(1)Menetlustoimingute juurde või maksumenetlusse võib välisriigi pädeva asutuse taotlusel kaasata selle asutuse ametnikke, kui seoses maksumenetlusega on vaja kontrollida ka välisriigis tekkinud või tekkivat maksukohustust ning välisriigi pädev asutus tagab maksusaladuse kaitse. Välisriigi pädeva asutuse nõusolekul võib Maksu- ja Tolliameti ametnik osaleda välisriigis läbiviidavas maksumenetluses. Menetlustoimingu juures võib osaleda elektrooniliste sidevahendite kaudu.
\n
(2)Menetlustoimingute juurde või maksumenetlusse kaasatud välisriigi pädeva asutuse ametnikul on õigus osaleda kõigis asjaomastes käesoleva seadusega sätestatud maksumenetluse toimingutes, küsitleda maksukohustuslast või kolmandat isikut, tutvuda kogutud dokumentidega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid.
\n
(3)Rahvusvahelise ametiabi raames läbiviidavas ühises maksukontrollis tagatakse isikule kõik käesolevast seadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kaebeõiguse teostamisel. [RT I, 29.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 51^6. Rahvusvahelise ametiabi kulude hüvitamine
\n
(1)Ametiabi andmise kulud kannab üldjuhul rahvusvahelise ametiabi andja. [RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(2)Maksu- ja Tolliamet võib maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud sissenõudmise taotluse esitanud välisriigi pädeva asutusega kokku leppida ametiabi andmiseks tehtud kulude hüvitamises, kui sissenõudmine on seotud väga suurte kulude või organiseeritud kuritegevusega. [RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
(3)Ametiabi andmisega kaasneva ekspertiisi kulud kannab üldjuhul ametiabi taotluse esitanud välisriigi pädev asutus. [RT I, 31.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
§ 51^7. Teabe kasutamine
\n
(1)Maksu- ja Tolliamet võib välisriigi pädevalt ametiasutuselt küsida luba kasutada saadud teavet lisaks välislepingus või Euroopa Liidu asjaomases õigusaktis sätestatud eesmärkidele ka käesoleva seaduse §-des 26–30 sätestatud eesmärkidel, kui need on samaväärsed teabe edastanud välisriigi õigusaktide järgi lubatud eesmärkidega. [RT I, 29.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
(2)Maksu- ja Tolliamet võib välisriigi pädevale ametiasutusele anda loa kasutada edastatud teavet lisaks välislepingus või Euroopa Liidu asjaomases õigusaktis sätestatud eesmärkidele ka muudel eesmärkidel, kui need eesmärgid on samatähenduslikud käesoleva seaduse §-des 26–30 sätestatuga. [RT I, 23.12.2014, 15 - jõust. 01.01.2015]
\n
(3)Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva ametiasutuse edastatud lubatud eesmärkide loetelus nimetatud eesmärkidel teabe või dokumentide kasutamiseks ei pea sellelt asutuselt luba küsima. Maksu- ja Tolliameti edastatud lubatud eesmärkide loetelus nimetatud eesmärkidel teabe või dokumentide kasutamiseks ei pea Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale ametiasutusele luba andma. [RT I, 29.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
(4)Nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) alusel rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet võib kasutada ilma teabe saatnud Euroopa Liidu liikmesriigi nõusolekuta direktiivis nimetatud eesmärkidel. [RT I, 15.04.2026, 1 - jõust. 25.04.2026]
\n
4. peatükk DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE
\n
§ 52Dokumentide kättetoimetamine
\n
(1)Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.
\n
(2)Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku. Abikaasadele või registreeritud elukaaslastele adresseeritud dokumendi võib kätte toimetada ühele abikaasale või registreeritud elukaaslasele, välja arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale abikaasale või registreeritud elukaaslasele. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(3)Juriidilise isiku staatust mitteomavale isikuteühendusele ja õigusvõimetule varakogumile adresseeritud dokument toimetatakse kätte isikuteühenduse juhile või vara valitsejale, eelnimetatud isikute puudumise korral maksuhaldurile teadaolevatele isikuteühenduse liikmetele või kaasomanikele.
\n
(4)Piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale.
\n
§ 53Allkirja vastu kättetoimetamine
\n
(1)Maksuhalduri poolt kättetoimetamise korral antakse dokument menetlusosalisele üle allkirja vastu teatisel, millele märgitakse ka dokumendi üleandmise aeg, vajaduse korral kellaajalise täpsusega.
\n
(2)Menetlusosalise elu-, asu- või tegevuskoha aadressil toimetatakse dokument kätte allkirja vastu tööpäeviti ajavahemikus kella 8.00-st 20.00-ni. Maksuhalduri juhi kirjalikul loal võib dokumendi kätte toimetada ajavahemikus kella 20.00-st 8.00-ni ja puhkepäevadel. Kui kättetoimetamiseks peab olema luba, tuleb seda dokumendi vastuvõtjale näidata. Kui kättetoimetamisel ei järgitud eelnimetatud nõudeid, kuid dokumendi vastuvõtja ei keeldunud dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kättetoimetatuks.
\n
(3)Menetlusosalise esindajale dokumendi kätteandmisel loetakse dokument kättetoimetatuks ka tema volitajale. Dokument loetakse kättetoimetatuks ka juhul, kui see on allkirja vastu kätte antud menetlusosalisega koos elavale vähemalt 10-aastasele perekonnaliikmele.
\n
(4)Kui menetlusosaline või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isik keeldub dokumenti vastu võtmast, teeb dokumendi kättetoimetaja dokumendile märke, mille kinnitab oma allkirjaga. Märkega dokument tagastatakse maksuhaldurile ning loetakse menetlusosalisele kättetoimetatuks.
\n
§ 53^1. Kättetoimetamine posti teel
\n
(1)Eestis elavale füüsilisele isikule toimetatakse dokument posti teel kätte rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressil või isiku poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Kui füüsiline isik ei ole oma aadressi muutumisest teatanud, on maksuhalduril õigus saata dokument viimasel talle teada oleval aadressil.
\n
(2)Juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil või menetlusosalise soovil tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Juriidilisele isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil.
\n
(3)Välisriigis elavale või asuvale menetlusosalisele toimetatakse dokument kätte tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil posti teel või välisriigi pädeva ametiasutuse kaudu. Kui välisriigis elaval või asuval menetlusosalisel on Eestis püsiv tegevuskoht või esindaja, toimetatakse dokument kätte püsiva tegevuskoha või esindaja aadressil.
\n
(4)Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires või 30 päeva välisriiki saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud või maksuhaldurile teatatud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 54Kättetoimetamine elektrooniliselt
\n
[RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(1)Dokumendi elektroonilise kättetoimetamisena käsitatakse:
\n
1)dokumendi üleslaadimist Maksu- ja Tolliameti e-teenuse keskkonda „e-maksuamet/e-toll” (edaspidi e-maksuamet) tingimusel, et dokumendi adressaat on e-maksuameti kasutaja ja ta on teatanud maksuhaldurile oma elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri;
\n
2)dokumendi saatmist dokumendi adressaadi nõusolekul tema elektronposti aadressil, mille dokumendi adressaat on maksuhaldurile teatavaks teinud.
\n
(2)Dokumendi e-maksuametis kättesaadavaks tegemise kohta saadetakse dokumendi adressaadile sellekohane teade tema elektronposti aadressil või lühisõnumiga mobiiltelefoni numbril. (2^1) Maksukohustuslase taotluse alusel antud automaatse haldusakti ja dokumendi kättetoimetamise ajaks loetakse dokumendi andmise hetk. Maksuhaldur teeb maksukohustuslase taotluse alusel koostatud automaatse haldusakti või dokumendi e-maksuameti kaudu kättesaadavaks viivitamata. Maksukohustuslase nõusolekul kättetoimetamise kohta teadet ei saadeta. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(3)Elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui adressaat saadab kinnituse dokumendi kättesaamise kohta. E-maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt.
\n
(4)Elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud dokument toimetatakse kätte ka posti teel, kui:
\n
1)dokumendi adressaat seda soovib;
\n
2)dokumenti ei ole avatud e-maksuametis viie tööpäeva jooksul selle kättesaadavaks tegemisest arvates;
\n
3)maksuhaldur ei ole saanud dokumendi adressaadilt dokumendi kättesaamise kohta kinnitust viie tööpäeva jooksul dokumendi elektronposti aadressil saatmisest arvates. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 55Kättetoimetamine perioodilise väljaande kaudu
\n
Kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest. [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011] 4^1. peatükk MAKSUKONTROLL [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 55^1. Maksukontrolli eesmärk
\n
(1)Maksukontrolli eesmärk on käesoleva seaduse ja maksuseaduste täitmise kontrollimine, et selgitada välja kõik maksukohustusega seotud asjaolud, mis võivad maksukohustust suurendada või vähendada.
\n
(2)Maksukontroll võib:
\n
1)hõlmata üht või mitut maksu;
\n
2)hõlmata üht või mitut maksustamisperioodi;
\n
3)olla piiritletud konkreetse asjaolu väljaselgitamise või kontrolliga. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 55^2. Maksukontrollist teavitamine
\n
(1)Maksukontroll algab maksukohustuslase teavitamisega maksukontrolli alustamisest ja selle ulatusest, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
\n
(2)Maksukohustuslast teavitatakse maksukontrolli alustamisel tema õigustest, kohustustest, kontrollitavatest asjaoludest ja kontrollitavast perioodist.
\n
(3)Maksukontrolli ulatuse muutmisel tuleb maksukohustuslast sellest teavitada samas korras nagu maksukontrolli alustamisel.
\n
(4)Kui esineb seadusest tulenev oluline põhjus jätta maksukohustuslasele maksukontrolli alustamisest ette teatamata, tuleb sellest teatada esimesel võimalusel pärast esimest menetlustoimingut.
\n
(5)Maksukontrolli alustamisest teavitamata jätmine on põhjendatud eelkõige siis, kui esineb kahtlus, et maksukontrollist etteteatamise korral võib maksukohustuslane raskendada või takistada maksukontrolli läbiviimist, juurdepääsu oma majandus- või kutsetegevusega seotud ruumidele, andmetele, dokumentidele või esemetele või neid võltsida, kahjustada või hävitada. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 55^3. Maksuhalduri toimingud maksukontrolli läbiviimisel
\n
(1)Maksuhalduril on õigus:
\n
1)kontrollida kõiki maksustamise seisukohalt tähendust omavaid asjaolusid;
\n
2)kontrollida maksude tasumise ja arvestamisega seotud dokumente;
\n
3)teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi käesoleva seaduse §-s 72 sätestatud korras;
\n
4)saada maksukontrolli läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult, teistelt isikutelt ning asutustelt teavet ja seletusi;
\n
5)teha muid käesoleva seaduse 6. peatükis sätestatud toiminguid. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, võib toiminguid teha suulise korralduse alusel. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(3)Maksuhaldur kasutab maksusumma määramise, maksude tasumise õigsuse kontrollimise või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil kõiki tollieeskirjade rakendamiseks seadusega antud õigusi. Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik) vahelise kaubandusega, rahvusvaheliste postisaadetistega ja ühest liikmesriigist teise siirduvate isikutega seoses kasutab maksuhaldur nimetatud õigusi juhul, kui on alust arvata, et maksuseadust ei täideta. [RT I, 06.11.2019, 1 - jõust. 15.11.2019]
\n
§ 55^4. Maksukohustuslase õigused ja kohustused maksukontrolli korral
\n
(1)Maksukohustuslasel on õigus:
\n
1)anda seletusi maksukohustusega seotud asjaolude kohta;
\n
2)taotleda maksuhalduri ametniku taandamist käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alustel;
\n
3)saada selgitusi, kuidas maksukontrolli käigus tuvastatud asjaolud mõjutavad tema maksukohustust;
\n
4)kasutada teisi käesoleva seadusega ettenähtud õigusi.
\n
(2)Maksukohustuslane on kohustatud:
\n
1)tagama maksuhaldurile juurdepääsu maksukontrolliga seotud andmetele;
\n
2)esitama maksuhaldurile asjasse puutuvaid dokumente ja asju;
\n
3)andma maksuhalduri nõudel seletusi;
\n
4)tutvustama maksuhaldurile oma raamatupidamissüsteemi ning muid majandusarvestus- ja infosüsteeme. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 55^5. Maksuhalduri selgitamiskohustus
\n
(1)Maksukontrolli vältel tagab maksuhaldur maksukohustuslase õiguse olla ära kuulatud. Maksukohustuslast teavitatakse võimalusest anda kogu menetluse vältel tuvastatud asjaolude kohta seletusi ning esitada täiendavaid tõendeid.
\n
(2)Maksuhaldur teavitab enne maksukontrolli lõppemist maksukohustuslast menetluse tulemustest. Enne seda võib maksuhaldur läbi viia lõppvestluse, mille käigus on maksuhalduril võimalik esitada täiendavaid ja täpsustavaid küsimusi ning maksukohustuslasel anda seletusi menetlust puudutavate asjaolude kohta.
\n
(3)Kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti, koostab maksuhaldur maksukontrolli tulemuste kindlaksmääramiseks kontrolliakti. Kontrolliaktis tuuakse välja kõik maksukontrolli käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad ja õiguslikud asjaolud. Kui maksukontrolli kaasati ekspert või spetsialist, märgitakse kontrolliakti tema osavõtt. Maksukohustuslast teavitatakse võimalusest esitada kontrolliaktis toodud asjaolude kohta vastuväiteid. (3^1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule märgitakse kontrolliaktis välisriigi pädeva asutuse ametnikud, kellega koos rahvusvahelise ametiabi raames ühine maksukontroll läbi viidi, ning tuuakse välja faktilised ja õiguslikud asjaolud, milles pädevad asutused kokkuleppele jõudsid. Ühise maksukontrolli tulemustest ja kontrolliaktist teavitatakse maksukohustuslast 60 päeva jooksul kontrolliakti koostamisest arvates. [RT I, 29.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2024]
\n
(4)Kui maksukontrolli käigus ei tuvastatud maksukohustust muutvaid asjaolusid või kui maksukohustuslane on nõus maksuhalduri menetluse käigus tehtud järelduste ja antud selgitustega, ei pea maksuhaldur kontrolliakti koostama. Sellisel juhul teavitab maksuhaldur maksukohustuslast maksukontrolli lõpetamisest kirjaliku teatega. Kontrolliakti koostamise taotlus tuleb esitada kirjalikus vormis kümne kalendripäeva jooksul maksukontrolli lõpetamise teate kättesaamisest arvates.
