1)käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutusel või isikul ei ole võimalik eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal ise või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult oma ülesandeid täita või
\n
2)käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutuse või isiku ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 nimetatud asutus või isik teeb riigikaitse valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku reservis olevate isikute kutsumiseks erakorralisse reservasendusteenistusse.
\n
(4)Reservis olevate isikute osalemise erakorralises reservasendusteenistuses eriolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal otsustab Vabariigi Valitsus korraldusega.
\n
(5)Erakorralise reservasendusteenistuse kehtestamisel määratakse muu hulgas:
\n
1)asutus või isik, kelle juures erakorraline reservasendusteenistus toimub;
\n
2)asutuse või isiku ülesanne, mida erakorralise reservasendusteenistuse käigus täidetakse;
\n
3)erakorralises reservasendusteenistuses osalevate reservasendusteenistujate piirarv;
\n
4)erakorralise reservasendusteenistuse alguse aeg ja maksimaalne kestus;
\n
5)territoorium, kus erakorralise reservasendusteenistuse ülesandeid täidetakse;
\n
6)vajaduse korral muud tingimused. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 80^10. Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsumine
\n
(1)Erakorralisse reservasendusteenistusse kutsub Kaitseressursside Amet.
\n
(2)Reservis olevat isikut teavitatakse erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vahetult enne erakorralise reservasendusteenistuse toimumist või selle ajal.
\n
(3)Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt ühel järgmisel viisil:
\n
1)elektrooniliselt;
\n
2)teate avaldamisega interneti uudiseportaalis, mõnes teises internetiportaalis või muul asjakohasel veebilehel;
\n
3)käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil.
\n
(4)Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest teavitamisega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud viisil loetakse osalemise teade reservis olevale isikule kättetoimetatuks.
\n
(5)Reservis olev isik on kohustatud ilmuma erakorralisse reservasendusteenistusse osalemise teates märgitud ajal ja kohta.
\n
(6)Välisriigis viibiv reservis olev isik, kes on kutsutud erakorralisse reservasendusteenistusse, peab ettenähtud tähtpäeval ilmuma teates märgitud kohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega.
\n
(7)Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.
\n
(8)Erakorralises reservasendusteenistuses osalemist ei loeta käesoleva seaduse § 80^3 lõikes 12 sätestatud reservasendusteenistuse kestuse hulka. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 80^11. Reservis oleva isiku vabastamine erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest
\n
(1)Reservis oleva isiku vabastab Kaitseressursside Amet erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest järgmiste asjaolude esinemise korral:
\n
1)raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda;
\n
2)viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel;
\n
3)töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal;
\n
4)viibimine vahi all;
\n
5)isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav või vahistatu;
\n
6)transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolul erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamist sooviv reservis olev isik peab esitama taotluse ja vastavat asjaolu tõendava dokumendi viivitamata Kaitseressursside Ametile pärast erakorralises reservasendusteenistuses osalemise teate saamist.
\n
(3)Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise kohustusest vabastamise aluseks oleva asjaolu äralangemise korral on reservis olev isik kohustatud viivitamata ilmuma Kaitseressursside Ametisse või võtma ühendust lähima Eesti Vabariigi välisesindusega ning välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või välisesinduse määratud kohta. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 80^12. Erakorralises reservasendusteenistuses osalemise lõppemine
\n
(1)Erakorralises reservasendusteenistuses osalemine lõpeb:
\n
1)erakorralise reservasendusteenistuse lõppemisega;
\n
2)reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamisega;
\n
3)reservasendusteenistuja surma korral;
\n
4)reservasendusteenistuja teadmata kadunuks jäämise korral.
\n
(2)Reservasendusteenistuja surma korral loetakse erakorraline reservasendusteenistus lõppenuks tema surmale järgnenud päevast alates.
\n
(3)Kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud reservasendusteenistuja asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul tema teadmata kadunuks jäämisest arvates, loetakse erakorraline reservasendusteenistus lõppenuks päeval, kui Politsei- ja Piirivalveametile isiku kadumisest teatati. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 80^13. Reservasendusteenistuja erakorralisest reservasendusteenistusest vabastamine
\n
() Reservasendusteenistuja vabastab erakorralisest reservasendusteenistusest Kaitseressursside Amet:
\n
1)kui reservasendusteenistuja ei ole tervislikel põhjustel võimeline teenistuses osalema;
\n
2)kui reservasendusteenistuja suhtes kohaldatakse tõkendina elukohast lahkumise keeldu või vahi alla võtmist;
\n
3)kui on jõustunud kohtuotsus, millega reservasendusteenistujale on mõistetud reaalne vangistus;
\n
4)käesoleva seaduse § 59 lõikes 1 sätestatud asutuse või isiku taotluse alusel. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 80^14. Reservasendusteenistuja tagatised erakorralise reservasendusteenistuse ajal
\n
(1)Reservasendusteenistujale makstakse erakorralises reservasendusteenistuses viibimise aja eest toetust. Toetus makstakse selle asutuse või isiku eelarvest, kus erakorraline reservasendusteenistus toimub.
\n
(2)Toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
\n
(3)Reservasendusteenistujale tagatakse erakorralise reservasendusteenistuse ajal toitlustus, majutus ja transport selle asutuse või isiku poolt, kus erakorraline reservasendusteenistus toimub.
\n
(4)Lisaks käesolevas paragrahvis sätestatule on reservasendusteenistujal õigus asendusteenistujale ettenähtud tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tagatistega seotud kulu kaetakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 7^3. peatükk Vabatahtlik teenistus [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
§ 80^15. Isikuandmete töötlemine vabatahtliku teenistuse korraldamisel
\n
() Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad käesolevas peatükis sätestatud ülesannete täitmiseks töödelda Kaitseväe ülesannete täitmisel osaleda sooviva reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eri liiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust vabatahtlikule teenistujale esitatavatele nõuetele ning korraldada vabatahtlikku teenistust. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
§ 80^16. Vabatahtlikusse teenistusse võtmine
\n
(1)Vabatahtlikusse teenistusse võetakse reservis olev isik, kes:
\n
1)vastab kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;
\n
2)on läbinud vähemalt esmase sõjaväelise väljaõppe;
\n
3)on läbinud taustakontrolli Kaitseväe korralduse seaduses sätestatud korras.
\n
(2)Vabatahtlikusse teenistusse ei võeta reservis olevat isikut:
\n
1)kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
\n
2)kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
\n
3)kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu.
\n
(3)Vabatahtlikusse teenistusse asuda sooviv reservis olev isik esitab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab käesolevas seaduses sätestatud nõuetele.
\n
(4)Vabatahtlikusse teenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
\n
(5)Vabatahtlikusse teenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära vähemalt järgmised andmed:
\n
1)teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
\n
2)teenistusülesanded ja teenistusülesannete täitmisega kaasneva avaliku võimu teostamise volitused ja käsuõigus;
\n
3)vahetu alluvuse korraldus;
\n
4)teenistuskoha asukoht;
\n
5)teenistuse tähtaeg;
\n
6)vabatahtlikule teenistujale makstav palk;
\n
7)vaidlustamisviide. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
§ 80^17. Vabatahtliku teenistuse korraldus
\n
(1)Vabatahtliku teenistuja töö- ja puhkeaja korraldusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 104 ja 105 sätestatut.
\n
(2)Vabatahtliku teenistuja lähetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 113–117 sätestatut.
\n
(3)Vabatahtlikus teenistuses olemise perioodi ei loeta käesoleva seaduse § 69 lõikes 1 sätestatud reservteenistuse kestuse hulka.
\n
(4)Vabatahtlikus teenistuses olevale isikule ei kohaldata käesoleva seaduse § 73 lõigetes 1 ja 2 sätestatut. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
§ 80^18. Vabatahtliku teenistuja tagatised
\n
(1)Vabatahtlikule teenistujale makstakse palka käskkirjas ettenähtud ulatuses ja korras.
\n
(2)Vabatahtlikule teenistujale kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 puhkuse kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. Vabatahtliku teenistuja lubab puhkusele Kaitseväe juhataja või tema volitatud isik.
\n
(3)Vabatahtlikule teenistujale võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse §-s 110 sätestatud tingimustel ja korras.
\n
(4)Vabatahtliku teenistuja võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumi käesoleva seaduse §-s 111^1 sätestatud korras.
\n
(5)Vabatahtlikul teenistujal on õigus teenistusalastele tagatistele käesoleva seaduse 11. peatükis sätestatud ulatuses ja korras. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
§ 80^19. Vabatahtliku teenistuja piirangud ja streigikeeld
\n
(1)Vabatahtlikus teenistuses on vabatahtlikul teenistujal keelatud levitada oma poliitilisi vaateid.
\n
(2)Vabatahtlikule teenistujale võib kohaldada liikumisvabaduse piirangut käesoleva seaduse §-s 126^1 sätestatud korras.
\n
(3)Vabatahtlik teenistuja peab toimingu, otsuse või tehingu tegemisel järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut.
\n
(4)Vabatahtliku teenistuja streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
§ 80^20. Vabatahtliku teenistuse lõppemine
\n
(1)Vabatahtlik teenistus lõpeb:
\n
1)tähtaja möödumisel;
\n
2)vabatahtliku teenistuja distsiplinaarsüüteo korral, kui distsiplinaarsüütegu pandi toime tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui teo iseloomu tõttu ei ole vabatahtlikul teenistujal võimalik vabatahtlikku teenistust jätkata;
\n
3)vabatahtliku teenistuja suhtes jõustunud süüdimõistva kohtuotsuse korral, millega on talle karistusena mõistetud reaalne vangistus;
\n
4)kui vabatahtlik teenistuja on süüdi mõistetud ja temalt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistuse või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
\n
5)kui vabatahtlik teenistuja ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele;
\n
6)kui vabatahtlik teenistuja kannab aresti või on vahistatud;
\n
7)kui vabatahtlikku teenistujat kohustatakse asuma sõjaaja ametikoha ülesannete täitmisele käesoleva seaduse § 156^10 alusel ja korras;
\n
8)vabatahtliku teenistuja surma korral.
\n
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib vabatahtliku teenistuse lõpetada enne tähtaega mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
8. peatükk Kaitseväekohustuse võtmine
\n
§ 81Kaitseväekohustuse võtmine
\n
(1)Kaitseväekohustuse võib võtta üle 18-aastane Eesti kodanik, kes seaduse kohaselt ei ole kaitseväekohustuslane (edaspidi kaitseväekohustuseta isik).
\n
(2)Kaitseväekohustuse võtmiseks peab kaitseväekohustuseta isik esitama kirjaliku taotluse Kaitseressursside Ametile.
\n
(3)Kaitseressursside Amet kannab taotluse esitamise järel kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena. (3^1) Kaitseressursside Amet võib töödelda kaitseväekohustust võtta sooviva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust kaitseväekohustuslasele esitatavatele nõuetele. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
\n
(4)Kaitseressursside Ameti otsusega ei tunnistata kaitseväekohustust võtta soovivat isikut kaitseväekohustuslaseks, kui:
\n
1)isikul puudub Eesti kodakondsus;
\n
2)isikul puudub põhiharidus;
\n
3)isik on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav, kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni;
\n
4)isik on vangistusseaduse tähenduses kinnipeetav; [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
5)on jõustunud kohtuotsus isiku karistamise kohta reaalse vangistusega üle ühe aasta; [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
6)isik ei vasta või ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase või tegevväelase tervisenõuetele;
\n
7)isik on mõjuva põhjuseta jätnud tähtajaks tegemata Kaitseressursside Ameti otsuse tegemiseks vajalikud toimingud või keeldunud nende tegemisest. (4^1) Kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26^1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(5)Kaitseväekohustust võtta soovivale isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (5^1) Kaitseväekohustust võtta sooviva isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel või terviseuuringul viibimisega seotud sõidu- ning toidukulu hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(6)Kaitseväekohustuslaseks tunnistamisel märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris järgmiselt:
\n
1)kuni 27-aastase (kaasa arvatud) meessoost isiku andmed kutsealuse andmetena;
\n
2)28-aastase ja vanema meesoost isiku andmed reservis oleva isiku andmetena;
\n
3)naissoost isiku andmed reservis oleva isiku andmetena, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 82 sätestatud juhul.
\n
(7)Kaitseväekohustuslaseks tunnistamata jätmisel on isikul õigus esitada uus taotlus kaitseväekohustuse võtmise kohta käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1–6 sätestatud asjaolude äralangemisel.
\n
(8)Kaitseväekohustusest ei saa pärast kaitseväekohustuslaseks tunnistamist loobuda ning isikul on teiste kaitseväekohustuslastega samasugused õigused ja kohustused.
\n
(9)Kaitseväekohustuslaseks tunnistamata jätmise korral kustutab Kaitseressursside Amet isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist.
\n
(10)Vabatahtlikult võetud kaitseväekohustus lõpeb 61-aastaseks saamisel, kui isik ei esita kirjalikku taotlust kaitseväekohustuse jätkamiseks.
\n
(11)61-aastane ja vanem isik võivad võtta kaitseväekohustuse käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.
\n
(12)Käesoleva paragrahvi lõigetes 10 ja 11 sätestatud alustel kaitseväekohustuslaseks tunnistatud üle 61-aastase isiku kaitseväekohustus lõpeb, kui isik ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele või isiku surmaga.
\n
§ 82Naissoost isiku ajateenistusse võtmine
\n
(1)18–27-aastane (kaasa arvatud) vähemalt põhiharidusega naissoost Eesti kodanik, kes soovib asuda ajateenistusse (edaspidi ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik), peab esitama Kaitseressursside Ametile kirjaliku taotluse ajateenistusse asumiseks. (1^1) Kaitseressursside Amet võib töödelda ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ajateenistusse asumiseks esitatavatele nõuetele. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
\n
(2)Kaitseväekohustuseta ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusele esitama kirjaliku taotluse kaitseväekohustuse võtmiseks.
\n
(3)Ettepaneku ajateenistusse võetavate naissoost isikute arvu, ajateenistusse asumise tähtaegade, ajateenistuse kestuse ja naissoost isikute arvulise jagunemise kohta ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks esitab Kaitseväe juhataja valdkonna eest vastutavale ministrile 15. augustiks.
