetele. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (3^1) Erisusena käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib välismaalasele, kelle lühiajaline töötamine on käesoleva seaduse § 106 lõike 13 alusel registreeritud ettevõtjasiseselt üleviidud töötaja töötamisena, maksta käesolevas seaduses sätestatud töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknev äriühing, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] (3^2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 erisusena tuleb välismaalasele, kes on registreeritud lühiajaliselt töötama rahvusvahelist meresõitu tegeval Eesti riigilipu all sõitval laeval, maksta käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2^2 ja 2^3 ettenähtud tasu. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.10.2022]
\n
(4)Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta.
\n
§ 107^1. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise õiguslik tähendus
\n
(1)Kui tööandja on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse, on välismaalase lühiajaline Eestis töötamine seaduslik kuni taotluse kohta otsuse tegemiseni järgmistel juhtudel: [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
1)käesoleva seaduse § 106 lõigetes 1^4 , 13 ja 17 ning §-s 106^3 nimetatud juhtudel; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
2)töötamine hooajatöötajana käesoleva seaduse § 106 lõikes 10 sätestatud tingimusel, kui välismaalane on viimase viie aasta jooksul töötanud Eestis hooajatöötajana ja tema lühiajalise töötamise registreerimist ei ole käesoleva seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt kehtetuks tunnistatud. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata juhtudel võib välismaalane Eestis tööle asuda alates sellest kalendripäevast, kui Politsei- ja Piirivalveamet on teinud otsuse registreerida välismaalase lühiajaline töötamine. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
§ 107^2. Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse läbi vaatamata jätmine
\n
() Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise taotluse võib jätta läbi vaatamata, kui Politsei- ja Piirivalveamet on käesoleva seaduse § 40^2 lõike 1 alusel andnud hinnangu välismaalase kutsuja ebausaldusväärsuse kohta. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
\n
§ 108Lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumine
\n
(1)Välismaalase Eestis töötamise registreerimisest keeldutakse, kui:
\n
1)vähemalt üks tingimus, mis on lühiajalise töötamise registreerimiseks nõutav, ei ole täidetud;
\n
2)välismaalasele makstav tasu ei vasta käesolevas seaduses sätestatud tingimustele;
\n
3)välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld;
\n
3^'1) seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt; [RT I, 07.06.2024, 1 - jõust. 17.06.2024]
\n
4)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
5)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
6)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
7)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
8)on kahtlus, et välismaalase Eestis töötamise eesmärk ei vasta tegelikule eesmärgile; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
9)välismaalane, tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on esitanud valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, on kasutanud pettust või on esitanud võltsitud dokumente. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (1^1) Välismaalase Eestis töötamise registreerimisest võib keelduda, kui:
\n
1)välismaalane, tema tööandja või kasutajaettevõtja on rikkunud käesolevat seadust ja tema karistatus nimetatud rikkumise eest ei ole kustunud;
\n
2)tööandjal või kasutajaettevõtjal on maksuvõlgnevusi ja need ei ole ajatatud;
\n
3)algatatud on tööandja või kasutajaettevõtja likvideerimine, kohus on võtnud tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlusse ja otsustanud ajutise halduri nimetamise, välja on kuulutatud tööandja või kasutajaettevõtja pankrot, tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata või tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus; [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
\n
4)juriidilisest isikust tööandja või kasutajaettevõtja juhtorgani liikme, täisühingu osaniku või usaldusühingu täisosaniku või füüsilisest isikust tööandja või kasutajaettevõtja suhtes on kehtestatud ärikeeld;
\n
5)välismaalase, tema tööandja või kasutajaettevõtja usaldusväärsuses on põhjust kahelda. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
(2)Kui välismaalase Eestis töötamine on registreeritud käesoleva seaduse § 107^1 lõike 1 kohaselt ning käesoleva seaduse § 106 lõikes 1^4 , 13 või 17 või § 107^1 lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimus lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks ei ole täidetud, tunnistab Politsei- ja Piirivalveamet lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest keeldumise asemel välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise kehtetuks käesoleva seaduse §-s 109 sätestatu kohaselt. [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.08.2018]
\n
§ 109Lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kehtetuks tunnistamine
\n
(1)Välismaalase Eestis töötamise registreerimine tunnistatakse kehtetuks, kui ilmneb käesoleva seaduse § 108 lõikes 1 nimetatud Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
\n
(2)Välismaalase Eestis töötamise registreerimise võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb käesoleva seaduse § 108 lõikes 1^1 nimetatud Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluseks olev asjaolu.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui välismaalane töötab Eestis käesoleva seaduse § 106 lõike 13 alusel. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
(4)Käesoleva seaduse § 108 lõike 1 punktides 2, 3 ja 8 ning lõikes 1^1 nimetatud Eestis töötamise registreerimisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei kohaldata, kui välismaalane töötab Eestis käesoleva seaduse § 106 lõike 17 alusel. [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.08.2018]
\n
§ 109^1. Lühiajalise Eestis töötamise registreeringu lõppemine
\n
[RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(1)Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreering lõpeb, kui tema ajutine viibimisalus lõpeb, talle antakse elamisluba, keeldutakse talle viisat andmast ja tal puudub muu seaduslik alus riigis viibimiseks ja töötamiseks või kui tööandja registreerib tema töötamise lõpetamise töötamise registris. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata välismaalase taotluse läbivaatamise ajal, kui välismaalane taotleb käesoleva seaduse § 67 lõike 4^1 või 4^2 alusel viibimisaja pikendamist või § 91^1 alusel pikaajalist viisat. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
§ 110Lühiajalise Eestis töötamise asjade korraldamine
\n
(1)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega lühiajalise Eestis töötamise registreerimise korra, tähtajad, taotluses esitatavate andmete ja taotlusele lisatavate tõendite loetelu. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017] (1^1) Käesoleva seaduse § 106 lõikes 5 nimetatud erafondivalitsejale esitatavad nõuded või erafondivalitsejate loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013] (1^2) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega lühiajalise töötamise registreerimisel iduettevõtte või kasvuettevõtte määratlusele vastavuse hindamise tingimused ja korra ning selleks esitatavate andmete ja tõendite loetelu ning nende esitamise nõuded. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
(2)Lühiajaliseks Eestis töötamiseks antav viisa vormistatakse lühiajalise või pikaajalise viisana. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
(3)Hooajatööle esitatavad nõuded ja hooajast sõltuvate tegevusalade loetelu kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
§ 111Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu
\n
[RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
(1)Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise andmekogu (edaspidi käesolevas paragrahvis andmekogu) asutab Vabariigi Valitsus ja andmekogu põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
(2)Andmekogu pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi julgeolek välismaalaste lühiajalise Eestis töötamise seaduslike aluste ja tingimuste andmete töötlemise kaudu. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
(3)Andmekogu pidamise eesmärgi ja Euroopa Liidu õigusaktis, välislepingus, seaduses või määruses sätestatud ülesande täitmiseks töödeldakse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja selle kehtetuks tunnistamise menetluse kohta järgmisi andmeid:
\n
1)välismaalase üldandmed;
\n
2)välismaalase sünnikoht, isikut tõendava dokumendi andmed ja riskiprofiili andmed;
\n
3)välismaalase biomeetrilised andmed või andmed biomeetriliste andmete võtmise võimatuse kohta;
\n
4)välismaalase eluloolised andmed;
\n
5)välismaalase töötamise ja ettevõtluse andmed;
\n
6)välismaalase majutuse ja ülalpidamise andmed;
\n
7)välismaalase tervisekindlustuslepingu andmed;
\n
8)välismaalase viisa, elamisloa, elamisõiguse või muu Eestis viibimise loa või staatuse andmed;
\n
9)välismaalase usuline kuuluvus, kui ta asub tööle vaimuliku, nunna või mungana;
\n
10)üldandmed ja riskiprofiili andmed tööandja või muu isiku kohta, kelle juurde välismaalane tuleb;
\n
11)tööandja esindaja üldandmed ja esindusõiguse andmed;
\n
12)menetlustoimingu andmed ning otsuse ja selle vaidlustamise andmed. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (3^1) Isiku tuvastamisel ja isikusamasuse kontrollimisel isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15^5 tähenduses võib töödelda isiku identiteediandmeid, mis on kantud andmekogusse. [RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]
\n
(4)Eraõiguslikes ja avalik-õiguslikes suhetes võib andmekogu andmed käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud menetlustes antud haldusaktide ja sooritatud toimingute kohta võtta aluseks andmetena välismaalase Eestis töötamise seadusliku aluse olemasolu ja Eestis töötamise tingimuste kohta. (4^1) Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (4^2) Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas:
\n
1)andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
\n
2)täpsem andmekoosseis;
\n
3)andmekogudevaheline andmevahetus;
\n
4)vastutava töötleja ülesanded;
\n
5)volitatud töötleja ja tema ülesanded;
\n
6)andmetele juurdepääsu andmise ja andmete väljastamise kord;
\n
7)andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
\n
8)muud korralduslikud küsimused. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (4^3) Isiku tuvastamise või isikusamasuse kontrollimise eesmärgil töödeldavad biomeetrilised andmed kustutatakse andmekogust viivitamata pärast võrdlusuuringu tegemist. [RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021] (4^4) Andmekogu andmeid säilitatakse kõige kauem 25 aastat. Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse andmekogu põhimääruses. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
(5)Andmekogus töödeldavad andmed ei ole avalikud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
\n
(6)Politsei- ja Piirivalveamet võib avalikul veebilehel võimaldada kontrollida lühiajalise Eestis töötamise registreerimist, avaldamata seejuures välismaalase isikuandmeid.
\n
§ 111^1. Sunniraha Eestis töötamise registreerimise kohustuse täitmata jätmise eest
\n
(1)Kui tööandja ei ole käesoleva seaduse § 106 lõikes 17 nimetatud juhul välismaalase lühiajalist töötamist registreerinud, võib Politsei- ja Piirivalveamet määrata registreerimiseks uue tähtaja ja teha hoiatuse, et lühiajalise töötamise registreerimata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
\n
(2)Kui tööandja ei ole talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks täitnud, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Politsei- ja Piirivalveamet esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selle tasumise tähtpäeva ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
\n
(3)Lühiajalise töötamise registreerimise täitmisele sundimiseks ei tohi sunniraha kokku ületada 3300 eurot, sealjuures ei tohi see esimesel korral ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot.
\n
(4)Politsei- ja Piirivalveamet võib esitada välisriigile sunnirahast teavitamise taotluse, kui tööandja ei ole täitnud sunniraha tasumise nõuet, selle täitmine ei ole Eestis võimalik ning nõude vaidlustamise tähtaeg on möödunud. [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.08.2018]
\n
3. peatükk EESTIS ELAMINE JA TÖÖTAMINE
\n
1. jagu Tähtajaline elamisluba
\n
1.jaotis Tähtajalise elamisloa andmine ja andmisest keeldumine 1. alljaotis Tähtajalise elamisloa andmine
\n
§ 112Tähtajaline elamisluba
\n
Tähtajaline elamisluba on välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt käesolevas seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele.
\n
§ 113Sisserände piirarv
\n
(1)Eestisse elama asuvate välismaalaste arv on piiratud sisserände piirarvuga.
\n
(2)Aastane sisserände piirarv on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.
\n
§ 114Sisserände piirarvu kehtestamise pädevus
\n
(1)Sisserände piirarvu kehtestab Vabariigi Valitsus korraldusega.
\n
(2)Sisserände piirarvu raames võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada piirarvu jagunemise elamisloa taotlemise põhjuse ja elamisloa andmise aluse järgi, samuti ajalise jaotuse aasta piires.
