(4)Veekaitsevööndis puu- ja põõsarinde raieks nõusoleku saamise taotlus esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku võib anda keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud nõusoleku andmise eelduste automaatne kontrollimine. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku taotluse andmekoosseisu ja nõusoleku andmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
§ 122Veekogu kaldale või rannale matmispaiga rajamise piirang
\n
(1)Matmispaika on keelatud rajada käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktis 1 nimetatud veekogude rannal lähemal kui 200 meetrit veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest.
\n
(2)Matmispaika on keelatud rajada käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud veekogude kallastel lähemal kui 50 meetrit veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest.
\n
§ 123Rangeima piirangu kohaldamine
\n
() Kui vee kaitseks on kehtestatud kaks või enam tegevuspiirangut, kohaldatakse neist rangeimat.
\n
2. jagu Reovee puhastamine ning heitvee ja saasteainete suublasse juhtimine
\n
§ 124Reovee puhastamise tingimused
\n
(1)Reovesi tuleb puhastada kohapeal, juhtida reoveepuhastisse või koguda kogumismahutisse ja vedada purgimissõlme, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Reoveekogumisalal ja väljaspool reoveekogumisala sellisel alal, kus puudub ühiskanalisatsioon, peab reovee tekitaja koguma reovee lekkekindlasse kogumismahutisse ning korraldama selle veo kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavas määratud purgimissõlme.
\n
(3)Reoveekogumisalal koormusega alla 2000 inimekvivalendi, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule rajada reovee puhastamiseks omapuhasti ja juhtida bioloogiliselt või süvapuhastatud reovett suublasse.
\n
(4)Reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem on omapuhastite kasutamine keelatud. Nimetatud keeldu ei kohaldata eelpuhastitele ega tööstusreoveepuhastitele.
\n
(5)Reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem võib rajada mitu reoveepuhastit, kui iga rajatava reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormus on vähemalt 50 inimekvivalenti.
\n
(6)Väljaspool reoveekogumisala, kus puudub ühiskanalisatsioon, võib rajada omapuhasti või kasutada lekkekindlaid kogumismahuteid.
\n
§ 125Ohtlike ainete suublasse, põhjavette, karsti ja karstijärve juhtimise keelamine ja piiramine
\n
(1)Ohtlike ainete juhtimine otse põhjavette, karsti ja karstijärve on keelatud.
\n
(2)Ohtlike ainete juhtimine otse põhjavette käesoleva seaduse tähenduses on ohtlike ainete juhtimine põhjavette nii, et need pinnasest või aluspinnasest läbi ei nõrgu.
\n
(3)Prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Keskkonnaamet (edaspidi ka loa andja) peab märkima prioriteetse ohtliku aine veeloas või kompleksloas, kui seire tulemus näitab prioriteetse ohtliku aine esinemist heitvees.
\n
(4)Keskkonnaamet võib veeloas või kompleksloas märkida prioriteetse aine, teatava muu saasteaine ja vesikonnaspetsiifilise saasteaine ning määrata nende ainete heite piirväärtuse, arvestades aine ohtlikkust, kontsentratsiooni heitvees, suubla seisundit, aine kontsentratsiooni põhjavees, ettevõtte tegevusvaldkonda ja tegevuse mõju suublale. Keskkonnaamet peab määrama nimetatud ohtliku aine heite piirväärtuse veeloas või kompleksloas, kui seire tulemus näitab ohtliku aine heite piirväärtuse ületamist.
\n
§ 126Heitvee ja saasteainete otse põhjavette, karsti ning karstijärve juhtimise keelamine ja piiramine
\n
(1)Heitvee ja saasteainete juhtimine otse põhjavette, karsti ning karstijärve on keelatud.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringu alusel võib otse põhjavette, karsti või karstijärve juhtida maasoojussüsteemis soojusvaheti läbinud põhjavett, kui see juhitakse tagasi samasse põhjaveekihti väljaspool sellise põhjaveehaarde sanitaarkaitseala või hooldusala, mida kasutatakse joogivee võtmiseks.
\n
(3)Kui see ei takista põhjaveekogumi suhtes veekaitse eesmärgi saavutamist, võib veeloas või kompleksloas sätestatud tingimustel otse põhjavette, karsti või karstijärve juhtida:
\n
1)heitvett, kui see on sotsiaal-majanduslikult põhjendatud;
\n
2)heitvett, mis ei sisalda muid saasteaineid peale nende saasteainete, mis on tekkinud põlevate maavarade uurimise ja kaevandamise käigus, geoloogiliste setendite kihtidesse, millest põlevad maavarad või muud ained on kaevandatud, või geoloogiliste setendite muudesse kihtidesse, mida ei saa looduslikel põhjustel püsivalt kasutada muul otstarbel;
\n
3)kaevandustest ja karjääridest väljapumbatud vett või seoses ehitus- ja hooldustöödega väljapumbatud vett tingimusel, et vesi juhitakse samasse põhjaveekihti, millest see välja pumbati.
\n
(4)Kui see ei takista põhjaveekogumi veekaitse eesmärgi saavutamist, võib käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringu alusel ja sätestatud tingimustel otse põhjavette, karsti või karstijärve juhtida aineid teaduslikul eesmärgil pinna- ja põhjavee kirjeldamiseks, kaitsmiseks või põhjaveekogumi seisundi parandamiseks koguses, mis on nimetatud otstarbel hädavajalik.
\n
(5)Määrates asjakohased tingimused põhjavee kaitseks, võib loa andja juhul, kui see ei takista põhjaveekogumi veekaitse eesmärgi saavutamist, lubada:
\n
1)maagaasi või vedelgaasi juhtimist selle ladustamise eesmärgil geoloogiliste setendite kihtidesse, mida ei saa looduslikel põhjustel püsivalt kasutada muul otstarbel;
\n
2)maagaasi või vedelgaasi juhtimist selle ladustamise eesmärgil geoloogiliste setendite kihtidesse, kui see on hädavajalik maagaasiga varustamise tagamiseks ja kui ladustamise käigus välditakse gaasi vastu võtva põhjavee seisundi halvenemist või selle ohtu tulevikus.
