(2^2) Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kohustuse seoses juurdepääsuga olemasolevatele võrguelementidele, võtab ta arvesse prognoositavate ja stabiilsete hulgihindade kasulikkust, tagades kõigile sideettevõtjatele uute ja täiustatud sidevõrkude kasutusele võtmiseks tõhusa turule sisenemise ning piisavad stiimulid. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(3)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktis 7 sätestatud kuludele orienteeritud tasudega seotud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti nõudel tõendama, et teenuse tasud põhinevad teenuse osutamise kuludel, millele lisandub mõistlik kasum. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teenuse osutamise kulude kontrollimisel kasutada ettevõtja poolt kasutatud kulude arvestamise metoodikast erinevat metoodikat. Kui selgub, et teenuse tasud ei põhine teenuse osutamise kuludel, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda tasude kooskõlla viimist teenuse osutamise kuludega. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt kulude kontrollimiseks kasutatava käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kulude arvestamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(6)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud märkimisväärse turujõuga ettevõtja suhtes teatud kuluarvestussüsteemi kasutamise kohustuse vastavalt käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktile 7, kontrollib kuluarvestussüsteemi nõuete järgimist igal aastal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga kooskõlastatult sideettevõtja tellimisel vastaval alal eriteadmisi omav sõltumatu isik. Kui kuluarvestussüsteemi järgimist kinnitab eriteadmisi omav sõltumatu isik, kannab tema kulud märkimisväärse turujõuga ettevõtja. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(7)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab üks kord aastas oma veebilehel kinnituse märkimisväärse turujõuga ettevõtja kuluarvestussüsteemi nõuete järgimise kohta. Vastavas kinnituses peavad muu hulgas kajastuma kulude jaotamise kategooriad ja kulude omistamise eeskirjad. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(8)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kontrollida, kas märkimisväärse turujõuga ettevõtja järgib kuluarvestussüsteemi õigesti. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 53Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus avaldada juurdepääsu ja sidumise näidispakkumine
\n
(1)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestab märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustuse avaldada juurdepääsu või sidumise teenuse näidispakkumine kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 2, peab nimetatud ettevõtja koostama juurdepääsu või sidumise teenuse näidispakkumise. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(3)Sideettevõtjatel on õigus vastastikusel kokkuleppel sõlmida juurdepääsu- või sidumisleping ka näidispakkumisest erinevatel tingimustel, kui sõlmitava lepingu tingimused ei ole vastuolus näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega.
\n
(4)Sideettevõtja, kellele on pandud näidispakkumise avaldamise kohustus, on kohustatud näidispakkumise avaldama oma veebilehel või selle puudumisel muul mõistlikul viisil ning esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tema nõudmisel ärakirja sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud näidispakkumine ei ole kooskõlas näidispakkumise avaldamise kohustuse eesmärkidega, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus nõuda sideettevõtjalt muudatuste tegemist näidispakkumisse. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(6)Sideettevõtja peab esitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ärakirja näidispakkumisest erinevatel tingimustel sõlmitud juurdepääsu- või sidumislepingust. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(7)Juurdepääsu teenuse ja sidumise teenuse näidispakkumise andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 54Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustused teenuste jaemüügiturul
\n
(1)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44 ja 44^1 kohaselt jaemüügiturul teostatud turuanalüüsi tulemusena, et mõnel § 43 lõike 1 kohaselt piiritletud jaemüügiturul ei toimi konkurents ning § 50 lõikes 1 sätestatud juurdepääsu ja sidumisega seotud kohustuse kehtestamine sideettevõtjale ei taga konkurentsi toimimist, kehtestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastaval teenuse turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjale käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2^1 sätestatud ühe või mitu kohustust. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kohustada märkimisväärse turujõuga ettevõtjat hoiduma: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
1)ülemäära kõrgete hindade rakendamisest;
\n
2)konkurentide turule sisenemise takistamisest või konkurentsi piiramisest ülemäära madalate hindadega;
\n
3)teatud lõppkasutajate põhjendamatust eelistamisest;
\n
4)pakutavate teenuste omavahelisest põhjendamatust sidumisest selliselt, et klient on sunnitud ühe teenuse kasutamisel kasutama ka teist teenust ja tasuma selle eest. (2^1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusele võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lõppkasutajate huvide kaitseks ja tõhusa konkurentsi tagamiseks kehtestada jaemüügi hinnalae, hinnakontrolli meetmed või meetmed, millega muudetakse hinnad kuludele orienteerituks või samasuguseks, nagu need on võrreldavatel turgudel. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2^1 loetlemata kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada üksnes käesoleva seaduse § 48^1 lõikes 8 sätestatud korda järgides. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(4)Kui käesoleva paragrahvi alusel on märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kehtestatud kohustusi, peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja kasutama vajalikke ja kohaseid kuluarvestuse meetodeid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus määrata kuluarvestuse meetodid ja aruandluse vormid. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(5)Märkimisväärse turujõuga ettevõtjale käesoleva paragrahvi alusel kehtestatud kohustuste täitmist kontrollib igal aastal Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avaldab oma veebilehel kord aastas kinnituse märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustuste täitmise kohta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 2^1 nimetatud kohustusi geograafiliste turgude või jaeturgude suhtes, kus konkurents toimib, ilma et see piiraks käesoleva seaduse §-de 74 ja 79 kohaldamist. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 55Märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustus tagada funktsioonipõhine eraldamine
\n
(1)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse §-de 43–44^2 alusel läbiviidud turuanalüüsi käigus seisukohale, et §-de 51–53 alusel kehtestatud asjakohaste kohustustega ei ole suudetud saavutada tõhusat konkurentsi ning et teatud juurdepääsutoodete turgudega seoses on hulgimüügi pakkumisel tuvastatud märkimisväärsed ja püsivad konkurentsiprobleemid või turutõrked, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet erandmeetmena kehtestada vertikaalselt integreeritud ettevõtjatele kohustuse anda asjaomaste juurdepääsutoodete hulgimüügi pakkumisega seotud tegevused üle sõltumatule majandusüksusele. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(2)Sõltumatu majandusüksus peab kõikidele ettevõtjatele, sealhulgas emaettevõtja teistele majandusüksustele, pakkuma juurdepääsutooteid ja -teenuseid samade tähtaegade ja tingimustega, sealhulgas samade hindade ja sama teenuse tasemega, ning kasutama samu süsteeme ja protsesse.
\n
(3)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kavatseb kehtestada funktsioonipõhise eraldamise kohustuse, siis esitab ta Euroopa Komisjonile sellekohase ettepaneku, mis sisaldab:
\n
1)käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud seisukohta kinnitavaid tõendeid;
\n
2)põhjendatud hinnangut, mille kohaselt on tõhusa ja püsiva taristupõhise konkurentsi võimalus mõistliku aja jooksul väike või olematu; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
3)analüüsi, mis käsitleb funktsioonipõhise eraldamise kohustuse kehtestamise mõju prognoosi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ja ettevõtja tegevusele, eelkõige mis puudutab eraldatud ettevõtja tööjõudu ning elektroonilise side sektorit tervikuna;
\n
4)analüüsi, kuidas kohustuse kehtestamine mõjutab kogu sektorisse investeerimise motivatsiooni, pidades silmas vajadust tagada sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, samuti kaasnevaid mõjusid teistele huvitatud isikutele, sealhulgas tarbijatele, ning prognoosi konkurentsi toimimisele tervikuna;
\n
5)analüüsi, mis kinnitab, et kõnealune kohustus on kõige tõhusam vahend tuvastatud konkurentsiprobleemide ja turutõrgetega tegelemiseks.
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse eelnõu sisaldab järgmisi osi:
\n
1)eraldamise täpne laad ja tase, märkides eelkõige ära eraldiseisva majandusüksuse õigusliku seisundi;
\n
2)andmed eraldiseisva majandusüksuse varade ning tema pakutavate toodete või teenuste kohta;
\n
3)haldamise kord, millega tagatakse eraldiseisva majandusüksuse värvatavate töötajate sõltumatus ning sellele vastav tasustamise struktuur;
\n
4)kohustuste täitmist tagavad eeskirjad;
\n
5)eeskirjad, millega tagatakse töökorralduse läbipaistvus eelkõige teiste huvitatud isikute jaoks;
\n
6)järelevalve teostamise kord majandusüksusele kehtestatavate kohustuste täitmise üle.
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib ettevõtjale, kelle suhtes rakendatakse funktsioonipõhist eraldamist, kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 51–53.
\n
(6)Kui Euroopa Komisjon teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit otsusega oma nõusolekust käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse kehtestamiseks, viib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juurdepääsuvõrguga seotud erinevatel turgudel läbi analüüsi ja võib neil turgudel kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 43–53. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
§ 56Vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolne vabatahtlik eraldamine
\n
(1)Ettevõtja, kes on käesoleva seaduse alusel tunnistatud ühel või mitmel asjaomasel turul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks, teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit vähemalt kolm kuud ette kavatsusest anda oma kohaliku juurdepääsuvõrgu varad või oluline osa neist üle teisele omanikule kuuluvale eraldiseisvale majandusüksusele või luua eraldiseisev majandusüksus. Teavitamine peab võimaldama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil hinnata kavandatavate muudatuste mõju. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit nimetatud kavatsuse mis tahes muutumisest ning eraldamisprotsessi lõpptulemusest. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja võib pakkuda kohustusi seoses juurdepääsutingimustega, mida kohaldatakse tema sidevõrgu suhtes eraldamisprotsessi rakendamise ajal ja pärast seda, et tagada kolmandate isikute tõhus ja mittediskrimineeriv juurdepääs. Kohustuste võtmise ettepanek võib sisaldada kohustusi, mis kehtivad enam kui viis aastat, ning peab olema piisavalt üksikasjalik, sealhulgas rakendamise ajastamisel ja kestuse määramisel, et võimaldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil täita oma ülesandeid vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 3. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet hindab kavandatava tehingu ning vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud kohustuse mõju juba kehtivatele märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustustele. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib juurdepääsuvõrguga seotud eri turgudel läbi analüüsi ning võib juriidiliselt ja oma tegevuses eraldiseisvale ettevõtja majandusüksusele kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtja kohustusi vastavalt käesoleva seaduse §-dele 43–53. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võtab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi teostamisel arvesse kõiki märkimisväärse turujõuga ettevõtja lõike 2^1 alusel pakutud kohustusi, konsulteerides eelnevalt kõikide asjasse puutuvate kolmandate isikutega käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud korras. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust, kohaldades vajaduse korral § 56^3 . Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib oma otsusega teha käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 sätestatud kohustused kas täielikult või osaliselt sideettevõtjale siduvaks. Kohustuste kehtivus võib erineda käesoleva seaduse § 44^2 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtajast. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(7)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib nende sideettevõtja pakutud kohustuste rakendamist, mille ta on teinud käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 6 kohaselt kohustuslikuks, ning vajaduse korral kaalub nende pikendamist. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 56^1. Kaasinvesteerimine väga suure läbilaskevõimega sidevõrku
\n
(1)Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 56^2 teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku, et võtab kohustuse pakkuda teisele sideettevõtjale võimalust kaasinvesteerida uude, väga suure läbilaskevõimega sidevõrku, mille avab kaasinvesteerimiseks kuni tugijaama või lõppkasutaja asukohani. Nimetatud kaasinvesteerimine hõlmab näiteks kaasomandit või pikaajalist riskide jagamist kaasrahastamise või ostulepingute kaudu, millest tulenevad konkreetsed struktuurset laadi õigused teisele sideettevõtjale.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse hindamisel lähtub Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmistest kriteeriumidest:
\n
1)märkimisväärse turujõuga ettevõtja pakub õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääsu sidevõrgu koguvõimsusele, paindlikkust seoses iga kaasinvestori osalemise väärtuse ja ajastusega ning võimalust kaasinvestorile oma osalust tulevikus suurendada ja vastastikust õigust, mille kaasinvestor annab pärast seda, kui taristu on kaasinvesteeringu abil kasutusele võetud;
\n
2)sideettevõtja avalikustab kaasinvesteerimise ettepaneku õigeaegselt, ja kui sideettevõtja ei vasta käesoleva seaduse § 56^3 lõikes 1 nimetatud tingimustele, siis vähemalt kuus kuud enne uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
\n
3)sideettevõtjale, kes ei osale kaasinvesteerimises, tagatakse samasugune kvaliteet, kiirus, tingimused ja lõppkasutajateni jõudmine nagu enne uue, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu kasutuselevõttu, millele on lisatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti heakskiidetud edasise kohandamise mehhanism ning mis peab silmas arengut seonduvatel jaeturgudel ja säilitab stiimulid kaasinvesteerimises osalemiseks;
\n
4)kaasinvesteerimise pakkumine on mittediskrimineerival viisil avatud kõigile sideettevõtjatele kaasinvesteerimise pakkumise raames ehitatud sidevõrgu tööea jooksul;
\n
5)märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja võib seada pakkumisele mõistlikud tingimused seoses ettevõtja finantssuutlikkusega, nii et potentsiaalsed kaasinvestorid peavad näiteks tõestama oma suutlikkust teostada osamakseid, millega arvestades võrgu kasutusele võtmine on kavandatud, ja kiitma heaks strateegilise kava, mille alusel keskpika perspektiivi kasutuselevõtukavad on koostatud;
\n
6)kaasinvesteerimise pakkumine on avaldatud märkimisväärse turujõuga ettevõtja veebilehel;
\n
7)kõigile huvi väljendanud potentsiaalsetele pakkujatele tehakse põhjendamatu viivituseta ja täies ulatuses kättesaadavaks üksikasjalikud tingimused, sealhulgas kaasinvesteerimislepingu õiguslik vorm, ja kui see on asjakohane, siis kaasinvesteerimisvahendi juhtimiseeskirjade põhitingimused;
\n
8)käesoleva lõike punktis 7 nimetatud kättesaadavaks tegemise kord, samuti kaasinvesteerimisprojekti loomise ja arendamise tegevuskava määratakse ette kindlaks ning igale potentsiaalsele kaasinvestorile antakse võimalus esitada selle kohta kirjalikke selgitusi, kõiki sideettevõtjaid teavitatakse selgelt ja diskrimineerimata kõikidest olulistest vahe-eesmärkidest;
\n
9)kõigile sideettevõtjatele tagatakse kaasinvesteerimislepinguga liitumisel õiglased, mõistlikud ja mittediskrimineerivad tingimused, sealhulgas seoses eriõiguste saamiseks nõutava rahalise tasuga, kaitsega, mis nimetatud õigustega kaasinvestoritele nii ehitusetapis kui ka kasutuselevõtu etapis antakse, ning kaasinvesteerimislepinguga liitumise ja selle võimaliku lõpetamise tingimustega;
\n
10)kaasinvesteerimise pakkumine võimaldab paindlikkust seoses iga kaasinvestori antava panuse suuruse ja ajastusega;
\n
11)kaasinvestorite makstava rahalise tasu kindlaksmääramisel tuleb arvestada asjaoluga, et varased investorid võtavad suuremaid riske ja kaasavad kapitali varem;
\n
12)aja jooksul suurenevat osalustasu peetakse õigustatuks hilisemates etappides võetud kohustuste ja kaasinvesteeringuga pärast projekti algust liituvate uute kaasinvestorite puhul;
\n
13)kaasinvesteerimisleping võimaldab kaasinvestorite omandatud õiguste loovutamist teistele kaasinvestoritele või kolmandatele isikutele, kes soovivad kaasinvesteeringu lepinguga liituda, tingimusel et õigusi saavale ettevõtjale pannakse kohustus täita kõiki õiguste üleandja poolt kaasinvesteerimislepingu raames algselt võetud kohustusi;
\n
14)kaasinvesteerimise pakkumine tagab jätkusuutliku investeeringu ning rahuldab kõiki tulevasi vajadusi, võttes selleks kasutusele uusi võrguelemente, mis aitavad kaasa väga suure läbilaskevõimega võrkude kasutusele võtmisele.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriteeriumidele lisaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kaaluda hindamisel lisakriteeriume, mis on vajalikud, et tagada potentsiaalsete investorite juurdepääs kaasinvesteeringule, võttes arvesse konkreetseid kohalikke tingimusi ja turu struktuuri.