\n
§ 115Sisserände piirarvu täitumise arvutamine
\n
Sisserände piirarvu täitumise arvutamisel ei arvestata järgmisi isikuid:
\n
1)eestlane;
\n
2)Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslane, kellele antakse elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
3)Eesti kodaniku, eestlase ja Eestis elamisloa alusel elava välismaalase alaealine ja täisealine laps, vanem ja vanavanem ning eestkostetav, kellele antakse elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde; [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
4)välismaalane, kellele antakse elamisluba õppimiseks;
\n
5)välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil tingimusel, et tal on selleks erialane ettevalmistus, või akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
\n
6)välismaalane, kellele antakse elamisluba kriminaalmenetluses osalemiseks; [RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
\n
7)välismaalane, kellele elamisloa andmine on põhjendatud ega kahjusta Eesti riigi huve ja kes asus Eestisse elama enne 1990. aasta 1. juulit ega ole pärast nimetatud tähtaega lahkunud elama mõnda teise riiki;
\n
8)Ameerika Ühendriikide kodanik;
\n
9)Jaapani kodanik;
\n
9^1) Ühendkuningriigi kodanik; [RT I, 19.03.2019, 9 - jõust. 01.04.2021]
\n
10)välismaalane, kellele on elamisluba antud, arvestades sisserände piirarvu täitumist, ja kes ei ole pärast seda lahkunud elama mõnda teise riiki;
\n
11)välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel; [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
12)välismaalane, kellele on antud elamisluba käesoleva paragrahvi punktis 2 või 3 nimetatud alusel, kui ta taotleb elamisluba mis tahes alusel; [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
13)välismaalane, kellele antakse elamisluba püsivalt Eestisse elama asumiseks; [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 13^1) välismaalane, kellel on endise Euroopa Liidu sinise kaardi valdajana Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba; [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
14)välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialasel ametikohal; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
15)välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks iduettevõttes; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
16)välismaalane, kellele antakse elamisluba ettevõtluseks seoses iduettevõtlusega; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
17)välismaalane, kellele antakse tähtajaline elamisluba ettevõtluseks suurinvestorina; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
18)välismaalane, kellele antakse käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 3 alusel tähtajaline elamisluba töötamiseks tippspetsialistina; [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018]
\n
19)välismaalane, kellele antakse käesoleva seaduse § 176^2 alusel tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks; [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
20)välismaalane, kellele antakse elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
§ 116Tähtajalise elamisloa andmise nõuded
\n
(1)Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa, kui elamisloa andmise tingimused on täidetud ega esine asjaolusid, mis tooksid kaasa elamisloa andmisest keeldumise.
\n
(2)Tähtajalise elamisloa andmise nõuded peavad elamisloa kehtivusaja jooksul olema jätkuvalt täidetud.
\n
§ 117Tähtajalise elamisloa andmise tingimused
\n
(1)Välismaalasele tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused on järgmised:
\n
1)Eesti tähtajalise elamisloa taotlemise eesmärk on põhjendatud; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
2)tegelik elukoht Eestis;
\n
3)piisav legaalne sissetulek, mis võimaldaks välismaalase ja tema perekonnaliikmete toimetuleku Eestis, ja
\n
4)käesoleva seaduse §-s 120 sätestatud nõuetele vastav ravikulukindlustuse leping, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(2)Tähtajalise elamisloa andmise üldtingimused peavad olema täidetud mis tahes alusel elamisloa andmiseks.
\n
(3)Täiendavad tingimused vastaval alusel tähtajalise elamisloa andmiseks on sätestatud käesolevas seaduses eraldi.
\n
(4)Kui vastaval alusel tähtajalise elamisloa andmiseks ei ole mõne tähtajalise elamisloa andmise üldtingimuse täitmine nõutav, on see sätestatud käesolevas seaduses eraldi.
\n
§ 118Tähtajalise elamisloa andmise alused
\n
Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele:
\n
1)elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
2)elama asumiseks lähedase sugulase juurde;
\n
3)õppimiseks;
\n
4)töötamiseks;
\n
5)ettevõtluseks;
\n
6)[kehtetu - RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012] 6^1) kriminaalmenetluses osalemiseks; [RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015] 6^2) kaaluka riikliku huvi korral; [RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
\n
7)välislepingu alusel või
\n
8)[kehtetu - RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.01.2015]
\n
9)püsivalt Eestisse elama asumiseks. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 119Tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramine
\n
(1)Tähtajaline elamisluba antakse kehtivusajaga kuni viis aastat.
\n
(2)Tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse elamisloa andmise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise võimalikkust antava elamisloa kehtivusajal.
\n
§ 120Kindlustuskaitse
\n
(1)Välismaalane, kes taotleb elamisluba või elab Eestis, on kohustatud sõlmima järgmistele tingimustele vastava ravikulukindlustuse lepingu (edaspidi leping):
\n
1)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
2)kindlustusjuhtumiks on lepingu alusel kindlustatud välismaalasega (edaspidi käesolevas paragrahvis kindlustatud isik) kindlustusperioodil toimunud ootamatu ja ettenägematu haigestumine või õnnetus;
\n
3)kindlustusandja on kohustatud kindlustatud isikule hüvitama kindlustussumma ulatuses haiguse või õnnetuse tagajärjel tekkinud meditsiiniliselt vajalikud ravikulud ning ambulatoorsete uuringute kulud, mida tehakse kindlustusjuhtumi tuvastamiseks ja ravi määramiseks;
\n
4)kindlustussumma aastase kindlustusperioodi kohta on vähemalt 6000 eurot;
\n
5)kui pooled on kokku leppinud võlaõigusseaduse § 558 lõike 1 tähenduses ooteajas, ei või see olla pikem kui kaks kuud;
\n
6)leping jõustub elamisloa andmisest arvates ja lõpeb elamisloa kehtivusaja lõppemisega, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;
\n
7)kindlustuskaitse kehtib Eestis.
\n
(2)Välismaalasel peab olema käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping kogu elamisloa kehtivuse ajal.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping ei pea katma kahju, mis:
\n
1)on seotud enne lepingu jõustumist diagnoositud kroonilise või kaasasündinud haigusega, välja arvatud selle erakorraline ägenemine;
\n
2)on seotud raseduse, sünnitamise ja sellega seotud raviteenuste, hambaraviteenuste või Tervisekassa tervishoiuteenuste loetellu mittekantud tervishoiuteenuste kasutamisega; [RT I, 11.03.2023, 9 - jõust. 01.04.2023]
\n
3)tuleneb liiklusõnnetusest ja mille hüvitab liikluskindlustuse kindlustusandja;
\n
4)on ravikulukindlustuse lepinguid sõlmivate kindlustusandjate kindlustustingimuste kohaselt tavaliselt välistatud rahvusvahelise kindlustus- ja edasikindlustuspraktika tõttu.
\n
(4)Kui kindlustatud isik muutub kindlustusperioodi jooksul ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatuks või kindlustatuga võrdsustatud isikuks, ei ole kindlustusandjal lepingu täitmise kohustust ulatuses, milles kindlustatud isikul on õigus ravikindlustushüvitisele ravikindlustuse seaduse alusel.
\n
(5)Kui kindlustatud isik muutub kindlustusperioodi jooksul ravikindlustuse seaduse alusel kindlustatuks või kindlustatuga võrdsustatud isikuks, on pooltel õigus leping üles öelda ravikindlustuse seaduse alusel kindlustuskaitse tekkimisest arvates.
\n
(6)Lepingule kohaldatakse võlaõigusseaduse 27. peatükis ravikulukindlustuse lepingu kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. Elamisloa kehtivuse ajal ei kohaldata lepingule võlaõigusseaduse §-s 559, § 561 lõikes 1 ja §-s 562 sätestatut.
\n
(7)Käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusliku kindlustuse nõude täidab muu isiku poolt sõlmitud ravikindlustuse või kollektiivse ravikindlustuse leping, milles välismaalane on märgitud kindlustatud isikuks ja mille järgne ravikulukindlustuse kindlustuskaitse vastab käesolevas paragrahvis sätestatule.
\n
(8)Kui ravikindlustuse esemeks on lisaks ravikulukindlustusele muu ravikindlustuse liik, siis seda osa lepingust ei käsitata kohustusliku kindlustusena kindlustustegevuse seaduse tähenduses ning sellele ei kohaldata käesolevas paragrahvis sätestatut.
\n
(9)Välismaalasel ei ole käesolevas paragrahvis sätestatud lepingu sõlmimise kohustust välislepingus sätestatud juhul või juhul, kui ta on ravikindlustuse seaduse kohaselt kohustusliku ravikindlustusega kindlustatud isik. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 121Elukoha registreerimine rahvastikuregistris
\n
(1)Välismaalane on kohustatud registreerima elukoha rahvastikuregistri seaduses ettenähtud korras ühe kuu jooksul elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates.
\n
(2)Välismaalane, kes elab elamisloa andmise ajal Eestis, on kohustatud elukoha registreerima rahvastikuregistri seaduses ettenähtud korras ühe kuu jooksul elamisloa andmise otsusest teavitamise päevast arvates.
\n
(3)Välismaalasel peab olema Eestis registreeritud elukoht kogu elamisloa kehtivusaja vältel.
\n
(4)Registreeritud elukoha nõuet ei kohaldata välismaalasele vanglas kinnipidamise või hoolekandeasutuses viibimise ajal. Välismaalane on kohustatud registreerima elukoha ühe kuu jooksul pärast vanglast vabanemist või hoolekandeasutusest lahkumist.
\n
§ 121^1. Välismaalase suunamine osalema kohanemisprogrammis
\n
(1)Politsei- ja Piirivalveamet suunab kohanemisprogrammis osalema välismaalase, kellele on antud elamisluba või kelle elamisluba on pikendatud.
\n
(2)Kultuuriministeeriumil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikut teavitada kohanemisprogrammis osalemise kohustusest. [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026] 2. alljaotis Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine
\n
§ 122Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluste kohaldamine
\n
(1)Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse käesolevas alljaotises toodud alustel.
\n
(2)Täiendavad alused tähtajalise elamisloa andmisest keeldumiseks, lisaks käesolevas jaotises sätestatud tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustele, on sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
\n
(3)Kui tähtajalise elamisloa andmisest ei keelduta mõnel käesolevas alljaotises sätestatud alusel, on see sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
\n
§ 123Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise üldalused
\n
Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui:
\n
1)tähtajalise elamisloa andmise alus on ära langenud;
\n
2)välismaalane ei vasta tähtajalise elamisloa andmise tingimustele;
\n
3)tähtajalise elamisloa taotlus ei ole põhjendatud;
\n
4)taotluse suhtes otsuse tegemise ajaks on sisserände piirarv täitunud või
\n
5)isik on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust;
\n
6)seda näeb ette rahvusvahelist sanktsiooni või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestav õigusakt. [RT I, 19.03.2019, 11 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 124Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamise ning rahva tervise kaitse kaalutlustel
\n
(1)Tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui:
\n
1)on alust arvata, et välismaalase Eestisse saabumine või Eestis viibimine võib ohustada avalikku korda;
\n
2)välismaalase suhtes esineb mõni sissesõidukeelu kohaldamise aluseks olev asjaolu;
\n
3)on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve;
\n
4)on alust arvata, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada rahva tervist;
\n
5)välismaalast on karistatud süüteo eest;
\n
6)välismaalane on rikkunud välismaalaste Eestisse saabumise, Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise, Eestist lahkumise, Eestis töötamise või riigipiiri või ajutise kontrolljoone ületamise tingimusi;
\n
6^1) välismaalane on rikkunud välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 11 lõikes 1 või §-s 74^1 kehtestatud kohustust; [RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
\n
7)on alust arvata, et välismaalase tähtajalise elamisloa taotlemise tegelik eesmärk ei vasta väidetud eesmärgile; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
8)on alust arvata, et välismaalane ei lahku viibimisaluse lõppedes Eestist, või
\n
9)välismaalasel on tema Eestis viibimise või Eestist lahkumise kulud tasumata.
