(3)Kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Sõltumata menetluse tulemusest ei vabane menetlusabi saaja nende menetluskulude kandmise kohustusest, mille tekkimise on ta ise põhjustanud oma menetlusõiguste kuritarvitamise, kohtu eksitamise või menetluse tahtliku venitamisega.
\n
§ 119Määruskaebus menetlusabi määruse peale
\n
(1)Halduskohtu või ringkonnakohtu menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale ja kummagi määruse muutmise või tühistamise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või riigi õigusabi seaduse § 15 lõikes 8 sätestatud juhul advokatuur esitada määruskaebuse. Määruskaebust ei saa esitada riigilõivust täieliku või osalise vabastamise määruse peale osas, mis puudutab riigilõivust vabastamist. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.
\n
3. osa Menetlus halduskohtus
\n
13. peatükk Kaebuse menetlusse võtmine ja eelmenetlus
\n
§ 120Toimingud kaebuse menetlusse võtmisel
\n
(1)Kaebuse saanud alluvusjärgne kohus:
\n
1)selgitab asjas välja vaidluse eseme;
\n
2)selgitab asjas välja pooled ja nende esindajad;
\n
3)kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ja taotlused ning teeb vajaduse korral kaebajale ettepaneku kaebust muuta;
\n
4)määrab kaebajale vajaduse korral esindaja;
\n
5)lahendab menetlusabi taotluse;
\n
6)otsustab esialgse õiguskaitse kohaldamise, kui see on vajalik enne eelmenetlust;
\n
7)kaasab menetlusse kolmandad isikud, kelle seisukoht on vaja välja selgitada enne eelmenetlust, ning võimaluse korral ülejäänud kolmandad isikud;
\n
8)kontrollib, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
\n
(2)Kui ei esine alust kaebuse tagastamiseks ega käiguta jätmiseks, võtab kohus kaebuse määrusega menetlusse.
\n
(3)Kui kohus leiab, et kaebuses on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, andes puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saates määruse viivitamata täitmiseks. Kaebust ei saa kõrvaldatavate puuduste korral tagastada enne kõrvaldamiseks antud tähtaja möödumist.
\n
(4)Kohus võib vajaduse korral küsida vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks ja menetlusosalised ära kuulata.
\n
§ 121Kaebuse tagastamine
\n
(1)Kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui:
\n
1)vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses;
\n
2)kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist;
\n
3)kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses;
\n
4)kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast;
\n
5)teise isiku nimel kaebuse esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõigust;
\n
6)kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime ja seaduslik esindaja ei kiida kaebust kohtu poolt määratud tähtaja jooksul heaks.
\n
(2)Kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui:
\n
1)kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus; [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
2)kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki; [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 2^1) kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline; [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] 2^2) kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne; [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
3)kaebuses märgitud aadressil, elektronposti aadressil ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtudokumente ka korduval katsel kätte toimetada, kaebaja ei ole teatanud kohtule oma aadressi muutumisest ning dokumendi kättetoimetamata jätmine takistab asja lahendamist.
\n
(3)Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda. Kui kohus leiab kaebuse tagastamisel, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras.
\n
(4)Kaebuse tagastamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
\n
§ 122Eelmenetluse toimingud
\n
(1)Pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub eelmenetlus, mille käigus kohus valmistab asja ette ja teeb omalt poolt kõik vajaliku, et asja saaks katkestamatult vaadata läbi ühel kohtuistungil või kirjalikus menetluses või lihtmenetluses mõistliku aja jooksul.
\n
(2)Eelkõige teeb kohus eelmenetluses järgmised toimingud:
\n
1)kontrollib, kas vaidluse ese ja menetlusosalised on kaebuse menetlusse võtmisel õigesti välja selgitatud, ning kaasab vajaduse korral täiendavad menetlusosalised või kõrvaldab ebaõigesti kaasatud menetlusosalised menetlusest;
\n
2)kontrollib, kas kaebus on menetlusse võetud õigesti;
\n
3)toimetab kaebuse teistele menetlusosalistele kätte;
\n
4)nõuab vastustajalt ja kaasatud haldusorganilt kaebusele kirjalikku vastust ja selgitab kolmanda isiku õigust esitada kaebusele vastus;
\n
5)nõuab vastustajalt välja vaidlustatud haldusakti, kui seda ei ole kohtule esitatud, ning haldusmenetluse toimiku või haldusmenetluses kogutud dokumendid;
\n
6)määrab vastuste ja tõendite esitamise või nende kogumise taotlemise tähtaja;
\n
7)annab vajaduse korral menetlusosalistele tähtaja oma väidete täiendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks ning kogub vajaduse korral tõendeid omal algatusel;
\n
8)selgitab välja menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes;
\n
9)selgitab välja, kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga või muul viisil kokkuleppel;
\n
10)määrab kindlaks asja läbivaatamise vormi ja kohtukoosseisu, selgitades vajaduse korral täiendavalt välja menetlusosaliste seisukohad nendes küsimustes;
\n
11)teeb menetlusosalistele teatavaks asja kohtus läbivaatamise aja ja koha või asja kirjalikus menetluses läbivaatamise üksikasjad vastavalt käesoleva seadustiku §-le 132.
\n
(3)Eelmenetluse ülesannete täitmiseks võib kohus korraldada eelistungi, nõuda menetlusosalistelt selgitusi ja neid küsitleda.
\n
§ 123Vastus kaebusele
\n
(1)Vastustaja peab vastuses kaebusele muu hulgas märkima:
\n
1)kas kaebus on tema hinnangul õigesti menetlusse võetud või on alust jätta kaebus läbi vaatamata või menetlus lõpetada;
\n
2)kas vastustaja on kindlaks tehtud õigesti;
\n
3)kas ta nõustub kaebusega või vaidleb sellele vastu;
\n
4)kõik oma taotlused ja väited ning tõendid faktiliste väidete tõendamiseks;
\n
5)kuidas tuleks jaotada menetluskulud;
\n
6)kas ta on nõus kirjaliku menetlusega või lihtmenetlusega või soovib asja läbivaatamist kohtuistungil;
\n
7)kas tema arvates on võimalik asi lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel.
\n
(2)Kui kolmas isik esitab kaebusele vastuse, peab ta selles muu hulgas teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 3–7 nimetatud andmed.
\n
(3)Kaasatud haldusorgan peab vastuses kaebusele muu hulgas teatama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–4 nimetatud andmed.
\n
(4)Vastuses tuleb esitada ka esindaja andmed, kui vastuse esitajal on esindaja.
\n
(5)Kohus võib nõuda kaebajalt kaebusele esitatud vastuse kohta kirjalikku arvamust, kui see on vajalik asja kiiremaks või õigemaks lahendamiseks.
\n
§ 124Kaebetähtaja kontrollimine
\n
(1)Kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)Kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
\n
(3)Tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
\n
(4)Kui menetlusosaline taotleb kohtult asja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu, teeb kohus taotluse kohta põhjendatud määruse. Määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
\n
§ 125Eelmenetluse lõpp
\n
(1)Eelmenetlus lõpeb:
\n
1)kohtuistungi avamisega;
\n
2)kirjalikus menetluses või lihtmenetluses kohtu poolt määratud menetlusdokumentide esitamise tähtaja lõppemisega;
\n
3)asja määramisega läbivaatamiseks lepitusmenetluses.
\n
(2)Kui lihtmenetluses ei määra kohus tähtaega menetlusdokumentide esitamiseks ega korralda istungit, lõpeb eelmenetlus kohtuotsuse teatavakstegemise aja teatamisega.
\n
14. peatükk Asja läbivaatamine
\n
1. jagu Üldsätted
\n
§ 126Asja läbivaatamise vorm ja tähtaeg
\n
(1)Pärast eelmenetlust vaadatakse asi läbi kohtuistungil või seaduses sätestatud juhtudel kirjalikus menetluses, lihtmenetluses või lepitusmenetluses.
\n
(2)Kui seaduses ei ole sätestatud tähtaega, vaatab kohus asja läbi mõistliku aja jooksul.
\n
(3)Rahvusvahelise kaitse asja ja ajutise konkurentsijärelevalvemeetme peale esitatud kaebuse vaatab kohus läbi eelisjärjekorras. Rahvusvahelise kaitse asja vaatab kohus läbi välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud tähtajal. [RT I, 03.06.2026, 1 - jõust. 12.06.2026]
\n
(4)Ehitusseadustiku § 115 lõigete 1 ja 1^1 tähenduses riigikaitselise ehitisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine, seotud asja vaatab kohus läbi eelisjärjekorras, kuid mitte pikema aja kui nelja kuu jooksul. Põhjendatud juhul võib kohus asja läbivaatamise tähtaega pikendada üldjuhul kuni kahe kuu võrra. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026, kehtib kuni 31.12.2032]
\n
2. jagu Kohtuistung
\n
§ 127Kohtuistungi määramine ja kohtuistungile kutsumine
\n
(1)Kohtuistungi aeg määratakse viivitamata pärast seda, kui asi on eelmenetluses piisava põhjalikkusega ette valmistatud.
\n
(2)Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, peab ajavahemik vastustajale ja kolmandale isikule kaebuse kättetoimetamise ning kohtuistungi vahel olema vähemalt 30 päeva.
\n
(3)Kohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaega lühendada, kui see on vajalik asja läbivaatamiseks seaduses sätestatud tähtaja jooksul.
\n
(4)Kui kohus korraldas eelistungi ja asjas tähtsust omavad asjaolud on välja selgitatud, võib kohus pidada asja arutamise istungi eelistungi jätkuna ja lahendada asja sisuliselt. Kui asja arutamist ei lõpetata eelistungil, teeb kohus toimingud, mis on veel vajalikud põhiistungi ettevalmistamiseks, ja määrab põhiistungi aja.
\n
(5)Kohus võib kohustada menetlusosalist kohtuistungile isiklikult ilmuma.
\n
(6)Haldusasjas kohtuistungi määramise, menetlusosaliste kohtuistungile kutsumise ja kohtuistungi pidamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 341–346 sätestatut.
\n
(7)Kohtuistungi aeg avaldatakse viivitamata pärast selle määramist kohtu veebilehel, märkides haldusasja numbri, menetlusosaliste nimed ja haldusasja üldise kirjelduse. Kinnise istungi kohta avaldatakse üksnes selle toimumise aeg, haldusasja number ja märge, et kohtuistung on kinnine. Kohtuistungi toimumise aeg eemaldatakse kohtu veebilehelt 30 päeva möödumisel kohtuistungi toimumisest.
\n
§ 128Kohtuistungi aja muutmine ja asja arutamise edasilükkamine
\n
(1)Mõjuval põhjusel võib kohus kohtuistungi aja tühistada või seda muuta, samuti asja arutamise edasi lükata.
\n
(2)Menetlusosalise istungilt puudumine on asja arutamise edasilükkamise aluseks üksnes käesoleva seadustiku §-s 143 sätestatud tingimustel.
\n
(3)Kohtuistungi aja tühistamise või asja arutamise edasilükkamise korral määrab kohus võimaluse korral kohe uue istungi aja. Uus istung korraldatakse menetlusosaliste arvamust mõistlikult arvestades võimalikult kiiresti.
\n
(4)Asja arutamise edasilükkamise korral võib kohus ära kuulata istungile ilmunud menetlusosaliste seletused, tunnistaja ütlused ja eksperdi arvamuse. Kui nende isikute ärakuulamisega on lahutamatult seotud muude tõendite uurimine või mõni muu toiming, tehakse ka see toiming.
\n
(5)Kui asja arutamine lükatakse poole või kolmanda isiku nõusolekuta edasi kauemaks kui kolm kuud, võib pool või kolmas isik esitada määruse peale määruskaebuse, kui ta leiab, et asja arutamine on edasi lükatud põhjendamatult pikaks ajaks. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.
\n
§ 129Kohtuistungi kord
\n
(1)Kohtuistungil vaadatakse asi läbi järgmises korras:
\n
1)kaebaja teatab, kas ta jääb kaebuse juurde;
\n
2)menetlusosalised esitavad eelmenetluses esitamata tõendid, kui kohus seda lubab;
\n
3)teised menetlusosalised teatavad, kas nad nõustuvad kaebusega või vaidlevad sellele vastu;
\n
4)menetlusosalised annavad seletused, põhjendades oma seisukohti ja esitades oma vastuväited vastaspoole omade kohta;
\n
5)kohus uurib kogutud tõendeid ja kuulab üle tunnistajad;
\n
6)kohus arutab menetlusosalistega läbi asja lahendamiseks olulised faktilised, õigus- ja menetlusküsimused;
\n
7)menetlusosalised saavad sõna kohtuvaidluseks.
\n
(2)Kohtuistung toimub kohtumajas, mis asub kõige lähemal kohale, mille järgi määratakse kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi mujal. [RT I, 01.03.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
(3)Kohtuistungi suhtes kohaldatakse ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 347–351 ja 400–402.
\n
§ 130Asja arutamise uuendamine
\n
Kohus uuendab asja arutamise määrusega:
\n
1)kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada;
\n
2)kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist peab kohus asja õigeks lahendamiseks vajalikuks koguda või uurida täiendavaid tõendeid või arutada menetlusosalistega asjaolusid;
\n
3)poole või kolmanda isiku kohtustungilt mõjuval põhjusel puudumise korral vastavalt käesoleva seadustiku §-le 146.