\n
(4)Ajateenistusse võetavate naissoost isikute arvu, ajateenistusse asumise tähtajad, ajateenistuse kestuse ja naissoost isikute arvulise jagunemise ajateenijate väljaõppega tegelevate struktuuriüksuste vahel ülejärgmiseks aastaks kehtestab hiljemalt 15. oktoobril valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(5)Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele hinnatakse käesoleva seaduse § 26^1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (5^1) Ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule, kelle terviseseisundit ei ole võimalik hinnata tervise infosüsteemi andmete või terviseseisundit kajastavate dokumentide põhjal, teatab Kaitseressursside Amet arstliku läbivaatuse ning vajaduse korral terviseuuringute tegemiseks määratud aja ja koha. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (5^2) Kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele vastavaks tunnistatud ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivust hindab Kaitseressursside Amet vastavalt käesoleva seaduse §-s 35 sätestatule. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (5^3) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu katteks makstakse piirmäära ulatuses hüvitist. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (5^4) Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise tingimused ja ulatuse ning hüvitise maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(6)Kaitseressursside Ameti otsusega ei võeta ajateenistusse naissoost isikut:
\n
1)kellel esineb vähemalt üks käesoleva seaduse § 38 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 ning § 39 lõike 1 punktides 3 ja 5 sätestatud alustest;
\n
2)kes ei täida vähemalt ühte käesoleva seaduse § 40 lõike 1 punktides 1–6 ja 8 sätestatud kohustust;
\n
3)[kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
4)kes on saanud 28-aastaseks.
\n
(7)Kaitseressursside Amet teeb ajateenistusse võtmise otsuse ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule teatavaks vähemalt 90 päeva enne ajateenistuse algust. Ajateenistusse võtmise otsusel märgitakse ajateenistusse ilmumise aeg ja ajateenistuskoht.
\n
(8)Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistusse võtmise menetlus peatub üks kord kuni kaheks aastaks, kui tema terviseseisund ajutiselt ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(9)Ajateenistusse võtmise menetluse peatumise lõppemisel hinnatakse ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi vastavust kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele käesoleva seaduse § 26^1 lõike 11 alusel sätestatud korras. Kui ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, kustutatakse tema andmed kaitseväekohustuslaste registrist. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(10)Kui ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik ei ilmu ajateenistuskohta käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud otsuses toodud ajal, loetakse ta ajateenistusest loobunuks. Ajateenistusse asunud naissoost isikule laienevad ajateenija õigused ja kohustused.
\n
(11)Ajateenistusse asuda soovival naissoost isikul on õigus loobuda ajateenistusest 90 päeva jooksul ajateenistusse asumisest arvates. Ajateenistusest loobumisest tuleb kirjalikult teavitada ajateenistuskoha ülemat, kes vabastab ajateenistusse asunud naissoost isiku ajateenistusest. Naissoost isiku ajateenistusest loobumisest teavitab ülem kirjalikult Kaitseressursside Ametit.
\n
(12)Ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik, kelle terviseseisund ajutiselt ei vasta või ei vasta kaitseväeteenistuskohustuslase tervisenõuetele, vabastatakse ajateenistusest ja loetakse ajateenistusest loobunuks, kui ta vabastatakse ajateenistusest enne käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tähtaega. Ajateenistusest vabastamise vormistanud ülem teavitab loobumisest kirjalikult Kaitseressursside Ametit. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(13)Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud tähtaega ajateenistuses jätkava naissoost isiku andmed märgib Kaitseressursside Amet kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena. Naissoost isik, kellel ei olnud enne ajateenistusse asumist kaitseväekohustust, loetakse Kaitseressursside Ameti otsusega kaitseväekohustuslaseks ja tema andmed märgitakse kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena.
\n
(14)Enne ajateenistusse asumist kaitseväekohustust mitteomanud ajateenistusest loobunud naissoost isiku andmed kustutatakse kaitseväekohustuslaste registrist, kui ta ei esita Kaitseressursside Ametile enne loobumist kirjalikku taotlust kaitseväekohustuse saamiseks. Taotluse esitanud isik loetakse Kaitseressursside Ameti otsusega kaitseväekohustuslaseks.
\n
(15)Enne ajateenistusse asumist kaitseväekohustust omanud naissoost isikut ajateenistusest loobumise järele kaitseväekohustusest ei vabastata.
\n
(16)Ajateenistusse asuda soovival naissoost isikul, keda ei võetud ajateenistusse, on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktides 1 ja 2 sätestatud asjaolude äralangemisel õigus esitada uus taotlus ajateenistusse võtmiseks.
\n
(17)Ajateenistusest loobunud ajateenistusse asuda sooviv naissoost isik võib taotleda ajateenistuse jätkamist. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(18)Käesoleva paragrahvi lõikes 17 nimetatud ajateenistuse jätkamise taotlemise korral kohaldatakse ajateenistusse asuda soovivale naissoost isikule käesoleva seaduse §-s 56^2 sätestatut. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(19)Ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku ajateenistuse jätkamisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud ajateenistusest loobumise õigust. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(20)Ajateenistuse jätkamisel märgib Kaitseressursside Amet ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku andmed kaitseväekohustuslaste registris ajateenija andmetena. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
9. peatükk Tegevteenistus
\n
1. jagu Tegevteenistusse võtmine
\n
§ 83Tegevteenistusse võtmine
\n
(1)Tegevteenistusse võetakse isik, kes:
\n
1)on Eesti kodanik;
\n
2)on täieliku teovõimega;
\n
3)valdab eesti keelt nõutaval tasemel;
\n
4)on vähemalt põhiharidusega;
\n
5)on nõutava füüsilise ettevalmistusega;
\n
6)vastab tegevväelase tervisenõuetele;
\n
7)on kaitseväekohustuslane;
\n
8)on 18–60-aastane.
\n
(2)Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale esitama Kaitseressursside Ameti kaudu:
\n
1)allkirjastatud taotluse koos kinnitusega, et ta vastab seaduses sätestatud nõuetele;
\n
2)elulookirjelduse;
\n
3)tunnistuse või diplomi nõutava kvalifikatsiooni või hariduse kohta;
\n
4)isikut tõendava dokumendi;
\n
5)muud seadusega või seaduse alusel nõutavad dokumendid.
\n
(3)Tegevväelase eesti keele oskust hinnatakse keeleseaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud korras.
\n
(4)Tegevteenistusse võtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(5)Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet võivad töödelda tegevteenistusse asuda sooviva või tegevteenistuses oleva isiku andmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust tegevväelasele esitatavatele nõuetele ning sobivust tegevteenistusse. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
\n
§ 84Konkursi korraldamine
\n
(1)Kui rahuaja ametikohta ei ole võimalik täita tegevteenistuses oleva tegevväelase ametikohale nimetamise kaudu, korraldatakse rahuaja ametikoha täitmiseks konkurss.
\n
(2)Konkursi läbiviimisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
\n
§ 85Tegevteenistusse võtmise otsus
\n
(1)Tegevteenistusse võtmise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
\n
(2)Tegevteenistusse võtmine vormistatakse käskkirjaga, milles näidatakse ära vähemalt järgmised andmed:
\n
1)teenistusse võetava isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood;
\n
2)[kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
3)[kehtetu - RT I, 09.03.2016, 1 - jõust. 19.03.2016]
\n
4)teenistusse asumise kuupäev;
\n
5)teenistuse tähtaeg;
\n
6)vaidlustamisviide.
\n
(3)Kadetina õppima asuva tegevväelase tegevteenistusse võtmise käskkirjas tuleb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ära näidata õppeasutuse nimetus, õpingute kestus ja õppekoha maksumus.
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(6)Tegevväelane on tegevteenistuses teenistusse asumise päevast arvates. Teenistusse asumise kuupäev ei või olla varasem kui tegevteenistusse võtmise käskkirja kuupäev.
\n
§ 86Isikud, keda ei võeta tegevteenistusse
\n
() Tegevteenistusse ei võeta isikut:
\n
1)kes on kriminaalasjas kahtlustatav või süüdistatav;
\n
2)kellel on karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest;
\n
3)kes on süüdi mõistetud ja kellelt on kohtuotsusega ära võetud õigus töötada kaitseväeteenistusega või muu avaliku teenistusega seotud ametikohal;
\n
4)kes on distsiplinaarsüüteo eest vabastatud kaitseväeteenistusest või muult avaliku teenistuse ametikohalt, kui vabastamisest on möödunud vähem kui aasta;
\n
5)kes on erakonna liige;
\n
6)kelle valimiskomisjon on registreerinud Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel kandidaadina;
\n
7)kelle puhul esineb muu seaduses sätestatud teenistusse võtmist välistav asjaolu. [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
§ 87Tegevteenistuse tähtaeg
\n
(1)Tegevteenistusse võetakse kuni viieks aastaks, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti.
\n
(2)Kadett võetakse tegevteenistusse õppekava kahekordse nominaalkestuse ajaks.
\n
(3)Tegevväelane, kes saadetakse ressursimahukale koolitusele, võetakse tegevteenistusse kuni kümneks aastaks, arvestades ressursimahuka koolituse maksumust või kestust vastavalt käesoleva seaduse § 156 lõike 7 alusel kehtestatud määrusele. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata tegevväelase suhtes, kellel on määramata ajaga teenistussuhe.
\n
(5)Tegevteenistusse võib võtta korduvalt. Tegevteenistuse tähtaega ei pikendata, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(6)Tegevväelane, kes on olnud katkematult tegevteenistuses vähemalt kümme aastat, võetakse tegevteenistusse määramata ajaks.
\n
(7)Tegevteenistus loetakse katkematuks, kui tegevteenistussuhe jätkub eelmise teenistussuhte lõppemise päevale järgnevast päevast. Katkematusse tegevteenistusse võtmise korral esitab isik käesoleva seaduse § 83 lõikes 2 sätestatud dokumendid Kaitseväe juhatajale või tema volitatud ülemale. [RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel määratud ajaga tegevteenistusse võetud tegevväelane, kelle tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud teenistuse tähtaeg on hilisem kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud määramata ajaks tegevteenistusse võtmise õiguse tekkimise aeg, loetakse määramata ajaks tegevteenistusse võtmise õiguse saabumise päevast arvates määramata ajaks tegevteenistusse võetuks tema tegevteenistussuhet lõpetamata. Määramata ajaks tegevteenistusse võtmisel ei katke isiku kohustus olla tegevteenistuses kas õppekava kahekordse nominaalkestuse aja lõpuni või määratud ajaks tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud tähtaja lõpuni.
\n
§ 88Katseaja kohaldamine
\n
() Tegevväelasele ei kohaldata katseaega.
\n
§ 89Tegevteenistusse võtmise kehtetuks tunnistamine
\n
(1)Tegevteenistusse võtmise õigusega isik tunnistab kehtetuks käskkirja tegevteenistusse võtmise kohta, kui:
\n
1)tegevteenistusse võetud isik esitab enne teenistusse asumiseks määratud kuupäeva sellekohase taotluse;
\n
2)enne teenistusse asumist ilmnevad seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad tegevteenistusse võtmise;
\n
3)isik ei ole mõjuva põhjuseta määratud ajaks teenistusse asunud;
\n
4)isik keeldub kaitseväelase tõotuse andmisest.
\n
(2)Tegevväelane on kohustatud viivitamata teavitama Kaitseväge, kui tekivad asjaolud, mis välistavad tema teenistusse võtmise tulenevalt käesoleva seaduse § 83 lõikest 1 või §-st 86.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud mõjuvaks põhjuseks on ootamatult tekkinud raske perekondlik olukord või isiku haigestumine. Raske perekondliku olukorra või isiku haigestumise korral võib tegevteenistusse asumise poolte kokkuleppel edasi lükata. Tegevteenistusse asumise edasilükkamise otsustab teenistusse võtmise õigusega isik.
\n
(4)Isik, kelle tegevteenistusse võtmine on kehtetuks tunnistatud, on kohustatud tagastama kõik teenistusse võtmise tõttu saadu ja hüvitama kahju, mis tekkis käskkirja kehtetuks tunnistamise tõttu.
\n
(5)Tegevteenistusse võtmise kehtetuks tunnistamine ei vabasta isikut kaitseväekohustusest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
§ 90Tegevväelase piirvanus
\n
() Tegevväelase piirvanuseks on riikliku pensionikindlustuse seaduse §-s 7 sätestatud vanaduspensioniiga. [RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 91Tegevteenistusstaaž
\n
() Tegevteenistusstaaž on kaitseväeteenistuses ja asendusteenistuses oldud aeg, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
\n
2. jagu Rahuaja ametikohale nimetamine
\n
§ 92Rahuaja ametikohale nimetamine
\n
(1)Tegevväelase nimetab rahuaja ametikohale Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
\n
(2)Tegevväelane nimetatakse rahuaja ametikohale tegevväelase algatusel või teenistuse huvides.
\n
(3)Rahuaja ametikohale võib nimetada tegevväelase:
\n
1)kellel on ametikohal nõutav haridus;
\n
2)kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline auaste;
\n
3)kellel on ametikohal nõutav sõjaväeline väljaõpe;
\n
4)kes ei ole ametikoha vahetu ülema abikaasa, registreeritud elukaaslane või abieluga sarnanevas suhtes olev isik (edaspidi elukaaslane) või tegevväelase vanavanem, ametikoha vahetu ülema või tema abikaasa, registreeritud elukaaslase või elukaaslase vanem või vanema alaneja sugulane, sealhulgas laps ja lapselaps. Vanemaks loetakse käesolevas seaduses ka lapsendaja ja kasuvanem ning alanejaks sugulaseks ka lapsendatu ja kasulaps. Nimetatud piirang kehtib ka tegevväelase nimetamisel eespool nimetatud isikute vahetu ülema ametikohale; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
5)kellel on ametikohale ettenähtud tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba;
\n
6)kes vastab ametikoha tervisenõuetele;
\n
7)kes vastab ametikoha füüsilise ettevalmistuse nõuetele.