\n
(2)Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui:
\n
1)välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel või elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel või Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
\n
2)välismaalane on rikkunud käesoleva seaduse §-s 11 kehtestatud kohustust; [RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
\n
3)välismaalase tegevus on olnud suunatud või on suunatud või on põhjendatud alus arvata, et see on olnud või on suunatud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu;
\n
4)välismaalane on õhutanud või õhutab või on põhjendatud alus arvata, et ta on õhutanud või õhutab või võib õhutada rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist või vägivalda;
\n
5)välismaalane on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud;
\n
6)välismaalane on välisriigi relvajõududes tegevteenistuses või lepingulises teenistuses;
\n
7)välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud;
\n
8)välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud;
\n
9)välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
\n
10)välismaalase kohta on andmeid või on põhjendatud alus arvata, et ta kuulub kuritegelikku ühendusse või on seotud narkootikumide, psühhotroopsete ainete või isikute ebaseadusliku toimetamisega üle riigipiiri või ajutise kontrolljoone või kuulub terroristlikku ühendusse või ta on toime pannud või on põhjendatud alus arvata, et ta võib toime panna terrorikuriteo, või ta on seotud terrorikuriteo rahastamise või toetamisega või rahapesuga;
\n
11)välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] 11^1) on põhjendatud alus arvata, et välismaalane töötab või on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris või on seotud või on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
12)välismaalane on saanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on saanud eriväljaõppe või eriettevalmistuse dessantoperatsioonideks või diversiooni või sabotaaži alal või muu eriväljaõppe, mille käigus omandatud teadmisi ja oskusi saab vahetult rakendada illegaalsete relvaformeeringute ülesehitamisel või väljaõppel;
\n
13)välismaalane on osalenud või on põhjendatud alus arvata, et ta on osalenud karistusoperatsioonides tsiviilelanikkonna vastu või
\n
14)välismaalase puhul on põhjendatud alus arvata, et ta on toime pannud inimsusevastaseid kuritegusid või sõjakuritegusid.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–6 ja 9–14 nimetatud asjaolusid käsitletakse ohuna riigi julgeolekule. See ei välista muude asjaolude käsitlemist ohuna riigi julgeolekule. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei välista muude asjaolude käsitlemist ohuna avalikule korrale.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkte 5, 6 ja 11 ei kohaldata NATO liikmesriigi kodaniku suhtes.
\n
§ 125Tähtajalise elamisloa andmine erandina
\n
(1)Kui välismaalase suhtes ei esine muid käesoleva seaduse §-s 124 nimetatud ohu tõttu avalikule korrale ja riigi julgeolekule elamisloa andmisest keeldumise aluseid, võib erandina anda tähtajalise elamisloa, kui:
\n
1)välismaalane on esitanud võltsitud dokumente või valeandmeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta, sealhulgas oma varasema tegevuse kohta, viisa, elamisloa või tööloa taotlemisel, elamisloa või tööloa pikendamise taotlemisel, Eesti kodakondsuse või Eesti kodaniku isikut tõendava dokumendi taotlemisel;
\n
2)välismaalane on toime pannud kuriteo, mille eest talle on mõistetud vangistus kestusega üle ühe aasta, ja tema karistatus ei ole kustunud;
\n
3)välismaalast on karistatud Eestis riigivastase tahtliku kuriteo eest ja tema karistatus ei ole kustunud;
\n
4)välismaalast on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest;
\n
5)välismaalane on teeninud kaadrisõjaväelasena välisriigi relvajõududes, sealt reservi arvatud või erru läinud;
\n
6)välismaalane on välisriigi relvajõudude tegevteenistuses või
\n
7)välismaalane on töötanud või on põhjendatud alus arvata, et ta on töötanud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuses või muus jõustruktuuris, või on olnud seotud või on põhjendatud alus arvata, et ta on olnud seotud välisriigi luure- või julgeolekuteenistuse või muu jõustruktuuriga, ja tema vanus, auaste või muu asjaolu välistab tema kutsumise välisriigi luure- või julgeolekuteenistusse, relvajõududesse või muusse jõustruktuuri. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025] (1^1) Kui välismaalane on võtnud kohustuse Eesti Vabariigist lahkuda, saanud rahvusvahelise abiprogrammi kaudu elamispinna välismaal või saanud Eestist lahkumiseks toetust, võib talle erandina anda tähtajalise elamisloa, kui ta taotleb seda elama asumiseks lähedase sugulase juurde käesoleva seaduse § 150 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
(2)Kui välismaalasele antakse tähtajaline elamisluba erandina, võib ka tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele ja alaealisele lapsele anda tähtajalise elamisloa erandina. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 126Tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine sissesõidukeelu tõttu
\n
(1)Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui välismaalase suhtes kehtib sissesõidukeeld.
\n
(2)Tähtajalise elamisloa andmisest keeldutakse, kui Euroopa Liidu ühtsesse viisaruumi kuuluv liikmesriik kohaldab välismaalase suhtes Schengeni sissesõidukeeldu ning see on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1987/2006, mis käsitleb teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi (SIS II) loomist, toimimist ja kasutamist (ELT L 381, 28.12.2006, lk 4–23), kohaselt kantud Schengeni infosüsteemi. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 02.04.2015]
\n
(3)Erandina võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud välismaalasele anda tähtajalise elamisloa, kui välismaalase Eestisse saabumine või Eestis elamine on vajalik humaansetel kaalutlustel või rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks.
\n
§ 127Välismaalase perekonnaliikmele tähtajalise elamisloa andmisest keeldumine
\n
Kui keeldutakse välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisest, keeldutakse üldjuhul elamisloa andmisest ka tema abikaasale, registreeritud elukaaslasele ja alaealisele lapsele. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 2. jaotis Tähtajalise elamisloa pikendamine ja pikendamisest keeldumine
\n
§ 128Tähtajalise elamisloa pikendamise nõuded
\n
Tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui elamisloa pikendamise tingimused on täidetud ega esine elamisloa pikendamisest keeldumise alust.
\n
§ 129Tähtajalise elamisloa pikendamise tingimused
\n
(1)Tähtajalise elamisloa pikendamise nõuded peavad olema täidetud mis tahes alusel tähtajalise elamisloa pikendamiseks.
\n
(2)Tähtajalise elamisloa pikendamiseks peavad tähtajalise elamisloa andmise tingimused olema jätkuvalt täidetud, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
\n
(3)Tähtajalise elamisloa pikendamise tingimuseks on Eesti elukoha registreerimine rahvastikuregistris.
\n
(4)Täiendavad tingimused tähtajalise elamisloa pikendamiseks on sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
\n
(5)Kui vastaval alusel tähtajalise elamisloa pikendamiseks ei ole mõne tähtajalise elamisloa pikendamise üldtingimuse täitmine nõutav, on see sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
\n
§ 130Välismaalase riigis viibimine taotluse menetlemise ajal
\n
Kui välismaalane on elamisloa kehtivusajal või käesoleva seaduse § 43 lõigetes 4 ja 5 sätestatud tähtaja jooksul taotlenud elamisloa pikendamist, uut tähtajalist elamisluba või pikaajalise elaniku elamisluba, on tema Eestis viibimine seaduslik tema taotluse läbivaatamise ajal. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
§ 131Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alused
\n
(1)Tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustena kohaldatakse tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise aluseid, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
\n
(2)Täiendavad alused tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumiseks on sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
\n
(3)Kui tähtajalise elamisloa pikendamisest ei keelduta mõnel käesolevas jaotises sätestatud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alusel, on see sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
\n
§ 132Tähtajalise elamisloa pikendamise tähtaeg
\n
(1)Tähtajalist elamisluba võib pikendada kuni kümneks aastaks korraga. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
(2)Pikendatava tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse elamisloa pikendamise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise võimalikkust pikendatava elamisloa kehtivusajal.
\n
3.jaotis Tähtajalise elamisloa kehtivus
\n
§ 133Tähtajalise elamisloa kehtivus
\n
Tähtajaline elamisluba kehtib kuni elamisloa kehtivusaja lõppemiseni või elamisloa kehtetuks tunnistamiseni.
\n
§ 134Tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemine
\n
Tähtajalise elamisloa kehtivusaeg lõpeb:
\n
1)tähtaja saabumisel;
\n
2)välismaalasele Eesti kodakondsuse andmisel või selle taastamisel;
\n
3)välismaalase surma või surnuks tunnistamise korral;
\n
4)pikaajalise elaniku elamisloa saamisel või uue tähtajalise elamisloa saamisel või
\n
5)välismaalasele Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodakondsuse andmisel või selle taastamisel.
\n
§ 135Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise üldalused
\n
(1)Tähtajalise elamisloa võib kehtetuks tunnistada, kui:
\n
1)välismaalane ei ole seaduses sätestatud tähtajaks registreerinud rahvastikuregistris oma elukohta Eestis;
\n
2)välismaalasel puudub tegelik elukoht Eestis; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
3)välismaalasel puudub käesoleva seaduse §-s 120 sätestatud kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise elamisloa kehtivuse ajal või [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
4)välismaalane ei kasuta elamisluba eesmärgipäraselt. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
(2)Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
\n
1)välismaalasele elamisloa andmise või pikendamise tingimuseks olev asjaolu ei ole täidetud;
\n
2)välismaalase suhtes esineb elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise alus;
\n
3)välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule;
\n
4)elamisloa andmise tingimused ei ole tähtajalise elamisloa kehtivusaja jooksul täidetud;
\n
5)välismaalane esitab selleks isikliku sooviavalduse.
\n
6)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
(3)Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks pädev haldusorgan võib tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse käigus määrata välismaalasele tähtaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduste kõrvaldamiseks.
\n
(4)Kui välismaalane kõrvaldab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puuduse haldusorgani määratud tähtaja jooksul, siis tähtajalist elamisluba kehtetuks ei tunnistata.
\n
§ 136Tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise aluste kohaldamine
\n
(1)Tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks vastavalt käesolevas jaotises toodud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustele.
\n
(2)Täiendavad alused tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamiseks on sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
\n
(3)Kui mõnda käesolevas jaotises sätestatud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alust ei kohaldata vastaval alusel antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamisel, on see sätestatud käesolevas seaduses eraldi vastava tähtajalise elamisloa andmise aluse juures.
