[RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(3)Finantsinspektsioon võib jätta osaliselt või täielikult kohaldamata miinimumnõude keskasutuse suhtes või keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuse suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:
\n
1)krediidiasutus ja keskasutus on asutatud Eestis ning nende mõlema üle teostab järelevalvet Finantsinspektsioon;
\n
2)krediidiasutus ja keskasutus kuuluvad samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi;
\n
3)keskasutus ja sellega püsivalt seotud krediidiasutus vastutavad siduvate kohustuste täitmise eest solidaarselt või keskasutus tagab täies ulatuses temaga püsivalt seotud krediidiasutuste siduvate kohustuste täitmise;
\n
4)keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud krediidiasutuste omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuet, maksevõimet ja likviidsust jälgitakse tervikuna nimetatud krediidiasutuste konsolideeritud aastaaruannete põhjal;
\n
5)kui keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutusele tehakse erand, on keskasutuse juhtkond volitatud andma juhtnööre keskasutusega püsivalt seotud krediidiasutuste juhtkondadele;
\n
6)asjaomane kriisilahenduse konsolideerimisgrupp täidab käesoleva seaduse § 18 lõikes 2^2 nimetatud nõuet;
\n
7)puuduvad olemasolevad või oodatavad olulised praktilised või õiguslikud takistused kriisilahenduse korral omavahendite kiirele ülekandmisele või kohustuste tagasimaksmisele keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuste vahel. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 21Miinimumnõude täitmise asendamine kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepinguga
\n
[Kehtetu - RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
§ 22Kohustuste teisendamise õiguse sätestamine lepingutes
\n
(1)Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud sõlmitavas lepingus, millest tulenevale kohustusele kohaldatakse kolmanda riigi õigust, kokku leppima, et võlausaldaja, kohustuse aluseks oleva lepingu teine pool või võlainstrumendi omandaja tunnistab, et: [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
1)lepingust tuleneva kohustuse suhtes võib kohaldada allahindamise ja teisendamise õigust;
\n
2)ta nõustub kohustuse põhiosa või maksmisele kuuluva jäägi mis tahes vähendamise, teisendamise või tühistamisega kriisilahendusmenetluses. (1^1) Finantsinspektsioon võib lubada jätta täitmata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded, kui miinimumnõue on võrdne krediidiasutuse kahjumi katmise summaga ning samas lõikes nimetatud lepingutingimusi ei võeta miinimumnõude täitmisel arvesse. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Finantsinspektsioon võib nõuda, et krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik esitab allahindamise ja teisendamise õiguse tingimust sisaldava lepingu jõustatavuse ja kehtivuse kohta erapooletu õigusliku hinnangu. (2^1) Kui krediidiasutuse hinnangul on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuded kohustuse suhtes õiguslikult või muu asjaolu tõttu teostamatud, teavitab ta Finantsinspektsiooni sellisele järeldusele jõudmisest, sealhulgas teatab kohustuse klassi ja järelduse põhjendused. Kohustused ei hõlma täiendavaid esimese taseme omavahendite instrumente, teise taseme omavahendite instrumente ja võlakirju või muud liiki võõrandatavaid võlainstrumente ega instrumente, mille alusel tekib võlg või tunnustatakse võla olemasolu, kui need instrumendid on tagamata kohustused ja kõrgema nõudeõiguse järguga kui krediidiasutuste seaduse § 131 lõike 1 punktis 5^1 nimetatud kohustused. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (2^2) Kui Finantsinspektsioon on saanud krediidiasutuselt käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud teate, peatub lõikes 1 sätestatud tingimuse lepingulistesse sätetesse lisamise kohustus automaatselt. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (2^3) Kui Finantsinspektsioon, võttes arvesse vajadust tagada krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkus, jõuab järeldusele, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimuse lisamine lepingulistesse sätetesse on õiguslikult või muul viisil teostatav, nõuab ta mõistliku aja jooksul pärast lõikes 2^1 nimetatud teavitamist sellise lepingulise tingimuse lisamist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda krediidiasutuselt nõudeõiguste teisendamise lepingulise tunnustamisega seonduvate erandi tegemise tavade muutmist. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (2^4) Finantsinspektsioon võib täpsustada nende kohustuste kategooriad, mille puhul krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja teeb kindlaks, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingulise tingimuse lisamine on õiguslikult või muul viisil teostamatu. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata:
\n
1)hoiuste suhtes, mis rahuldatakse pankrotimenetluses nõuetena esimeses järgus vastavalt krediidiasutuste seaduse § 131 lõikele 1;
\n
2)kui allahindamise ja teisendamise õigus on sätestatud asjakohase kolmanda riigi õiguses või kolmanda riigiga sõlmitud välislepingus;
\n
3)kohustuste suhtes, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 71 lõikes 1.
\n
(4)Kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ei täida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid, ei takista see Finantsinspektsiooni kohaldada kohustuste teisendamise meedet vastavate kohustuste suhtes.
\n
§ 22^1. Miinimumnõudega seotud aruannete esitamine
\n
(1)Krediidiasutus esitab Finantsinspektsioonile miinimumnõude täitmise kohta aruande, mis sisaldab järgmist teavet:
\n
1)käesoleva seaduse § 19 lõikes 8^1 nimetatud omavahendite summa, kui see on asjakohane, ja kõlblike kohustuste summa ning omavahendite ja kõlblike kohustuste summa vastavalt § 17^2 lõigetele 2–9, § 17^3 lõigetele 1–6 ning § 18^1 lõigetele 1 ja 2 pärast ükskõik milliste asjakohaste mahaarvamiste tegemist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 72e–72j;
\n
2)teisendatavate kohustuste summa;
\n
3)käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud summade struktuur, tähtajaprofiil ning nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses;
\n
4)kui käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud summasid reguleeritakse kolmanda riigi õigusega, siis selgitus selle kohta koos asjaomase riigi nimega ning selle kohta, kas summade reguleerimine kolmanda riigi õigusega seisneb selliste lepinguliste tingimuste kehtestamises, millele on osutatud käesoleva seaduse § 22 lõigetes 1, 1^1 ja 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 52 lõike 1 punktides p ja q ning artikli 63 punktides n ja o. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud teavet teisendatavate kohustuste summa kohta ei pea esitama krediidiasutus, kelle omavahendite ja kõlblike kohustuste summa, mis on vastava teabe esitamise kuupäeval kooskõlas lõike 1 punktiga 1, moodustab vähemalt 150 protsenti tema suhtes määratud miinimumnõudest. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave esitatakse Finantsinspektsioonile vähemalt üks kord poolaasta jooksul ning punktides 2 ja 3 nimetatud teave vähemalt üks kord aasta jooksul, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon nõuab lõikes 1 nimetatud teabe esitamist tihedamini kui kord poolaasta või aasta jooksul. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandeid lühemate perioodide kohta, kui on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 alusel kehtestatud aktis sätestatud. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(4)Krediidiasutus peab avaldama oma veebilehel ligipääsetavas vormis vähemalt kord aastas järgmise teabe:
\n
1)käesoleva seaduse § 19 lõike 8^1 kohaste omavahendite summa, kui see on kohaldatav, ja kõlblike kohustuste summa;
\n
2)käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kirjete struktuur, nende tähtajaprofiil ja nendest tulenevate nõuete rahuldamisjärk tavalises maksejõuetusmenetluses;
\n
3)teave käesoleva seaduse § 18 lõigetes 1, 2^1 ja 2^2 või § 19 lõigetes 2 ja 4–8 nimetatud miinimumnõude kohaldamise kohta, mis on vormistatud vastavalt § 17 lõikele 2. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 1^1 ja 4 sätestatut ei kohaldata likvideerimissubjekti suhtes, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon on määranud sellise ettevõtja puhul kindlaks käesoleva seaduse § 17 lõikes 2 nimetatud nõude kooskõlas §-ga 17^5 . Vastav aruandlus- ja avalikustamiskohustus piirdub sellisel juhul käesoleva seaduse §-s 17^5 sätestatud miinimumnõude täitmisega ning Finantsinspektsioon määrab nimetatud ettevõtja jaoks kindlaks aruandlus- ja avalikustamiskohustuse sisu ja sageduse vastavalt komisjoni rakendusmäärusele (EL) 2021/763, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL kohaldamiseks seoses omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmise järelevalvelise aruandluse ja avalikustamisega (ELT L 168, 12.05.2021, lk 1–83). Finantsinspektsioon annab asjaomasele likvideerimissubjektile juhiseid, kuidas aruandlus- ja avalikustamiskohustust täita. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
§ 22^2. Peatamisõiguse lepinguline tunnustamine kriisilahenduses
\n
(1)Krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik on kohustatud igas sõlmitavas finantslepingus, mille suhtes kohaldatakse kolmanda riigi õigust, leppima kokku, et võlausaldaja või lepingu teine pool nõustub, et Finantsinspektsioon võib kasutada finantslepingu suhtes käesoleva seaduse § 43 lõikest 2 tulenevat õigust peatada kohustuse täitmine või piirata õigusi, võttes arvesse §-s 40^1 sätestatud teatud kohustuste peatamise tingimusi, ja tunnustama oma seotust Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 68 nõuetega. Käesolevas seaduses käsitatakse finantslepingut Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL artikli 2 punkti 100 tähenduses. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(2)Euroopa Liidus tegutseva krediidiasutuse emaettevõtja peab tagama, et tema kolmanda riigi tütarettevõtja lisab finantslepingule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimused, et välistada võimalus need lepingud enne tähtaega lõpetada või peatada, neid muuta, tasaarvestada, tasaarvestuse õigust kasutada või tagatisest tulenevaid õigusi rakendada olukorras, kus Finantsinspektsioon kasutab kooskõlas lõikega 1 õigust peatada või piirata lepinguriigis tegutseva emaettevõtja õigusi ja kohustusi. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuet võib Finantsinspektsioon kohaldada kolmanda riigi tütarettevõtja suhtes, kes on:
\n
1)krediidiasutus;
\n
2)investeerimisühing või oleks investeerimisühing, kui tema peakontor asuks lepinguriigis, või
\n
3)finantseerimisasutus.
\n
(4)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse kõigi finantslepingute suhtes, millega:
\n
1)võetakse uus kohustus või muudetakse oluliselt olemasolevat kohustust;
\n
2)nähakse ette Eesti õiguse alusel sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse täitmise peatamine või ühel või mitmel alusel lepingu lõpetamine või tagatistest tulenevate õiguste teostamine käesoleva seaduse § 40^1 , 43 või 44 alusel.
\n
(5)Kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik ei täida käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid, võib Finantsinspektsioon sellele vaatamata kohaldada kohustuse peatamise õigust. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
3. jagu Konsolideerimisgrupisisene finantstoetus
\n
§ 23Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping
\n
(1)Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluval ettevõtjal on õigus sõlmida finantstoetuse leping, mille kohaselt võib anda teisele konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, kes vastab käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise tingimustele, finantstoetust (edaspidi konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping).
\n
(2)Käesolevas jaos sätestatu ei mõjuta konsolideerimisgrupisisest finantseerimiskorda, sealhulgas kriisilahendusfondide ja tsentraliseeritud rahastamiskorralduse toimimist, kui ükski sellise fondi või korralduse osaline ei vasta varase sekkumise tingimustele.
\n
(3)Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingut ei käsitata igale konsolideerimisgrupi finantsraskustes ettevõtjale konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise eeldusena, juhul kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab iga üksikjuhtumi puhul eraldi seda teha vastavalt konsolideerimisgrupi põhimõtetele ja kui see ei kujuta riski konsolideerimisgrupile tervikuna.
\n
(4)Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingust tulenevat mis tahes õigust, nõuet või meedet võivad rakendada ainult lepingupooled, kuid mitte kolmandad isikud.
\n
§ 24Nõuded konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingule
\n
(1)Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu võib sõlmida ainult olukorras, kus Finantsinspektsiooni ja teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste arvates ei vasta ükski kavandatud lepingu pooltest lepingu sõlmimise ajal käesoleva seaduse §-s 36 sätestatud varajase sekkumise tingimustele.
\n
(2)Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping võib:
\n
1)hõlmata konsolideerimisgrupi ühte või mitut tütarettevõtjat ja selles võidakse sätestada finantstoetuse andmine emaettevõtjalt tütarettevõtjatele, tütarettevõtjatelt emaettevõtjale, ühelt tütarettevõtjalt teisele tütarettevõtjale, kes kõik kuuluvad konsolideerimisgruppi ja on lepingu osalised, või kõnealuste üksuste mis tahes kombinatsioonis;
\n
2)sätestada finantstoetuse andmise laenuna, garantiina, tehingu tagatiseks vara pakkumisena või nimetatud finantstoetuse vormide kombinatsioonina, ühe või mitme tehinguna, sealhulgas toetuse saaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitava tehinguna.
\n
(3)Kui konsolideerimisgruppi kuuluv üks ettevõtja on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu tingimuste kohaselt nõus andma finantstoetust teisele konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale, võib leping sisaldada ka vastastikust kokkulepet, mille kohaselt toetust saav konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on nõus andma finantstoetust toetust andvale ettevõtjale.