\n
(5)Maksukontrolli lõpetamise teadet peetakse võrdväärseks käesoleva seaduse § 95 kohase maksuotsusega ja selle muutmisel või kehtetuks tunnistamisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101–103 sätestatut. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
5. peatükk MAKSUKOHUSTUSLASE KAASAAITAMISKOHUSTUS MAKSUMENETLUSES
\n
§ 56Maksukohustuslase kaasaaitamiskohustus
\n
(1)Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust.
\n
(2)Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit.
\n
(3)Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel.
\n
§ 57Raamatupidamisarvestuse ja arvestuse pidamise kohustus
\n
(1)Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras.
\n
(2)Maksuseaduses võib sätestada juhud, mil:
\n
1)maksukohustuslane peab lisaks raamatupidamisarvestusele pidama täiendavat arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta (edaspidi maksuarvestus);
\n
2)raamatupidamisarvestust peab korraldama maksukohustuslane, kellel ei ole selleks raamatupidamise seadusest tulenevat kohustust.
\n
(3)Raamatupidamis- ja maksuarvestust tuleb korraldada nii, et mõistliku aja jooksul on võimalik saada ülevaade tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest, sealhulgas tuludest, kuludest, varast ja kohustustest.
\n
(4)Kui raamatupidamis- ja maksuarvestuse dokumendid ei ole eestikeelsed, võib maksuhaldur nõuda vajalike dokumentide tõlget eesti keelde. Kui raamatupidamises või maksuarvestuse pidamises on kasutatud vähelevinud lühendeid, sümboleid ja märksõnu või esineb muid dokumentidest arusaamist raskendavaid asjaolusid, on maksukohustuslane kohustatud esitama lühendite, sümbolite ja märksõnade tähenduste loetelu ja andma vajaduse korral lisaselgitusi.
\n
(5)Maksuarvestuse dokumente ei või muuta viisil, mis ei võimalda nende esialgse sisu, samuti muudatuse tegemise aja kindlakstegemist.
\n
(6)Arvestust võib pidada elektrooniliselt, kui on tagatud arvepidamise tulemusel loodud dokumentide, sealhulgas raamatupidamisregistrite säilimine käesoleva seaduse §-s 58 sätestatud tähtaja jooksul. Elektrooniliste dokumentide konvertimise ja muutmise korral tuleb tagada esialgsete andmete loetavus. Elektroonilist arvestust pidav maksukohustuslane on maksuhalduri nõudmisel kohustatud mõistliku aja jooksul esitama arvestuse tulemusel loodud dokumendid elektrooniliselt. Dokumendid peavad olema loetavad. Elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente peab olema võimalik teisendada loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks kogu §-s 58 sätestatud tähtaja jooksul. (6^1) Elektroonilisel kujul säilitatavate dokumentide loetava kujuga elektrooniliseks andmestikuks teisendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]
\n
(7)Kui maksukohustuslane on kohustatud välisriigis toimuva majandustegevuse tõttu pidama raamatupidamis- või maksuarvestust välisriigi õigusaktidega sätestatud korras ning välisriigis toimuva majandustegevuse tulemusel tekib maksukohustus Eestis ja raamatupidamisarvestust või muud arvestust on peetud vastava riigi õigusaktidega kehtestatud nõuete kohaselt, võetakse selle tulemusi maksustamisel arvesse.
\n
(8)Käesolevas paragrahvis sätestatud nõuded laienevad ka maksukohustuslasele, kes ei ole seaduse alusel kohustatud raamatupidamis- või maksuarvestust pidama, kuid peab seda vabatahtlikult. [RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005]
\n
§ 58Dokumentide säilitamise kohustus
\n
Kui seadus ei sätesta teist tähtaega, on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates.
\n
6. peatükk TÕENDID
\n
§ 59Tõendite kogumine
\n
(1)Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. (1^1) Riiklike maksude maksuhalduril on maksuseaduste ja käesoleva seaduse rikkumise ohu hindamiseks ja analüüsiks ning tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute tuvastamiseks õigus saada põhjendatud taotluse alusel riigi andmekogust tasuta andmeid isikute omandis või valduses oleva vara ja varaga seotud isikute kohta, isikute majandustegevuse ning sellega seotud kaupade ja teenuste olemuse ja logistika kohta. Andmekogu haldaja teavitab riiklike maksude maksuhaldurit asjaoludest, mis teevad taotluse täitmise võimatuks või mille tõttu on vaja taotluse täitmise tähtaega pikendada. [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017] (1^2) Rahvusvahelise ametiabi raames ühise maksukontrolli käigus kogutud kõiki tõendeid hinnatakse samadel õiguslikel alustel kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendeid. [RT I, 29.12.2022, 1 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 60Teabe nõudmine maksukohustuslaselt
\n
(1)Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
\n
(2)Isiku ametiasutusse kutsumiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava kirjaliku korralduse, kuhu on märgitud maksukohustuslase ilmumise koht ja aeg koos selgitusega, mis asjus isik välja kutsutakse. Vajaduse korral antakse kirjalik korraldus ka muudel teabe nõudmise juhtudel.
\n
(3)Kui maksukohustuslase volitatud esindaja ei anna teavet või tema poolt antud teave on vastuoluline või ebapiisav, on maksuhalduril õigus pöörduda teabe saamiseks maksukohustuslase poole.
\n
(4)Suulised seletused protokollitakse ning protokollile võetakse seletuste andja allkiri. Allakirjutamisest keeldumise kohta tehakse protokolli märge. Vajaduse korral selgitab maksuhaldur maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi, selgitamise kohta tehakse protokolli märge.
\n
(5)Riiklike maksude maksuhaldurile elektrooniliselt esitatav dokument peab vastama käesoleva seaduse § 45^1 alusel antud valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud nõuetele. Kui dokument esitatakse elektrooniliselt, on maksuhalduril õigus vajaduse korral nõuda hilisemat dokumendi paberil esitamist. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt §-le 50.
\n
§ 61Teabe nõudmine kolmandatelt isikutelt
\n
(1)Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse.
\n
(2)Enne kolmandalt isikult teabe nõudmist tuleb teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole, välja arvatud juhul, kui maksuhalduril puuduvad andmed maksukohustuslase elu- või asukoha kohta, maksukohustuslane ei ole maksuhaldurile teadaoleval aadressil kättesaadav või takistab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist ning käesoleva seaduse § 72 lõike 5 punktis 6 sätestatud juhul. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.07.2007]
\n
(3)Kolmandalt isikult teabe nõudmiseks annab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastava korralduse, kuhu märgitakse ka selle maksukohustuslase nimi või muud identifitseerimist võimaldavad andmed, kelle maksuasjaga seoses teavet kogutakse, ning kolmanda isiku poole pöördumise põhjus. Kui isikut kohustatakse ütluste andmiseks maksuhalduri juurde ilmuma, märgitakse korraldusse ka ilmumise aeg ja koht. Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule. [RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012] (3^1) Täitmisregistri kaudu teabe nõudmiseks esitab maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 46^1 sätestatud nõuetele vastava korralduse. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2024]
\n
(4)Suulised ütlused protokollitakse vastavalt käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatule.
\n
§ 62Asjade ja dokumentide esitamine
\n
(1)Maksuhalduril on õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks maksukohustuslaselt või kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja esitajaväärtpaberite ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang.
\n
(2)Maksuhalduril on õigus nõuda maksukohustuslaselt sularaha ettenäitamist, kui see on vajalik maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. Raha näidatakse ette selle asukohas.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumendid ja asjad esitatakse või näidatakse ette maksuhalduri ametiruumides, välja arvatud juhul, kui:
\n
1)asjade või dokumentide vaatlemiseks või kontrollimiseks nende asukohas on saadud haldusakti adressaadi nõusolek või
\n
2)maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama dokumendid posti teel, kui see ei põhjusta haldusakti adressaadile ülemääraseid kulutusi või
\n
3)dokumentide või asjade maksuhalduri ametiruumidesse toimetamine on võimatu või võib põhjustada haldusakti adressaadile ülemääraseid ebamugavusi või kulutusi
\n
4)maksuhaldur kohustab haldusakti adressaati esitama elektroonilisel kujul säilitatavaid dokumente elektrooniliselt.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud kohustuse kohta antakse kirjalik korraldus:
\n
1)kui nõue on adresseeritud kolmandale isikule või
\n
2)kui adressaat või tema esindaja kutsutakse kohustuse täitmiseks maksuhalduri ametiruumidesse või
\n
3)kui maksukohustuslane ei ole varasemat nõuet täitnud või
\n
4)muudel juhtudel, kui maksuhaldur peab seda vajalikuks.
\n
(5)Isik võib taotleda korralduses antud kohustuse täitmise tähtaja pikendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 50 sätestatule.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 1 nimetatud korralduse andmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 61 lõikes 3 sätestatut. Käesoleva paragrahvi alusel maksuhaldurile dokumentide elektrooniliselt esitamisele laieneb käesoleva seaduse § 60 lõikes 5 sätestatu. [RT I 2005, 25, 193 - jõust. 01.07.2005]
\n
§ 63Teabe nõudmine riigi-, valla- ja linnaasutustelt ning riigi andmekogu vastutavalt ja volitatud töötlejalt
\n
(1)Maksuhalduril on õigus nõuda riigi-, valla- või linnaasutuselt maksumenetluses tähendust omavat teavet, sealhulgas dokumentide esitamist ning asjade ettenäitamist. Eelnimetatud asutused on kohustatud maksuhalduri taotluse täitma, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda.
\n
(2)Riiklike maksude maksuhalduril on õigus saada tasuta riigi andmekogu vastutavalt või volitatud töötlejalt taotluses näidatud perioodil maksustamise seisukohast tähendust omavaid tehinguid sooritanud isikute identifitseerimist võimaldavaid andmeid (ees- ja perekonnanime või ärinime; isiku- või registrikoodi; isikukoodi puudumisel sünnikuupäeva, -kuud ja -aastat) ning nende poolt sooritatud tehingute andmeid.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutused on kohustatud maksuhaldurile teatama asjaoludest, mis teevad teabe, asjade või dokumentide esitamise nõude täitmise võimatuks või mille tõttu on vaja taotluse täitmise tähtaega pikendada. Tähtaega pikendatakse vastavalt käesoleva seaduse §-le 50.
\n
(4)Riigi-, valla- ja linnaasutus on kohustatud esitama maksuhaldurile deklaratsioonid ja muud dokumendid elektrooniliselt. Valdkonna eest vastutav minister kehtestab riigi-, valla- ja linnaasutuste poolt elektrooniliselt esitatavate deklaratsioonide ja muude dokumentide nimekirja. [RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]
\n
(5)Käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaliste kohustuste üle arvestuse pidamisel ja nende täitmise korraldamisel on Riigi Tugiteenuste Keskusel käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud õigused. [RT I, 15.04.2026, 1 - jõust. 25.04.2026]
\n
§ 64Teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus
\n
(1)Käesoleva seaduse §-de 60–63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest on õigus keelduda:
\n
1)advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega;
\n
2)arstil, notaril, patendivolinikul ja vaimulikul temale seoses kutse- või ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta;
\n
3)riikliku statistilise vaatluse korraldajal ja seda läbiviinud ametnikul talle seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta;
\n
4)audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses sätestatule;
\n
5)maksukohustuslase abikaasal, registreeritud elukaaslasel, otsejoones sugulasel, õel või vennal, õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa või registreeritud elukaaslase otsejoones sugulasel, õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
6)isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist;
\n
7)kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmise kohustust. [RT I 2007, 16, 77 - jõust. 01.01.2008]
\n
(2)Tööülesannete täitmisega teatavaks saanud asjaolude suhtes on teabe andmisest keeldumise õigus ka käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud isikuid nende ameti- ja kutsetegevuses abistavatel isikutel.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud isikutelt ütluste, dokumentide või asitõendite esitamise või ettenäitamise nõudmise korral tuleb neid kirjalikult või suuliselt teavitada õigusest kohustuse täitmisest keelduda. Suulise teavitamise kohta võetakse isikult allkiri.
\n
§ 65Dokumentidest ärakirjade tegemine, dokumentide ja asjade äravõtmine
\n
(1)Maksuhaldur võib teha talle menetlusosalise poolt esitatud dokumentidest ärakirju ja väljavõtteid ning nende õigsust ametlikult kinnitada. Ametlik kinnitamine toimub vastavalt haldusmenetluse seaduses sätestatule.
\n
(2)Maksuhaldur võib talle esitatud dokumendid ja asjad ära võtta, kui:
\n
1)neid on vaja maksuasja lahendamiseks ning maksuhalduril on põhjendatult alus kahtlustada, et hiljem ei ole need tõendid talle kättesaadavad või
\n
2)see on vajalik dokumentidest väljavõtete või ärakirjade tegemiseks või
\n
3)dokumendid ja asjad viitavad arvatavalt toimepandud õigusrikkumisele.
\n
(3)Dokumentide äravõtmise kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse dokumentide nimetused ja arv, toimikute äravõtmise korral ka lehekülgede arv. Asjade äravõtmise kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse äravõetud asjade tunnused ja arv. Protokolli allkirjastavad protokolli koostaja ning toimingus osalenud isikud. Kui menetlusosaline keeldub protokollile alla kirjutamast, tehakse protokolli selle kohta märge. Protokoll koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse menetlusosalisele, kellelt asjad või dokumendid ära võeti.
\n
(4)Dokumente ei võeta ära käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 2 sätestatud juhtudel, kui menetlusosaline vaidleb sellele vastu ning kannab dokumentidest ärakirjade või väljavõtete tegemise kulud. Ärakirjade ja väljavõtete õigsust kinnitatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule ning kinnitusmärke juurde võetakse menetlusosalise allkiri. Kui kinnitatud ärakirjade või väljavõtete maht on suur, koostatakse protokoll, kuhu märgitakse dokumentide loetelu, millest tehti ärakirju või väljavõtteid. Protokolli allkirjastavad maksuhalduri ametnik ja menetlusosaline.