\n
(4)Teenistuse huvides tegevväelase nimetamisel madalamale rahuaja ametikohale on vajalik tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek. (4^1) Teenistuse huvides uuele rahuaja ametikohale nimetamisel võib tegevväelase põhipalka vähendada kuni kümme protsenti. Põhipalga vähendamist uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei tohi uuesti rakendada enne viie aasta möödumist. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(5)Tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel tuleb ära näidata rahuaja ametikoha asukoht ja paikkond, kus teenistusülesandeid täidetakse, ning põhipalk. [RT I, 09.03.2016, 1 - jõust. 19.03.2016] (5^1) Tegevväelase rahuaja ametikoha asukoht on ametikoha asukohajärgne kohaliku omavalitsuse üksus. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (5^2) Tegevväelase rahuaja ametikoha paikkond on territoorium, kus tegevväelane täidab ametikoha ülesandeid. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(6)Rahuaja ametikohale võib käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud hariduseta, sõjaväelise auastmeta ja sõjaväelise väljaõppeta isiku nimetada, kui ametikohal nõutavat sõjaväelist väljaõpet või haridust on Eestis võimalik omandada vaid Kaitseväes.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatut ei rakendata tegevteenistusse võtmisel ja kõrgema tasemega riigisaladusele juurdepääsu luba eeldavale rahuaja ametikohale nimetamisel kuni pädeva ametiasutuse otsuseni. Tegevväelane, kellele ei väljastata nõutavat riigisaladusele juurdepääsu luba, nimetatakse uuele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tingimustel rahuaja ametikohale nimetatud isik on kohustatud läbi tegema ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või omandama hariduse kahe aasta jooksul ametikohale nimetamise päevast arvates. Nõutava sõjaväelise väljaõppe läbi tegemata jätmisel või hariduse omandamata jätmisel viiakse tegevväelane endisele rahuaja ametikohale Kaitseväes või vabastatakse rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu tegevteenistusest. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(9)Määramata ajaga tegevteenistuses oleva kadeti ametikohale nimetamise käskkirjas näidatakse ära õppeasutuse nimetus, õpingute kestus ja õppekoha maksumus.
\n
(10)Kaitsevägi võib töödelda rahuaja ametikohale nimetatava isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid, et hinnata tema vastavust ametikoha nõuetele. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
\n
§ 92^1. Demineerimistööga seotud tegevväelase daktüloskopeerimine ja temalt DNA-proovi võtmine
\n
(1)Tegevväelane, kes on rahuajal seotud demineerimistöödega, daktüloskopeeritakse ja temalt võetakse DNA-proov ekspertiisiobjektile tegevväelase jäetud jälgede välistamise eesmärgil. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] (1^1) Daktüloskopeerimisel võetakse tegevväelaselt tema mõlema käe sõrmejäljed ning peopesajäljed ja kirjutaja-peopesajäljed. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(2)Loetelu rahuaja ametikohtadest, millel teeniv tegevväelane daktüloskopeeritakse ja kellelt võetakse DNA-proov, kehtestab Kaitseväe juhataja käskkirjaga. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Tegevväelase daktüloskopeerimisel saadud biomeetrilised andmed kantakse automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi andmekogusse, tegevväelase biograafilised andmed pseudonüümitud kujul ning andmed daktüloskoopiaandmete võtmise kohta ning temalt võetud DNA-proovi võtmise ja selle analüüsil saadud andmed kantakse riiklikusse süüteomenetluse biomeetriaregistrisse. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.09.2023]
\n
(4)Tegevväelase daktüloskopeerimisel ja DNA-proovi analüüsil saadud andmed kustutatakse riiklikest registritest kolme aasta möödumisel tegevväelase tegevteenistusest vabastamisest arvates. Kaitsevägi teavitab Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti vajadusest tegevväelase andmed riiklikest registritest kustutada. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi alusel tegevväelase daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmise ning daktüloskopeerimisel saadud andmete ja DNA-proovide edastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teave on piiratud juurdepääsuga teave ning mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks alates andmekogusse kandmisest kuni riiklikest registritest kustutamiseni. [RT I, 08.07.2021, 1 - jõust. 15.07.2021]
\n
§ 93Tegevväelase nimetamine sõjaväelise auastmega ametikohale Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt
\n
[RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (1^1) Kaitseväe põhimääruses võib ette näha rahuaja ametikohad, millele tegevväelase nimetamise õigus on Vabariigi Valitsusel või valdkonna eest vastutaval ministril. Ametikohale nimetamise ettepaneku teeb Kaitseväe juhataja. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (1^2) Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatav tegevväelane peab vastama käesoleva seaduse § 83 lõikes 1 sätestatud tingimustele. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(2)Kaitseväe juhataja ametikohale nimetab tegevväelase viieks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
(3)Vabariigi Valitsusel on õigus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul ja Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukohta arvesse võttes nimetada Kaitseväe juhataja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aega Kaitseväe juhataja ametikohale täiendavalt kaheks aastaks. [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018] (4^1) Valdkonna eest vastutav minister nimetab Kaitseväe juhataja ettepanekul tegevväelase rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026] (4^2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus Kaitseväe juhataja ettepanekul nimetada rahuaja ametikohal olev tegevväelane pärast käesoleva paragrahvi lõikes 4^1 sätestatud aega samale ametikohale täiendavalt kaheks aastaks. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
(5)Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetamise korral on nõutav tegevväelase eelnev kirjalik nõusolek. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(6)Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetataval tegevväelasel peab olema kehtiv täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsu luba ja sellele vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu sertifikaat. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1^1 −4^2 sätestatud korras tegevväelase rahuaja ametikohale nimetamisel loetakse tegevväelane nimetatuks ka samale Kaitseväe sõjaaja ametikohale, kui seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõigete 4^1 ja 4^2 alusel rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase ametikohal olemise lõpptähtpäeva saabumise korral nimetatakse tegevväelane uuele rahuaja ametikohale või loetakse käesoleva seaduse § 143 alusel tegevteenistusest vabastatuks ametikohal olemise lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
3. jagu Tegevväelase arendamine ja hindamine
\n
§ 94Ametijuhend
\n
(1)Ametijuhendi kehtestamisele, muutmisele ja nõuetele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
\n
(2)Ametijuhendi kehtestamise pädevus sätestatakse tegevväelase rahuaja ametikoha asutuse struktuuriüksuse põhimääruses.
\n
(3)Sõjaaja ametikohale ametijuhendit ei kehtestata. Sõjaaja ametikoha ülesanded määrab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 95Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamine
\n
(1)Tegevväelase vahetu ülem hindab vähemalt üks kord aastas talle alluva tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele.
\n
(2)Hindamise käigus hinnatakse tegevväelase vastavust rahuaja ametikoha nõuetele, tema senist teenistusalast arengut, teenistusülesannete täitmist ja koolitusvajadust ning arutatakse tegevväelase järgmise perioodi teenistusülesandeid, samuti annab tegevväelane ülemale tagasisidet juhtimise kohta.
\n
(3)Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise võib edasi lükata järgmisse aastasse, kui:
\n
1)tegevväelase tegevteenistussuhe on hindamisele eelneva aasta jooksul olnud peatatud, välja arvatud puhkuse ajaks, kokku üle kuue kuu;
\n
2)tegevväelase tegevteenistussuhe on kestnud vähem kui kuus kuud;
\n
3)tegevväelase vahetu ülema tegevteenistussuhe on vahetult enne hindamist kestnud vähem kui neli kuud.
\n
(4)Rahuaja ametikohale vastavuse hindamine peab olema objektiivne ning käsitlema tegevväelase sooritust ja arengut.
\n
(5)Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemus vormistatakse kirjalikult.
\n
(6)Rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
\n
(7)Käesolevas paragrahvis sätestatud hindamist ei kohaldata riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele. Üliõpilase vahetu ülem kontrollib, et üliõpilane vastab tervisenõuetele ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 96Hindamistulemuste arvestamine
\n
(1)Kui hindamise tulemusel selgub, et tegevväelane ei vasta rahuaja ametikoha nõuetele, nimetatakse tegevväelane rahuaja ametikohale, mille nõuetele ta vastab või vabastatakse teenistusest.
\n
(2)Uue sõjaväelise auastme saamiseks ei või esitada tegevväelast, kes hindamise tulemusel ei vasta rahuaja ametikoha nõuetele.
\n
§ 97Hindamistulemuste vaidlustamine
\n
(1)Tegevväelane võib rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemuse vaidlustada hindamise teinud ülema vahetu ülema juures kümne tööpäeva jooksul hindamistulemusest teadasaamisest arvates.
\n
(2)Kaitseväe juhataja tehtud rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise tulemuse peale esitatud vaide vaatab läbi Kaitseväe juhataja.
\n
(3)Hindamistulemuse peale esitatud vaiet läbivaatav ülem on kohustatud vaide läbi vaatama ja teatama oma otsusest kümne tööpäeva jooksul vaide esitamise päevast arvates.
\n
(4)Kui vahetu ülema vahetu ülem leiab, et vaie on põhjendatud, peab ta mõistliku aja jooksul tegema vaide esitanud tegevväelase uue rahuaja ametikoha nõuetele vastavuse hindamise.
\n
§ 98Tegevväelase arstlik läbivaatus ja tervisenõuetele vastavuse hindamine
\n
(1)Tegevväelase tervisenõuetele vastavust hinnatakse käesoleva seaduse § 26^1 lõike 11 alusel kehtestatud korra kohaselt:
\n
1)enne tegevteenistusse võtmist;
\n
2)määramata ajaga või määratud ajaga tegevteenistuse korral igal kolmandal aastal katkematusse tegevteenistusse asumisest arvates, kui eelneva terviseseisundi hindamise käigus ei ole sätestatud lühemat tähtaega;
\n
3)ajutise töövõimetuse lõppemise järel, kui tegevväelase teenistussuhe on ajutise töövõimetuse tõttu peatunud üle 60 päeva järjest.
\n
(2)Tegevteenistusse asuda sooviv isik peab tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseks andma nõusoleku tema kohta tervise infosüsteemis olevate isikuandmete kasutamiseks.
\n
(3)Rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile lähetatavale tegevväelasele tehakse arstlik läbivaatus ja vajaduse korral terviseuuringud 30 päeva jooksul enne lähetuse algust ja 90 päeva jooksul pärast lähetuse lõppemist.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud arstliku läbivaatuse ja terviseuuringute tegemise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
\n
(5)Arstlikul läbivaatusel ja tervisenõuetele vastavuse hindamisel osalemine on kohustuslik.
\n
(6)Tegevväelase rahuaja ametikohajärgse struktuuriüksuse ülema määratud tervishoiutöötaja annab tegevväelase terviseseisundist tulenevaid ravisoovitusi ning vajaduse korral määrab tegevväelasele piirangud ja eritingimused teenistusülesannete täitmisel.
\n
(7)Tegevväelase rahuaja ametikoha tervisenõuded kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 99Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamine
\n
(1)Tegevväelane on kohustatud vähemalt kord aastas osalema füüsilise ettevalmistuse hindamisel.
\n
(2)Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded kehtestab Kaitseväe juhataja.
\n
(3)Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse nõuded avalikustatakse Kaitseväe veebilehel.
\n
(4)Tegevväelase füüsilise ettevalmistuse hindamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 100Kaitseväe juhataja hindamine
\n
() Kaitseväe juhataja suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 95–99 sätestatut.
\n
§ 101Koolitus ja koolituskulude hüvitamine
\n
() Tegevväelase koolitusele ja koolituskulude hüvitamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduses sätestatut.
\n
4. jagu Tegevväelase õigused
\n
§ 102Tegevväelase töökorraldus
\n
(1)Tegevväelase tööajale, töö tegemise aja piirangule, tööaja korraldusele, valveajale, ületunnitööle, ööajal ja riigipühal tehtavale tööle, puhkeajale ja tööaja lühendamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Käesolevas seaduses sätestatud korras sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale suunatud tegevväelase tööajale kohaldatakse teenistus- või töökohas kehtivat tööajakorraldust.
\n
(3)Kaitseväe õhusõiduki meeskonna liikme lennu koguaeg ei tohi ületada 900 tundi aastas.
\n
(4)Käesoleva seaduse § 126^1 alusel kehtestatud liikumisvabaduse piirangust tuleneva kohustuse täitmist ei arvestata tööaja hulka. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
§ 103Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase tööaeg
\n
() Riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase tegevus, mis on suunatud õppekava täitmisele, loetakse tööajaks ning sellele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd, ületunnitööd ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid.
\n
§ 104Töö- ja puhkeaja erandid
\n
(1)Avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid ei kohaldata tegevväelasele:
\n
1)päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel osalemise ajal;
\n
2)erakorralise seisukorra ajal;
\n
3)hädaolukorra seaduses sätestatud ülesande täitmise ajal;
\n
4)kelle struktuuriüksuse ülem on määranud rahuaja ametikoha asukohas valvama asutuse vara ja tagama sisekorrast kinnipidamist;
\n
5)sõjaväelisel väljaõppel osalemise ajal;
\n
6)rahvusvahelises sõjalises koostöös vastuvõtva riigi toetuse osutamise ajal; [RT I, 09.03.2016, 1 - jõust. 19.03.2016]
\n
7)Kaitseväe laeval Kaitseväe korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 4^6 –4^9 nimetatud ülesannete täitmise ajal; [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
\n
8)Sõjaväepolitsei ülesande täitmisel osalemise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses; [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
9)kaitseväeluure teostamise ning relvastatud vastupanu ettevalmistamise ja korraldamise ajal Kaitseväe juhataja ettenähtud ulatuses. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu. See puhkeaeg arvestatakse üldise tööaja hulka. (2^1) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 nimetatud juhul ei tohi tegevväelase tööaeg koos lisatööga kesta järjest üle 24 tunni. Lisatöö piirnorm ühe tegevväelase kohta on 300 tundi kalendriaastas ja see ei sisalda tööd käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1−5 nimetatud juhtudel. [RT I, 09.03.2016, 1 - jõust. 19.03.2016]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel hüvitatakse tegevväelasele tehtud töö vaba aja andmisega või rahas, arvestades täidetud ülesande keerukust ja ülesande täitmiseks kulunud aega. Hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata tegevväelasele, kes on rase või kellel on õigus emapuhkusele. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
(5)Tegevväelasele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõiget 1 tingimusel, et töötamine ei kahjusta tegevväelase tervist ja ohutust. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
§ 105Töö- ja puhkeaeg lähetuse ajal
\n
(1)Tegevväelase lähetamisel rahvusvahelisele sõjalisele operatsioonile, pikaajalisse välislähetusse või koolitusele ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, ööajal tehtavat tööd ja ületunnitööd reguleerivaid sätteid. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel antakse tegevväelasele iga 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu.