\n
§ 127Heitvee ja saasteainete pinnasesse ja veekogusse juhtimise vältimine veehaarde sanitaarkaitsealal ning hooldusalal
\n
(1)Heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal ning lähemal kui 50 meetrit sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja salvkaevu korral, mida ei kasutata joogivee otstarbeks, on heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine reguleeritud käesoleva seaduse § 137 alusel. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(2)Heitvee veekogusse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(3)Veehaarderajatise filtrite hooldamise käigus tekkinud heitvee ja saasteainete pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal ega hooldusalal.
\n
§ 128Heitvee suublasse juhtimise nõuded ja saasteainesisalduse piirväärtused ning reovee puhastusastmed
\n
(1)Suublasse juhitav heitvesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud või veeloaga ning kompleksloaga määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud saasteainete heitkogustele, välja arvatud juhul, kui heitvee juhtimine suublasse on käesoleva jao kohaselt keelatud.
\n
(2)Kui heitvesi juhitakse veekogusse, mille ääres asub supluskoht või supelrand, peab heitvee väljalase olema supluskohast või supelrannast vähemalt 200 meetri kaugusel.
\n
(3)Heitvee saasteainesisalduse piirväärtused ning reovee puhastusastmed sõltuvad reovee liigist, reoveekogumisala koormusest ja keskkonnaseisundist.
\n
(4)Kui puudub reoveekogumisala käesoleva seaduse tähenduses, lähtutakse heitvee saasteainesisalduse piirväärtuste ning reovee puhastusastmete määramisel reoveekogumisala koormuse asemel reoveepuhasti koormusest ning reoveepuhasti koormuse puudumise korral saasteallika koormusest.
\n
(5)Reoveepuhasti koormus on aasta jooksul reoveepuhastisse jõudva suurima nädala keskmise saasteainete koguse alusel arvutatud ööpäevane saasteainete kogus inimekvivalentides.
\n
(6)Veeloaga või kompleksloaga määratakse reovee puhastusastmed vaid juhul, kui heitvee saasteainesisalduse piirväärtused ei ole saavutatavad tavapärase biokeemilise puhastuse abil ning lisatehnoloogiate rakendamine tooks kaasa ülemääraseid kulutusi.
\n
(7)Reovee puhastamise, taaskasutusvee tootmise ning heitvee suublasse juhtimise ja seire nõuded, heitvee ja taaskasutusvee saastenäitajate ja saasteainete sisalduse piirväärtused ning heitvee ja taaskasutusvee nõuetele vastavuse hindamise meetmed kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024] (7^1) Taaskasutusvesi käesoleva seaduse tähenduses on vesi, mis vastab lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/741, mis käsitleb vee taaskasutuse miinimumnõudeid (ELT L 177, 05.06.2020, lk 32–55), artikli 3 punktis 4 esitatud määratlusele ka käesoleva seaduse § 193 lõike 3 alusel kehtestatud kvaliteediklassidest tulenevale taaskasutusvee määratlusele. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 01.11.2024] (7^2) Taaskasutusvee tootmine käesoleva seaduse tähenduses on reovee, karjääri- või kaevandusvee, jahutusvee või vesiviljelusest pärineva vee puhastamine üleandmiseks kolmandale isikule. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 01.11.2024]
\n
(8)Reoveekogumisalal koormusega 2000 inimekvivalenti või rohkem on heitvee pinnasesse juhtimine keelatud.
\n
§ 129Sademevee suublasse juhtimise nõuded
\n
(1)Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist.
\n
(2)Sademevesi käesoleva seaduse tähenduses on sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi.
\n
(3)Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses.
\n
(4)Suublasse juhitav sademevesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele.
\n
(5)Sademevee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(6)Sademeveelase ei tohi põhjustada suplusvee kvaliteedinõuetele mittevastavust.
\n
(7)Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud.
\n
§ 130Kaevandus- ja karjäärivee ning jahutusvee suublasse juhtimise nõuded
\n
(1)Suublasse juhitav kaevandus- ja karjäärivesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud kaevandus- ja karjäärivee saasteainesisalduse piirväärtustele ning veeloaga määratud heitkogustele.
\n
(2)Kaevandus- ja karjäärivee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(3)Suublasse juhitav jahutusvesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud jahutusvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud heitkogustele.
\n
(4)Jahutusvee saasteainesisalduse piirväärtused ning jahutusvee suublasse juhtimise ja seire nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 131Vesiviljelusest lähtuva vee suublasse juhtimise nõuded
\n
(1)Suublasse juhitav vesiviljelusest lähtuv vesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga määratud heitkogustele.
\n
(2)Vesiviljeluse veekaitsenõuded, sealhulgas vesiviljelusest lähtuva vee saasteainesisalduse piirväärtused ja suublasse juhtimise ning seire nõuded, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 132Heitvee ja saasteainete veekogusse juhtimise piiramine veeloa ning kompleksloa alusel
\n
(1)Heitvee ja saasteainete juhtimisel veekogusse, mille pinnaveekogumi seisundiklass on kesine, halb või väga halb, või pinnaveekogumi seisundiklassi halvenemise ohu tekkimisel võib loa andja lubatud heitvee ja saasteainete heitkoguseid veeloas või kompleksloas vähendada või kehtestada käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud piirväärtustest rangemad saasteainesisalduse piirväärtused.
\n
(2)Kui veeloaga või kompleksloaga määratud või kavandatav heitvee ja saasteainete heitkogus ületab veekogu või veekogumi jaoks veemajanduskava meetmeprogrammiga kehtestatud lubatud summaarset saasteainete heitkogust aastas, võib loa andja kõikides sellesse veekogusse heitvee või saasteainete juhtimiseks antud veelubades või komplekslubades vähendada heitvee ja saasteainete heitkoguseid proportsionaalselt seda heitkogust ületava kogusega.