\n
§ 66Kulude hüvitamine kolmandale isikule
\n
(1)Kolmandale isikule hüvitatakse tema taotlusel käesoleva seaduse §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Ärakirjade või väljavõtete tegemise eest tasub maksuhaldur talle esitatud arve alusel kuni 0,20 eurot iga paberilehekülje eest alates 21. leheküljest. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(2)Maksuhalduril on õigus nõuda sisse kolmandale isikule kulude hüvitamiseks makstud summa maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane:
\n
1)ei täitnud maksuhalduri korraldust, milles nõuti sellessamas asjas teabe, asjade või dokumentide esitamist või
\n
2)ei olnud kättesaadav oma elu- või asukohas või muul maksuhaldurile teatatud aadressil või
\n
3)hoidis menetlusest kõrvale või
\n
4)takistas muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist.
\n
(3)Maksuhalduril ei ole õigust nõuda kolmanda isiku kulude hüvitamist maksukohustuslaselt, kui ta pöördus kolmanda isiku poole, andmata maksukohustuslasele võimalust teabe esitamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 nimetatud juhtudel.
\n
(4)Maksuhaldur esitab maksukohustuslasele kulude tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ja teeb hoiatuse, et kulude tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 esimeses lauses nimetatud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud suuruses ja korras.
\n
§ 67Sunniraha teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest
\n
(1)Maksuhaldur võib käesoleva seaduse §-des 60–62 sätestatud kohustuste täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtajaks täitmata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Maksuhaldur võib sunniraha rakendamise hoiatuse teha ka maksukohustuslasele, kes ei ole täitnud maksuseadusest tulenevat aruannete või muude dokumentide esitamise kohustust.
\n
(2)Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab kohustatud isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
\n
(3)Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks ei või sunniraha esimesel korral ületada 640 eurot, teisel korral 2000 eurot. Sellesama kohustuse täitmisele sundimiseks kasutatav sunniraha ei või ületada kokku 2640 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 68Eksperdi kaasamine
\n
(1)Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi. Eksperdi nimi tehakse menetlusosalisele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine.
\n
(2)Käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud aluste ilmnemisel on ekspert kohustatud ennast taandama. Samadel alustel võib taotleda eksperdi taandamist menetlusosaline. Taotlus tuleb esitada viie tööpäeva jooksul eksperdi isiku teadasaamise päevast arvates. Pärast seda on taandamine lubatav ainult siis, kui on tõendatud, et taotluse tähtaegne esitamine ei olnud võimalik. Maksuhaldur otsustab taandamise viie tööpäeva jooksul taotluse või enesetaanduse esitamisest arvates.
\n
(3)Ekspert esitab oma arvamuse kirjalikult. Kui maksuhaldur peab seda vajalikuks, kutsutakse ekspert menetlustoimingute juurde ning sellisel juhul võib ekspert esitada arvamuse suuliselt. Suuliselt esitatud arvamus protokollitakse menetlustoimingu protokollis ja sellele võetakse eksperdi allkiri. Menetlusosalisel on õigus esitada eksperdile küsimusi.
\n
(4)Eksperdil on õigus tutvuda oma ülesannete täitmiseks vajalike materjalidega ja teha ettepanekuid nende täiendamiseks. Ekspert on kohustatud hoidma talle kohustuste täitmisega teatavaks saanud maksusaladust (§ 26). Eksperdile selgitatakse maksusaladuse hoidmise kohustust ja selgitamise kohta võetakse allkiri.
\n
§ 69Ekspertiisiga seotud kulude hüvitamine
\n
(1)Eksperdi taotlusel hüvitatakse talle väljaspool elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõendatud sõidu- ja majutuskulud ning makstakse tasu tehtud ekspertiisi eest.
\n
(2)Maksuhalduri algatusel tehtud ekspertiisi kulud katab maksuhaldur.
\n
(3)Menetlusosalise taotlusel ja maksuhalduri kulul tehtud ekspertiisi kulud katab isik, kelle taotlusel ekspert kaasati. Maksuhaldur esitab maksukohustuslasele kulude tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et kulude tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulud hüvitatakse Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud suuruses ja korras.
\n
§ 70Mõõturid ja tõkendid
\n
(1)Maksuhalduril on maksusumma määramise, maksude tasumise õigsuse kontrollimise või õigusrikkumise tõkestamise eesmärgil õigus nõuda maksukohustuslaselt:
\n
1)mahutile, hoidlale või seadmele mõõturi paigaldamist;
\n
2)mahuti, hoidla, seadme, samuti hasartmängu korraldamiseks kasutatava mänguinventari plommimist või pitseerimist;
\n
3)territooriumi või selle osa sulgemist;
\n
4)sularahaarvelduste jälgimist võimaldavate seadmete, sealhulgas kassaaparaadi paigaldamist.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud mõõturi või seadme paigaldamist võib nõuda, kui maksukohustuslane ei ole täitnud talle seadusega pandud vastava mõõturi või seadme paigaldamise kohustust.
\n
(3)Maksuhaldur võib määrata ametniku, kellel on õigus üldisel tööajal või ettevõtte tööajal viibida maksuhalduri määratud tähtaja jooksul maksukohustuslase tegevuskohas mõõturi või seadme kasutamise kontrollimise eesmärgil.
\n
(4)Mõõturi või sularahaarvelduste jälgimist võimaldava seadme paigaldamise, selle kasutamise kontrollimise, samuti tõkendi kohaldamise korraldus vormistatakse kirjalikult.
\n
(5)Tõkend kõrvaldatakse hiljemalt tõkendi kohaldamise põhjuse kõrvaldamisele või äralangemisele järgneval tööpäeval.
\n
(6)Maksuhaldur on kohustatud hüvitama otsese kahju, mis tekkis käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 või 3 sätestatud tegevuse tagajärjel, kui seejuures ei tuvastatud seaduserikkumist maksumaksja poolt või kui tõkendit ei kõrvaldatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 ettenähtud tähtaja jooksul.
\n
§ 71Asendustäitmine
\n
(1)Maksuhaldur võib käesoleva seaduse §-s 70 nimetatud kohustuse täitmise tähtaja määramisel teha hoiatuse (§ 136), et kohustuse tähtpäevaks täitmata jätmise korral rakendatakse asendustäitmist. Isikule tehakse hoiatuses teatavaks ka asendustäitmise kulude arvatav suurus ning viidatakse sätetele, mille alusel nõutakse sisse asendustäitmise kulud.
\n
(2)Kui maksukohustuslane ei ole määratud tähtaja jooksul täitnud käesoleva seaduse § 70 lõikes 1 sätestatud kohustust või kui see on vajalik õigusrikkumise tõkestamiseks, sooritab maksuhaldur ise vajaliku toimingu või kasutab selleks kolmanda isiku või riigi-, valla- või linnaasutuse abi. Toimingu kulud katab kohustuse täitmata jätnud isik, kui talle oli kätte toimetatud sellekohane kirjalik hoiatus. Maksuhaldur esitab isikule kulude tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et kulude tähtajaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
\n
(3)Isiku nõudmisel, kelle suhtes sunnivahendit rakendatakse, esitab asendustäitmist läbiviiv ametiisik ametitõendi ja täitekorralduse. Kolmas isik esitab asendustäitmise läbiviimiseks talle maksuhalduri poolt antud täitekorralduse.
\n
(4)Asendustäitmist läbiviiv isik või asutus koostab toimingu kohta kirjaliku protokolli.
\n
§ 72Vaatlus ja muud menetlustoimingud
\n
(1)Maksuhalduri ametnikul on õigus vaatluse läbiviimiseks siseneda maatükile, ehitisse ja ruumi, kus toimub maksukohustuslase majandus- või kutsetegevus. Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda ka maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega seotud vallasasja, mis ei asu maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse toimumise kohas. Maksuhalduri ametnikul ei ole õigust teha vaatluse käigus läbiotsimist, avada lukustatud ruume või panipaiku ega siseneda eluruumi selles elavate isikute tahte vastaselt, seda ka juhul, kui neis toimub isiku majandus- või kutsetegevus. [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
(2)Maksuhalduri ametnikul on õigus vaadelda kolmanda isiku omandis või valduses olevat vara, sealhulgas kinnisasju, ehitisi, laevu ja sõidukeid ning vallasvara, kui vaatlus ei kujuta endast selle isiku tahte vastast eluruumi või valdusesse sisenemist ja selle läbiotsimist. [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud vaatluse läbiviimisest teatatakse ette sellise aja jooksul, mis võimaldab maksukohustuslasel kavandatava toimingu suhtes seisukohta võtta. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette kiireloomulistel juhtudel või kui ette teatamine võib ohustada vaatluse eesmärgi täitmist. Vaatluse läbiviimisest ei teatata ette ka juhul, kui maksuhalduril ei õnnestunud vara omaniku või valdaja elu- või asukohta kindlaks teha. Vaatluse läbiviimiseks esitatakse maksukohustuslasele või tema esindajale kirjalik korraldus, kuhu on märgitud ka vaatluse eesmärk. Kui vaatluse läbiviimiseks ei esitatud kirjalikku korraldust, on maksukohustuslasel õigus nõuda tagantjärele vaatluse kirjalikku põhjendamist. [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]
\n
(4)Vaatlus maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse toimumise kohas viiakse läbi ettevõtte tööajal või üldisel tööajal. Vaatluse käik ja vaatlusega tuvastatud asjaolud protokollitakse. [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017] (4^1) Vaatluse juures viibivale menetlusosalisele tutvustatakse viivitamata tema õigusi ja kohustusi suuliselt või kirjalikult lihtsas ja arusaadavas keeles. Õiguste ja kohustuste selgitamise kohta võetakse protokolli menetlusosalise allkiri. [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
(5)Vaatluse läbiviimiseks on maksuhalduri ametnikul õigus:
\n
1)kaasata spetsialiste ja eksperte;
\n
2)teha käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju;
\n
3)fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju;
\n
4)teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme;
\n
5)võtta ära dokumente ja asju vastavalt käesoleva seaduse §-s 65 sätestatule;
\n
6)nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses. Ütlused protokollitakse käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatud korras. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.07.2007]
\n
(6)Maksuhalduri ametnikul on õigus võtta mootorikütusena kasutatava kütuse erimärgistatuse kindlakstegemiseks sõidukite kütusepaakidest ja mujalt kütusesüsteemist proove. Toimingu tulemused protokollitakse.
\n
(7)Maksuhalduril on õigus kaasata spetsialiste vaatlusesse ja muudesse menetlustoimingutesse, kui nende läbiviimiseks on vaja eriteadmistega isiku abi. Spetsialisti osavõtu kohta tehakse märge menetlustoimingu protokolli. Spetsialistile laieneb käesoleva seaduse § 68 lõikes 4 sätestatu.
\n
§ 72^1. Isikusamasuse tuvastamine
\n
(1)Maksuhaldur võib isiku teadmisel tema kehtiva isikut tõendava dokumendi alusel tuvastada tema isikusamasuse korrakaitseseaduse tähenduses.
\n
(2)Maksuhalduri ametnikul on isikusamasuse tuvastamiseks õigus peatada isik, nõuda temalt isikut tõendava dokumendi esitamist ja saada isikusamasuse tuvastamist võimaldavaid ütlusi.
\n
(3)Maksuhalduri ametnik võib isikusamasuse tuvastamisel nõuda isikult eriõigust tõendava dokumendi esitamist, kui õigusakti kohaselt on isik kohustatud sellist dokumenti kaasas kandma.
\n
(4)Maksuhalduri ametnik võib dokumendile kantud või isiku antud andmete õigsust kontrollida rahvastikuregistrist või muust Euroopa Liidu õigusakti või seaduse alusel loodud andmekogust.
\n
(5)Isikusamasuse tuvastamisel on maksuhalduri ametnikul õigus kasutada vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. Maksuhalduri ametnikul on isikusamasuse tuvastamisel õigus kasutada füüsilist jõudu, kui see muu haldussunnivahendiga ei ole võimalik.
\n
(6)Enne vahetu sunni kohaldamist on maksuhalduri ametnik kohustatud hoiatama isikut, kelle suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada.
\n
(7)Vahetu sunni kohaldamine protokollitakse haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud alustel ja korras. Protokollis märgitakse lisaks haldusmenetluse seaduses sätestatud andmetele kohaldatud vahetu sunni vahend, sunnivahendit kohaldanud ametiisik ja isik, kelle suhtes vahetut sundi kohaldati.
\n
(8)Isikule, kelle suhtes vahetut sundi kohaldati, antakse tema nõudmisel esimesel võimalusel protokolli ärakiri. [RT I, 16.04.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]
\n
7. peatükk REVISJON
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 73Revisjoni eesmärk ja ulatus
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 74Pädevus
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 75Revisjonist etteteatamine
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 76Revisjoni algus
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 77Revisjoni aeg ja koht
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 78Maksukohustuslase õigused ja kohustused revisjoni ajal
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 79Seletuste võtmine, dokumentide ja asjade kontrollimine, äravõtmine ja muud toimingud
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 80Revisjoni lõppvestlus
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 81Revisjoniakt
\n
[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] 7^1. peatükk PÄRING SIDEETTEVÕTJALE, JÄLITUSTOIMINGUD JA SALAJANE KOOSTÖÖ [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 81^1. Päringu tegemine sideettevõtjale
\n
(1)Maksu- ja Tolliamet võib teha päringu elektroonilise side ettevõtjale kriminaalmenetluse seadustiku § 126^2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud alusel ning kriminaalmenetluse seadustiku § 126^2 lõike 3 punktides 1 ja 2 nimetatud isikute suhtes järgmiste andmete saamiseks:
\n
1)elektroonilise side võrgus kasutatavate identifitseerimistunnustega seotud lõppkasutaja tuvastamiseks vajalikud andmed, välja arvatud sõnumi edastamise faktiga seotud andmed;
\n
2)elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed, mida ei ole nimetatud käesoleva lõike punktis 1.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud päringu tegemiseks annab loa prokuratuur. Päringu tegemise loas märgitakse kuupäevalise täpsusega ajavahemik, mille kohta andmete nõudmine on lubatud. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 81^2. Andmete kogumine isiku jälitusteabele juurdepääsu ja teenistusse võtmise otsustamiseks
\n
(1)Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku § 126^3 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111^1 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik selleks, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse.