\n
4.jaotis Tähtajalise elamisloa andmise alused 1. alljaotis Tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 137Välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslane
\n
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(1)Tähtajalise elamisloa võib anda välismaalasele elama asumiseks Eestis elava Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde või elamisloa alusel Eestis elava välismaalasest abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Eesti kodanikust või eesti rahvusest abikaasa või registreeritud elukaaslase suhtes, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei kohaldata eelnevat Eestis elamise nõuet, kui perekond asub koos Eestisse elama. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2^1) Kui tähtajalist elamisluba taotletakse elama asumiseks välismaalasest abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, kellel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, peab abikaasa või registreeritud elukaaslane olema vähemalt kaks aastat Eestis elamisloa alusel elanud. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2^2) Käesoleva paragrahvi lõiget 2^1 ei kohaldata välismaalasele, kelle välismaalasest abikaasale või registreeritud elukaaslasele on antud tähtajaline elamisluba õppimiseks doktoriõppes. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] (2^3) Tähtajalist elamisluba ei anta elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, kui välismaalasest abikaasale või registreeritud elukaaslasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 176^2 alusel. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024; sõjalise konflikti tõttu Ukrainas ei kohaldata lõiget Ukraina kodanikele alates 2022. aasta 24. veebruarist.]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017] (3^1) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
§ 138Perekonnaelule esitatavad nõuded
\n
(1)Elamisloa elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde võib anda, kui abikaasade või registreeritud elukaaslaste vahel on olemas tihe majanduslik side ja psühholoogiline sõltuvus, perekond on püsiv ja abielu või kooselu ei ole fiktiivne. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Abielu või registreeritud kooselu on fiktiivne, kui see on sõlmitud eesmärgiga elamisluba saada ning isikute vahel puudub tegelik perekonnaelu. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 139Perekonna legaalse sissetuleku nõue
\n
Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, peab tema abikaasal või registreeritud elukaaslasel olema püsiv legaalne sissetulek, mis tagab perekonna ülalpidamise Eestis, või peab abikaasade või registreeritud elukaaslaste ühine püsiv legaalne sissetulek tagama perekonna ülalpidamise Eestis. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 140Perekonna registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõue
\n
(1)Kui välismaalane taotleb elama asumist Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, peab perekonnal olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusena ei kohaldata registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi olemasolu nõuet, kui abikaasa või registreeritud elukaaslane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, on saanud elamisloa ettevõtluseks või ühel järgmistest juhtudest elamisloa töötamiseks: [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
1)töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
\n
2)töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses;
\n
3)teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus, või töötamine akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
\n
4)erialane tegevus sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel;
\n
5)töötamine Eesti äriregistrisse kantud juriidilise isiku juhtorgani liikmena juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmiseks; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
6)töötamine eksperdi, nõustaja või konsultandina, kui välismaalasel on vastavas valdkonnas töötamiseks vajalik erialane ettevalmistus;
\n
7)töötamine seadmete paigaldaja või oskustöölisena, kui välismaalasel on vastavas valdkonnas töötamiseks vajalik erialane ettevalmistus;
\n
8)töötamine käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 3 alusel tippspetsialistina, kui välismaalasel on selles valdkonnas töötamiseks erialane ettevalmistus;
\n
9)töötamine iduettevõttes. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
(3)Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks tähtajalise elamisloa andmise tingimusena ei kohaldata registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi olemasolu nõuet, kui abikaasa või registreeritud elukaaslane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, on saanud elamisloa õppimiseks bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes või magistri- või doktoriõppes või kui abikaasa või registreeritud elukaaslane on saanud elamisloa õppimiseks rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes või neljanda või viienda taseme kutseõppes rahvusvahelise koostööprogrammi raames või riikidevahelise lepingu või õppeasutuse väliskoostöölepingu alusel või kui talle on määratud Eesti riigi rahastatav või rahvusvaheliselt tunnustatud stipendium. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 140^1. Erisus elamisloa andmise ja pikendamise tingimustest
\n
() Kui välismaalane taotleb elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba, ei kohaldata elamisloa andmise ja pikendamise tingimusena käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud tegeliku elukoha ning §-s 121 ja § 129 lõikes 3 nimetatud elukoha rahvastikuregistris registreerimise nõuet. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 141Erisus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustest
\n
Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, ei kohaldata elamisloa andmisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 142Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa taotluse põhjendamatus
\n
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(1)Elamisloa taotluse elama asumiseks Eesti kodanikust abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde võib lugeda põhjendamatuks juhul, kui Eestis elaval abikaasal või registreeritud elukaaslasel on võimalik elama asuda oma abikaasa või registreeritud elukaaslase kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki või abikaasadel või registreeritud elukaaslastel on võimalik elama asuda mõnda teise riiki. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Elamisloa taotlus elama asumiseks Eestis elava välismaalasest abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde loetakse põhjendamatuks, kui elamisluba taotlev välismaalane ja tema abikaasa või registreeritud elukaaslane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, ei tõenda, et neil ei ole võimalik elama asuda ühisesse kodakondsusjärgsesse riiki ega elamisluba taotleva välismaalase kodakondsusjärgsesse riiki või asukohariiki. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 toodu ei välista elamisloa taotluse põhjendamatuks lugemist muudel asjaoludel.
\n
§ 143Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
\n
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017] (2^1) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017] (2^2) [Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
(3)Kui elamisluba antakse elama asumiseks tähtajalise elamisloa alusel Eestis elava abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada abikaasa või registreeritud elukaaslase, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, elamisloa kehtivusaega. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 143^1. Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramine
\n
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(1)Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel võetakse arvesse välismaalase ja tema abikaasa või registreeritud elukaaslase, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, abielu või registreeritud kooselu kestust. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista elamisloa kehtivusaja määramisel muude asjas tähtsust omavate asjaolude arvesse võtmist. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
§ 144Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise täiendavad alused
\n
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui: [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
1)elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud;
\n
2)abielu või registreeritud kooselu on lõppenud; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
3)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
4)abikaasa, registreeritud elukaaslase või perekonna legaalne sissetulek ei taga perekonna ülalpidamist Eestis; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
5)perekonnal puudub registreeritud elukoht Eestis või
\n
6)perekonnal puudub tegelik eluruum Eestis.
\n
§ 145Erisus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustest
\n
(1)Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, ei kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis või tegelik eluruum Eestis. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 146Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
\n
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(1)Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui: [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
1)elamisloa andmise alus või põhjus on ära langenud;
\n
2)abielu või registreeritud kooselu on lõppenud; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
3)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
4)abikaasa või registreeritud elukaaslase või perekonna legaalne sissetulek ei taga perekonna ülalpidamist Eestis; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
5)perekonnal puudub registreeritud elukoht Eestis või
\n
6)perekonnal puudub tegelik eluruum Eestis.
\n
(2)Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle abikaasa või registreeritud elukaaslase elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(3)Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel kehtetuks tunnistada kolme aasta jooksul elamisloa andmisest arvates. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 147Erisus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustest
\n
(1)Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, ei kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis või tegelik eluruum Eestis. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 147^1. Abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine
\n
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] () Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde seoses sellega, et tema abikaasal või registreeritud elukaaslasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, ja abikaasa või registreeritud elukaaslane on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui abikaasa või registreeritud elukaaslane on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 148Kutsuja kohustused
\n
Abikaasal või registreeritud elukaaslasel, kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 149Erisus abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks antud elamisloa nõuetest
\n
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(1)Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde ja on sellel alusel elanud Eestis vähemalt kolm aastat, võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse §-des 210^1 ja 210^2 sätestatut kohaldamata. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde ja abielu või registreeritud kooselu lõpeb enne kolme aasta möödumist elamisloa saamisest, kuid välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse §-des 210^1 ja 210^2 sätestatut kohaldamata. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 149^1. Erisus abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde elama asumiseks elamisluba taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes
\n
[RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] () Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase abikaasa või registreeritud elukaaslase Eestis viibimine on seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks abikaasa või registreeritud elukaaslase juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase juurde. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024] 2. alljaotis Tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde
\n
§ 150Lähedane sugulane
\n
(1)Välismaalasele võib anda tähtajalise elamisloa elama asumiseks Eesti kodanikust või Eestis elava ja elamisluba omava välismaalasest lähedase sugulase juurde ühel järgmistest juhtudest:
\n
1)alaealise lapse elama asumine Eestis elava vanema juurde;
\n
2)täisealise lapse elama asumine Eestis elava vanema juurde, kui laps ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema;
\n
3)vanema või vanavanema elama asumine Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde, kui vanem või vanavanem vajab hooldust ja tal ei ole võimalik seda saada oma asukohajärgses riigis või muus riigis ning tema või tema Eestis seaduslikult viibiva lapse või lapselapse püsiv legaalne sissetulek tagab tema ülalpidamise Eestis ja
\n
4)eestkostetava elama asumine Eestis elava eestkostja juurde, kui eestkostja püsiv legaalne sissetulek tagab eestkostetava ülalpidamise Eestis. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul peab lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, olema pikaajalise elaniku elamisluba.
\n
(3)Eelnevalt Eestis elamise nõuet ei kohaldata, kui:
\n
1)lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba ning välismaalane ja lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos;
\n
2)lähedasel sugulasel on Euroopa Liidu sinine kaart;
\n
3)lähedasele sugulasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 210^3 alusel;
\n
4)lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele ei anta tähtajalist elamisluba, kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 176^2 alusel. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
§ 150^1. Eestis sündinud alaealisele lapsele antav tähtajaline elamisluba
\n
(1)Alaealine laps, kes on Eestis sündinud või kes asub kohe pärast sündi koos vanema või vanematega Eestisse elama, saab tähtajalise elamisloa, et asuda elama Eestis elava vanema juurde, kui vanemal on lapse sünni ajal kehtiv Eesti tähtajaline elamisluba.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antud elamisloast loobumiseks on ühise hooldusõiguse korral vanematel ühiselt õigus esitada taotlus enne lapse üheaastaseks saamist. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
§ 151Lähedase sugulase registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõue
\n
(1)Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, peab olema registreeritud elukoht ja tegelik eluruum Eestis.
\n
(2)Elamisloa taotlemisel elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei kohaldata elamisloa andmise tingimusena käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreeritud elukoha ja tegeliku eluruumi nõuet, kui välismaalane ja lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba taotletakse, saabuvad Eestisse koos.
\n
§ 151^1. Erisus elamisloa andmise ja pikendamise tingimustest
\n
() Kui välismaalane taotleb elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav tähtajaline elamisluba, ei kohaldata elamisloa andmise ja pikendamise tingimusena käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 nimetatud tegeliku elukoha ning §-s 121 ja § 129 lõikes 3 nimetatud elukoha rahvastikuregistris registreerimise nõuet. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
§ 152Välismaalase hooldus- ja ravikulude kandmise nõue
\n
Kui elamisluba on antud täisealisele lapsele elama asumiseks Eestis elava vanema juurde, vanemale või vanavanemale elama asumiseks Eestis elava täisealise lapse või lapselapse juurde või eestkostetavale elama asumiseks Eestis elava eestkostja juurde, on lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, kohustatud kandma välismaalase hooldus- ja ravikulud. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
§ 153Erisus tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise alustest
\n
Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei kohaldata elamisloa andmisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
\n
§ 154Lapse õiguste ja huvidega arvestamine
\n
(1)Tähtajalise elamisloa andmisel alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde arvestatakse eelkõige lapse õiguste ja huvidega.
\n
(2)Tähtajalist elamisluba ei anta, kui lapse Eestisse elama asumine kahjustab tema õigusi ja huve ning tema õiguslik, majanduslik või sotsiaalne seisund võib Eestisse elama asumisel halveneda.
\n
(3)Ühise hooldusõiguse korral on elamisloa andmiseks nõutav teise vanema nõusolek. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017] (3^1) Ühise hooldusõiguse korral ei ole Eestis sündinud alaealisele lapsele käesoleva seaduse § 150^1 lõikes 1 sätestatud tähtajalise elamisloa saamiseks nõutav teise vanema nõusolek, [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
(4)Alaealise lapse elamisluba ei või kehtetuks tunnistada ega keelduda selle pikendamisest, kui see ei ole kooskõlas lapse õiguste ja huvidega.
\n
(5)Kui alaealine laps on saanud elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde ja saab elamisloa kehtivusajal täisealiseks, kehtib tema elamisluba selle kehtivusaja lõppemiseni.
\n
(6)Pärast täisealiseks saamist võib välismaalasele, kes on alaealisena saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde, anda elamisloa, mille tingimused ja kehtivus ei ole seotud lähedase sugulasega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti. Nimetatud juhul kohaldatakse välismaalasele tähtajalise elamisloa andmisel elamisloa andmise tingimusi ja nõudeid, mis peavad olema täidetud tähtajalise elamisloa saamiseks mis tahes alusel.
\n
§ 155Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
\n
Kui tähtajaline elamisluba antakse elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on tähtajaline elamisluba, ei tohi välismaalasele antava elamisloa kehtivusaeg ületada selle lähedase sugulase, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, elamisloa kehtivusaega.
\n
§ 155^1. Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest
\n
(1)Kui alaealine laps on käesoleva seaduse § 150 lõike 1 punkti 1 alusel või § 150^1 lõike 1 alusel saanud tähtajalise elamisloa, et asuda elama Eestis elava vanema juurde, ja vanema tähtajalist elamisluba pikendatakse või talle antakse uus tähtajaline elamisluba, siis pikeneb alaealise lapse elamisloa kehtivusaeg vanema elamisloa kehtivusaja lõpuni.