\n
3. jagu Kirjalik menetlus
\n
§ 131Kirjaliku menetluse eeldused
\n
(1)Kohus võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning:
\n
1)kõik pooled ja kolmandad isikud on nõustunud asja arutamisega kirjalikus menetluses või
\n
2)menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused.
\n
(2)Kui pool või kolmas isik on kohtule vastanud, kuid ei ole teatanud, et ta on nõus kirjaliku menetlusega, eeldatakse, et ta soovib asja läbivaatamist kohtuistungil. Menetlusosaline võib nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel.
\n
(3)Kui pool või kolmas isik ei ole kohtule vastanud, vastamise tähtaeg on möödunud ning vastamise tähtaeg on menetlusosalisele nõuetekohaselt teatavaks tehtud, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega.
\n
(4)Olenemata menetlusosaliste nõusolekust või asja määramisest läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, võib kohus kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks kohtuistungil.
\n
(5)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, ent kohus peab vajalikuks uurida mõnd asjas tähtsust omavat küsimust istungil, võib kohus piirata istungil arutatavate küsimuste ringi, piirdudes ülejäänud osas kirjalike seisukohtadega.
\n
(6)Kui kohus jätab käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel rahuldamata menetlusosalise taotluse asja läbivaatamiseks istungil, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse.
\n
§ 132Korraldav määrus
\n
(1)Kirjaliku menetluse puhul määrab kohus eelmenetluses tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja. Vajaduse korral võib otsuse avalikult teatavakstegemise aja määrata ka hiljem.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määrus tehakse menetlusosalistele teatavaks ning selles tuleb märkida ka asja lahendav kohtukoosseis.
\n
4. jagu Lihtmenetlus
\n
§ 133Lihtmenetluse eeldused
\n
(1)Kohus võib asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Varaliselt hinnatava hüve korral on õiguste riive väheintensiivne eelkõige juhul, kui hüve väärtus ei ületa 1000 eurot. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)Kohus võib asja lihtmenetluses läbi vaadata ka juhul, kui pooled ja kolmandad isikud on sellega sõnaselgelt nõustunud. Menetlusosaline võib nõusoleku asja läbivaatamiseks lihtmenetluses tagasi võtta üksnes menetlusolukorra olulisel muutumisel.
\n
(3)Olenemata õiguste rikkumise vähesest intensiivsusest, menetlusosaliste nõusolekust või asja määramisest läbivaatamiseks lihtmenetluses, võib kohus kuni otsuse tegemiseni määrata asja läbivaatamiseks käesoleva peatüki 2. või 3. jaos sätestatud korras. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(4)Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt asja läbi vaadata lihtsustatud korras, kui erakorralisest või sõjaseisukorrast tulenev vajadus asja kiireks läbivaatamiseks kaalub üles kaebusega kaitstava õiguse riive. [RT I, 11.03.2023, 3 - jõust. 21.03.2023]
\n
§ 134Lihtmenetluse korraldamine
\n
(1)Lihtmenetluses järgib kohus üksnes halduskohtumenetluse olulisi põhimõtteid, tagab menetlusosaliste põhiõiguste ja -vabaduste, samuti oluliste menetlusõiguste järgimise ning kuulab menetlusosalise tema taotlusel ära.
\n
(2)Kui see aitab kaasa asja kiiremale lahendamisele, võib kohus lihtmenetluses muu hulgas:
\n
1)protokollida menetlustoiminguid üksnes ulatuses, milles kohus peab seda vajalikuks;
\n
2)loobuda protokolli parandamise taotluse kohta teiste menetlusosaliste seisukoha küsimisest;
\n
3)määrata tähtaja seaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud kohtulahendi peale edasikaebamise tähtaeg;
\n
4)kalduda kõrvale vorminõuetest tõendite esitamisel ja kogumisel ning kasutada tõendina ka teavet, mis ei ole seaduses sätestatud menetlusvormis, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all, samuti kuulata tunnistaja ütlusi või menetlusosalise seletusi menetluskonverentsi korras telefoni teel;
\n
5)kalduda kõrvale menetlusdokumentide kättetoimetamise ja menetlusosaliste poolt esitatavate dokumentide vorminõuete kohta seaduses sätestatust, välja arvatud kaebuse kättetoimetamine vastustajale ja kolmandale isikule;
\n
6)loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist;
\n
7)teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata käesoleva seadustiku §-s 169 sätestatud tingimustel.
\n
(3)Lihtmenetluses ei või kohus kalduda kõrvale käesoleva seadustiku peatükkide 1–4, 10–13, 16 ja 17 sätetest, kui seadus ei sätesta teisiti.
\n
§ 135Ärakuulamine
\n
(1)Menetlusosalise ärakuulamiseks ei pea lihtmenetluses korraldama kohtuistungit.
\n
(2)Kui lihtmenetluses ei korraldata ärakuulamiseks kohtuistungit, ei pea ärakuulamine toimuma teiste menetlusosaliste juuresolekul ning enne kohtuotsuse tegemist ei pea kohus teistele menetlusosalistele tutvustama ärakuulamisel esitatut.
\n
(3)Kohus võib lihtmenetluses menetlusosalise seletuse ära kuulata muu hulgas telefoni teel või lugeda ärakuulamisel piisavaks isiku kirjaliku või elektroonilise seisukoha, kui kohtul ei ole kahtlust seletuse andja isikus ning kohtu arvates on sel viisil võimalik isikult saadavaid andmeid ja seisukohti piisavalt hinnata.
\n
(4)Isiku ärakuulamine ja sellega seonduvad olulised asjaolud tuleb märkida kohtuotsuses.
\n
§ 136Korraldav määrus
\n
Asja läbivaatamise kohta lihtmenetluses teeb kohus määruse, milles ühtlasi tehakse teatavaks kohtu koosseis ja selgitatakse menetlusosalise õigust olla kohtu poolt ära kuulatud. Kohus võib lihtmenetluses määrata tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada täiendavaid menetlusdokumente.
\n
5. jagu Lepitusmenetlus
\n
§ 137Lepitusmenetluse eeldused
\n
(1)Kõigi poolte ja kolmandate isikute nõusolekul võib kohus viia läbi lepitusmenetluse, mille raames menetlusosalised lahendavad kohtuniku abiga vaidluse läbirääkimistel.
\n
(2)Lepitusmenetluse läbiviimiseks teeb kohus pärast poolte ja kolmandate isikute nõusoleku saamist määruse, millega ta ühtlasi peatab haldusasja menetluse lepitusmenetluse läbiviimise ajaks.
\n
§ 138Lepitusmenetluse korraldamine
\n
(1)Lepitusmenetluses kohaldatakse lihtmenetluse sätteid, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Kohus selgitab lepitusmenetluses välja, kas sellesse on otstarbekas kaasata peale menetlusosaliste ka menetlusväliseid isikuid. Kaasamine otsustatakse määrusega.
\n
(3)Pärast lepitusmenetluse ettevalmistamist kutsub kohus menetlusosalised ja lepitusmenetlusse kaasatud menetlusvälised isikud läbirääkimistele, püüdes tagada menetlusosaliste isikliku kohaloleku. Läbirääkimised toimuvad suuliselt.
\n
(4)Läbirääkimistel kohus:
\n
1)selgitab lepitusmenetluse korda ja eesmärki ning menetlusosaliste õigusi;
\n
2)kuulab ära menetlusosaliste seisukohad;
\n
3)selgitab võimalikult täpselt välja menetlusosaliste huvid ja nende kaitsmise võimalused seoses vaidluse esemega;
\n
4)arutab menetlusosalistega võimalusi vaidluse lahendamiseks kompromissiga.
\n
(5)Lepitusmenetluse läbiviimiseks määratakse teine kohtukoosseis.
\n
(6)Läbirääkimiste sisu ei protokollita ega salvestata. Läbirääkimiste sisu kohta käivat teavet ei saa koguda tõendina haldusasjas, milles korraldati lepitusmenetlus.
\n
§ 139Läbirääkimistele ilmumata jäämine
\n
(1)Kui menetlusosaline ei ilmu läbirääkimistele, lükkab kohus läbirääkimised edasi või uuendab haldusasjas menetluse vastavalt käesoleva seadustiku § 140 lõike 1 punktile 3.
\n
(2)Läbirääkimiste edasilükkamisel võib kohus läbirääkimistele ilmunud menetlusosalised ära kuulata.
\n
§ 140Lepitusmenetluse lõpetamine
\n
(1)Lepitusmenetlus lõpeb:
\n
1)kompromissi kinnitamise ja haldusasjas menetluse lõpetamisega;
\n
2)haldusasjas menetluse uuendamisega ilma kompromissile jõudmata, kui seda taotleb mõni menetlusosalistest;
\n
3)haldusasjas menetluse uuendamisega ilma kompromissile jõudmata, kui kohus ei pea kompromissile jõudmist mõistliku aja jooksul tõenäoliseks või lepitusmenetlust muul põhjusel otstarbekaks.
\n
(2)Menetluse uuendamise korral jätkab asja lahendamist algne kohtukoosseis.
\n
(3)Menetluse uuendamise korral ei saa menetlusosaline tugineda teise menetlusosalise poolt lepitusmenetluses tehtud avaldusele ega omaksvõtule.
\n
§ 141Lepitusmenetluse kulud
\n
Menetlusosalise poolt lepitusmenetluses kantud kulud jäävad tema enda kanda, kui kompromissis ei lepita kokku teisiti.
\n
15. peatükk Kohtule vastamata jätmise ja kohtuistungilt puudumise tagajärjed
\n
§ 142Kohtule vastamata jätmine
\n
(1)Kohtule tähtaegselt vastamata jätmine ei takista asja lahendamist, kui menetlusosalisele on vastamise tähtaeg nõuetekohaselt teatavaks tehtud.
\n
(2)Kui menetlusosaline taotleb vastamiseks menetlusabi või kui tähtaegset vastamist takistab mõjuv põhjus, võib menetlusosaline taotleda tähtaja pikendamist.
\n
§ 143Kohtuistungilt puudumine
\n
(1)Poole või kolmanda isiku kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui talle on asja arutamise aeg ja koht nõuetekohaselt teatavaks tehtud ning ta ei ole eelnevalt kohtule teatanud mõjuvast põhjusest ilmumata jätmisel või ei ole seda põhistanud. Vastasel korral lükatakse asja arutamine edasi.
\n
(2)Kohus võib vaadata asja läbi poole või kolmanda isiku osavõtuta sõltumata mõjuvast põhjusest, kui asja arutamine on tema kohtuistungilt puudumise tõttu juba korra edasi lükatud ning pool või kolmas isik on saanud võimaluse esitada avaldused, väited ja tõendid kõigi asjas tähtsust omavate küsimuste kohta.
\n
(3)Kohus võib vaadata asja läbi menetlusosalise osavõtuta sõltumata mõjuvast põhjusest, kui asja arutamise edasilükkamine kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul. Sellisel juhul peab kohus tegema kõik võimaliku, et selgitataks välja asjaolud, mis omavad tähtsust selle menetlusosalise õiguste kaitse seisukohast.
\n
(4)Kohus ei lükka asja arutamist edasi põhjusel, et menetlusosaline ei saa isiklikult kohtuistungil osaleda, kui istungil on tema esindaja ja kohus ei pea menetlusosalise isiklikku istungile ilmumist vajalikuks.
\n
(5)Kui kohtuistungile ei ilmu kaasatud haldusorgan, teeb kohus otsuse ilma temata, kui see on kohtu hinnangul võimalik. Vastasel korral lükatakse asja arutamine edasi.
\n
§ 144Kaebuse läbi vaatamata jätmine
\n
(1)Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui kaebaja ei esita kohtu poolt nõutud tõendit, selgitust või vastust või kui kaebaja jätab kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kõrvaldamata sellise menetlusdokumendis esineva puuduse, mille täitmata jätmine takistab asja läbivaatamist.
\n
(2)Kohus võib jätta kaebuse läbi vaatamata, kui:
\n
1)kaebaja on taotlenud asjas istungi korraldamist ja kohtuistungile ei ilmu ei kaebaja ega tema esindaja või
\n
2)kohus on kohustanud kaebajat ilmuma istungile isiklikult ja kaebaja ei ilmu kohtuistungile.
\n
§ 145Kaebuse läbi vaatamata jätmise piirangud
\n
Kohus ei jäta käesoleva seadustiku §-s 144 sätestatud juhul kaebust läbi vaatamata, kui:
\n
1)vastustajal või kolmandal isikul on mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist ja asja on võimalik lahendada kaebajalt nõutud tõendi, selgituse või vastuseta või tema osavõtuta;
\n
2)kaebajale ei ole kohtu korraldus tõendi, selgituse või vastuse esitamiseks nõuetekohaselt teatavaks tehtud või kaebajat ei kutsutud nõuetekohaselt kohtusse;
\n
3)kaebajat ei ole hoiatatud kohtule vastamata jätmise või istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest;
\n
4)kaebaja on enne vastamiseks antud tähtaja möödumist või enne kohtuistungit kohtule teatanud vastamata või istungile ilmumata jäämise mõjuvast põhjusest ja seda põhistanud või
\n
5)vastustaja on võtnud kaebuse õigeks.
\n
§ 146Menetluse uuendamine ja taastamine
\n
(1)Kui käesoleva seadustiku § 143 lõikes 1 sätestatud juhul lõpetati kohtuistungil asja sisuline arutamine, uuendab kohus asja arutamise määrusega, kui istungilt puudunud pool või kolmas isik taotleb seda enne otsuse või muu menetlust lõpetava lahendi tegemist ning tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada.