\n
(4)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jõuab käesoleva seaduse § 56^2 lõigetes 4–6 nimetatud analüüsi käigus järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kaasinvesteerimise ettepanek vastab lõigetes 2 ja 3 sätestatud kriteeriumidele, kehtestab ta käesoleva seaduse § 56^2 lõigete 7 ja 8 alusel märkimisväärse turujõuga ettevõtjale vastava kohustuse ega kehtesta käesoleva seaduse § 41 lõike 2 punktis 1 nimetatud kohustusi uue, väga suure läbilaskevõimega sidevõrgu osas, mille suhtes kohaldatakse käesolevas paragrahvis sätestatud kohustusi, kui vähemalt üks potentsiaalne kaasinvestor on sõlminud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtjaga kaasinvesteerimislepingu.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustusele lisaks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet põhjendatud asjaoludel kehtestada, säilitada või muuta käesoleva seaduse §-des 50–52 sätestatud kohustusi seoses uute, väga suure läbilaskevõimega võrkudega, kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teeb kindlaks, et asjaomase turu eripära arvestades ei saa kõnealuseid konkurentsiprobleeme teistmoodi lahendada.
\n
(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kohustuse täitmist ning võib nõuda märkimisväärse turujõuga ettevõtjalt kord aastas kinnitust kohustuse täitmise kohta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 56^2. Kohustuste võtmise menetlus
\n
(1)Märkimisväärse turujõuga ettevõtja võib teha Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile ettepaneku kehtestada oma sidevõrgule kohustuse seoses juurdepääsu või kaasinvesteerimise tingimusega või mõlema tingimusega.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuseks võib muu hulgas olla:
\n
1)koostöökokkulepe märkimisväärse turujõuga ettevõtja ja juurdepääsu sooviva sideettevõtja vahel;
\n
2)kaasinvesteeringute kaasamine väga suure läbilaskevõimega võrkudesse käesoleva seaduse § 56^1 alusel;
\n
3)teistele sideettevõtjatele juurdepääsu tagamine käesoleva seaduse § 56 alusel nii vertikaalselt integreeritud ettevõtja poolse vabatahtliku eraldamise perioodil kui ka pärast seda.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepanek peab sisaldama ka kohustuse täitmise ajakava, ulatust ja kestust.
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet viib läbi kohustuste analüüsi ning avaliku konsultatsiooni huvitatud isikutega käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse hindamiseks, välja arvatud juhul, kui kohustus ei ole seotud lõikes 2 nimetatud tegevusega. Kohustuse kehtivus võib ületada käesoleva seaduse § 44^2 lõikes 1 nimetatud turuanalüüsi teostamiseks sätestatud tähtaega.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettepaneku hindamisel arvestab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet eelkõige järgmist:
\n
1)kohustuse õiglast ja mõistlikku laadi;
\n
2)kohustuse avatust kõigi turuosaliste jaoks;
\n
3)juurdepääsu õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel;
\n
4)kohustuse piisavust, et soodustada väga suure läbilaskevõimega võrkude ühist kasutuselevõttu ja konkurentsi allapoole seotud jaeturul.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud analüüsi tulemusel võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet muuta käesoleva seaduse § 49 alusel antud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsust ning teha sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 1 pakutud kohustused talle siduvaks, arvestades asjaolu, et kaasinvesteerimise kohustus peab kehtima vähemalt seitse aastat.
\n
(7)Kohustuste siduvaks muutmisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse nende mõju turusuundumustele ning käesoleva seaduse §-de 50–53 alusel sätestatud kohustuste edasist asjakohasust.
\n
(8)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jälgib käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt siduvaks tehtud kohustuste täitmist ning vajaduse korral kaalub nende kehtivuse pikendamist. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 56^3. Erisused ainult hulgimüügiga tegelevale märkimisväärse turujõuga ettevõtjale
\n
(1)Määrates märkimisväärse turujõuga ettevõtjat, kes tegeleb ainult hulgimüügiga, hindab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ettevõtja vastavust järgmistele tingimustele:
\n
1)kõik ettevõtja äriüksused ja äriühingud, mis on sama omaniku kontrolli all, ja kõik ettevõtja üle kontrolli teostada võivad osanikud tegutsevad Euroopa Liidus sideteenuse hulgiturul ning mitte ühelgi lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul;
\n
2)ettevõtja ei ole ainuõiguse lepingust või seda kujutavast lepingust tulenevalt kohustatud olema seotud ühe eraldiseisva, tarneahelas allpool paikneva ettevõtjaga, mis tegutseb lõppkasutajale pakutava sideteenuse jaeturul.
\n
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada ettevõtjale üksnes käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1 ja 5 ning §-s 51 sätestatud kohustusi või õiglase ja mõistliku hinnastamise kohustusi, kui see on õigustatud turuanalüüsi kohaselt, mis hõlmab märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja käitumise prognoosivat hindamist.
\n
(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui lõikes 1 nimetatud tingimusi ei ole enam täidetud. Ettevõtja peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimuste muutustest.
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustused üle, kui ta jõuab, tuginedes ettevõtja poolt järgmise tasandi klientidele pakutavate tingimuste analüüsimisel järeldusele, et on tekkinud või võivad tekkida lõpptarbijaid kahjustavad konkurentsiprobleemid, mis tingivad vajaduse kehtestada käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, § 52 lõigetes 1–7, § 53 lõigetes 1 ja 4 ning § 54 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kohustusi või muuta käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt kehtestatud kohustusi. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 56^4. Pärandtaristult üleminek
\n
(1)Märkimisväärse turujõuga ettevõtja on kohustatud eelnevalt ja õigeaegselt teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit oma kavast kõrvaldada pärandtaristu kasutusest või asendada see uue taristuga.
\n
(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tagab, et pärandtaristu kasutusest kõrvaldamine või asendamine hõlmab läbipaistvat ajakava ja tingimusi, sealhulgas asjakohast üleminekust etteteatamise aega ning alternatiivseid juurdepääsutooteid ajakohastatud võrgutaristule, mis on vähemalt võrreldava kvaliteediga pärandtaristus kasutuses olnud juurdepääsutootega ja võimaldab jõuda samade lõppkasutajateni, kui see on vajalik, et kaitsta konkurentsi ja lõppkasutajate õigusi. Selleks võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada märkimisväärse turujõuga ettevõtjale pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettevõtja poolt pärandtaristu kasutusest kõrvaldamise või asendamise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tunnistada kehtetuks pärandtaristu varade juurdepääsule kehtestatud kohustused, kui märkimisväärse turujõuga ettevõtja on:
\n
1)tõendatult kehtestanud üleminekuks piisavad tingimused, et tagada pärandtaristuga võrreldes vähemalt võrreldava kvaliteediga alternatiivne juurdepääsutoode samade lõppkasutajateni jõudmiseks;
\n
2)täitnud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud pärandtaristult üleminekuga seotud kohustusi.
\n
(4)Kui pärandtaristu varadele juurdepääsu kohustused tunnistatakse kehtetuks, peab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgima käesoleva seaduse §-des 47–48^1 sätestatud konsulteerimisnõudeid. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 57Eri- või ainuõigust omava ettevõtja kohustused
\n
[RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013] Sideettevõtja, kes omab eri- või ainuõigust teenuse osutamiseks teises valdkonnas Eestis või mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, peab pidama raamatupidamises eraldi arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muu valdkonna tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teeksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. [RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]
\n
§ 58Kaabellevivõrkudega seotud kohustused
\n
[Kehtetu - RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]
\n
6. peatükk JUURDEPÄÄS JA SIDUMINE
\n
§ 59Juurdepääsu ja sidumise reguleerimise eesmärk
\n
() Käesolevas peatükis sätestatakse sideettevõtjate õigused ja kohustused seoses ühe sideettevõtja juurdepääsuga teise sideettevõtja seadmetele, võrkudele või teenustele eesmärgiga tagada konkurents, tõhus investeerimine ja innovatsioon, sideteenuste koostalitlusvõime ning teenuste lõppkasutajate huvide kaitse. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
§ 60Juurdepääs
\n
(1)Juurdepääs seisneb ühe sideettevõtja poolt oma võrkudele, liinirajatistele, võrguvahenditele või tema poolt pakutavatele teenustele ligipääsu võimaldamises teisele sideettevõtjale sideteenuse osutamiseks.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juurdepääs hõlmab ligipääsu:
\n
1)võrguelementidele ja nendega seotud vahenditele, eelkõige kliendiliinile ja kliendiliini kaudu teenuste osutamiseks vajalikele vahenditele ning teenustele, [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
2)taristule ja liinirajatistele, sealhulgas hoonetele, mastidele ja kaablikanalisatsioonile, [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
3)asjasse puutuvatele tarkvarasüsteemidele või andmekogudele, sealhulgas tugisüsteemidele, [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
4)numbri transleerimise süsteemidele või samaväärset funktsionaalsust pakkuvatele süsteemidele,
\n
5)sidevõrkudele, eelkõige rändlusteenuse eesmärgil või [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
\n
6)digitaaltelevisiooni- ja -raadioteenuste jaoks vajalikele tingimusjuurdepääsu süsteemidele ja virtuaalvõrguteenustele.
\n
(3)Kõne vahendamine terminalseadme abil ühest sidevõrgust teise on keelatud, välja arvatud sellekohase kirjaliku juurdepääsulepingu olemasolu korral sideettevõtjaga, kelle sidevõrku kõnet vahendatakse. [RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]
\n
§ 61Sidumine ja sidumise läbirääkimise kohustus
\n
(1)Sidumine on juurdepääsu eriliik, mis seisneb kahe või enama sidevõrgu tehnilises ja loogilises ühendamises viisil, mis võimaldab osutada sideteenuseid ühendatud sidevõrkude klientidele.
\n
(2)Võrguteenuseid pakkuv sideettevõtja on kohustatud teise sideettevõtja soovi korral pidama heas usus läbirääkimisi sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks, kui see on vajalik sideteenuse osutamiseks.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks on sideettevõtja muu hulgas kohustatud avaldama teisele poolele, kellega ta on alustanud sidumise läbirääkimisi, kogu sidumiseks vajaliku teabe, sealhulgas võrguliideste parameetrid.
\n
(4)Sideettevõtja, kes saab teiselt sideettevõtjalt teavet enne juurdepääsu või vastastikuse sidumise korra üle peetavaid läbirääkimisi, läbirääkimiste ajal või pärast neid, peab kasutama saadud teavet üksnes sel eesmärgil, milleks see on antud, ja on kohustatud kinni pidama edastatud või salvestatud teabe konfidentsiaalsusnõudest. Saadud teavet ei tohi sideettevõtja edastada kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid. [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
\n
§ 62Juurdepääsu- ja sidumislepingu sõlmimise vabadus ja vorm
\n
Sideettevõtjatel on õigus vabalt kokku leppida juurdepääsu või sidumise tehnilistes ja ärilistes tingimustes, arvestades käesoleva seaduse §-des 63–63^2 sätestatuga ja §-de 50–53 alusel sideettevõtjale kehtestatud võimalike kohustustega. Käesolevas paragrahvis nimetatud leping sõlmitakse kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 63Juurdepääsu ja sidumise kohustuste määramine
\n
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale, kes kontrollib juurdepääsu lõppkasutajale, läbivühendatavuse tagamiseks vajalikke kohustusi, kaasa arvatud kohustuse võrkude sidumiseks või sideteenuse koostalitlusvõime tagamiseks.
\n
(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib põhjendatud juhul kehtestada kohustusi numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kes tegutseb märkimisväärsel osal turust ja kellel on märkimisväärselt kasutajaid, et teha isikutevahelise side teenus koostalitlusvõimeliseks ning tagada lõppkasutajate vahel läbivühendatavus.
\n
(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustusi, kui Euroopa Komisjon on kehtestanud rakendusmeetmed, milles täpsustatakse kohustuste laadi ja ulatust. Kohustused võivad hõlmata teenuseosutaja kohustust avaldada ning lubada kasutada, muuta ja jagada asjakohast teavet riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse või muu teenuseosutaja poolt või standardite või spetsifikatsioonide kasutamise või rakendamise lubamist.
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustuse võimaldada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel juurdepääs rakendusliidestele (Application Program Interface – API) ja elektroonilistele saatekavadele (Electronic Programme Guide – EPG), kui see on vajalik, et tagada lõppkasutajatele juurdepääs digitaalsetele raadio- ja televisiooniprogrammidele.