\n
(2)Ühise hooldusõiguse korral ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul tähtajalise elamisloa kehtivusaja pikendamiseks nõutav teise vanema nõusolek. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
§ 155^2. Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine
\n
() Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde seoses sellega, et tema lähedasel sugulasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks, ja lähedane sugulane on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb välismaalase tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui lähedane sugulane on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
\n
§ 156Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise täiendavad alused
\n
Eestis elava lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui:
\n
1)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
2)lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, ei taga mõjuva põhjuseta välismaalase ülalpidamist Eestis või
\n
3)lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, puudub registreeritud elukoht või tegelik eluruum.
\n
§ 157Erisus tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise alustest
\n
(1)Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
\n
(2)Kui välismaalasele anti tähtajaline elamisluba kui alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde, ei keelduta tema elamisloa pikendamisest täisealiseks saamise tõttu, kui ta on vanema ülalpeetav.
\n
(3)Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa pikendamisest keeldumise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis või tegelik eluruum Eestis. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
§ 158Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
\n
(1)Eestis elava lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
\n
1)[kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
2)lähedane sugulane, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, ei taga mõjuva põhjuseta välismaalase ülalpidamist Eestis või
\n
3)lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti, puudub registreeritud elukoht või tegelik eluruum.
\n
(2)Lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks samaaegselt selle lähedase sugulase elamisloa kehtetuks tunnistamisega, kelle juurde elama asumiseks elamisluba anti.
\n
§ 159Erisus tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise alustest
\n
(1)Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, ei kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalase Eestis viibimine võib ohustada kõlblust või teiste isikute õigusi või huve.
\n
(2)Kui välismaalasele anti tähtajaline elamisluba kui alaealisele lapsele elama asumiseks vanema juurde, ei tunnistata tema elamisluba kehtetuks täisealiseks saamise tõttu.
\n
(3)Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde, kellel on suurinvestorile ettevõtluseks antav elamisluba, ei kohaldata elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena asjaolu, et välismaalasel puudub registreeritud elukoht Eestis või tegelik eluruum Eestis. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
§ 160Kutsuja kohustused
\n
Lähedasel sugulasel, kelle juurde elama asumiseks välismaalasele elamisluba anti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
\n
§ 161Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks antud elamisloa nõuetest
\n
() Kui välismaalane on saanud tähtajalise elamisloa elama asumiseks lähedase sugulase juurde ja elamisloa andmise alus on ära langenud, kuid välismaalase Eestist lahkuma kohustamine oleks talle ilmselgelt liiga koormav, võib talle anda tähtajalise elamisloa püsivalt Eestisse elama asumiseks käesoleva seaduse §-des 210^1 ja 210^2 sätestatut kohaldamata. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 161^1. Erisus lähedase sugulase juurde elama asumiseks elamisluba taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes
\n
() Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinist kaarti omava ja Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase lähedase sugulase Eestis viibimine on seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni, kui tal on teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud elamisluba kui Euroopa Liidu sinist kaarti omava välismaalase perekonnaliikmele ning ta taotleb Eestis elamisluba elama asumiseks lähedase sugulase juurde eesmärgiga asuda elama Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase juurde. [RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011] 3. alljaotis Tähtajaline elamisluba õppimiseks
\n
§ 162Õppeasutusele ja vabatahtlikule teenistusele esitatavad nõuded
\n
(1)Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda välismaalasele:
\n
1)õppimiseks riigi poolt tunnustatud põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses või kõrgharidustaseme riiklikult tunnustatud õppekava alusel kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis; [RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
\n
2)pedagoogilisel või muul õppeotstarbelisel eesmärgil praktikal osalemiseks riigi poolt tunnustatud põhikoolis või gümnaasiumis; [RT I 2010, 41, 240 - jõust. 01.09.2010]
\n
3)ettevalmistuskursustel osalemiseks riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuses, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis;
\n
4)riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal osalemiseks;
\n
5)vabatahtlikuks teenistuseks Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti või -programmi raames;
\n
6)õppimiseks välislepingu alusel asutatud õppeasutuses või Välisministeeriumi toetatud koolitusasutuses. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
\n
(2)Tähtajalise elamisloa kõrgharidustaseme õppes õppimiseks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud institutsionaalselt akrediteeritud õppeasutuses võib anda:
\n
1)esimese või teise astme õppekava täiskoormusega läbimiseks kõrgharidusseaduse § 14 tähenduses;
\n
2)doktoriõppe läbimiseks kõrgharidusseaduse § 8 tähenduses. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
§ 163Õppima asumise tõendamise nõue
\n
Õppimiseks tähtajalise elamisloa taotlemisel esitab õppeasutus või üliõpilasorganisatsioon Politsei- ja Piirivalveametile kutse. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]
\n
§ 164Praktikale esitatavad nõuded
\n
Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda riigi poolt tunnustatud kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli, ülikooli või rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni vahendatud praktikal osalemiseks järgmistel tingimustel:
\n
1)praktika on seotud omandatava haridusega;
\n
2)[kehtetu - RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]
\n
3)välismaalase ja praktikat läbiviiva asutuse vahel on sõlmitud praktikaleping.
\n
§ 165Vabatahtlikule teenistusele esitatavad täiendavad nõuded
\n
Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnustatud noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks järgmistel tingimustel:
\n
1)välismaalase tegevus noorteprojekti või -programmi raames ei tohi olla töötamine käesoleva seaduse mõistes, sealhulgas ei tohi välismaalane saada tegevuse eest tasu;
\n
2)asutus või ühing, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, kannab välismaalase ülalpidamiskulud Eestis elamise ajal; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
3)asutus või ühing, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, on sõlminud kindlustuslepingu, mis kataks kõik välismaalase haigusest või vigastusest tingitud ravikulud, ja [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
4)välismaalase ja asutuse või ühingu vahel, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, on sõlmitud vabatahtliku teenistuse leping. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
§ 166Vabatahtliku teenistuse lepingule esitatavad nõuded
\n
Välismaalase ja asutuse või ühingu vahel, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalane elamisluba taotleb, sõlmitud vabatahtliku teenistuse lepingust peavad nähtuma järgmised andmed: [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
1)välismaalase tööülesanded;
\n
2)tööülesannete täitmisega seotud juhendamise tingimused;
\n
3)välismaalase tööaeg;
\n
4)vahendid reisi-, elamis- ja majutuskulude katmiseks ning taskurahaks kogu Eestis viibimise ajal ja
\n
5)vajaduse korral välismaalasele vabatahtliku teenistuse paremaks sooritamiseks antav koolitus.
\n
§ 167Eluruumi kasutamise võimaluse nõue
\n
[Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
§ 168Õppekeele oskuse nõue
\n
(1)Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib anda, kui välismaalase riigis viibimise eesmärk on kõrgharidustaseme õppekava või välislepingu alusel asutatud õppeasutuse õppekava või Välisministeeriumi toetatud koolitusasutuse täienduskoolituse alusel õppimine ja tema õppekeele oskus on piisav. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
\n
(2)Välismaalase õppekeele oskus loetakse piisavaks, kui see vastab õppeasutuse kehtestatud õppekeele taseme miinimumnõuetele või kui välismaalane asub süvendatult riigikeelt õppima.
\n
(3)Välismaalase õppekeele oskuse piisavuse tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 168^1. Legaalse sissetuleku nõude erisus
\n
() Õppimiseks elamisloa andmise, selle omamise ja pikendamise tingimuseks oleva piisava legaalse sissetuleku nõude võib täita ka käesoleva seaduse §-s 9 nimetamata sissetulekuga. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
§ 169Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu tõendamise nõue
\n
Välismaalane, kellel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba ning kes taotleb tähtajalist elamisluba õppimiseks, peab täiendavalt tõendama Euroopa Liidu pikaajalise elaniku elamisloa olemasolu.
\n
§ 170Õppimiseks antava tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
\n
(1)Tähtajalise elamisloa õppimiseks võib välismaalasele anda kehtivusajaga kuni õppekava nominaalaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui õppimise eeldatav kestus. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
(2)Tähtajalist elamisluba õppimiseks võib pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni või kui õppekava nominaalaeg on lõppenud, siis õppimise eeldatava kestuse lõpuni. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 171Välismaalase esindamise õigus
\n
Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti, on alaealise välismaalase esindamise õigus tema Eestis viibimise ja Eestist lahkumisega seotud menetlustes, kui välismaalase seaduslik esindaja ei viibi Eestis.
\n
§ 172Ravikindlustatus
\n
Välismaalase suhtes, kes on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks, ei kohaldata ravikindlustuse seaduse § 5 lõike 4 punkte 2 ja 5.
\n
§ 172^1. Õppimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise täiendav alus
\n
() Õppimiseks antava tähtajalise elamisloa andmisest võib keelduda, kui on põhjust kahelda õppeasutuse, kuhu õppima asumiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, praktikat läbiviiva asutuse, rahvusvahelise üliõpilasorganisatsiooni, kes välismaalase praktikat Eestis vahendab, või asutuse või ühingu, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks tähtajalist elamisluba taotletakse, usaldusväärsuses. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
§ 173Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendav alus
\n
(1)Õppimiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalane on jätnud olulisel määral täitmata käesolevast või muust seadusest tuleneva kohustuse. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
\n
(2)Välismaalase suhtes, kes on saanud tähtajalise elamisloa õppimiseks doktoriõppes, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õppekava nõutavas ulatuses täitmata jätmist elamisloa kehtetuks tunnistamise alusena. [RT I, 15.03.2022, 1 - jõust. 01.08.2022]
\n
§ 173^1. Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse lõppemine
\n
() Kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba õppimiseks ja ta on õppekava jätnud õppimiseks antava elamisloa omamiseks nõutavas ulatuses täitmata või katkestanud õppimise, lõpeb tema tähtajalise elamisloa kehtivus 30 päeva pärast seda, kui ta on jätnud õppekava nõutavas ulatuses täitmata või õpingud katkestanud. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
\n
§ 174Kutsuja kohustused
\n
(1)Õppeasutusel, kuhu õppima asumiseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti, praktikat läbiviival asutusel, rahvusvahelisel üliõpilasorganisatsioonil, kes välismaalase Eestisse praktikale vahendas, ja asutusel või ühingul, kelle noorteprojekti või -programmi raames vabatahtlikuks teenistuseks välismaalasele tähtajaline elamisluba anti, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused.
\n
(2)Kui välismaalasele on antud tähtajaline elamisluba käesoleva seaduse § 162 lõike 1 punkti 2 või 4 alusel praktikal osalemiseks, lõpevad kutsuja kohustused, kui välismaalasele antakse elamisluba muul alusel või 180 päeva pärast praktikandiga sõlmitud lepingu lõppemist. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]
\n
§ 175Õppimiseks antud tähtajalise elamisloa alusel Eestis töötamise tingimused
\n
() Välismaalane, kellele on antud elamisluba õppimiseks, võib Eestis töötada selleks eraldi luba omamata tingimusel, et tema töötamine ei takista õppimist. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013] 4. alljaotis Tähtajaline elamisluba töötamiseks
\n
§ 176Töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärk ja andmise lisatingimused
\n
[RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
(1)Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärk on soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut, luues võimaluse võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi. [RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
\n
(2)Tähtajalise elamisloaga töötamiseks antakse välismaalasele õigus viibida Eestis ja töötada Eesti äriregistrisse kantud tööandja juures elamisloas määratud tingimustel. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud Eesti äriregistrisse kandmise nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:
\n
1)tööandja on avalik-õiguslik juriidiline isik;
\n
2)välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
(4)Tööandjal, kelle juures töötamiseks tähtajalist elamisluba taotletakse, peab olema vahetult enne elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tegeliku majandustegevuse nõuet ei kohaldata järgmistel juhtudel:
\n
1)välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses;
\n
2)välismaalane asub tööle õpetaja, akadeemilise töötaja või teadlasena Eesti õigusaktidele vastavas õppeasutuses või teadus- ja arendusasutuses. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
§ 176^1. Renditöö
\n
(1)Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele ka töötamiseks renditöötajana kasutajaettevõtja juures töölepingu seaduse § 6 lõike 5 tähenduses.