\n
§ 106Puhkus
\n
(1)Tegevväelasele kohaldatakse töölepingu seaduse §-des 54–71 sätestatud puhkuseregulatsiooni, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
\n
(2)Tegevväelase põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
\n
(3)Puhkusele lubab:
\n
1)tegevväelase – asutuse juht või tema volitatud isik; [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
2)Kaitseväe juhataja – valdkonna eest vastutav minister;
\n
3)Kaitseväe-välisele töö- või ametikohale suunatud tegevväelase – asutuse juht või tema volitatud isik. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 107Erakorraline puhkus
\n
() Kaitseväe juhataja annab tegevväelasele lisaks käesoleva seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud puhkusele erakorralist puhkust põhipalga säilitamisega rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise ajal või vahetult pärast rahvusvahelise sõjalise operatsiooni lõppemist järgmiselt:
\n
1)operatsioonis osalemisel kuni kolm kuud – kuni kümme kalendripäeva;
\n
2)operatsioonis osalemisel kauem kui kolm kuud – kuni 21 kalendripäeva.
\n
§ 108Puhkusele lubamise piirangud
\n
(1)Ettenägematu olulise teenistusliku hädavajaduse tõttu on Kaitseväe juhatajal õigus tegevväelast puhkusele mitte lubada või tema puhkus katkestada ja kutsuda ta teenistusülesannete täitmisele.
\n
(2)Kaitseväe juhatajat võib puhkusele mitte lubada või tema puhkuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul katkestada ja kutsuda ta teenistusülesannete täitmisele valdkonna eest vastutav minister.
\n
(3)Puhkusele lubamata jätmise või puhkuse katkestamise tõttu kasutamata jäänud puhkuse osa antakse vahetult puhkuse kasutamist takistava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal.
\n
(4)Puhkusele lubamisest ei või keelduda ega puhkust katkestada, kui tegevväelane on lubatud emapuhkusele, isapuhkusele, lapsendajapuhkusele, vanemapuhkusele või õppepuhkusele või käesoleva seaduse § 107 alusel antud erakorralisele puhkusele. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
\n
§ 109Puhkusetasu
\n
() Tegevväelasele makstakse puhkusetasu töölepingu seaduses ettenähtud alustel ja korras.
\n
§ 110Tegevväelase toitlustus
\n
(1)Tegevväelasele võimaldatakse vajaduse korral toitlustus sõjaväelisel väljaõppel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, käesoleva seaduse §-s 126^1 sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel ning Kaitseväe laeval ja õhusõidukis, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi tingimusi. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
(2)Tegevväelase toitlustuse tingimused, ulatuse, korra ja maksumuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 111Tööandja eluruum
\n
[Kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 111^1. Tegevväelase majutamine
\n
(1)Tegevväelase võib teenistusülesannete täitmise ajal majutada selleks ettenähtud ruumis. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(2)Tegevväelasele tagatakse majutus sõjaväelise väljaõppe ajal ja käesoleva seaduse §-s 126^1 sätestatud liikumisvabaduse piirangu kehtestamisel. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
(3)Tegevväelaselt ei võeta majutuse eest tasu. [RT I, 09.03.2016, 1 - jõust. 19.03.2016]
\n
§ 112Ümberasumise hüvitis ja ümberasumise kulu hüvitamine
\n
(1)Tegevväelase nimetamisel teises kohaliku omavalitsuse üksuses asuvale rahuaja ametikohale, mille tõttu on vajalik tegevväelase ja tema perekonnaliikme püsiva elukoha vahetus, võib talle Vabariigi Valitsuse sätestatud tingimustel maksta ümberasumise korral ühekordset hüvitist töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu kahekordse alammäära ulatuses.
\n
(2)Tegevväelasele võib ümberasumisel hüvitada piirmäära ulatuses tema ja perekonnaliikme ümberasumisega seotud sõidukulu, vara veokulu ja kolimiskulu.
\n
(3)Ühekordse hüvitise maksmise ja ümberasumisega seotud kulu hüvitamise ulatuse, tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
\n
5. jagu Tegevväelase lähetamine ja suunamine
\n
§ 113Tegevväelase lähetus
\n
(1)Tegevväelase lähetus on tegevväelase viibimine teenistusülesannete täitmisel väljaspool rahuaja ametikoha asukohta või paikkonda kindlaksmääratud ajavahemikus. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(2)Tegevväelast võib lähetada riigisiseselt või välisriiki.
\n
(3)Lähetusse, välja arvatud koolitusele või välisriiki kauemaks kui kuueks kuuks riiklike ülesannete täitmisega seotud lähetusse, saatmise ja sellega seotud kulu hüvitamise, sealhulgas päevaraha määra ning päevaraha maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 22.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015] (3^1) Tegevväelase koolitusele lähetamise korral kohaldatakse lähetamisele avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. [RT I, 22.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud lähetuse kulu ei või sisaldada perekonnaliikmetega seotud kulu, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(5)Lähetuseks ei loeta osalemist teise valitsusasutuse abistamisel, sealhulgas osalemist päästesündmuse lahendamisel või eriolukorra töödel ja tegevusi erakorralise seisukorra ajal.
\n
(6)Lähetusse ei ole lubatud ilma kirjaliku nõusolekuta saata rasedat ega tegevväelast, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last. Arvestada tuleb ka muid olulisi asjaolusid, mis võivad takistada tegevväelasel lähetuses viibida.
\n
(7)Lähetuse ajaks säilitatakse tegevväelasele rahuaja ametikoht ja jätkatakse talle palga maksmist.
\n
(8)Lähetuse lõppemiseks ei loeta lähetuse katkemist puhkuse tõttu.
\n
§ 114Riigisisene lähetamine
\n
(1)Tegevväelase võib riigisiseselt lähetada:
\n
1)ajutise ülesande täitmiseks kuni 30 päevaks;
\n
2)teenistusülesannete täitmiseks teise struktuuriüksusesse;
\n
3)koolitusele.
\n
(2)Tegevväelase riigisisese lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
§ 115Välisriiki lähetamine
\n
(1)Tegevväelase võib välisriiki lähetada:
\n
1)lühiajaliselt kuni kuueks kuuks;
\n
2)koolitusele kuni viieks aastaks;
\n
3)osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis;
\n
4)riiklike ülesannete täitmiseks välisriigis pikemalt kui kuueks kuuks (edaspidi pikaajaline välislähetus).
\n
(2)Tegevväelase välisriiki lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 116Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalema lähetamine
\n
(1)Rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemise eelduseks on Riigikogu või Vabariigi Valitsuse otsus.
\n
(2)Tegevväelase võib lähetada osalema rahvusvahelises sõjalises operatsioonis, kui tema eelmisest rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalemisest on möödunud lähetuse ajavahemikust kaks korda pikem aeg.
\n
(3)Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni ajal võib suurendada tegevväelase päevaraha.
\n
(4)Tegevväelase päevaraha suurendamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 117Pikaajalisse välislähetusse lähetamine
\n
(1)Pikaajalisele välislähetusele, lähetuskulude hüvitamisele ning abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Tegevväelase pikaajalisse välislähetusse lähetamise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 22.12.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
§ 118Kaitseväe juhataja lähetamine
\n
() Kaitseväe juhataja lähetamise otsustab valdkonna eest vastutav minister.
\n
§ 119Tegevväelase suunamine
\n
(1)Tegevväelase suunamine on tema saatmine kindlaksmääratud ajavahemikuks sõjaväelise auastmeta ameti- või töökohale.
\n
(2)Tegevväelase võib suunata kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada üks kord kuni kolme aasta võrra. (2^1) Tegevväelase võib suunata julgeolekuasutusse kuni kolmeks aastaks ja tähtaega võib pikendada kaks korda kuni kolme aasta võrra. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Tegevväelase suunamise otsustab Kaitseväe juhataja.
\n
(4)Tegevväelast teavitatakse suunamisest ette vähemalt 30 päeva suunamise alguskuupäevast arvates.
\n
(5)Suunatud tegevväelase lähetamise otsustab suunamiskoha juht, lähtudes asutuse või organisatsiooni tegevust reguleerivatest õigusaktidest või muudest dokumentidest.
\n
(6)Suunatud tegevväelane kohustub järgima suunamiskoha asutuses kehtivat korda ja talle laienevad ameti- või töökoha asutuses kehtivad õigused ja kohustused.
\n
(7)Tegevväelase suunamisel loetakse tema teenistussuhe peatunuks käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 8 sätestatud alusel.
\n
(8)[Kehtetu - RT I, 27.09.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
6. jagu Tegevväelase kohustused
\n
§ 120Tegevväelase teenistuskohustused
\n
() Tegevväelase tegevuse seaduslikkusele, üldistele kohustustele, teenistusalaste korralduste täitmise kohustusele, korralduse täitmisest keeldumise alustele, avaldamisele mittekuuluva teabe hoidmisele ning asjaajamise ja vara üleandmise kohustusele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
\n
§ 121Tegevväelase asendamine
\n
(1)Tegevväelast asendab tema puudumisel ametijuhendis määratud ametikohal asuv tegevväelane või vahetu ülema määratud tegevväelane. Asendajat määrav ülem ei või olla madalamal ametikohal kui struktuuriüksuse ülem.
\n
(2)Vaba rahuaja ametikoha täitmiseks võib panna tegevväelasele lisaülesandeid juhul, kui asutuse töö oleks tegevväelase puudumise tõttu takistatud ja asendaja ametisse nimetamine ei ole võimalik või otstarbekas.
\n
(3)Puuduva tegevväelase ülesanded võib anda:
\n
1)osaliselt ühele tegevväelasele või jagada puuduva tegevväelase ülesanded täielikult teiste tegevväelaste vahel, vabastamata neid oma ülesannete täitmisest;
\n
2)osaliselt või täielikult ühele või mitmele teisele tegevväelasele, vabastades nad vastavalt kas osaliselt või täielikult nende oma ülesannete täitmisest.
\n
(4)Kaitseväe juhataja asendamise kord sätestatakse Kaitseväe põhimääruses. [RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018] (4^1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018] (6^1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
\n
(7)Tegevväelane ei või puuduva tegevväelase ülesandeid täita üle 60 päeva kalendriaastas. Tegevväelase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul võib ta täita puuduva tegevväelase ülesandeid pikema ajavahemiku vältel.
\n
(8)Puuduva tegevväelase ülesannete täitmisest võib keelduda tegevväelane, kes on rase või kasvatab alla kolmeaastast või puudega alaealist last.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud puuduva tegevväelase ülesannete täitmise piirangut ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud Kaitseväe juhataja ülesannete täitmisel.
\n
(10)[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
\n
§ 122Asendamisel makstav tasu
\n
(1)Tegevväelasele, kes käesoleva seaduse § 121 lõike 3 punkti 1 alusel asendab ajutiselt ära olevat või puuduvat tegevväelast, makstakse lisaks tema palgale lisatasu, kui asendamine ei tulene ametijuhendist või tingib võrreldes ametijuhendis ettenähtuga töökoormuse olulise suurenemise. Lisatasu ajutiselt ära oleva või puuduva tegevväelase ülesannete täitmise eest makstakse lähtuvalt asendatava tegevväelase põhipalgast proportsionaalselt asendavale tegevväelasele antud asendatava tegevväelase ülesannete mahuga.
\n
(2)Tegevväelasele, kes käesoleva seaduse § 121 lõike 3 punkti 2 alusel asendab ajutiselt ära olevat või puuduvat tegevväelast, makstakse vähemalt tema oma ametikoha järgset palka. Kui asendatava tegevväelase palk on suurem, makstakse suuremat palka.
\n
(3)Ajutiselt ära oleva või puuduva tegevväelase asendamise eest lisatasu maksmisel ei kehti avaliku teenistuse seaduses sätestatud muutuvpalga ülempiir.
\n
7. jagu Tegevväelase teenistusalased piirangud
\n
§ 123Erakonda kuulumise piirang
\n
(1)Tegevväelane ei tohi kuuluda erakonda ega teenistusülesannete täitmise ajal tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega.
\n
(2)Tegevväelane ei tohi käsuõigust ega distsiplinaarvõimu kasutada erakondlikes huvides.
\n
§ 124Kuulumine relvi valdavasse ühingusse või liitu
\n
() Tegevväelane ei või kuuluda relvi valdavasse ühingusse ega liitu, välja arvatud Kaitseliitu ning jahimeeste- ja spordiseltsi.
\n
§ 125Ettevõtluses osalemise ja äriühingusse kuulumise piirang
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 16.07.2018]
\n
§ 126Tegevväelase töötamine väljaspool teenistusülesannete täitmist
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 16.07.2018]
\n
§ 126^1. Liikumisvabaduse piirang
\n
() Kaitseväe juhataja võib sõjalise riigikaitse huvides või nakkushaiguse leviku tõkestamise eesmärgil piirata Kaitseväes sõjaväelise auastmega ametikohal olevate tegevväelaste lahkumist pärast tööaja lõppu Kaitseväe territooriumilt. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
§ 127Tegevväelase toimingupiirangud ja streigikeeld
\n
(1)Toimingu, otsuse või tehingu tegemisel peab tegevväelane järgima korruptsioonivastases seaduses sätestatut.
\n
(2)Tegevväelase streigikeelule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust.
\n
8. jagu Tegevväelase palgakorraldus
\n
§ 128Tegevväelase palgakorraldus
\n
(1)Tegevväelase palgale, palga komponentidele, palga vähendamise alustele, palga maksmise ajale ja viisile, palga maksmisele teenistusülesannete täitmise takistuse korral ning palga avalikustamisele kohaldatakse avaliku teenistuse seadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Tegevväelase rahuaja ametikoha palgaastmestiku kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(4)Palgajuhendi kehtestab Kaitseväe juhataja.
\n
(5)Tegevväelasele ei maksta lisatasu ega toetust, mille maksmise õigus ei tulene seadusest. (5^1) Tegevväelasele võib maksta täiendavat lisatasu tegevteenistuses oldud aja, piirkondliku eripära ja nõutavamast kõrgema kvalifikatsiooni omandamise eest. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026] (5^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 5^1 sätestatud lisatasude kogusumma ühes kalendriaastas ei või ületada 30 protsenti tegevväelase aastasest põhipalgast. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026] (5^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 5^1 sätestatud lisatasu maksmise korra ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
(6)Suunatud tegevväelasele maksab palka või töötasu suunamiskoha asutus asutuses kehtiva korra järgi.
\n
(7)Tegevväelase välisteenistuses või pikaajalises välislähetuses viibimise ajaks määratakse põhipalk ja makstakse palka avaliku teenistuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras. [RT I, 27.09.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul määratakse tegevväelasele välisteenistuse või pikaajalise välislähetuse ajaks tema rahuaja ametikoha palgaaste. [RT I, 27.09.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
§ 129Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelase põhipalk
\n
[RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(2)Kaitseväe juhatajale ei maksta muutuvpalka. [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
(3)Kui tegevväelase nimetab rahuaja ametikohale Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister, määrab tema põhipalga valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
9. jagu Tegevteenistussuhte peatumine
\n
§ 130Tegevteenistussuhte peatumine
\n
() Tegevteenistussuhte peatumine on tegevväelase ajutine vabanemine teenistusülesannete täitmise kohustusest ja õigusest teostada temale usaldatud avalikku võimu ja distsiplinaarvõimu ning kasutada käsuõigust.