\n
3. jagu Kanalisatsiooniehitise veekaitsenõuded
\n
§ 133Kanalisatsiooniehitis
\n
(1)Kanalisatsiooniehitis on reovee kogumiseks, puhastamiseks või heitvee suublasse juhtimiseks rajatud kanalisatsioonitorustik, reoveepuhasti, pumpla või muu reovee kogumise ja puhastamise ning heitvee suublasse juhtimisega seotud hoone või rajatis.
\n
(2)Käesoleva jao nõudeid ei kohaldata sademevee kanalisatsiooniehitisele ega ühiskanalisatsiooni juhitava reovee eelpuhastile, välja arvatud purgimissõlm.
\n
§ 134Kanalisatsiooniehitise kuja
\n
(1)Kanalisatsiooniehitise kuja on kanalisatsiooniehitise, välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust.
\n
(2)Kanalisatsiooniehitise kuja peab sõltuvalt reoveepuhasti projekteeritud koormusest, reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast olema vähemalt viis meetrit, kuid mitte üle 500 meetri.
\n
(3)Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogivee otstarbeks mittekasutatava salvkaevu vaheline kaugus sõltub lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule ka pinnasest ja selle omadustest ning maapinna kaldest. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(4)Kanalisatsiooniehitise kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest. Kuja ulatuse määramisel ei arvestata kanalisatsiooniehitise torustikku.
\n
(5)Kanalisatsiooniehitise kuja määratakse eraldi igale reovee puhastamise ja reoveesette töötlemise protsessi tehnoloogilisele osale.
\n
(6)Kanalisatsiooniehitise kuja ja joogiveevõtukoha sanitaarkaitseala kattumise korral tuleb lähtuda kõige rangemast nõudest.
\n
(7)Kanalisatsiooniehitise kuja piires võivad asuda kanalisatsiooniehitise teenindamiseks vajalikud hooned, sealhulgas tööstus- ja laohooned ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata transpordihooned.
\n
§ 135Tootmis- või tööstusettevõtte territooriumil asuva kanalisatsiooniehitise kuja vähendamine
\n
() Kui kanalisatsiooniehitis on rajatud või rajatakse tootmis- või tööstusettevõtte territooriumile eesmärgiga puhastada selle ettevõtte reovett, kuid territooriumi konfiguratsiooni või suuruse tõttu ei ole võimalik tagada käesoleva seaduse § 134 lõikes 2 sätestatud kuja vähimat ulatust, võib Keskkonnaamet otsusega vähendada kuja tingimusel, et reovee puhastamisel rakendatakse inimese tervise ohutuse tagamise, keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmeid.
\n
§ 136Kanalisatsiooniehitisest lähtuva keskkonnaohu vältimine ja keskkonnariski vähendamine
\n
(1)Kanalisatsiooniehitisest lähtuv keskkonnaoht ei tohi ulatuda kujast kaugemale.
\n
(2)Kui kavandatavast kanalisatsiooniehitisest lähtuv keskkonnaoht või keskkonnarisk võib ulatuda kujast kaugemale, peab kohaliku omavalitsuse üksus sellise ohu vältimiseks või riski vähendamiseks ruumilisel planeerimisel rakendama vajalikke meetmeid, sealhulgas:
\n
1)suurendama kuja ulatust, kui see ei too kaasa põhjendamatuid piiranguid maaomanikele maa kasutamisel;
\n
2)muutma kanalisatsiooniehitise asukohta.
\n
(3)Kui kanalisatsiooniehitisest lähtuv oluline keskkonnahäiring ulatub kujast kaugemale, peab selle omanik või valdaja keskkonnaohu vältimiseks ja keskkonnariski vähendamiseks rakendama vajalikke meetmeid, sealhulgas muutma reovee puhastamise või reoveesette töötlemise tehnoloogilist lahendust.
\n
§ 137Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus
\n
() Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
4. jagu Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla veekaitsenõuded
\n
§ 138Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla
\n
(1)Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla käesoleva jao tähenduses on naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse mahuti, mille maht on:
\n
1)üle kolme kuupmeetri;
\n
2)üle kolme kuupmeetri koos torustiku ja seadmetega;
\n
3)üle kolme kuupmeetri koos torustiku ja seadmetega ning laadimis- või tankimisplatsiga.
\n
(2)Hoidla peab tagama naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidmise viisil, mis ei kahjusta inimese tervist või vara või keskkonda.
\n
(3)Hoidlad ja seadmed peavad olema lekkekindlad.
\n
§ 139Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla asukoha valiku nõuded
\n
(1)Hoidla asukoha valikul tuleb eelistada ala, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele:
\n
1)põhjavesi on saastatuse eest keskmiselt kaitstud, suhteliselt kaitstud või kaitstud;
\n
2)hoidla jääb läheduses asuvate põhjaveehaarete põhjaveevoolu suhtes allavoolu ja neist võimalikult kaugele;
\n
3)hoidla jääb asulast valdavate tuulte suhtes allatuult;
\n
4)ala ei ohusta üleujutused;
\n
5)ala kasutatakse tootmismaana.
\n
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavat ala valla või linna piirides ei leidu, valitakse hoidla asukohaks ala, mis vastab võimalikult paljudele lõikes 1 nimetatud nõuetele.