\n
(4)Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingus määratakse kindlaks lepingu alusel sooritatavate tehingute eest tasumisele kuuluva lepingutasu või muu hüvitise arvutamise põhimõtted. Kõnealused põhimõtted sisaldavad nõuet selle kohta, et vastav hüvitis määratakse kindlaks finantstoetuse andmise ajal. Lepingu tingimused, sealhulgas finantstoetuse andmisel hüvitise arvutamine, peavad vastama järgmistele nõuetele:
\n
1)lepingupool peab sõlmima lepingu vabal tahtel;
\n
2)lepingut sõlmides ja finantstoetuse andmise lepingu hüvitist kindlaks määrates peab iga lepingupool tegutsema oma huvidest lähtuvalt, mille puhul võib arvesse võtta mis tahes otsest või kaudset tulu, mida lepingupool võib teenida finantstoetuse andmise tulemusel;
\n
3)enne finantstoetuse andmise lepingu hüvitise kindlaksmääramist ja enne finantstoetuse andmise otsuse tegemist peab igal finantstoetuse andjal olema täielik ülevaade asjakohasest teabest finantstoetuse saaja kohta;
\n
4)finantstoetuse andmise lepingu hüvitise kindlaksmääramisel võib arvesse võtta finantstoetuse andja käsutuses olevat teavet, mille aluseks on kuulumine finantstoetuse saajaga samasse konsolideerimisgruppi ja mis ei ole turule kättesaadav ning
\n
5)finantstoetuse andmise lepingu hüvitise arvutamise põhimõtetes ei ole vaja arvesse võtta konsolideerimisgrupivälistest sündmustest tulenevat eeldatavat ajutist mõju turuhindadele.
\n
(5)Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad peavad avalikustama, kas nad on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu sõlminud või mitte, samuti võimaliku lepingu üldtingimuste kirjelduse ja lepingupoolteks olevate teiste konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute nimed ning ajakohastama seda teavet vähemalt kord aastas. Avalikustamisele kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikleid 431–434.
\n
§ 25Konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitamise menetlus
\n
(1)Konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitab Finantsinspektsioonile kui konsolideeritud järelevalve teostajale taotluse käesoleva seaduse § 24 kohaselt kavandatava konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitamiseks. Taotlus peab sisaldama kavandatava lepingu teksti ja määrama kindlaks konsolideerimisgruppi kuuluvad ettevõtjad, kes on avaldanud soovi olla lepingupooled.
\n
(2)Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel esitatud taotluse viivitamata igale lepingus osaleda soovinud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele, kus asub konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja, et jõuda lepingu kinnitamise kohta ühisotsusele.
\n
(3)Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse laekumist teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud finantsjärelevalve asutustega ühisotsusele, kas kavandatava lepingu tingimused on kooskõlas käesoleva seaduse §-s 24 ja § 27 lõikes 3 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustega, võttes samal ajal arvesse lepingu täitmisega kaasnevat võimalikku mõju, sealhulgas võimalikku fiskaalmõju, kõigis lepinguriikides, kus konsolideerimisgrupp tegutseb. Finantsinspektsioon edastab igakülgselt põhjendatud ühisotsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 kohase otsuse tegemise korral võib Finantsinspektsioon taotleda abi Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuselt kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 19.
\n
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud ajavahemiku jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon ise oma otsuse. Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale ja teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustele.
\n
(6)Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul teate esitamisest arvates otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 3, 5 või 6 nimetatud menetluse alusel kinnitab Finantsinspektsioon lepingu juhul, kui kavandatava lepingu tingimused vastavad käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustele, ning keelab kavandatava lepingu sõlmimise, kui see on käesoleva seaduse §-s 24 sätestatud finantstoetuse andmise tingimustega vastuolus.
\n
§ 26Kavandatava lepingu heakskiitmine aktsionäride poolt
\n
(1)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu kinnitanud, peab konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitama kavandatava lepingu heakskiitmiseks kõigi lepingu sõlmimiseks soovi avaldanud konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute aktsionäridele.
\n
(2)Konsolideerimisgrupi finantstoetuse leping on konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja suhtes kehtiv ainult juhul, kui selle isiku aktsionärid on andnud heakskiidu kõnealuse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatusele või nõukogule võtta vastu otsus, et konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja annab või saab finantstoetust vastavalt lepingu tingimustele ja kooskõlas käesolevas jaos sätestatud tingimustega, ning seda aktsionäride heakskiitu ei ole tühistatud.
\n
(3)Lepingupooleks oleva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus esitab aktsionäridele igal aastal aruande lepingu täitmise ja lepingu kohaselt vastu võetud otsuste täitmise kohta.
\n
§ 27Konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused
\n
(1)Otsuse anda vastavalt lepingule konsolideerimisgrupi finantstoetust teeb finantstoetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus. Otsus peab olema põhjendatud ja selles peab olema välja toodud finantstoetuse andmise eesmärk ning finantstoetuse andmise vastavus käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tingimustele.
\n
(2)Otsuse võtta vastavalt lepingule vastu konsolideerimisgrupi finantstoetus teeb finantstoetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus.
\n
(3)Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kes on Finantsinspektsiooni kinnitatud konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu pool, võib anda finantstoetust ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
\n
1)võib põhjendatult eeldada, et pakutav toetus leevendab oluliselt toetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva isiku finantsraskusi;
\n
2)finantstoetuse andmise eesmärk on konsolideerimisgrupi kui terviku või mis tahes sinna kuuluva isiku finantsstabiilsuse säilitamine või taastamine ja see vastab toetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja huvidele;
\n
3)finantstoetust antakse vastavalt finantstoetuse lepingu tingimustele ja lepingu hüvitisele ning kooskõlas käesoleva seaduse § 24 lõikega 4;
\n
4)finantstoetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus võib finantstoetuse andmise otsuse tegemise ajal kättesaadava teabe alusel põhjendatult eeldada, et toetust saav konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja teeb toetuse andmise eest vastusoorituse või maksab muul kujul hüvitist, või kui toetust antakse laenu vormis, makstakse laen tagasi;
\n
5)finantstoetuse andmine ei sea ohtu toetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja likviidsust ega maksevõimet;
\n
6)finantstoetuse andmine ei sea ohtu eelkõige Eesti finantsstabiilust;
\n
7)toetust andev konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja vastab toetuse andmise ajal krediidiasutuste seaduses ja muudes õigusaktides sätestatud kapitali- ja likviidsusnõuetele, sealhulgas täidab Finantsinspektsiooni kehtestatud täiendavaid kapitali- ja likviidsusnõudeid krediidiasutuste seaduse § 104 lõigete 2 ja 4 alusel ning finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon annab vastava loa;
\n
8)toetust andev konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja vastab toetuse andmise ajal krediidiasutuste seaduse §-des 82, 82^2 ja 84 sätestatud riskide kontsentreerumise nõuetele ning täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013 sätestatud riskide kontsentreerumise piirmäärasid ja finantstoetuse andmine ei põhjusta nimetatud nõuete rikkumist konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja poolt, välja arvatud juhul, kui Finantsinspektsioon annab vastava loa;
\n
9)finantstoetuse andmine ei kahjusta toetust andva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja kriisilahenduskõlblikkust.
\n
(4)Eestis asutatud ja finantstoetust anda kavatseva konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatus teavitab enne toetuse andmist ja pärast käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tehtud otsust sellest:
\n
1)Finantsinspektsiooni;
\n
2)konsolideeritud järelevalvet teostavat finantsjärelevalve asutust, kui see ei ole Finantsinspektsioon;
\n
3)finantstoetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja üle järelevalvet teostavat finantsjärelevalve asutust, kui see ei ole käesoleva lõike punktis 2 nimetatud finantsjärelevalve asutus;
\n
4)Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt edastatud teade peab sisaldama käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhatuse põhjendatud otsust ja kavandatava finantstoetuse üksikasju, sealhulgas konsolideerimisgrupi finantstoetuse lepingu koopiat.
\n
(6)Kui toetus antakse garantiina või mis tahes vormis tagatisena, kohaldatakse garantii või tagatise sissenõudmise korral toetuse saaja vastutuse suhtes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 sätestatud tingimust.
\n
(7)Finantsinspektsioon teeb viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 nimetatud teate ja täieliku informatsiooni saamisest arvates otsuse, millega nõustub finantstoetuse andmisega või keelab selle andmise või piirab seda, kui tema hinnangul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud konsolideerimisgrupi finantstoetuse andmise tingimused täidetud.
\n
(8)Kui Finantsinspektsioon ei keela ega piira finantstoetuse andmist käesoleva paragrahvi lõikes 7 märgitud tähtaja jooksul või on toetuse andmisega enne selle ajavahemiku lõppu nõustunud, võib finantstoetust anda Finantsinspektsiooni esitatud tingimustel.
\n
(9)Finantsinspektsioon teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud otsusest viivitamata lõikes 4 nimetatud asutusi, ja kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, ka järelevalvekolleegiumi ja kriisilahenduskolleegiumi liikmeid.
\n
(10)Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet või vastutab toetust saava konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja järelevalve eest, võib ta kahe päeva jooksul pärast finantstoetuse andmise keelamise või piiramise otsuse kohta teate saamist teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt esitada selle küsimuse arutamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 31.
\n
(11)Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus piirab finantstoetuse andmist või keelab selle Eestis asutatud konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale ja kui vastavalt käesoleva seaduse § 11 lõike 2 punktis 4 sätestatule on konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kavas rakendatava meetmena ette nähtud konsolideerimisgrupisisene finantstoetus, võib Finantsinspektsioon nõuda, et konsolideeritud järelevalve eest vastutav finantsjärelevalve asutus algataks käesoleva seaduse § 13 kohaselt konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamise kava ümberhindamise, või kui finantsseisundi taastamise kava on koostatud konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja kohta eraldi, siis nõuda, et see isik esitaks finantsseisundi taastamise muudetud kava.
\n
3. peatükk Kriisilahenduse kavandamine
\n
1. jagu Kriisilahenduskava
\n
§ 28Kriisilahenduskava koostamine
\n
(1)Finantsinspektsioon koostab iga krediidiasutuse kohta kriisilahenduskava, milles sätestatakse valikud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamiseks, kui tingimused kriisilahendusmenetluse algatamiseks on krediidiasutuse puhul täidetud. (1^1) Kui Finantsinspektsioon on mitmest kriisilahenduse allkonsolideerimisgrupist koosneva konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, esitab ta käesoleva seaduse § 55 lõikes 1 nimetatud kavandatavad kriisilahendusmeetmed § 30 lõikes 5 nimetatud ühisotsuses. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Kui see on vajalik, konsulteerib Finantsinspektsioon enne kriisilahenduskava koostamist teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kui nendes lepinguriikides asuvad selle krediidiasutuse olulised filiaalid.
\n
(3)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud Eestis, peab Finantsinspektsioon koostöös konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate kriisilahendusasutustega ning konsulteerides konsolideerimisgruppi kuuluvate süsteemselt oluliste filiaalide kriisilahendusasutustega koostama konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja seda ka haldama. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava hõlmab kava kogu konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluseks kas konsolideerimisgrupi emaettevõtja kriisilahendamise kaudu või konsolideerimisgrupi osadeks lahutamise ja tütarettevõtjate kriisilahendamise kaudu. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas käsitletakse kõiki konsolideerimisgruppi kuuluvaid kriisilahendussubjekte ja kriisilahenduse allkonsolideerimisgruppe. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Kui Eestis asutatud krediidiasutus on konsolideerimisgrupi tütarettevõtja ja konsolideerimisgrupi emaettevõtja on asutatud teises liikmesriigis, ei pea eraldi kriisilahenduskava tütarettevõtja kohta koostama, välja arvatud juhul, kui: [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
1)krediidiasutus kuulub nõukogu määruse (EL) nr 1024/2013 artikli 6 lõike 4 kohaselt Euroopa Keskpanga otsese järelevalve alla;
\n
2)krediidiasutuse vara väärtus on suurem kui 30 miljardit eurot;
\n
3)krediidiasutuse vara moodustab rohkem kui 20 protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust, välja arvatud juhul, kui tema vara väärtus on väiksem kui 5 miljardit eurot.