\n
(2)Isikut teavitatakse tema suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud toimingu tegemisest pärast otsuse tegemist ning talle tutvustatakse toiminguga kogutud andmeid tema soovil. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 81^3. Salajane koostöö ja konspiratsioonivõtted
\n
(1)Maksu- ja Tolliametil on õigus jälitustoimingute tegemiseks, nende tegemise tagamiseks või teabe kogumiseks kaasata isikuid salajasele koostööle ja kasutada variisikuid, samuti kasutada konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduses sätestatud tingimustel.
\n
(2)Isiku kaasamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht või tema määratud ametnik.
\n
(3)Variisiku kasutamiseks annab kirjaliku loa Maksu- ja Tolliameti juht.
\n
(4)Konspiratsioonivõtete teostamiseks vajaliku dokumendi annab välja ning vajaliku muudatuse andmekogus või registris teeb Maksu- ja Tolliameti juhi või tema volitatud ametniku põhjendatud taotluse alusel haldusorgan või juriidiline isik, kelle pädevuses on vastavat liiki dokumendi väljaandmine või andmekogus või registris muudatuse tegemine. [RT I, 29.06.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
8. peatükk MAKSUDEKLARATSIOON JA MAKSU MÄÄRAMINE
\n
1. jagu Üldsätted
\n
§ 82Maksukohustuslase esitatud andmete tõenduslik jõud
\n
Maksuhaldur lähtub maksukohustuse täitmise kontrollimisel ja maksu määramisel eelkõige maksukohustuslase esitatud maksudeklaratsioonidest (§ 85 lõige 1), maksukohustuslase raamatupidamisarvestusest ja muust tema poolt enda tegevuse kohta peetud arvestusest. Kui maksuhalduril tekib kahtlus maksukohustuslase esitatud andmete õigsuses, kogub ta täiendavaid tõendeid.
\n
§ 83Tühiste tehingute arvestamine maksustamisel
\n
(1)Seaduse või heade kommetega vastuolus olevat tehingut maksustatakse võrdväärselt õiguspärase tehinguga. Seadusvastase tegevuse tagajärjed toovad kaasa samasuguse maksukohustuse, nagu see oleks tekkinud majandusliku sisu poolest sarnase õiguspärase tegevuse tagajärjel.
\n
(2)Tehingu või toimingu vastuolu seaduse või heade kommetega võib kaasa tuua maksukohustuse suurenemise, kui nii on seadusega sätestatud.
\n
(3)Tehingu tühisust ei võeta maksustamisel arvesse, kui pooled ei tagasta tühise tehingu läbi saadut või ei taasta muul viisil tehingu tegemisele eelnenud olukorda.
\n
(4)Näilikku tehingut ei võeta maksustamisel arvesse. Kui näilik tehing tehakse teise tehingu varjamiseks, kohaldatakse maksustamisel varjatud tehingu kohta käivaid sätteid. [RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 84Maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud
\n
Kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule.
\n
2. jagu Maksudeklaratsioon
\n
§ 85Maksudeklaratsioon
\n
(1)Maksudeklaratsioon (edaspidi deklaratsioon) on tulu-, käibe-, aktsiisi-, tolli-, sotsiaalmaksu- ja hasartmängumaksudeklaratsioon, maksuaruanne või muu maksuhaldurile esitatav maksu arvutamise dokument, mille esitamise kohustus tuleneb seadusest.
\n
(2)Deklaratsioonile lisatakse dokumendid, mille esitamine on ette nähtud seaduse või määrusega.
\n
(3)Maksuhalduril on õigus teha deklaratsiooni esitamise kohta meeldetuletusi, samuti anda korraldusi deklaratsiooni esitamiseks.
\n
(4)Deklaratsiooni esitaja on kohustatud esitama talle teadaolevalt õigeid andmeid ning andmete õigsust kirjalikult kinnitama.
\n
(5)Deklaratsioon pärandvara hulka kuuluvate käesolevast seadusest, maksuseadusest ja käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 nimetatud seadustest tulenevate kohustuste kohta esitatakse pärandaja maksuarvestuse raames. [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
§ 86Deklaratsioonide esitamine ja vastuvõtmine
\n
(1)Deklaratsioon saadetakse posti teel, elektroonilisel andmekandjal või elektroonilist andmesidet kasutades või antakse üle maksuhalduri ametiruumides või muus maksuhalduri määratud kohas. Maksukohustuslane võib valida deklaratsiooni esitamise viisi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]
\n
(2)Seaduse või määrusega võib ette näha juhud, mil deklaratsiooni vastuvõtmise kohta tuleb anda tõend või teha deklaratsioonile märge selle vastuvõtmise kohta.
\n
§ 87Deklaratsiooni allkirjastamine
\n
(1)Deklaratsioonile kirjutab alla maksukohustuslane, tema seaduslik esindaja või volitatud esindaja. Piiratud teovõimega isiku eest kirjutab deklaratsioonile alla tema seaduslik esindaja või eestkostja.
\n
(2)Füüsilise isiku volitatud esindaja võib deklaratsioonile alla kirjutada tollialastes õigusaktides sätestatud juhtudel, samuti juhul, kui isik ei ole võimeline haiguse või välismaal viibimise tõttu deklaratsioonile alla kirjutama. Maksuhalduril on õigus nõuda volitatud esindajalt selle tõendamist, et füüsiline isik ei saa ühel eelnimetatud põhjustest oma kohustusi täita. Maksuhaldur võib nõuda deklaratsiooni allkirjastamist esindatava poolt pärast allkirjastamist takistavate asjaolude äralangemist. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(3)Kui kirjalikule deklaratsioonile kirjutab alla volitatud esindaja, esitatakse maksuhaldurile ka volitust tõendav dokument, kui seda ei ole varem esitatud.
\n
(4)Deklaratsiooni esitamise korral elektroonilist andmesidet kasutades peab elektrooniline allkiri olema antud viisil, mis võimaldab tuvastada deklaratsiooni esitanud isikut ja allkirja andmise aega. E-allkiri antakse e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses sätestatud tingimustel ja korras. E-allkirja ei lisata, kui deklaratsioon on esitatud e-maksuameti kaudu ja maksuhaldur on deklaratsiooni esitaja turvalisel viisil tuvastanud. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 17.12.2018]
\n
§ 88Maksusumma arvutamine
\n
(1)Maksukohustuslane arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma. Maksuhalduril on õigus maksukohustuslase arvutatud summat kontrollida ning vajaduse korral määrata maksusumma käesoleva seaduse §-s 98 sätestatud tähtaja jooksul.
\n
(2)Kui seaduse või määrusega on nii ette nähtud, arvutab deklaratsiooni alusel tasumisele kuuluva maksusumma maksuhaldur ning saadab tasumisele kuuluva summa kohta maksuteate. Maksuteade on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt, mis saadetakse maksukohustuslasele hiljemalt 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva. Maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot. Maksuhaldur võib väljastada maksuteate ka pärast deklaratsiooni esitamise tähtpäeva esitatud deklaratsiooni alusel arvutatud maksusumma kohta, kui maksusumma arvutatakse deklaratsioonis esitatud andmete põhjal. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuteate muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101–104 sätestatut, arvestades lõigetes 4–6 sätestatud erisusi.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuteadet võib maksu määramise aegumistähtaja jooksul muuta või kehtetuks tunnistada nii maksukohustuse suurendamiseks kui vähendamiseks, arvestamata käesoleva seaduse §-des 101–104 sätestatud piiranguid.
\n
(5)Maksudeklaratsioonis või maksuteates avastatud arvutusvigu võib parandada enne maksuteate vaidlustamise tähtaja saabumist, samuti juhul, kui vaide esitamise tähtaeg on ennistatud. Eelnimetatud piirang ei kehti juhul, kui maksuteadet saab muuta või kehtetuks tunnistada ka muul alusel.
\n
(6)Kui maksuteadet muudetakse või see tunnistatakse kehtetuks maksukohustust vähendava asjaolu tõttu, väljastab maksuhaldur uue maksuteate või teeb otsuse maksuteate kehtetuks tunnistamise kohta. Maksuteate muutmiseks maksukohustust suurendava asjaolu tõttu tunnistab maksuhaldur selle kehtetuks ning teeb maksuotsuse (§ 95).
\n
§ 89Deklaratsiooni parandamine
\n
(1)Kui maksukohustuslane enne maksusumma määramise aegumist (§ 98) avastab, et tema või tema nimel esitatud deklaratsioonis esinevad vead või on andmed puudulikud ning seetõttu on deklareeritud maksusumma väiksem maksuseaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast, teavitab ta sellest viivitamata maksuhaldurit kirjalikult, kui maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus laieneb ka maksukohustuslase õigusjärglasele, testamenditäitjale, pärandi hooldajale või muule isikule, kellel on seadusest tulenevalt pärandvara valitsemise kohustus. [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
(3)Maksukohustuslane, kes kasutab kaupu või teenuseid muul eesmärgil kui see, millega seoses anti nimetatud kaupadele või teenustele maksusoodustus või maksuvabastus, on kohustatud sellest maksuhaldurile viivitamata teatama ning vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule deklareerima maksusumma, mis oleks tulnud tasuda, kui maksusoodustust või maksuvabastust ei oleks kohaldatud.
\n
§ 90Puudused deklaratsioonis
\n
(1)Kui deklaratsioon ei vasta seaduse või määrusega kehtestatud nõuetele, juhib maksuhaldur puudustele tähelepanu ning määrab vajaduse korral maksukohustuslasele puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
\n
(2)Kui puudusi maksuhalduri määratud tähtajal ei kõrvaldata, loetakse deklaratsioon esitamata jäetuks.
\n
(3)Tollideklaratsiooni puudused kõrvaldatakse tollialastes õigusaktides sätestatud korras. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
§ 91Sunniraha deklaratsiooni ja selle paranduste esitamata jätmise eest
\n
(1)Kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse (§ 136), et maksuhalduri määratud tähtajal deklaratsiooni esitamata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha.
\n
(2)Sunniraha võib rakendada ka juhul, kui isikule on deklaratsiooni esitamise kohustust enne selle esitamise tähtpäeva hoiatuses meelde tuletatud, samuti juhul, kui maksukohustuslane ei kõrvalda maksudeklaratsioonist puudusi käesoleva seaduse § 90 lõike 1 alusel määratud tähtajal ning maksuhaldur tegi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel sunniraha rakendamise kohta kirjaliku hoiatuse.
\n
(3)Kui isik ei täida talle haldusaktiga pandud kohustust hoiatuses märgitud tähtpäevaks, peab ta tasuma hoiatuses märgitud sunniraha. Maksuhaldur esitab isikule sunniraha tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ning teeb hoiatuse, et sunniraha tähtajal tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128–132.
\n
(4)Maksuhalduri poolt sellesama deklaratsiooni esitamiseks või selles puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel ei või esimesel korral rakendatav sunniraha ületada 1300 eurot ja teisel korral 2000 eurot. Maksuhalduri poolt sama deklaratsiooni või selle paranduste esitamisele sundimiseks määratud sunniraha ei või kokku ületada 3300 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka käibemaksuseaduses sätestatud makseteenuse pakkuja arvestuse pidamise ja aruandluskohustuse rikkumise korral. [RT I, 21.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024] 2^1. jagu Siduv eelotsus [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^1. Siduv eelotsus
\n
Siduva eelotsusega (edaspidi eelotsus) annab Maksu- ja Tolliamet maksukohustuslase taotlusel siduva hinnangu tulevikus sooritatava toimingu või toimingute kogumi (edaspidi käesolevas jaos toiming) maksustamise kohta. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^2. Eelotsuse andmisest keeldumine
\n
(1)Maksuhalduril on õigus keelduda eelotsuse tegemisest, kui:
\n
1)toimingu maksustamist reguleerivate õigusnormide kohaldamine on objektiivsetel asjaoludel selge;
\n
2)toiming on oletuslik;
\n
3)toimingu eesmärk on maksudest kõrvalehoidumine.
\n
(2)Tulumaksuseaduse § 14 lõikes 7 ja § 50 lõikes 4 nimetatud seotud isikute vahel tehtud tehingute väärtuse kindlaksmääramise suhtes käesolevas jaos sätestatud korda ei kohaldata. [RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(3)Maksuhaldur teavitab taotlejat eelotsuse tegemisest keeldumisest ja tagastab taotluse 15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^3. Eelotsuse vorminõuded
\n
(1)Eelotsusele kohaldatakse haldusakti suhtes kehtestatud ning käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõudeid, arvestades käesolevas jaos eelotsuse kohta sätestatud erisusi. Eelotsust võib muuta selles esinevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks.
\n
(2)Eelotsus vormistatakse kirjalikult ning selles peavad sisalduma:
\n
1)selle maksukohustuslase andmed, kes võib eelotsusele tugineda;
\n
2)eelotsuse aluseks olevate dokumentide loetelu;
\n
3)viited õigusnormidele, mille kohaldamise kohta eelotsus tehakse;
\n
4)hinnang taotluses kirjeldatud toimingu maksustamise kohta;
\n
5)kinnitus eelotsuse siduvuse kohta ning siduvuse tähtaeg. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^4. Eelotsuse siduvus
\n
(1)Eelotsus on maksuhaldurile siduv, kui:
\n
1)toiming on sooritatud eelotsuses märgitud tähtajal;
\n
2)sooritatud toiming vastab eelotsuses kirjeldatule kõigis maksustamise seisukohast olulistes asjaoludes;
\n
3)enne toimingu sooritamist ei ole toimingu maksustamise seisukohast tähendust omavaid õigusnorme oluliselt muudetud.
\n
(2)Maksuhaldurile ei ole siduv eelotsus, mis on tehtud pettuse või ähvarduse teel või muul viisil maksuhaldurit õigusvastaselt mõjutades. Maksuhaldur tunnistab pettuse või ähvarduse teel või muul viisil maksuhaldurit õigusvastaselt mõjutades tehtud eelotsuse kehtetuks.
\n
(3)Maksukohustuslane on kohustatud teavitama Maksu- ja Tolliametit viivitamata eelotsuses kirjeldatud toimingu sooritamisest. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^5. Eelotsuse taotlus
\n
(1)Eelotsuse taotlus esitatakse Maksu- ja Tolliametile kirjalikult. Taotlus peab sisaldama kavandatava toimingu ammendavat kirjeldust ja toimingu maksustamise seisukohast oluliste asjaolude analüüsi, samuti taotleja hinnangut toimingu maksustamise õiguslike aluste kohta.