\n
(2)Tähtajalise elamisloa töötamiseks renditöötajana võib anda, kui:
\n
1)tööandja on kantud Eesti äriregistrisse või on teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis registreeritud äriühing;
\n
2)tööandja tegeleb renditöö vahendamisega;
\n
3)tööandjal on vahetult enne tähtajalise elamisloa taotluse esitamist vähemalt kuue järjestikuse kuu jooksul olnud tegelik majandustegevus Eestis või teises Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (2^1) [Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
§ 176^2. Tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks
\n
(1)Tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks võib kuni kaheks aastaks anda välismaalasele, kui:
\n
1)ajutise viibimisalusega välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud;
\n
2)töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, kes on enne tähtajalise elamisloa taotlemist registreerinud ajutise viibimisalusega välismaalase lühiajalise töötamise;
\n
3)tööandja on usaldusväärne;
\n
4)tööandja on maksnud välismaalasele registreeritud lühiajalise töötamise perioodi jooksul käesoleva seaduse §-s 107 sätestatud nõuetele vastavat töötasu.
\n
(2)Tööandja usaldusväärsuse hindamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 180 sätestatut. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
§ 177Eesti Töötukassa loa nõue
\n
(1)Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda välismaalasele töötamiseks Eesti äriregistrisse kantud tööandja juures töökohal, mille täitmiseks välismaalasega on Eesti Töötukassa andnud loa, sest töökohta ei ole võimalik täita töökohale esitatavatele kvalifikatsiooni- ja kutsenõuetele vastava Eesti kodaniku, Euroopa Liidu kodaniku ega Eestis elamisloa alusel elava välismaalasega ning töökoha täitmine välismaalasega on põhjendatud tööturu olukorda arvestades ning Eesti Töötukassa andmetele tuginedes. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud luba ei ole seotud välismaalase isikuga ning see antakse ühe või mitme töökoha täitmiseks välismaalasega Eesti äriregistrisse kantud tööandja juures. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (1^2) Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks renditöötajana, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimusi Eesti äriregistrisse kantud kasutajaettevõtja töökoha täitmisele. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
(3)Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel ei kohaldata Eesti Töötukassa loa nõuet. [RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
\n
(4)Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184^2 lõike 2 alusel. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026] (4^1) Eesti Töötukassa loa nõuet ei kohaldata, kui välismaalane on Eestis töötanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt 12 kuud järjest ja vahetab:
\n
1)tööandjat käesoleva seaduse § 184^1 lõike 1 alusel või
\n
2)töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184^2 lõike 1 alusel. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 178Makstavale töötasule esitatavad nõuded
\n
(1)Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutopalgaga olenemata kokkulepitud tööajast. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022] (1^1) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 3 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022] (1^2) Välismaalase suhtes, kes on omandanud Eestis kutsehariduse neljanda või viienda taseme kutseõppes või kes on omandanud Eestis kõrghariduse rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1^1 nimetatud tasu määra. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017] (1^3) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks käesoleva seaduse § 181 lõike 2 punkti 4 alusel, tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga käesoleva seaduse § 181 lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusega nimetatud valdkonnas. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] (1^4) Tööandja on kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks kasvuettevõttes, tasu, mille suurus on 80 protsenti Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmisest brutokuupalgast. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
(2)Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. (2^1) Erisusena käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse § 190^14 alusel, maksta käesolevas seaduses sätestatud töötasu ka väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki paiknev äriühing, kellega välismaalasel on sõlmitud tööleping. [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020] (2^2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 erisusena on tööandja kohustatud maksma välismaalasele, kellele on antud elamisluba töötamiseks rahvusvahelist meresõitu tegeval Eesti riigilipu all sõitval laeval, käesoleva seaduse § 105 lõigetes 2^2 ja 2^3 ettenähtud tasu. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.10.2022]
\n
(3)Maksu- ja Tolliamet esitab Politsei- ja Piirivalveameti päringu peale andmed välismaalasele makstud tasu kohta.
\n
(4)Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise korral peab välismaalase töötasu võimaldama tema toimetulekut Eestis.
\n
§ 179Välismaalasele esitatavad nõuded
\n
(1)Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmiseks peab välismaalasel olema töökoha täitmiseks nõutav kvalifikatsioon, haridus, terviseseisund ja töökogemus ning vajalikud erialaoskused ja teadmised.
\n
(2)Kui välismaalane vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele ja tööandja esitab kinnituse välismaalase töölevõtmise kohta, võib Politsei- ja Piirivalveamet anda välismaalasele tähtajalise elamisloa töötamiseks tööleasumiseks töökohal, mille täitmiseks on tööandjal Eesti Töötukassa luba.
\n
(3)Välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on enne Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat, peab oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel. [RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesti keele oskuse nõuet ei kohaldata välismaalase suhtes, kes taotleb:
\n
1)tähtajalist elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil käesoleva seaduse § 182 alusel;
\n
2)Euroopa Liidu sinist kaarti käesoleva seaduse § 190^1 alusel;
\n
3)tähtajalist elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks käesoleva seaduse § 190^14 alusel või
\n
4)tähtajalist elamisluba töötamiseks akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
\n
§ 180Tööandja usaldusväärsus
\n
(1)Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui tööandjat või kasutajaettevõtjat või vastuvõtvat üksust on karistatud karistusseadustiku §-des 133–133^3 , 175 või 260^1 sätestatud kuriteo eest ja kelle karistusandmed ei ole karistusregistrist karistusregistri seaduse kohaselt kustutatud. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] (1^1) Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest keeldutakse, kui tööandja ettevõte, kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus on asutatud või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
(2)Tähtajalise elamisloa töötamiseks andmisest võib keelduda, kui:
\n
1)välismaalase töötasu ei taga tema toimetulekut Eestis;
\n
2)tööandjal või kasutajaettevõtjal või vastuvõtval üksusel on maksuvõlgnevusi; [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
3)tööandjal või kasutajaettevõtjal või vastuvõtval üksusel on karistatus käesoleva seaduse §-des 300–302 sätestatud väärteo eest; [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
4)tööandja või kasutajaettevõtja või vastuvõttev üksus ei ole täitnud seaduses sätestatud teavitamiskohustust; [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017] 4^1) algatatud on tööandja või kasutajaettevõtja likvideerimine, kohus on võtnud tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlusse ja otsustanud ajutise halduri nimetamise, välja on kuulutatud tööandja või kasutajaettevõtja pankrot, tööandja või kasutajaettevõtja suhtes esitatud pankrotiavalduse menetlus lõpeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata või tööandjal või kasutajaettevõtjal puudub tegelik majandustegevus; [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
\n
5)muul põhjusel on põhjendatult alust kahelda tööandja või kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksuse usaldusväärsuses. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
§ 181Erisused tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise tingimustest
\n
(1)Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet ja välismaalasele makstava töötasu suuruse nõuet täitmata, kui esineb üks järgmistest juhtudest:
\n
1)välismaalase, kes on vaimulik, nunn või munk, kutsub Eestisse usuline ühendus ning see kutse on kooskõlastatud Siseministeeriumiga;
\n
2)välismaalane on Välisministeeriumi poolt akrediteeritud ajakirjanik;
\n
3)välismaalasel on välislepingust tulenev õigus töötada Eestis ilma selleks eraldi luba omamata; [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
4)töötamine etendusasutuses loomingulise töötajana etendusasutuse seaduse tähenduses;
\n
5)töötamine õpetajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
6)teaduslik tegevus, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ning teadus- ja arendusasutus on temaga sõlminud võõrustamislepingu, või töötamine akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses; [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
\n
7)erialane tegevus sportlasena, treenerina, spordikohtunikuna või sporditöötajana vastava spordialaliidu kutsel;
\n
8)töötamine Eestis registreeritud avalik-õigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil; [RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
\n
9)välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses;
\n
10)välismaalasel on Euroopa Liidu liikmesriigi pikaajalise elaniku elamisluba;
\n
11)välismaalane on omandanud Eestis neljanda või viienda taseme kutseõppes kutsehariduse või rakenduskõrgharidus- või bakalaureuseõppes, bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekavadel põhinevas õppes, magistriõppes või doktoriõppes kõrghariduse; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
12)töötamine iduettevõttes. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
13)[kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
(2)Töötamiseks tähtajalise elamisloa võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata:
\n
1)eksperdi, nõustaja või konsultandina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus;
\n
2)Eesti äriregistrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku ja välismaa äriühingu filiaali (edaspidi käesolevas alljaotises eraõiguslik juriidiline isik) juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
3)tippspetsialistina, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
4)töötamiseks käesoleva paragrahvi lõike 8 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses nimetatud valdkonnas; [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
5)töötamiseks ettevõtjasiseselt üleviidud töötajana käesoleva seaduse § 190^14 alusel; [RT I, 17.06.2020, 2 - jõust. 01.07.2020]
\n
6)töötamiseks kasvuettevõttes; [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
7)lühiajaliseks töötamiseks käesoleva seaduse § 176^2 lõike 1 alusel. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud Eesti äriregistrisse kantud eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil võib anda tähtajalise elamisloa töötamiseks täisühingu ja usaldusühingu osanikule, osaühingu, aktsiaseltsi, sihtasutuse ja tulundusühingu juhatuse või nõukogu liikmele, mittetulundusühingu juhatuse liikmele, prokuristile, likvideerijale, pankrotihaldurile, audiitorile, revidendile, revisjonikomisjoni liikmele ja välismaa äriühingu filiaali juhatajale. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
(4)Tippspetsialist käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 tähenduses on mis tahes valdkonnas erialast ettevalmistust omav välismaalane, kellele Eesti äriregistrisse kantud tööandja kohustub maksma erialase töö eest tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud alusel võib elamisloa töötamiseks anda, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähemalt 12 kuud ja täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest: [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
1)äriühingul on vähemalt 65 000 eurot sissemakstud omakapitali, mille eest on Eestis soetatud ja põhivarana arvele võetud kinnisvara, masinaid või seadmeid või mille eest on tehtud investeering teise Eesti äriregistrisse kantud äriühingusse, millel on tegelik majandustegevus Eestis, või investeerimisfondide seaduse alusel loodud või asutatud investeerimisfondi; [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
2)äriühingu müügitulu on vähemalt 200 000 eurot aastas;
\n
3)äriühingus töötavate isikute eest igakuiselt Eestis makstud sotsiaalmaks on vähemalt võrdne viiekordse Eesti aasta keskmise brutokuupalga suuruse tasu korral Eestis igakuiselt makstava sotsiaalmaksuga. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 kehtestatud nõuet, et äriühing peab olema kantud Eesti äriregistrisse vähemalt 12 kuud, ei kohaldata, kui äriühingu emaettevõtja on tegutsenud vähemalt 12 kuud ja emaettevõtja käive aastas on vähemalt kümme miljonit eurot. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026] (5^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 5^1 nimetatud äriühing peab ühe aasta möödumisel elamisloa andmise päevast arvates täitma vähemalt ühe käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–3 sätestatud tingimustest. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 18.01.2017]
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud alusel võib elamisloa töötamiseks anda, kui äriühing, kuhu välismaalane tööle asub, on olnud kantud Eesti äriregistrisse vähem kui 12 kuud ja alustab tegevust riigi või erainvesteeringu toel, olles saanud investeeringu või laenu riigilt või Finantsinspektsiooni tegevusloaga erafondivalitsejalt või toetuse mõnest riiklikust toetusmeetmest. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
(8)Tähtajalise elamisloa töötamiseks võib anda ilma Eesti Töötukassa loa nõuet täitmata töötamiseks valdkonnas, milles on Eestis vaja vähendada tööjõupuudust ning võtta Eestisse tööle vajalike teadmiste ja oskustega välismaalasi, et soodustada Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengut. Loetelu valdkondadest, milles on tööjõupuudus, võib kehtestada Vabariigi Valitsus korraldusega kuni kaheks aastaks. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(9)Käesoleva seaduse §-s 176^2 nimetatud uue tähtajalise elamisloa võib anda üks aasta pärast eelmise §-s 176^2 nimetatud tähtajalise elamisloa kehtivusaja lõppemist. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
§ 181^1. Tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil andmise täiendavad tingimused
\n
(1)Tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil võib anda, kui on täidetud järgmised tingimused:
\n
1)eraõiguslik juriidiline isik on kantud Eesti äriregistrisse vähemalt kuus kuud enne elamisloa taotluse esitamist; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
2)eraõiguslikul juriidilisel isikul on olnud vähemalt kuue kuu jooksul enne elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemist tegevus Eestis; [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
3)eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil eraõigusliku juriidilise isiku tegevus ja välismaalase Eestisse elama asumine aitab oluliselt kaasa tähtajalise elamisloa töötamiseks andmise eesmärgi saavutamisele.