\n
(5)Krediidiasutus või temaga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik peab Finantsinspektsiooni nõudmisel abistama teda kriisilahenduskava koostamisel ja ajakohastamisel ning andma Finantsinspektsioonile teavet, mis on kriisilahenduskava koostamiseks ja rakendamiseks vajalik. Finantsinspektsioon võib nõuda kriisilahenduskava koostamiseks muu hulgas järgmise teabe esitamist:
\n
1)krediidiasutuse organisatsioonilise struktuuri üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute loetelu;
\n
2)igale juriidilisele isikule kuuluvate õiguste, sealhulgas hääleõigusega seotud õiguste, otseste valdajate andmed ning osakaal;
\n
3)iga konsolideerimisgruppi kuuluva juriidilise isiku asukoht, tegevusloa olemasolu, informatsioon juhtkonna liikmete ja neile kohaldatava kohtualluvuse kohta;
\n
4)krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide kaardistus, sealhulgas nende funktsioonide ja äriliinidega seotud olulise vara ja kohustuste ülevaade viitega igale juriidilisele isikule;
\n
5)krediidiasutuse ja temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute kohustuste summad jaotatuna tähtaegade, tagatuse ja allutatuse järgi, sealhulgas esitatakse eraldi vähemalt lühi- ja pikaajaliste, tagatud ja tagamata ning allutatud kohustuste summa;
\n
6)üksikasjalikud andmed krediidiasutuse teisendatavate kohustuste kohta; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
7)andmed krediidiasutuse poolt panditud tagatise, pandipidaja ja tagatise asukoha kohta;
\n
8)krediidiasutuse bilansiväliste kohustuste kirjeldus;
\n
9)olulised krediidiasutuse riskimaandustehingud, sealhulgas nende jaotus juriidiliste isikute kaupa;
\n
10)krediidiasutuse suuremate või kõige olulisemate vastaspoolte loetelu ja analüüs, millist mõju selle vastaspoole maksejõuetus avaldab krediidiasutuse finantsseisundile;
\n
11)kõik kauplemissüsteemid, mille kaudu krediidiasutus sooritab arvuliselt või tehingute väärtuselt olulisel hulgal tehinguid, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
\n
12)kõik makse-, kliiring- ja arveldussüsteemid, mille liikmeks krediidiasutus otseselt või kaudselt on, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
\n
13)krediidiasutuses kasutatavate põhiliste juhtimisalaste infosüsteemide loetelu ja nende üksikasjalik kirjeldus, sealhulgas riskijuhtimise, raamatupidamise ning finants- ja aruandluse infosüsteemide kirjeldus, ning nende jaotus krediidiasutuse ning samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
\n
14)käesoleva lõike punktis 13 nimetatud infosüsteemide, nendega seotud teenustaseme kokkulepete ning tarkvara ja süsteemide või litsentside omanike loetelu, sealhulgas nende jaotus krediidiasutuse või temaga seotud juriidiliste isikute, kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide vahel;
\n
14^1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 3 punktis 23 nimetatud kriitilise tähtsusega kolmandast isikust info- ja tehnoloogiateenuse osutaja andmed; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] 14^2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 IV peatüki kohased digitaalse tegevuskerksuse testimise tulemused; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
15)krediidiasutusega samasse konsolideerimisgruppi kuuluvate ja muude krediidiasutusega seotud juriidiliste isikute loetelu ning nende isikute vaheliste vastastikuste seoste ning vastastikuse sõltuvuse kirjeldus, sealhulgas ühised või ühiselt kasutatavad töötajad, töövahendid ja süsteemid, kapitali-, rahastamis- või likviidsuskokkulepped, olemasolevad või tingimuslikud krediidiriski positsioonid, ristgarantii lepingud, risttagatiskokkulepped, samaaegse makseviivituse tingimused ning sidusüksustevahelise tasaarvestuse kokkulepped, riskide ülekandmised ja kompensatsioonitehingud ning teenustasemete kokkulepped;
\n
16)iga käesoleva lõike punktis 15 nimetatud juriidilise isiku finantsjärelevalve asutus ja kriisilahendusasutus;
\n
17)krediidiasutuse kriisilahenduskava koostamiseks vajaliku teabe esitamise eest vastutav juhatuse liige ning kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide eest vastutavad isikud, kui need on eri isikud;
\n
18)ülevaade krediidiasutuses kehtivatest reeglitest, millega tagatakse, et Finantsinspektsioonil on kriisilahenduse korral olemas kogu vajalik teave, mida on tarvis kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamiseks;
\n
19)kõik krediidiasutuse ja temaga seotud juriidiliste isikute poolt kolmandate isikutega sõlmitud lepingud, mis võidakse lõpetada, kui otsustatakse rakendada kriisilahendusmeedet või -õigust, ning analüüs, kas lepingu lõpetamise tagajärjed võivad mõjutada kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist;
\n
20)kriisilahenduse toetamiseks võimalike likviidsusallikate kirjeldus;
\n
21)teave vara koormatise, likviidse vara, bilansiväliste tegevuste, riskimaandusstrateegiate ja kirjendamistavade kohta.
\n
(6)Finantsinspektsioon vaatab kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava läbi ja vajaduse korral ajakohastab seda vähemalt kord aastas või pärast krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi, sealhulgas konsolideerimisgruppi kuuluva muu juriidilise isiku õigusliku seisundi või organisatsioonilise struktuuri muutmist või pärast majandustegevuse või finantsseisundiga seotud mis tahes sündmust või juhtumit, mis võib oluliselt mõjutada kava tulemuslikku rakendamist. Kriisilahenduskava vaadatakse läbi pärast käesoleva seaduse §-s 56 nimetatud kriisiennetusmeetmete rakendamist. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (6^1) Finantsinspektsioon ajakohastab kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava pärast kriisilahendusmeetmete või -õiguste kohaldamist. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(7)Krediidiasutus või konsolideerimisgrupi emaettevõtja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 6 osutatud muudatusest, mis võib ajendada kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava läbi vaatama ja ajakohastama.
\n
(8)Käesolevas paragrahvis sätestatud kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamise kohustus ja käesoleva seaduse §-s 30 sätestatud ühisotsusele jõudmise menetlus peatub seniks, kuni kriisilahenduskõlblikkust pärssivad takistused on käesoleva peatüki 2. jaos sätestatu kohaselt Finantsinspektsiooni hinnangul kõrvaldatud või meetmed nende kõrvaldamiseks on Finantsinspektsioon heaks kiitnud.
\n
§ 29Kriisilahenduskavale esitatavad nõuded
\n
(1)Kriisilahenduskava peab sisaldama järgmist vajaduse ja võimaluse korral kvantifitseeritud informatsiooni:
\n
1)ülevaade kava põhielementidest;
\n
2)ülevaade pärast viimase kriisilahendusinformatsiooni esitamist krediidiasutuses toimunud olulistest muutustest;
\n
3)üksikasjalik ülevaade erinevatest kriisilahendamise strateegiatest, mida saaks võimalike eri stsenaariumide korral rakendada, ja kohaldatavad ajakavad;
\n
4)krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide, põhiäriliinide ja vara väärtuse määramise ning turustatavuse protsessi üksikasjalik kirjeldus;
\n
5)kriitiliste funktsioonide ja põhiäriliinide õiguslikult ja majanduslikult teistest funktsioonidest eraldamise võimaluste kohta, et tagada krediidiasutuse maksejõuetuse korral tema tegevuse jätkumine ja digitaalne tegevuskerksus; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
6)kava iga olulise aspekti elluviimise prognoositav ajakava;
\n
7)ülevaade konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute vastastikusest sõltuvusest;
\n
8)krediidiasutuse jätkusuutlikkuse tagamiseks vajalike oluliste toimingute ja süsteemide kirjeldus, sealhulgas küberturvalisuse seaduse § 2 punktis 1 sätestatud võrgu- ja infosüsteemide kirjeldus; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
9)kriisilahendamise rahastamise võimaluste selgitus, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut;
\n
10)käesoleva peatüki 2. jao kohaselt läbi viidud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalik kirjeldus ja hindamise tulemusena kindlaks tehtud kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistuste kõrvaldamise meetmete kirjeldus;
\n
11)üksikasjalik ülevaade meetmetest, millega tagatakse, et krediidiasutuse poolt Finantsinspektsiooni nõudmisel esitatav teave on alati ajakohastatud ning Finantsinspektsioonile tema kriisilahendamise ülesannete täitmiseks kättesaadav;
\n
12)ülevaade võimalustest säilitada juurdepääs makse- ja arveldusteenustele ja muudele infrastruktuuridele ning hinnang klientide nõuete või kohustuste üle antavuse kohta;
\n
13)analüüs, millist mõju avaldab kava krediidiasutuse töötajatele, sealhulgas hinnang sellega seotud võimalikele kuludele, ja kriisilahendamise vältel töötajatega konsulteerimiseks kavandatava korra kirjeldus, mis näeb vajaduse korral ette krediidiasutuse töötajate usaldusisikuga konsulteerimise;
\n
14)meedia ja avalikkusega suhtlemise plaan;
\n
15)käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaselt nõutavate omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue ning selle rakendamise korral miinimumnõude täitmise tähtaeg;
\n
16)kui see on rakendatav, käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jao kohaste omavahendite ja kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise lepingute sõlmimise teel täidetav miinimumnõue ning vajaduse korral selle nõude täitmise tähtaeg;
\n
17)olemasolu korral kriisilahenduskava kohta väljendatud krediidiasutuse arvamus;
\n
18)analüüs, kuidas ja millal võib krediidiasutus kavas käsitletavate tingimuste korral taotleda Eesti Panga vahendeid, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud vahendeid, ning määrata kindlaks eeldatavalt tagatisena kvalifitseeruv vara. (1^1) Finantsinspektsioon võtab käesoleva seaduse § 28 lõike 6 teises lauses sätestatut silmas pidades käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud tähtaegade määramisel arvesse krediidiasutuste seaduse §-s 104^3 sätestatud täiendavate omavahendite nõude täitmiseks ette nähtud tähtaega. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (1^2) Kriisilahendusmeetmete ja -õiguste, sealhulgas kohustuste teisendamise rakendamise järel kohaldatakse miinimumnõude täitmisele asjakohast üleminekuperioodi, mis võetakse arvesse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 15 ja 16 nimetatud miinimumnõude täitmise tähtaegade määramisel. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas:
\n
1)esitatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave konsolideerimisgrupi kohta ja vajaduse korral ka konsolideerimisgrupi tütarettevõtjate kohta;
\n
2)määratakse kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud stsenaariumide rakendamiseks kriisilahendusmeetmed ja -õigused, sealhulgas kolmandas riigis asutatud isiku suhtes, kui käesoleva seaduse 9. peatüki 2. jaos sätestatud nõuded on täidetud ja kui seda nõuet on võimalik kohaldada kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate kriisilahendussubjektide suhtes; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] 2^1) märgitakse käesoleva lõike punktis 2 nimetatud kriisilahendusmeetmete ja -õiguste mõju teistele konsolideerimisgruppi kuuluvatele üksustele; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
3)analüüsitakse, millisel määral oleks kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, sealhulgas meetmeid ja õigusi, mis võimaldaksid konsolideerimisgrupi kui terviku või konsolideerimisgrupi eri üksuste või teatavate konsolideerimisgrupi üksuste eraldi tegevusalade müümist kolmandale isikule, võimalik koordineeritult rakendada Euroopa Liidus asuvate konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste suhtes; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
4)selgitatakse välja koordineeritud kriisilahendust pärssivad asjaolud, ja kui konsolideerimisgrupis on kolmandates riikides asutatud üksusi, määratakse kindlaks nende kolmandate riikide asjaomaste ametiasutustega tehtava koostöö ja koordineerimise kord ning selle mõju Euroopa Liidus toimuvale kriisilahendusmenetlusele;
\n
5)tuuakse välja meetmed, et kiirendada konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetlust, sealhulgas konsolideerimisgrupi teatavate funktsioonide või tegevusalade õiguslikku ja majanduslikku eraldamist;
\n
6)määratakse kindlaks, kuidas konsolideerimisgrupi kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rahastatakse, võttes arvesse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut, ning kui on vaja kasutada Tagatisfondi või teise lepinguriigi kriisilahendusfondi vahendeid, nähakse ette põhimõtted rahastamisalase vastutuse jagamiseks lepinguriikide vahel;
\n
7)sätestatakse kõik täiendavad meetmed, sealhulgas need, mida Finantsinspektsioon kavatseb rakendada konsolideerimisgrupi kriisilahenduseks iga konsolideerimisgruppi kuuluva isiku ja allkonsolideerimisgrupi kaupa; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] 7^1) määratakse kindlaks kriisilahendusmeetmed ning hinnatakse meetmete mõju iga kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kriisilahendussubjekti ja muu konsolideerimisgrupi ettevõtja jaoks, kui konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
8)kirjeldatakse üksikasjalikult kõiki olulisi kriisilahenduskõlblikkuse takistusi, ning kui see on vajalik ja proportsionaalne, kirjeldatakse asjakohaseid meetmeid, et kõrvaldada takistavad asjaolud kooskõlas käesoleva seaduse §-s 34 sätestatuga.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud rahastamise vastutuse jagamise põhimõtted tuleb kehtestada tasakaalustatud ja õiglaste kriteeriumide alusel, võttes seejuures arvesse eelkõige Tagatisfondi seaduse §-s 73^21 sätestatut ja kõigi asjaomaste lepinguriikide finantsstabiilsusele avalduvat mõju. (3^1) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavas määratakse iga konsolideerimisgrupi puhul kindlaks kriisilahendussubjektid ja kriisilahenduse konsolideerimisgrupp. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel ei tohi eeldada Eesti Panga erakorralise likviidsusabi ega sellise likviidsusabi kasutamist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, ega erakorralise avaliku finantstoetuse kasutamist, välja arvatud kriisilahendusfondi vahendite kasutamist.
\n
(5)Kriisilahenduskava või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisel võetakse arvesse asjakohased stsenaariumid, sealhulgas asjaolu, et maksejõuetus võib puudutada üksnes konkreetset krediidiasutust või konsolideerimisgruppi või maksejõuetusega võib kaasneda laiem finantsiline ebastabiilsus või see võib hõlmata kogu süsteemi. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud teave avaldatakse krediidiasutusele või konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
\n
(7)Finantsinspektsioon edastab konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja kõik muudatused selles teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele.
\n
(8)Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskaval ei tohi olla ebaproportsionaalset mõju ühelegi lepinguriigile.
\n
§ 30Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamise menetlus
\n
(1)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, koostab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostöös nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning pärast konsulteerimist teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega ja kriisilahendusasutustega, kui nendes lepinguriikides asuvad konsolideerimisgrupi olulised filiaalid ja kui see on filiaalide puhul vajalik. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava koostamisse kaasata nende kolmandate riikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad isikud või olulised filiaalid, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.
\n
(2)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, hindab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures konsolideerimisgrupi järelevalvekolleegiumiga ja teise sellise lepinguriigi kriisilahendusasutusega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (2^1) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana iga kriisilahendussubjekti ja konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja kohta, kes on § 2 lõikes 1 nimetatud ettevõtja. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Finantsinspektsioon edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele teabe, mis on asjakohane seoses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse rolliga konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluse kavandamises.