\n
§ 140Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla kuja
\n
[Kehtetu - RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
\n
§ 141Piirangud naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla kuja puhul
\n
[Kehtetu - RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
\n
§ 142Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded
\n
[RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 01.07.2024] () Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse ja biokütuse hoidla planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 01.07.2024]
\n
5. jagu Saasteainete laevalt merre heitmise vältimine ja nõuded ballastveele
\n
§ 143Saasteainete laevalt merre heitmine
\n
(1)Saasteainete laevalt merre heitmine on ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni artikli 1 lõikes 5 sätestatud ohtlike ja kahjulike ainete laevalt merre laskmine mis tahes põhjusel, kaasa arvatud selliste ainete leke ja väljapumpamine, ning 1978. aasta protokolliga muudetud 1973. aasta rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni (edaspidi MARPOL) IV, V ja VI lisas sätestatud heited merre.
\n
(2)Saasteainete laevalt merre heitmine on keelatud.
\n
(3)Merealal, rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavates väinades ning avamerel saasteainete laevalt merre heitmist ei peeta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud keelu rikkumiseks, kui:
\n
1)saasteainete laevalt merre heitmine on vajalik laeva ohutuse tagamiseks või inimelu päästmiseks merel;
\n
2)saasteaineid heidetakse laevalt merre saastatuse tõrjeks saastamisest tuleneva kahju vähendamise eesmärgil ning nende saasteainete merealal kasutamiseks on käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreering sama paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud tegevuseks ning muudel juhtudel saasteainete laevalt merre heitmise asukohariigi pädeva asutuse luba või nõusolek;
\n
3)saasteainete laevalt merre heitmine vastab MARPOLi I lisa reeglis 15 või 34 või II lisa reeglis 13 sätestatule;
\n
4)saasteainete laevalt merre heitmine vastab MARPOLi IV lisa reeglites 3 ja 9–11, V lisa reeglites 3–6 ja 9 ning VI lisa reeglites 3, 4 ja 12–16 sätestatule.
\n
(4)Saasteainete laevalt merre heitmist ei peeta reederi, kapteni ega kapteni vastutusel tegutseva laevapere toimepandud õigusrikkumiseks, kui merealal, rahvusvaheliseks meresõiduks kasutatavates väinades ning avamerel aset leidnud saasteainete merreheite on põhjustanud laeva või selle seadmete vigastus ja kui pärast vigastuse ilmnemist või merreheite avastamist on tarvitusele võetud kõik mõistlikud ettevaatusabinõud merreheite vältimiseks või vähendamiseks.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud erandit ei kohaldata, kui saasteainete laevalt merre heitmise põhjustas reederi või kapteni tahtlik või ettevaatamatu tegu.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud keeldu ei kohaldata sõjalaevadele, mereväe abilaevadele ja muudele laevadele, mille omanik või valdaja on riik ning mida kasutatakse mitteärilistel eesmärkidel.
\n
(7)Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ning kahjulike ainete käitlemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
\n
§ 144Saasteainete laevalt merre heitmisega ja merel toimuva muu keelatud tegevusega tekitatud keskkonnakahju
\n
(1)Saasteainete laevalt merre heitmisega või merel toimuva muu keelatud tegevusega veele või looma- või taimeliigi isenditele tekitatud kahju (edaspidi keskkonnakahju) on otseselt või kaudselt mõõdetav ebasoodne muutus vee kvaliteeti või looma- või taimeliikide kooslusi iseloomustavates näitajates, sealhulgas isendite elupaiga kvaliteedis või isendite käitumises või seisundis.
\n
(2)Rannikuveele tekitatud kahjuks peetakse sellist vee kvaliteedi ebasoodsat muutust, mis halvendab rannikuvee seisundit nii, et muutub rannikuvee seisundiklass.
\n
§ 145Keskkonnakahju tuvastamine ja algne olukord
\n
(1)Saasteainete laevalt merre heitmisega või merel toimuva muu keelatud tegevusega tekitatud keskkonnakahju tuvastamisel arvestatakse algset olukorda ning käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatut.
\n
(2)Algne olukord on loodusvara ja selle pakutavate hüvede selline seisund, mis eksisteeriks, kui kahju ei oleks tekitatud.
\n
(3)Keskkonnakahju tuvastamisel lähtutakse saasteaine keskkonnaohtlikkusest, laevalt merre heidetud saasteainete kogusest ja nende sisaldusest merevees, liikide populatsiooni ja levila suurusest, liikide isendite elupaiga kvaliteedi, rännete ja reproduktiivse käitumise ning füsioloogilise seisundi muutustest, saasteainete laevalt merre heitmisega või merel toimuva muu keelatud tegevusega põhjustatud muutuse kestusest ja geograafilisest ulatusest, muutusest mõjutatud koosluste ja populatsioonide hulgast, muutuse pöördumatusest ning mõjutatud ökosüsteemi elementide taastumisvõimest ja taastumisajast.
\n
(4)Keskkonnakahjuna ei pea käsitama ebasoodsat muutust, mis on väiksem kui looduslik muutus, mida peetakse konkreetse elupaiga, liigi või kaitstava ala puhul normaalseks, mis on tekkinud looduslikel põhjustel või tavapärase majandamise käigus või millest hoolimata elupaik, liik või kaitstav ala saavutab lühikese aja jooksul ja ilma sekkumiseta kas algse olukorra või olukorra, mis võimaldab saavutada algse olukorraga võrreldes samaväärse või parema olukorra.
\n
(5)Kui rannikuvee seisundiklassi ei ole määratud, lähtutakse veele tekitatud kahju tuvastamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust ning vajaduse korral eksperdi arvamusest, võttes arvesse vastava rannikuveekogumi tüübiomaseid võrdlustingimusi, survetegurite olemasolu ja nende eeldatavat mõju, rannikuveekogumi üldmuljet ning ökoloogilise seisundi üldkirjeldust.
\n
(6)Kahju ulatuse määramisel võetakse aluseks, et:
\n
1)kahju on oluline, kui muutused on ulatuslikud ja hõlmavad suurt ala või suurt koosluste ja populatsioonide hulka, kuid kahjustatud keskkond taastub ühe kuni viie aasta jooksul või kui laevalt on merre heidetud hinnanguliselt 1000 tonni või rohkem saasteaineid;
\n
2)kahju on suur, kui muutused on pöördumatud või kahjustuseelse seisundi taastumine võtab aega rohkem kui viis aastat või kui merre on heidetud hinnanguliselt 2000 tonni või rohkem saasteaineid.