\n
(5)Kui võrguteenust pakkuval sideettevõtjal on õigusaktide alusel õigus paigaldada vahendeid avaliku või eraomandi peale, kohale või alla, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada võrguteenuseid pakkuvale sideettevõtjale kohustusi sellisel alusel paigaldatud võrguseadmete või muu sideteenuste osutamiseks kasutatava vara, sealhulgas liinirajatiste, hoonesisese kaabelduse või väljaspool hoonet asuva kaabelduse kuni vahejaotuspunktini, ühiskasutamiseks või ühispaiknemiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatust. Käesolevas lõikes sätestatud kohustusi võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada eelkõige siis, kui teistel sideettevõtjatel puuduvad alternatiivsed juurdepääsuvõimalused keskkonnakaitse-, tervisekaitse- või ehitus- ja planeerimisnõuete ning avaliku julgeoleku tõttu.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kohustus võib seisneda selles, et võrguteenust pakkuv sideettevõtja peab kandma proportsionaalse osa ühiskasutuse ja ühispaiknemisega seotud kuludest või taluma liinirajatise, seadme või muu vara kasutamist teise sideettevõtja poolt.
\n
(7)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada võrguteenust pakkuvale sideettevõtjale käesolevas paragrahvis nimetatud kohustusi, sõltumata sellest, kas sideettevõtja on tunnistatud märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks.
\n
(8)Enne käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 63^1 ja 63^2 sätestatud kohustuse määramist konsulteeritakse §-des 47–48^1 sätestatud korras.
\n
(9)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teavitab sideettevõtjat käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 63^1 ja 63^2 nimetatud otsusest viie tööpäeva jooksul posti teel või elektrooniliselt ning avaldab otsuse oma veebilehel seitsme tööpäeva jooksul selle tegemise päevast arvates.
\n
(10)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud andma huvitatud isikule tema taotluse alusel informatsiooni käesoleva seaduse § 60 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud vahendite liigi, kättesaadavuse ja geograafilise asukoha kohta. Nimetatud vahendid ja neile juurdepääsu tingimused ei ole käsitatavad ärisaladusena.
\n
(11)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab käesoleva paragrahvi lõigete 1–4, käesoleva seaduse § 63^1 lõigete 1 ja 2 ning § 63^2 lõigete 1, 3 ja 5 alusel kehtestatud kohustused üle pärast viie aasta möödumist nende kehtestamisest arvates ning otsustab nimetatud kohustuste muutmise või kehtetuks tunnistamise vajaduse. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 63^1. Hoonesisesele sidevõrgule juurdepääsu kohustuse määramine
\n
(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus huvitatud isiku põhjendatud taotluse korral kehtestada sideettevõtjale või võrguelemendi omanikule kohustus võimaldada juurdepääs talle kuuluvale hoonesisesele juhtmestikule ja kaablitele ning seotud vahenditele ja teenustele või väljaspool hoonet asuva juhtmestiku esimese kontsentratsiooni- või jaotuspunktini, kui nimetatud võrguelementide dubleerimine on majanduslikult ebatõhus või füüsiliselt raskendatud, arvestades läbipaistvust, mittediskrimineerimist ja juurdepääsukulude jaotamist. Kui see on tehniliselt või majanduslikult põhjendatud, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada juurdepääsukohustusi aktiivsele või virtuaalsele sidevõrgule.
\n
(2)Kui turuanalüüsi tulemusena selgub, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ei ole piisav, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet laiendada nimetatud kohustuse ulatust esimesest kontsentratsiooni- või jaotuspunktist kaugemale, kuni punktini, mille ta määrab kindlaks kui lõppkasutajale lähima punkti, mis on suuteline majutama piisava arvu lõppkasutajate ühendusi, et olla juurdepääsu taotleja jaoks majanduslikult tasuv. Nimetatud kohustuse laiendamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti suuniseid.
\n
(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei kohalda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse laiendamise õigust, kui:
\n
1)kohustuse kehtestamine kahjustaks majanduslikult uue sidevõrgu kasutusele võtmist;
\n
2)sideettevõtja vastab käesoleva seaduse § 56^3 lõikes 1 sätestatud tingimustele ning teeb teisele sideettevõtjale kättesaadavaks mõistliku ja samasuguse alternatiivse vahendi juurdepääsuks lõppkasutajatele, pakkudes väga suure läbilaskevõimega võrgule juurdepääsu õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel.
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud erandit kohaldada ka teistele sideettevõtjatele, kes pakuvad õiglastel, mittediskrimineerivatel ja mõistlikel tingimustel juurdepääsu väga suure läbilaskevõimega võrgule.
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 sätestatud õiguse jätta kohaldamata, kui sidevõrgu ehitust on osaliselt või täielikult rahastatud riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest.
\n
(6)Sidevõrgu lõpp-punkti asukoha määramisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse Euroopa Sideameti suuniseid. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 63^2. Raadiosidevõrgu ühiskasutuse kohustuse määramine
\n
(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus kehtestada sideettevõtjale kohustusi seoses raadiosidevõrgu passiivse taristu ühiskasutusega või asukohapõhise rändlusjuurdepääsu lepingu sõlmimisega, kui see on vajalik raadiosagedusi kasutava sideteenuse osutamiseks ja ühelegi sideettevõtjale ei ole õiglastel ja mõistlikel tingimustel pakutud juurdepääsu lõppkasutajale.
\n
(2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustusi kehtestada, kui see on sätestatud sagedusloa tingimustega ning kui sagedusloaga määratud kasutuspiirkonnas esineb raadiosagedusi kasutava sideteenuse või -võrgu turupõhisel kasutuselevõtul majanduslikke või füüsilisi takistusi, mistõttu on lõppkasutajate juurdepääs sideteenusele piiratud või puudub.
\n
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuste rakendamine ei anna tulemusi, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestada sideettevõtjale kohustuse jagada aktiivset taristut.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud kohustuse kehtestamisel võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet arvesse:
\n
1)vajadust suurendada ühenduvust Euroopa Liidu peamistel transpordikoridoridel ja konkreetsetes piirkondades;
\n
2)võimalust suurendada lõppkasutajale sideteenuse valikut ja kvaliteeti;
\n
3)raadiosageduste efektiivset kasutamist;
\n
4)taristu ühiskasutuse tehnoloogilist teostatavust ja sellega seotud tingimusi;
\n
5)taristu- ja sideteenusepõhist konkurentsiolukorda;
\n
6)tehnoloogilist innovatsiooni;
\n
7)taristuomaniku valmidust taristu kasutusele võtta.
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib kehtestada passiivse taristu ühiskasutuse või juurdepääsu kohustustest kasu saavale sideettevõtjale kohustuse jagada raadiosagedust vastava piirkonna taristu omanikuga kõnealuses piirkonnas. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 64Juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmise tingimused
\n
(1)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kehtestanud sideettevõtjale juurdepääsu või sidumise kohustuse kooskõlas käesoleva seaduse § 50 lõike 1 punktiga 5 või §-dega 63–63^2 , on vastav sideettevõtja kohustatud sõlmima sidumis- või juurdepääsulepingu ja võimaldama juurdepääsu võrkudele, seadmetele või teenustele ning siduma võrgud või seadmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt antud mõistliku tähtaja jooksul, arvestades, et juurdepääsuks või sidumiseks kohustatud sideettevõtjal võib olla vaja luua sidumiseks või juurdepääsuks tehnilised tingimused, sealhulgas paigaldada seadmed. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(2)Sideettevõtja, kelle suhtes on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kehtestanud juurdepääsu või sidumise kohustuse, on kohustatud juurdepääsu ja sidumise kohustuse täitmisel vastavalt kohustuse iseloomule täitma järgmisi nõudeid: [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
1)võimaldama kasutada võrgu seadmeid, ehitisi ning liinirajatisi võrdsetel tingimustel ja kvaliteediga, millega ta seda ise osutab oma ema- ja tütarettevõtjale, klientidele või äripartneritele;
\n
2)võimaldama juurdepääsuks või sidumiseks taotluse esitanud ettevõtjal saada juurdepääsuks ja sidumiseks vajalikku teavet;
\n
3)kasutama juurdepääsu või sidumisega seoses saadud teavet üksnes vastava teenuse osutamiseks ning mitte avaldama seda kolmandale isikule, eelkõige teisele struktuuriüksusele, tütarettevõtjale ega partnerile, kellele selline teave võiks anda konkurentsieeliseid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; [RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
\n
4)mitte piirama oma klientide juurdepääsu teise sideettevõtja poolt osutatavatele teenustele.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 esitatud loetelu ei välista selles loetlemata nõuete järgimise kohustust, mis tuleneb seadusest või heas usus läbirääkimiste pidamise kohustusest.
\n
§ 65Juurdepääsust ja sidumisest keeldumine
\n
(1)Sideettevõtja võib lõpetada lepingueelsed läbirääkimised ja keelduda juurdepääsu- või sidumislepingu sõlmimisest, kui:
\n
1)sidumise või juurdepääsu tehnilise võimaluse loomine on ebamõistlikult koormav või
\n
2)sidumine või juurdepääs kahjustab tema võrgu terviklikkust.
\n
(2)Sideettevõtja, kellel on vastavalt käesolevale seadusele kliendiliinile juurdepääsu võimaldamise kohustus, võib keelduda juurdepääsu võimaldamisest lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele ka juhul, kui selleks puudub vastavat kliendiliini kasutava lõppkasutaja nõusolek või juurdepääs seab ohtu eraelu puutumatuse. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
§ 66Juurdepääsu piiramine
\n
(1)Sideettevõtja, kes on sõlminud juurdepääsu- või sidumislepingu, võib piirata teise lepingupoole juurdepääsu sidevõrgule, kui:
\n
1)teine lepingupool ei ole tasunud temale osutatud teenuse eest tähtaegselt,
\n
2)teine lepingupool on ühendanud sidevõrguga mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme ja see häirib sidevõrgu tööd või sideettevõtja teisi kliente,
\n
3)sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadmete või liinirajatiste paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,
\n
4)teenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendatud või sellega seotud teine sidevõrk ei vasta juurdepääsu või sidumise tingimustele ning ei ole tagatud nende võrkude häireteta koostalitlusvõime,
\n
5)tekib oht sidevõrgu terviklikule toimimisele,
\n
6)see on vajalik isikuandmete ja muude andmete kaitse tagamiseks seaduses sätestatud ulatuses,
\n
7)see on vajalik eriolukorra, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra tõttu,
\n
8)see on ette nähtud juurdepääsu- või sidumislepingus või
\n
9)see tuleneb õigusaktist.
\n
(2)Juurdepääsu piiramine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 4 ettenähtud alustel on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teatab teisele lepingupoolele juurdepääsu piiramisest vähemalt 30 päeva ette. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(3)Sideettevõtja peab sidevõrgule juurdepääsu piiramisel jälgima, et piiramine põhineks olukorra objektiivsel hinnangul ja piirangu ulatus oleks minimaalne, et tagada sidevõrgu normaalne töö, välja arvatud juhul, kui piirang on rakendatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel. Sideettevõtja peab andma võimaluse kõrvaldada piirangu rakendamise põhjus. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(4)Sideettevõtja peab teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangu rakendamisega seotud lepingupoolt nii kiiresti kui võimalik otse või massiteabevahendite kaudu piirangu rakendamise põhjusest, olemusest, ulatusest ja kestusest ning võtma tarvitusele vajalikud meetmed, et tagada sideteenuste kättesaadavuse taastamine. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 67Digitaalse televisiooni- ja raadioteenuse tingimusjuurdepääsu süsteemid
\n
(1)Sideettevõtja, kes pakub tingimusjuurdepääsu süsteeme, on kohustatud tagama, et tingimusjuurdepääsu süsteemid võimaldaksid tehniliselt läbi viia kulupõhist ristkontrolli teenuste üle, mida osutavad tingimusjuurdepääsu süsteemide abil teised sideettevõtjad.
\n
(2)Sideettevõtja, kes osutab tingimusjuurdepääsu teenust televisiooni- või raadioteenuse osutajale ning kelle tingimusjuurdepääsu teenusest sõltub televisiooni- või raadioteenuse osutaja juurdepääs potentsiaalsetele vaatajatele ja kuulajatele, on kohustatud:
\n
1)osutama televisiooni- või raadioteenuse osutajale õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel tehnilisi teenuseid, mis võimaldavad dekodeerimisvahenditega varustatud vaatajatel ja kuulajatel vastu võtta televisiooni- või raadioteenuse osutaja digitaalselt edastatavaid teenuseid;
\n
2)pidama oma raamatupidamises eraldi arvestust tegevuse kohta tingimusjuurdepääsu teenuse osutajana. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 24.03.2011]
\n
(3)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva seaduse §-de 44–44^2 alusel läbiviidud turuanalüüsi tulemusena, et sideettevõtjal ei ole asjaomasel turul märkimisväärset turujõudu, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikega 2 kehtestatud kohustusi muuta või nendest vabastada, kui see ei kahjusta:
\n
1)lõppkasutaja juurdepääsu käesoleva seaduse § 90 kohaselt määratletud teenusele ja
\n
2)konkurentsi turul, mis on seotud meediateenuse jaemüügi ning tingimusjuurdepääsu süsteemiga. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 68Juurdepääsu ja sidumisega seotud kaebuste lahendamine
\n
(1)Juurdepääsu või sidumisega seotud kaebused lahendab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, juhindudes käesoleva seaduse §-st 149. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(2)Kaebuse korral seoses käesoleva seaduse §-s 66 sätestatud piirangute rakendamisega juhindutakse käesoleva seaduse §-s 149 sätestatud vaidluste lahendamise korrast, arvestades järgmisi erisusi:
\n
1)piirangut rakendanud isik peab andma Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile kirjaliku selgituse piirangu rakendamise kohta viie päeva jooksul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti vastava nõude saamisest arvates; [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet lahendab kaebuse 10 tööpäeva jooksul avalduse saamise päevast arvates; [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
3)kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsustab, et teisele sideettevõtjale kehtestatud piirang on õigusvastane, teeb ta piirangut rakendanud ettevõtjale ettekirjutuse rikkumise viivitamatuks lõpetamiseks. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
7. peatükk UNIVERSAALTEENUS
\n
1. jagu Universaalteenuse osutamine
\n
§ 69Universaalteenuse mõiste ja eesmärk
\n
() Universaalteenus on Euroopa Liidu õigusega kindlaks määratud tehnilistele ja kvaliteedinõuetele vastav teenuste kogum, mis tagatakse seda soovivale lõppkasutajale käesolevas peatükis sätestatud ulatuses ja kindlaks määratud kvaliteediga, sõltumata lõppkasutaja asukohast, ühesugusena ning taskukohase hinnaga. Universaalteenus on:
\n
1)ühendus sidevõrguga fikseeritud asukohas, mis võimaldab telefoniteenust;
\n
2)taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet;
\n
3)kõikehõlmava üldkasutatava elektroonilise numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse kättesaadavus. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
§ 70Ühendus sidevõrguga fikseeritud asukohas
\n
() Käesoleva seaduse § 69 punktis 1 nimetatud ühendus sidevõrguga peab võimaldama:
\n
1)kõnede tegemist ja vastuvõtmist;
\n
2)faksi saatmist ja vastuvõtmist;
\n
3)andmesideteenuse kasutamist andmeedastuskiirusega, mis on piisav toimivaks Interneti-ühenduseks, arvestades lõppkasutajate enamiku kasutatavat riist- ja tarkvara. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
§ 71Taksofoniteenus ja muu avaliku juurdepääsuga sideteenus
\n
(1)Taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet, on kõnede tegemise ja vastuvõtmise võimalus üldkasutatava terminalseadme vahendusel.