\n
(4)Finantsinspektsioon ei ole kohustatud kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjatega seotud teavet edastama ilma asjaomase kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse või kriisilahendusasutuse nõusolekuta.
\n
(5)Finantsinspektsioon peab tegema kõik endast oleneva, et jõuda nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabe edastamist või pärast vastava teabe saamist konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutuselt teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustega ühisotsusele konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta.
\n
(6)Finantsinspektsioon võib pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, et ta abistaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c kriisilahendusasutusi ühisotsusele jõudmisel. Kui enne neljakuulise tähtaja lõppu ei jõuta ühisotsusele, võib Finantsinspektsioon sama määruse artikli 19 kohaselt pöörduda ka erimeelsuste korral Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud perioodi lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.
\n
(7)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (7^1) Finantsinspektsioon esitab väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta tehtavas otsuses oma otsuse põhjendused ning teeb otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (7^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatu ei takista ühisotsuse tegemist konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta nende kriisilahendusasutustega, kellega Finantsinspektsioonil ei ole eriarvamusi. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (7^3) Kui Finantsinspektsioon on kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutus ja ühisotsusele ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul, teeb Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava kohta oma otsuse, võttes seejuures arvesse teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab oma otsuses põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta ning teeb oma otsuse emaettevõtjale ja teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutustele teatavaks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(8)Kui konsolideerimisgruppi kuuluv tütarettevõtja on asutatud Eestis ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul ühisotsusele ei jõuta ning teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutused ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga nõus, teeb Finantsinspektsioon otsuse, mille kohaselt koostatakse eraldi tütarettevõtja või Finantsinspektsiooni pädevusse kuuluva kriisilahenduse allkonsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ja hallatakse seda. Finantsinspektsioon peab seejuures arvesse võtma teiste asjaomaste lepinguriikide kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone ning esitama põhjendused väljapakutud konsolideerimisgrupi kriisilahenduskavaga mittenõustumise ja tehtud otsuse kohta. Finantsinspektsioon teeb oma otsuse teistele kriisilahenduskolleegiumi liikmetele teatavaks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(9)Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega, välja arvatud juhul, kui teise asjaomase lepinguriigi kriisilahendusasutuse hinnangul võib erimeelsusi tekitav küsimus avaldada mõju tema riigieelarvele või tuua kaasa eelarvelisi kohustusi. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul arvates teise lepinguriigi kriisilahendusasutuse teavitusest otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
\n
(10)Käesolevas paragrahvis sätestatud ühisotsust või ühisotsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.
\n
(11)Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus teavitab Finantsinspektsiooni, et käesoleva paragrahvi lõigete 7 ja 9 kohaselt tehtud ühisotsus avaldab mõju tema riigieelarvele või võib tuua kaasa eelarvelisi kohustusi, siis algatab Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutusena konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava ümberhindamise, mis muu hulgas hõlmab omavahendite miinimumnõude ja kõlblike kohustuste ümberhindamist.
\n
§ 31Kriisilahenduskava koostamine lihtsustatud kujul
\n
(1)Finantsinspektsioon võib teha otsuse koostada kriisilahenduskava lihtsustatud kujul (edaspidi lihtsustatud kriisilahenduskava), võttes arvesse, millist mõju avaldaks krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi maksejõuetus ning sellele järgnev lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluse alusel finantsturgudele, teistele krediidiasutustele ja investeerimisühingutele, rahastamistingimustele või majandusele laiemalt.
\n
(2)Finantsinspektsioon peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemisel arvestama krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi majandustegevuse iseloomu, aktsionäride struktuuri, õiguslikku vormi, riskiprofiili, suurust ja õiguslikku staatust, krediidiasutuse seotust teiste krediidiasutuste või investeerimisühingutega või finantssüsteemiga üldiselt, tegevuse ulatust ja keerukust, kuulumist krediidiasutuste kaitseskeemi ning seda, kas krediidiasutus osutab investeerimisteenuseid. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Lihtsustatud kriisilahenduskava koostamisel võib:
\n
1)vähendada käesoleva seaduse §-s 29 kriisilahenduskava sisule esitatud nõudeid või jätta need osaliselt kohaldamata;
\n
2)jätta osaliselt kohaldamata käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud kriisilahenduskava ajakohastamise nõude;
\n
3)alandada käesoleva peatüki 2. jaos käsitletud kriisilahenduskõlblikkuse hindamise üksikasjalikkuse taset. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Finantsinspektsioon võib igal ajal koostada kriisilahenduskava täies mahus.
\n
(5)Lihtsustatud kriisilahenduskava koostamine ei mõjuta Finantsinspektsiooni õigust rakendada kriisiennetusmeedet või kriisiohjemeedet.
\n
(6)Vajaduse korral konsulteerib Finantsinspektsioon enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist Eesti Panga ja Rahandusministeeriumiga. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(7)Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest.
\n
(8)Lihtsustatud kriisilahenduskava ei või koostada käesoleva seaduse § 28 lõikes 4 nimetatud krediidiasutuste kohta.
\n
§ 32Kriisilahenduskava koostamata jätmine
\n
(1)Finantsinspektsioon võib teha otsuse jätta kriisilahenduskava koostamata, kui krediidiasutus on otseselt seotud konsolideerimisgrupi emaettevõtjaga või konsolideerimisgrupis keskse finantseerimist korraldava isikuga ja ta on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikliga 10 usaldatavusnõuete täitmisest täielikult või osaliselt vabastatud.
\n
(2)Kui Finantsinspektsioon ei koosta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kriisilahenduskava, koostab ta kriisilahenduskava konsolideeritud alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud keskse isiku ja sellega seotud krediidiasutuste suhtes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10 tähenduses.
\n
(3)Finantsinspektsioon teavitab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest.
\n
2. jagu Kriisilahenduskõlblikkus
\n
§ 33Krediidiasutuse ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine
\n
(1)Kui krediidiasutus ei kuulu konsolideerimisgruppi, hindab Finantsinspektsioon vajaduse korral pärast konsulteerimist nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, millisel määral krediidiasutus on kriisilahenduskõlblik, ilma et kriisilahendusmenetluses oleks vajalik eeldada Eesti Panga erakorralise likviidsusabi saamist või sellise likviidsusabi saamist, mida antakse mittestandardse tagatise taseme, struktuuri või intressimääraga, või erakorralise avaliku toetuse saamist, välja arvatud kriisilahendusfondi vahendite saamist.
\n
(2)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, hindab ta konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule koos nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ning konsulteerib sealjuures teiste lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asub oluline filiaal, kui see on filiaali puhul vajalik, ja nende lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega. Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnang võetakse vastu käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi menetluse osana. (2^1) Kui kriisilahenduse konsolideerimisgrupp koosneb mitmest kriisilahenduse konsolideerimisgrupist, tuleb lisaks kogu konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamisele hinnata vastavalt käesoleva peatüki 1. jaole käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kriisilahenduskõlblikkust iga allkonsolideerimisgrupi kohta eraldi. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (2^2) Konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hindamine käesoleva seaduse tähenduses seisneb kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktis 3 nimetatud isikute kriisilahenduskõlblikkuse hindamises. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(3)Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja hindab kriisilahenduskõlblikkust samal ajal, kui ta koostab ja ajakohastab krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskava. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse hinnangu koostamisel hinnatakse vähemalt järgmisi asjaolusid:
\n
1)krediidiasutuse võimalus paigutada põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid ümber teistesse juriidilistesse isikutesse;
\n
2)krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi õiguslike ja organisatsiooniliste struktuuride kooskõla põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonidega;
\n
3)kehtivate kokkulepete olemasolu krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi oluliste töötajatega kindlustamiseks, infrastruktuuri toimimiseks, rahastuse ja likviidsuse tagamiseks ning kapitaliga varustamiseks, et toetada põhiäriliine ja kriitilisi funktsioone ning säilitada nende toimimine;
\n
4)krediidiasutuse teenuslepingute, sealhulgas info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuse osutamisega seotud lepingute püsivus ja täielikult täitmisele pööratavus krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse korral; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] 4^1) kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine toetavate võrgu- ja infosüsteemide digitaalne tegevuskerksus, võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19 sätestatud teavitusi tõsistest info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidentidest, kui see on asjakohane, ja määruse IV peatüki kohase digitaalse tegevuskerksuse testimise tulemusi; [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
5)krediidiasutuse juhtimisstruktuuri asjakohasus krediidiasutuse teenuslepingutega seonduvate sise-eeskirjade järgimise haldamiseks ja tagamiseks;
\n
6)niisuguse korra olemasolu krediidiasutuses, mille alusel kanda kriitiliste funktsioonide või põhiäriliinide eraldamise korral teenuslepingute alusel pakutavad teenused üle kolmandatele isikutele;
\n
7)kehtivad plaanid ja meetmed ettenägematu olukorra lahendamiseks, et tagada pidev juurdepääs makse- ja arveldussüsteemidele;
\n
8)juhtimisinfosüsteemide asjakohasus täpse ja kõikehõlmava teabe kogumise tagamiseks Finantsinspektsiooni poolt põhiäriliinide ja kriitiliste funktsioonide kohta, et need aitaksid kaasa kiirete otsuste vastuvõtmisele;
\n
9)juhtimisinfosüsteemide suutlikkus pakkuda igal ajal krediidiasutuse tulemuslikuks kriisilahenduseks vajalikku teavet;
\n
10)krediidiasutuse juhtimisinfosüsteemide testimise ulatus Finantsinspektsiooni välja töötatud raskustesse sattumise stsenaariumide korral;
\n
11)krediidiasutuse suutlikkus tagada oma juhtimisinfosüsteemide katkematu toimimine nii kahjustatud krediidiasutuses kui ka uues krediidiasutuses, kui kriitilised funktsioonid ja põhiäriliinid teistest funktsioonidest ja äriliinidest eraldatakse;
\n
12)krediidiasutuse asjakohased protsessid, mis on vajalikud, et esitada Finantsinspektsioonile teave hoiustajate ja Tagatisfondi seaduse kohaselt tagatud summade kindlaksmääramiseks;
\n
13)kui konsolideerimisgrupis kasutatakse konsolideerimisgrupisiseseid garantiisid, siis kirjeldust, et neid garantiisid antakse turutingimustel ning kuivõrd usaldusväärsed on nende garantiidega seotud riskijuhtimissüsteemid;
\n
14)kui konsolideerimisgrupp tegeleb kompensatsioonitehingute sõlmimisega, siis kirjeldust, mis määral neid tehinguid sõlmitakse turutingimustel ja kuivõrd usaldusväärsed on nende tehingutega seotud riskijuhtimissüsteemid;
\n
15)mis määral konsolideerimisgrupisiseste garantiide andmine või kompensatsioonitehingute sõlmimine suurendab konsolideerimisgrupisisest finantsraskuste ülekandumist;
\n
16)mis määral konsolideerimisgrupi õiguslik struktuur takistab kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist, seda sõltuvalt konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute arvust, konsolideerimisgrupi struktuuri keerukusest või raskustest äriliinide ja konsolideerimisgrupi ettevõtjate kokkuviimisel;
\n
17)krediidiasutuse teisendatavate kohustuste summa ja liik; [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]
\n
18)kui hindamine hõlmab segavaldusettevõtjat, siis kas konsolideerimisgrupi krediidiasutuste, investeerimisühingute või finantseerimisasutuste kriisilahendus võiks avaldada negatiivset mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei ole seotud finantstegevusega;
\n
19)teenustaseme kokkulepete olemasolu ja usaldusväärsus;
\n
20)kas kolmanda riigi ametiasutustel on vajalikud kriisilahendusmeetmed ja -õigused, et toetada Finantsinspektsiooni kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, ning kui ulatuslik on Finantsinspektsiooni ja kolmanda riigi ametiasutuste vaheline kooskõlastatud tegevus;
\n
21)kriisilahendusmeetmete ja -õiguste kasutamise võimalikkus viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse kasutada olevaid meetmeid ja õigusi ning krediidiasutuse struktuuri;
\n
22)kas konsolideerimisgrupi struktuur võimaldab Finantsinspektsioonil kriisilahendusmenetlust kogu konsolideerimisgrupi või konsolideerimisgrupi ühe või enama ettevõtja suhtes läbi viia ning selle lõpetada, ilma et see põhjustaks märkimisväärset otsest või kaudset ebasoodsat mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele, ning pidades silmas konsolideerimisgrupi kui terviku väärtuse maksimeerimist;
\n
23)kokkulepped ja viisid, mille abil saaks kriisilahendust lihtsustada konsolideerimisgruppide puhul, kuhu kuuluvad eri riikides asutatud tütarettevõtjad;
\n
24)kriisilahendusmeetmete ja -õiguste usaldusväärne kasutamine viisil, mis vastab kriisilahenduse eesmärkidele, võttes arvesse võimalikku mõju võlausaldajatele, vastaspooltele, klientidele ja töötajatele ning võimalikke meetmeid ja õigusi, mida võivad rakendada kolmanda riigi ametiasutused;
\n
25)mis määral saab adekvaatselt hinnata krediidiasutuse kriisilahenduse mõju finantssüsteemile ja finantsturu usaldusele;
\n
26)kas krediidiasutuse kriisilahendusmenetlusel on märkimisväärne otsene või kaudne ebasoodne mõju finantssüsteemile, turu usaldusele või majandusele;
\n
27)kuidas kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise abil saaks piirata finantsraskuste ülekandumist teistele krediidiasutustele või investeerimisühingutele või finantsturgudele;
\n
28)kas krediidiasutuse kriisilahendusmenetlusel võib olla oluline mõju makse- ja arveldussüsteemide toimimisele.