\n
(2)Kui kaebus jäeti käesoleva seadustiku § 144 alusel läbi vaatamata, võib kaebaja 14 päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kättetoimetamisest arvates taotleda, et kohus taastaks asja menetluse, kui tal oli vastamata või istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja ta ei saanud sellest õigel ajal kohtule teatada. Kui kaebuse läbi vaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avalikult, võib menetluse taastamist taotleda 28 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Menetluse taastamise korral jätkub menetlus taastatud osas olukorras, milles see oli enne kaebuse läbi vaatamata jätmist.
\n
(3)Menetluse uuendamiseks või taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtu korraldust vastamiseks või kohtukutset ei ole menetlusosalisele ega tema esindajale allkirja vastu üle antud või elektrooniliselt kätte toimetatud või kui kaebus jäeti läbi vaatamata õigusvastaselt. [RT I, 31.12.2014, 1 - jõust. 10.01.2015]
\n
§ 147Uuendamise ja taastamise piirangud
\n
(1)Menetluse võib jätta taastamata või uuendamata, kui sama menetlusosaline on jätnud korduvalt kohtule tähtaegselt vastamata või on kohtuistungilt korduvalt puudunud muul kui käesoleva seadustiku § 146 lõikes 3 sätestatud põhjusel.
\n
(2)Kui menetlusosaline puudus istungilt muul kui käesoleva seadustiku § 146 lõikes 3 sätestatud põhjusel, võib menetluse jätta uuendamata ka siis, kui see kahjustaks ebaproportsionaalselt avalikku huvi või teiste menetlusosaliste õigust asja arutamisele mõistliku aja jooksul.
\n
§ 148Taotluse lahendamine
\n
(1)Käesoleva seadustiku § 146 lõike 1 või 2 alusel esitatud menetluse uuendamise või taastamise taotlus lahendatakse määrusega. Kohus võib taotluse kohta vabas vormis küsida poolte ja kolmandate isikute seisukohta, kui see on viivitamata võimalik.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruse peale võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule. Menetluse ebaõigele taastamisele ega uuendamisele ei saa tugineda hiljem menetluses tehtud lahendi peale kaevates.
\n
§ 149Menetluses osalemata jätmine ja kohtuistungilt lahkumine
\n
Kohtuistungil menetluses osalemata jätmise ja kohtuistungilt lahkumise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 421.
\n
§ 150Mõjuv põhjus
\n
(1)Mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
\n
(2)Haiguse põhistamiseks, mis takistas kohtule vastamast või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda kohtule vastamise või kohtuistungile ilmumise takistuseks. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimuste suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 422 lõike 2 alusel kehtestatud korda.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tõend või selle puudumine ei välista haiguse või selle puudumise kindlakstegemist muude tõenditega.
\n
16. peatükk Kaebuse läbi vaatamata jätmine ja menetluse lõpetamine
\n
§ 151Kaebuse läbi vaatamata jätmise alused
\n
(1)Kohus jätab määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui:
\n
1)pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 1 sätestatud asjaolud;
\n
2)kaebaja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja;
\n
3)kaebaja ei ole kohtu määratud ajaks tasunud riigilõivu või tasu menetlusdokumendi tõlkimise eest.
\n
(2)Kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui:
\n
1)pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad käesoleva seadustiku § 121 lõikes 2 sätestatud asjaolud;
\n
2)kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi muutumisest;
\n
3)kaebaja ei vasta nõuetekohaselt kohtu nõudele või puudub kohtuistungilt käesoleva seadustiku §-s 144 sätestatud tingimustel.
\n
§ 152Menetluse lõpetamise alused
\n
(1)Kohus lõpetab määrusega menetluse:
\n
1)kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtuotsus või kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta;
\n
2)kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2;
\n
3)kui kohus võtab vastu kaebusest loobumise või kinnitab kompromissi;
\n
4)kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud;
\n
5)poole surma või lõppemise korral, kui õigussuhe, milles vaidlus on tekkinud, ei võimalda õigusjärglust.
\n
(2)Kohus ei lõpeta menetlust käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.
\n
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 153Kaebusest loobumine
\n
(1)Kaebajal on õigus kaebusest loobuda kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kui kaebajal puudub halduskohtumenetluses teovõime, ei võta kohus vastu kaebaja seadusliku esindaja loobumist kaebusest ja määrab talle uue esindaja, kui kaebusest loobumine on ilmselges vastuolus kaebaja huvidega.
\n
(2)Kui kaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist vastustajale ja kolmandatele isikutele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui vastustaja või kolmas isik soovib menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, peab ta seda vastuses taotlema ja esitama kuludokumendid.
\n
§ 154Kompromiss
\n
(1)Pooled võivad kuni kaebuse kohta tehtud lõpliku lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kui kompromiss piirab kolmanda isiku õigusi, peab kompromissiga nõustuma ka kolmas isik. Kohus ei kinnita kompromissi, kui see on õigusvastane, riivab menetlusse kaasamata isiku õigusi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.
\n
(2)Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik.
\n
(3)Kui kompromiss sisaldab tsiviilõiguslikke tingimusi, kohaldatakse selle suhtes täiendavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 430 lõikeid 8 ja 9.
\n
(4)Kohus peab kogu menetluse vältel tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisi menetlusosaliste kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Kohus võib selleks muu hulgas esitada menetlusosalistele kompromissi projekti või kutsuda menetlusosalised isiklikult kohtusse, samuti teha neile ettepaneku vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks või käesoleva seadustiku 14. peatüki 5. jaos sätestatud lepitusmenetluse läbiviimiseks.
\n
§ 155Kaebuse läbi vaatamata jätmise ja menetluse lõpetamise kord
\n
(1)Kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses märgitakse võimaluse korral, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu. Kui kaebajat ei esinda advokaat, selgitab kohus talle enne menetluse lõpetamise määruse tegemist menetluse lõpetamise tagajärgi.
\n
(2)Kui kohus leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata seetõttu, et vaidluse lahendamine kuulub tsiviil-, kriminaal- või väärteoasju lahendava kohtu pädevusse, kuid see kohus on eelnevalt leidnud, et sama vaidluse lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab vaidluse lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras.
\n
(3)Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi. Kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi.
\n
(4)Kaebusest loobumise võtab vastu ja kompromissi kinnitab kohus määrusega, millega ta ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kui kohus ei võta loobumist vastu või ei kinnita kompromissi, teeb ta selle kohta põhjendatud määruse. Enne kaebusest loobumise vastuvõtmist selgitab kohus kaebajale kaebusest loobumise tagajärgi. Enne kompromissi kinnitamist selgitab kohus kaebajale ja kolmandale isikule kompromissi tagajärgi.
\n
(5)Halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kaebus jäetakse läbi vaatamata, millega menetlus lõpetatakse või millega keeldutakse kaebusest loobumise vastuvõtmisest või kompromissi kinnitamisest, võib esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
\n
(6)Kaebuse läbi vaatamata jätmisel ja menetluse lõpetamisel on käesoleva seadustiku §-s 43 sätestatud tagajärjed.
\n
17. peatükk Kohtulahend
\n
1. jagu Kohtuotsus
\n
§ 156Kohtuotsus kui sisuline lahend
\n
(1)Kohtuotsus on kohtumenetluse tulemusena tehtud kohtulahend, millega lahendatakse kaebus sisuliselt.
\n
(2)Kohtuotsuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 435, 441, 446 ja 447 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 2^2 lõikes 2 sätestatut. [RT I, 29.06.2012, 3 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 157Otsuse seaduslikkus ja põhjendatus
\n
(1)Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud.
\n
(2)Kohus võib tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Kui kohus hindab esiletoodud asjaolu otsuses menetlusosalistest erinevalt, peab ta eelnevalt olema juhtinud sellisele võimalusele menetlusosaliste tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht.
\n
(3)Kui asi vaadati läbi kohtuistungil, ei või kohus oma otsust rajada tõendile, mida istungil ei uuritud.
\n
(4)Kui tõendit uuriti ja hinnati eelnevas haldusmenetluses, sealhulgas vaidemenetluses, võib kohus jätta tõendi uuesti uurimata ja hindamata, välja arvatud juhul, kui kaebaja vaidlustab haldusaktis või vaideotsuses tuvastatud asjaolu ning kohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks.
\n
§ 158Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
\n
(1)Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, millised asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas kaebus kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta.
\n
(2)Kui seadus ei sätesta teisiti, teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Haldusakti ja toimingu õiguspärasust hindab kohus haldusakti andmise või toimingu tegemise aja seisuga.
\n
(3)Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest. (3^1) Rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse õiguspärasust hindab halduskohus kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Rahvusvahelise kaitse asjades võib vastustaja enda kaalutlusi rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise kohta kohtumenetluses täiendada. [RT I, 06.04.2016, 1 - jõust. 01.05.2016]
\n
(4)Kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see on vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega.
\n
(5)Kohus määrab otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud.
\n
§ 159Õigeksvõtt
\n
(1)Kui vastustaja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses kaebuse õigeks, rahuldab kohus kaebuse.
\n
(2)Kaebuse õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse.
\n
(3)Kui kaebuse õigeksvõtmine on kohtule esitatud kirjalikus avalduses, lisatakse avaldus toimikusse. Kui vastustaja avaldab kaebuse õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata.
\n
(4)Kohus ei võta õigeksvõttu vastu, kui kolmas isik ei nõustu õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega. Sellisel juhul teeb kohus põhjendatud määruse ja asja lahendamine jätkub üldises korras. Kohus selgitab kolmandale isikule, et õigeksvõetud kaebuse rahuldamisega mittenõustumisel võivad kaebaja menetluskulud jääda käesoleva seadustiku § 108 lõike 5 alusel kolmanda isiku kanda.
\n
§ 160Otsuse sisu
\n
(1)Otsus koosneb sissejuhatusest, resolutsioonist, selgitustest ning kirjeldavast ja põhjendavast osast. (1^1) Otsusele, millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma tulenevalt nõudest, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena, võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n
(2)Kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust vastavalt käesoleva seadustiku § 170 lõikele 2, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(3)Kirjeldava ja põhjendava osata otsust ei või teha, kui mõni menetlusosalistest on menetluse ajal taotlenud, et otsus tehtaks koos kirjeldava ja põhjendava osaga.
\n
§ 161Otsuse sissejuhatus
\n
Otsuse sissejuhatuses märgitakse:
\n
1)et otsus tehakse Eesti Vabariigi nimel;
\n
2)otsuse teinud kohtu nimetus;
\n
3)otsuse teinud kohtukoosseis;
\n
4)otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht;
\n
5)haldusasja number;
\n
6)vaidluse eseme üldine kirjeldus;
\n
7)menetlusosaliste ja nende esindajate nimed;
\n
8)viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses või lihtmenetluses.
\n
§ 162Otsuse resolutsioon
\n
(1)Otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused.
\n
(2)Kui kohus jätab haldusasjas seaduse või muu õigustloova akti kohaldamata selle vastuolu tõttu põhiseadusega või Euroopa Liidu õigusega, tehakse selle kohta märge resolutsioonis.
\n
(3)Vajaduse korral määrab kohus otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tingimused ja esialgse õiguskaitsega seotud küsimused.
\n
(4)Resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta. Resolutsioon peab olema selgelt eristatav otsuse muudest osadest.
\n
§ 163Otsuse selgitused
\n
Resolutsiooni juures esitatakse kohtu selgitused. Otsuse selgitustes märgitakse otsuse edasikaebamise kord ja tähtajad, sealhulgas kohus, kuhu edasikaebuse saab esitada, samuti muud seaduses sätestatud selgitused.
\n
§ 164Otsuse kirjeldav osa
\n
Otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues haldusasja ja senise menetluse kirjeldus, kaebuses esitatud nõuded ja menetlusosaliste poolt nende kohta esitatud väited ja vastuväited.
\n
§ 165Otsuse põhjendav osa
\n
(1)Otsuse põhjendavas osas märgitakse:
\n
1)kohtulikul uurimisel tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele kohus asjaolu tõendatuks tunnistamisel tugineb;
\n
2)asjas kogutud tõendid, mida kohus ei pea usaldusväärseks või asjassepuutuvaks, koos põhjendusega, miks kohus ei pea neid usaldusväärseks või asjassepuutuvaks;
\n
3)asjaolud, mille kohus on tunnistanud üldtuntuks, koos põhjendusega, miks kohus peab neid üldtuntuks;
\n
4)põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega;
\n
5)õigus, mida kohus kohaldas;
\n
6)kohtu järeldused.
\n
(2)Kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele.
\n
§ 166Menetlusosaliste andmed
\n
(1)Otsusest peavad nähtuma ka menetlusosaliste asendamine ja varasemad menetlusosalised.
\n
(2)Otsuses märgitakse menetlusosaliste nimed ja vajaduse korral isiku- või registrikoodid. Füüsilise isiku isikukoodi puudumisel märgitakse otsuses tema sünniaeg. Juriidilise isiku registrikoodi puudumisel märgitakse otsuses vajaduse korral viide juriidilise isiku õiguslikule alusele.
\n
§ 167Otsus rahasumma väljamõistmiseks
\n
(1)Kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või väljamaksmiseks kohustamist, määrab kohus kaebuse rahuldamise korral otsuses kindlaks rahasumma suuruse. Kohus võib vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu. Ettekirjutuses määrab kohus summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused.