\n
(7)Saasteainete laevalt merre heitmisega või merel toimuva muu keelatud tegevusega tekitatud keskkonnakahju tuvastab Keskkonnaamet. Keskkonnaametil on õigus nõuda kahju tekitajalt keskkonnakahjuga või kahju ohuga seotud ning muid kahju tuvastamiseks vajalikke andmeid.
\n
(8)Nende liikide ja liigirühmade nimekirja, millele avalduva ebasoodsa mõju tagajärge peetakse veele, looma- või taimeliikide isenditele või nende osadele tekitatud kahjuks käesoleva seaduse § 144 lõike 1 tähenduses, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 146Eksperdi kaasamine
\n
(1)Keskkonnaamet võib kahju hindamisse kaasata eksperte.
\n
(2)Eksperdiks võib olla füüsiline isik, kellel on loodusvara ja selle pakutavate hüvede uurimisel pikaajalised kogemused ning kes on andnud usaldusväärseid hinnanguid asjaomase loodusvara kaitse või säästliku kasutamise kohta, või juriidiline isik kirjeldatud füüsilise isiku kaudu.
\n
(3)Kui keskkonnakahju võib mõjutada inimese tervist, lähtub Keskkonnaamet eksperdi valikul Sotsiaalministeeriumi arvamusest selle kohta, millistele kriteeriumidele peab ekspert sellisel juhtumil vastama.
\n
§ 147Ballastvee keskkonda juhtimise tingimused
\n
(1)Keskkonda võib juhtida inimese tervisele ja keskkonnale ohutut ballastvett.
\n
(2)Käesolevas seaduses kasutatakse terminit ballastvesi laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni tähenduses.
\n
(3)Inimese tervisele ohutuna käsitatakse ballastvett, mis vastab laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni lisa reegli D-2 lõike 2 nõuetele.
\n
(4)Keskkonnale ohutuna käsitatakse ballastvett, mis vastab laevade ballastvee ja selle setete kontrolli ning käitlemise 2004. aasta rahvusvahelise konventsiooni lisa reegli D-2 lõike 1 nõuetele.
\n
6. jagu Tegevuse piiramine veehaarde sanitaarkaitsealal ning joogiveehaarde valgalal, toitealal ja hooldusalal
\n
[RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]
\n
§ 148Veehaarde sanitaarkaitseala
\n
(1)Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmiseks või joogivee tootmiseks kasutatavat veehaaret ümbritsev maa- või veeala, kus vee kvaliteedi halvenemise vältimiseks ja veehaarde ehitiste kaitsmiseks on tegevust piiratud käesoleva seaduse § 151 kohaselt.
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
\n
§ 149Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus
\n
(1)Kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10–500 kuupmeetrit ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus:
\n
1)10 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitstud;
\n
2)30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud;
\n
3)50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitsmata või nõrgalt kaitstud.
\n
(2)Kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus:
\n
1)30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on suhteliselt kaitstud või kaitstud;
\n
2)50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitsmata, nõrgalt kaitstud või keskmiselt kaitstud.
\n
(3)Kui tegelik veevõtt erineb projektikohasest veevõtust, võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust.
\n
(4)Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatuse ning ehitusseadustiku alusel kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi kattuvuse korral lähtutakse rangeimast nõudest.
\n
§ 150Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus
\n
(1)Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus on:
\n
1)veevõtukohast 200 meetrit ülesvoolu, 50 meetrit allavoolu ning 50 meetrit mõlemale poole mööda veekogu kaldaga risti tõmmatud ja veevõtukohta läbivat joont, kui vett võetakse vooluveekogust;
\n
2)veekogu akvatoorium vähemalt koos 90 meetri laiuse vööndiga veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest maa poole, kui vett võetakse maismaa seisuveekogust.
\n
(2)Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus võib olla väiksem kui 90 meetrit veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest, kui ajalooline sanitaarkaitseala piir on asunud veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonele lähemal kui 90 meetrit.
\n
(3)Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala ulatuse ning ehitusseadustiku alusel kehtestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi kattuvuse korral lähtutakse rangeimast nõudest.
\n
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud juhtudel määrab veehaarde sanitaarkaitseala täpsed piirid sanitaarkaitseala projekti alusel Keskkonnaamet.
\n
§ 151Tegevuse piiramine veehaarde sanitaarkaitsealal
\n
(1)Veehaarde sanitaarkaitsealal tuleb vältida põhjavee, veekogu või selle osa kvaliteedi halvenemist ulatuses, mis võib joogivee tootmisel kaasa tuua veetöötluse kulude olulise suurenemise.
\n
(2)Veehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud:
\n
1)veehaarde ehitamine, teenindamine ja kasutamine;
\n
2)sanitaarkaitseala hooldamine;
\n
3)metsa hooldamine;
\n
4)rohttaimede niitmine ja niite koristamine või äravedu;
\n
5)õiguspäraselt ehitatud ehitise kasutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus kavandatud viisil, kui ehitis ei põhjusta vee kvaliteedi halvenemist;
\n
6)teadustöö tegemine.
\n
(3)Veehaarde sanitaarkaitsealal on lubatud:
\n
1)keskkonnaseire;
\n
2)keskkonnajärelevalve;
\n
3)tervisekaitse riiklik järelevalve.
\n
(4)Pinnaveehaarde sanitaarkaitsealal võivad viibida ainult isikud, kes täidavad käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud tegevusega seotud ülesandeid.