\n
(5)Krediidiasutus, allkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp loetakse kriisilahenduskõlblikuks, kui Finantsinspektsioon on veendunud, et:
\n
1)krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav krediidiasutuste seaduse 11. peatükis ja pankrotiseaduses sätestatud korras või konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste lõpetamine ja likvideerimine on võimalik ja teostatav teiste lepinguriikide tavapärases maksejõuetusmenetluses ette nähtud korras või
\n
2)kriisilahendusmenetluses on krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi suhtes võimalik rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, mis tagavad krediidiasutuse kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvuse ning väldivad nii palju kui võimalik olulisi negatiivseid tagajärgi Eesti ja teiste lepinguriikide konsolideerimisgruppi kuuluvale ettevõtjale või filiaalile ning Eesti ja teiste lepinguriikide või Euroopa Liidu finantssüsteemile, sealhulgas laiemat finantsilist ebastabiilsust tekitavate või kogu süsteemi haaravate sündmuste korral. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse ka laiemat finantsilist ebastabiilsust kogu finantssüsteemi haaravate sündmuste korral, lähtudes eesmärgist tagada konsolideerimisgrupi ettevõtjate kriitiliste funktsioonide täitmise jätkuvus sellega, et nimetatud funktsioone saab õigel ajal kergesti eraldada või muul viisil nende täitmist tagada. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(6)Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutus, allkonsolideerimisgrupp või konsolideerimisgrupp kriisilahenduskõlblik, teavitab ta sellest viivitamata Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(7)Allkonsolideerimisgrupi ja konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkuse kohta antud hinnangut võetakse arvesse käesoleva seaduse 9. peatükis sätestatud kriisilahenduskolleegiumi otsustes. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 34Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemine ja nende kõrvaldamine
\n
(1)Kui krediidiasutuse käesoleva seaduse § 33 kohasel kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel tuvastatakse pärast Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist krediidiasutuse kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teavitab Finantsinspektsioon sellest kirjalikult krediidiasutusi ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutust, kus asuvad krediidiasutuse olulised filiaalid. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Krediidiasutus peab esitama nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist Finantsinspektsioonile ettepaneku, milles toob välja võimalikud meetmed teates märgitud oluliste takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks. Finantsinspektsioon hindab, kas pakutud meetmetega on võimalik kõnealuseid takistusi vähendada või kõrvaldada. (2^1) Kahe nädala jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate kättesaamist esitab krediidiasutus Finantsinspektsioonile võimalikud meetmed oluliste takistuste kõrvaldamiseks kriisilahendusmenetlusest ja nende rakendamise ajakava, millega tagatakse käesoleva seaduse §-s 18 või 19 ja krediidiasutuste seaduse § 86^44 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõude täitmine, juhul kui kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiv asjaolu on tingitud ühest järgmisest olukorrast:
\n
1)krediidiasutus täidab krediidiasutuste seaduse § 86^44 lõikes 2 nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks sama seaduse § 86^50 lõigetes 1–3^1 nimetatud nõuetele, kuid ei täida nimetatud kombineeritud puhvri nõuet, kui seda võetakse arvesse lisaks miinimumnõuetele, kui need arvutatakse kooskõlas käesoleva seaduse § 17 lõike 2 punktiga 1;
\n
2)krediidiasutus ei täida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklites 92a ja 494 nimetatud nõudeid või käesoleva seaduse §-des 17^2 ja 17^3 , § 17^4 lõigetes 1–5 ning § 18^1 lõigetes 1–5 nimetatud nõudeid. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (2^2) Käesoleva paragrahvi lõike 2^1 kohaselt esitatud meetmete rakendamise ajakavas võetakse arvesse kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu põhjusi. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (2^3) Pärast Finantsinspektsiooni finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga konsulteerimist hindab Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja, kas käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud meetmetega on võimalik asjaomase oluliselt pärssiva asjaoluga tõhusalt tegeleda või see kõrvaldada. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Kui Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja hinnangul krediidiasutuse pakutud meetmed ei vähenda ega kõrvalda tuvastatud takistusi tulemuslikult, nõuab Finantsinspektsioon ettekirjutusega, et krediidiasutus rakendaks alternatiivseid meetmeid kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (3^1) Finantsinspektsioon võtab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnangus arvesse kriisilahenduse takistustest tuleneva ohu finantsstabiilsusele ning meetmete mõju krediidiasutuse majandustegevusele, selle stabiilsusele ja suutlikkusele majandusele kasu tuua. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (3^2) Krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude kättesaamist plaani kriisilahenduskõlblikkuse saavutamiseks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (3^3) Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja konsulteerib enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alternatiivsete meetmete nõudmise otsust finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga ning, kui see on asjakohane, Eesti Pangaga, et hinnata nende meetmete võimalikku mõju krediidiasutusele, finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu kohaselt nõuda krediidiasutuselt või konsolideerimisgrupi mõnelt üksuselt:
\n
1)konkreetsetel juhtudel või regulaarselt lisateabe esitamist;
\n
2)teatava vara võõrandamist;
\n
3)mõne toimuva või kavandatud tegevuse piiramist või lõpetamist;
\n
4)maksimaalse individuaalse ja summaarse riskipositsiooni piiramist;
\n
5)uute või olemasolevate tegevusalade arendamise piiramist või takistamist või uute või olemasolevate toodete võõrandamist;
\n
6)otsese või kaudse kontrolli all oleva konsolideerimisgruppi kuuluva üksuse õiguslike või organisatsiooniliste struktuuride muutmist vähem keerukaks, et kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel oleks võimalik kriitilised funktsioonid teistest funktsioonidest õiguslikult ja tegevuslikult eraldada;
\n
7)emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja asutamist Eestis või mujal Euroopa Liidus;
\n
8)[kehtetu - RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
9)meetmete rakendamist käesoleva seaduse 2. peatüki 2. jaos nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks, sealhulgas eelkõige püüet uuesti läbi rääkida tema emiteeritud mis tahes kõlbliku kohustuse, täiendavatesse esimese taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi või teise taseme omavahenditesse kuuluva instrumendi tingimused eesmärgiga tagada, et Finantsinspektsiooni otsust antud kohustuse või instrumendi allahindamiseks või teisendamiseks täidetaks selle lepinguriigi õigusnormide kohaselt, mis hõlmavad antud kohustust või instrumenti; [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
10)võimalike konsolideerimisgrupisiseste rahastamislepingute läbivaatamist või nende puudumisel nimetatud lepingute koostamist või konsolideerimisgrupisiseste või kolmandate isikutega selliste teenuslepingute koostamist, mis hõlmaksid kriitiliste funktsioonide täitmist. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (4^1) Finantsinspektsioon võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu alusel nõuda segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul, et segavaldusettevõtja asutaks krediidiasutuse kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse hõlbustamiseks või et vältida käesolevas seaduses sätestatud kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisest tulenevat negatiivset mõju konsolideerimisgrupi muule kui finantsosale. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (4^2) Finantsinspektsioon kriisilahendusasutusena võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatu alusel nõuda krediidiasutuselt või käesoleva seaduse § 2 lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud ettevõtjalt: [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
1)kava esitamist selle kohta, kuidas taastada omavahendite ja kõlblike kohustuste minimaalse taseme vastavus käesoleva seaduse §-dele 18 ja 19;
\n
2)kõlblike kohustuste emiteerimist, et täita käesoleva seaduse §-s 18 või 19 sätestatud nõuded;
\n
3)võtta käesoleva seaduse §-s 18 või 19 nimetatud omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude täitmiseks kasutusele muid meetmeid, eelkõige kohaldada käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 9 nimetatud tegevusi;
\n
4)pädeva järelevalveasutusega kokkuleppel omavahendite koosseisu kuuluvate instrumentide ja kõlblike kohustuste tähtajaprofiili muutmist;
\n
5)juhul kui tegemist on segavaldusettevõtja tütarettevõtjaga, et segavaldusettevõtja looks ettevõtja kontrollimiseks eraldi finantsvaldusettevõtja, kui seda on vaja ettevõtja kriisilahenduse hõlbustamiseks ning selleks, et vältida selliste käesoleva seaduse 4. peatükis nimetatud kriisilahendusmeetmete kohaldamist ja õiguste kasutamist, millel on negatiivne mõju konsolideerimisgrupi sellele osale, mis ei osuta finantsteenuseid. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (4^3) Kui Finantsinspektsioon teeb krediidiasutuse käesoleva seaduse §-s 33 sätestatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamisel või muul ajal kindlaks, et kõlblikke kohustusi sisaldavas kohustuste klassis moodustab selliste kohustuste summa, mis kooskõlas § 22 lõikega 2^1 ei sisalda § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust, koos kohustustega, mis on vastavalt §-le 71 kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahendi kohaldamisest välistatud või mis vastavalt §-le 72 välistatakse tõenäoliselt teisendamise õiguste kasutamisest, sellisest klassist rohkem kui kümme protsenti, hindab Finantsinspektsioon viivitamata selle konkreetse asjaolu mõju selle krediidiasutuse kriisilahenduskõlblikkusele. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (4^4) Käesoleva paragrahvi lõikes 4^3 nimetatud mõju hindamisel arvestatakse ühtlasi kriisilahenduskõlblikkusele avalduva mõjuga, mis tuleneb ohust, et kõlblike kohustuste allahindamise ja teisendamise õiguste kasutamisel võidakse mitte täita käesoleva seaduse §-s 80 sätestatud võlausaldajatele kahju hüvitamise eeldusi. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (4^5) Finantsinspektsioon võib kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud õigusi, kui ta jõuab lõikes 4^3 nimetatud järeldusele, et kohustused ei sisalda käesoleva seaduse § 22 lõikes 1 nimetatud lepingulist tingimust ja need põhjustavad kriisilahenduskõlblikkust oluliselt pärssiva asjaolu. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Finantsinspektsioon teavitab krediidiasutust käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnangust ja selgitab krediidiasutusele tema pakutud meetmete puudusi ja alternatiivsete meetmete sobivust kriisilahendusmenetluse takistuste kõrvaldamiseks. Krediidiasutus esitab ühe kuu jooksul pärast Finantsinspektsiooni hinnangu saamist alternatiivsete meetmete elluviimise kava.
\n
(6)Enne krediidiasutuse teavitamist oma hinnangust konsulteerib Finantsinspektsioon vajaduse korral Eesti Pangaga ja hindab vastavate meetmete võimalikku mõju krediidiasutusele, finantsteenuste siseturule ning teiste lepinguriikide ja Euroopa Liidu kui terviku finantsstabiilsusele.
\n
§ 35Kriisilahenduskõlblikkust pärssivate takistustega tegelemine ja nende kõrvaldamine konsolideerimisgrupi puhul
\n
(1)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud hinnangu alusel on tuvastatud konsolideerimisgrupi kriisilahendusmenetluses olulisi takistusi, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, ühisotsusele käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud meetmete rakendamiseks kõikide konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes. Enne ühisotsuse tegemist konsulteerib Finantsinspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalvekolleegiumiga ja nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, kui see on olulise filiaali puhul vajalik.
\n
(2)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, koostab ta vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 25 lõikele 1 koostöös Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega ja konsolideerimisgrupi finantsjärelevalve asutusega ning pärast teiste seotud finantsjärelevalve asutustega konsulteerimist aruande, milles analüüsitakse olulisi takistusi, mis võivad pärssida tõhusat kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist konsolideerimisgrupi suhtes. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruandes analüüsitakse mõju kogu grupi ärimudelile ning antakse soovitusi proportsionaalsete ja sihipäraste meetmete rakendamiseks konsolideerimisgrupi tasandil ning vajaduse korral allkonsolideerimisgruppide suhtes, kui meetmeid on lõike 1 kohaselt otsustatud rakendada või need on Finantsinspektsiooni arvates vajalikud või asjakohased tuvastatud takistuste kõrvaldamiseks. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (2^2) Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutus, siis olukorras, kus konsolideerimisgrupi kriisilahenduskõlblikkust pärssiv asjaolu on tingitud käesoleva seaduse § 34 lõikes 2^1 nimetatud konsolideerimisgrupi ettevõtja olukorrast, teavitab Finantsinspektsioon pärast kriisilahendussubjekti kriisilahendusasutusega ja tema tütarettevõtjatest krediidiasutuste kriisilahendusasutustega konsulteerimist antud pärssiva asjaolu hinnangust Euroopa Liidus tegutsevat emaettevõtjat. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (2^3) Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja peab kahe nädala jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 2^2 nimetatud teate saamisest arvates esitama konsolideerimisgrupi tasandi kriisilahendusasutusele võimalikud meetmed ja nende rakendamise ajakava. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(3)Finantsinspektsioon edastab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt koostatud aruande konsolideerimisgrupi Euroopa Liidus tegutsevale emaettevõtjale ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutustele, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad ja olulised filiaalid. Konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtjate kriisilahendusasutused edastavad aruande nende vastutusalas olevatele vastavatele tütarettevõtjatele. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruande kättesaamist võib konsolideerimisgrupi emaettevõtja esitada Finantsinspektsioonile oma tähelepanekud ja teha ettepaneku alternatiivsete meetmete kohta, millega oleks võimalik aruandes nimetatud takistused kõrvaldada. Emaettevõtja pakutud meetmetest teavitab Finantsinspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ning nende lepinguriikide kriisilahendusasutusi, kus asuvad konsolideerimisgruppi kuuluvad tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, kui see on olulise filiaali puhul asjakohane.