\n
§ 131Tegevteenistussuhte peatumise alused
\n
(1)Tegevteenistussuhe peatub:
\n
1)puhkuse ajaks;
\n
2)ajutise töövõimetuse ajaks ravikindlustuse seaduse tähenduses;
\n
3)tegevväelase soovil, kui teenistuslikud huvid seda võimaldavad;
\n
4)ajaks, kui tegevväelane on teenistusest kõrvaldatud distsiplinaarmenetluse tõttu või mõnel muul seaduses sätestatud alusel;
\n
5)ajaks, kui tegevväelane kannab aresti või on vahistatud, välja arvatud distsiplinaararestis oleku ajaks;
\n
6)tegevväelase rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks;
\n
7)tegevväelase välisteenistuses viibimise ajaks;
\n
7^1) riigikaitselises rakenduskõrgkoolis õppiva tegevväelase soovil akadeemilisel puhkusel viibimise ajaks; [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
8)muudel juhtudel, kui tegevväelane on seaduse alusel ajutiselt vabastatud teenistusülesannete täitmisest.
\n
(2)Tegevteenistuse peatumist arvestatakse päevades, kuudes ja aastates.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistussuhte peatumiste kogukestus ei või määratud ajaga tegevteenistuse korral olla pikem kui 180 päeva tegevteenistuse tähtaja jooksul, määramata ajaga tegevteenistuse korral aga pikem kui üks aasta kuue määramata ajaga tegevteenistuses oldud aasta jooksul.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel võimaldatud tegevteenistuse peatumise kestus ei või ületada kolme aastat. Tegevväelase tegevteenistussuhte võib peatada rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise ajaks, kui eelmisest samalaadsest tegevteenistussuhte peatumisest on möödunud peatatud ajast kaks korda pikem aeg.
\n
(5)Tegevteenistussuhte peatumine ei või ületada tegevteenistusse võtmise käskkirjas ettenähtud tegevteenistuse lõpptähtpäeva, välja arvatud juhul, kui tegevväelane on emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel. Emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel viibiva tegevväelase määratud ajaga tegevteenistuse lõpptähtpäev lükkub puhkusel viibitud aja võrra edasi. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
\n
(6)Tegevteenistussuhte peatumise ajal tegevväelasele palka ei maksta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
§ 132Tegevteenistussuhte peatumise vormistamine
\n
(1)Tegevteenistussuhte peatumise otsustab Kaitseväe juhataja või tegevteenistusse võtmise õigusega ülem, välja arvatud teenistussuhte peatumise käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktides 2–4 ja 6 sätestatud alusel.
\n
(2)Kui puhkus on ette nähtud puhkuste ajakavas, ei pea avaliku võimu teostamise õiguse peatumist puhkuse perioodil igal üksikul juhtumil eraldi kehtestama.
\n
(3)Tegevteenistussuhte peatumise käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 3 sätestatud alusel otsustab Kaitseväe juhataja tegevväelase ametikohajärgse väeosa ülema kirjalikul nõusolekul. Nimetatud sätte alusel tegevteenistuse peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka.
\n
(4)Tegevteenistussuhte peatumise käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel otsustab Kaitseväe juhataja. Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil viibitud aeg arvatakse tegevteenistusstaaži hulka, kui tegevväelane jätkab rahvusvaheliselt tsiviilmissioonilt tagasikutsumise järel tegevteenistuses.
\n
(5)Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 6 sätestatud alusel tegevteenistussuhte peatumise erisused sätestatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduses. (5^1) Käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktis 7^1 sätestatud alusel tegevteenistussuhte peatumise aega ei arvata tegevteenistusstaaži hulka. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
(6)Vanemapuhkusel viibiv tegevväelane on kohustatud teatama oma teenistuse jätkamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 30 päeva ette. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022]
\n
(7)Tegevväelasele, kelle teenistussuhe on peatatud käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punktide 3 ja 7^1 alusel, ei laiene käesolevas seaduses tegevväelasele ettenähtud õigused ja kohustused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning tegevväelane on kohustatud teatama oma teenistuse jätkamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14 päeva ette. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
(8)Tegevväelasele, kelle teenistussuhe on peatatud käesoleva seaduse § 131 lõike 1 punkti 6 alusel, ei laiene käesolevas seaduses tegevväelasele ettenähtud õigused ja kohustused ning tema suhtes kohaldatakse rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadust.
\n
10. jagu Rahuaja ametikohalt vabastamine, kõrvaldamine ja edutamine
\n
§ 133Rahuaja ametikohalt vabastamine
\n
() Rahuaja ametikohalt vabastatakse tegevväelane:
\n
1)kes nimetatakse uuele rahuaja ametikohale;
\n
2)kelle tegevteenistussuhe lõpeb.
\n
§ 134Vabastamine uuele rahuaja ametikohale nimetamisel
\n
(1)Tegevväelane vabastatakse rahuaja ametikohalt uuele rahuaja ametikohale nimetamisega:
\n
1)teenistuse huvides;
\n
2)ametikohale vastavuse hindamise tulemuste alusel;
\n
3)terviseseisundit arvestades;
\n
4)käesoleva seaduse § 92 lõike 3 punktis 4 sätestatud keelu tõttu;
\n
5)ametikoha nõuetele mittevastavuse korral;
\n
6)ametikoha füüsilise ettevalmistuse nõuetele mittevastavuse korral.
\n
(2)Uuele rahuaja ametikohale nimetamisest teavitatakse tegevväelast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt seitse päeva enne uuele ametikohale asumise kuupäeva.
\n
(3)Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatav tegevväelane vabastatakse eelmiselt rahuaja ametikohalt uuele ametikohale nimetamise päevale vahetult eelneval päeval. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel uuele rahuaja ametikohale nimetamisel võib tegevväelase põhipalka vähendada kuni kümme protsenti. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 toodud alusel põhipalga vähendamist uuele rahuaja ametikohale nimetamisel ei tohi uuesti rakendada enne viie aasta möödumist. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 135Tegevväelase vabastamine sõjaväelise auastmega ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt
\n
[RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(1)Kaitseväe juhataja ametikohalt vabastab tegevväelase Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, võttes arvesse Riigikogu riigikaitsekomisjoni seisukoha. [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
(2)Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelane vabastatakse rahuaja ametikohalt Kaitseväe juhataja ettepanekul. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(3)Vabariigi Valitsus võib Kaitseväe põhimääruses ette näha Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt omal soovil vabastamise etteteatamistähtaja, mis ei tohi olla rohkem kui 120 päeva enne soovitud vabastamise kuupäeva. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(4)Kaitseväe juhataja ametikohalt vabastatud tegevväelane nimetatakse tema nõusolekul uuele rahuaja ametikohale. Nõusoleku puudumisel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest käesoleva seaduse § 140 lõike 1 punkti 1 alusel ja loetakse vabastatuks päevast, mis vahetult järgneb ametikohalt vabastamise päevale. Piirvanuse ületanud tegevväelane vabastatakse piirvanuse ületamise tõttu uut rahuaja ametikohta pakkumata. [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
(5)Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelane nimetatakse rahuaja ametikohalt vabastamise järel vabastamise päevale vahetult järgnevast päevast alates teisele rahuaja ametikohale või vabastatakse tegevteenistusest käesolevas seaduses sätestatud korras. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1−5 sätestatud korras Kaitseväe juhataja ametikohalt või Kaitseväe põhimääruses sätestatud rahuaja ametikohalt vabastamisel loetakse tegevväelane vabastatuks ka samalt Kaitseväe sõjaaja ametikohalt. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
§ 136Rahuaja ametikohalt vabastamise erisused
\n
(1)Tegevväelast, kelle tegevteenistussuhe on peatunud, ei või vabastada rahuaja ametikohalt, välja arvatud käesoleva seaduse § 133 punktis 2 sätestatud juhul.
\n
(2)Tegevteenistussuhte peatumise ajal võib rahuaja ametikohalt vabastada ja nimetada uuele rahuaja ametikohale tegevväelase:
\n
1)kes on saanud tervisekahjustuse rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil ja kelle välislähetus selle tõttu lõpetatakse;
\n
2)kelle kohta on rahuaja ametikohalt vabastamise ning uuele rahuaja ametikohale nimetamise otsus tehtud ja sellest otsusest on teda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitatud enne tegevteenistussuhte peatumist. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul võib tegevväelase uuele rahuaja ametikohale nimetada, arvestamata käesoleva seaduse § 92 lõike 3 punktides 6 ja 7 nimetatud nõudeid. Tegevväelase võib nimetada ametikohale kuni 180 päevaks ning seda tähtaega võib pikendada üks kord kuni 180 päeva võrra, kui käesoleva seaduse § 26^1 lõike 1 punkti 4 alusel tuvastatakse ravi jätkamise vajadus. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erisust kohaldatakse kuni tegevväelase tervisenõuetele vastavuse hindamiseni, kuid mitte kauem kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud tähtaja lõpuni. Erisuse rakendamise lõppemisel tuleb tegevväelane nimetada ametikohale, mille nõuetele ta vastab või vabastada sobiva rahuaja ametikoha puudumisel tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 137Tegevväelase ametikohalt kõrvaldamine distsiplinaarmenetluse ajaks
\n
(1)Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülemal on õigus kõrvaldada tegevväelane rahuaja ametikohalt distsiplinaarmenetluse ajaks, viies ta ajutiselt teisele rahuaja ametikohale või vabastades ta teenistusülesannete täitmisest.
\n
(2)Ajutiselt teisele rahuaja ametikohale viidud tegevväelasele säilitatakse distsiplinaarmenetluse ajaks tema senine põhipalk.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel teenistusülesannete täitmisest vabastatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli teenistusülesannete täitmisest vabastatud, viimase kuue kuu keskmine põhipalk 60 protsendi ulatuses, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
\n
(4)Distsiplinaarkaristuse määramise õigusega ülem on kohustatud tegevväelase distsiplinaarmenetluse ajaks rahuaja ametikohalt vabastamisest teavitama põhipalga ja muutuvpalga kinnipidamiseks pädevat struktuuriüksust viie tööpäeva jooksul.
\n
(5)Kui tegevväelase süü ei leia tõendamist määral, mis tooks kaasa tema tegevteenistusest vabastamise, makstakse talle maksmata jäänud põhipalk ja muutuvpalk tagantjärele 15 tööpäeva jooksul distsiplinaarmenetluse lõppemisest arvates.
\n
§ 138Tegevväelase ametikohalt kõrvaldamine kriminaalmenetluse ajaks
\n
(1)Kui tegevväelane on kahtlustatav või süüdistatav karistusseadustiku 15. peatükis, 17. peatüki 2. jaos või §-s 435 või 447 sätestatud süüteos, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt viieaastase vangistuse, võib rahuaja ametikoha asukoha ülem tegevväelase tema nõusolekuta üle viia teisele ametikohale senise palga säilitamisega.
\n
(2)Kui tegevväelast ei ole võimalik üle viia teisele rahuaja ametikohale, võib talle määrata ametikohavälised teenistusülesanded ja kõrvaldada ta ametijuhendist tulenevate teenistusülesannete täitmiselt osaliselt või täielikult.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel teenistusülesannete täitmiselt täielikult kõrvaldatud tegevväelasele säilitatakse aja eest, millal ta oli täielikult teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldatud, viimase kuue kuu keskmine põhipalk 60 protsendi ulatuses.
\n
(4)Tegevväelase täielikult teenistusülesannete täitmiselt kõrvaldanud ülem on kohustatud sellest teavitama põhipalga ja muutuvpalga kinnipidamiseks pädevat struktuuriüksust viie tööpäeva jooksul.
\n
(5)Kui tegevväelase süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa tema tegevteenistusest vabastamise, makstakse talle maksmata jäänud põhipalk ja muutuvpalk tagantjärele 15 tööpäeva jooksul kriminaalmenetluse lõpetamisest arvates.
\n
11. jagu Tegevteenistussuhte lõppemine
\n
§ 139Tegevteenistussuhte lõppemine
\n
(1)Tegevteenistussuhe lõpeb tegevväelase:
\n
1)tegevteenistusest vabastamisega;
\n
2)surma korral.
\n
(2)Tegevväelasega lõpetab tegevteenistussuhte Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(3)Tegevväelase vabastamisel loetakse tegevteenistussuhe lõppenuks käskkirjas märgitud kuupäevast arvates, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(4)Tegevväelase surma korral loetakse tegevteenistus lõppenuks tema surmapäevale järgnevast päevast arvates.
\n
(5)Tegevteenistussuhte lõpetamise käskkiri peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
\n
1)tegevväelase ees- ja perekonnanimi ning auaste;
\n
2)rahuaja ametikoha nimetus, millel tegevväelane teenis;
\n
3)tegevteenistussuhte lõppemise põhjendus;
\n
4)tegevteenistussuhte lõppemise alus täpse viitega seaduse sättele;
\n
5)tegevväelasele makstav hüvitis, sealhulgas hüvitis kasutamata puhkusepäevade eest, kui vabastamisega kaasneb hüvitise maksmine;
\n
6)tegevteenistussuhte lõppemise kuupäev;
\n
7)vaidlustamisviide.
\n
(6)Tegevteenistuses olnud isik, kellel ei ole kaitseväekohustust, on eruväelane.
\n
§ 140Tegevteenistusest vabastamise alused
\n
(1)Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest:
\n
1)omal soovil;
\n
2)tegevteenistuse tähtaja lõppemisel;
\n
3)piirvanuse täitumisel;
\n
4)tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavuse korral;
\n
5)rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse korral;
\n
6)süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
\n
7)distsiplinaarsüüteo korral;
\n
8)koondamise korral;
\n
9)Kaitseväe ettepanekul;
\n
10)eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist juhul, kui isikut ei nimetata teisele rahuaja ametikohale; [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
11)kaitseväeteenistusvälisele ametikohale nimetamisel;
\n
12)Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks asumisel;
\n
13)ettenägematute asjaolude ilmnemisel.