\n
(2)Taotluses märgitakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule vähemalt järgmised andmed:
\n
1)selle haldusorgani nimetus, kellele taotlus esitatakse;
\n
2)taotleja nimi, isiku- või registrikood, postiaadress ja muud kontaktandmed;
\n
3)taotleja kinnitus, et temale teadaolevalt ei esine taotlusega seonduvaid, käesoleva seaduse § 91^9 lõikes 1 nimetatud menetluse peatamise aluseid;
\n
4)loetelu taotluses kirjeldatud toimingu sooritamiseks olulistest ja taotluse esitamise ajal olemasolevatest dokumentidest ning dokumentide kavanditest;
\n
5)toimingu sooritamise planeeritav aeg. (2^1) Maksualase teabevahetuse seaduse §-s 20^1 nimetatud eelotsuse taotlemise korral märgitakse taotluses taotleja ja sellise isiku maksukohustuslasena registreerimise number, keda eelotsus tõenäoliselt puudutab, kui tegemist ei ole Eesti residendiga tulumaksuseaduse § 6 tähenduses. [RT I, 15.04.2026, 1 - jõust. 25.04.2026]
\n
(3)Maksuhalduri nõudmisel esitab taotleja kõik olemasolevad kavandatava toimingu sooritamiseks olulised dokumendid, samuti dokumentide kavandid. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^6. Riigilõiv
\n
Eelotsuse taotluse läbivaatamise eest tasub taotleja riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^7. Puudused eelotsuse taotluses
\n
(1)Kui taotlus ei vasta käesoleva seaduse § 91^5 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimustele, toimingu dokumendid ei ole piisavad eelotsuse andmiseks või taotleja ei ole tasunud riigilõivu, määrab maksuhaldur taotlejale kuni 15-kalendripäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maksuhaldur teatab taotlejale taotluses esinevatest puudustest 15 kalendripäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates.
\n
(2)Kavandatava toimingu sisu selgitamiseks võib maksuhaldur kutsuda taotleja selgituste andmiseks maksuhalduri ametiruumidesse.
\n
(3)Kui puudusi tähtpäevaks ei kõrvaldata, jätab maksuhaldur taotluse läbi vaatamata ja tagastab taotlejale. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^8. Taotluse tagasivõtmine
\n
(1)Taotlejal on õigus enne eelotsuse tegemist taotlus tagasi võtta. Teade taotluse tagasivõtmise kohta peab olema kirjalik.
\n
(2)Taotluse tagasivõtmine ei takista sama toimingu maksustamise kohta uue taotluse esitamist. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^9. Menetluse peatamine
\n
(1)Maksuhaldur võib peatada eelotsuse taotluse menetluse, kui taotlusega seonduv või sellega sarnane toiming on taotluse esitamise ajal vaidemenetluse korras läbivaatamisel või kohtus arutamisel ning oodatav lahend on toimingu maksustamise seisukohast määrava tähtsusega või kui taotlusega seonduvas asjas on pooleli maksumenetlus, kuni vastava lahendi jõustumiseni või menetluse lõpetamiseni.
\n
(2)Maksuhaldur teavitab taotlejat menetluse peatamisest seitsme kalendripäeva jooksul menetluse peatamise päevast arvates.
\n
(3)Maksuhaldur taastab menetluse ja vaatab taotluse läbi pärast taotluse läbivaatamist takistava asjaolu äralangemist. Taotlus loetakse sellisel juhul esitatuks lahendi jõustumise või menetluse lõpetamise päeval. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^10. Eelotsuse tegemise tähtaeg
\n
(1)Maksuhaldur teeb eelotsuse 60 kalendripäeva jooksul taotluse saamise või taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise päevast arvates.
\n
(2)Mõjuvatel asjaoludel võib maksuhaldur eelotsuse tegemise tähtaega kirjaliku otsusega pikendada 30 kalendripäeva võrra. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^11. Kaebeõigus
\n
(1)Taotluse läbi vaatamata jätmise korral on taotlejal õigus esitada maksuhaldurile vaie vastavalt käesoleva seaduse §-le 137 või pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.
\n
(2)Maksuhalduri eelotsuses antud hinnanguga mittenõustumise korral kaebeõigust ei ole. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 91^12. Eelotsuse kokkuvõtte avalikustamine
\n
(1)Maksuhaldur avalikustab üldist tähtsust omavate toimingute ja taotlustes korduvalt kirjeldatud toimingute maksustamise kohta tehtud eelotsuse kokkuvõtte oma veebilehel.
\n
(2)Eelotsuse kokkuvõtte avalikustamisel juhindub maksuhaldur käesoleva seaduse §-s 26 sätestatud maksusaladuse hoidmise kohustusest ega avalikusta andmeid, mis võimaldavad tuvastada toiminguga seotud isikuid.
\n
(3)Taotleja võib taotluses märkida, millise teabe avalikustamist ta põhjendatult ei soovi. [RT I 2007, 23, 121 - jõust. 01.01.2008]
\n
3. jagu Maksuotsus ja vastutusotsus
\n
§ 92Maksukohustuse suuruse määramine maksuhalduri poolt
\n
[RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(1)Maksuhaldur määrab maksukohustuse suuruse: [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
1)kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega ettenähtud tähtpäevaks, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud teisiti;
\n
2)kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele;
\n
3)kui maksukohustuslane on esitanud valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt arvutatud või tema esitatud andmete alusel arvutatud tagastamisele kuuluv maksusumma on suurem maksuseaduse kohaselt tagastamisele kuuluvast summast;
\n
3^1) kui tollivõlg tekib tolliseadustiku artiklites 79 ja 82 nimetatud alusel; [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
4)muudel seaduse või määrusega ettenähtud juhtudel.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui maksuseaduses on ette nähtud maksu tasumine maksumärkide ostmise teel ning maksuhaldur teeb kindlaks, et tasutud maksusumma erineb seaduse alusel tasumisele kuuluvast maksusummast.
\n
(3)Tasumisele kuuluva maksusumma määramisel võtab maksuhaldur arvesse kõiki selles maksuasjas tähendust omavaid andmeid, mida maksuhaldur peab usaldusväärseks.
\n
(4)Maksuhaldur ei ole maksusumma määramisel kohustatud arvestama maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks maksukohustuslase poolt deklareerimata jäetud maksukohustust vähendavat asjaolu, millest maksuhaldur ei ole teadlik ilma maksukohustuslase tahteavalduseta.
\n
§ 93Maksusumma määramine muutva tingimusega
\n
(1)Põhjendatud juhul võib maksuhaldur määrata maksusumma tingimusega, et täiendava kontrollimise tulemusel või täiendavate tõendite esitamise korral võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada (edaspidi muutev tingimus). [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Maksuhaldur määrab maksuotsuses tingimuse kehtivusaja ning põhjendab maksusumma tingimuslikku määramist.
\n
(3)Tingimuse kehtivusajal ei kohaldata maksuotsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele käesoleva peatüki 4. jaos sätestatud piiranguid.
\n
(4)Maksukohustuslane võib tingimuse kehtivusajal taotleda maksuotsuse muutmist või kehtetuks tunnistamist.
\n
(5)Muutva tingimuse võib igal ajal kirjaliku otsusega kehtetuks tunnistada. Muutev tingimus tunnistatakse kehtetuks ka juhul, kui täiendava maksukontrolli raames ilmneb, et maksukohustust muutvaid asjaolusid ei esinenud. Kui tingimust ei ole varem kehtetuks tunnistatud, lõpeb selle kehtivus maksusumma määramise aegumistähtaja saabumisel. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 94Maksusumma määramine hindamise teel
\n
(1)Maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel.
\n
(2)Hindamisel tuginetakse asjas kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega. Maksuotsuses esitatakse ka hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid.
\n
(3)Hindamisel loetakse varaga seotud majanduslikud hüved vara omaniku omandis olevaks. Majanduslikud hüved on asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ning asjast saadav tulu või kasu. Kui isikul on tegelik võim teise isiku vara üle ning ta kasutab selle varaga seotud majanduslikke hüvesid viisil, mis välistab nende kasutamise vara omaniku poolt, loetakse maksusumma määramisel majanduslikud hüved valdaja omandis olevaks.
\n
(4)Majanduslikke hüvesid ei loeta valdaja omandis olevaks, kui isik, kes valdab enda nimel olevaid varalisi õigusi või enda poolt kasutatavat asja maaklerina, esindajana, pandipidajana, üürnikuna, rentnikuna või kasutusvaldajana, esitab tõendid vara kuuluvuse ja omaniku isiku kohta. Kui vara valdaja ei esita usaldusväärseid tõendeid, loetakse maksusumma määramisel need õigused või asi valdaja omandi hulka kuuluvaks.
\n
§ 95Maksuotsus
\n
(1)Tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse.
\n
(2)Maksuotsus on käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma või tagastusnõude suuruse määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(3)Kui maksusumma tasumise eest vastutab solidaarselt mitu maksukohustuslast, on maksuhalduril õigus teha neile ühine maksuotsus.
\n
(4)Maksuhaldur võib maksuotsuses esitada maksukohustuslasele ka kõrvalkohustuse täitmise nõude. Ühises maksuotsuses võib esitada nõude ka juhul, kui see ei ole suunatud kõigile maksukohustuslastele. Sellisel juhul märgitakse haldusaktis, kelle vastu see nõue on esitatud.
\n
(5)Maksuotsus toimetatakse maksukohustuslasele kätte käesoleva seaduse 4. peatükis sätestatud korras vähemalt 30 päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Maksuotsus, millega määratakse tollivõla tekkimisega seotud maksusumma, toimetatakse maksukohustuslasele kätte vähemalt kümme päeva enne maksusumma tasumise tähtpäeva. Maksuotsuses võib teha hoiatuse sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmatajätmise korral. [RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]
\n
(6)Maksuotsuse kohta sätestatu laieneb ka haldusaktidele, mis on antud maksusoodustuse või -vabastuse kohaldamiseks, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
\n
§ 96Vastutusotsus
\n
(1)Maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest, teeb maksuhaldur vastutusotsuse.
\n
(2)Vastutusotsusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 95 lõigetes 2–5 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis toodud erisusi.
\n
(3)Vastutusotsuses näidatakse vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg, mis ei või olla lühem kui 30 päeva, arvates otsuse kättetoimetamise päevast. Kui maksusumma on määratud maksuotsusega, mida ei ole vastutusotsuse adressaadile kätte toimetatud, lisatakse vastutusotsusele maksuotsuse ärakiri ja maksusumma arvutamise metoodikat vastutusotsuses ei näidata.
\n
(4)Vastutusotsuses võib teha hoiatuse sundtäitmise algatamise kohta kohustuse täitmatajätmise korral. Vastutusotsuse ärakiri saadetakse maksukohustuslasele, kelle maksu tasumiseks kolmandat isikut kohustati.
\n
(5)Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja (§ 98) jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38–40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.02.2014]
\n
(6)Vastutusotsust ei tehta, kui:
\n
1)maksuvõlga ei ole tekkinud;
\n
2)maksuvõla sissenõudmine on aegunud;
\n
3)maksuvõlg on kustutatud.
\n
§ 97Summade ümardamine
\n
Tasumisele kuuluv maksusumma, samuti tagastusnõude summa või kõrvalkohustustest tulenev summa ümardatakse sendi täpsusega, kui maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Intressisumma ümardatakse euro täpsusega, kui maksuseaduses või tollieeskirjades ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 98Maksusumma määramise aegumistähtaeg
\n
(1)Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral, sealhulgas maksuvõla tekkimisel käesoleva seaduse §-s 41 nimetatud isiku poolt kuriteo toimepanemise korral, on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Maksukohustuse puhul, millega seoses ei ole seadusega sätestatud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust, on maksusumma määramise aegumistähtaeg üks aasta. Kui maksusumma jäi määramata või määrati valesti maksukohustuslase poolt talle seadusega pandud kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmise tõttu, on maksusumma määramise aegumistähtaeg neli aastat. Aegumistähtaeg algab maksukohustuse tekkimise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
\n
(3)Maksuseaduses võib ette näha käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud aegumistähtaegadest lühemaid aegumistähtaegu.
\n
(4)Pärast aegumistähtaja möödumist ei või selles asjas maksuotsust teha ega muuta või kehtetuks tunnistada selles maksuasjas varem tehtud maksuotsust. Maksuotsus on tehtud aegumistähtaja jooksul, kui selle kättetoimetamist on alustatud enne aegumistähtaja lõppemist. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 99Aegumise peatumine
\n
(1)Maksusumma määramise aegumine peatub:
\n
1)kui tähtaja viimase kuue kuu jooksul ei õnnestu vääramatu jõu tõttu maksusummat määrata, kuni seda takistavate asjaolude äralangemiseni;
\n
2)maksuotsuse vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni;
\n
3)[kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
4)väärteoprotokolli koostamisest kuni selles asjas tehtud otsuse jõustumise või menetluse lõpetamise päevani;
\n
5)kriminaalmenetluse alustamise päevast kuni kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise päevani;
\n
6)üheks aastaks, arvates esitamata maksudeklaratsiooni esitamisest või esitatud maksudeklaratsiooni parandamisest, kui maksukohustuslane vähem kui aasta enne maksusumma määramise aegumistähtaja möödumist esitab maksudeklaratsiooni või parandab seda; [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
7)alates käesoleva seaduse 14^1 . peatüki alusel esitatud kaebuse vastuvõtmise päevast või välisriigi pädeva asutusega mõne muu vastastikuse kokkuleppe menetluse alustamise päevast kuni vastavas asjas pädevate asutuste vastastikuse kokkuleppe või lõpliku otsuse rakendamiseni või menetluse lõpetamise teate kättetoimetamise päevani. [RT I, 06.11.2019, 1 - jõust. 15.11.2019]
\n
(2)Kui maksuhaldur on maksukohustuslase taotluse alusel maksumenetluse alguse edasi lükanud, peatub maksusumma määramise aegumine alates päevast, kui maksumenetlusega oleks esialgu alustatud, kuni maksumenetlusega alustamise päevani. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(3)Vastutusotsuse tegemise menetluse ajaks maksusumma määramise aegumine ei peatu. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 100Maksusumma määramata ja sisse nõudmata jätmine
\n
(1)Maksu ei määrata ja maksuotsust ei väljastata, kui maksusumma on väiksem kui 10 eurot, kui maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(2)Maksuhalduril on õigus jätta maksusumma määramata või sisse nõudmata, kui ta on kindlaks teinud, et määramise ja sissenõudmisega seotud kulud ületavad maksusumma või maksusumma sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamist otstarbekaks. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
\n
4. jagu Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
\n
§ 101Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine
\n
(1)Maksuotsust võib muuta või kehtetuks tunnistada:
\n
1)maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või
\n
2)kui maksuotsuse on teinud asjas mittepädev haldusorgan või [RT I 2005, 57, 451 - jõust. 18.11.2005]
\n
3)kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või
\n
4)haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või
\n
5)muudel seadusega sätestatud juhtudel, välja arvatud haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada maksukohustuse vähendamiseks üksnes siis, kui maksuotsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise taotlus on esitatud maksuotsuse vaidlustamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, või kui möödunud tähtaeg on ennistatud.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka haldusakti suhtes, millega keeldutakse maksuotsuse tegemisest, muutmisest või kehtetuks tunnistamisest.