\n
(2)Taksofoniteenus või muu avaliku juurdepääsuga sideteenus, mis võimaldab kõnet, peab võimaldama tasuta kõnede tegemist hädaabinumbrile 112 maksevahendit kasutamata. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 72Universaalteenuse osutamise kohustus
\n
(1)Universaalteenuse osutamise kohustus on käesolevas seaduses sätestatud korras käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 nimetatud teenuse osutamine lõppkasutajale. Universaalteenuse osutamise tingimused sätestatakse riigi ja ettevõtja vahelise universaalteenuse lepinguga.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 2 sätestatud teenuste osas saab universaalteenuse lepingu sõlmida üksnes sideettevõtjaga.
\n
(3)Universaalteenuse osutamise kohustuse aluseks on universaalteenuse leping, mille sõlmivad sideettevõtja ja riik, keda esindab valdkonna eest vastutav minister või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet valdkonna eest vastutava ministri volitusel. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(4)Universaalteenuse lepinguga määratakse muu hulgas kindlaks:
\n
1)kohustus osutada käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenust seda soovivale lõppkasutajale lepinguga määratud piirkonnas;
\n
2)tähtaeg, mille jooksul on universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja kohustatud sõlmima lõppkasutajaga käesoleva seaduse §-des 95^1 ja 96 sätestatud nõuetele vastava liitumislepingu käesoleva seaduse § 69 punktis 1 sätestatud teenuse osutamiseks; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
3)lõppkasutajalt universaalteenuse osutamise eest võetav taskukohane tasu sidevõrguga ühenduse loomise ja selle säilitamise eest vastavalt käesoleva seaduse §-le 74 ning § 69 punktides 2 ja 3 sätestatud teenuste eest; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
4)universaalteenuse osutamise eest maksimaalselt makstav tasu;
\n
5)lepingu kehtimise aeg;
\n
6)lepingu lõppemist ja muutmist käsitlevad sätted;
\n
7)sanktsioonid lepingu rikkumise eest.
\n
§ 73Universaalteenuse osutamise kohustusega ettevõtja määramine
\n
(1)Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste osutaja määratakse avalikul konkursil, mille tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Kui universaalteenuse osutamise lepingu alusel universaalteenuse osutamise eest eeldatavalt makstav tasu ületab riigihangete seaduse § 14 lõikes 2 nimetatud määra, korraldatakse riigihange riigihangete seaduses sätestatud korras. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud avalik konkurss või riigihange ebaõnnestub, teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet otsuse, millega kehtestab universaalteenuse osutajale, kellel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal oli universaalteenuse osutamise kohustus, universaalteenuse osutamise kohustuse avaliku konkursi või riigihanke korraldamise ajal kehtinud tingimustel kuni käesoleva seaduse § 72 lõikes 3 nimetatud lepingu sõlmimiseni. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaliku konkursi või riigihanke korraldab Justiits- ja Digiministeerium või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet valdkonna eest vastutava ministri volitusel. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja määramisel arvestatakse vajadust tagada universaalteenuse osutamine kuluefektiivsel ja konkurentsi mittekahjustaval viisil taskukohase hinnaga lühikeses ja pikas perspektiivis kooskõlas käesoleva seaduse §-s 134 sätestatud eesmärkidega.
\n
(5)Käesoleva seaduse § 69 punktides 1–3 sätestatud teenuste pakkujat võib määrata eraldi:
\n
1)iga nimetatud teenuse osas käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud konkursi või riigihanke korraldaja poolt määratud piirkonnas või
\n
2)iga nimetatud teenuse puhul käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud piirkonnas, kus sideettevõtja omab olulist vahendit konkurentsiseaduse tähenduses. [RT I, 05.07.2013, 1 - jõust. 15.07.2013]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1 ja 2 sätestatud piirkonna määramise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
(7)Käesoleva seaduse § 69 punktis 2 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav, arvestades lõppkasutajate elu- või asukohta, taksofonide arvu ning teenuse kättesaadavust sotsiaalsete erivajadustega inimestele.
\n
(8)Käesoleva seaduse § 69 punktis 3 sätestatud teenuse pakkuja määratakse üksnes juhul, kui nimetatud teenus ei ole lõppkasutajale taskukohase hinnaga mõistlikult kättesaadav.
\n
(9)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel määratud universaalteenuse osutaja kavatseb kogu oma juurdepääsuvõrgu või osa sellest üle anda eraldiseisvale juriidilisele isikule, peab ta sellest enne teavitama Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, kes hindab kavandatava tehingu mõju juurdepääsu pakkumisele määratud piirkonnas ja telefoniteenuse osutamisele vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatule ning vajaduse korral kehtestab, muudab või tühistab vastavad erikohustused. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
(10)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kohustatud teavitama Euroopa Komisjoni universaalteenuse kohustusega ettevõtjast ja temale kehtestatud kohustustest. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet avalikustab nimetatud teabe oma veebilehel. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
§ 74Lõppkasutajalt universaalteenuse eest võetav tasu
\n
(1)Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke alusdokumentides peab sisalduma universaalteenuse pakkuja poolt lõppkasutajalt võetav taskukohane tasu käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 sätestatud teenuste eest. [RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taskukohase tasu määrab valdkonna eest vastutav minister Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ettepanekul mõlema käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 3 nimetatud teenuse osas ühesugusena kogu riigi territooriumil. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 75Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulud
\n
(1)Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada taotluse universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud ebamõistlikult koormavate kulude hüvitamiseks. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(2)Universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude hindamisel kontrollib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud kulude põhjendatust. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(3)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemusel, et universaalteenuse kohustusega sideettevõtjale on universaalteenuse osutamise kohustuse täitmine ebamõistlikult koormav, võttes arvesse sideettevõtjale nimetatud kohustuse täitmisega kaasnevat tulu ja turueeliseid, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet universaalteenuse osutamise kohustusega seotud kulude hüvitamise käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ulatuses. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kulude hüvitamine toimub universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale üksnes ulatuses, milles käesoleva seaduse §-s 74 nimetatud lõppkasutajalt võetav tasu ei võimalda universaalteenuse osutamise kohustuse täitmisega seotud põhjendatud kulude katmist ja mõistliku kasumi saamist.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud kulude hindamise ja hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
§ 76Universaalteenuse osutaja määramise erisused
\n
(1)Käesoleva seaduse § 73 lõikes 1 nimetatud konkursi tingimustes või riigihanke alusdokumentides peab sisalduma pakkuja kohustus esitada vähemalt järgmised andmed: [RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
\n
1)universaalteenuse osutamisega lisanduvad kulud ja kaasnevad tulud;
\n
2)käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud, universaalteenuse kohustuseta tehtava tavapärase äritegevuse kulud ja seni tehtud kulude alusel planeeritavad lõppkasutaja sidevõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning käesoleva seaduse § 69 punktides 2 ja 3 nimetatud teenuste tasud; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
3)lõppkasutaja sidevõrguga ühendamise ja selle kaudu pakutavate teenuste kombineeritud tasuskeemid ning ette- ja järelmaksu võimalused; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
4)andmed sideettevõtja klientide arvu suurenemise ja klientide rahulolu kohta pakkumise esitamisele eelnenud aastal.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud kulude määramisel:
\n
1)arvestatakse üksnes universaalteenuse osutamise kohustuse täitmiseks vajalikke kulutusi;
\n
2)jäetakse arvestamata kulud, mida sideettevõtja kannaks ka universaalteenuse osutamise kohustuseta (tavapärase äritegevuse kulud), ning kulud, mis on tehtud enne pakkumise esitamise kalendriaasta algust.
\n
§ 77Liitumislepingu sõlmimine lõppkasutajaga
\n
Lõppkasutaja ja universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja vahelisele liitumislepingule kohaldatakse käesoleva seaduse 9. peatüki sätteid.
\n
§ 78Universaalteenuse kohta andmete avaldamine
\n
(1)Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja teeb avalikkusele kättesaadavaks vähemalt järgmised universaalteenuse osutamist puudutavad andmed: [RT I, 10.05.2014, 1 - jõust. 20.05.2014]
\n
1)esmakordse ühenduse loomise aeg;
\n
2)rikete arv juurdepääsuliini kohta;
\n
3)rikete parandamise aeg;
\n
4)operaatorteenuste vastamise aeg;
\n
5)numbriinfoteenistusele esitatud päringule vastamise aeg;
\n
6)töökorras taksofonide suhe taksofonide koguarvu;
\n
7)arvete õigsusega seotud kaebuste arv.
\n
(2)Avalikkusele kättesaadavaks tehtud andmed tuleb esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud andmete õigsust ja võrreldavust võib kontrollida Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tellimusel vastavaid eriteadmisi omav sõltumatu isik universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel, kui sideettevõtja ei nõustu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt läbiviidud andmete kontrolli tulemusega. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(3)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitatud andmeid on käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kontrollitud universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja arvel ning kontrolli tulemused kinnitavad sideettevõtja esitatud andmete õigsust ja võrreldavust, hüvitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet sideettevõtjale kontrolli eest tasutud summa mõistlikus ulatuses. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(4)Valdkonna eest vastutav minister võib andmetele ligipääsu tagamiseks täpsustada käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel avalikkusele kättesaadavaks tehtavate andmete sisu, vormi ja avalikkusele kättesaadavaks tegemise viisi.
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjat kohustada mõistliku tähtaja jooksul vähendama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud ühendamise aega ning punktis 2 sätestatud rikete arvu, arvestades sideettevõtja tehnilisi ja majanduslikke võimalusi. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 79Kulutuste kontrollimine
\n
(1)Universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtja peab universaalteenuse osutamisel andma lõppkasutajale universaalteenuse kasutamisega seotud kulutuste kontrollimiseks järgmised võimalused:
\n
1)teenuse eest arve esitamine selliselt, et selles on eraldi välja toodud tasud sidevõrguga ühenduse loomise ja säilitamise ning telefoniteenuse kasutamise eest; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
2)väljuvate kõnede piiramine, mis võimaldab piirata teatud tüüpi kõnede tegemist või teatud tüüpi numbritele helistamist;
\n
3)sidevõrgu ja telefoniteenuse kasutamise eest tasumine ettemaksuna; [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
4)sidevõrguga ühenduse loomise tasu ajatamine vastavalt lepingule. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 sätestatud võimalused peab andma üksnes tarbijale.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud võimaluste kasutamine on tarbijale tasuta. Muudele lõppkasutajatele on tasuta käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud teenus.
\n
§ 80Andmete edastamine numbriinfokataloogile ja numbriinfoteenistusele
\n
(1)Kui vastavalt käesoleva seaduse §-le 73 on ettevõtjale määratud § 69 punktis 3 sätestatud teenuse osutamise kohustus, edastab telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja tema poolt osutatava telefoni- või mobiiltelefoniteenuse kliendi nime ja numbrite kohta käivad andmed käesoleva seaduse §-s 73 nimetatud ettevõtjale vähemalt kord kalendriaastas, kui klient on andmete avaldamisega nõustunud.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmete edastamise eest võib telefoni- või mobiiltelefoniteenuse osutaja nõuda mõistlikku tasu. Nimetatud tasu peab olema kulupõhine ja võib sisaldada mõistlikku kasumit.
\n
2. jagu Universaalteenuse rahastamine
\n
§ 81Rahastamise allikas
\n
(1)Käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud kulud hüvitatakse universaalteenuse makse tasumise kohustusega (edaspidi rahastamiskohustus) sideettevõtja poolt tasutavast universaalteenuse maksest.
\n
(2)Universaalteenuse maksest hüvitatakse üksnes kulu käesoleva seaduse § 69 punktides 1 ja 2 sätestatud universaalteenuste osutamise eest.
\n
§ 82Universaalteenuse makse
\n
Universaalteenuse makse on rahastamiskohustusega sideettevõtja poolt tasutav makse käesoleva seaduse §-s 75 nimetatud kulude hüvitamiseks.
\n
§ 83Universaalteenuse makse määr
\n
[Kehtetu - RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
§ 83^1. Universaalteenuse makse määr
\n
[Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 83^2. Universaalteenuse makse määr
\n
(1)Universaalteenuse makse määr on 0,01–1 protsenti rahastamiskohustusega sideettevõtja eelmise majandusaasta sideteenuste käibest.
\n
(2)Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra hiljemalt kolm kuud enne kalendriaasta algust, arvestades:
\n
1)käesoleva seaduse §-s 75 sätestatud ebamõistlikult koormavate kulude põhjendatust ja suurust;
\n
2)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 koostatud aruandeid.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud makse määra suuruse kehtestamisel järgitakse läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja proportsionaalsuse põhimõtteid. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2028]
\n
§ 84Rahastamiskohustusega sideettevõtja
\n
(1)Rahastamiskohustus on sideettevõtjal, kellel on käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatud teate esitamise kohustus ja kelle sideteenuste käive kalendriaastas ületab 383 500 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(2)Rahastamiskohustus tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui nimetatud isik esitas või oleks pidanud esitama käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud teate.
\n
(3)Rahastamiskohustus lõpeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikul hetkest, kui see isik esitas majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 34 nimetatud teate tegevuse lõpetamise kohta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(4)Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb enne kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks kalendrikuu algusest.