\n
(2)Kui vastustajaks on riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiisik või kollegiaalorgan, mõistetakse summa välja asutuselt, kes teenindab ametiisikut või kollegiaalorganit või on muul viisil temaga kõige rohkem seotud.
\n
(3)Viivise või intressi nõude võib koos põhinõudega rahuldada selliselt, et viivis või intress mõistetakse otsuses välja kindla summana või täielikult või osaliselt protsendina põhinõude täitmisest.
\n
§ 168Otsuse täitmise tingimused
\n
(1)Kohus võib kaebuse rahuldamisel määrata otsuse resolutsioonis kindlaks otsuse täitmise tähtaja või muud olulised otsuse täitmise tingimused, tagades menetlusosalistele õiguse esitada selles küsimuses oma seisukoht. Samuti võib kohus määrata, et otsuse täitmine tagatakse mõne esialgse õiguskaitse vahendiga või et esialgset õiguskaitset kohaldatakse kuni otsusega tühistatava haldusakti asemel uue haldusakti andmiseni. (1^1) Rahasumma väljamõistmist puudutavas osas tuleb kohtuotsus täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest arvates, välja arvatud juhul, kui otsus kuulub viivitamata täitmisele või otsus näeb ette teistsuguse tähtaja. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)Kohus võib määrata otsuse viivitamata täitmisele käesoleva seadustiku §-s 247 sätestatud tingimustel ja korras.
\n
§ 169Otsus lihtmenetluses
\n
(1)Käesoleva seaduse § 133 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses võib kohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused: [RT I, 11.03.2023, 3 - jõust. 21.03.2023]
\n
1)kaebus jääb rahuldamata;
\n
2)põhjendused kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses või kaebuse kohta esitatud vastuses;
\n
3)kohus järgib käesoleva lõike punktis 2 viidatud põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, käesolevale lõikele ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 133 lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul asja läbivaatamisel lihtmenetluses võib kohus teha otsuse esmalt avalikult teatavaks ilma kirjeldava ja põhjendava osata, muu hulgas kuulutada suuliselt üksnes kohtuotsuse resolutsiooni. Resolutsioonina vormistatud otsust täiendab kohus kirjeldava ja põhjendava osaga, kui menetlusosaline teatab kohtule 15 päeva jooksul otsuse resolutsiooni avalikult teatavakstegemisest arvates soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Selline otsus tuleb tervikuna avalikult teatavaks teha 30 päeva jooksul soovi esitamisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise tähtaeg kulgema otsuse resolutsiooni kättetoimetamisest arvates. [RT I, 11.03.2023, 3 - jõust. 21.03.2023]
\n
(3)Kui menetlusosaline ei teata tähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, loetakse ta apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 170Täiendav otsus
\n
(1)Asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui:
\n
1)mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud otsuse resolutsioonis lahendamata;
\n
2)otsuse resolutsioon ei ole arusaadav või täidetav, eelkõige kui on jäänud märkimata väljamõistetud rahasumma suurus või selle kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused, või kui on jäänud piisava täpsuseta märkimata haldusakti või toimingu sisu, mille vastustaja on kohustatud andma või tegema;
\n
3)kohus ei ole jaotanud menetluskulu või ei ole märkinud menetlusosaliselt väljamõistetud menetluskulu summat.
\n
(2)Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates halduskohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses ja teistele menetlusosalistele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsus tuleb tervikuna avalikult teatavaks teha 30 päeva jooksul soovi esitamisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamise tähtaeg kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(3)Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsiooniõigusest loobunud.
\n
(4)Täiendava otsuse suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 448 lõikeid 4, 5 ja 6.
\n
(5)Täiendava otsuse tegemise taotluse võib esitada 15 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab täiendava otsuse tegemise taotluse esitamise tähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Täiendav otsus või täiendava otsuse tegemisest keeldumise määrus tuleb teha 15 päeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Kohus võib omal algatusel teha täiendava otsuse 20 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 171Vaheotsus ja osaotsus
\n
(1)Kohus võib teha vaheotsuse nõude sisulisel lahendamisel tähtsust omava asjaolu kohta, kui see aitab kaasa asja kiiremale ja väiksemate kuludega lahendamisele. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)Vaheotsus on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Vaheotsuse jõustumisel jätkab kohus menetlust muude asjaolude üle ja teeb nende kohta lõppotsuse. Kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(3)Kui ühte menetlusse on ühendatud mitu omavahel seotud iseseisvat nõuet või kui ühes kaebuses esitatud mitmest nõudest on üks nõue või osa ühest nõudest lõplikuks otsustamiseks valmis, võib kohus teha neist igaühe kohta eraldi otsuse, kui see kiirendab asja läbivaatamist. Lahendamata nõuete osas jätkab kohus menetlust.
\n
§ 172Taotluste lahendamine
\n
(1)Kui pärast otsuse tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, sealhulgas kaebusest loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse esialgse õiguskaitse taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise korral tühistab kohus ühtlasi määrusega tehtud lahendi.
\n
(2)Pärast edasikaebuse esitamist saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha kõrgem kohus, isegi kui edasikaebust ei ole veel menetlusse võetud.
\n
2. jagu Otsuse teatavakstegemine ja jõustumine
\n
§ 173Avalik teatavakstegemine
\n
(1)Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu või kuulutamisega kohtuistungil tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-de 453 ja 454 kohaselt.
\n
(2)Kui otsust ei tehta asja arutamist lõpetaval kohtuistungil, teatab kohus asja arutamist lõpetaval kohtuistungil, millal ja kuidas kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungit pidamata või menetlusosaline ei osalenud kohtuistungil, teatab kohus menetlusosalistele otsuse teatavakstegemise aja. Kohus teatab menetlusosalistele ka otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest.
\n
(3)Otsuse võib hiljem kui 30 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist avalikult teatavaks teha üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige asja eriti suure mahu või erilise keerukuse tõttu. Otsuse avalikku teatavakstegemist ei või määrata hiljemaks kui 60 päeva pärast asja arutamise viimast istungit või kirjalikus menetluses taotluste ja dokumentide esitamiseks ettenähtud tähtpäeva möödumist. Otsuse teatavakstegemise tähtaja ületamine ei ole iseenesest otsuse tühistamise aluseks.
\n
(4)Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine avaldatakse viivitamata pärast selle aja kindlaksmääramist ka kohtu veebilehel, märkides haldusasja numbri, menetlusosaliste nimed ja vaidluse eseme üldise kirjelduse. Menetlusosalise nime ei avaldata, kui see on vajalik eraelu puutumatuse kaitseks. Kinnises menetluses tehtud otsuse kohta avaldatakse üksnes otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja selle muutmine, haldusasja number ning märge, et menetlus on kinnine. Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.
\n
(5)Kohus võib põhjendatud määruse alusel tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lõikes 1 või 2 nimetatud põhjusel avalikult teatavaks teha üksnes otsuse resolutsiooni. Sellisel juhul võib menetlusosaline lisaks otsuse kättetoimetamisele nõuda ka kohtuotsuse kinnitatud väljavõtet, mis sisaldab sissejuhatust ja resolutsiooni.
\n
(6)Kohus võib otsuse avalikult teatavakstegemise aja jooksul teha esmalt teatavaks otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, muu hulgas kuulutada suuliselt üksnes kohtuotsuse resolutsiooni või selle istungil dikteerida ning suuliselt lühidalt selgitada otsuse põhjendusi. Kui kohus dikteerib otsuse resolutsiooni istungil, tehakse otsuse resolutsioon kirjalikult kohtukantselei kaudu kättesaadavaks hiljemalt istungile järgneval tööpäeval.
\n
§ 174Otsuse kättetoimetamine
\n
Kohus toimetab otsuse viivitamata menetlusosalistele kätte.
\n
§ 175Otsuse avaldamine
\n
(1)Jõustunud kohtuotsus avaldatakse selleks ettenähtud kohas arvutivõrgus. See ei mõjuta otsuse jõustumist.
\n
(2)Sõltumata jõustumisest võib kohus avaldada kohtuotsuse käesoleva seadustiku §-s 89 sätestatud tingimustel igale isikule, kes seda taotleb.
\n
(3)Andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata.
\n
(4)Kui otsus sisaldab delikaatseid isikuandmeid või muid andmeid, mille avaldamine võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, ning eraelu puutumatuse kahjustamist ei ole võimalik vältida ka käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut järgides, avaldab kohus andmesubjekti taotlusel või omal algatusel otsuse ilma eraelu puutumatust kahjustavate andmeteta, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust.
\n
(5)Kui otsus sisaldab teavet, millele on seadusega ette nähtud muu juurdepääsupiirang, avaldab kohus huvitatud isiku taotlusel või omal algatusel otsuse andmeteta, mille kohta kehtib juurdepääsupiirang, avaldab üksnes otsuse resolutsiooni või ei avalda otsust.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetatud taotluse alusel kohtuotsuse osalise avaldamise või avaldamata jätmise kohta tehakse määrus. Kohus kuulab vajaduse ja võimaluse korral andmesubjekti enne määruse tegemist ära. Halduskohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega keelduti taotluse rahuldamisest, võib taotleja esitada määruskaebuse, kusjuures määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui taotlus esitati pärast kohtumenetluse lõppemist. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 176Otsuse jõustumise aeg
\n
(1)Kohtuotsus jõustub, kui seda ei saa tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses.
\n
(2)Kohtuotsuse tähtaegne vaidlustamine välistab otsuse jõustumise kuni edasikaebuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumiseni. Otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus vaidlustamata osas. Kui otsuse vaidlustamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et otsus ei ole jõustunud.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(4)Otsuse jõustumismärke teeb asja lahendanud halduskohtu kantselei tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 458 kohaselt.
\n
§ 177Otsuse jõustumise tagajärjed
\n
(1)Jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel.
\n
(2)Haldusakti tühistamise või tühisuse tuvastamise osas kehtib kohtuotsus kõigi isikute kohta.
\n
(3)Eeldatakse, et kohtuotsuse kirjeldav osa tõendab avaldusi, mida menetlusosalised menetluses tegid.
\n
(4)Massmenetluses tehtud jõustunud kohtuotsus kehtib ka isiku kohta, kes ei taotlenud tähtaegselt enda kaasamist menetlusse, kui teade massmenetluse kohta avaldati nõuetekohaselt ja kohus järgis isiku suhtes käesoleva seadustiku § 22 lõikes 2 sätestatut.
\n
(5)Jõustunud kohtuotsus kehtib ka isiku kohta, kes on saanud pärast kaebuse esitamist menetlusosalise õigusjärglaseks. Kui õigusjärglus on tingitud eseme omandamisest, ei kehti otsus õigusjärglase kohta, kes on omandanud vaidlusaluse eseme ega teadnud omandamise ajal kohtuotsusest või kaebuse esitamisest.
\n
3. jagu Määrus
\n
§ 178Määrus
\n
(1)Määrusega lahendab kohus menetlusosaliste menetluslikud taotlused ning juhib ja korraldab menetlust. Seaduses sätestatud juhul võib kohus asja lahendada määrusega.
\n
(2)Määruse kohta kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 464 ja 465.
\n
(3)Määrusele kohaldatakse otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti.
\n
(4)Määruse, mille peale ei saa esitada määruskaebust, võib teha ka pealdisena menetlusosalise avaldusel, mis määrusega lahendatakse.
\n
§ 179Määruse teatavakstegemine ja jõustumine
\n
(1)Menetlusosalisele toimetatakse kätte:
\n
1)täitedokumendiks olev määrus;
\n
2)määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse;
\n
3)määrus, millega isikule määratakse tähtaeg menetlustoimingu tegemiseks või millega määratakse kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht.
\n
(2)Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise korras tehakse avalikuks määrus, millega kohus tagastab kaebuse, jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab menetluse.
\n
(3)Määrus, mille peale saab esitada määruskaebuse, jõustub, kui seaduse järgi ei saa seda tähtaega ennistamata enam vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Muu määrus jõustub selle kättetoimetamisel või teatavakstegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(4)Jõustunud määrus, millega kaebus tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või lõpetatakse menetlus, avaldatakse arvutivõrgus vastavalt käesoleva seadustiku §-le 175.
\n
4. osa Menetlus ringkonnakohtus
\n
18. peatükk Apellatsioonimenetlus
\n
1. jagu Apellatsioonkaebuse esitamine
\n
§ 180Apellatsiooni korras edasikaebamise õigus
\n
(1)Poolel ja kolmandal isikul on õigus halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada halduskohtu otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele.
\n
(2)Apellatsioonkaebuse võib esitada ka kohtumenetlusse kaasamata jäänud isik, kui halduskohus otsustas tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.
\n
(3)Apellatsioonkaebuse esitamise õigust ei ole, kui menetlusosaline on sellest loobunud käesoleva seadustiku § 169 lõike 3 ja § 170 lõike 3 kohaselt. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 181Apellatsioonitähtaeg
\n
(1)Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab apellatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 169 lõikele 2 ja § 170 lõikele 2 hakkab apellatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest arvates. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)Kui halduskohus tunnistas asja lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
\n
(3)Kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise käesoleva seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades.
\n
§ 182Nõuded apellatsioonkaebusele
\n
(1)Apellatsioonkaebus esitatakse kirjalikult kohtualluvuse järgsele ringkonnakohtule.