\n
(5)Nelja kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud emaettevõtja tähelepanekute esitamist või pärast lõikes 4 sätestatud neljakuulise tähtaja möödumist, olenevalt kumb on varasem, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et jõuda kriisilahenduskolleegiumis ühisotsusele nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad, oluliste takistuste suhtes, mis võivad pärssida tõhusat kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamist konsolideerimisgrupi suhtes, ning kui see on vajalik, siis lõike 4 kohaselt tehtud emaettevõtja ettepaneku ja kriisilahendusasutuste poolt takistustega tegelemiseks või nende kõrvaldamiseks nõutavate meetmete suhtes. Enne ühisotsuseni jõudmist konsulteerib Finantsinspektsioon nende lepinguriikide kriisilahendusasutustega, kus asuvad olulised filiaalid, ja finantsjärelevalve asutustega. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (5^1) Kui Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja ei ole käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tähelepanekuid esitanud, teeb Finantsinspektsioon kõik endast oleneva, et ühisotsusele jõutaks ühe kuu jooksul pärast lõikes 4 nimetatud neljakuulise tähtaja möödumist. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (5^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ühisotsusele kriisilahenduskõlblikkust pärssiva asjaolu suhtes, mille on tinginud käesoleva seaduse § 34 lõikes 2^1 nimetatud olukord, peab jõudma kahe nädala jooksul pärast seda, kui Euroopa Liidus tegutsev emaettevõtja on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4 esitanud oma tähelepanekud. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(6)Ühisotsuse tegemisel tuleb arvesse võtta meetmete võimalikku mõju kõikidele lepinguriikidele, kus konsolideerimisgrupp tegutseb. Ühisotsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja Finantsinspektsioon esitab selle konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
\n
(7)Finantsinspektsioon võib pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, et ta abistaks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 31 punktile c kriisilahendusasutusi ühisotsusele jõudmisel. Kui enne neljakuulise tähtaja lõppu ei jõuta ühisotsusele käesoleva seaduse § 34 lõike 4 punktides 6, 7 ja 10 nimetatud meetmetes, võib Finantsinspektsioon vastavalt sama määruse artiklile 19 pöörduda erimeelsuste lahendamiseks Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemike jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist.
\n
(8)Kui Finantsinspektsioon on konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus ja kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemike jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse, milliseid käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud meetmeid konsolideerimisgrupi tasandil rakendada. Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale. (8^1) Kui Finantsinspektsioon ei ole konsolideerimisgrupi kriisilahendusasutus, kuid konsolideerimisgrupi tütarettevõtja asub Eestis ja käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon käesoleva seaduse § 34 lõike 4 kohaselt võetavate sobivate meetmete kohta oma otsuse. Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste kriisilahendusasutuste seisukohti ja reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse kriisilahendussubjektile. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025] (8^2) Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19 teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest, lükkab Finantsinspektsioon lõikes 8^1 nimetatud otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel kooskõlas saadud otsusega oma otsuse. Finantsinspektsioon ei pöördu Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemiku jooksul ega pärast ühisotsusele jõudmist. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(9)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud ajavahemike jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon juhul, kui konsolideerimisgrupi tütarettevõtja asub Eestis, oma otsuse, milliseid käesoleva seaduse § 34 lõikes 4 sätestatud meetmeid tütarettevõtja suhtes rakendada.
\n
(10)Kui teise lepinguriigi kriisilahendusasutus on käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatule, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel kooskõlas saadud otsusega oma otsuse. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole ühe kuu jooksul teate saamisest arvates otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
\n
(11)Käesolevas paragrahvis sätestatud ühisotsust või ühisotsuse puudumise korral Finantsinspektsiooni tehtud otsuseid käsitatakse lõplikuna teiste lepinguriikide kriisilahendusasutuste suhtes.
\n
3. jagu Varajane sekkumine
\n
§ 36Varajase sekkumise meetmed
\n
(1)Finantsinspektsioon võib rakendada varajase sekkumise meetmeid, kui krediidiasutuse finantsolukorra kiire halvenemise tõttu seoses likviidsuse vähenemise või finantsvõimenduse määra, krediidiriski tingimuste või riskide kontsentreerumise piirmäära suurenemisega krediidiasutus rikub või võib lähitulevikus tõenäoliselt rikkuda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 600/2014 finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 EMPs kohaldatav tekst (ELT L 173, 12.06.2014, lk 84–148) artiklites 3–7, 14–17 ja 24–26, krediidiasutuste seaduses või väärtpaberituru seaduses sätestatud nõudeid.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidiasutuse finantsolukorra kiire halvenemise põhjusi hinnatakse eelnevalt kindlaks määratud näitajate alusel, mis võivad hõlmata olukorda, kui krediidiasutuse omavahendite taseme ja minimaalse nõutava omavahendite taseme vahe on väiksem kui 1,5 protsenti.
\n
(3)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei takista Finantsinspektsioonil kohaldada krediidiasutuste seaduse §-s 104 sätestatud meetmeid ega muid järelevalvemeetmeid, muu hulgas kehtestada krediidiasutusele moratooriumi.
\n
(4)Finantsinspektsioon võib varajase sekkumise meetmena ettekirjutuse alusel mõistliku tähtaja jooksul nõuda:
\n
1)krediidiasutuse juhatuselt kindlaks määratud ajaks finantsseisundi taastamise kavas esitatud korra või meetme rakendamist või finantsseisundi taastamise kava ajakohastamist juhul, kui asjaolud, mis tõid kaasa varajase sekkumise, erinevad esialgses finantsseisundi taastamise kavas esitatud eeldustest, ning rakendada ajakohastatud kavas esitatud korda või meedet, et tagada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud olukorrast hoidumine;
\n
2)krediidiasutuse juhatuselt olukorra uurimist, tuvastatud probleemide lahendamiseks vajalike meetmete kindlaksmääramist ning nende probleemide kõrvaldamise tegevuskava ja selle elluviimise ajakava koostamist;
\n
3)krediidiasutuse juhatuselt krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku viivitamatut kokkukutsumist, kindla päevakorra määramist või küsimuse päevakorda võtmist;
\n
4)krediidiasutuse juhatuselt kava koostamist võlgade restruktureerimise üle läbirääkimistesse astumiseks, arvestades võimaluse korral finantsseisundi taastamise kava;
\n
5)muudatuse tegemist krediidiasutuse äristrateegias, õiguslikus või organisatsioonilises struktuuris;
\n
6)vajalikku informatsiooni, sealhulgas kohapealse kontrolli teostamist, ja Finantsinspektsioonile kogu teabe esitamist, mis on vajalik kriisilahenduskava ajakohastamiseks ja krediidiasutuse võimaliku kriisilahendusmenetluse ettevalmistamiseks ning krediidiasutuse vara ja kohustuste hindamiseks.
\n
(5)Kui krediidiasutuse juhatus ei kutsu vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 sätestatule kokku aktsionäride üldkoosolekut, võib Finantsinspektsioon ise kutsuda kokku üldkoosoleku ja määrata selle päevakorra.
\n
(6)Kui Finantsinspektsioon teeb kindlaks, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud eeldused on täidetud, võib Finantsinspektsioon nõuda, et krediidiasutus võtaks ühendust võimalike omandajatega kriisilahendusmenetluse ettevalmistamiseks vastavalt käesoleva seaduse § 59 lõikes 4 sätestatud tingimustele, arvestades käesoleva seaduse §-s 51 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid.
\n
(7)Kui krediidiasutuse finantsseisund on oluliselt halvenemas või kui ta on rikkunud õigusakte, haldusakte või krediidiasutuse sise-eeskirju ja käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud meetmed ei ole olnud piisavad, võib Finantsinspektsioon kutsuda tagasi ühe või kõik krediidiasutuse juhatuse või nõukogu liikmed. Tagasikutsutud juhatuse või nõukogu liikme asemele võib nimetada uue liikme üksnes Finantsinspektsiooni nõusolekul. Sellisel juhul võib Finantsinspektsioon otsustada, et uue liikme nimetamisel ei kohaldata krediidiasutuste seaduse §-des 48, 56 ja 57 krediidiasutuse juhtide kohta sätestatut.
\n
§ 37Ajutine erihaldur
\n
(1)Kui Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole krediidiasutuse juhatuse või nõukogu liikme tagasikutsumine käesoleva seaduse § 36 lõike 7 alusel andnud soovitud tulemusi krediidiasutusega seotud olukorra parandamiseks, võib Finantsinspektsioon määrata krediidiasutusele ühe või mitu ajutist erihaldurit. Ajutise erihalduri määramise otsus avalikustatakse Finantsinspektsiooni veebilehel. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(2)Ajutise erihalduri võib määrata töötama koos juhatusega ja nõukoguga. Kui ajutine erihaldur määratakse töötama koos juhatusega, täpsustab Finantsinspektsioon ajutise erihalduri ning juhatuse ja nõukogu omavahelised ülesanded, õigused ja kohustused, muu hulgas krediidiasutuse juhtorganile kehtestatud nõuded seoses vajadusega konsulteerida ajutise erihalduriga või saada temalt nõusolek enne mõnede otsuste tegemist või meetmete rakendamist.
\n
(3)Finantsinspektsioon määrab kindlaks ajutise erihalduri õigused, rolli ja ülesanded tema ametisse nimetamisel, täpsustades ajutisele erihaldurile seatavaid piiranguid.
\n
(4)Ajutine erihaldur võib teostada mõnesid või kõiki krediidiasutuse põhikirjast või seadusest tulenevaid juhatuse liikme õigusi, sealhulgas juhtorgani haldusfunktsioone. Ajutise erihalduri ülesannete hulka võib kuuluda krediidiasutuse finantsseisundi kindlakstegemine ning majandustegevuse või selle osa juhtimine eesmärgiga säilitada või taastada krediidiasutuse finantsseisund ja rakendada meetmeid krediidiasutuse majandustegevuse aruka ja usaldusväärse juhtimise taastamiseks.
\n
(5)Ajutisel erihalduril peavad olema krediidiasutuse juhtimiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, laitmatu kutse- ja ärialane maine ja haridus ning ta peab vältima huvide konflikti ega tohi teha huvide konflikti põhjustavaid tehinguid. Ajutise erihalduri määramisele ja tema tegevusele kohaldatakse krediidiasutuste seaduse § 112 lõikes 6 ning § 113 lõigetes 1, 2 ja 5–7 moratooriumihalduri kohta sätestatut.
\n
(6)Finantsinspektsioon võib seada ajutisele erihaldurile kohustuse saada enne mõnede õiguste kasutamist, sealhulgas krediidiasutuse vara käsutamist, või muude toimingute tegemist Finantsinspektsioonilt nõusolek.
\n
(7)Ajutine erihaldur on kohustatud Finantsinspektsiooni määratud ajavahemike tagant ja volituste lõppemisel koostama aruande krediidiasutuse finantsseisundi ning kohustuste täitmise käigus tehtud toimingute kohta.
\n
(8)Ajutine erihaldur nimetatakse kuni üheks aastaks. Seda perioodi võib erandkorras pikendada, kui ajutise erihalduri nimetamise eeldused on jätkuvalt täidetud, sellise otsuse tegemisel peab Finantsinspektsioon seda aktsionäridele põhjendama.
\n
(9)Ajutine erihaldur võib kutsuda kokku krediidiasutuse aktsionäride üldkoosoleku ja koostada üldkoosoleku päevakorra üksnes Finantsinspektsiooni nõusolekul.
\n
(10)Ajutise erihalduri nimetamine ei sea piiranguid krediidiasutuse aktsionäride äriseadustikust tulenevatele õigustele. Ajutise erihalduri tegevusest tekkinud nõuetele ei kohaldata äriseadustiku §-s 289^2 sätestatut.
\n
(11)Erihaldur saab kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse arvel tasu, mis vastab tema ülesannetele ja kvalifikatsioonile. Erihalduri tasu suuruse määrab Finantsinspektsioon.
\n
(12)Ajutine erihaldur vastutab oma kohustuste rikkumisega üksnes süüliselt tekitatud kahju eest. Ajutise erihalduri vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajutise erihalduri tegevuse lõppemise päevast arvates.
\n
(13)Finantsinspektsioon võib ajutise erihalduri igal ajal, olenemata põhjusest, tagasi kutsuda. Samuti võib Finantsinspektsioon ajutise erihalduri nimetamise tingimusi igal ajal muuta.
\n
(14)Ajutise erihalduriga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. Ajutise erihalduri lepingu ülesütlemisele kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu ülesütlemise kohta sätestatut.
\n
§ 38Varajase sekkumise meetmete rakendamise koordineerimine konsolideerimisgrupi puhul
\n
(1)Kui tingimused varajaseks sekkumiseks on käesoleva jao kohaselt täidetud ja kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta varajase sekkumise meetme rakendamise või ajutise erihalduri nimetamise kavatsusest teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ning konsulteerima teiste järelevalvekolleegiumisse kuuluvate finantsjärelevalve asutustega.
\n
(2)Kui Finantsinspektsioon teostab konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja üle järelevalvet, peab ta vastava meetme rakendamise või ajutise erihalduri nimetamise kavatsusest teavitama Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja konsulteerima konsolideeritud järelevalvet teostava finantsjärelevalve asutusega.
\n
(3)Konsulteerimise järel otsustab Finantsinspektsioon, kas ja milliseid varajase sekkumise meetmeid kohaldada. Oma otsusest teavitab Finantsinspektsioon teisi järelevalvekolleegiumisse kuuluvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust.