\n
(5)Kui rahastamiskohustus tekib või lõpeb pärast kalendrikuu 15. kuupäeva, loetakse rahastamiskohustus tekkinuks või lõppenuks järgnevast kalendrikuust.
\n
§ 85Universaalteenuse makse tasumine
\n
(1)Universaalteenuse makse tasutakse 1/3 suuruste osadena 15. maiks, 15. septembriks ja 15. jaanuariks.
\n
(2)Universaalteenuse makse tasumiseks saadab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavasisulise teate vähemalt 30 päeva enne universaalteenuse makse tasumise tähtpäeva. [RT I 2007, 66, 408 - jõust. 01.01.2008]
\n
(3)Kui kalendriaastal tasutud universaalteenuse maksed ületasid sellel kalendriaastal universaalteenuse osutamise kohustusega sideettevõtjale vastavalt käesoleva seaduse §-le 75 hüvitatud kulusid, jäetakse kalendriaastal tasutud kasutamata universaalteenuse maksed tulevaste maksete ettemakseks.
\n
(4)Rahastamiskohustuse lõppemisel tasutud universaalteenuse makseid ei tagastata.
\n
§ 86Universaalteenuse makse laekumine ja kasutamine
\n
(1)Universaalteenuse makse laekub riigieelarvesse.
\n
(2)Universaalteenuse makse riigieelarvesse laekumise ja selle kasutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
8. peatükk SIDETEENUSE OSUTAMISELE ESITATAVAD NÕUDED
\n
§ 87Sideteenuse osutamisele ja sidevõrkudele esitatavad nõuded ning sideteenuse kvaliteet
\n
(1)Sideettevõtjad peavad sideteenuse osutamisel juhinduma järgmistest põhimõtetest ja eesmärkidest:
\n
1)sidevõrgu toimimise turvalisuse tagamine;
\n
2)sidevõrgu terviklikkuse säilitamine;
\n
3)edastatud või talletatud teabe kaitse tagamine;
\n
4)sidevõrkude ja -teenuste koostalitlusvõime tagamine;
\n
5)tervise- ja keskkonnanõuete järgimine;
\n
6)planeeringu- ja maakorraldusnõuete järgimine;
\n
7)sideteenuse kvaliteedi tagamine;
\n
8)kahjulike ja häirivate mõjutuste vältimine maailmaruumis või Maal asuvate muude tehniliste süsteemide vahel;
\n
9)avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamine;
\n
10)kehtivate nõuete järgimise kontrollimine, andmete esitamine ja statistika korraldamine;
\n
11)sideteenuseturul vaba konkurentsi kahjustava tegevuse vältimine.
\n
(2)Vabariigi Valitsus võib, lähtudes käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud põhimõtetest ja eesmärkidest, kehtestada sidevõrkude tehnilised nõuded ja nõuded sideteenuse osutamisele, kui see on vajalik:
\n
1)klientide kaitseks,
\n
2)numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuses klientide kohta teabe avaldamiseks,
\n
3)hädaabinumbriga 112 ühenduse tagamiseks ja hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku asukoha tuvastamiseks, [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
4)avaliku korra ja riigi julgeoleku tagamiseks,
\n
5)erivajadustega inimestele sideteenuse osutamiseks,
\n
6)sidevõrkude vastastikuseks sidumiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks või
\n
7)sidumispunktide asukoha määramiseks,
\n
8)üleeuroopaliselt harmoniseeritud 116-algusega lühinumbriga ühenduse tagamise edendamiseks. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011] (2^1) [Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] (2^2) [Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(3)Sideettevõtja peab tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikult kättesaadavaks informatsiooni tema poolt lõppkasutajatele osutatavate sideteenuste kvaliteedi kohta ja erivajadusega inimestele samaväärse juurdepääsu tagamiseks kasutusele võetud meetmete kohta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(4)Teenuse osutaja, kelle teenust tarbib vähemalt 10 000 lõppkasutajat, on hädaolukorra seaduse § 36 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja vastava teenuse puhul. [RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(5)Multipleksimisteenuse osutaja ja sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, on üldhuviteenuse osutaja majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. [RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(6)Kui internetiühenduse teenuse või isikutevahelise side teenuse osutaja esitab tarbijale arve tarbitud sideteenuse aja või andmemahu eest, tagab ta tarbijale mõistliku võimaluse teenuse kasutamise andmemahu jälgimiseks ja teavitab tarbijat kasutatud andmemahust enne sideteenuse lepingus kokkulepitud andmemahu täitumist. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 87^1. Kliendi identifitseerimismooduli ja terminalseadme kasutamisele esitatavad nõuded
\n
(1)Kliendi identifitseerimismooduli kloonimine või muutmine on keelatud.
\n
(2)Kliendi identifitseerimismoodulit on lubatud kasutada ainult liitumislepingus ettenähtud tingimustel.
\n
(3)Terminalseadme identifitseerimiskoodi muutmine on keelatud, välja arvatud juhul, kui seda teeb terminalseadme tootja või tema poolt kirjalikult volitatud isik. [RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]
\n
§ 87^2. Sidevõrkude ja -teenuste turvalisuse ning terviklikkuse tagamine
\n
[Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 4 - jõust. 01.01.2026]
\n
§ 87^3. Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks
\n
(1)Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut.
\n
(2)Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara saab ohustada riigi julgeolekut:
\n
1)selle tootjast või hooldus- või tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu (edaspidi kõrge riskiga riist- või tarkvara);
\n
2)riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu.
\n
(3)Kõrge riskiga riist- või tarkvara hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet selle kohta, kas selle tootja või hooldus- või tugiteenuse pakkuja:
\n
1)asukoht või peakontor on riigis (edaspidi asukohariik), mis ei ole Euroopa Liidu, Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni (edaspidi NATO) või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (edaspidi OECD) liikmesriik;
\n
2)asukohariigis ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi;
\n
3)asukohariigis ei kaitsta muu riigi isikute intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladust;
\n
4)asukohariik käitub küberruumis agressiivselt;
\n
5)asukohariigile on Euroopa Liidu, NATO või OECD liikmesriigid omistanud küberrünnakuid;
\n
6)allub sõltumatu kohtuliku kontrollita asukohariigi või muu välisriigi valitsusele või riigiasutusele;
\n
7)asukohariik või muu välisriik võib kohustada teda tegutsema Eesti riigi julgeolekut ohustaval viisil;
\n
8)majandustegevus ei põhine turupõhisel konkurentsil või selleks ei ole asukohariigis loodud piisavaid tingimusi;
\n
9)omandistruktuur, organisatsiooniline ülesehitus või juhtimisstruktuur ei ole läbipaistev;
\n
10)rahastamine ei ole läbipaistev;
\n
11)tooted või teenused sisaldavad turvanõrkusi ning nende kõrvaldamiseks ei ole rakendatud piisavaid turvameetmeid;
\n
12)ei ole järjepidevalt võimeline tagama toodete või teenuste tarneid, välja arvatud vääramatu jõu tõttu.
\n
(4)Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud teavitama sidevõrgus kasutatavast riist- ja tarkvarast Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teavitamiskohustuse ulatuse ning täpsemad nõuded, kohustuse täitmise tähtaja ja teavituse esitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
\n
(6)Riigi julgeoleku tagamiseks on sideettevõtja kohustatud taotlema sidevõrgu riist- või tarkvara kasutamiseks loa (edaspidi riist- või tarkvara kasutusluba) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt.
\n
(7)Riist- või tarkvara kasutusloa taotlemise kohustuse ulatuse, täpsemad nõuded, menetluse tähtaja ja korra ning kasutusloa tähtaja erisused kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 7 nimetatud määruste andmisel arvestab Vabariigi Valitsus sidevõrgu, selle riist- või tarkvara ning selle kaudu osutatava sideteenuse olulisust ning neist tulenevaid võimalikke ohte riigi julgeolekule. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 87^4. Riist- või tarkvara kasutusloa menetlus
\n
(1)Riist- või tarkvara kasutusloa taotluse saamisel küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet julgeolekuasutustelt ja Riigi Infosüsteemi Ametilt arvamuse, kas sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara ohustab riigi julgeolekut. Kui saadud arvamuse kohaselt võib riist- või tarkvara ohustada riigi julgeolekut, küsib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet enne sideettevõtja riist- või tarkvara kasutusloa taotluse lahendamist kooskõlastuse Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni põhimääruses nimetatud organilt (edaspidi haldusorgan).
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kooskõlastamisel hindab haldusorgan, kas riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine ohustab riigi julgeolekut. Haldusorgan võib kooskõlastamisel teha ettepaneku keelata riist- või tarkvara kasutusloa taotluses nimetatud riist- või tarkvara kasutamine või seada selle kasutamisele tingimused. Riist- või tarkvara kasutamise tingimus võib muu hulgas olla kasutamise tähtaeg, kasutamine teatud sidevõrgu osades, funktsioonides või seadistustega.
\n
(3)Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatuga, otsustab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet riist- või tarkvara kasutusloa taotluse rahuldamise, tingimusliku rahuldamise või rahuldamata jätmise.
\n
(4)Riist- või tarkvarale, mis ei ohusta riigi julgeolekut, antakse kasutusluba kaheksaks aastaks. Riist- või tarkvarale, mis ohustab riigi julgeolekut, ei anta kasutusluba või antakse tingimuslik kasutusluba. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 87^5. Auditeerimine
\n
(1)Sideettevõtja, kellele on käesoleva seaduse § 87^3 alusel kehtestatud kohustused, tellib vähemalt iga kolme aasta järel alates kohustuse kehtestamisest oma tegevuse vastavusauditi, mille aruandes hinnatakse, kas sideettevõtja on sama paragrahvi alusel kehtestatud kohustused täitnud.
\n
(2)Auditi tegija peab olema sõltumatu audiitor, kes omab Rahvusvahelise Infosüsteemide Auditi ja Juhtimise Assotsiatsiooni infosüsteemide sertifitseeritud audiitori sertifikaati või samaväärset sertifikaati.
\n
(3)Auditi tegija esitab auditi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
\n
(4)Auditi tegemise kulud katab sideettevõtja.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud auditeerimiskohustuse sisu ning auditi esitamise aja ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 88Hädaabinumbrile ja julgeolekuasutusele helistamine ning helistaja asukoha määramine
\n
[RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
\n
(1)Sideettevõtja, kes osutab numbripõhist isikutevahelise side teenust, sealhulgas spetsiaalset numbripõhist isikutevahelise side teenust, peab tagama sidevõrgu toimimise selliselt, et iga sidevõrgu kaudu oleks tagatud tasuta hädaabiühenduse loomine hädaabinumbriga 112. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 28.06.2025]
\n
(2)Mobiiltelefoniteenuse osutamisel peab sideettevõtja tagama juurdepääsu hädaabinumbrile 112 lühisõnumiteenuse (Short Message Service – SMS) vahendusel hädaabiteate edastamiseks oma sidevõrgu kaudu.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab Häirekeskusele tegema vahetult hädaabiühenduse loomise järel ja hädaabiteate menetlemise jooksul tasuta kättesaadavaks hädaabinumbril 112 ühendust võtnud isiku telefoninumbri, rahvusvahelise mobiilside terminalseadme tunnuse (International Mobile Equipment Identity – IMEI) ja teabe tema terminalseadme asukoha kohta.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab julgeolekuasutuse määratud julgeolekuasutuse numbrile helistamise korral tegema julgeolekuasutusele vahetult kõne ühendamise järel tasuta kättesaadavaks helistaja telefoninumbri ja teabe helistaja asukoha kohta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 89Numbri liikuvuse nõue ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamine
\n
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(1)Kliendil on õigus säilitada temale sideettevõtja kasutada antud Eesti numeratsiooniplaani kuuluv number sideettevõtja vahetamise või kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kliendi õigus ei laiene:
\n
1)telefoniteenuse vahetamisele mobiiltelefoniteenuse vastu;
\n
2)mobiiltelefoniteenuse vahetamisele telefoniteenuse vastu;
\n
3)sideteenuse lepingu kohaselt, mille korral kliendi isikut ei tuvastata;
\n
4)valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva seaduse § 29 lõike 2 alusel kehtestatud numeratsiooni kasutamise tingimuste raames kindlaks määratud numbritele.
\n
(3)Sideettevõtja on kohustatud tasuta tagama tarbija teavitamise numbri liikumisest infotelefoni ja oma veebilehe kaudu. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
(4)Numbri liikuvuse tasu peab olema kulupõhine. Tasu maksab sideettevõtja, kellega klient sõlmib uue liitumislepingu, mille üheks tingimuseks on senise numbri säilitamine.
\n
(5)Sideettevõtja vahetamise korral tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine numbri broneerimise andmekogu kaudu. Kliendi ühenduspunkti geograafilise asukoha muutumise korral tagatakse numbri liikuvuse nõude täitmine sideettevõtja vastava andmekogu või infosüsteemi vahendusel. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
(6)Numbri liikuvuse tagamiseks vajalikud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
(7)[Kehtetu - RT I 2007, 63, 397 - jõust. 17.12.2007]
\n
(8)Kui klient ütleb sideteenuse lepingu üles, peab sideettevõtja vähemalt ühe kuu jooksul lepingu ülesütlemisest arvates säilitama kliendile kasutada antud numbri, et viia see üle teise sideettevõtja juurde, välja arvatud juhul, kui klient on nimetatud õigusest loobunud. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(9)Kui see on tehniliselt teostatav, on kliendil õigus vahetada internetiühenduse teenuse osutajat selliselt, et on tagatud internetiühenduse teenuse katkematus. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(10)Internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 90Kaabelleviteenuse osutamise erinõue
\n
(1)Sideettevõtja, kes osutab kaabelleviteenust, peab tagama järgmiste programmide pideva taasedastamise:
\n
1)Eesti avalik-õigusliku meediateenuse osutaja teleprogrammid;
\n
2)vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja edastatavad ja kaabellevivõrgu piirkonnas tehnilistele nõuetele vastava signaalitugevuse juures vastuvõetavad teleprogrammid, mille edastamise eest televisiooniteenuse osutaja tasu ei nõua. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011] (1^1) Vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutajal on õigus nõuda kaabelleviteenust osutavalt sideettevõtjalt mõistlikku tasu teleprogrammide taasedastamise eest. [RT I, 07.11.2012, 1 - jõust. 08.11.2012]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud programmid edastatakse ühtse kogumina kaabelleviteenust osutava sideettevõtja ja lõppkasutaja vahel sõlmitud liitumislepingu alusel.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata programmide edastamine toimub sideettevõtja ja lõppkasutaja omavahelisel kokkuleppel.