\n
Apellatsioonkaebuses märgitakse:
\n
1)menetlusosaliste nimed, aadressid ja seisund menetluses, samuti sidevahendite andmed;
\n
2)apellatsioonkaebuse esitaja (edaspidi apellant) nimi, aadress ja sidevahendite andmed;
\n
3)ringkonnakohtu nimetus;
\n
4)kaevatava otsuse teinud halduskohtu nimetus, otsuse kuupäev ja haldusasja number;
\n
5)apellatsioonkaebuse põhjendus, märkides ära, millist õigusnormi on halduskohus ebaõigesti kohaldanud või missuguse asjaolu on halduskohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud ning milles selline õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine seisneb;
\n
6)viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada;
\n
7)apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant halduskohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb;
\n
8)andmed riigilõivu tasumise kohta;
\n
9)kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Kui apellant ei ole seda soovi märkinud, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses;
\n
10)kaebusele lisatud dokumentide loetelu.
\n
(2)Apellatsioonimenetluses uute tõendite esitamisel või uute tõendite kogumise taotlemisel tuleb märkida põhjendused, miks neid tõendeid ei saanud esitada või nende hankimist taotleda halduskohtus.
\n
(3)Apellatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.
\n
§ 183Apellatsioonkaebuse muutmine
\n
Apellant võib kuni apellatsioonitähtaja lõpuni apellatsioonkaebust laiendada neile kohtuotsuse osadele, mida algselt ei vaidlustatud. Pärast apellatsioonitähtaja möödumist võivad menetlusosalised esitada täiendavaid seisukohti ja põhjendusi.
\n
§ 184Vastuapellatsioonkaebuse esitamine
\n
(1)Vastuapellatsioonkaebus on apellatsioonkaebus, mis esitatakse teise menetlusosalise poolt vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks.
\n
(2)Vastuapellatsioonkaebusele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti. Vastuapellatsioonkaebuses võib vaidlustada ka kohtuotsuse neid osi, mille peale ei ole apellatsioonkaebuses kaevatud.
\n
(3)Vastuapellatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
\n
(4)Pärast apellatsioonitähtaja möödumist, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul esitatud vastuapellatsioonkaebus jäetakse läbi vaatamata, kui apellant loobub apellatsioonkaebusest, kui seda ei võeta menetlusse või kui see jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
2. jagu Apellatsioonkaebuse menetlemine
\n
§ 185Menetlussätete kohaldamine
\n
(1)Apellatsioonimenetluses kohaldatakse esimese astme kohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse olemusega.
\n
(2)Ringkonnakohus võib asja lahendada kirjalikus menetluses või lihtmenetluses, arvestades käesoleva seadustiku 14. peatüki 3. ja 4. jaos sätestatut ning sõltumata sellest, millises menetluses oli asja lahendanud halduskohus. Ringkonnakohus ei vii läbi lepitusmenetlust.
\n
§ 186Toimiku väljanõudmine
\n
[Kehtetu - RT I, 10.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 187Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
\n
(1)Pärast apellatsioonkaebuse saamist otsustab ringkonnakohus määrusega selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise.
\n
(2)Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
\n
(3)Apellatsioonkaebus tagastatakse, kui:
\n
1)apellatsioonkaebus ei allu sellele ringkonnakohtule;
\n
2)apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega;
\n
3)tasutud ei ole riigilõivu;
\n
4)apellatsioonkaebuse apellandi nimel esitanud isik ei ole põhistanud oma esindusõiguse olemasolu;
\n
5)apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades ei saaks apellatsioonkaebust ilmselgelt rahuldada;
\n
6)apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi;
\n
7)apellatsioonkaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud nõuetele. (3^1) Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(4)Kui apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puuduse saab ilmselt kõrvaldada, jätab kohus määrusega apellatsioonkaebuse käiguta ja annab apellandile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks. Kui apellant jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab kohus apellatsioonkaebuse määrusega apellandile.
\n
(5)Kui apellatsioonkaebus tagastatakse põhjusel, et asi ei allu sellele ringkonnakohtule, edastab kohus apellatsioonkaebuse kohtualluvuse järgi õigele ringkonnakohtule. Kaebus loetakse esitatuks selle esimesse ringkonnakohtusse saabumise ajast arvates. Sama regulatsiooni kohaldatakse ka juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse otsuse teinud halduskohtule.
\n
(6)Kohus toimetab apellatsioonkaebuse tagastamise määruse menetlusosalistele kätte. Koos määrusega tagastab ringkonnakohus apellandile apellatsioonkaebuse koos lisadega.
\n
(7)Määruse peale, millega kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.
\n
§ 188Eelmenetluse toimingud
\n
(1)Pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ringkonnakohus:
\n
1)toimetab teistele menetlusosalistele kätte apellatsioonkaebuse ärakirja koos lisadega ning nõuab apellatsioonimenetluse vastaspoolelt ja kaasatud haldusorganilt kohtu määratud tähtpäevaks vastuse apellatsioonkaebusele ning selgitab kolmandale isikule tema õigust apellatsioonkaebusele vastata;
\n
2)selgitab teistele menetlusosalistele nende õigust apellatsioonkaebusele vastata, määrates selleks tähtaja, ning selgitab õigust esitada vastuapellatsioonkaebus;
\n
3)toimetab teistele menetlusosalistele kätte apellatsioonkaebuse vastused;
\n
4)lahendab enne kohtuistungit või kirjalikus menetluses enne otsuse tegemist lahendamist vajavad menetlusosaliste taotlused;
\n
5)selgitab, kas asja lahendamine on võimalik kokkuleppega või muul viisil eelmenetluses;
\n
6)küsib vajaduse korral menetlusosaliste täiendavaid seisukohti või kogub muid asja lahendamiseks vajalikke tõendeid;
\n
7)kaasab vajaduse korral käesoleva seadustiku § 15 lõike 1 punktides 2 ja 3 sätestatud isikud.
\n
(2)Pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist valmistab asja lahendamise ette ringkonnakohtu koosseisu määratud liige sellise põhjalikkusega, et asja saaks kohtuistungi korraldamisel lahendada ühel kohtuistungil.
\n
(3)Kohtukoosseisu liige lahendab üksinda menetlusosaliste taotlused asja ettevalmistamisel ja teeb asja arutamist ettevalmistavad või muud korraldavad määrused. Tõendi vastuvõtmisest keeldumise otsustab kohtukoosseis.
\n
§ 189Vastus apellatsioonkaebusele
\n
(1)Vastuses apellatsioonkaebusele tuleb muu hulgas märkida:
\n
1)kas apellatsioonkaebus on õigesti võetud ringkonnakohtu menetlusse;
\n
2)kas menetlusosaline nõustub apellatsioonkaebusega või vaidleb sellele vastu;
\n
3)vastuväited apellatsioonkaebuse taotluste ja põhjenduste kohta ning asjaolud, millele tuginetakse;
\n
4)menetlusosalise taotlused koos põhjendustega ja muude taotluse lahendamiseks vajalike andmetega;
\n
5)kas menetlusosaline soovib asja arutamist kohtuistungil, arvestades seda, et kui kohtuistungil asja arutamise soovi ei märgita, eeldatakse menetlusosalise nõusolekut kirjaliku menetlusega;
\n
6)uute asjaolude ja tõendite esitamise korral põhjendused selle kohta, miks neid ei esitatud halduskohtus.
\n
(2)Apellatsioonkaebuse vastuse toimetab kohus teistele menetlusosalistele koos lisatud dokumentide ärakirjadega kätte, kui ei saa eeldada, et dokument või selle ärakiri on menetlusosalisel olemas.
\n
§ 190Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine
\n
Kui käesoleva seadustiku § 187 lõikes 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus käesoleva seadustiku § 187 lõigetes 4–7 sätestatut arvestades läbi vaatamata.
\n
§ 191Apellatsioonkaebusest loobumine
\n
(1)Apellant võib ringkonnakohtule esitatud avaldusega loobuda apellatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Apellatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
\n
(3)Kui teine menetlusosaline ei ole halduskohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastuapellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist, lõpetab ringkonnakohus määrusega apellatsioonimenetluse.
\n
(4)Kui apellatsioonitähtaja jooksul on apellatsioonkaebuse esitanud mitu menetlusosalist, lõpetatakse ainult selle apellatsioonkaebuse menetlus, millest loobuti.
\n
(5)Apellatsioonkaebusest loobumise kohta tehtud määruses märgib kohus apellatsioonkaebusest loobumise õiguslikud tagajärjed.
\n
(6)Apellatsioonkaebuse menetluse lõpetamise määruse peale, samuti määruse peale, millega ringkonnakohus ei võta vastu apellatsioonkaebusest loobumist, võib esitada määruskaebuse Riigikohtule.
\n
§ 192Halduskohtu otsuse tühistamine üksnes apellatsioonkaebuse põhjal
\n
Ringkonnakohus võib otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, kui kohus leiab, et halduskohus rikkus oluliselt menetlusõiguse normi, mis vastavalt käesoleva seadustiku §-le 199 toob kaasa halduskohtu otsuse tühistamise. Sel juhul halduskohtu otsus tühistatakse ja asi saadetakse halduskohtusse uueks läbivaatamiseks.
\n
§ 193Istungi ja kirjalikus menetluses tehtava otsuse aja kindlaksmääramine
\n
Pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist ning apellatsioonkaebusele vastuse saamist või vastamise tähtaja möödumist määrab ringkonnakohus kindlaks kohtuistungi aja või kirjalikus menetluses otsuse teatavakstegemise aja ja asja läbivaatava kohtukoosseisu ning toimetab menetlusosalistele kätte kutse istungile või teeb kirjalikus menetluses tehtava otsuse teatavakstegemise aja menetlusosalistele teatavaks.
\n
§ 194Asja arutamine ringkonnakohtu istungil
\n
(1)Ringkonnakohtu istungil teeb asja ettevalmistanud kohtunik asjast vajaduse korral ettekande, milles tutvustab vajalikus ulatuses halduskohtu otsust ning apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu.
\n
(2)Pärast ettekannet kõneleb apellant, seejärel apellatsioonimenetluse vastaspool ja kolmandad isikud, kui kohus ei määra teisiti. Kohus võib kohtukõne kestust piirata. Menetlusosalisele ei või anda kohtukõneks aega vähem kui kümme minutit.
\n
(3)Kohus võib menetlusosalisi küsitleda.
\n
(4)Kui kohus arutab asja mõne menetlusosalise kohalolekuta, võib kohus esitada vajalikus ulatuses puuduva menetlusosalise seisukoha toimiku andmete põhjal.
\n
(5)Kohus võib menetlusosalistel lubada esineda lõppsõnaga.
\n
§ 195Apellandi istungilt puudumise tagajärjed
\n
(1)Ringkonnakohus võib jätta apellatsioonkaebuse läbi vaatamata, kui:
\n
1)apellant on taotlenud asjas istungi korraldamist, kuid tema ega tema esindaja ei ilmu kohtuistungile;
\n
2)kohus on kohustanud apellanti ilmuma istungile isiklikult, kuid apellant ei ilmu kohtuistungile.
\n
(2)Apellatsioonkaebust ei jäeta läbi vaatamata, kui:
\n
1)apellatsioonimenetluse vastaspoolel või kolmandal isikul on mõjuv põhjus nõuda asja läbivaatamist ja asja on võimalik lahendada ilma apellandi osavõtuta kohtuistungist;
\n
2)apellanti ei ole nõuetekohaselt kohtusse kutsutud või istungile ilmumata jätmise tagajärgede eest hoiatatud;
\n
3)apellant on enne kohtuistungit kohtule teatanud istungile ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ja seda põhistanud.
\n
§ 196Apellatsioonimenetluse uuendamine
\n
(1)Kui apellatsioonkaebus tagastati apellandile ringkonnakohtu nõudmistele vastamata jätmise tõttu käesoleva seadustiku § 187 lõike 4 kohaselt, uuendab ringkonnakohus apellandi taotlusel apellatsioonimenetluse, kui apellandil ei olnud mõjuval põhjusel võimalik täita kohtu nõudmisi määratud tähtaja jooksul ega taotleda vastamise tähtaja pikendamist.
\n
(2)Kui apellatsioonkaebus jäeti läbi vaatamata apellandi istungilt puudumise tõttu, on menetluse uuendamine ja taastamine võimalik käesoleva seadustiku §-s 146 sätestatud tingimustel.
\n
3. jagu Ringkonnakohtu otsus
\n
§ 197Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
\n
(1)Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses.
\n
(2)Ringkonnakohus ei ole seotud apellatsioonkaebuse õiguslike põhjendustega.
\n
§ 198Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
\n
(1)Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks halduskohtus õiguspärases menetluses tuvastatud faktilised asjaolud, mille täiendavat tuvastamist ei pea ringkonnakohus vajalikuks. Kui see on asja õigeks lahendamiseks vajalik, võib ringkonnakohus halduskohtus esitatud tõendeid ja tuvastatud asjaolusid ümber hinnata.
\n
(2)Ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui:
\n
1)halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta;
\n
2)asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu;
\n
3)asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks.
\n
(3)Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab menetlusosaline põhistama. Kui põhjendusi ei esitata või kohus ei pea neid mõjuvaks, jätab kohus asjaolu või tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks. Enne uuele asjaolule või tõendile tuginemist ringkonnakohtu poolt peab menetlusosalistel olema võimalus selle suhtes oma seisukoha avaldamiseks.
\n
(4)Halduskohtus toimunud menetlusosalise omaksvõtt on siduv ka apellatsioonimenetluses.