\n
(4)Menetlus- või vorminõuete rikkumisele, mis ei võinud mõjutada maksuotsuse sisu, kohaldatakse haldusmenetluse seaduse §-s 58 sätestatut.
\n
§ 102Maksuotsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine uue asjaolu ja tõendi ilmnemise tõttu
\n
(1)Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks uue asjaolu või tõendi ilmnemise tõttu:
\n
1)maksukohustuse suurendamiseks või
\n
2)maksukohustuse vähendamiseks, kui asjaolu või tõendi hilisem teatavakssaamine ei olnud põhjustatud maksukohustuslase tahtlusest või hooletusest.
\n
(2)Kui maksukohustust suurendava maksuotsuse tegemist või muutmist põhjustava uue asjaolu või tõendiga kaasneb samaaegselt ka maksukohustust vähendavate asjaolude ilmnemine, võetakse neid maksustamisel arvesse.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
§ 103Maksuotsuse muutmine või kehtetuks tunnistamine muudel alustel
\n
(1)Maksuotsus muudetakse või tunnistatakse kehtetuks:
\n
1)maksuotsuse tegemise aluseks olnud eelhaldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise, samuti selles asjas uue eelhaldusakti andmise tõttu või
\n
2)tagasiulatuva mõjuga sündmuse tõttu või
\n
3)topeltmaksustamise vältimiseks teineteist välistavate maksuotsuste tõttu, samuti arvestades välislepingus sätestatut.
\n
(2)Teineteist välistavad maksuotsused on otsused, millega määratakse maksukohustuslasele seesama maksusumma, maksusoodustus või -vabastus mitmekordselt, seesama maksusumma korduvana mitmele isikule või ühe maksustamisperioodi maksukohustus korraga mitme maksustamisperioodi eest.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud maksuotsust võib maksukohustuse vähendamiseks muuta või kehtetuks tunnistada, kui maksukohustuslasele on määratud seesama maksusumma mitmekordselt. Kui maksusoodustust või -vabastust on arvestatud mitmekordselt, võib maksukohustuse suurendamiseks maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada, kui maksusoodustuse või -vabastuse mitmekordsus tulenes maksukohustuslase esitatud valeandmetest.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul algab maksusumma määramise aegumistähtaeg sündmuse saabumise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist, kui maksukohustusega seotud tõendid on säilinud.
\n
§ 104Käesoleva jao sätete kohaldamine teistele haldusaktidele
\n
(1)Kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, laieneb käesolevas jaos maksuotsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kohta sätestatu ka juhtumile, mil maksuotsuse kehtetuks tunnistamise tulemusel antakse uus haldusakt.
\n
(2)Vastutusotsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 101–103 sätestatut. Vastutusotsus tunnistatakse kehtetuks või muudetakse ka juhul, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõla tasumise eest vastutava isiku kohustuse suurus muutub maksuotsuse tegemise, muutmise või kehtetuks tunnistamise tulemusel.
\n
9. peatükk MAKSUNÕUETE JA -KOHUSTUSTE TÄITMINE
\n
1. jagu Tasumine ja tagastamine
\n
§ 105Tasumine ja tasaarvestamine
\n
(1)Maksukohustuslane on kohustatud maksusumma ja maksu kõrvalkohustustest tulenevad summad (§ 31) tasuma selleks määratud kontole. Maksuseaduses või tollialastes õigusaktides ettenähtud juhtudel tasutakse maks maksuhaldurile sularahas või maksumärkide ostmise teel maksuseaduses või tollialastes õigusaktides sätestatud tähtpäevaks või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäevaks. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui maksukohustuslane esitab maksudeklaratsiooni (§ 85) tähtaja jooksul ning tema rahalised kohustused on võimalik tasaarvestada tagastusnõudega (§ 33). [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] (1^1) Käesoleva seaduse § 1 lõikes 6 nimetatud rahaline kohustus tasutakse selleks määratud pangakontole. Kui tasuma kohustavas dokumendis on märgitud viitenumber, tuleb see kohustuse tasumisel märkida. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.04.2014]
\n
(2)Maksukohustuslasel on õigus tulevikus tekkivate rahaliste kohustuste tähtaegse tasumise kindlustamiseks teha maksuhaldurile makseid enne rahalise kohustuse tasumise tähtpäeva või jätta muul viisil tekkinud tagastusnõue (§ 33) tulevaste rahaliste kohustuste katteks.
\n
(3)Maksuseaduses või tollialastes õigusaktides sätestatud rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval või seadusega ettenähtud juhtudel maksuhalduri määratud tähtpäeval tasaarvestab maksuhaldur maksudeklaratsiooni alusel maksukohustuslase rahalised kohustused tema tagastusnõudega (§ 33). Rahalise kohustuse tasumise tähtpäeval toimub tasaarvestamine jooksvalt ilma maksukohustuslase sellekohase taotluseta. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(4)Maksuteate (§ 88) alusel tasumisele kuuluva või maksuotsusega (§ 95) määratud maksusumma tasaarvestamine maksukohustuslase tagastusnõudega toimub 30 päeva möödumisel haldusakti kättetoimetamisest arvates, kui maksukohustuslane ei taotle varasemat tasumist.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul loetakse tasumise päevaks tasutava summa selleks määratud kontole või maksuhalduri kassasse sularahana või makse autoriseerimise andmete maksuhaldurile laekumise päev. Kohtutäituri läbiviidava sundtäitmise korral loetakse tasumise päevaks summa kohtutäiturile tasumise või tema ametialasele pangakontole laekumise päev. [RT I, 04.07.2017, 5 - jõust. 20.12.2017]
\n
(6)Maksukohustuslase rahalised kohustused tasutakse või tasaarvestatakse kohustuste tekkimise järjekorras, välja arvatud juhul, kui maksukohustuslane taotleb enne täitmise tähtpäeva käesoleva lõike punktides 14–16 nimetatud kohustuste täitmise välistamist tasaarvestusest. Ühe ja sama tähtpäevaga nõuete täitmisel võetakse aluseks järgmine järjestus:
\n
1)rahatrahv ja rahaline karistus; [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.04.2014] 1^1) kohustusliku kogumispensioni makse; [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.04.2014]
\n
2)töötuskindlustusmakse;
\n
3)kinnipeetud tulumaks;
\n
4)sotsiaalmaks;
\n
5)füüsilise isiku tulumaks;
\n
6)maamaks;
\n
6^1) mootorsõidukimaks; [RT I, 17.08.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] 6^2) maavara kaevandamisõiguse tasu; [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011 - muudetud punkti number 6.1 numbriks 6.2 [RT I, 17.08.2024, 1]] 6^3) vee erikasutusõiguse tasu; [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011 - muudetud punkti number 6.2 numbriks 6.3 [RT I, 17.08.2024, 1]] 6^4) saastetasu jäätmete kõrvaldamisel; [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011 - muudetud punkti number 6.3 numbriks 6.4 [RT I, 17.08.2024, 1]] 6^5) saastetasu saasteainete heitmisel veekogusse, põhjavette või pinnasesse; [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011 - muudetud punkti number 6.4 numbriks 6.5 [RT I, 17.08.2024, 1]] 6^6) saastetasu saasteainete heitmisel välisõhku; [RT I, 14.03.2011, 4 - jõust. 01.04.2011 - muudetud punkti number 6.5 numbriks 6.6 [RT I, 17.08.2024, 1]]
\n
7)tollimaks;
\n
8)hasartmängumaks;
\n
9)aktsiisid;
\n
10)raskeveokimaks;
\n
11)residendist juriidilise isiku ja mitteresidendi püsiva tegevuskoha tulumaks; [RT I, 18.11.2010, 1 - jõust. 01.01.2011]
\n
12)käibemaks;
\n
13)kohalikud maksud;
\n
14)intress;
\n
15)sunniraha;
\n
16)muud kohustused. (6^1) Käesolevast seadusest tulenevate rahaliste kohustuste ja maksuhalduri määratud trahvide tasumisel ja tasaarvestamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud korras ei arvestata käesoleva seaduse § 105 lõikes 1^1 määratud viisil tasutud summasid. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.04.2014] (6^2) Kohustusliku kogumispensioni makse tasutakse või tasaarvestatakse selleks määratud kontole kantud vahenditest makse tasumise tähtpäeval, arvestamata käesoleva paragrahvi lõike 6 esimeses lauses sätestatud kohustuste tekkimise järjekorda. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.07.2022]
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud kohustuste täitmise järjekorda ei arvestata, kui maksuhalduri haldusaktist (§-d 95 ja 111) tuleneb erinev rahalise kohustuse tasumise tähtpäev. Sellisel juhul võetakse tasumisel aluseks maksuhalduri haldusaktis määratud tähtpäev.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustuse võib täita kolmanda isiku kaudu, kui maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. Maksuhaldur on kohustatud kolmanda isiku poolt kohustuse täitmise vastu võtma (§ 106 lõige 8).
\n
(9)Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 106Tagastusnõude täitmine
\n
(1)Tagastusnõude (§ 33) täitmise taotlus tuleb maksuhaldurile esitada maksudeklaratsioonis või muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis dokumendis koos maksukohustuslase pangakonto andmetega. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
(2)Summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, tagastatakse 60 päeva jooksul taotluse saamise päevast arvates, kui maksuseaduses ei ole sätestatud teist tähtaega. Tagastusnõue täidetakse viivitamata, kui maksuhaldur on varem käesoleva seaduse § 33 lõike 1^1 alusel kontrollinud tagastusnõude õigsust. Üle 640 000-eurose summa tagastamise korral tehakse kirjalik otsus, kuhu märgitakse ka enammakse kontrollimiseks läbiviidud toimingud ning kontrolli läbiviinud ametniku nimi. Otsuse allkirjastab maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik. [RT I, 11.07.2014, 4 - jõust. 01.08.2014] (2^1) Kui maksuhaldur arvutab enne tagastusnõude täitmise tähtaega välja intressi suuruse (§ 115), tasaarvestab maksuhaldur enne tagastusnõude täitmise taotluse rahuldamist intressinõude tagastusnõudega ilma intressinõude tasumiseks maksetähtaega andmata. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Kui tagastusnõude täitmise taotlus esitatakse enne maksu tasumise tähtpäeva, tagastatakse enammakse 60 päeva jooksul maksu tasumise tähtpäevast arvates, kui maksuhaldur ei otsusta täita tagastusnõuet varem. [RT I, 11.07.2014, 4 - jõust. 01.08.2014]
\n
(4)Tagastusnõude täitmise korral summa ülekandmise teel maksukohustuslase välisriigis olevale pangakontole on maksuhalduril õigus tagastatava summa ülekandmise kulud tagastatavast summast maha arvata.
\n
(5)Enammakstud summa tagastatakse selle maksu laekumise kohast.
\n
(6)Kui tagastusnõude suurus ei ületa 10 eurot, täidetakse tagastusnõue ainult õigustatud isiku poolt eraldi esitatud kirjaliku avalduse alusel. Kui avaldust ei esitata, jätab maksuhaldur tagastusnõude maksukohustuslase tulevaste maksukohustuste või tasaarvestuste katteks. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(7)Tagastusnõude täitmise taotluse osalise rahuldamise korral toimetatakse isikule kätte käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul kirjalik motiveeritud otsus. Kui maksuhaldur tuvastab, et maksukohustuslase tegelik tagastusnõue on kuni 10 euro võrra väiksem maksukohustuslase tagastusnõude täitmise taotluses märgitud tagastusnõudest, siis väljastatakse sellekohane kirjalik motiveeritud otsus ainult maksukohustuslase taotlusel. [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]
\n
(8)Tagastusnõude täitmise taotluse esitamiseks õigustatud isiku taotlusel kasutab maksuhaldur tagastusnõuet taotluses määratud ulatuses kolmanda isiku rahaliste kohustuste täitmiseks (§ 105 lõige 8). [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
(9)Tagastusnõude täitmise taotluse esitamise aegumistähtaeg on seitse aastat tagastusnõudes viimase muudatuse tegemise päevast arvates. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 107Tagastusnõude täitmise peatamine ja pikendamine
\n
(1)Riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust.
\n
(2)Tagastusnõude täitmine peatatakse kuni otsuse jõustumiseni väärteomenetluses, kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni. Tagastusnõude täitmise peatamise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus.
\n
(3)Kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, võib maksuhaldur kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega pikendada, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse (§ 95) kohta sätestatust. (3^1) Maksuhalduril on õigus peatada tagastusnõude täitmine, kui maksukohustuslane pole tagastusnõude täitmise tähtpäevaks esitanud maksudeklaratsiooni (§ 85). Tagastusnõue täidetakse 30 päeva jooksul deklaratsiooni esitamisest arvates. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
(4)Kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust.
\n
(5)Tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral käesolevas seaduses või maksuseaduses sätestatud juhtudel on maksukohustuslasel õigus tagastusnõude täitmisele, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise. Tagatise esitamine ja aktsepteerimine toimub vastavalt käesoleva seaduse §-dele 120–127. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
2. jagu Tasaarvestamine
\n
§ 108Tasaarvestamine maksukohustuslase taotlusel
\n
[Kehtetu - RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 109Tasaarvestamine maksuhalduri poolt
\n
[Kehtetu - RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 110Tasaarvestamise eeldused
\n
[Kehtetu - RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
10. peatükk MAKSUVÕLA TASUMISE AJATAMINE, MAKSUVÕLA MAHAKANDMINE JA KUSTUTAMINE
\n
§ 111Maksuvõla tasumise ajatamine
\n
(1)Maksuhalduril on õigus makseraskustes maksukohustuslase taotlusel ajatada tema maksuvõla tasumine, samuti sellise teadaoleva kohustuse tasumine, mille täitmise tähtpäev ei ole saabunud. Maksuvõla tasumise ajatamine ei vabasta maksukohustuslast jooksvate maksukohustuste täitmisest. [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017] (1^1) Kohustusliku kogumispensioni makse tasumist ei ajatata. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.07.2022]
\n
(2)[Kehtetu - RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Maksukohustuslane esitab maksuvõla tasumise ajatamiseks põhjendatud taotluse ja maksuvõla tasumise ajakava.