\n
(4)Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsiooni teavitanud kavandatavatest varajase sekkumise meetmetest või ajutise erihalduri nimetamisest ja kui Finantsinspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, võib ta kolme päeva jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt vastavata teate saamisest arvates edastada talle oma hinnangu, millist mõju avaldab nende meetmete rakendamine konsolideerimisgrupile või konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele.
\n
(5)Kui konsolideeritud järelevalvet teostav teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on Finantsinspektsioonile andnud oma hinnangu vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatule, peab Finantsinspektsioon arvestama oma otsuse tegemisel seda hinnangut.
\n
(6)Kui samasse konsolideerimisgruppi kuuluva mitme isiku suhtes kavatsetakse rakendada varajase sekkumise meetmeid või nimetada ajutine erihaldur, kaalub Finantsinspektsioon koos teiste asjaomaste finantsjärelevalve asutustega enne vastavate meetmete rakendamist, kas on sobivam nimetada üks ja sama ajutine erihaldur kõigile konsolideerimisgruppi kuuluvatele isikutele või ühtlustada kavandatavaid varajase sekkumise meetmeid, et soodustada krediidiasutuse või konsolideerimisgrupi finantsseisundi taastamist. Finantsinspektsioon peab tegema kõik endast oleneva, et jõuda teiste asjaomaste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega ühisotsusele viie päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teate esitamisest arvates.
\n
(7)Kui Finantsinspektsioon on konsolideeritud järelevalve teostaja, koostab ta ühisotsuse, mis peab olema põhjendatud, ja esitab selle konsolideerimisgrupi emaettevõtjale.
\n
(8)Finantsinspektsioon võib esitada Euroopa Pangandusjärelevalvele Asutusele taotluse vastavalt nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 31, et saada abi käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kokkuleppe saavutamisel.
\n
(9)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ajavahemiku jooksul ei jõuta ühisotsusele, teeb Finantsinspektsioon, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet või järelevalvet konsolideerimisgruppi kuuluva tütarettevõtja suhtes, oma otsuse ajutise erihalduri nimetamiseks või muu varajase sekkumise meetme rakendamiseks.
\n
(10)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 9 sätestatud Finantsinspektsiooni otsus peab olema igakülgselt põhjendatud ja selles tuleb arvesse võtta teiste asjaomaste finantsjärelevalve asutuste seisukohti ning reservatsioone. Finantsinspektsioon esitab otsuse konsolideerimisgrupi emaettevõtjale või tütarettevõtjale.
\n
(11)Enne käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud perioodi lõppu, kui ei jõuta ühisotsusele või kui Finantsinspektsioon ei ole nõus järelevalvekolleegiumisse kuuluva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse ettepanekuga rakendada käesoleva seaduse § 36 lõike 4 punktis 1, 4 või 5 sätestatud varajase sekkumise meedet, võib Finantsinspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole ei pöörduta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud perioodi lõppu ega pärast ühisotsusele jõudmist.
\n
(12)Kui teise asjaomase lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsustest vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatule, lükkab Finantsinspektsioon otsuse tegemise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. Kui Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus ei ole kolme päeva jooksul teate saamisest arvates otsust teinud, teeb Finantsinspektsioon oma otsuse.
\n
4. peatükk Kriisilahendusmenetlus
\n
1. jagu Kriisilahendusmenetluse üldnõuded
\n
§ 39Kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused
\n
(1)Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse suhtes kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada üksnes siis, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
\n
1)järelevalve käigus saadud informatsiooni põhjal on Finantsinspektsiooni hinnangul tõenäoline, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)arvestades nii ajakriteeriumi kui ka muid olulisi asjaolusid, ei aita ükski muu meede või õigus, sealhulgas eraõiguslik ja järelevalvemeede ega ka kapitaliinstrumentide või kõlblike kohustuste allahindamine või teisendamine, krediidiasutuse maksejõuetust mõistliku aja jooksul ära hoida; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
3)meede või õigus on avaliku huvi seisukohast vajalik.
\n
(2)Krediidiasutuse maksejõuetuse tekkimine on tõenäoline ühe või mitme järgmise asjaolu esinemisel:
\n
1)krediidiasutus rikub või on ilmne, et ta lähitulevikus hakkab rikkuma tegevusloa andmise aluseks olevaid nõudeid, eelkõige põhjusel, et krediidiasutus on kahjumis või tal tõenäoliselt tekib kahjum, mille tõttu vähenevad tema omavahendid olulises ulatuses;
\n
2)krediidiasutuse vara ei kata tema kohustusi või on ilmne, et krediidiasutuse vara ei kata lähiajal tema kohustusi;
\n
3)krediidiasutus ei suuda või on ilmne, et ta lähitulevikus ei suuda oma kohustusi tasuda nende sissenõutavaks muutumisel;
\n
4)krediidiasutus taotleb erakorralist avalikku finantstoetust.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatu all ei peeta silmas olukorda, kui riigigarantiid soovitakse seoses:
\n
1)Eesti Panga väljastatud likviidsuslaenuga;
\n
2)uue krediidiasutuse väljastatavate võlakohustustega;
\n
3)aktsiakapitali suurendamisega või kapitaliinstrumentide omandamisega turutingimustel, kusjuures ükski käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 ja käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 5 nimetatud tingimustest ei esine juba erakorralise avaliku finantstoetuse andmise ajal. (3^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut kohaldatakse riigigarantii suhtes, mis antakse maksevõimelisele krediidiasutusele ajutise proportsionaalse ettevaatusabinõuna tähtajaliselt, et leevendada tõsiste häirete tagajärgi. Riigigarantii abil saadud vahendeid ei või kasutada sellise kahjumi katmiseks, mis krediidiasutusel on tekkinud või lähiajal tõenäoliselt tekib. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] (3^2) Riigigarantii andmisel käesoleva paragrahvi lõike 3 punkti 3 alusel on selle suurus piiratud kapitali vajadusega, mis on kindlaks tehtud pädeva järelevalveasutuse läbi viidud stressitestide, varade kvaliteedi hindamise või muu samaväärse tegevuse käigus. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(4)Kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamist käsitatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 3 kohaselt avaliku huvi seisukohast vajalikuna, kui see aitab kaasa ühe või mitme kriisilahenduse eesmärgi saavutamiseks ja on proportsionaalne ning krediidiasutuse lõpetamine ja likvideerimine pankrotimenetluses ei aitaks kriisilahenduse eesmärke saavutada.
\n
(5)Finantsinspektsioon võib krediidiasutuse tütarettevõtjast finantseerimisasutuse suhtes kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada üksnes siis, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused nii finantseerimisasutuse enda kui ka konsolideeritud järelevalve alla kuuluva emaettevõtja puhul.
\n
(6)Finantsinspektsioon võib finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja suhtes kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada üksnes siis, kui on täidetud kõik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimused nii finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja enda kui ka tema tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul. Kui nimetatud krediidiasutus on asutatud kolmandas riigis, peab olema selle riigi pädev asutus määranud, et kriisilahenduse eesmärgid on selle riigi õiguse kohaselt täidetud.
\n
(7)Kui segavaldusettevõtjal on otsene või kaudne osalus tütarettevõtjast krediidiasutuses finantsvaldusettevõtjast vahendaja kaudu, peab kriisilahenduskava kohast vahendajast finantsvaldusettevõtjat käsitama kriisilahendussubjektina. Nimetatud juhul võib konsolideerimisgrupi kriisilahenduse eesmärgil kehtestatud kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendada selle vahendajast finantsvaldusettevõtja, mitte segavaldusettevõtja suhtes. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(8)Kui finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ega segavaldusettevõtja puhul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kriisilahendusmenetluse algatamise tingimusi täidetud, võib Finantsinspektsioon nende suhtes siiski rakendada kriisilahendusmeetmeid või -õigusi, kui:
\n
1)finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja on kriisilahendussubjekt;
\n
2)üks või mitu finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja tütarettevõtjat, kes on krediidiasutused, kuid ei ole kriisilahendussubjektid, vastavad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustele; [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
3)käesoleva lõike punktis 2 nimetatud tütarettevõtja varad ja kohustused on sellised, et tütarettevõtja maksejõuetus ohustab kriisilahenduse konsolideerimisgruppi tervikuna ning kriisilahendusmeetme rakendamine sellise ettevõtja puhul on vajalik tütarettevõtjast krediidiasutuse kriisilahenduseks või asjakohase kriisilahenduse konsolideerimisgrupi kui terviku kriisilahenduseks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(9)Kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 6 või 8 sätestatule hinnatakse, kas kriisilahenduse eesmärgid on finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja ja segavaldusettevõtja tütarettevõtjast krediidiasutuse puhul täidetud, võib Finantsinspektsioon leppida selle välisriigi, kus on asutatud nimetatud finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja, kriisilahendusasutusega kokku, et sellisel juhul ei arvestata konsolideerimisgrupisiseseid kapitali ega kahjumi ülekandmise võimalusi, kaasa arvatud võimalikku kapitaliinstrumentide allahindamist või teisendamist.
\n
§ 39^1. Keskasutuse ja sellega püsivalt seotud krediidiasutuse kriisilahendusmenetluse algatamise erisused
\n
(1)Finantsinspektsioon võib kohaldada keskasutuse ja kõigi sellega püsivalt seotud ja samasse kriisilahenduse konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutuste suhtes kriisilahendusmeetmeid ja -õigusi, kui nimetatud kriisilahenduse konsolideerimisgrupp vastab tervikuna käesoleva seaduse § 39 lõikes 1 sätestatud tingimustele.
\n
(2)Krediidiasutus või konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja, kelle puhul Finantsinspektsioon leiab, et käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tingimused on täidetud, kuid ei ole täidetud nimetatud lõike punktis 3 nimetatud avaliku huvi tingimus, likvideeritakse tavapärase likvideerimis- või pankrotimenetluse käigus. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 40Kriisilahendusmenetluse üldpõhimõtted
\n
(1)Finantsinspektsioon rakendab kriisilahendusmeetmeid või -õigusi kooskõlas järgmiste põhimõtetega:
\n
1)kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kahjumi katavad esimeses järjekorras aktsionärid;
\n
2)kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse kahjumi katavad teises järjekorras võlausaldajad pärast aktsionäre vastavalt nende nõuete rahuldamisjärgule pankrotimenetluses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
\n
3)kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed kutsutakse tagasi ja vahetatakse välja, välja arvatud juhul, kui kriisilahenduse eesmärkide paremaks saavutamiseks peetakse vajalikuks kõigi või mõnede juhatuse või nõukogu liikmete ametisse jäämist;
\n
4)kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse juhatuse ja nõukogu liikmed peavad osutama igakülgset abi kriisilahenduse eesmärkide saavutamiseks;
\n
5)füüsilised ja juriidilised isikud vastutavad krediidiasutuse maksejõuetuse põhjustamise eest; kui maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on ajutine erihaldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud;
\n
6)ühe ja sama nõude rahuldamisjärgu võlausaldajaid koheldakse võrdselt, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti;
\n
7)ükski võlausaldaja ei kata kahjumit suuremas osas kui see, mida ta oleks katnud, kui krediidiasutus või tema tütarettevõtjast finantseerimisasutus või finantsvaldusettevõtja, segafinantsvaldusettevõtja või segavaldusettevõtja oleks lõpetatud ja likvideeritud pankrotimenetluses ning kooskõlas käesoleva seaduse §-s 80 sätestatuga;
\n
8)tagatud ja hüvitamisele kuuluvad hoiused on täielikult kaitstud;
\n
9)kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendatakse kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud kaitsemeetmetega.
\n
(2)Kui krediidiasutus kuulub konsolideerimisgruppi, peab Finantsinspektsioon kriisilahendusmeetmeid või -õigusi rakendama nii, et negatiivne mõju konsolideerimisgrupi teistele üksustele ning konsolideerimisgrupile tervikuna oleks minimaalne, samuti mõju Eesti finantsstabiilsusele ja teistele lepinguriikidele, eelkõige nendele, kus konsolideerimisgrupi teised üksused tegutsevad. Finantsinspektsioon peab kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel arvestama ka Euroopa Liidu riigiabi alaseid õigusakte.
\n
(3)Kui krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku suhtes rakendatakse käesoleva seaduse § 55 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud kriisilahendusmeetmeid, ei kohaldata krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku töötajate suhtes töölepingu seaduse § 112 lõigetes 1 ja 3 sätestatut.
\n
(4)Finantsinspektsioon teavitab kriisilahendusmeetme või -õiguse rakendamisel vajaduse korral vastava isiku töötajate esindajaid ning konsulteerib nendega. Finantsinspektsioon rakendab kriisilahendusmeetmeid ja kasutab kriisilahendusõigusi selliselt, et see ei piira töötajate esindatust äriühingu juhtorganites.