\n
§ 199Menetlusõiguse normi rikkumise tagajärjed
\n
(1)Ringkonnakohus tühistab halduskohtu lahendi apellatsioonkaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks halduskohtusse, kui:
\n
1)asja lahendas kohus (kohtunik), kellel seaduse järgi ei olnud õigust asja lahendada;
\n
2)kohtulahend on tehtud isiku suhtes, keda seaduse nõuete kohaselt kohtusse ei kutsutud;
\n
3)kohtunik ei ole otsusele alla kirjutanud või mõni kohtunikest ei ole otsusele alla kirjutanud või otsusele on alla kirjutanud muu kui selles märgitud kohtunik;
\n
4)asjas puudub kohtuistungi protokoll;
\n
5)asja lahendas ebaseaduslik kohtukoosseis, muu hulgas kohtukoosseis, kuhu kuulunud kohtunik oleks pidanud ennast taandama.
\n
(2)Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendustest olenemata kohtulahendi tühistada ja saata asja uueks arutamiseks halduskohtule, kui:
\n
1)kohus otsustas selle isiku õiguste ja kohustuste üle, keda asja arutamisele halduskohtus ei kaasatud ja kelle kaasamine apellatsioonimenetluses ei võimalda asja kiiremini ja õigemini lahendada;
\n
2)otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada;
\n
3)kohtumenetluse normide muid olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada.
\n
(3)Kui menetlusõiguse normi on oluliselt rikutud, kuid seda rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada halduskohtus ega apellatsioonimenetluses, lahendab ringkonnakohus asja sisuliselt seda halduskohtule tagasi saatmata.
\n
§ 200Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
\n
Ringkonnakohtul on apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus:
\n
1)jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata;
\n
2)tühistada halduskohtu otsus osaliselt või täies ulatuses ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks;
\n
3)muuta või tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus asja uueks läbivaatamiseks saatmata;
\n
4)muuta halduskohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata;
\n
5)tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus.
\n
§ 201Ringkonnakohtu otsuse sisu
\n
(1)Ringkonnakohus lahendab apellatsioonkaebuse halduskohtu otsuse peale otsusega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
\n
(2)Kui ringkonnakohus tühistab halduskohtu otsuse ja ei saada asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks, siis tuleb tal uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete ning menetlusküsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma halduskohus.
\n
(3)Kui ringkonnakohus asub teistsugusele seisukohale kui halduskohus, peab ta seda põhjendama.
\n
(4)Kui ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata ja järgib halduskohtu otsuse põhjendusi, ei pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. Ringkonnakohus peab sel juhul märkima, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega.
\n
(5)Ringkonnakohus võib lihtmenetluses teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
\n
1)apellatsioonkaebus jääb rahuldamata;
\n
2)põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite mittearvestamise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses;
\n
3)kohus järgib käesoleva lõike punktis 2 viidatud põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, käesolevale lõikele ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.
\n
(6)Lihtmenetluses esmalt ilma kirjeldava ja põhjendava osata tehtavale ringkonnakohtu otsusele kohaldatakse käesoleva seadustiku § 169 lõikeid 2 ja 3. Kui menetlusosaline ei teata tähtaja jooksul kohtule soovist esitada otsuse peale kassatsioonkaebus, loetakse ta kassatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunuks. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 202Halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise tagajärjed
\n
(1)Halduskohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral jätkub menetlus halduskohtus olukorras, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Halduskohus teeb uuesti menetlustoimingud, mis ringkonnakohtu otsuse kohaselt olid ebaseaduslikud.
\n
(2)Ringkonnakohtu otsuses, millega tühistatakse apellatsioonkaebusega vaidlustatud otsus, esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel on tühistatud otsuse teinud kohtule asja uuel läbivaatamisel kohustuslikud.
\n
19. peatükk Määruskaebus ringkonnakohtus
\n
§ 203Määruskaebuse esitamine
\n
(1)Halduskohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite apellatsioonkaebuses, kui seadusest ei tulene teisiti.
\n
(2)Määruskaebuse esitamisele ja menetlemisele kohaldatakse apellatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ei tulene teisiti.
\n
§ 204Määruskaebuse esitamise kord
\n
(1)Määruskaebus esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(3)Kui kohus tunnistas asja määrusega lahendamisel kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, ei hakka määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema enne kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud otsuse kuulutamist.
\n
§ 205Nõuded määruskaebusele
\n
(1)Määruskaebuses märgitakse:
\n
1)määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja haldusasja number;
\n
2)mille kohta või kelle suhtes määrus tehti;
\n
3)määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses halduskohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse;
\n
4)määruskaebuse põhjendus.
\n
5)[kehtetu - RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)Määruskaebuse põhjenduses tuleb märkida:
\n
1)faktilised ja õiguslikud väited asjaolude kohta, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane;
\n
2)viide tõenditele, millega soovitakse iga faktilist väidet tõendada.
\n
§ 206Määruskaebuse menetlemine halduskohtus
\n
[Kehtetu - RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 207Määruskaebuse menetlusse võtmise kord
\n
[RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(1)Ringkonnakohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.
\n
(2)Ringkonnakohus võib määruskaebuse lisaks käesoleva seadustiku § 187 lõikes 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene.
\n
(3)Ringkonnakohus võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud määruse teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui:
\n
1)ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata või
\n
2)seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud juhul ei ole ringkonnakohtu määrus Riigikohtusse edasi kaevatav sõltumata sellest, kas ringkonnakohus määrust põhjendab või mitte. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 208Määruskaebusega vaidlustatud määruse täitmise peatamine ja määruskaebuse tagamine
\n
(1)Määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Määruskaebuse esitamine trahvi maksmise määruse peale peatab määruse täitmise.
\n
(2)Kohus, kelle määrust vaidlustatakse, ja määruskaebust läbivaatav ringkonnakohus võivad enne määruskaebuse lahendamist määruskaebust tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse vahendeid.
\n
§ 209Määruskaebusest loobumine
\n
Määruskaebuse esitaja võib määruskaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. Kohus lõpetab määruskaebuse menetluse määrusega. Määruskaebuse esitaja ei saa enam vaidlustatud määruse peale uut määruskaebust esitada. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 210Määruskaebuse lahendamine
\n
(1)Ringkonnakohtus vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik. Kaebuse menetlusse võtmata jätmise, kaebuse läbi vaatamata jätmise või menetluse lõpetamise määruse või muu määruse peale, mis takistab asja edasist menetlust, esitatud määruskaebuse vaatab läbi ja lahendab ringkonnakohtu kolmeliikmeline koosseis. Esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võib lahendada üks ringkonnakohtunik, kui see on vajalik asja kiiremaks lahendamiseks.
\n
(2)Määruskaebus lahendatakse põhjendatud määrusega.
\n
(3)Kui ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral ise uue määruse. Vajaduse korral saadab ringkonnakohus asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule.
\n
(4)Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Määruskaebust läbivaatav kohtukoosseis võib vajaduse korral koguda uusi tõendeid. (4^1) Määruskaebuse lahendamisel ei pea ringkonnakohus tegema menetlusosalistele teatavaks kirjalikus menetluses tehtava määruse tegemise aega ega asja lahendama hakkavat kohtukoosseisu. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018] (4^2) Kui ringkonnakohus ei ole enne menetlust lõpetava määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need ringkonnakohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättetoimetamisest arvates. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(5)Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte.
\n
(6)Ringkonnakohtu määrus jõustub, kui selle peale ei esitata määruskaebust Riigikohtule või kui määruskaebust ei võeta menetlusse või jäetakse rahuldamata, kui seadus ei sätesta teisiti.
\n
5. osa Menetlus Riigikohtus
\n
20. peatükk Kassatsioonimenetlus
\n
1. jagu Riigikohtusse kaebamine kassatsiooni korras
\n
§ 211Kassatsiooniõigus
\n
(1)Poolel ja kolmandal isikul on õigus ringkonnakohtu otsuse peale esitada kassatsioonkaebus Riigikohtusse, kui ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi või oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi. Kohtuotsuse resolutsiooni vaidlustamata ei saa vaidlustada otsuse põhjendusi, välja arvatud juhul, kui põhjendused omavad iseseisvat mõju menetlusosalise õigustele või kohustustele.
\n
(2)Kassatsioonkaebust ei saa esitada ringkonnakohtu otsuse peale nõude osas, milles halduskohtu otsust apellatsioonkaebusega ei vaidlustatud.
\n
(3)Kassatsioonkaebuse võib esitada ka kohtumenetlusse kaasamata jäänud isik, kui alama astme kohtud otsustasid tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.
\n
(4)Kassatsioonkaebuse esitamise õigust ei ole, kui menetlusosaline on sellest loobunud käesoleva seadustiku § 201 lõike 6 kohaselt.
\n
(5)Kassatsioonimenetluses kohaldatakse halduskohtu menetluse kohta kehtivaid sätteid, sealhulgas sätteid kirjaliku menetluse ja lihtmenetluse kohta, kui kassatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või halduskohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus kassatsioonimenetluse olemusega. Riigikohus ei vii läbi lepitusmenetlust.
\n
(6)Kassaator on isik, kes on esitanud kassatsioonkaebuse.
\n
§ 212Kassatsioonitähtaeg
\n
(1)Kassatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aega ei teatatud kohtuistungil või kui kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg teatati kohtuistungil, millelt puudumiseks oli menetlusosalisel mõjuv põhjus, ning menetlusosalisele ei ole teadet kohtuotsuse teatavakstegemise aja kohta eelnevalt kätte toimetatud, hakkab kassatsioonitähtaeg kulgema kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Lihtmenetluses kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsuse täiendamise korral puuduva osaga vastavalt käesoleva seadustiku § 201 lõikele 6 hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse teatavakstegemisest. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Kui kassatsioonkaebus esitatakse pärast kassatsioonitähtaja möödumist, otsustab Riigikohus kassatsioonkaebuse tähtaja ennistamise käesoleva seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades.
\n
(3)Kui ringkonnakohus tunnistas haldusasja lahendamisel kohtuotsuse resolutsioonis kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse kassatsioonkaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
\n
§ 213Nõuded kassatsioonkaebusele
\n
(1)Kassatsioonkaebus esitatakse kirjalikult Riigikohtule ja selles tuleb märkida:
\n
1)menetlusosaliste nimed, elu- või asukohad, postiaadressid ja seisund menetluses, samuti sidevahendite andmed, kui need on menetluse jooksul muutunud ja kassaatorile teada;
\n
2)kaevatava otsuse teinud kohtu nimetus, otsuse kuupäev ja haldusasja number;
\n
3)kassaatori selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses kassaator ringkonnakohtu otsust vaidlustab ja missugust Riigikohtu lahendit kassaator taotleb;
\n
4)kassatsioonkaebuse põhjendus, märkides ära, millist materiaalõiguse normi on kassaatori arvates ringkonnakohus ebaõigesti kohaldanud või millist kohtumenetluse normi on ringkonnakohus oluliselt rikkunud ning milles selline õigusnormi rikkumine seisneb;
\n
5)kas kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil. Kui kassaator ei ole seda soovi märkinud, eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses;
\n
6)andmed riigilõivu tasumise kohta; [RT I, 08.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
7)kassatsioonkaebusele lisatud dokumentide loetelu.
\n
(2)Kassatsioonkaebuses ei saa esitada nõudeid, mida halduskohtus ei esitatud.
\n
§ 214Kassatsioonkaebuse muutmine
\n
Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni kassatsioonkaebust laiendada neile kohtuotsuse osadele, mida algselt ei vaidlustatud. Pärast kassatsioonitähtaja möödumist võivad menetlusosalised esitada täiendavaid seisukohti ja põhjendusi.
\n
§ 215Vastukassatsioonkaebuse esitamine
\n
(1)Vastukassatsioonkaebus on kassatsioonkaebus, mis esitatakse teise menetlusosalise poolt vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele sellega ühiseks läbivaatamiseks.
\n
(2)Vastukassatsioonkaebusele kohaldatakse kassatsioonkaebuse kohta sätestatut, kui käesolevas paragrahvis sätestatust ei tulene teisiti.
\n
(3)Vastukassatsioonkaebuse võib esitada 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
\n
(4)Pärast kassatsioonitähtaja möödumist, kuid käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud 14-päevase tähtaja jooksul esitatud vastukassatsioonkaebus jäetakse läbi vaatamata, kui kassaator loobub kassatsioonkaebusest, kui seda ei võeta menetlusse või kui see jäetakse läbi vaatamata või kui asja menetlus lõpetatakse. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 216Toimiku väljanõudmine
\n
[Kehtetu - RT I, 10.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 217Kassatsioonkaebuse käiguta jätmine
\n
(1)Kui esineb kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning jätab kassatsioonkaebuse seniks käiguta. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, tagastab Riigikohus määrusega kassatsioonkaebuse.
\n
(3)Riigikohus tagastab kassatsioonkaebuse ka siis, kui:
\n
1)kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja kassaator ei ole tähtaja ennistamist taotlenud või kui Riigikohus on jätnud tähtaja ennistamata;
\n
2)kassatsioonkaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 211 järgi ei ole selleks õigust.
\n
§ 218Vastus kassatsioonkaebusele
\n
(1)Pärast seaduse nõuetele vastava kassatsioonkaebuse vastuvõtmist toimetab Riigikohus kassatsioonkaebuse ärakirja koos lisadega teistele menetlusosalistele kätte. Koos kassatsioonkaebuse kättetoimetamisega teeb Riigikohus menetlusosalistele teatavaks tähtaja, mille jooksul nad võivad esitada kirjaliku vastuse kassatsioonkaebusele. Riigikohus võib kohustada menetlusosalist kassatsioonkaebusele vastama.