\n
(4)Sideettevõtja peab lõppkasutajale tagama kaabelleviteenuse programmide eetrisoleku ajalise mahu täies ulatuses, kui lepingu pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
\n
(5)Nõuded käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud kaabelleviteenuse osutamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
§ 90^1. Multipleksimisteenuse osutamise erinõue
\n
(1)Multipleksimisteenuse osutaja peab avalik-õigusliku meediateenuse osutaja soovil tagama tema teleprogrammide edastamise. Avalik-õiguslik meediateenuse osutaja peab multipleksimisteenuse osutajat kirjalikult teavitama oma teleprogrammide edastamise soovist vähemalt kuus kuud enne edastamise alustamist. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
(2)Multipleksimisteenuse osutaja, kes edastab avalik-õigusliku meediateenuse osutaja ja vaba juurdepääsuga televisiooniteenuse osutaja teleprogramme, võib edastusparameetreid muuta viisil, mille tulemusel peab olema tagatud teleprogrammide vastuvõtt käesoleva seaduse ja selle alusel antud õigusaktidega sätestatud nõuete kohaselt. [RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
\n
(3)Nõuded vaba juurdepääsuga ja tingimusjuurdepääsuga teleprogrammide edastamisele ning taasedastamisele kehtestab valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 06.01.2011, 1 - jõust. 16.01.2011]
\n
§ 90^2. Audiovisuaalmeedia teenuse tervikluse tagamine teenuse edastamisel ja taasedastamisel
\n
(1)Sideettevõtjale, kes edastab või taasedastab meediateenuste seaduse § 4 lõikes 1 nimetatud audiovisuaalmeedia teenuseid, on keelatud ärilistel eesmärkidel nende teenuste lühendamine, katkestamine, muul viisil muutmine või ülekatmine ilma selle audiovisuaalmeedia teenuse osutaja selge nõusolekuta.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata:
\n
1)teenuse vastuvõtja tehtud või lubatud ja üksnes eratarbeks mõeldud ülekatmistele;
\n
2)seadme tööks või programmide valimiseks vajalikele kasutajaliideste kontrollrakendustele;
\n
3)hoiatusteadetele;
\n
4)avalikes huvides pakutavale teabele;
\n
5)subtiitritele;
\n
6)antud audiovisuaalmeedia teenuse osutaja enda pakutavatele äriteadetele;
\n
7)andmetihenduseks kasutatud meetoditele, millega vähendatakse andmefaili suurust, samas teenuse sisu muutmata;
\n
8)teistele kasutatud tehnilistele meetoditele, millega kohandatakse teenust selle levitamise viisidele, näiteks eraldusvõime ja kodeerimine. [RT I, 27.02.2022, 1 - jõust. 09.03.2022]
\n
§ 90^3. Ringhäälinguvõrgu teenuse osutamise erinõue
\n
Hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2^1 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutaja on avalik-õiguslikule meediateenuse osutajale üleriigilist ringhäälinguvõrgu teenust osutav sideettevõtja. [RT I, 08.10.2024, 1 - jõust. 18.10.2024]
\n
9. peatükk SIDETEENUSE OSUTAMINE LÕPPKASUTAJALE JA LÕPPKASUTAJA ÕIGUSTE KAITSE
\n
§ 91Sideteenuse leping
\n
(1)Sideteenuse osutamine lõppkasutajale toimub sideteenuse lepingu alusel.
\n
(2)Sideteenuse leping on liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping.
\n
(3)Sideteenuse lepingutele kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.
\n
(4)Käesolevat peatükki ei kohaldata mikroettevõtjast numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutajale, kui nimetatud ettevõtja muid sideteenuseid ei osuta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 92Sideteenuse lepingu sõlmimise vabadus
\n
(1)Sideettevõtjal ja lõppkasutajal on õigus vabalt kokku leppida sideteenuse lepingu tingimustes, arvestades käesolevast seadusest tulenevate piirangutega ja lõppkasutajate õiguste kaitseks kehtestatud kitsendustega.
\n
(2)Sideteenuse lepingu tingimus, millega piiratakse lõppkasutaja õigusi, võrreldes käesolevas seaduses sätestatuga, on tühine.
\n
§ 93Lõppkasutajaga liitumislepingu sõlmimise kohustus
\n
(1)Sidevõrguga ühendust pakkuv sideettevõtja peab isiku sellekohase avalduse alusel sõlmima temaga liitumislepingu. Liitumisleping sõlmitakse poole nõudel kirjalikult.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liitumislepingu sõlmimisest keeldumine on lubatud üksnes juhul, kui:
\n
1)avalduse esitamise ajal ei ole isiku poolt soovitud piirkonnas ja viisil terminalseadme ühendamine sidevõrguga tehniliselt võimalik,
\n
2)avalduse esitaja ei ole andnud oma isiku identifitseerimiseks või temale teadete edastamiseks vajalikke andmeid või soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise asukoha aadressi,
\n
3)avalduse esitaja annab avalduse esitamisel või soovitud liitumislepingu sõlmimisel ebaõigeid andmeid,
\n
4)avalduse esitajal on sissenõutav võlgnevus talle osutatud sideteenuste eest või
\n
5)avalduse esitaja suhtes toimub pankrotimenetlus.
\n
§ 94Liitumislepingu sõlmimise kord
\n
(1)Käesoleva seaduse § 93 lõikes 1 nimetatud sideettevõtja peab teatama liitumisavalduse esitanud isikule liitumislepingu sõlmimise võimalusest ja tähtajast 30 päeva jooksul, arvates vastava avalduse esitamisest.
\n
(2)Kui sideteenuse osutamine on tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja teatama isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates, et isikul on võimalik sõlmida sideettevõtjaga liitumisleping. Sideettevõtja ei tohi liitumislepingu sõlmimisega põhjuseta viivitada.
\n
(3)Kui sideteenuse osutamine isikule ei ole tehniliselt võimalik, peab sideettevõtja registreerima isiku avalduse liitumislepingu sõlmimiseks ja teatama tehnilise võimaluse puudumisest isikule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teates.
\n
(4)Liitumisleping sõlmitakse sideteenuse osutamise võimaluse avanemise korral avalduste laekumise järjekorras. Avalduse esitamise kuupäev võetakse selle rahuldamisel aluseks ka juhul, kui avalduse esitanud isik loovutab oma avaldusest tulenevad õigused teisele isikule või kui muudetakse avalduses märgitud ja isiku poolt soovitud sideteenuse osutamist võimaldava sidevõrguga ühendamise kohta.
\n
(5)Kahe või enama avalduse üheaegsel laekumisel sõlmitakse liitumisleping eelisjärjekorras puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse tähenduses sügava või raske puudega inimese või tema hooldaja avalduse alusel sideteenuse osutamiseks puudega inimese elukohas. Nimetatud eelisõigus ei ole üleantav.
\n
§ 95Sideteenuse kasutamise võimaluse loomine
\n
Sideettevõtja peab looma lõppkasutajale võimaluse alustada sideteenuse kasutamist 10 tööpäeva jooksul, arvates liitumislepingu sõlmimisest, kui lõppkasutaja on täitnud endale liitumislepinguga võetud kohustused.
\n
§ 95^1. Sideteenuse lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte
\n
(1)Sideettevõtja, välja arvatud masinatevahelise side teenuse osutaja, esitab sideteenuse lepingut sõlmida soovivale tarbijale enne lepingu sõlmimist lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte teenuse kohta, mida sideettevõtja pakub. Teave esitatakse selgel ja arusaadaval viisil püsival andmekandjal või kui see ei ole teostatav, siis hõlpsasti allalaaditavas vormingus, juhtides tarbija tähelepanu sellele, et dokument on kättesaadav ning dokumenteerimise eesmärgil on oluline see alla laadida.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave sisaldab vähemalt järgmist teavet:
\n
1)võlaõigusseaduse §-s 14^1 , 48 või 54 sätestatud teave olenevalt lepingu sõlmimise viisist;
\n
2)sideteenuse kvaliteedi konkreetsed parameetrid, välja arvatud internetiühenduse teenuse puhul, ja osutatava teenuse kvaliteedi miinimumtase;
\n
3)kui teenuse kvaliteedi miinimumtaset ei pakuta, tuleb see märkida;
\n
4)hinnapakett, teenuse tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
\n
5)lepingu kestus, sealhulgas soodustingimuste olemasolu korral kasutamiseks vajalik miinimumperiood ja lepingu pikendamise tingimused;
\n
6)teenuse pakkuja vahetamisega seotud kulud, periood ning kompensatsiooni- ja tagasimakse kord, mida kohaldatakse teenuse pakkuja vahetamisel tekkivate viivituste korral, ning teave vastava menetluse kohta;
\n
7)teave ettemakstud teenust kasutava tarbija õiguse kohta saada käesoleva seaduse § 89 kohase numbri liikuvuse ja internetiühenduse teenuse osutaja vahetamise korral taotluse alusel tagasimakse allesjäänud krediidi ulatuses;
\n
8)lepingu lõpetamise tingimused, ja kui see on asjakohane, siis lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tasud, sealhulgas terminalseadmega seotud kulud;
\n
9)tasumise erisused ja kahju hüvitamise võimalused juhul, kui teenus ei vasta kokkulepitud tingimustele või kui sideettevõtja ei reageeri küberintsidendile piisavalt;
\n
10)meetmed, mida sideettevõtja võtab sidevõrkude ja -teenuste terviklikkuse tagamiseks ning küberintsidentide vältimiseks vastavalt käesoleva seaduse §-le 87^2 .
\n
(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
\n
1)internetiühenduse teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt hilistuse, värina ja paketikao;
\n
2)isikutevahelise side teenuse osutamisel teenuse kvaliteedi miinimumtaset puudutava teabena vähemalt esialgse ühenduse loomise aja, rikete esinemise tõenäosuse ja kõne edastamise viivituse, kui teenuse osutajal on kontroll vähemalt mõne võrguelemendi üle või tal on sellel eesmärgil sõlmitud teenustaseme kokkulepe sidevõrgule juurdepääsu pakkuva ettevõtjaga;
\n
3)kõik teenuse osutaja kehtestatud piirangud tema tarnitud terminalseadme kasutamisele;
\n
4)hinnakirja või hinnakirja üksikasjad ja pakutava teenuse liigi, sealhulgas vajaduse korral arveldusperioodil hinnakirjaga hõlmatud andmeside mahu ja täiendava sideühiku hinna;
\n
5)eelnevalt kindlaks määratud andmesidemahuga hinnakirja puhul tarbija võimaluse kanda eelmisest arveldusperioodist kasutamata maht üle järgmisse arveldusperioodi, kui see on lepingus ette nähtud;
\n
6)teabe käesoleva seaduse § 87 lõikes 6 nimetatud mõistliku võimaluse kohta jälgida tarbitud teenuse mahtu;
\n
7)numbrid või teenused, millele kohaldatakse eritasu;
\n
8)teenusepakettide ja pakettide puhul, mis hõlmavad nii teenuseid kui ka terminalseadmeid, paketi üksikosade hinnad, kui neid turustatakse ka eraldi;
\n
9)sideettevõtja poolt tarbijale pakutavad hooldusteenused, sealhulgas hooldusteenuse liigid ja tarbijale pakutava tugiteenuse ning nende teenuste tellimise viisi;
\n
10)võimaluse saada ajakohast teavet kõigi kohaldatavate tasude ja hooldustasude kohta;
\n
11)teave teenusepaketi lepingu kestuse, kestuse pikendamise ja lepingu lõpetamise kohta ning teenusepaketi või selle elementide lõpetamise tingimused;
\n
12)isikuandmed, mis tuleb esitada enne teenuse osutamist või mida kogutakse teenuse osutamise ajal;
\n
13)erivajadusega inimesele mõeldud toote ja sideteenuse tingimused ning võimaluse saada ajakohast teavet;
\n
14)riigisiseste ja piiriüleste vaidluste lahendamise viisid;
\n
15)nõusoleku küsimise korra, kui sideettevõtja soovib pakkuda lõppkasutaja valduses oleva raadio-kohtvõrgu kaudu avalikku juurdepääsu.
\n
(4)Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutaja lepingueelse teabena:
\n
1)vastava võimaluse sõnaselge välistuse, kui teenuse osutaja ei paku sidevõrgu kaudu hädaabiühenduse loomist hädaabinumbriga 112 või juurdepääsu helistaja asukohateabele;
\n
2)lõppkasutaja andmete avaldamise tingimused vastavalt käesoleva seaduse §-dele 102–107, 111^1 , 112 ja 113, sealhulgas lõppkasutajalt tema kohta käivate andmete avaldamise, edastamise või muul viisil töötlemise kohta nõusoleku saamise tingimused ning selle andmisest keeldumise tingimused;
\n
3)hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõigetes 1–8 nimetatud nõuete rikkumise korral.
\n
(5)Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud teabele esitab internetiühenduse teenuse osutaja lepingueelse teabena:
\n
1)hüvitise maksmise korra käesoleva seaduse § 89 lõikes 9 nimetatud nõude rikkumise korral;
\n
2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120, millega nähakse ette avatud internetiühendust käsitlevad meetmed ning millega muudetakse direktiivi 2002/22/EÜ universaalteenuse ning kasutajate õiguste kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste puhul ning määrust (EL) nr 531/2012, mis käsitleb rändlust üldkasutatavates mobiilsidevõrkudes liidu piires (ELT L 310, 26.11.2015, lk 1–18), artikli 4 lõike 1 kohase teabe.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas vormingus.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lühikokkuvõte peab sisaldama vähemalt järgmist teavet:
\n
1)sideettevõtja nimi, aadress ja muud kontaktandmed;
\n
2)sideteenuse kirjeldus ja sellega seotud teiste teenuste kasutamise võimalused;
\n
3)hinnapakett, teenuste tasud, allahindlus selle olemasolu korral ja arveldamise kord;
\n
4)lepingu kestus ja lõpetamise tingimused, sealhulgas lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kaasnevad tasud ja lepingu pikendamise tingimused, kui see on asjakohane;
\n
5)erivajadusega inimestele mõeldud teenuse tingimused;
\n
6)internetiühenduse teenuse osutamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2120 artikli 4 lõike 1 punktides d ja e nimetatud teabe kokkuvõtte.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingueelne teave ja lepingu lühikokkuvõte muutuvad lepingu sõlmimisel lepingu lahutamatuks osaks ning neid saab muuta ainult juhul, kui pooled on selles sõnaselgelt kokku leppinud.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–7 osutatud teave esitatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtjale ning mittetulundusühingule, kui nad ei ole sellest loobunud. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022, lõiget 6 kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist]
\n
§ 96Sideteenuse lepingu kohustuslikud tingimused
\n
(1)Sideteenuse lepingus tuleb lisaks käesoleva seaduse §-s 95^1 nimetatud tingimustele määrata:
\n
1)sidevõrgu lõpp-punkti asukoht, välja arvatud juhul, kui ühendus sidevõrguga põhineb raadiosageduste kasutamisel;
\n
2)sidevõrguga ühendamise aeg ja tingimused.