\n
(4)Riiki, valda või linna pankrotimenetluses esindav maksuhalduri ametnik võib kompromissi tegemisel hääletada maksuvõlgade tasumise tähtaja pikendamise poolt, kui maksuvõla tasumise tähtaja ajatamise kohta on tehtud otsus, mis jõustub kohtu poolt kompromissi kinnitamise päeval.
\n
(5)Kui maksuvõla tasumise ajatamine on riigiabi konkurentsiseaduse tähenduses, järgib maksuhaldur konkurentsiseaduse §-s 34^1 sätestatut. [RT I 2008, 60, 331 - jõust. 01.01.2009]
\n
(6)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega riiklike maksude maksuvõla tasumise ajatamise korra.
\n
§ 112Maksuvõla tasumise ajatamise otsustamine
\n
(1)Maksuhaldur teeb maksuvõla tasumise ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta otsuse 20 päeva jooksul selle saamisest arvates. Otsuse tegemisel on maksuhalduril õigus maksukohustuslase esitatud maksuvõla tasumise ajakava muuta. Taotluse rahuldamata jätmine või osaline rahuldamine tuleb motiveerida.
\n
(2)Maksuhaldur võtab taotluse rahuldamise otsustamisel arvesse maksukohustuslase varalist seisundit, majandusnäitajaid, varasemat maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmist, maksuvõla ajatamise otstarbekust ja tagatise nõudmise korral esitatud tagatise usaldusväärsust ning käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolusid. Maksuhalduril on õigus nõuda nende asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul teeb maksuhaldur taotluse kohta otsuse 10 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates.
\n
(3)Maksuhalduril on õigus nõuda maksuvõla tasumise ajatamise korral tagatist. Tagatist ei nõuta pankrotis maksukohustuslaselt, kelle maksuvõlg ajatatakse pankrotimenetluses kompromissi tegemise eesmärgil. Tagatise nõudmine vormistatakse kirjalikult, välja arvatud juhul, kui tagatise esitamise kohustus tuleneb seadusest. Tagatise nõudmise korral tehakse maksuvõla tasumise ajatamise otsus viie tööpäeva jooksul tagatise esitamise päevast arvates.
\n
(4)Maksuhalduril on õigus jätta maksuvõla tasumise ajatamise taotlus rahuldamata, kui:
\n
1)taotluses puudub põhjendus või see ei ole piisav või
\n
2)maksukohustuslasele on tehtud korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse saamise päevast arvates (§ 129) või
\n
3)maksukohustuslane ei pea õigusaktides sätestatud korras arvestust, ei esita maksudeklaratsioone või ei säilita dokumente või
\n
4)maksukohustuslane ei esita nõutavat tagatist või maksuhaldur ei pea esitatud tagatist küllaldaseks või usaldusväärseks või
\n
5)maksuhaldur leiab pankrotimenetluses võlgniku tehtud kompromissettepanekut kaaludes, et võlgniku varaline seisund ei võimalda ka kompromissi tegemise tulemusel võetud kohustuste täitmist või
\n
6)esineb muid asjaolusid või põhjuseid, mille tõttu maksuhaldur ei pea maksuvõla tasumise ajatamist otstarbekaks.
\n
§ 113Maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamine
\n
(1)Kui maksukohustuslane ei täida maksuvõla tasumise ajakava, ei esita ajakava kehtimise perioodil tähtajaks deklaratsioone, ei tasu ajakava kehtimise perioodil tähtajaks oma jooksvaid makse, ei täida asjaõigusseaduses sätestatud kohustust hoida maksuvõla tagamiseks pandiga koormatud asja või ei esita tagatise väärtuse vähenemise korral maksuhalduri aktsepteeritavat asendustagatist, on maksuhalduril õigus rakendada valikuliselt või koos järgmisi meetmeid: [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
1)tunnistada maksuvõla tasumise ajatamise otsus kehtetuks;
\n
2)tunnistada kehtetuks intressimäära vähendamine (§ 117 lõige 2);
\n
3)arvestada ajatatud maksusummalt tagasiulatuvalt intressi käesoleva seaduse § 117 lõikes 1 kehtestatud määras.
\n
(2)Maksuhalduril on õigus tunnistada kehtetuks kompromissi tegemiseks tehtud maksuvõla tasumise ajatamise otsus, kui kompromiss tühistatakse pankrotiseaduse alusel.
\n
(3)Maksuhaldur tunnistab maksuvõla tasumise ajatamise otsuse kehtetuks, kui maksukohustuslase suhtes algatatakse saneerimismenetlus või võlgade ümberkujundamise menetlus. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 114Maksuvõla mahakandmine ja kustutamine
\n
(1)Riiklike maksude maksuhaldur kannab maha:
\n
1)juriidilise isiku maksuvõla tema pankroti- või likvideerimismenetlusega lõpetamise või likvideerimismenetluseta sundlõpetamise korral, kui puudub maksukohustuse täitmise eest vastutav kolmas isik või sellelt isikult ei ole võimalik maksuvõlga sisse nõuda;
\n
2)füüsilise isiku maksuvõla tema surma või surnukstunnistamise korral, kui puudub pärandvara, millele sissenõuet pöörata, või maksuvõla osa, mis ületab inventeeritud pärandvara maksumust, millest on vastavalt pärimisseaduses sätestatule rahuldatud eelmiste järjekohtade nõuded.
\n
(2)Riiklike maksude maksuhaldur võib kustutada maksuvõla pankrotimenetluses kompromissi tegemiseks, samuti võlgade ümberkujundamisel nende vähendamise teel saneerimismenetluses või võlgade ümberkujundamise menetluses. Maksuhaldur teeb kompromissettepanekuga nõustumise korral maksuvõla kustutamise otsuse, mis jõustub kompromissi kinnitamise päeval. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
(3)Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel või põhjendatud erandjuhul omal algatusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Maksuvõla kustutamisele laieneb käesoleva seaduse § 111 lõikes 5 sätestatu. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(4)Maksuvõla mahakandmise ja kustutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 114^1. Maksuvõla ümberkujundamine ja maksuvõlast vabastamine
\n
(1)Käesolevas peatükis sätestatu ei piira maksunõuete ümberkujundamist ja neist vabastamist juriidilise isiku saneerimismenetluses ega füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise menetluses või võlgadest vabastamisel pankrotimenetluses eriseadustes sätestatud korras.
\n
(2)Kui maksunõuete ümberkujundamine ja neist vabastamine juriidilise isiku saneerimismenetluses, kompromissi kinnitamine pankrotimenetluses või füüsilise isiku (ettevõtja) võlgade ümberkujundamine on riigiabi konkurentsiseaduse tähenduses, järgib maksuhaldur konkurentsiseaduse §-s 34^1 sätestatut. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
11. peatükk INTRESS
\n
§ 115Maksukohustuslase poolt makstav intress
\n
(1)Kui maksukohustuslane ei ole tasunud maksu seadusega sätestatud tähtpäevaks, on ta kohustatud arvestama ja tasuma tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mis järgneb päevale, mil maksu tasumine seaduse järgi pidi toimuma, kuni tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. (1^1) Rahvusvahelise ametiabi osutamisel arvestatakse välisriigis tasumisele kuuluvalt maksusummalt intressi pärast maksusumma vabatahtlikuks täitmiseks antud tähtaja möödumist kuni maksu tasumise päevani, viimane kaasa arvatud. Vabatahtlikuks täitmiseks antav tähtaeg ei või olla lühem kui kümme kalendripäeva. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Kui maksukohustuslasele on tema taotluse alusel tagastatud või teiste kohustuste katteks kantud suurem summa, kui oleks tulnud tagastada või kanda vastavalt maksuseadusele, siis on maksukohustuslane kohustatud arvestama ja tasuma alusetult tagastatud või tasaarvestatud summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil summa maksukohustuslasele tagastati või tasaarvestati, kuni selle summa tasumise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
\n
(3)Kui maksukohustuslane ei ole tasunud intressi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1, 1^1 või 2 sätestatule, esitab maksuhaldur intressinõude, milles näidatakse viivitatud päevade arv, intressimäär, tasumisele kuuluv intressisumma ja tasumise tähtaeg. Tähtaeg ei või olla lühem kui 10 päeva. Intressinõudele kohaldatakse maksuotsuse (§ 95) kohta käivaid sätteid, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 46^2 sätestatud juhul. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(4)Intressinõude võib esitada maksuotsuses, vastutusotsuses, tagastusnõude täitmise otsuses või hoiatuses üheaegselt maksusumma määramise või sissenõudmisega. Kui intress tasaarvestatakse tagastusnõudega või nõutakse sisse täitemenetluse ajal, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud intressikohustuse tasumise tähtaja nõuet. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui maksukohustuslane on jätnud avansilised maksed tasumata seadusega sätestatud tähtpäevaks.
\n
(6)Intress laekub riigile. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 116Maksukohustuslasele makstav intress
\n
(1)Kui maksuhalduri antud haldusakti alusel on maksukohustuslane tasunud või temalt on sisse nõutud või tema tagastusnõudega on tasaarvestatud suurem summa, kui oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele, siis on maksuhaldur kohustatud arvestama enammakstud summalt maksukohustuslase kasuks intressi. Intressi arvestatakse alates tasaarvestamise või tasumise päevast kuni tasumise aluseks olnud haldusakti muutmise või kehtetuks tunnistamise päevani. Intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]
\n
(2)Kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet (§ 33) seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud.
\n
(3)Kui maksuhaldur on vastavalt käesoleva seaduse § 107 lõikes 3 sätestatule määranud maksukohustuslasele tähtaja täiendavate dokumentide esitamiseks, ei arvestata maksukohustuslase kasuks intressi, alates vastavasisulise otsuse kättetoimetamise päevast kuni täiendavate dokumentide esitamise päevani.
\n
(4)Kui maksuhaldur ei ole käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud intressi kandnud omal algatusel maksukohustuslase ettemaksukonto arvestusse, võib maksukohustuslane seda taotleda kahe aasta jooksul arvates: [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
1)maksuotsuse või tagastusnõude täitmisest keeldumise kohta tehtud otsuse muutmise või kehtetuks tunnistamise otsuse jõustumise päevast;
\n
2)tagastusnõude täitmise peatamise tinginud väärteo kohta või kriminaalasjas õigeksmõistva otsuse jõustumisest, kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, samuti väärteomenetluse lõpetamise otsuse tegemise päevast. [RT I 2003, 71, 472 - jõust. 01.01.2004]
\n
(5)Maksuhaldur on kohustatud tasuma intressi 15 tööpäeva jooksul, alates käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud taotluse kättesaamise päevast. Intressi tasumisest keeldumise kohta tehakse kirjalik motiveeritud otsus. [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]
\n
(6)Kui maksukohustuslane ei ole enne tasumise aluseks olnud haldusakti muutmist või kehtetuks tunnistamist taotlenud alusetult maksuhaldurile tasutud summa ning sellelt arvutatud intressi tagastamist oma pangakontole, loetakse tekkinud enammakse makseks § 105 lõike 2 tähenduses. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 117Intressimäär
\n
(1)Käesoleva seaduse §-des 115 ja 116 sätestatud intressi määr on 0,06 protsenti päevas. (1^1) Kaupade importimise ja eksportimisega seonduvalt ekspordi- ja imporditollimaksult tasumisele kuuluva intressimäära kindlaksmääramisel lähtutakse tolliseadustiku artikli 114 lõikes 1 sätestatust. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(2)Maksuhalduril on maksuvõla tasumise ajatamisel õigus vähendada intressi määra kuni 50 protsenti ajatamise otsuse vastuvõtmise päevast arvates. Põhjendatud erandjuhul on maksuhalduril õigus maksuvõla tasumise ajatamisel vähendada intressi määra kuni 50 protsenti maksuvõla tekkimise päevast arvates. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2020]
\n
(3)Kui isik ei täida ajatamisgraafikus sisalduvaid nõudeid ajatamisgraafikus määratud tähtpäevaks, arvestab maksuhaldur intressi tähtpäevaks täitmata nõuetelt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 118Intressi arvestamise aegumine
\n
(1)Intressi arvestamise aegumistähtaeg on üks aasta alates deklaratsiooni alusel arvutatud, maksuotsusega määratud või vastutusotsusega sissenõutava maksusumma täieliku tasumise päevast või isikule alusetult tagastatud summa täieliku tasumise või tasaarvestamise päevast. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(2)[Kehtetu - RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Intressinõuet ei esitata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja möödumist. Intressinõude aegumisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 98 lõikes 4 sätestatut. [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]
\n
(4)Ajatatud maksusummalt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta, arvates ajatamise ajakava lõppemise või kehtetuks tunnistamise päevast. [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)Saneerimiskavaga või võlgade ümberkujundamise kavaga ümberkujundatud maksusummalt on intressi arvestamise aegumistähtaeg üks aasta alates saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava kehtetuks tunnistamise päevast. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(6)Intressi arvestamise aegumine peatub intressinõude või intressinõude arvestamise aluseks oleva maksusumma vaidlustamise ajaks kuni selles asjas tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
§ 119Intressi mittearvestamine
\n
(1)Intressi arvestamine peatub:
\n
1)krediidiasutuse poolt tähtpäevaks täitmata maksukohustuselt krediidiasutuse moratooriumi ajaks;
\n
2)[kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
3)tähtpäevaks täitmata maksukohustuselt, mille täitmine toimub vastavalt pankrotimenetluses kinnitatud ja kehtivale kompromissile;
\n
4)[kehtetu - RT I, 11.07.2014, 4 - jõust. 01.08.2014]
\n
5)kui intressisumma ületab selle arvestamise aluseks oleva maksunõude; [RT I, 10.12.2010, 4 - jõust. 01.01.2011]
\n
6)saneerimismenetluse või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamisest kuni saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava kinnitamiseni. [RT I, 07.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013] (1^1) Maksukohustuselt, mille täitmise tähtpäev saabus enne pankroti väljakuulutamist, lõpeb intressi arvestamine maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise päevast alates. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Intressi ei arvestata tähtpäevaks tasumata maksusummalt või selle osalt, mis on võrdne maksuhalduri poolt maksukohustuslasele käesoleva seaduse, maksuseaduse või tollialaste õigusaktide alusel maksmisele või tagastamisele kuuluva maksusummaga. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(3)Kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, siis intressinõuet ei esitata, kui intressisumma on väiksem kui 10 eurot. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(4)Kui maksuhaldur saatis maksukohustuslasest mitteolenevatel põhjustel käesoleva seaduse §-s 88 nimetatud maksuteate või maamaksuteate hiljem kui 30 päeva enne maksu tasumise tähtpäeva, ei arvestata maksuteates märgitud summa tasumisel pärast maksu tasumise tähtpäeva intressi sama arvu päevade eest, mille võrra maksuhaldur viivitas maksuteate saatmisega.