\n
(2)Vastuses kassatsioonkaebusele tuleb muu hulgas märkida:
\n
1)kas on mõni kassatsioonkaebuse menetlemist takistav puudus;
\n
2)kas menetlusosaline nõustub kassatsioonkaebusega või vaidleb sellele vastu;
\n
3)põhjendatud vastuväited kassatsioonkaebuse nõudmiste ja põhjenduste kohta ning asjaolud ja õigusnormid, millele menetlusosaline oma vastuväited rajab;
\n
4)menetlusosalise taotlused koos põhjendustega ja muude taotluse lahendamiseks vajalike andmetega;
\n
5)kas menetlusosaline soovib kohtuistungist osa võtta, arvestades, et kui kohtuistungil asja arutamise soovi ei märgita, eeldatakse menetlusosalise nõusolekut kirjaliku menetlusega.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(4)Vastuse ja menetlusosalise muu seisukoha kassatsioonkaebuse kohta toimetab Riigikohus teistele menetlusosalistele koos vastusele või seisukohale lisatud dokumentide ärakirjadega kätte, kui ei saa eeldada, et dokument või selle ärakiri on menetlusosalisel olemas.
\n
§ 219Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustamine
\n
(1)Pärast kassatsioonimenetluse vastaspoolele ja kolmandale isikule kassatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja möödumist otsustab Riigikohus kolmeliikmelises koosseisus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise, menetlusosalisi välja kutsumata.
\n
(2)Kui Riigikohtule on selge kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise põhjendatus või põhjendamatus, võib Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise otsustada ka kassatsioonkaebust teistele menetlusosalistele saatmata või enne kassatsioonkaebusele vastamiseks antud tähtaja möödumist.
\n
(3)Riigikohus võtab kassatsioonkaebuse menetlusse, kui:
\n
1)kassatsioonkaebuses esitatud seisukohad võimaldavad arvata, et ringkonnakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud kohtumenetluse norme, mis on toonud kaasa või oleks võinud kaasa tuua ebaõige kohtulahendi;
\n
2)kassatsioonkaebuse lahendamisel on sõltumata käesoleva lõike punktis 1 sätestatust põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks või ühtse kohtupraktika kujundamiseks.
\n
(4)Kui kassatsioonkaebus võetakse menetlusse, võib vastukassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduda üksnes põhjusel, et vastukassatsioonkaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele.
\n
(5)Kui üks kassatsioonkaebus kahest või enamast ühel ajal Riigikohtule menetlusse võtmiseks sama ringkonnakohtu otsuse peale esitatud kassatsioonkaebusest võeti menetlusse, võetakse menetlusse ka ülejäänud nõuetekohased kassatsioonkaebused.
\n
(6)Kassatsioonkaebust ei võeta menetlusse, kui Riigikohus on veendunud, et puudub alus kassatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel. Kassatsioonkaebust ei pea menetlusse võtma ka siis, kui Riigikohus on veendunud, et kassatsioonkaebuse menetlemisega ei ole võimalik saavutada kassatsioonkaebuse eesmärki. Kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja seadus võimaldaks asja läbi vaadata lihtmenetluses, võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahendil on põhimõtteline tähtsus seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohast. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(7)Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega. Kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise või sellest keeldumise määruses märgitakse ära menetlusse võtmise või sellest keeldumise õiguslik alus. Määruse ärakiri saadetakse kõigile menetlusosalistele. (7^1) Kui Riigikohus ei ole enne kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmist andnud menetlusosalistele tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks, võib menetlusosaline esitada need Riigikohtule koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks kümne päeva jooksul Riigikohtu määruse avalikult teatavakstegemisest arvates. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(8)[Kehtetu - RT I, 10.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(9)Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides haldusasja numbri, menetlusosaliste nimed ja kaebuse üldise kirjelduse. Kinnises menetluses esitatud kaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja haldusasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kaebus ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kaebuse menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest.
\n
§ 220Kassatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmine
\n
(1)Kohus jätab kassatsioonkaebuse põhjendatud määrusega läbi vaatamata, kui pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist ilmneb, et kassatsioonkaebus ei vasta seadusega sätestatud nõuetele, või kui kassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist ja Riigikohus ei ennista tähtaega.
\n
(2)Kui kassatsioonkaebuse läbivaatamist takistav puudus on ilmselt kõrvaldatav, jätab kohus määrusega kassatsioonkaebuse käiguta ja määrab kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.
\n
(3)Kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata, jätab kohus kassatsioonkaebuse läbi vaatamata ning tagastab selle esitajale.
\n
(4)Riigikohus võib määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel pikendada.
\n
§ 221Kassatsioonkaebusest loobumine
\n
(1)Kassaator võib Riigikohtule esitatud kirjaliku avaldusega loobuda kassatsioonkaebusest asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Kassatsioonkaebusest loobumise korral loetakse, et kassaator ei ole kassatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Kassatsioonkaebusest loobumise korral ei saa kassaator esitada enam uut kassatsioonkaebust sama kassatsioonieseme kohta ja kannab kassatsioonkaebusega seotud menetluskulud.
\n
(3)Kui kassatsioonkaebusest loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus teistele menetlusosalistele avalduse esitamisest, määrates neile vastamise tähtaja. Kui teised menetlusosalised soovivad kassatsioonkaebuse esitajalt menetluskulude väljamõistmist, peavad nad seda vastuses märkima.
\n
(4)Kui teine menetlusosaline ei ole ringkonnakohtu otsuse peale edasi kaevanud või kui vastukassatsioonkaebus on esitatud pärast kassatsioonitähtaja möödumist, teeb Riigikohus kassatsioonkaebusest loobumise korral määruse, millega lõpetab kassatsioonimenetluse.
\n
(5)Kui kassatsioonitähtaja jooksul on esitanud kassatsioonkaebuse mitu menetlusosalist, lõpetatakse ainult selle kassatsioonkaebuse menetlus, millest loobuti.
\n
(6)Kassatsioonkaebusest loobumise võtab Riigikohus vastu määrusega, milles märgitakse kassatsioonkaebusest loobumise õiguslikud tagajärjed.
\n
§ 222Kaebusest loobumine ja kompromiss
\n
Kassatsioonimenetluses kaebusest loobumise vastuvõtmise või kompromissi kinnitamise korral tühistab Riigikohus määrusega eelnevad otsused ning lõpetab asja menetluse.
\n
2. jagu Kassatsioonkaebuse läbivaatamine Riigikohtus
\n
§ 223Asja lahendamine kirjalikus menetluses
\n
(1)Riigikohus vaatab kassatsioonkaebuse läbi kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Kui kohus kirjalikus menetluses leiab, et vajalik on korraldada kohtuistung, määrab ta kohtuistungi.
\n
(2)Kassatsioonkaebuse läbivaatamisel kirjalikus menetluses määrab Riigikohus kindlaks tähtaja, mille jooksul menetlusosalised võivad kohtule esitada täiendavaid avaldusi või seisukohti, samuti asja lahendava kohtukoosseisu ning otsuse teatavakstegemise aja, ning teatab sellest menetlusosalistele.
\n
§ 224Riigikohtu istungi määramine
\n
Pärast kassatsioonkaebuse menetlusse võtmist määrab Riigikohus kindlaks kohtuistungi aja ja koha ning asja lahendava kohtukoosseisu ning toimetab menetlusosalistele kätte kutse istungile. Kohtuistungi aja määramisel arvestatakse võimaluse korral menetlusosaliste arvamust. Koos teatisega kohtuistungi aja ja koha kohta saadetakse kassaatorile ärakirjad vastustest kassatsioonkaebusele.
\n
§ 225Asja läbivaatamine Riigikohtu halduskolleegiumi istungil
\n
(1)Kohtuistungi avab kohtukoosseisu eesistuja, tehes teatavaks haldusasja läbivaatava kohtukoosseisu ja selgitades, milline haldusasi ja kelle kassatsioonkaebuse alusel läbi vaadatakse.
\n
(2)Kohus selgitab, kes menetlusosalistest on kohtuistungile ilmunud, kontrollib nende volitusi ning küsib kassaatorilt ja teistelt menetlusosalistelt, kas neil on taandus- või muid taotlusi.
\n
(3)Haldusasja läbivaatamisel kohtuistungil võib asja ettevalmistanud kohtunik vajaduse korral teha asja kohta ettekande, milles annab ülevaate menetluse varasemast käigust ja kassatsioonkaebuse ning vastuse sisust.
\n
(4)Pärast ettekannet kõneleb kassaator, seejärel vastaspool ja kolmandad isikud, kui kohus ei määra teisiti. Kohus võib kohtukõne kestust piirata, tagades kõigile menetlusosalistele võrdse kõneaja.
\n
(5)Pärast kassatsioonimenetluse poolte ärakuulamist lõpetab eesistuja kohtuistungi, teatades kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päeva. Vajaduse korral võib kohus otsuse avalikult teatavakstegemise aega pikendada.
\n
§ 226Haldusasja üleandmine halduskolleegiumi kogu koosseisule
\n
(1)Haldusasi antakse koosseisu kuuluva kohtuniku ettepanekul läbivaatamiseks üle halduskolleegiumi kogu koosseisule, kui:
\n
1)halduskolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad haldusasja lahendamisel põhimõttelist laadi eriarvamused seaduse kohaldamisel;
\n
2)koosseisu enamus tahab muuta halduskolleegiumi senist seisukohta seaduse kohaldamisel või üleandmine on koosseisu arvates vajalik kohtupraktika ühtlustamiseks.
\n
(2)Asja halduskolleegiumi kogu koosseisule läbivaatamiseks andmine otsustatakse määrusega, mille ärakiri edastatakse menetlusosalistele. Menetlusosalistele tehakse aegsasti teatavaks uue kohtuistungi toimumise aeg, koht või asja läbivaatamine kirjalikus menetluses ning asja lahendav kohtukoosseis.
\n
(3)Halduskolleegiumi kogu koosseisus peab olema vähemalt viis riigikohtunikku.
\n
(4)Kui asi vaadatakse läbi kohtuistungil, on istungi eesistujaks Riigikohtu halduskolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim halduskolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 227Haldusasja üleandmine Riigikohtu erikogule
\n
(1)Kui Riigikohtus haldusasja lahendav kohtukoosseis peab vajalikuks seaduse tõlgendamisel kõrvale kalduda mõne teise kolleegiumi või Riigikohtu erikogu viimasest seisukohast või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks, antakse haldusasi määrusega lahendada erineval seisukohal olevate kolleegiumide vahelisele erikogule. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Riigikohtu erikogu moodustab Riigikohtu esimees. Erikogu koosseisu kuuluvad Riigikohtu esimees eesistujana, kaks riigikohtunikku halduskolleegiumist ja kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukohast halduskolleegiumi seisukoht erineb. Kolme kolleegiumi vahelise erikogu koosseisu kuuluvad Riigikohtu esimees eesistujana ja igast kolleegiumist kaks riigikohtunikku.
\n
(3)Asja ettekandja on halduskolleegiumi esimehe määratud halduskolleegiumi liige.
\n
§ 228Haldusasja üleandmine Riigikohtu üldkogule
\n
(1)Haldusasi antakse halduskolleegiumi määrusega lahendada Riigikohtu üldkogule, kui:
\n
1)halduskolleegiumi kogu koosseisu enamus asub seisukohale, mis erineb Riigikohtu üldkogu seni omaks võetud õiguslikust põhimõttest või seisukohast seaduse kohaldamisel;
\n
2)asja lahendamine üldkogus on halduskolleegiumi kogu koosseisu enamuse arvates tähtis seaduse ühetaolise kohaldamise seisukohalt;
\n
3)haldusasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.
\n
(2)Asja üldkogule üleandmine, samuti üldkogu istungi aeg ja koht tehakse teatavaks kassaatorile ja teistele menetlusosalistele. Üldkogule lahendada antud asja ettekandja on halduskolleegiumi esimehe määratud halduskolleegiumi liige.
\n
§ 228^1. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule
\n
(1)Riigikohus võib inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt taotleda oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.
\n
(2)Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.
\n
(3)Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv. [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017, § 228¹ rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.]
\n
3. jagu Riigikohtu otsus
\n
§ 229Kassatsioonkaebuse läbivaatamise ulatus
\n
(1)Riigikohus kontrollib kassatsioonkaebuse alusel, kas ringkonnakohus on otsuses õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning järginud otsuse tegemisel menetlusõiguse norme. Kohus kontrollib kassatsiooni korras ringkonnakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.
\n
(2)Riigikohus arvestab kassatsioonkaebuse põhjendatuse kontrollimisel faktilisi asjaolusid, mis on tuvastatud alama astme kohtu otsusega. Lisaks arvestab Riigikohus asjaolusid, mis on esitatud ringkonnakohtu poolse menetlusõiguse normi olulise rikkumise kohta esitatud väite põhjendamiseks, sealhulgas kohtuistungi protokollist nähtuvaid asjaolusid.
\n
(3)Riigikohus on seotud ringkonnakohtu tuvastatud faktiliste asjaoludega, välja arvatud juhul, kui asjaolu tuvastamine on vaidlustatud kassatsioonkaebusega ning asjaolu tuvastamisel on oluliselt rikutud menetlusõiguse norme.