\n
(2)Tegevteenistusest vabastamisega seotud kulu või kahju hüvitatakse seaduses sätestatud korras.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 10 sätestatud vabastamise alust ei kohaldata kadetile, kes enne õppima asumist oli võetud määramata ajaks tegevteenistusse.
\n
(4)Tegevväelane, kes vabastatakse tegevteenistusest enne tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud õppekava kahekordse nominaalkestuse aega käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 4–7 või 10–13 sätestatud alusel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitama Kaitseväele poole läbitud semestrite maksumusest. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (4^1) Määramata ajaga tegevteenistuses olev tegevväelane, kes vabastatakse tegevteenistusest enne rahuaja ametikohale nimetamise käskkirjas näidatud õpingute kestuse lõppu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1, 4–7 või 11–13 sätestatud alusel, peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule hüvitama Kaitseväele poole läbitud semestrite maksumusest. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(5)Poolt läbitud semestrite maksumusest ei pea hüvitama tegevväelane, kes on saanud tervisekahjustuse teenistusülesannete täitmise või tema mittesüülise tegevuse tõttu, kelle terviseseisund ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ja kes vabastatakse seetõttu käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud alusel tegevteenistusest. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(6)Tegevväelane loetakse reservis olevaks isikuks teenistusest vabastamisele järgnevast päevast arvates, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teenistusest vabastamisest teavitatakse Kaitseressursside Ametit.
\n
§ 141Lõpparve maksmine
\n
(1)Tegevteenistusest vabastamisel maksab asutus, kus asus tegevväelase viimane rahuaja ametikoht, tegevväelasele lõpparve hiljemalt teenistusest vabastamise päeval.
\n
(2)Lõpparve tähtajaks maksmata jätmisel on asutus kohustatud maksma tegevväelasele põhipalka lõpparve väljamaksmisega viivitatud iga tööpäeva eest, kuid kõige rohkem tegevväelase ühe kuu põhipalga.
\n
(3)Asutus peab tegevväelase tegevteenistusest vabastamisel lõpparvest kinni puhkusetasu väljatöötamata põhipuhkuse eest ja makstud ettemakse, mille tegevväelane peab asutusele tagastama.
\n
(4)Kui tegevväelane jätkab katkematult tegevteenistuses või temaga sõlmitakse tööleping Kaitseministeeriumis, Kaitseliidus, Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuses või valitsusasutuse hallatavas riigiasutuses või ta võetakse avalikku teenistusse Kaitseministeeriumisse või Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutusse, siis tegevväelase teenistusest vabastamisel lõpparvet ei maksta ja tema kasutamata jäänud puhkus säilib. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 142Tegevteenistusest vabastamine omal soovil
\n
(1)Tegevväelane vabastatakse määramata ajaga tegevteenistusest omal soovil tegevteenistusse võtmise õigusega isikule esitatud kirjaliku taotluse alusel. Taotlus tuleb esitada vähemalt 60 päeva enne soovitud vabastamise kuupäeva.
\n
(2)Kui Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt nimetatud tegevväelane soovib rahuaja ametikohalt vabastamist, peab ta esitama kirjaliku taotluse Kaitseväe juhatajale, arvestades Kaitseväe põhimääruses sätestatud rahuaja ametikohalt vabastamise etteteatamistähtaega. Kaitseväe juhataja edastab taotluse rahuaja ametikohalt vabastamise õigusega organile või isikule esimesel võimalusel. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(3)Tegevväelane võib nõuda määratud ajaga tegevteenistusest erakorralist vabastamist asutusepoolse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui:
\n
1)tegevväelast on koheldud ebaväärikalt või ähvardatud sellega või lubatud teha seda teistel tegevväelastel või kolmandatel isikutel;
\n
2)oluliselt on viivitatud põhipalga maksmisega;
\n
3)tegevteenistuse jätkamine on seotud reaalse ohuga tegevväelase kõlbelisusele ja heale nimele.
\n
(4)Tegevväelane võib nõuda määratud ajaga tegevteenistusest erakorralist vabastamist mõjuval põhjustel, eelkõige kui tegevväelase terviseseisund või perekondlikud kohustused ei võimalda tal rahuaja ametikohal ettenähtud tööd teha.
\n
(5)Tegevväelane võib nõuda määratud ajaga tegevteenistusest vabastamist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama.
\n
(6)Tegevväelane, kes soovib erakorralist vabastamist määratud ajaga tegevteenistusest, peab esitama kirjaliku taotluse koos põhjendusega vähemalt 60 päeva enne soovitavat vabastamise päeva. Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane peab ametikohalt omal soovil vabastamist taotledes arvestama rahuaja ametikohalt omal soovil vabastamise etteteatamistähtaega, mis on sätestatud Kaitseväe põhimääruses. Kaitseväe juhataja vaatab taotluse läbi 30 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(7)Tegevväelase võib vabastada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 6 sätestatud tähtaegu järgimata mõlema osapoole kirjalikul nõusolekul.
\n
§ 143Tegevteenistusest vabastamine tegevteenistuse tähtaja lõppemisel
\n
() Tegevväelane loetakse tegevteenistusest vabastatuks tegevteenistuse lõpptähtpäevale järgnevast päevast arvates.
\n
§ 144Tegevteenistusest vabastamine piirvanuse täitumisel
\n
(1)Piirvanuse täitumisel vabastatakse tegevteenistuses olev tegevväelane tegevteenistusest piirvanuse täitumise päevast arvates.
\n
(2)Kaitseväe juhataja vabastatakse tegevteenistusest piirvanuse täitumise tõttu Vabariigi Valitsuse korralduses märgitud päevast arvates. [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
(3)Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest piirvanuse täitumise tõttu ametikohalt vabastamise otsuses märgitud päevast arvates. [RT I, 29.05.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
§ 145Tegevteenistusest vabastamine tegevteenistusse võtmise nõuetele mittevastavuse korral
\n
(1)Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest tegevteenistuse nõuetele mittevastavuse korral, kui ilmnevad asjaolud, mis oleks välistanud tema tegevteenistusse võtmise käesoleva seaduse § 83 või § 86 kohaselt.
\n
(2)Kaitsevägi võib nõuda tegevväelaselt hüvitist kahju eest, mis tekkis tegevväelasele palga maksmise tõttu, ulatuses, mis vastab perioodile, kui tegevväelane jättis käesoleva seaduse § 86 punktides 1–5 nimetatud teenistussuhet välistavast asjaolust vähemalt hooletusest käesoleva seaduse tähenduses teatamata, kuid mitte rohkem kui tegevväelase kuue kuu põhipalga ulatuses.
\n
§ 146Tegevteenistusest vabastamine rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse korral
\n
(1)Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest rahuaja ametikoha nõuetele mittevastavuse tõttu:
\n
1)käesoleva seaduse § 97 lõikes 1 nimetatud hindamise tulemuste põhjal rahuaja ametikohal nõutavate oskuste ja teadmiste täieliku või osalise puudumise tõttu ja kui tegevväelast ei ole võimalik käesoleva seaduse § 96 lõike 1 kohaselt viia rahuaja ametikohale, mille nõuetele ta vastab;
\n
2)kui puudub rahuaja ametikoht, mille tervisenõuetele tegevväelane vastab;
\n
3)tegevväelase tervisenõuetele mittevastavuse korral; [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
4)käesoleva seaduse § 98 lõikes 5 või § 99 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel; [RT I, 20.02.2024, 1 - jõust. 01.03.2024]
\n
5)ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või hariduse omandamata jätmisel.
\n
(2)Tegevväelast ei või vabastada tegevteenistusest, kui käesoleva seaduse § 98 lõikes 5 ja § 99 lõikes 1 ning käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 sätestatud tingimuste rikkumine on aset leidnud tööandja tegevuse või tegevusetuse tõttu. [RT I, 20.02.2024, 1 - jõust. 01.03.2024]
\n
(3)Käesoleva seaduse § 98 lõikes 5 või § 99 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisel võib tegevväelasele käesoleva seaduse § 139 lõikes 5 sätestatud käskkirjaga anda kuni 60 päeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamata jätmisel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest puuduste kõrvaldamiseks antud tähtpäevale järgnevast päevast arvates. [RT I, 20.02.2024, 1 - jõust. 01.03.2024]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alusel vabastamisest teavitatakse tegevväelast kirjalikult vähemalt 15 päeva ette ja vabastamisel makstakse hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses.
\n
§ 147Tegevteenistusest vabastamine süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel
\n
(1)Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, millega talle mõisteti karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest või karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise.
\n
(2)Tegevväelane vabastatakse süüdimõistva kohtuotsuse jõustumise päevale järgnevast päevast arvates. Kui tegevväelane oli kohtuotsuse jõustumisel vahistatud, siis vabastatakse ta tegevteenistusest vahistamise päevast arvates.
\n
§ 148Tegevteenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo korral
\n
() Tegevteenistusest vabastamine distsiplinaarsüüteo korral toimub käesoleva seaduse §-s 177 sätestatud alustel.
\n
§ 149Tegevteenistusest vabastamine koondamise korral
\n
(1)Koondamine on tegevväelase vabastamine tegevteenistusest rahuaja ametikohtade arvu vähendamise või teenistuse ümberkorraldamise tõttu.
\n
(2)Kaitseliidus olevate rahuaja ametikohtade arvu vähendamisel või teenistuse ümberkorraldamisel tuleb tegevväelane nimetada rahuaja ametikohale Kaitseväes. Kui Kaitseväes ei ole rahuaja ametikohta, millele tegevväelane nimetada, siis tuleb ta vabastada tegevteenistusest koondamise tõttu. (2^1) Tegevteenistusest vabastamisele koondamise tõttu kohaldatakse avaliku teenistuse seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(8)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 150Tegevteenistusest vabastamine Kaitseväe ettepanekul
\n
(1)Kaitseväe juhataja või tegevteenistusse võtmise õigusega ülem võib tegevväelasele teha ettepaneku määratud ajaga tegevteenistussuhte ennetähtaegseks lõpetamiseks või määramata ajaga tegevteenistussuhte lõpetamiseks vähemalt 30 päeva enne soovitavat lõpptähtaega.
\n
(2)Tegevväelast, kellele on tehtud ettepanek teenistussuhte lõpetamiseks, ei või vabastada tema kirjaliku nõusolekuta.
\n
§ 151Tegevteenistusest vabastamine eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist
\n
(1)Kadett vabastatakse tegevteenistusest eksmatrikuleerimise tõttu juhul, kui ta eksmatrikuleeritakse edasijõudmatuse tõttu õppetöös või mõnel muul põhjusel enne õppekava täitmist ja kui puudub rahuaja ametikoht, mille nõuetele ta vastab. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(2)Kadett vabastatakse tegevteenistusest eksmatrikuleerimisele järgnevast päevast arvates.
\n
(3)Eksmatrikuleerimisel enne õppekava täitmist tegevteenistusest vabastatud isiku võib uuesti võtta tegevteenistusse, kui ta vastab tegevteenistusse võtmise nõuetele.
\n
§ 152Tegevteenistusest vabastamine kaitseväeteenistusvälisele ametikohale nimetamisel
\n
() Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest kaitseväeteenistusvälisele ametikohale nimetamisel, kui ta asub Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, kohtunikuks, vallavanemaks või linnapeaks.
\n
§ 153Tegevteenistusest vabastamine Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks asumisel
\n
() Tegevväelane vabastatakse tegevteenistusest Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks asumise tõttu pädeva organi sellekohase otsuse tegemise päevast arvates.
\n
§ 154Tegevteenistusest vabastamine ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu
\n
(1)Tegevväelase võib tegevteenistusest vabastada ettenägematute asjaolude ilmnemise tõttu, kui:
\n
1)asjaoludest nähtub tegevväelase teadmiste ja oskuste vähesus teenistusülesannete täitmiseks kehtestatud nõuetele vastavas ulatuses ning see ei võimalda tal tegevteenistussuhet jätkata ja seda ei saanud ette näha tegevväelase tegevteenistusse võtmisel;
\n
2)tegevväelane on teadmata kadunud; [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
3)puudub käesoleva seaduse § 98 lõikes 2 ettenähtud nõusolek. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(2)Tegevväelase tegevteenistusest vabastamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel ei ole lubatud, kui teda on võimalik tema nõusolekul üle viia teisele rahuaja ametikohale, mille teenistusülesanded on olulises ulatuses sarnased olemasoleva ametikoha teenistusülesannetega ning teenistusülesannete täitmine on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud asjaolust hoolimata võimalik.
\n
(3)Tegevväelase võib tegevteenistusest vabastada käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel, kui vabastamisele eelnevalt on talle antud mõistlik tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, kuid tegevväelane ei ole puudusi tähtaja jooksul kõrvaldanud. Kaitsevägi korraldab tegevväelase koolitamise, kui tegevväelase vahetu või otsene ülem peab võimalikuks koolituse tulemusel puudusi mõistliku aja jooksul kõrvaldada ning kui koolitus ei põhjusta Kaitseväele ebaproportsionaalselt suuri kulutusi.
\n
(4)Enne tegevväelase teenistusest vabastamist tuleb talle anda võimalus osaleda vestlusel. Vestluse kokkuvõte vormistatakse kirjalikult ja edastatakse tegevväelasele arvamuse esitamiseks.
\n
(5)Tegevteenistusest vabastamisest teavitatakse tegevväelast kirjalikult vähemalt 15 päeva ette. Tegevväelase tegevteenistussuhte viimane päev on tegevteenistusest vabastamise teates märgitud päev.
\n
(6)Tegevväelane loetakse teadmata kadunuks, kui Politsei- ja Piirivalveamet ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul asukoha kindlakstegemise avalduse esitamise päevast arvates. [RT I, 12.03.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 155Tegevväelase teenistussuhte lõppemine erakorralise seisukorra ajal
\n
(1)Erakorralise seisukorra ajal lõpetatakse tegevväelasega teenistussuhe vaid käesoleva seaduse § 139 lõike 1 punktis 2 ja § 140 lõike 1 punktides 3, 4, 6 ja 12 sätestatud alustel.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 140 lõike 1 punktis 13 sätestatud alusel võib lõpetada tegevteenistussuhte vaid siis, kui tegevväelane on teadmata kadunud ning Politsei- ja Piirivalveamet on tema suhtes algatanud asukoha tuvastamise menetluse ning ei ole suutnud tema asukohta kindlaks teha 12 kuu jooksul.
\n
(3)Teistel juhtudel vabastatakse tegevväelane tegevteenistusest ühe nädala jooksul erakorralise seisukorra lõppemisest arvates, kui vabastamise aluseks olev asjaolu leidis aset erakorralise seisukorra kehtivuse ajal.