\n
§ 40^1. Teatud kohustuste peatamise õigus
\n
(1)Finantsinspektsioonil on õigus peatada krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja lepingujärgsed makse- või ülekandekohustused (edaspidi peatamisõigus), kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
\n
1)käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on tehtud kindlaks, et krediidiasutus või muu konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks;
\n
2)kohe ei ole võimalik rakendada ühtegi käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktis 2 nimetatud eraõiguslikku meedet, mis krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja maksejõuetuse ära hoiaks;
\n
3)peatamisõiguse kasutamist peetakse vajalikuks, et hoida ära krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja finantsolukorra edasine halvenemine;
\n
4)peatamisõiguse kasutamine on vajalik avaliku huvi tuvastamiseks või sobivate kriisilahendusmeetmete valimiseks või ühe või mitme kriisilahendusmeetme tulemusliku kohaldamise tagamiseks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Finantsinspektsiooni finantskriisi lahendamise funktsiooni täitja peab enne peatamisõiguse kasutamist konsulteerima finantsjärelevalve funktsiooni täitjaga ja viimane peab vastama viivitamata. [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]
\n
(3)Peatamisõigust ei kohaldata makse- ja ülekandekohustuste suhtes, mis on võetud:
\n
1)makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemide või nende korraldajate ees; [RT I, 01.03.2023, 3 - jõust. 11.03.2023]
\n
2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 14 kohase liidu tegevusloaga kesksete vastaspoolte ees ning kolmandate riikide kesksete vastaspoolte ees, keda Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus nimetatud määruse artikli 25 kohaselt tunnustab;
\n
3)keskpankade ees. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Finantsinspektsioon määrab peatamisõiguse kasutamise perioodi vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka tagatud kõlblike hoiuste suhtes, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(5)Peatamisõiguse kasutamise aeg on võimalikult lühike, see ei ole pikem minimaalsest ajavahemikust, mida Finantsinspektsioon peab vajalikuks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 4 nimetatud eesmärgil rakendada, ega tohi kesta kauem kui lõikes 9 nimetatud peatamisteate avaldamisest kuni avaldamispäevale järgneva tööpäeva keskööni krediidiasutuse või muu konsolideerimisgrupi ettevõtja lepinguriigi aja järgi. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(6)Peatamisõiguse kasutamisel võtab Finantsinspektsioon arvesse selle mõju finantsturgudele, arvestades võlausaldajate õigusi ja võrdset kohtlemist tavapärases maksejõuetusmenetluses. Finantsinspektsioon võtab arvesse riigisisest maksejõuetusmenetlust, mida kohaldatakse avaliku huvi tuvastamise tulemusena. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(7)Peatamisõiguse kohaldamisel peatuvad samaks ajavahemikuks ka kõik vastaspoole antud lepingust tulenevad makse- või ülekandekohustused. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(8)Makse- või ülekandekohustus, mis oleks tulnud täita peatamisõiguse kohaldamise ajal, tuleb täita kohe pärast selle lõppu. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(9)Finantsinspektsioon teavitab viivitamata krediidiasutust või muud konsolideerimisgrupi ettevõtjat ning käesoleva seaduse § 50 lõikes 1 nimetatud asutusi, kui ta kasutab peatamisõigust pärast seda, kui § 39 lõike 1 punkti 1 kohaselt on kindlaks tehtud, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ja enne kriisilahendusotsuse tegemist. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(10)Finantsinspektsioon avaldab peatamisõiguse kohaldamise otsuse ning peatamise tingimused ja ajavahemiku käesoleva seaduse §-s 50 sätestatud viisil. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(11)Finantsinspektsioon võib kasutada peatamisõiguse perioodi jooksul õigust:
\n
1)seada samaks ajavahemikuks krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja võlausaldajatele, kellel on asjaomase krediidiasutuse või muu ettevõtja varade suhtes tagatud nõuded, piiranguid tagatisest tulenevate õiguste jõustamisele, arvestades käesoleva seaduse § 43 lõikes 3 nimetatud erisusi;
\n
2)peatada samaks ajavahemikuks asjaomase krediidiasutuse või muu konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtjaga lepingu sõlminud poole lõpetamisõigus, arvestades käesoleva seaduse § 43 lõigetes 1–5 ja §-s 44 sätestatud nõudeid. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(12)Kui Finantsinspektsioon on tulenevalt käesoleva seaduse § 39 lõike 1 punktist 1 kindlaks teinud, et krediidiasutus on maksejõuetu või tõenäoliselt muutub maksejõuetuks, ning on pärast seda kasutanud käesoleva paragrahvi lõike 1 või 11 kohast õigust peatada makse- või ülekandekohustused ning kui seejärel on asjaomase krediidiasutuse suhtes võetud kriisilahendusmeede, ei kasuta Finantsinspektsioon selle krediidiasutuse suhtes käesoleva seaduse § 43 lõikes 2 sätestatud õigust peatada teatavaid kohustusi või piirata tagatisest tulenevaid õigusi. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
2. jagu Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused kriisilahendusmenetluses
\n
§ 41Kriisilahendusmenetluse algatamise otsus
\n
(1)Finantsinspektsioon võib teha otsuse kriisilahendusmenetluse algatamiseks, kui krediidiasutus või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluv isik vastab kriisilahendusmenetluse algatamise tingimustele. Kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse aluseks on krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku varalisele seisundile antud Finantsinspektsiooni esialgne hinnang või sõltumatu eksperdi hinnang vastavalt käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatule.
\n
(2)Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmenetluse algatamise kohta peab olema põhjendatud ja selles nähakse ette:
\n
1)kriisilahendusmeetmed ja -õigused, mida kavatsetakse rakendada;
\n
2)kriisilahendusmenetluse algatamise kuupäev ning kriisilahendusmeetmete ja -õiguste rakendamise alguse kellaaeg;
\n
3)vajaduse korral erihalduri määramine;
\n
4)käesoleva seaduse 5. peatükis sätestatud varalise seisundi hindamise kord, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse aluseks on Finantsinspektsiooni läbi viidud varalise seisundi esialgse hindamise tulemused;
\n
5)kriisilahendusmenetluse algatamise tingimused kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 39;
\n
6)teenuste osutamise ja vahendite üleandmise kord kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 46; [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
7)vajaduse korral Finantsinspektsiooni seaduse § 18 lõike 2 punktis 9 nimetatud avalduse esitamine;
\n
8)muu asjakohane oluline teave.
\n
(3)Finantsinspektsioon ei otsusta kriisilahendusmenetluse algatamist ja kriisilahendusmenetluse käigus käesoleva seaduse §-s 55 nimetatud kriisilahendusmeetme või -õiguse täiendavat rakendamist ilma Eesti Panga seisukohta ära kuulamata.
\n
(4)Kui kriisilahendusmeetmeid või -õigusi on vaja rakendada kolmandas riigis asuva vara või kolmanda riigi õigusega reguleeritud aktsiate, muude omandiõiguse instrumentide, varaliste õiguste või kohustuste suhtes ja on tõenäoline, et Finantsinspektsiooni otsus ei ole objektiivsete asjaolude tõttu täidetav, võib Finantsinspektsioon vastu võtta kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse kõrvaltingimusega.
\n
(5)Finantsinspektsiooni otsus kriisilahendusmenetluse algatamise kohta kehtib arvates selle avalikustamisest käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 ette nähtud korras ja see tuleb viivitamata täita. Otsuse täitmist ei saa peatada, ajatada ega muuta kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamise viisi ja korda ning kriitiliste funktsioonide toimimise korraldust. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 42Finantsinspektsiooni volitused kriisilahendusmenetluses
\n
(1)Finantsinspektsioonil on õigus teha otsuseid kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku aktsiate, varade ja kohustuste valitsemise ja käsutamise kohta, muu hulgas nõuda ettekirjutusega:
\n
1)aktsiate või muude kapitaliinstrumentide allahindamist või tühistamist;
\n
2)aktsiate või kõigi varade, õiguste ja kohustuste üleandmist või võõrandamist;
\n
3)kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist;
\n
4)emiteeritud võlainstrumentide ja muude teisendatavate kohustuste täitmise tähtaja muutmist või sellistelt instrumentidelt ja muudelt teisendatavatelt kohustustelt makstava intressi summa või kohustuse täitmise tähtpäeva muutmist, millest alates tuleb hakata intressi maksma, maksete ajutiselt peatamist, välja arvatud tagatud kohustuste puhul; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
5)tuletisinstrumentide lepingute lõpetamist käesoleva seaduse § 76 rakendamiseks;
\n
6)märkimisõiguste tühistamist täiendavate aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide omandamiseks;
\n
7)uute aktsiate või muude kapitaliinstrumentide emiteerimist;
\n
8)sõlmitud lepingu tingimuste muutmist, lepingust taganemist või selle ülesütlemist. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(2)Finantsinspektsioonil on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud kohustuste ja nõudeõiguste teisendamisel õigus nõuda kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse:
\n
1)teisendatavate kohustuste põhiosa või maksmisele kuuluva jäägi vähendamist kuni nullini; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)emiteeritud võlainstrumentide, välja arvatud tagatud kohustuste tühistamist;
\n
3)teisendatavate kohustuste teisendamist selle krediidiasutuse või temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluva isiku või sildasutuse, kellele kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara, õigused või kohustused üle antakse, lihtaktsiateks või muudeks omandiõiguse instrumentideks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Finantsinspektsioonil on õigus viia läbi olulise osaluse omandaja hindamine ilma krediidiasutuste seaduse §-s 30^1 sätestatud menetlustähtaegu kohaldamata.
\n
(4)Vajaduse korral on Finantsinspektsioonil õigus nõuda pädevalt reguleeritud väärtpaberituru korraldajalt reguleeritud väärtpaberiturul:
\n
1)aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide või võlainstrumentidega kauplemise või noteerimise peatamist või lõpetamist;
\n
2)uute aktsiate või muude omandiõiguse instrumentide noteerimist või kauplemisele lubamist;
\n
3)allahinnatud võlainstrumentide uuesti noteerimist või kauplemisele lubamist, ilma et tuleks täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/71/EÜ väärtpaberite üldsusele pakkumisel või kauplemisele lubamisel avaldatava prospekti ja direktiivi 2001/34/EÜ muutmise kohta (ELT L 345, 31.12.2003, lk 64–89) kohast prospekti avaldamise nõuet.
\n
(5)Finantsinspektsioon teavitab viivitamata äriregistrit, väärtpaberite keskdepositooriumi ja muid vastavaid registreid kriisilahendusmenetluse algatamise otsusest ning esitab kriisilahendusmeetme rakendamise otsuse alusel asjakohasel juhul kandeavaldusi. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
\n
(6)Kriisilahendusmenetluses ei kohaldata õigusnorme, mis sätestavad nõude saada tehingule või toimingule aktsionäri või võlausaldaja või muu kolmanda isiku eelnev heakskiit või nõusolek, ega õigusnorme eelneva teate või prospekti või muu sellesarnase teabe või dokumendi esitamise või registreerimise kohustuse kohta.
\n
§ 43Kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse tagajärjed
\n
(1)Kui kriisilahendusmenetluse algatamise otsuses ei ole sätestatud teisiti, läheb kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse vara valitsemise ja käsutamise õigus üle erihaldurile ning peatuvad:
\n
1)krediidiasutuse aktsionäride või muude omandiõiguse instrumentide omanike hääleõigused;
\n
2)krediidiasutuse kõigi või mõne juhtorganite liikme volitused, kui kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega ei ole juhtorgani liiget tagasi kutsutud;
\n
3)viivise või ajas suureneva leppetrahvi arvestamine krediidiasutuse vastu suunatud nõudelt.
\n
(2)Finantsinspektsioonil on õigus kriisilahendusmenetluse algatamise otsusega peatada Eestis käesoleva seaduse §-s 50 nimetatud teate avaldamisest kuni avaldamispäevale järgneva tööpäeva keskööni kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse sõlmitud lepingutest tulenevad: [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
1)krediidiasutuse makse- või ülekandekohustused, samuti kõnealuse lepingu teise poole makse- või ülekandekohustused;
\n
2)tagatud võlakohustuste omanike tagatistest tulenevad õigused;
\n
3)ülesütlemisõigused kõigi lepingupoolte suhtes juhul, kui täidetakse makse-, üleandmis- ja ülekandekohustusi ning tagatise andmise kohustust. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud lepingutest tulenevate õiguste ja kohustuste peatumist ei käsitata nende lepingute rikkumisena. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (2^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatu kehtib ühetaoliselt kõigi konsolideerimisgruppi kuuluvate isikute suhtes tulenevalt sellest, kelle suhtes kriisilahendusmeedet rakendatakse. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata:
\n
1)makse- või ülekandekohustustele, mis tulenevad makse- ja arveldussüsteemide seaduses määratletud arveldussüsteemi või süsteemi korraldaja korrapärasest toimimisest; [RT I, 01.03.2023, 3 - jõust. 11.03.2023] 1^1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 artikli 14 kohaselt tegevusloa saanud või sama määruse artikli 25 kohaselt Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse poolt tunnustatud kesksetele vastaspooltele; [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] 1^2) keskpankadele vara suhtes, mille krediidiasutus on keskpangale pantinud või tagatiseks andnud. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
2)[kehtetu - RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
3)[kehtetu - RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(4)Finantsinspektsioon võib nõuda, et käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 kohaldatakse ka kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse tütarettevõtja mis tahes lepingupoolega sõlmitud lepingu suhtes, kui:
\n
1)kõnealusest lepingust tulenevaid kohustusi tagab või toetab muul viisil kriisilahendusmenetluses olev krediidiasutus;
\n
2)ülesütlemisõigus põhineb üksnes kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse maksejõuetusel või finantsseisundil ja
\n
3)kriisilahendusmenetluses oleva krediidiasutuse suhtes on kasutatud või võidakse kasutada üleandmisõigust ning kõnealuse lepinguga seotud tütarettevõtja vara ja kohustused on üle antud ja saaja poolt vastu võetud või võidakse üle anda ja saaja poolt vastu võtta. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatut kohaldatakse juhul, kui Finantsinspektsioon pakub muul viisil piisava kaitse vastavatele lepingulistele kohustustele. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019] (4^2) Finantsinspektsioon määrab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud õiguse kasutamise ulatuse vastavalt iga üksikjuhtumi asjaoludele, hinnates hoolikalt, kas peatamist on sobilik kohaldada ka tagatud kõlblike hoiuste suhtes, eriti füüsiliste isikute ning mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate hoitavate tagatud hoiuste suhtes. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]