\n
(5)Intressi ei arvestata perioodi eest, mil maksukohustuslane ei saanud täita oma maksukohustust maksuhalduri põhjendamatu viivituse tõttu maksukontrolli läbiviimisel või maksuhalduri kirjalikult antud eksitava või vale teabe tõttu vähem deklareeritud või seadusega ettenähtust rohkem tagasi taotletud summalt, välja arvatud juhul, kui: [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
1)maksukohustuslane oli maksu deklareerimisel, tasumisel või tagastusnõude esitamisel teadlik, et teave on eksitav või vale;
\n
2)maksukohustuslane põhjustas vale teabe väljastamise ähvarduse, sunni, maksuhaldurile eksitavate või valeandmete esitamise või muul ebaseaduslikul teel.
\n
(6)Maksuhaldur võib jätta intressi arvestamata ja sisse nõudmata käesoleva seaduse §-s 100 sätestatud alustel.
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(8)Intressi ei arvestata käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda tagasiulatuvalt kehtestatud dumpinguvastaselt või tasakaalustavalt tollimaksult. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(9)Intressi ei arvestata käibemaksu summalt, mis tuleb tasuda, kuna Euroopa Komisjon ei eraldanud tagatud tariifikvoodile kvooti. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(10)Pärandvaraga seotud täitmata maksukohustuselt ei arvestata intressi pärandi avanemise päevast arvates. [RT I, 11.07.2014, 4 - jõust. 01.08.2014]
\n
12. peatükk TAGATIS
\n
§ 120Tagatis
\n
(1)Maksuhalduril on õigus nõuda tagatise esitamist:
\n
1)maksuvõla tasumise ajatamise korral (§ 111);
\n
2)tagastusnõude täitmise pikendamise või peatamise korral (§ 107 lõige 5); [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006] 2^1) haldusakti täitmise peatamise korral (§ 146); [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
3)muudel seadusega ettenähtud juhtudel. (1^1) Maksuhaldur võib nõuda kauba tollijärelevalve all hoidmisel ja selle vabasse ringlusse lubamisel tollivõla tekkimisega seoses tasumisele kuuluvate maksude tagamist. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(2)Tagatist ei nõuta, kui nõue on alla 64 euro. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(3)Tagatist ei nõuta riigi-, valla- ja linnaasutuselt.
\n
(4)Tollivõla tekkimisega seoses tasumisele kuuluvate tollimaksust erinevate maksude tasumise tagamiseks nõutava tagatise suuruse määramise ja arvutamise alused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
§ 121Tagatise ulatus
\n
Maksuhaldur määrab, kui suur tagatis tuleb esitada. Maksuhaldur lähtub tagatise ulatuse määramisel tagatava nõude ja võimaliku sundtäitmise kulude suurusest.
\n
§ 122Tagatise liigid
\n
Kui maksuseaduses ei ole sätestatud teisiti, võib isik, kellel tekib tagatise esitamise kohustus, valida järgmiste tagatise liikide vahel:
\n
1)käendus;
\n
2)deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma; [RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
3)riigi, valla või linna kasuks seatud registerpant või hüpoteek.
\n
§ 123Käendus
\n
(1)Käendaja võib olla isik, keda maksuhaldur käendajana aktsepteerib ja kes kohustub maksuhalduri nõudmise korral tasuma käenduslepingus märgitud summa.
\n
(2)Maksuhalduril on õigus jätta käendaja aktsepteerimata, kui:
\n
1)käendajal ei ole maksuvõla tagamiseks piisavalt vara;
\n
2)summa, mille ulatuses tagatis esitatakse, ei ole maksuhalduri arvates piisav;
\n
3)käendaja senise tegevuse, majandusliku seisundi või maine põhjal on küllaldane alus kahelda tema antava tagatise usaldusväärsuses.
\n
§ 124Pant
\n
(1)Pant seatakse asjaõigusseaduses või kommertspandiseaduses sätestatud korras.
\n
(2)Riigi nimel kirjutab pandilepingule alla riiklike maksude maksuhalduri juht, juhi asetäitja või juhi volitatud isik. Valla või linna nimel kirjutab pandilepingule alla kohalike maksude maksuhalduri juht, tema asetäitja või juhi volitatud isik.
\n
(3)Maksuhalduril on õigus jätta tagatiseks esitatav pant aktsepteerimata, kui pandi eseme väärtus ei ole maksuhalduri arvates võla tagamiseks piisav või pandi ese ei ole lihtsalt realiseeritav või toob kaasa üleliigseid halduskulusid.
\n
(4)Kui pandi eseme väärtuse vähenemise tagajärjel sellest nõude tagamiseks enam ei piisa, on maksukohustuslane kohustatud esitama täiendava tagatise.
\n
§ 125Tagatise asendamine
\n
(1)Tagatise esitanud isikul on õigus asendada see käesolevas seaduses või maksuseaduses lubatud teise tagatisega.
\n
(2)Maksuhalduril on õigus nõuda tagatise asendamist, kui tagatise väärtus on vähenenud, tagatis ei ole enam piisav tekkinud või tekkida võiva maksuvõla tagamiseks.
\n
(3)Maksuhalduril on õigus jätta asendustagatis aktsepteerimata, kui see ei ole võla tagamiseks piisav või usaldusväärne.
\n
§ 126Tagatise vabastamine
\n
(1)Kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti, vabastab maksuhaldur tagatise, kui:
\n
1)nõuet, mille tagamiseks tagatis esitati, ei teki;
\n
2)nõue, mille tagamiseks tagatis esitati, on lõppenud;
\n
3)nõue, mille tagamiseks tagatis esitati, on kehtetuks tunnistatud või tühistatud.
\n
(2)Tagatise vabastamisest teatatakse käendajale 10 päeva jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolu ilmnemisest. Registerpandi- või hüpoteegikanne kustutatakse seadusega sätestatud korras.
\n
(3)Selleks määratud kontole makstud tagatissumma tagastatakse kümne päeva jooksul vastava taotluse esitamisest arvates, välja arvatud juhul, kui õigusaktis on ette nähtud teisiti. Kui isik ei ole esitanud ühe aasta jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolude ilmnemisest arvates taotlust tagatissumma tagastamiseks, kannab maksuhaldur tagatissumma isiku ettemaksukontole. [RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(4)Maksukohustuslane võib taotleda tagatise tagastamata jätmist ning selle kasutamist teiste maksuhalduri ees tekkinud või tekkivate nõuete tagamiseks. [RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 127Tagatise kasutamine
\n
(1)Nõude pööramiseks käendaja vastu teatatakse käendajale käendatava poolt täitmata jäetud kohustusest. Kui käendaja ei ole asunud käendatava võlga tasuma 30 päeva jooksul maksuhalduri teate kättesaamise päevast alates, nõuab maksuhaldur võla sisse käesoleva seaduse 13. peatükis sätestatud korras. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(2)Selleks määratud kontole makstud tagatissumma arvestatakse tagatava nõude täitmatajätmise korral selle katteks. Kui tagatis on esitatud mitme nõude katteks, kohaldatakse nõuete rahuldamise järjekorrale käesoleva seaduse § 128 lõikes 5 sätestatut. [RT I, 13.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(3)Pandiga tagatud nõude täitmatajätmise korral on maksuhalduril õigus realiseerida tagatis täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras.
\n
13. peatükk SUNDTÄITMINE
\n
1. jagu Maksuvõla sundtäitmine
\n
§ 128Sundtäitmine
\n
(1)Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras.
\n
(2)Maksuvõla sundtäitmine on lubatud, kui:
\n
1)kohustuse täitmise tähtpäev on saabunud ning nõue on sissenõutav;
\n
2)nõuet sisaldav haldusakt on maksukohustuslasele seadusega ettenähtud korras teatavaks tehtud;
\n
3)maksuvõlg ei ole ajatatud;
\n
4)maksuvõlg ei ole aegunud, kustutatud või muul alusel lõppenud;
\n
5)haldusakti täitmist ei ole peatatud.
\n
(3)Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluva maksusumma sundtäitmine on lubatud alles pärast seda, kui maksukohustuslasele on antud vähemalt üks kord tähtaeg maksuvõla tasumiseks koos hoiatusega kohustuse tähtajal täitmatajätmise tagajärgede kohta (§ 129). [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
(4)Maksuhaldur võib sisse nõuda ka:
\n
1)käesolevast seadusest tulenevad rahalised kohustused, sealhulgas asendustäitmise kulud, sunniraha ja tõlgi, eksperdi või kolmanda isiku kohustuste täitmise kulud, mille aluseks olev haldusakt on maksukohustuslasele teatavaks tehtud;
\n
2)otsusega, mille täitmisele pööraja on väärteomenetluse seadustiku § 54^10 lõike 2^1 või § 202 lõike 1 kohaselt Maksu- ja Tolliamet, määratud mõjutustrahvi või rahatrahvi ning muud sellest otsusest tulenevad menetluskulud; [RT I, 22.12.2021, 1 - jõust. 01.03.2022]
\n
3)kriminaalmenetluses jõustunud kohtulahendist tulenevad kohustused, mille sissenõudjaks on Maksu- ja Tolliamet; [RT I, 06.01.2016, 5 - jõust. 01.01.2017]
\n
4)käesoleva seaduse § 42 kohaselt lepingu alusel võetud kohustused ja tagatisega tagatud, kuid tähtajaks täitmata rahalised kohustused; [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019]
\n
5)täitekulud, mis kaasnevad enne maksuseadusest tuleneva rahalise nõude esitamist või kohustuse määramist käesoleva seaduse § 136^1 lõike 1^1 punktides 1 ja 2 nimetatud toimingute tegemisega. [RT I, 07.12.2018, 1 - jõust. 01.01.2019] (4^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud rahalise kohustuse sundtäitmisel kohaldatakse käesolevas seaduses maksuvõla sundtäitmise kohta sätestatut. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.02.2014]
\n
(5)Maksuhaldur nõuab esmajärjekorras sisse maksusumma, seejärel intressi. Kui koos maksuvõlaga sundtäidetakse ka muid käesolevast seadusest tulenevaid rahalisi kohustusi, nõutakse võlad sisse käesoleva seaduse § 105 lõikes 6 sätestatud järjekorras. Kui sundtäitmise tulemusel saadud rahast ei piisa kõigi maksunõuete rahuldamiseks, arvestatakse sundtäitmise tulemusel laekunud summad erinevate maksude katteks käesoleva seaduse § 105 lõikes 6 sätestatud järjekorras. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009] (5^1) [Kehtetu - RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
(6)Kui kohtutäituri teostatud sundtäitmise tulemusena saadud rahast ei piisa kõigi nõuete rahuldamiseks, arvestatakse laekunud summad esmalt täitekulude ja kohtutäituri tasu katteks, seejärel rahuldatakse nõuded käesoleva seaduse § 105 lõikes 6 sätestatud järjekorras. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
(7)Riikliku maksu haldur võib sundkorras sisse nõuda valla- või linnaasutuste riikliku maksu võlga. Riigiasutuse maksuvõla korral pöördutakse asja lahendamiseks riigiasutuse üle teenistuslikku järelevalvet teostava haldusorgani poole.
\n
(8)Maksuhalduril on õigus loobuda sundtäitmisest, kui sundtäitmisega seotud kulud ületavad sissenõutava summa või summa sissenõudmine on maksukohustuslase maksejõuetuse tõttu lootusetu ning pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamine ei ole otstarbekas. [RT I, 20.06.2022, 1 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 129Sundtäitmise hoiatus
\n
(1)Maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 10 päeva jooksul korralduse saamise päevast arvates.
\n
(2)Maksuhalduril on õigus anda maksukohustuslasele korraldus tasuda maksuvõlg 48 tunni jooksul korralduse kättetoimetamisest arvates, kui maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et võla sissenõudmisega viivitamise korral muutub võla sissenõudmine võimatuks.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 või 2 alusel tehtud korraldusesse märgitakse lisaks käesoleva seaduse §-s 46 sätestatule hoiatus sundtäitmise algatamise kohta, kui kohustust ei täideta tähtaegselt.
\n
(4)Kui maksuvõla tasumise eest vastutab solidaarselt mitu isikut, võib maksuhaldur anda neile ühise korralduse.
\n
§ 130Maksuhalduri täitetoimingud
\n
(1)Kui kohustatud isik ei ole rahalist kohustust täitnud maksuhalduri haldusaktis või käesoleva seaduse § 128 lõike 4 punktis 2 või 3 nimetatud lahendis määratud tähtaja jooksul, alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus: [RT I, 23.03.2017, 1 - jõust. 01.04.2017]
\n
1)taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta;
\n
2)taotleda kinnisasjale, laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile hüpoteegi seadmist asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt;
\n
3)pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras;
\n
4)arestida muud varalised õigused, millele ei saa sissenõuet pöörata käesoleva lõike punkti 3 alusel, samuti taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse;
\n
5)anda korraldus väärtpaberite või väärtpaberikonto blokeerimiseks vastavalt väärtpaberite registri pidamise seaduses sätestatule. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] (1^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud toimingute tegemiseks esitab maksuhaldur taotluse või korralduse või edastab korralduse täitmisregistri kaudu. [RT I, 09.04.2021, 1 - jõust. 01.01.2024]