\n
§ 156Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamine
\n
(1)Ressursimahukas koolitus on koolitus, mille kestus on pikem kui 90 päeva või mille maksumus ületab töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuuekordset kuu töötasu alammäära.
\n
(2)Tegevväelane on kohustatud hüvitama ressursimahuka koolitusega seotud otsese kulu, ümberasumise kulu, päevaraha ja välislähetustasu ning lähetusega seotud kulu, mida riik on kandnud, kui: [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
1)ta katkestas mõjuva põhjuseta koolituse;
\n
2)ta vabastati tegevteenistusest käesoleva seaduse § 140 lõike 1 punkti 1, 4–7 või 10–13 alusel, välja arvatud teadmata kadunuks jäämisel;
\n
3)ta vabastati tegevteenistusest käesoleva seaduse § 98 lõikes 2 või § 99 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu;
\n
4)ta vabastati tegevteenistusest ametikohal nõutava sõjaväelise väljaõppe või hariduse omandamata jätmise tõttu;
\n
5)talle ei väljastata või ei pikendata tema ametikohal nõutavat riigisaladusele juurdepääsu luba.
\n
(3)Tegevväelane, kes on võetud tegevteenistusse käesoleva seaduse § 87 lõikes 3 sätestatud tingimusel, ei ole kohustatud ressursimahuka koolituse kulu hüvitama, kui ta on tegevteenistuses tegevteenistusse võtmise käskkirjas näidatud tähtaja lõpuni.
\n
(4)Tegevväelane ei ole kohustatud ressursimahuka koolituse kulu hüvitama, kui ta vabastatakse tegevteenistusest pärast ressursimahukale koolitusele saatmise otsuses märgitud tegevteenistuses olemise kohustuse tähtaja möödumist. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(5)Ressursimahuka koolituse kulu ei pea hüvitama tegevväelane, kes on saanud tervisekahjustuse teenistusülesannete täitmise tõttu, kelle terviseseisund ei vasta tegevväelase tervisenõuetele ja kes vabastatakse seetõttu tegevteenistusest. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] (5^1) Ressursimahuka koolituse kulu hüvitamise kohustus väheneb proportsionaalselt alates poole tegevteenistuses olemise kohustuse aja täitumisest kuni tegevteenistuses olemise kohustuse lõpuni. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(6)Tegevteenistuses olemise kohustus ei tohi koos ressursimahukal koolitusel viibitud ajaga olla pikem kui kümme aastat.
\n
(7)Ressursimahuka koolituse kulu arvestamise ja hüvitamise ning tegevteenistuses olemise kohustuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(8)Tegevväelane saadetakse ressursimahukale koolitusele tema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023] 9^1. peatükk Kaitseväekohustuse täitmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
1. jagu Kaitseväeteenistuse erisused kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
\n
[RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^1. Kaitseväeteenistuse nõuete rakendamine
\n
(1)Sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 111^1 , 112 ja 192–204^1 . [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(2)Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei kohaldata sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele käesoleva seaduse §-e 83–90, 92, 94–110 ja 113–117, § 119 lõikeid 2 ja 4, §-e 121–124 ja 127, § 128 lõikeid 1–5, § 131 lõike 1 punkti 1 ning §-e 133–156. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
§ 156^2. Tegevteenistuse nõuete rakendamine
\n
(1)Sõjaseisukorra ajal asuvad kõik tegevväelased täitma sõjaaja ametikoha ülesandeid, välja arvatud tegevväelased, kelle puhul teeb Kaitseväe juhataja otsuse suunamise jätkumise kohta või peatatud tegevteenistussuhte peatamise jätkumise kohta.
\n
(2)Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal või tema volitatud ülemal õigus otsustada käesoleva seaduse §-de 114–117 alusel lähetatud ning § 119 lõike 2 alusel suunatud tegevväelase lähetuse ja suunamise lõpetamine ning § 131 lõike 1 punktide 3, 4 ja 6–8 alusel peatatud tegevteenistussuhte peatamise lõpetamine.
\n
(3)Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal on sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma asunud tegevväelased vabastatud oma rahuaja ametikoha ülesannete täitmisest. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^3. Vabatahtlike tegevteenistusse võtmine
\n
(1)Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal võib võtta tähtajatult tegevteenistusse sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma isiku, kes:
\n
1)on täieliku teovõimega;
\n
2)on lõpetanud vähemalt põhikooli 2. kooliastme;
\n
3)vastab tegevväelase tervisenõuetele;
\n
4)omab nõutavaid oskusi ja väljaõpet;
\n
5)on vähemalt 18-aastane;
\n
6)ei ole jõudnud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel tegevteenistusse asuda sooviv isik peab esitama Kaitseväele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kaitseväekohustuseta isiku tegevteenistusse võtmisest teavitab Kaitsevägi Kaitseressursside Ametit, kes kannab tema andmed kaitseväekohustuslaste registrisse kaitseväekohustust võtta sooviva isiku andmetena.
\n
(4)Tegevteenistusest vabastamisel kustutatakse kaitseväekohustuseta isiku andmed kaitseväekohustuslaste registrist.
\n
(5)Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võtmise ja sõjaaja ametikohale nimetamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^4. Tegevväelase töö- ja puhkeaeg ning puhkus
\n
(1)Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase suhtes ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse tööaega, töö tegemise aja piirangut, tööaja korraldust, valveaega, ületunnitööd, ööajal ja riigipühal tehtavat tööd, puhkeaega ja tööaja lühendamist reguleerivaid sätteid.
\n
(2)Kõrgendatud kaitsevalmiduse ja mobilisatsiooni ajal on Kaitseväe juhatajal õigus tegevväelase puhkus katkestada ning kutsuda ta teenistusülesandeid täitma.
\n
(3)Sõjaseisukorra väljakuulutamine katkestab kõigi tegevväelaste puhkuse ning tegevväelane on kohustatud viivitamata ilmuma sõjaaja ametikoha asukohta või teise talle teatavaks tehtud asukohta.
\n
(4)Kaitsevalmiduse kõrgendamine ning sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamine ei katkesta emapuhkust, isapuhkust, lapsendajapuhkust ega vanemapuhkust.
\n
(5)Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase töökorralduse, sealhulgas töö- ja puhkeaja korralduse kehtestab Kaitseväe juhataja.
\n
(6)Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvale tegevväelasele peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg.
\n
(7)Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise aega ei arvestata tegevväelase rahuaja ametikoha põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^5. Lähetamine
\n
(1)Kaitseväe juhataja kehtestab sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamise ja lähetusega seotud kulu hüvitamise korra, kui tegevväelane lähetatakse:
\n
1)välisriiki lühiajaliselt;
\n
2)välisriiki riiklike ülesannete täitmiseks kauemaks kui kuueks kuuks.
\n
(2)Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitva tegevväelase lähetamisel päevaraha ei maksta.
\n
(3)Rahvusvahelise sõjalise operatsiooni raames tegevväelase välisriiki saatmist ei loeta välisriiki lähetamiseks. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^6. Teenistusalased piirangud
\n
(1)Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev tegevväelane:
\n
1)ei tohi tegeleda poliitiliste vaadete levitamisega;
\n
2)ei tohi võtta osa erakonna tegevusest;
\n
3)ei tohi töötada väljaspool teenistusülesannete täitmist muul ameti- või töökohal;
\n
4)peab järgima toimingu, otsuse või tehingu tegemisel korruptsioonivastases seaduses sätestatut;
\n
5)ei tohi streikida ega osaleda muus surveaktsioonis, mis häirib sõjalise riigikaitse korraldamist.
\n
(2)Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitval tegevväelasel on õigus keelduda kaitseväeteenistusvälise töö tegemisest. Avalikus teenistuses oleva isiku avaliku võimu teostamise õigus peatub sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise ajaks. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^7. Tegevväelase palgakorraldus
\n
(1)Sõjaaja ametikoha ülesandeid täitvate tegevväelaste palgaastmestiku ja Kaitseväe juhataja sõjaaja ametikoha palga kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(2)Palga maksmise tingimused ja korra kehtestab Kaitseväe juhataja. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^8. Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmise lõppemine
\n
(1)Sõjaaja ametikoha ülesannete täitmine lõpeb:
\n
1)tegevteenistussuhte lõppemisega;
\n
2)rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumisega.
\n
(2)Tegevväelase tegevteenistussuhe lõpeb:
\n
1)tema surma korral;
\n
2)tema asumisel Riigikogu, Euroopa Parlamendi või Vabariigi Valitsuse liikmeks;
\n
3)kui ta ei vasta tegevväelase tervisenõuetele;
\n
4)Kaitseväe ettepanekul;
\n
5)tema teadmata kadunuks jäämise korral;
\n
6)kui jõustub süüdimõistev kohtuotsus, millega talle mõisteti karistus, mis välistab tegevteenistuses jätkamise;
\n
7)tema jõudmisel vanaduspensioniikka.
\n
(3)Tegevväelase vabastab tegevteenistussuhte lõppemisel tegevteenistusest Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
\n
(4)Tegevväelase rahuaja ametikoha ülesannete täitmisele asumise otsustab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülem.
\n
(5)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule võib Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase vabastada sõjaaja ametikohalt Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul.
\n
(6)Vabariigi Valitsuse või valdkonna eest vastutava ministri poolt rahuaja ametikohale nimetatud tegevväelase rahuaja ametikohalt vabastamine jõustub sõjaaja ametikohalt vabastamise päeval.
\n
(7)Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal kutsealuse tegevteenistusse võtmise korral teda tegevteenistusest vabastamise järel ajateenistusse ei kutsuta ning tema ajateenistus loetakse lõppenuks käesolevas seaduses sätestatud korras. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^9. Kaitseväeteenistus pärast sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamist ja demobilisatsiooni väljakuulutamist
\n
(1)Enne sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni väljakuulutamist tegevteenistuses olnud isik jätkab Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema nimetatud rahuaja ametikohal. Sobiva rahuaja ametikoha puudumisel vabastatakse isik Kaitseväe ettepanekul tegevteenistusest, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva.
\n
(2)Sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ajal käesoleva seaduse § 156^3 alusel tegevteenistusse võetud isik vabastatakse tegevteenistusest sõjaseisukorra lõppenuks kuulutamisel või demobilisatsiooni ajal Kaitseväe ettepanekul, teatades sellest isikule ette vähemalt 14 päeva.
\n
(3)Sõjaseisukorra lõppemisel ja demobilisatsiooni ajal võib sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal tegevteenistusse võetud isiku nimetada poolte kokkuleppel rahuaja ametikohale kuni viieks aastaks, kui isik vastab käesoleva seaduse §-s 83 sätestatud tegevteenistusse võtmise nõuetele ja §-s 92 sätestatud rahuaja ametikohale nimetamise nõuetele, välja arvatud rahuaja ametikohale vastava hariduse ja sõjaväelise väljaõppe nõuetele.
\n
(4)Tegevväelane, kes on võetud käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel tähtajaliselt tegevteenistusse, peab omandama hariduse ja sõjaväelise väljaõppe tegevteenistuse tähtaja jooksul.
\n
(5)Rahuaja ametikohal nõutava hariduse või sõjaväelise väljaõppe omandamata jätmise korral lõpeb tegevväelase teenistussuhe käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tegevteenistuse tähtaja lõppemisel.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 alusel vabastatakse isik tegevteenistusest hüvitiseta. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
2. jagu Kaitseväeteenistusse kutsumine mobilisatsiooni ajal
\n
[RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^10. Mobilisatsioonikäsk ja kogunemiskohta ilmumise kohustus
\n
(1)Mobilisatsiooni ajal kohustatakse 18-aastast ja vanemat kaitseväekohustuslast, sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikut ning kaitseväelast asuma sõjaaja ametikoha ülesandeid täitma Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsuga.
\n
(2)Kui mobilisatsioon on välja kuulutatud enne sõjaseisukorra väljakuulutamist, peab Kaitseväe juhataja mobilisatsioonikäsu andmisel arvestama riigikaitseseaduse § 23 lõike 4 alusel antud Vabariigi Valitsuse korralduses sätestatut.
\n
(3)Mobilisatsioonikäsk toimetatakse kaitseväekohustuslasele ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikule kätte ühel käesoleva seaduse § 70^1 lõikes 3 sätestatud viisil. Kaitseväelasele toimetatakse mobilisatsioonikäsk kätte suuliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
\n
(4)Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsu saamisel või Kaitseväe juhataja otsusest teadasaamisel ilmuma talle teatavaks tehtud kogunemiskohta käsus ettenähtud tähtpäeval.
\n
(5)Kaitseväekohustuslasel ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikul peavad kogunemiskohta ilmumisel kaasas olema talle teatavaks tehtud esemed ja dokumendid.
\n
(6)Mobilisatsiooni ajal kogunemiskohta ilmumisel kaasas olevate dokumentide ja esemete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(7)Kaitseväe juhataja või tema volitatud ülema määratud arst teeb kaitseväekohustuslasele ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isikule vajaduse korral arstliku läbivaatuse kogunemiskohta saabumisel.
\n
(8)Välisriigis viibiv kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab mobilisatsioonikäsus ettenähtud tähtpäeval ilmuma kogunemiskohta Eestis või viivitamata ühendust võtma lähima Eesti Vabariigi välisesindusega.
\n
(9)Eesti Vabariigi välisesindusega ühendust võtnud isik on kohustatud välisesinduse korraldusel ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 156^11. Kogunemiskohta ilmumata jätmine
\n
(1)Mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik peab kogunemiskohta ilmumata jätmisel viivitamata teatama Kaitseväele või välisriigis viibimise korral Eesti Vabariigi välisesindusele põhjused, mis takistavad tema ilmumist kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.
\n
(2)Kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmist põhjendav takistus on kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku:
\n
1)raske haigus, mis ei võimalda kogunemiskohta ilmuda;
\n
2)viibimine emapuhkusel, isapuhkusel, lapsendajapuhkusel või vanemapuhkusel;
\n
3)töötamine riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal;
\n
4)viibimine vahi all;
\n
5)reaalse vangistuse kandmine;
\n
6)transpordivahendi kasutamise võimaluse puudumine välisriigis viibimise korral.
\n
(3)Kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik, kes on saanud mobilisatsioonikäsu, kuid kellel on kogunemiskohta või Eesti Vabariigi välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmisel käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud põhjendatav takistus, on kohustatud sellest viivitamata kirjalikult teavitama Kaitseväge või välisesindust. Ilmumata jätmisest ei pea teavitama käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 sätestatud juhul, kui haigus ei võimalda teavitada, ning punktides 4 ja 5 sätestatud juhul.