\n
(5)Pinnaveehaarde sanitaarkaitseala omanik või valdaja võib lubada isikuid veehaarde sanitaarkaitsealale virgestus- ja keskkonnaharidusliku tegevuse eesmärgil ajutiselt ning piiratud ulatuses, kui tagatakse veehaarde ja vee kaitse. Nimetatud tegevus ei ole lubatud pinnavee sanitaarkaitseala haldava vee-ettevõtja nõusolekuta.
\n
(6)Keskkonnaamet võib veehaarde omanikult või valdajalt vajaduse korral nõuda sanitaarkaitseala piiride tähistamist looduses või sanitaarkaitseala piiramist aiaga. Asjakohased nõuded esitatakse veehaarde sanitaarkaitseala projekteerimistingimustes.
\n
§ 152Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamine
\n
(1)Kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, võib sanitaarkaitseala ulatuda veehaardest kuni 200 meetrini.
\n
(2)Kui pinnaveehaarde projektikohane veevõtt on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, võib sanitaarkaitseala hõlmata veekogu kaldavööndi kuni 1000 meetri laiuses.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel määrab veehaarde sanitaarkaitseala täpsed piirid sanitaarkaitseala projekti alusel Keskkonnaamet.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 153Joogiveehaarde valgala ja toiteala ning tegevuse piiramine neil aladel
\n
[RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]
\n
(1)Joogiveehaarde toiteala käesoleva seaduse tähenduses on piirkond, millest põhjavesi liigub veehaardesse ja mille ulatus esitatakse käesoleva seaduse § 85^2 kohases riskihindamises. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024]
\n
(2)Joogiveehaarde valgala käesoleva seaduse tähenduses on piirkond, millest pinnavesi liigub veehaardesse ja mille ulatus esitatakse käesoleva seaduse § 85^2 kohases riskihindamises. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024]
\n
(3)Käesoleva seaduse §-s 85^2 sätestatud riskihindamise tulemuste alusel võib Keskkonnaamet joogiveehaarde kaitseks selle valgalal või toitealal vajaduse korral keelata või piirata järgmisi tegevusi:
\n
1)sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
\n
2)väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine;
\n
3)ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ning pinna- ja põhjavette;
\n
4)reoveesette kasutamine ja sõnnikuauna paigutamine;
\n
5)maavara kaevandamine;
\n
6)jäätmete käitlemine;
\n
7)kalmistu rajamine.
\n
(4)Joogiveehaarde valgala ja toiteala määramise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]
\n
§ 154Hooldusala ja tegevuse keelamine hooldusalal
\n
(1)Hooldusala on järgmistel rajatistel:
\n
1)avatud soojussüsteemi puurkaev;
\n
2)riiklikku keskkonnaseirejaamade nimistusse kuuluv põhjaveeseire salvkaev, puurkaev ja puurauk, mida kasutatakse üksnes põhjaveeseire eesmärgil;
\n
3)puurkaev, mille kaudu võetakse vett alla kümne kuupmeetri ööpäevas või võetakse tootmisvett; [RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
\n
4)salvkaev.
\n
(2)Hooldusala käesoleva seaduse tähenduses on salvkaevu, puurkaevu või puurauku ümbritsev maa- või veeala, kus põhjavee saastumise vältimiseks on käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt tegevus piiratud.
\n
(3)Hooldusala ulatus on kümme meetrit.
\n
(4)Riiklikku keskkonnaseirejaamade nimistusse kuuluva põhjaveeseire salvkaevu, puurkaevu ja puuraugu hooldusala on viis meetrit, kui seda salvkaevu, puurkaevu või puurauku kasutatakse ainult seire eesmärgil. (4^1) Veeloaga nõutava põhjavee omaseire puurkaevu ja puuraugu hooldusala on viis meetrit, kui seda puurkaevu või puurauku kasutatakse ainult seire eesmärgil ja sealt ei kavandata veevõttu muuks otstarbeks. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(5)Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
\n
1)väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;
\n
2)karjatamine;
\n
3)ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
\n
4)maaparandussüsteemide rajamine;
\n
5)sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
\n
6)reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;
\n
7)kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine;
\n
8)kalmistu rajamine;
\n
9)jäätmete käitlemine;
\n
10)maavara kaevandamine.
\n
7. jagu Keskkonnanõuded põllumajandusliku tegevuse kohta
\n
§ 155Põlluraamat
\n
(1)Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta.
\n
(2)Põllumajanduslik tegevus käesoleva seaduse tähenduses on põllumajandustoodete kasvatamine ja tootmine, sealhulgas saagikoristus, lüpsikarja pidamine, põllumajandusloomade pidamine ja aretamine ning maa hoidmine heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes.
\n
(3)Põlluraamatusse kantud andmeid säilitatakse kümme aastat andmete põlluraamatusse kandmisest arvates.
\n
(4)Põllumassiivi või selle osa üleminekul uuele valdajale tuleb põllumassiivi või selle osa andmeid sisaldav põlluraamatu osa üle anda uuele valdajale, kes jätkab selle põlluraamatu osa pidamist.
\n
(5)Põlluraamatusse kantavate andmete loetelu ja põlluraamatu pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 156Hea põllumajandustava
\n
(1)Hea põllumajandustava käesoleva seaduse tähenduses on Eesti loodus- ja kliimatingimustele vastavad ning üldisi keskkonnatingimusi arvestavad üldtunnustatud tootmisvõtted ja -viisid, mille järgimine võimaldab vähendada põllumajanduslikust tegevusest põhjustatud keskkonnariski veele.
\n
(2)Hea põllumajandustava meetmed on sätestatud käesoleva seaduse § 119 punktis 3, §-des 158–161, § 164 lõigetes 1–7, § 167 lõikes 1 ja lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis ning § 168 lõikes 5.
\n
§ 157Väetis
\n
(1)Väetis käesoleva seaduse tähenduses on aine või valmistis, mille kasutamise otstarve on kasvatatavate taimede varustamine toitainetega. Käesoleva seaduse tähenduses peetakse väetiseks ka sõnnikut, virtsa, silomahla, komposti ning muid väetamiseks kasutatavaid orgaanilisi taimse või loomse päritoluga aineid, mis viiakse mulda otse või töödelduna.