\n
(2)Internetiühenduse teenuse ja isikutevahelise side teenuse osutaja on kohustatud tegema oma veebilehel või veebilehe puudumisel muul mõistlikul viisil avalikkusele kättesaadavaks võlaõigusseaduse § 48 lõike 1 punktis 1 ning käesoleva seaduse § 95^1 lõike 2 punktides 2–6, lõike 3 punktides 3, 9, 13 ja 14, lõike 4 punktides 1 ja 2 ning lõike 7 punktis 2 nimetatud tingimused, samuti käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud tingimused ning tema poolt sideteenuse osutamiseks kehtestatud muud tüüptingimused. Nimetatud teave tehakse kättesaadavaks selge ja arusaadava dokumendina ja masinloetaval viisil.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave esitatakse taotluse korral erivajadusega inimesele sobivas vormingus.
\n
(4)Numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja peab avaldama oma veebilehel teabe hädaabiühendusele juurdepääsu võimaldamise kohta.
\n
(5)Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, on kohustatud sideteenuse lepingu sõlmimisel teavitama tarbijat võimalusest sõlmida leping, mille maksimaalne kestus on üks aasta.
\n
(6)Tarbijaga sõlmitava tähtajalise sideteenuse leping, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse leping, ei tohi kesta kauem kui kaks aastat.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikeid 5 ja 6 ei kohaldata järelmaksulepingu kestuse suhtes, kui tarbija on eraldi lepinguga nõustunud tasuma osamakseid üksnes füüsilise ühenduse kasutuselevõtu eest. Järelmaksuleping füüsilise ühenduse kasutuselevõtuks ei hõlma terminalseadet.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikeid 5–7 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022, lõiget 3 kohaldatakse alates 2025. aasta 28. juunist]
\n
§ 96^1. Paketid
\n
(1)Kui teenusepaketti või sideteenust ja terminalseadet sisaldavasse paketti kuulub internetiühenduse teenus või numbripõhine isikutevahelise side teenus, kohaldatakse kogu teenusepaketile või sideteenust ja terminalseadet sisaldavale paketile käesoleva seaduse § 89, § 95^1 lõike 7 ning §-de 96, 99 ja 100 sätteid.
\n
(2)Teenusepakett on sideettevõtja poolt tarbijale vähemalt kahe või enama sideteenuse osutamine sama sideteenuse lepingu alusel.
\n
(3)Kui tarbija tellib internetiühenduse teenuse või numbripõhise isikutevahelise side teenuse osutajalt lisateenuse või terminalseadme, ei pikene tema sideteenuse lepingu kestus, kui tarbija ei ole lisateenuse või terminalseadme tellimisel sellega nõus.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 kohaldatakse ka lõppkasutajast mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes, kui nad ei ole sellest loobunud. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 97Sidevõrgu rikete kõrvaldamine
\n
(1)Sideteenuse lõppkasutaja peab teavitama sidevõrgu rikkest sideettevõtja rikketeenistust. Sideettevõtja peab korraldama sideteenuse lõppkasutajatelt rikketeadete vastuvõtmise ja registreerimise, teavitama sideteenuse lõppkasutajaid teadete vastuvõtmise korrast ja ajast ning teatama pärast rikke kohta teate saamist rikke kõrvaldamise aja.
\n
(2)Sideettevõtja kõrvaldab sidevõrgu ja sideteenuse lõppkasutaja liini rikke mõistliku aja jooksul pärast rikkest teadasaamist.
\n
(3)Sideteenuse lõppkasutaja peab sidevõrgu rikke korral võimaldama sideettevõtja esindajale juurdepääsu sidevõrgu osaks olevatele seadmetele, terminalseadmele ja teistele selle terminalseadme kaudu sidevõrguga ühendatud terminalseadmetele nende kontrollimiseks ja rikete asukoha selgitamiseks.
\n
(4)Sideteenuse lõppkasutajale kuuluva liini, terminalseadme ja teiste selle kaudu üldkasutatava sidevõrguga ühendatud terminalseadmete rikete kõrvaldamise kulud kannab sideteenuse lõppkasutaja, välja arvatud juhul, kui rikke tekkimises on süüdi sideettevõtja.
\n
§ 98Sideteenuse osutamise piiramine
\n
(1)Sideettevõtja võib lõppkasutajale sideteenuse osutamist piirata üksnes juhul, kui:
\n
1)lõppkasutaja on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva või ületab temale kehtestatud krediidilimiiti,
\n
2)lõppkasutaja on sidevõrguga ühendanud mittetöökorras või nõuetele mittevastava terminalseadme,
\n
3)lõppkasutaja häirib terminalseadme kasutamisega sidevõrgu tööd või teisi sideteenuse kasutajaid,
\n
4)sideteenuse osutamise piiramine on vajalik sidevõrgu seadme või liinirajatise paigaldamiseks, remondiks, vahetamiseks või hooldamiseks,
\n
5)lõppkasutaja rikub oluliselt sideteenuse lepingu tingimusi või
\n
6)piirang tuleneb seadusest.
\n
(2)Sideettevõtja võib sideteenuse osutamist piirata üksnes siis, kui ta on lõppkasutajale sellest sobival viisil ette teatanud, märkides ühtlasi piiramise aja ning põhjused. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 ettenähtud tööde tegemisest peab sideettevõtja teatama vähemalt viis tööpäeva ette.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
\n
(4)Sideettevõtja ei tohi sideteenuse osutamist piirata, kui lõppkasutaja kõrvaldab enne sideteenuse osutamise piiramist piiramise aluseks olnud asjaolu ning sideettevõtja on sellest teadlik.
\n
(5)Sideteenuse osutamise piiramisel tuleb säilitada tasuta ühenduse loomine hädaabinumbriga 112. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(6)Sideettevõtja ei või piirata sideteenuse osutamist, kui lõppkasutaja vaidlustab osutatud sideteenuse tasu suuruse kirjalikult enne maksetähtpäeva saabumist ning tasub osutatud sideteenuste eest õigeaegselt osas, milles ta tasu ei vaidlusta. Kui lõppkasutaja on vaidlustanud sideteenuse tasu alusetult, on sideettevõtjal õigus nõuda lõppkasutajalt viivist määraga 0,15 protsenti päevas ajavahemiku eest, arvates vaidlustatud summa maksetähtpäevast kuni selle tegeliku tasumiseni.
\n
(7)Sideettevõtja peab taastama sideteenuse osutamise lõppkasutajale endises ulatuses kahe tööpäeva jooksul, arvates sideteenuse osutamise piiramise aluseks olnud asjaolu kõrvaldamisest.
\n
(8)Lõppkasutajal on õigus nõuda sideteenuse osutamise piiramist tema poolt soovitud mahus. Sideettevõtja on kohustatud rakendama lõppkasutaja poolt soovitud piirangu ühe tööpäeva jooksul vastava avalduse saamise päevast arvates. Kui sideteenuse piiramise teenus on tasuline, on sideettevõtja enne piirangu rakendamist kohustatud lõppkasutajat sellest informeerima, jättes talle võimaluse vähemalt ühe tööpäeva jooksul nimetatud teenusest loobuda.
\n
(9)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus nõuda, et sideettevõtja piiraks kliendi juurdepääsu sideteenusele või kõne valimise võimalust numbrile, kui see on põhjendatud pettuse või väärkasutuse tõttu. Nimetatud juhul võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda, et sideettevõtja lõpetaks käesoleva seaduse § 62 alusel sõlmitud sidumislepingu. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
§ 99Sideteenuse lepingu tingimuste muutmine ja pikendamine
\n
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(1)Sideettevõtja võib ühepoolselt muuta sideteenuse lepingu tingimusi, kui muutmise vajadus tuleneb õigusaktide muutmisest või kui pärast sideteenuse lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb sideettevõtjal lepingu täitmise kulude oluline suurenemine.
\n
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib sideettevõtja muuta sideteenuse lepingut vastavalt sideteenuse lepingus sätestatud tingimustele. (2^1) Sideettevõtja ei või muuta tähtajalise kohustusega sideteenuse lepingu tasu ja sideteenuse põhiomadusi ühepoolselt tarbija kahjuks sidusustähtaja jooksul, välja arvatud juhul, kui muudatus on tingitud õigusakti muutmisest või valitsusasutuse otsusest. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(3)Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse osutaja, teavitab püsival andmekandjal lõppkasutajat sideteenuse lepingu tingimuste muutmise kavatsusest vähemalt üks kuu ette lepingus kokkulepitud viisil. Teade pealkirjastatakse „Lepingu muutmine” ning teates märgitakse muudetavad tingimused, lõppkasutaja õigus muudatustega mittenõustumise korral leping lisakuludeta üles öelda ühe kuu jooksul pärast vastava teate saamist ning tingimuste muutmise põhjus ja õiguslik alus. Kui lepingu tingimusi muudetakse lõppkasutajate huvides, kui muudatus on üksnes halduslikku laadi ega mõjuta lõppkasutajat negatiivselt või kui lepingu tingimusi muudetakse tulenevalt õigusaktist, võib sideettevõtja lepingu ülesütlemisel nõuda lõppkasutajalt lisakulude hüvitamist. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] (3^1) Kõnekaardi lõppkasutajat teavitab sideettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmiseks lühisõnumiga kõnekaardi numbril ja teatega sideettevõtja veebilehel. Lühisõnumile lisatakse otseviide sideettevõtja veebilehel asuvale täpsemale muudatuse sisule. [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
\n
(5)Enne sidelepingu automaatset pikenemist teavitab sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, lõppkasutajat selgelt ja õigeaegselt ning püsival andmekandjal lepingulise kohustuse lõppemisest ja võimalusest leping lisakuludeta üles öelda. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(6)Sideettevõtja, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse ja masinatevahelise side teenuse osutaja, annab lõppkasutajale nõu parima sideteenuse hinna kohta vähemalt kord kalendriaastas ning käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 100Sideteenuse lepingu ülesütlemine
\n
(1)Tarbijal on õigus sideteenuse leping igal ajal ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, teavitades sideettevõtjat lepingu ülesütlemisest. Lepingu ülesütlemine loetakse sideettevõtja suhtes jõustunuks teate saamisele järgnevast tööpäevast alates, kui teates ei sisaldu hilisem tähtpäev.
\n
(2)Sideettevõtjal on õigus leping ilma eelneva etteteatamiseta üles öelda, kui sideteenuse osutamist on piiratud käesoleva seaduse § 98 lõike 1 punktide 1–3 ja 5 alusel ning piiramise alus ei ole ära langenud ühe kuu jooksul piirangu rakendamise aluse tekkimise päevast arvates.
\n
(3)Tarbijal on õigus sideteenuse leping, välja arvatud internetiühenduse teenuse ja numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping, igal ajal tasuta üles öelda, kui sideteenuse tegelik jõudlus erineb märkimisväärselt lepingus sätestatust. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(4)Kui lõppkasutajal on õigusaktist tulenev õigus lõpetada sideteenuse, välja arvatud numbrivaba isikutevahelise side teenuse leping enne lepingus kokkulepitud tähtaega, võib sideettevõtja lõppkasutajalt nõuda hüvitist ainult lõppkasutajale jäänud terminalseadme eest. Kui lõppkasutaja otsustab jätta endale terminalseadme, mis oli lepinguga seotud selle sõlmimisel, ei tohi hüvitise suurus ületada terminalseadme jääkväärtust või kuni lepingu lõppemiseni maksta jäänud terminalseadme osamaksete summat, olenevalt sellest, kumb on väiksem. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei piira sideettevõtja pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud hüvitise maksmist terminalseadme kasutamist teise sideettevõtja sidevõrgus. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(6)Käesoleva seaduse § 99 lõiget 3 ja käesoleva paragrahvi lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse üksnes tarbija, mikro- ja väikeettevõtja ning mittetulundusühingu suhtes. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 100^1. Sideteenuse hinnavõrdlus
\n
[Kehtetu - RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
§ 100^2. Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlus
\n
[RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(1)Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse ja võimaluste võrdlust korraldatakse sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi kaudu. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(2)Sideteenuse hinna, kvaliteedi, katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteem on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu (edaspidi sideteenuse andmekogu), mille pidamise eesmärk on võrrelda sideteenuse hindu ja kvaliteeti ning kaardistada Eesti territooriumi aadressiobjektidel pakutavate andmesideteenuste võimalused ja tehnilised parameetrid ning tuvastada geograafilised alad või aadressiobjektid, millel puudub andmesideteenus. Sideteenuse andmekogu võimaldab seirata andmesideteenuste levikut ajas. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] (2^1) Sideteenuse andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(3)Sideteenuse andmekogu vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Volitatud töötleja määratakse andmekogu põhimääruses. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(4)Sideteenuse andmekogu koosseisu kuuluvad:
\n
1)aadressiobjektide andmebaas koos nendel pakutavate võimalike andmeedastuskiirustega;
\n
2)sideettevõtja osutatava andmesideteenuse geograafilise leviku ja tehniliste parameetrite andmebaas;
\n
3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtavate sideteenuste kvaliteedi mõõtmiste tulemuste andmebaas;
\n
4)turutõrke ulatuse analüüsi andmebaas;
\n
5)autenditud kasutajate andmebaas;
\n
5^1) internetiühenduse teenuse ja numbripõhise isikutevahelise side teenuse hindade ja kvaliteedi andmebaas; [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
6)Eesti haldus- ja asustusjaotuse kaart.