\n
(2)Äriühingul või välismaa äriühingu filiaalil, mille juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil tähtajalist elamisluba töötamiseks taotletakse, peab olema vähemalt kuue kuu jooksul enne elamisloa taotluse esitamist olnud tegelik majandustegevus Eestis. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 01.01.2026]
\n
§ 181^2. Tähtajalise elamisloa töötamiseks saanud välismaalase Eestis töötamise erisused
\n
(1)Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks, võib samal ajal töötada mitme tööandja juures, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 181^3. Renditöötajana töötamiseks tähtajalise elamisloa saanud välismaalase Eestis töötamise erisused
\n
() Välismaalane, kes on saanud elamisloa töötamiseks renditöötajana, võib asuda tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde, järgides töötamiseks antud elamisloas kindlaks määratud tingimusi. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 181^4. Lapsehoidja-koduabilisena Eestis tegutsemise erisused
\n
[Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
§ 182Tähtajaline elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil
\n
(1)Tähtajaline elamisluba töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil antakse, kui välismaalasel on selleks erialane ettevalmistus või kogemus ja kui:
\n
1)teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevus on vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud või [RT I, 12.07.2025, 1 - jõust. 01.10.2025]
\n
2)õppeasutusel on kehtiv institutsionaalne akrediteering või
\n
3)riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikku registrisse kantud asutuse põhitegevusalaks on teadus- ja arendustöö ja
\n
4)välismaalase ning käesoleva lõike punktides 1–3 nimetatud asutuse vahel on sõlmitud võõrustamisleping teadus- või uurimistöö tegemiseks. [RT I, 12.07.2025, 1 - jõust. 01.10.2025]
\n
(2)Võõrustamislepingut ei pea sõlmima juhul, kui töölepingu sõlmimisel välismaalase ning teadus- ja arendusasutuse vahel on järgitud käesoleva seaduse § 183 lõikes 1 sätestatud tingimusi ning tööleping sisaldab käesoleva seaduse § 224 lõike 1 punkti 8 alusel kehtestatud määruses ettenähtud andmeid. [RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]
\n
§ 183Võõrustamislepingu sõlmimise tingimused
\n
(1)Teadus- ja arendusasutus võib võõrustamislepingu sõlmida, kui:
\n
1)välismaalasel on püsiv legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks;
\n
2)välismaalasel on kindlustusleping, mis tagab tema haigusest või vigastusest tingitud ravikulude tasumise samas ulatuses ravikindlustatud isikuga taotletava elamisloa kehtivusajal, kui selle omamise vabastus ei tulene seadusest või välislepingust, ja
\n
3)on olemas rahalised vahendid teadusliku tegevuse jaoks, milleks välismaalasele elamisluba taotletakse.
\n
(2)Võõrustamislepingu sõlmimisega võtab teadus- ja arendusasutus endale käesolevas alljaotises sätestatud tööandja kohustused.
\n
§ 184Võõrustamislepingus sisalduvad andmed
\n
[Kehtetu - RT I, 17.05.2018, 1 - jõust. 23.05.2018]
\n
§ 184^1. Tööandja vahetamine
\n
(1)Välismaalane võib vahetada töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat, kui:
\n
1)uus tööandja on enne välismaalase tööle asumist esitanud Politsei- ja Piirivalveametile töökohavahetuse registreerimise taotluse ning
\n
2)Politsei- ja Piirivalveamet on kontrollinud, et töötamine uue tööandja juures vastab käesoleva seaduse §-des 176–181^3 , 182, 183 ja 190^1 –190^7 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, ning registreerinud töökohavahetuse.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tööandja vahetamist tähtajalise elamisloa kehtivusajal ei võimaldata välismaalasele, kui:
\n
1)tal on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või
\n
2)ta on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses.
\n
(3)Töötamine uue tööandja juures ei pea vastama käesoleva seaduse § 176^2 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 sätestatud elamisloa andmise tingimustele, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks ning ta jätkab uue tööandja juures töötamist samal alusel.
\n
(4)Politsei- ja Piirivalveamet ei registreeri töökohavahetust, kui:
\n
1)käesoleva paragrahvi lõike 1 tingimused ei ole täidetud või
\n
2)välismaalast arvestatakse sisserände piirarvu arvutamisel ja see on täitunud enne töökohavahetuse registreerimise taotluse kohta otsuse tegemist.
\n
(5)Politsei- ja Piirivalveamet võib jätta töökohavahetuse registreerimise taotluse läbi vaatamata, kui ta on käesoleva seaduse § 40^2 lõike 1 alusel hinnanud välismaalase kutsuja ebausaldusväärseks. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 184^2. Sama tööandja juures töökoha vahetamine
\n
(1)Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184^1 kohaselt.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 184^1 ei kohaldata, kui:
\n
1)muud töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ning
\n
2)uuel töökohal on samad kutse- ja kvalifikatsiooninõuded. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 185Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas kindlaks määratavad tingimused
\n
(1)Töötamiseks antavas tähtajalises elamisloas määratakse kindlaks välismaalase Eestis töötamise tingimused, sealhulgas vähemalt tööandja, töötamise koht ja töökoht.
\n
(2)Kui välismaalane on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses, määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks füüsiline või juriidiline isik, kelle juures Eestis teenust osutatakse. (2^1) Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks renditöötajana, määratakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks ka kasutajaettevõtja. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] (2^2) Kui välismaalane taotleb tähtajalist elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks, määratakse tähtajalises elamisloas lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele kindlaks ka Eestis registreeritud vastuvõttev üksus. [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]
\n
(3)Välismaalasel, kellele on antud tähtajaline elamisluba töötamiseks, on lubatud Eestis töötada üksnes elamisloas kindlaks määratud tingimustel, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
(5)Kui välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 184^1 lõike 1 alusel, asendatakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uue tööandja juures töötamise tingimustega. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
(6)Kui välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184^2 lõike 1 alusel, asendatakse töötamiseks antud tähtajalises elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimused uuel töökohal töötamise tingimustega. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 186Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusaeg
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
(3)Erandina käesoleva seaduse §-des 119 ja 132 sätestatud tähtajast võib käesoleva seaduse §-s 189^1 sätestatud juhul tähtajalise elamisloa töötamiseks eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil anda lühemaks ajaks kui kuni viis aastat ja seda pikendada lühemaks ajaks kui kuni kümneks aastaks. [RT I, 03.01.2017, 1 - jõust. 01.10.2017]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
(5)Käesoleva seaduse § 176^2 alusel antakse tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks kehtivusajaga kuni kaks aastat ja seda ei pikendata. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
§ 187Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamise täiendavad tingimused
\n
[RT I, 29.06.2018, 4 - jõust. 15.07.2018]
\n
(1)Töötamiseks antud tähtajalist elamisluba võib pikendada, kui välismaalase senine tegevus on olnud vastavuses elamisloa andmise tingimustega.
\n
(2)Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisel peab taotleja olema omandanud eesti keele oskuse vähemalt A2-tasemel.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eesti keele oskuse nõuet ei kohaldata välismaalase suhtes, kes taotleb:
\n
1)käesoleva seaduse § 182 alusel töötamiseks teadusliku tegevuse eesmärgil antud tähtajalise elamisloa pikendamist;
\n
2)käesoleva seaduse § 190^1 alusel antud Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamist;
\n
3)käesoleva seaduse § 190^14 alusel ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamist või
\n
4)töötamiseks akadeemilise töötajana Eestis õigusaktidega kehtestatud nõuetele vastavas õppeasutuses antud tähtajalise elamisloa pikendamist. [RT I, 14.05.2022, 1 - jõust. 24.05.2022]
\n
§ 188Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise täiendavad alused
\n
(1)Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldutakse, kui:
\n
1)välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust või
\n
2)elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei käsitata järgmisi juhte:
\n
1)välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 181^2 lõike 1 alusel;
\n
2)välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 184^1 lõike 1 alusel;
\n
3)välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184^2 alusel;
\n
4)välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 181^3 alusel;
\n
5)välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse;
\n
6)välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 189^3 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 189Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise täiendavad alused
\n
(1)Töötamiseks antud tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui:
\n
1)välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust või
\n
2)elamisloas kindlaks määratud töötamise tingimus on muutunud. [RT I, 02.07.2013, 3 - jõust. 01.09.2013]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud töötamise tingimuse muutumisena ei käsitata järgmisi juhte:
\n
1)välismaalane asub samal ajal tööle mitme tööandja juurde käesoleva seaduse § 181^2 lõike 1 alusel;
\n
2)välismaalane vahetab tööandjat käesoleva seaduse § 184^1 lõike 1 alusel;
\n
3)välismaalane vahetab töökohta sama tööandja juures käesoleva seaduse § 184^2 alusel;
\n
4)välismaalane asub tööle elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja asemel teise kasutajaettevõtja juurde või ühekorraga nii elamisloas kindlaks määratud kasutajaettevõtja kui ka teise kasutajaettevõtja juurde käesoleva seaduse § 181^3 alusel;
\n
5)välismaalane viiakse ettevõtjasiseseks üleviimiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal üle teise Euroopa Liidu liikmesriigi vastuvõtvasse üksusesse;
\n
6)välismaalane on tööta käesoleva seaduse § 189^3 lõikes 1, 2 või 3 nimetatud ajal. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 189
\n
^1. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil töötamiseks tähtajalise elamisloa andmisest või pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise täiendavad alused () Töötamiseks tähtajalise elamisloa, mis antakse eraõigusliku juriidilise isiku juhtimis- või järelevalvefunktsiooni täitmise eesmärgil, andmisest või pikendamisest võib keelduda või elamisloa kehtetuks tunnistada, kui:
\n
1)välismaalane ei tõenda eraõigusliku juriidilise isiku senise ja kavandatava tegevuse, partnerite või rahaliste allikate usaldusväärsust;
\n
2)välismaalase selgitused eraõigusliku juriidilise isiku senise ja kavandatava tegevuse kohta ei ole veenvad või on vastuolulised;
\n
3)välismaalane ei tõenda, et tema elamisloa alusel Eestis viibimine aitaks oluliselt kaasa töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
\n
4)välismaalane ei tõenda, kuidas aitab eraõigusliku juriidilise isiku tegevus kaasa töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgi saavutamisele;
\n
5)välismaalase või eraõigusliku juriidilise isiku senine tegevus ei ole vastavuses töötamiseks antava tähtajalise elamisloa eesmärgiga;
\n
6)välismaalane ei ole täitnud käesolevast või muust seadusest tulenevat välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise või töötamisega seonduvat kohustust. [RT I, 29.06.2012, 5 - jõust. 01.07.2012]
\n
§ 189^2. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise erisus
\n
[Kehtetu - RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 189^3. Töötaolek
\n
(1)Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta kokku:
\n
1)kuni kolm kuud, kui tal on see elamisluba olnud alla kahe aasta;
\n
2)kuni kuus kuud, kui tal on see elamisluba olnud vähemalt kaks aastat.