\n
(2)Sõnnik käesoleva seaduse tähenduses on looma väljaheited ning looma väljaheidete ja allapanu segu, samuti töödeldult.
\n
(3)Sõnnikutüüp määratakse sõnnikus sisalduva kuivaine protsendi järgi:
\n
1)vedelsõnnik, milles on kuivainet kuni 7,9 massiprotsenti;
\n
2)poolvedelsõnnik, milles on kuivainet 8,0–19,9 massiprotsenti;
\n
3)tahesõnnik, milles on kuivainet 20,0–24,9 massiprotsenti;
\n
4)sügavallapanusõnnik, milles on kuivainet vähemalt 25,0 massiprotsenti.
\n
§ 158Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded ning taimekaitsevahendi kasutamise nõuded
\n
(1)Väetise laotamine lennukilt on keelatud.
\n
(2)Väetise ja taimekaitsevahendi kasutamine ning vee kvaliteeti halvendada võiv muu tegevus on keelatud allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses kümne meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(3)Mineraalväetist ei tohi laotada juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
\n
(4)Lämmastikku sisaldavat mineraalväetist ei tohi laotada 15. oktoobrist kuni 20. märtsini.
\n
(5)Väetise kasutamise ja hoidmise nõuded põhja- ja pinnavee kaitseks ning põllumajandustootmisest pärineva saastatuse vältimiseks ja piiramiseks ning nende nõuete täitmise hindamise meetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 159Sõnniku kasutamise nõuded
\n
(1)Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
\n
(2)Keskkonnaamet võib ilmastikutingimustest lähtudes keelata vedelsõnniku laotamise 15. oktoobrist alates.
\n
(3)Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
\n
(4)Poolvedel-, tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muud orgaanilist väetist ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini ja juhul, kui maapind on külmunud, lumega kaetud, perioodiliselt üle ujutatud või veega küllastunud.
\n
(5)Kasvavate kultuurideta põllul tuleb sõnnik mulda viia võimalikult kiiresti, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul laotamise lõpetamisest arvates. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(6)Kasvavate kultuuridega kaetud haritavale maale tohib 1. novembrist kuni 30. novembrini laotada sõnnikut juhul, kui see viiakse mulda 24 tunni jooksul. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(7)Haritav maa käesoleva seaduse tähenduses on:
\n
1)põllumaa;
\n
2)aianduslik maa – viljapuu- ja marjaistandik, puukool ning ajutiste kasvuhoonetega katmikala.
\n
§ 160Väetamine kaldega alal
\n
(1)Kui maapinna kalle on 5–10 protsenti, on pinnale väetise laotamine keelatud 1. oktoobrist kuni 20. märtsini.
\n
(2)Väetise laotamine on keelatud haritaval maal, mille maapinna kalle on üle 10 protsendi. Erandina on üle 10-protsendise kaldega maapinnal väetise laotamine lubatud käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud juhtudel.
\n
(3)Maapinna kalde määramisel lähtutakse eelkõige Eesti topograafia andmekogusse kantud kõrgusandmetest. Kui maapinna kalde määramisel ei ole võimalik kasutada Eesti topograafia andmekogu andmeid, siis kasutatakse kalde määramiseks kohapealset mõõdistamist.
\n
(4)Maapinna kalde määramise alused põllumassiivi piires ning kaldega ala väetamise erandid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 161Väetisega antava lämmastiku ja fosfori piirnormid
\n
(1)Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kilogrammi lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik.
\n
(2)Väljaspool nitraaditundlikku ala on maisile, kõrrelistele heintaimedele ja kõrrelisterohkele rohumaale, milles on liblikõielisi kuni 25 protsenti, lubatud anda käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel kehtestatud lämmastikukogused sõnnikulämmastikuga. Sõnnik tuleb laotada enne 15. augustit ja mitmes jaos. Erandit ei kohaldata turvasmuldadele.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul peab põllumajandustootja pidama põllupõhist arvestust lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise kohta. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.01.2023]
\n
(4)Lämmastiku ja fosfori mulda viimise ja mullast väljaviimise üle arvestuse pidamise nõuded ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(5)Looduslikul rohumaal on keelatud kasutada väetist, välja arvatud loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik ja fosfor, mille kogus ei tohi ületada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 8 sätestatud lämmastiku ja fosfori piirnorme.
\n
(6)Looduslik rohumaa käesoleva seaduse tähenduses on selline rohumaa, mida inimene ei ole mõjutanud väetamise, harimise, seemendamise ega muude võtetega. Looduslike rohumaade hulka kuuluvad looduslikud karjamaad ja looduslikud niidud, sealhulgas aruniit, puisniit, rannaniit, looniit, lamminiit, sooniit ja puiskarjamaa.
\n
(7)Väetisega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud käesoleva paragrahvi lõike 11 alusel.
\n
(8)Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 25 kilogrammi fosforit aastas, sealhulgas fosfor, mis jääb loomade karjatamisel maale loomade väljaheidetega. Haritavale maale sõnnikuga antava fosfori kogust võib vajaduse korral suurendada või vähendada arvestusega, et jooksva viie aasta keskmisena antud fosfori kogus ei ületa 25 kilogrammi hektari kohta.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatut ei kohaldata, kui mullas taimedele omastatava fosfori tarve on suur või väga suur ja selle tõendamiseks on põllumajandusega tegelev isik korraldanud vähemalt kord viimase viie aasta jooksul iga viie hektari kohta mullaproovide võtmise ning analüüsimise akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.