\n
(4)Isik, kes jätab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud teavituse esitamata, loetakse kogunemiskohta ilmumata jäänud isikuks.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemise korral on kaitseväekohustuslane või sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud viivitamata Kaitseväkke ilmuma.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud asjaolude äralangemise korral on välisriigis viibiv mobilisatsioonikäsu saanud kaitseväekohustuslane ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isik kohustatud sellest viivitamata teavitama Eesti Vabariigi välisesindust ning on välisesinduse korraldusel kohustatud ilmuma välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta.
\n
(7)Kaitsevägi või Eesti Vabariigi välisesindus tunnistab kaitseväekohustuslase ja sõjaaja ametikohale nimetatud kaitseväekohustuseta isiku kogunemiskohta või välisesindusse või muusse välisesinduse määratud kohta ilmumata jätmise tema esitatud tõendite alusel põhjendatuks või põhjendamatuks. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
10. peatükk Distsiplinaarvõim
\n
1. jagu Kaitseväeline distsipliin
\n
§ 157Kaitseväeline distsipliin
\n
() Kaitseväeline distsipliin on seaduste, nende alusel kehtestatud õigusaktide ja ülemate käskudega kehtestatud teenistusülesannete ning kaitseväelise korra täpne täitmine kõigi kaitseväelaste poolt.
\n
§ 158Distsiplinaarvõim
\n
(1)Distsiplinaarvõim on ülema pädevus kohaldada alluva suhtes ergutusi ja distsiplinaarkaristusi.
\n
(2)Ülemat ajutiselt asendaval tegevväelasel või vabatahtlikul teenistujal on asendatava ülema distsiplinaarvõim. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
(3)Ülemal ei ole õigust piirata temale alluva ülema distsiplinaarvõimu.
\n
§ 159Ergutused
\n
(1)Ergutus on kaitseväelasele tunnustuse avaldamine kauaaegse laitmatu teenistuse või teenistusülesannete silmapaistvalt hea täitmise eest.
\n
(2)Ergutused on:
\n
1)distsiplinaarkaristuse ennetähtaegne kustutamine;
\n
2)tänu avaldamine;
\n
3)Kaitseväe teenetemärgi andmine;
\n
4)rahalise preemia andmine;
\n
5)hinnalise kingituse tegemine;
\n
6)nimelise külm- või tulirelva kinkimine.
\n
(3)Hinnalise kingituse maksumuse ja rahalise preemia piirmäära kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 160Ergutuste kohaldamine ja nende üle arvestuse pidamine
\n
(1)Kaitseväelase suhtes, kellel on kehtiv distsiplinaarkaristus, kohaldatakse esimese ergutusena distsiplinaarkaristuse ennetähtaegset kustutamist.
\n
(2)Distsiplinaarkaristuse ennetähtaegse kustutamise õigus on distsiplinaarkaristuse määranud ülemal ja distsiplinaarkaristuse määranud ülema otsesel ülemal.
\n
(3)Õigus avaldada tänu suuliselt rivi või vastava kogu ees on kaitseväelase otsesel ülemal.
\n
(4)Käskkirjaga tänu avaldamise õigus on käskkirja andmise õigusega otsesel ülemal.
\n
(5)Kaitseväe teenetemärgi andmise õigus on ülemal, kellel on õigusakti alusel teenetemärgi andmise õigus.
\n
(6)Rahalise preemia andmise ja hinnalise kingituse tegemise õigus on asutuse juhil ja tema poolt eelarve vahendeid käsutama volitatud ülemal ning viimase otsesel ülemal.
\n
(7)Nimelise külm- ja tulirelva kinkimise õigus on Kaitseväe juhatajal.
\n
(8)Kaitseväelase suhtes kohaldatavate ergutuste üle arvestuse pidamise korra kehtestab Kaitseväe juhataja.
\n
2. jagu Distsiplinaarkinnipidamine
\n
§ 161Distsiplinaarkinnipidamine
\n
(1)Distsiplinaarkinnipidamine on kaitseväelase suhtes kohaldatav meede distsiplinaarsüüteo jätkuva toimepanemise tõkestamiseks või kaitseväelasest tema enda või teise isiku tervisele, elule või varale tuleneva vahetu ohu tõrjumiseks.
\n
(2)Distsiplinaarkinnipidamist võib kohaldada kõigi kaitseväelaste suhtes sõltumata kaitseväelase ametikohast või auastmest.
\n
§ 162Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine
\n
(1)Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus on sõjaväeliste auastmetega asutuse juhil, Kaitseväe struktuuriüksuse ülemal, väeliigi ülemal, sõjaväepolitsei ülesandeid täitval kaitseväelasel, õppekogunemist korraldava struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel ja laevakomandöril Kaitseväe laeval. [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
(2)Kui kaitseväelane viibib väljaspool oma tavapärast rahuaja ametikoha asukohta ja esineb käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 nimetatud alus tema suhtes distsiplinaarkinnipidamise kohaldamiseks, on distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigus peale käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute ametikoha asukoha struktuuriüksuse ülema määratud kaitseväelasel, rahvusvahelise sõjalise operatsiooni piirkonnas Kaitseväe juhataja määratud kaitseväelasel või laevakomandöril Kaitseväe laeval. [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
(3)Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamisest tuleb viivitamata teavitada distsiplinaarkinnipidamisele määratud kaitseväelase sõjaväelise auastmega ametikoha ülemat.
\n
(4)Distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigusega isik võib kohaldada distsiplinaarkinnipidamist ka temast kõrgemal auastmel olevale kaitseväelasele.
\n
(5)Kui distsiplinaarkinnipidamise kohaldamine on tingitud asjaolust, et kaitseväelane ei ole võimeline oma käitumist valitsema ja võib ohustada enda või teise isiku tervist, elu või vara, tuleb sellest viivitamata teatada tervishoiutöötajale, kes esimesel võimalusel kohtub kinnipeetud kaitseväelasega ja tuvastab käitumishäire põhjuse. Vajaduse korral toimetatakse kaitseväelane raviasutusse.
\n
(6)Kaitseväelane vabastatakse distsiplinaarkinnipidamiselt, kui käesoleva seaduse § 161 lõikes 1 sätestatud alus on ära langenud ja kaitseväelasele ei ole määratud distsiplinaararesti.
\n
(7)Kaitseväelasele, kelle suhtes distsiplinaarkinnipidamist kohaldatakse, antakse:
\n
1)teada distsiplinaarkinnipidamise põhjusest;
\n
2)võimalus teatada distsiplinaarkinnipidamisest tema valitud isikule;
\n
3)võimalus selgituste andmiseks;
\n
4)[kehtetu - RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
5)võimalus tutvuda distsiplinaarkinnipidamise protokolliga ning teha meetme tingimuste, käigu ja tulemuste ning protokolli kohta taotlusi, mis protokollitakse.
\n
(8)Kaitseväelast, kelle suhtes distsiplinaarkinnipidamist kohaldatakse, ei või kohtu loata kinni pidada üle 48 tunni.
\n
(9)Kui kaitseväelast karistatakse distsiplinaararestiga distsiplinaarsüüteo eest, mille tõkestamiseks kohaldati tema suhtes distsiplinaarkinnipidamist, siis arvatakse distsiplinaarkinnipidamisel viibitud aeg distsiplinaararesti aja hulka.
\n
(10)Distsiplinaarkinnipidamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras.
\n
§ 163Distsiplinaarkinnipidamise tingimused
\n
(1)Distsiplinaarkinnipidamisel olevat kaitseväelast hoitakse Kaitseväe arestimajas või kinnipidamiseks kohandatud ruumis vahi all.
\n
(2)Ruumi kinnipidamiseks kohandamise otsustab distsiplinaarkinnipidamise kohaldamise õigusega ülem.
\n
(3)Kaitseväelasel on keelatud omada arestimajas või kinnipidamiseks kohandatud ruumis asju, mis ohustavad inimese julgeolekut, sobivad vara kahjustamiseks või võivad ohustada Kaitseväe julgeolekut.
\n
(4)Nõuded Kaitseväe arestimajale ja kinnipidamiseks kohandatud ruumile ja selle sisekorrale ning arestimajas ja kinnipidamiseks kohandatud ruumis kinnipeetavale keelatud asjade loetelu ning nende hoidmise, tagastamise, hävitamise ja hoiulevõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(5)Distsiplinaarkinnipidamisel tehakse kinnipeetud kaitseväelasele vaatluse või kompimise teel turvakontroll ja asjade läbivaatus.
\n
(6)Turvakontrolli teeb tegevväelane, kes on kinnipeetud kaitseväelasega samast soost, samasoolise tegevväelase puudumisel arst. Kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks, võib turvakontrolli teha tegevväelane, kes ei ole isikuga samast soost.
\n
(7)Kinnipeetud kaitseväelasel on õigus viibida asjade läbivaatuse juures. Tegevväelane võib asjad läbi vaadata kinnipeetud kaitseväelase juuresolekuta, kui see on vajalik vahetu ohu tõrjumiseks või kui kaitseväelane teadlikult takistab asjade läbivaatust.
\n
(8)Turvakontrolli teostamisel ja asjade läbivaatusel on õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu.
\n
(9)Asjade läbivaatus protokollitakse.
\n
(10)Kaitseväelaselt võetakse hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti ese ja ravim, mis võivad ohustada teda ennast või teist isikut. Kaitseväelasele, kellelt asjad hoiule võetakse, väljastatakse esimesel võimalusel asjade hoiulevõtmise protokolli koopia, milles märgitakse hoiulevõtmist kohaldav Kaitseväe struktuuriüksus, hoiulevõtmise aeg ja põhjus ning hoiulevõetavate asjade kirjeldus.
\n
(11)Hoiulevõetud asjad tagastatakse omanikule distsiplinaarkinnipidamise lõppemisel.
\n
(12)Distsiplinaarkinnipidamisel viibivat kaitseväelast on keelatud paigutada arestimajas kokku distsiplinaararestiga karistatud kaitseväelasega. Eri soost kaitseväelased paigutatakse eraldi ruumidesse.
\n
(13)Distsiplinaarkinnipidamisel viibivat kaitseväelast jälgitakse tema ohutuse tagamiseks. Tema tervise halvenemisel kutsutakse kohale tervishoiutöötaja.
\n
§ 164Distsiplinaarkinnipidamisel viibiva kaitseväelase õigused ja tema suhtes kohaldatavad piirangud
\n
(1)Distsiplinaarkinnipidamisel viibival kaitseväelasel on õigus:
\n
1)kohtlemisele, mis austab tema inimväärikust ning tagab, et distsiplinaarkinnipidamine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad kinnipidamisega;
\n
2)saada tavapärast toitu;
\n
3)kasutada tervishoiuteenust.
\n
(2)Distsiplinaarkinnipidamisel viibival kaitseväelasel on keelatud:
\n
1)võtta vastu külastajaid;
\n
2)kasutada isiklikke side- ja elektroonikavahendeid;
\n
3)tarbida alkoholi ning narkootilise, psühhotroopse ja muu sarnase toimega aineid.
\n
(3)Distsiplinaarkinnipidamisel viibiva kaitseväelase vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele. Kui seaduses ei ole sätestatud konkreetset piirangut, võib kohaldada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud Kaitseväe julgeoleku või Kaitseväe territooriumil viibivate isikute ohutuse tagamiseks. Piirangud peavad vastama distsiplinaarkinnipidamise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust.
\n
§ 165Füüsilise jõu ja aktiivse kaitse vahendite kasutamine
\n
(1)Distsiplinaarkinnipidamise täideviimise tagamiseks võib distsiplinaarkinnipidamist täideviiv kaitseväelane kasutada kinnipeetava suhtes füüsilist jõudu, kui kinnipeetav kaitseväelane osutab vastupanu või ilmneb otsene enesevigastamise või teise isiku suhtes rakendatava vägivalla oht ning suusõnaline rahustamine ohu kõrvaldamiseks ei osutu piisavaks.
\n
(2)Enne füüsilise jõu kasutamist on kaitseväelane kohustatud suuliselt hoiatama kinnipeetavat. Hoiatamisest võib loobuda, kui see ei ole võimalik kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.
\n
(3)Distsiplinaarkinnipidamist täideviiv kaitseväelane võib kasutada käeraudu või sidumisvahendeid, kui see on vältimatu, arvestades kinnipeetava käitumise laadi ja konkreetset olukorda, ja ta peab hoiduma kinnipeetava tervise kahjustamisest suurel määral.
\n
(4)Käeraudade ja sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta üle ühe tunni järjest.
\n
(5)Enne käeraudade ja sidumisvahendi kasutamist on kaitseväelane kohustatud suuliselt hoiatama kinnipeetavat. Hoiatamisest võib loobuda, kui see ei ole võimalik kõrgendatud ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kiire vajaduse tõttu.
\n
(6)Füüsilise jõu või aktiivse kaitse vahendite kasutamisel kinnipeetavale tervisekahjustuse tekitamisel on kaitseväelane kohustatud osutama abi või võimaldama tervishoiutöötajal abi anda.
\n
3. jagu Distsiplinaarsüüteod ja distsiplinaarkaristused
\n
§ 166Distsiplinaarsüüteod
\n
(1)Distsiplinaarsüüteod on:
\n
1)seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine, nõuete või teenistusülesannete täitmata jätmine või nende mittenõuetekohane täitmine; [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
2)asutusele varalise kahju süüline tekitamine või selle tekkimise ohu süüline loomine või kaitseväelase süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või diskrediteerib kaitseväelast või asutust olenemata sellest, kas kaitseväelane pani teo toime teenistusülesandeid täites või mitte;
\n
3)kaitseväelase poolt teenistusalaste piirangute rikkumine.
\n
(2)Distsiplinaarsüüteo menetlemisel on Kaitseväel õigus töödelda kaitseväelase ja reservis oleva isiku isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
\n
§ 167Distsiplinaarvastutus
\n
(1)Kaitseväelane kannab toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi.
\n
(2)Ühe distsiplinaarsüüteo eest võib kaitseväelasele määrata ainult ühe distsiplinaarkaristuse. Sama süüteo eest määratud karistus kuriteo või väärteo eest või kaitseväelaselt kahjuhüvitise väljamõistmine ei välista distsiplinaarkaristuse määramist.
\n
§ 168Distsiplinaarkaristuse eesmärk ja liigid