\n
(5)Sideettevõtja esitab sideteenuse andmekogu põhimääruses määratud perioodilisusega sideteenuse andmekogusse andmeid sideteenuse hindade ja kvaliteedi ning andmesideteenuse geograafilise leviku, võimaluste ja võimekuse parameetrite kohta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022]
\n
(6)Sideteenuse andmekogusse kantud andmetel on informatiivne tähendus. [RT I, 17.05.2016, 1 - jõust. 13.06.2016]
\n
(7)Sideteenuse andmekogusse kantud andmed on juurdepääsupiiranguga, välja arvatud:
\n
1)internetiühenduse maksimum üles- ja allalaadimiskiiruste näitajate koondandmed;
\n
2)koondandmed internetiühenduseta aadressiobjektide kohta;
\n
3)statistiliste aruannete koondandmed turutõrke suuruse kohta;
\n
4)andmed Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemuste kohta;
\n
5)andmed sideteenuse hindade ja kvaliteedi kohta. [RT I, 15.12.2021, 1 - jõust. 01.02.2022] 9^1. peatükk RIIGISIDE [RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
§ 100^3. Kriitilise tähtsusega side
\n
(1)Kriitilise tähtsusega side on elektroonilise side teenus Vabariigi Valitsuse määratud asutustele ja isikutele sõnumite katkematuks ja töökindlaks edastamiseks.
\n
(2)Nende asutuste ja isikute loetelu, kellele kriitilise tähtsusega sidet osutatakse, ning turvaklassi kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 4 - jõust. 01.01.2026]
\n
(4)Kriitilise tähtsusega side nõuded ja kriitilise tähtsusega side tagamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
§ 100^4. Mereraadioside
\n
(1)Mereraadioside on elektroonilise side teenus, mida osutatakse mereraadiosidevõrgu kaudu ja mille eesmärk on side tagamine ohutuks laevaliikluseks Eesti Vabariigi vastutusalas vastavalt rahvusvahelisele konventsioonile inimelude ohutusest merel ning merehäda ja -ohutuse ülemaailmse süsteemi (GMDSS) nõuetele. [RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 4 - jõust. 01.01.2026]
\n
§ 100^5. Operatiivraadiosidevõrgu teenus
\n
(1)Operatiivraadiosidevõrgu teenus ESTER (edaspidi ESTER-i teenus) on elektroonilise side teenus, mis võimaldab teha ja võtta vastu Eesti Vabariigi territooriumil kindlaks määramata asukohas ja ajal kasutajate terminalide vahelisi võrgusiseseid rühmakõnesid ja individuaalkõnesid ning saata ja võtta vastu sõnumeid. [RT I, 03.03.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 30.12.2025, 4 - jõust. 01.01.2026]
\n
10. peatükk ANDMETE TURVALISUS JA KAITSE
\n
§ 101Turvalisuse nõue
\n
(1)Sideettevõtja peab tagama sidevõrgu turvalisuse ning mitte võimaldama kolmandatel isikutel pääseda ilma seadusliku aluseta ligi käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmetele.
\n
(2)Konkreetse ohu korral sideteenusele või sidevõrgu turvalisusele peab sideettevõtja viivitamata teavitama klienti sellisest ohust mõistlikul viisil ning kui oht pole sideettevõtja poolsete meetmetega kõrvaldatav, siis ka võimalikest abivahenditest ja nendega kaasnevatest kuludest.
\n
§ 102Andmekaitse üldpõhimõtted
\n
(1)Sideettevõtja on kohustatud hoidma saladuses kõiki talle sideteenuse osutamise käigus teatavaks saanud andmeid kliendi ja teiste isikute kohta, kes ei ole sõlminud lepingut sideteenuse osutamiseks, ent kes kasutavad sideteenust kliendi nõusolekul, eelkõige:
\n
1)andmeid sideteenuse kasutamise üksikasjade kohta;
\n
2)sidevõrgu kaudu edastatava sõnumi sisu ja vormi kohta;
\n
3)andmeid sõnumi edastamise aja ja viisi kohta.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid võib avaldada üksnes kliendile ja kliendi nõusolekul ka kolmandale isikule, välja arvatud käesoleva seaduse §-des 112, 113, 114^1 ja 114^2 sätestatud juhul. Kliendil on õigus igal ajal oma nõusolek tagasi võtta. [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemine sideettevõtja poolt on lubatud tingimusel, et sideettevõtja teavitab klienti selgelt ja arusaadavalt andmete töötlemise eesmärkidest ning annab kliendile võimaluse keelduda andmete töötlemisest.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud sideettevõtja kohustus ei piira sideettevõtja õigust koguda ja töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, mille töötlemine on vajalik äritegevuse käigus tehtud tehingute dokumenteerimiseks ja muuks äriliseks infovahetuseks. Samuti ei piira käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kitsendus sideettevõtja õigust säilitada või töödelda ilma kliendi nõusolekuta andmeid, kui selle eesmärgiks on üksnes teenuse osutamine sidevõrgu kaudu või kui see on vajalik kliendi poolt otseselt taotletud infoühiskonna teenuse osutamiseks infoühiskonna teenuse seaduse tähenduses.
\n
§ 102^1. Isikuandmete kaitse
\n
(1)Isikuandmetega seotud rikkumine on turvanõude rikkumine, mis toob sideteenuse osutamisega kaasa edastatud, salvestatud või muul viisil töödeldud isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise, ebaseadusliku avalikustamise või neile juurdepääsu.
\n
(2)Isikuandmetega seotud rikkumise korral on sideettevõtja kohustatud sellest esimesel võimalusel teavitama Andmekaitse Inspektsiooni.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teave peab sisaldama lisaks lõikes 5 sätestatud andmetele ka isikuandmetega seotud rikkumise võimalikke tagajärgi ja kavandatud või rakendatud meetmeid.
\n
(4)Kui isikuandmetega seotud rikkumine võib kahjustada kliendi ja kasutaja, kelle andmed on kliendi poolt sideettevõtjale esitatud, isikuandmeid ja eraelu puutumatust, on sideettevõtja kohustatud sellest esimesel võimalusel teavitama klienti.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teave peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
\n
1)isikuandmetega seotud rikkumise kirjeldus;
\n
2)kontaktandmed, kust on võimalik saada täiendavat teavet;
\n
3)soovitusi isikuandmetega seotud rikkumise võimalike kahjulike mõjude leevendamiseks.
\n
(6)Sideettevõtja ei pea teavitama käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isikut isikuandmetega seotud rikkumisest, kui ta on Andmekaitse Inspektsioonile tõendanud, et rikkumise ilmnemisel rakendati kohaseid tehnoloogilisi kaitsemeetmeid. Nimetatud kaitsemeetmete rakendamine peab tagama vastavate andmete loetamatuks muutmise kõigile isikutele, kellel puudub andmetele juurdepääsu õigus.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud juhul võib Andmekaitse Inspektsioon rikkumise kahjulikku mõju arvestades siiski nõuda kliendi teavitamist.
\n
(8)Sideettevõtja on kohustatud pidama isikuandmetega seotud rikkumiste arvestust, mis peab sisaldama vähemalt:
\n
1)rikkumise kirjeldust;
\n
2)rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kirjeldust;
\n
3)ülevaadet rikkumise kõrvaldamiseks rakendatud tehnoloogilistest kaitsemeetmetest. [RT I, 23.03.2011, 1 - jõust. 25.05.2011]
\n
§ 103Andmete töötlemine turunduslikul eesmärgil
\n
Kui sideettevõtja soovib kliendi nõusolekul töödelda käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid turunduslikul eesmärgil, on ta kohustatud enne kliendilt nõusoleku võtmist informeerima teda, millist liiki andmeid on tal vaja selleks kasutada ja kui kaua ta kavatseb neid kasutada. Sideettevõtja on õigustatud kasutama tal turunduslikul eesmärgil kasutada lubatud andmeid üksnes seni, kuni see on vastava eesmärgi saavutamiseks vajalik. Sideettevõtja peab kliendi soovil andma talle teavet andmete kasutamise kohta.
\n
§ 103^1. Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks
\n
(1)Füüsilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud üksnes tema eelneval nõusolekul. Nõusolek peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatud tingimustele. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
\n
(2)Juriidilisest isikust sideteenuse kasutaja või kliendi elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on lubatud juhul, kui:
\n
1)kontaktandmete kasutamisel antakse iga kord selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine;
\n
2)isikul võimaldatakse oma õigust keeldumisele realiseerida elektroonilise side võrgu kaudu.
\n
(3)Kui isik saab seoses toote müügi või teenuse osutamisega füüsilisest või juriidilisest isikust ostja elektroonilised kontaktandmed, võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust olenemata kasutada neid kontaktandmeid ostjale oma samasuguste toodete või teenuste otseturustuseks juhul, kui:
\n
1)ostjale antakse tema elektrooniliste kontaktandmete esmase kogumise ajal selge ja arusaadav võimalus tasuta ja lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine;
\n
2)ostjale antakse iga kord, kui tema elektroonilisi kontaktandmeid kasutatakse otseturustuseks, selge ja arusaadav võimalus tasuta ning lihtsal viisil keelata oma kontaktandmete selline kasutamine;
\n
3)ostjal võimaldatakse oma õigust keeldumisele realiseerida elektroonilise side võrgu kaudu.
\n
(4)Elektrooniliste kontaktandmete kasutamine otseturustuseks on keelatud juhul, kui:
\n
1)isik, kelle nimel teave edastatakse, ei ole tuvastatav;
\n
2)edastatud teave ei sisalda juhendit või teavet, mis võimaldab sideteenuse kasutajal, kliendil või ostjal oma õigust keeldumisele realiseerida;
\n
3)edastatud teave ei vasta infoühiskonna teenuse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud nõuetele;
\n
4)edastatud teave ergutab isikuid külastama veebilehti, milles esitatud teave ei vasta käesoleva lõike punktis 3 viidatud nõuetele;
\n
5)sideteenuse kasutaja, klient või ostja on keelanud oma elektrooniliste kontaktandmete kasutamise otseturustuseks.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tõendamise kohustus on isikul, kelle nimel otseturustust tehakse.
\n
(6)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata reaalajas toimuvale mitmepoolsele häälkõnele. [RT I 2010, 38, 230 - jõust. 10.07.2010]
\n
§ 104Andmete töötlemine kliendile arve esitamiseks
\n
Sideettevõtja võib kliendi nõusolekuta töödelda ja säilitada käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 nimetatud andmeid, kui see on vajalik kliendile arve esitamiseks, sealhulgas sidumistasude kindlaksmääramiseks ja arvestamiseks.
\n
§ 105Kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmete töötlemine
\n
[RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
(1)Kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid, mille töötlemine ei ole sätestatud käesoleva seaduse §-des 104, 105^1 ja 111^1 , võib sideettevõtja töödelda ainult siis, kui need andmed on enne töötlemist muudetud anonüümseks. [RT I, 20.12.2022, 2 - jõust. 19.01.2023]
\n
(2)Sideettevõtja võib töödelda käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmeid kliendi nõusolekul ka muude teenuste osutamiseks, mida osutatakse sideteenust kasutades, andmeid anonüümseks muutmata, töötlemiseks vajalikus ulatuses ja vajaliku tähtaja jooksul.
\n
(3)Sideettevõtja on kohustatud enne kliendilt nõusoleku saamist teavitama klienti, milliseid andmeid ta soovib teenuse osutamiseks kasutada, milline on nende andmete kasutamise eesmärk ja tähtaeg ning kas töödeldavaid andmeid edastatakse teenuse osutamise eesmärgil ka kolmandale isikule. Kliendil on õigus oma nõusolek igal ajal tagasi võtta.
\n
(4)Isegi kui klient on andnud nõusoleku käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud andmete töötlemiseks, peab kliendile jääma võimalus tasuta ja lihtsal viisil ajutiselt keelata andmete töötlemine tema näidatud ühenduse loomise või informatsiooni edastatuse osas.
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 20.12.2022, 2 - jõust. 19.01.2023]
\n
§ 105^1. Viivitamatu ohuteate edastamine mobiiltelefonivõrgus
\n
[RT I, 02.10.2025, 2 - jõust. 12.10.2025]
\n
(1)Mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja tagab hädaolukorra seaduse §-s 13^1 sätestatud viivitamatu ohuteate edastamise kindlaksmääratud geograafilisel alal asuvale mobiiltelefoniteenuse kliendile ja rändlusteenuse kasutajale.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesande täitmiseks võib mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja töödelda mobiiltelefoniteenuse kliendi ja rändlusteenuse kasutaja asukohaandmeid. [RT I, 02.10.2025, 2 - jõust. 12.10.2025]
\n
§ 106Andmete töötlemiseks volitatud isikud ja andmete kustutamine
\n
(1)Käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 ja §-des 103–105 sätestatud andmeid võivad töödelda ainult sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik, kes tegelevad arvelduse korraldamisega või § 102 lõikes 1 nimetatud andmete töötlemise, klientide küsimustele vastamise, pettuste avastamise, sideteenuse turustamise, sideteenuste edasimüügi või muude teenuste osutamisega, mida osutatakse sideteenust kasutades. Andmete töötlemine on lubatud üksnes nimetatud toimingute tegemiseks vajalikus ulatuses. [RT I 2009, 37, 252 - jõust. 10.07.2009]
\n
(2)Sideettevõtja ja tema volitusel tegutsev isik on kohustatud kustutama või anonüümseks muutma käesoleva seaduse § 102 lõikes 1 sätestatud andmed, samuti käesoleva seaduse §-des 103 ja 105 sätestatud andmed ühe kalendrikuu jooksul pärast seda, kui andmete säilitamise vajadus on ära langenud või andmete töötlemise eesmärk on saavutatud. Käesoleva seaduse §-s 104 sätestatud andmed tuleb kustutada või muuta anonüümseks viivitamata pärast ühe aasta möödumist sideteenuse lepingus ettenähtud sideteenuse eest tasumisest või võlgnevuse tasumisest kliendi poolt.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed ning § 112 kohaselt esitatud järelepärimised ja antud teave tuleb kustutada viivitamata pärast § 111^1 lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumist. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 107Andmete avaldamine numbriinfokataloogis ja numbriinfoteenistuse kaudu
\n
(1)Ettevõtjad, kes soovivad kliendi kohta andmeid avaldada numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu, on kohustatud enne kliendi kohta andmete avaldamist numbriinfokataloogis või numbriinfoteenistuse kaudu andma kliendile tasuta informatsiooni numbriinfokataloogi ja numbriinfoteenistuse andmebaasi eesmärkidest. Kui andmed avaldatakse elektrooniliselt, on sideettevõtja kohustatud teavitama klienti ka andmebaasi kasutamise otsingumootoritel põhinevatest võimalustest.