\n
(2)Kui välismaalane on tööta kauem kui kolm kuud, peab tal olema piisav legaalne sissetulek Eestis toimetulekuks.
\n
(3)Välismaalane võib töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal olla tööta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajale:
\n
1)kuni kolm kuud, kui välismaalane on kannatanu kriminaalmenetluses, mille ese on karistusseadustiku §-s 133, 133^1 , 133^2 , 133^3 , 138, 138^1 , 139, 140 või 175 või § 260^1 lõike 1 punktis 5 sätestatud kuritegu;
\n
2)töökohavahetuse registreerimise taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötaoleku ajal;
\n
3)Eesti Töötukassa loa taotluse läbivaatamise ajal, kui see esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töötaoleku ajal.
\n
(4)Välismaalane, kellel on tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või kes on lähetatud töötaja Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse tähenduses, võib selle elamisloa kehtivusajal olla tööta kuni kolm kuud, kui tööandja ütleb töölepingu erakorraliselt üles majanduslikel põhjustel töölepingu seaduse § 89 lõike 1 või 2 kohaselt.
\n
(5)Töötaoleku alguseks loetakse välismaalase töösuhte lõppemise päevale järgnevat päeva. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 190Kutsuja kohustused
\n
(1)Tööandjal, kelle juures töötamiseks on välismaalasele tähtajaline elamisluba antud, on käesolevas seaduses sätestatud kutsuja kohustused. (1^1) Kui välismaalane vahetab käesoleva seaduse § 184^1 lõike 1 alusel tööandjat, kohaldatakse kutsuja kohustusi uuele tööandjale välismaalase tema juurde tööle asumisest arvates. [RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
(2)Teadus- ja arendusasutuse kui kutsuja, kuhu välismaalasele teadus- või uurimistöö tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse, kohustused lõpevad 180 päeva pärast teadus- ja arendusasutuse poolt käesolevas seaduses sätestatud teadus- ja arendusasutuse teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist. [RT I, 23.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] 4^1. alljaotis Euroopa Liidu sinine kaart [RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011]
\n
§ 190^1. Euroopa Liidu sinine kaart
\n
() Euroopa Liidu sinine kaart on elamisluba töötamiseks, mis antakse välismaalasele Eestis elamiseks ja töötamiseks kõrget kvalifikatsiooni nõudval ameti- või töökohal. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
§ 190^2. Kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö
\n
() Kõrget kvalifikatsiooni nõudev töö käesoleva seaduse tähenduses on töö, mille tegemiseks vajalikke teadmisi ja oskusi tõendab kõrgem kutsekvalifikatsioon.
\n
§ 190^3. Kõrgem kutsekvalifikatsioon
\n
(1)Kõrgem kutsekvalifikatsioon käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu sinise kaardi taotlemiseks vajalik kvalifikatsioon, mille omandamiseks ettenähtud nominaalne õppeaeg on vähemalt kolm aastat ja mida kinnitavad kõrgharidust tõendav dokument või kõrgema tasandi kutseoskused. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgharidus peab vastama vähemalt kõrgharidustaseme esimesele õppeastmele kõrgharidusseaduse tähenduses või Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku kuuendale tasemele. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kõrgema tasandi kutseoskused on kutsealal omandatud teadmised, oskused ja pädevus, mida kinnitab nõutud aastate pikkune erialase töö kogemus, mida peetakse Euroopa Liidu sinise kaardi taotlemisel samaväärseks kõrgharidust tõendavale dokumendile vastavate teadmiste, oskuste ja pädevusega. Kutsealana käsitatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2021/1883 I lisas nimetatud kutseala. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
(2)Kui välismaalane taotleb Euroopa Liidu sinist kaarti tööle asumiseks reguleeritud ametikohal või kutsealal, hinnatakse välismaalase kutsekvalifikatsiooni välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleeriva seaduse alusel.
\n
(3)Kui välismaalane taotleb Euroopa Liidu sinist kaarti tööle asumiseks reguleerimata ametikohal või kutsealal, hindab tema kõrgharidust tõendava dokumendi vastavust haridusseaduse § 28^1 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamiseks pädev asutus.
\n
(4)Välismaalase poolt Euroopa Liidu sinise kaardi taotlusele lisatud töökogemust kinnitavaid dokumente, mis on vajalikud kõrgema kutsekvalifikatsiooni tõendamiseks, hindab Politsei- ja Piirivalveamet.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul esitab välismaalane või tema tööandja kõrgemat kutsekvalifikatsiooni tõendavate dokumentide hindamiseks taotluse välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist reguleeriva seaduse alusel nimetatud pädevale asutusele.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul esitab välismaalane või tema tööandja välismaalase kõrgharidust tõendavate dokumentide hindamiseks haridusseaduse § 28^1 lõike 2 alusel Vabariigi Valitsuse poolt määrusega kehtestatud välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamise ja akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse kasutamise tingimuste ja korra kohaselt kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamiseks pädevale asutusele.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhul hinnatakse välismaalase kvalifikatsiooni vastavust nõuetele enne, kui välismaalane esitab Euroopa Liidu sinise kaardi taotluse.
\n
§ 190^4. Euroopa Liidu sinise kaardi suhtes kohaldatavad sätted
\n
() Euroopa Liidu sinise kaardi andmisel, pikendamisel ja kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse töötamiseks antava elamisloa alast regulatsiooni, arvestades käesolevas alljaotises sätestatud erisusi.
\n
§ 190^5. Erisus välismaalasele esitatavatest nõuetest
\n
(1)Euroopa Liidu sinise kaardi võib anda välismaalasele töötamiseks üksnes sellisel töökohal, millel töötamiseks on nõutav kõrgem kutsekvalifikatsioon.
\n
(2)Teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja võib alustada tööd hiljemalt 30 päeva möödumisel pärast Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi taotluse esitamist. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluses esineb puudusi, võib teise Euroopa Liidu liikmesriigi Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja alustada tööd hiljemalt 30 päeva möödumisel pärast puuduste kõrvaldamist. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
§ 190^6. Erisus elamisloa andmise tingimustest
\n
() Euroopa Liidu sinise kaardi andmiseks peab tööandja sõlmima enne elamisloa taotluse esitamist välismaalasega vähemalt kuuekuulise kehtivusajaga töölepingu või tegema tööpakkumise, millega väljendab tahet olla sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud ja kohustub välismaalase vähemalt kuueks kuuks tööle võtma kõrgemat kvalifikatsiooni nõudvale sõlmitud lepingus või tehtud tööpakkumises kindlaks määratud töökohale. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
§ 190^7. Erisus makstavale töötasule esitatavast nõudest
\n
(1)Tööandja on kohustatud maksma Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,5 korrutisega.
\n
(2)Tööandja on kohustatud maksma Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusajal välismaalasele tasu, mille suurus on vähemalt võrdne Statistikaameti poolt viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalga ja koefitsiendi 1,24 korrutisega, järgmistel juhtudel:
\n
1)töötamine tippjuhina või keskastmejuhina;
\n
2)töötamine loodus- või tehnikateaduse tippspetsialistina;
\n
3)töötamine tervishoiu tippspetsialistina;
\n
4)töötamine pedagoogikaspetsialistina;
\n
5)töötamine äri- või haldusspetsialistina;
\n
6)töötamine info- või kommunikatsioonispetsialistina või
\n
7)töötamine õigus-, kultuuri- või sotsiaalvaldkonna spetsialistina.
\n
§ 190^8. Teise tööandja juurde tööle asumine
\n
[Kehtetu - RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 190^9. Ajutine töötus
\n
[Kehtetu - RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
§ 190^10. Erisus Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest
\n
[RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
(1)Euroopa Liidu sinine kaart tunnistatakse kehtetuks, kui tööandja ettevõte on asutatud või tegutseb peamise eesmärgiga hõlbustada välismaalaste Eestisse saabumist.
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
(3)Kui Eesti Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja taotleb Euroopa Liidu sinist kaarti teises Euroopa Liidu liikmesriigis, ei tunnistata tema Eesti Euroopa Liidu sinist kaarti kehtetuks enne, kui teine Euroopa Liidu liikmesriik on teinud otsuse talle Euroopa Liidu sinise kaardi andmise kohta. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
§ 190^11. Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajast
\n
(1)Kui välismaalasele antakse Euroopa Liidu sinine kaart, määratakse selle kehtivusaeg kolme kuu võrra pikem kui tööandja tagatud töötamise aeg, arvestades, et Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusaeg ei tohi ületada kahte aastat ja kolme kuud.
\n
(2)Euroopa Liidu sinist kaarti võib pikendada kuni neljaks aastaks ja kolmeks kuuks korraga.
\n
§ 190^12. Erisus töötamiseks antud tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alustest
\n
(1)Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest keeldutakse või see tunnistatakse kehtetuks, kui:
\n
1)selle valdaja on Euroopa Liidu sinise kaardi kehtivusaja esimese 12 kuu jooksul asunud tööle teise tööandja juurde, kellel ei olnud Eesti Töötukassa luba töökoha täitmiseks välismaalasega. [RT I, 17.04.2025, 2 - jõust. 27.04.2025]
\n
2)[kehtetu - RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
3)[kehtetu - RT I, 21.05.2026, 2 - jõust. 22.05.2026]
\n
(2)Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest võib keelduda või tunnistada selle kehtetuks, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdajale on selle kehtivusajal määratud toimetulekutoetus.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaldamisel hinnatakse Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja legaalse sissetuleku piisavust selle liigi ja regulaarsuse põhjal ning perekonnaliikmete arvu ja panust leibkonna sissetulekusse.
\n
(4)Enne, kui keeldutakse Euroopa Liidu sinise kaardi pikendamisest või tunnistatakse see kehtetuks põhjusel, et tööandja vastab käesoleva seaduse § 180 lõike 2 punktis 2 või 3 sätestatud alusele või Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja ei vasta § 190^3 lõikes 1 sätestatud kõrgema kutsekvalifikatsiooni nõudele või kollektiivlepingus kokkulepitud tingimused ei ole täidetud, teavitab Politsei- ja Piirivalveamet sellest Euroopa Liidu sinise kaardi valdajat ja annab talle käesoleva seaduse nõuetele vastava töökoha leidmiseks:
\n
1)vähemalt kolmekuulise tähtaja, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja on töötanud kuni kaks aastat;
\n
2)vähemalt kuuekuulise tähtaja, kui Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja on töötanud vähemalt kaks aastat.
\n
(5)Euroopa Liidu sinist kaarti võib pikendada või jätta selle kehtetuks tunnistamata, kui ajutiselt, kuid kõige kauem 12 kuud, haiguse, puude või lapsehoolduspuhkuse tõttu:
\n
1)puudub Euroopa Liidu sinise kaardi valdajal tööleping kõrget kvalifikatsiooni nõudva töö tegemiseks;
\n
2)ei vasta Euroopa Liidu sinise kaardi valdaja töötasu suurus käesoleva seaduse §-s 190^7 sätestatule. [RT I, 05.04.2024, 2 - jõust. 15.04.2024]
\n
§ 190^13. Erisus Euroopa Liidu sinist kaarti taotleva välismaalase õigusliku seisundi suhtes
\n
() Kui teise Euroopa Liidu liikmesriigi antud Euroopa Liidu sinist kaarti omav välismaalane taotleb Eestis Euroopa Liidu sinist kaarti, on tema Eestis viibimine seaduslik kuni taotluse suhtes otsuse tegemiseni. [RT I, 09.03.2011, 3 - jõust. 19.06.2011] 4^2. alljaotis Tähtajaline elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks [RT I, 03.01.2017, 2 - jõust. 17.01.2017]