\n
(4)Riigikohus ei ole seotud kassatsioonkaebuse õigusliku põhjendusega.
\n
(5)Haldus- või ringkonnakohtus toimunud menetlusosalise omaksvõtt on siduv ka kassatsioonimenetluses.
\n
§ 230Riigikohtu volitused kassatsioonimenetluses
\n
(1)Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise aluseks on materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamine, sealhulgas kohaldamata jätmine, või kohtumenetluse normi oluline rikkumine.
\n
(2)Käesoleva seadustiku § 199 lõikes 1 nimetatud kohtumenetluse normide olulise rikkumise korral ei ole Riigikohus seotud kaebuse piiridega ning tühistab ringkonnakohtu otsuse kaebuse ja vastuväidete põhjendustest olenemata ning saadab asja uueks arutamiseks ringkonnakohtusse. Kui nimetatud normi rikkus halduskohus ja ringkonnakohus ei ole otsust tühistanud ega asja uueks läbivaatamiseks saatnud, tühistab Riigikohus alama astme kohtute otsused ja saadab asja uueks läbivaatamiseks halduskohtule.
\n
(3)Riigikohus võib ringkonnakohtu otsuse kassatsioonkaebuse ja selle vastuväidete põhjendusest olenemata tühistada ja saata asja uueks arutamiseks ringkonnakohtule või halduskohtule ka käesoleva seadustiku § 199 lõikes 2 nimetatud kohtumenetluse normide olulise rikkumise tõttu.
\n
(4)Riigikohus võib lugeda menetlusõiguse normi oluliseks rikkumiseks ka käesoleva seadustiku § 199 lõigetes 1 ja 2 nimetamata rikkumise, kui rikkumine võis mõjutada asja lahendamise tulemust ringkonnakohtus ja rikkumist ei ole võimalik kassatsioonimenetluses kõrvaldada.
\n
(5)Riigikohtul on kassatsioonkaebuse läbivaatamisel õigus:
\n
1)jätta kassatsioonkaebus rahuldamata ja ringkonnakohtu otsus muutmata;
\n
2)tühistada ringkonnakohtu otsus täies ulatuses või osaliselt ja saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale või teisele ringkonnakohtule;
\n
3)tühistada halduskohtu ja ringkonnakohtu otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks halduskohtule või jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus;
\n
4)tühistada ringkonnakohtu otsus ja jätta jõusse halduskohtu otsus;
\n
5)muuta ringkonnakohtu või halduskohtu otsust või teha uus otsus asja uueks arutamiseks saatmata, kui asjas ei ole vaja täiendavaid tõendeid koguda või neile apellatsioonis antud hinnangut muuta;
\n
6)muuta ringkonnakohtu või halduskohtu otsuse põhjendusi, jättes otsuse resolutsiooni muutmata.
\n
(6)Kui halduskohus või ringkonnakohus tegi otsuse, kuigi oleks pidanud jätma kaebuse või apellatsioonkaebuse läbi vaatamata või asja menetluse lõpetama, tühistab Riigikohus ringkonnakohtu või mõlema kohtu otsused määrusega, millega ühtlasi jätab kaebuse läbi vaatamata või lõpetab asja menetluse.
\n
§ 231Riigikohtu otsuse sisu
\n
(1)Riigikohus lahendab kassatsioonkaebuse ringkonnakohtu otsuse peale otsusega, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikohtu otsusele kohaldatakse halduskohtu otsuse kohta sätestatut, kui käesolev paragrahv ei sätesta teisiti.
\n
(2)Otsuse sissejuhatuses märgib kohus lisaks ringkonnakohtu otsuse andmetele, kes on kassatsioonkaebuse esitanud.
\n
(3)Otsuse kirjeldavas osas märgitakse menetluse senine käik ja tehtud kohtuotsused, samuti menetlusosaliste kassatsioonimenetluses esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, tõendid menetlusõiguse normi rikkumise kohta ning menetlusosaliste taotlused.
\n
(4)Otsuse põhjendavas osas märgitakse Riigikohtu järeldused ja õigus, mida Riigikohus kohaldas.
\n
(5)Kui Riigikohus tühistab alama astme kohtu otsuse ja ei saada asja alama astme kohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tal uue lahendi tegemisel võtta seisukoht kõikide väidete ja vastuväidete ning menetluslike küsimuste kohta, mille kohta peaks seisukoha võtma ringkonnakohus.
\n
(6)Kui Riigikohus jätab ringkonnakohtu otsuse muutmata ja järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendusi, ei pea Riigikohus oma otsust põhjendama. Riigikohus peab sel juhul märkima, et järgib ringkonnakohtu otsuse põhjendust.
\n
(7)Mõjuval põhjusel, eelkõige lihtmenetluses, võib Riigikohus teha otsuse kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise kohta üksnes resolutsioonina.
\n
§ 232Riigikohtu lahendi jõustumine ja avaldamine
\n
(1)Riigikohtu otsus või määrus edastatakse menetlusosalistele. Otsuse või määruse ärakiri saadetakse menetlusosalistele viie päeva jooksul otsuse või määruse tegemisest. Otsuse või määruse tegemise päevaks on selle allkirjastamise päev.
\n
(2)Riigikohtu otsus ja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrus jõustuvad nende avalikult teatavakstegemise päeval ja on lõplikud.
\n
§ 233Riigikohtu seisukohtade kohustuslikkus
\n
(1)Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel on sama asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud.
\n
(2)Riigikohtu erikogu otsus on õiguse kohaldamisel kohustuslik Riigikohtu kolleegiumidele, kes erikogus osalesid, kuni erikogu või üldkogu ei ole teinud teistsugust otsust.
\n
(3)Riigikohtu üldkogu otsus on õiguse kohaldamisel Riigikohtu kolleegiumidele ja erikogudele kohustuslik, kuni üldkogu ise ei ole teinud teistsugust otsust.
\n
21. peatükk Määruskaebus Riigikohtus
\n
§ 234Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
\n
Riigikohtusse määruskaebuse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse kassatsioonimenetluse peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti.
\n
§ 235Määruskaebuse esitamise õigus ja tähtaeg
\n
(1)Poolel ja kolmandal isikul on õigus esitada ringkonnakohtu eraldi dokumendina vormistatud määruse peale määruskaebus, kui määruskaebuse esitamine on seadusega lubatud või kui määrus takistab asja edasist menetlust. Muu määruse kohta võib esitada vastuväite kassatsioonkaebuses, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti.
\n
(2)Määruskaebuses võib tugineda üksnes asjaolule, et ringkonnakohus on määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi või rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse normi ja see võis kaasa tuua ebaõige kohtulahendi.
\n
(3)Määruskaebus esitatakse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
\n
(4)Kui kohus tunnistas asja lahendamisel määrusega kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse määruskaebuse esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest arvates.
\n
§ 236Nõuded määruskaebusele
\n
Määruskaebuses tuleb muu hulgas märkida:
\n
1)määruskaebuse esitaja nimi, elu- või asukoht, postiaadress ja seisund menetluses, samuti sidevahendite andmed;
\n
2)kaevatava määruse teinud kohtu nimetus, määruse kuupäev ja haldusasja number;
\n
3)mille kohta või kelle suhtes määrus tehti;
\n
4)määruskaebuse esitaja selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses ringkonnakohtu määrust vaidlustatakse ja missugust lahendit taotletakse;
\n
5)määruskaebuse põhjendus, muu hulgas nõuet põhjendavad asjaolud, millest tulenevalt on vaidlustatav määrus määruskaebuse esitaja arvates õigusvastane;
\n
6)[kehtetu - RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
7)määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu.
\n
§ 236^1. Määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamine
\n
Riigikohus otsustab määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 219 sätestatut järgides. Riigikohus võtab määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse või määruskaebuse, mille seadus võimaldab läbi vaadata lihtmenetluses, menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. Eelmises lauses sätestatut ei kohaldata haldustoiminguks loa andmise või sellest keeldumise määruse peale esitatud määruskaebuse korral. [RT I, 28.11.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 237Määruskaebusest loobumine
\n
(1)Määruskaebuse esitaja võib määruskaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Määruskaebusest loobumise võtab Riigikohus vastu määrusega, millega lõpetab määruskaebuse menetluse. Määruskaebusest loobumise korral ei saa määruskaebuse esitaja enam vaidlustatud määruse peale uut määruskaebust esitada.
\n
§ 238Määruskaebuse lahendamine
\n
(1)Riigikohus toimetab määruskaebuse ja selle lisade ärakirjad menetlusosalistele kätte ja küsib neilt või võimaldab neil omal algatusel saata määruskaebusele vastuse, välja arvatud juhul, kui määrus teiste menetlusosaliste õigusi ei puuduta.
\n
(2)Määruskaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses, vajaduse korral võib kohus korraldada kohtuistungi. Kui Riigikohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud, tühistab ta vaidlustatud määruse ja teeb võimaluse korral uue määruse. Vajaduse korral saadab Riigikohus asja uueks lahendamiseks tagasi määruse teinud või teisele ringkonnakohtule. Riigikohus võib tühistada ka asjas tehtud halduskohtu määruse ja saata asja uueks lahendamiseks halduskohtule.
\n
(3)Määruskaebuse läbivaatamisel Riigikohtus tehtud kohtumäärus on lõplik.
\n
(4)Määruskaebuse esitamine ei peata vaidlustatud määruse täitmist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Määruskaebuse esitamine trahvi maksmise määruse peale peatab määruse täitmise. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(5)Riigikohus võib enne määruskaebuse lahendamist määruskaebuse tagada, muu hulgas peatada vaidlustatud määruse täitmise või kohaldada muid esialgse õiguskaitse abinõusid. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
22. peatükk Teistmine
\n
§ 239Kassatsioonimenetluse sätete kohaldamine
\n
Riigikohtule teistmisavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse kassatsioonimenetluse peatüki sätteid, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.
\n
§ 240Teistmise alused
\n
(1)Jõustunud kohtuotsuseid ja -määrusi võib menetlusosalise või muu sellise isiku avalduse alusel, kelle kohus oleks pidanud asja lahendamisel kaasama, uute asjaolude ilmsikstulekul teistmise korras uuesti läbi vaadata.
\n
(2)Halduskohtumenetluses tehtud kohtulahendi teistmise alused on järgmised:
\n
1)lahendi on teinud kohtukoosseis, kuhu kuulus kohtunik, kes oleks pidanud ennast taandama;
\n
2)menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, muu hulgas kaebust kätte toimetatud, või menetlusosalist ei olnud seaduse kohaselt kohtusse kutsutud, kuigi lahend tehti tema suhtes;
\n
3)menetlusosalist ei esindanud menetluses selleks õigust omav isik, kuigi otsus tehti tema suhtes, välja arvatud juhul, kui menetlusosaline on enda esindamise menetluses heaks kiitnud;
\n
4)kohtulahendi ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega tuvastatud tunnistaja valeütlusest, teadvalt valest eksperdiarvamusest, teadvalt valest tõlkest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest;
\n
5)kohtuniku või menetlusosalise või tema esindaja kuritegu, mille ta on toime pannud teistetavat kohtuasja arutades või läbi vaadates ja mis on tuvastatud jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas;
\n
6)kohtulahend põhineb varem tehtud kohtulahendil, vahekohtu otsusel või haldusaktil, mis on tühistatud või muudetud;
\n
7)Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras selle õigustloova akti või selle sätte või õigustloova akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine, millele tugines kohtulahend teistetavas haldusasjas;
\n
8)teistetavas haldusasjas tehtud kohtuotsuse või -määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokollide rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik mõistlikult kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu;
\n
9)peatumise aluse ilmnemine, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla kohtule teada;
\n
10)muu oluline asjaolu või tõend, mis kohtulahendi tegemise ajal oli olemas, kuid ei olnud ega võinud olla menetlusosalisele teada ja mille esitamisel või millele tuginemisel menetluses oleks ilmselgelt tehtud teistsugune kohtulahend.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 8 nimetatud alusel võib teistmisavalduse esitada ka isik, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolu ei ole teistmise aluseks, kui see ei ole mõjutanud kohtulahendi tegemist menetlusosalise kasuks või kahjuks.
\n
(5)Teistmine ei ole lubatud, kui menetlusosalisel oli võimalik tugineda teistmist võimaldavatele asjaoludele varasemas menetluses, eelkõige vastuväite või kaebusega, samuti kui vastuväide või kaebus jäi rahuldamata. Teista ei ole lubatud ka neid kohtumäärusi, mis ei ole seaduse järgi edasi kaevatavad.
\n
§ 241Teistmisavalduse esitamine
\n
(1)Teistmisavalduse võib Riigikohtule esitada kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest arvates, kuid mitte enne kohtulahendi jõustumist. Teistmisavalduse võib põhjusel, et menetlusosaline ei olnud menetluses esindatud, esitada kahe kuu jooksul alates päevast, millal menetlusosalisele, halduskohtumenetluses teovõimetu menetlusosalise puhul aga menetlusosalise seaduslikule esindajale lahend kätte toimetati. Seejuures ei arvestata avalikku kättetoimetamist.
\n
(2)Käesoleva seadustiku § 240 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse jõustumisest arvates.
\n
(3)Kui Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse korras tunnistatakse õigustloov akt või selle säte või õigustloova akti andmata jätmine, millele tugines kohtulahend teistetavas haldusasjas, põhiseadusega vastuolus olevaks, võib teistmisavalduse esitada kuue kuu jooksul Riigikohtu otsuse jõustumisest arvates.