\n
(10)Fosforitarbe klassid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(11)Haritava maa ühe hektari kohta aastas antavad maksimaalsed lämmastikukogused põllumajanduskultuuride kaupa sõltuvalt kultuuri kasvuks vajalikust väetustarbest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(12)Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(13)Sõnniku toitainete sisalduse määramisel võetakse aluseks käesoleva paragrahvi lõike 12 alusel arvutatud väärtused või akrediteeritud laborianalüüsi meetodil analüüsitud sõnnikuproovi tulemused.
\n
§ 162Väetamisplaan
\n
[RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(3)Põllumajandusega tegelev isik, kes kasutab 50 ja rohkem hektarit haritavat maad ning lämmastikku sisaldavat väetist, koostab igal aastal enne külvi või mitmeaastase kultuuri korral enne vegetatsiooni algust väetamisplaani.
\n
(4)Väetamisplaani võib pidada põlluraamatus. Väetamisplaani andmeid säilitatakse kümme aastat.
\n
(5)Väetamisplaanis esitatavate andmete loetelu ja väetamisplaani pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 163Loomapidamise piirangud
\n
(1)Loomade pidamisel peab põllumajandusettevõtja kasutatava maa suurus võimaldama tekkiva sõnniku laotamist käesoleva seaduse § 161 lõigetega 1 ja 8 kehtestatud sõnnikuga antava lämmastiku ja fosfori piirnormide kohaselt.
\n
(2)Kui ettevõttes tekkiv sõnnikukogus ületab sõnnikuga antava lämmastiku ja fosfori kohta käesoleva seaduse § 161 lõigetega 1 ja 8 kehtestatud piirnorme haritava maa ühe hektari kohta, tohib rohkem loomi pidada juhul, kui üle jääv sõnnik võõrandatakse sõnniku vastuvõtjaga sõlmitud lepingu alusel.
\n
(3)Kui sõnniku äravedamiseks kasutatakse kolmanda osalise pakutavat äravedamisteenust, peab teenuse tellija säilitama teenuse osutamisega seotud dokumendid laotamis- või müügilepingu lisana.
\n
§ 164Sõnniku hoidmise nõuded
\n
(1)Kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
(2)Sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla peab mahutama peetavate loomade vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Sõnnikuhoidla mahutavuse arvutamisel võib välja arvata karjatamisperioodil loomade poolt karjamaale jäetava sõnniku koguse.
\n
(3)Loomapidamishoonel, kus kasutatakse sügavallapanutehnoloogiat ja mis mahutab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukoguse, ei pea sõnnikuhoidlat olema.
\n
(4)Kui sügavallapanutehnoloogiaga loomapidamishoone ei mahuta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud sõnnikukogust, peab üle jääva koguse jaoks olema seda mahutav hoidla.
\n
(5)Sõnnikuhoidla, sõnniku- ja virtsahoidla ning loomapidamishoone peab olema lekkekindel ning nende konstruktsioon peab tagama ohutuse ja lekete vältimise hoidla käitamisel, sealhulgas selle täitmisel ja tühjendamisel.
\n
(6)Kui loomapidamishoones peetavaid loomi on viis või vähem loomühikut ja seal tekib tahesõnnik või sügavallapanusõnnik, võib tekkivat sõnnikut ajutiselt enne laotamist või auna viimist hoiustada hoone juures veekindla põhjaga alal ning vihmavee eest kaitstult. [RT I, 22.02.2019, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
(7)Kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse.
\n
(8)Põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 165Sõnniku hoidmine aunas
\n
(1)Haritaval maal on enne laotamist lubatud aunas hoida kuni kahe kuu jooksul vaid tahe- ja sügavallapanusõnnikut, mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust.
\n
(2)Sõnnikuaun on käesoleva seaduse § 158 lõike 5 alusel kehtestatud nõuete kohaselt põllul hoitav sõnnikukogum.
\n
(3)Sügavallapanusõnnikut, mille kogus ei ületa ühe vegetatsiooniperioodi kasutuskogust, on aunas lubatud hoida kuni kaheksa kuud ja auna asukohast tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades teatise keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu enne aunastamise alustamist. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
(4)Tahe- ja sügavallapanusõnniku ladustamine auna on keelatud 1. novembrist kuni 31. detsembrini.
\n
(5)Sõnnikuaun peab paiknema tasasel maal, vähemalt 50 meetri kaugusel veekogust, kaevust ning karstivormist ja karstijärvikust. Sõnnikuauna ei tohi rajada maaparandussüsteemi drenaažitoru kohale, kaitsmata põhjaveega, liigniiskele ega üleujutatavale alale. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teatise andmekoosseisu ja teatise esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 166Sõnniku kompostimine
\n
(1)Sõnniku kompostimine käesoleva seaduse tähenduses on sõnniku aeroobne lagundamine, mille käigus orgaaniline aine laguneb mikro- ja makroorganismide toimel. Käesoleva seaduse tähenduses ei käsitata sõnniku kompostimisena kompostimist kompostimisseadmes.
\n
(2)Sõnnikut tohib kompostida eelkõige sõnnikuhoidlas või haritaval maal aunas. Väljaspool ettevõtte sõnnikuhoidlat olevat kompostitava sõnniku kogust ei arvestata sõnnikuhoidla mahutavuse osana.
\n
(3)Aunas on lubatud kompostida ainult sügavallapanusõnnikut, mille kuivainesisaldus on aunastamisel vähemalt 25 protsenti. Kompostitava sõnniku kuivainesisaldus määratakse ühesuguse tehnoloogiaga toodetud sõnnikust tootja kulul enne aunastamise alustamist vähemalt kord kahe aasta jooksul ühest proovist akrediteeritud laborianalüüsi meetodiga.
\n
(4)Sõnniku kompostimiseks auna rajamisest ja selle asukohast tuleb teavitada Keskkonnaametit, esitades teatise keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu enne aunastamise alustamist. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
(5)Kompostimine põllul aunas on lubatud sellises mahus, mille puhul ei ole ületatud samale põllule laotada lubatud toitainete piirnormid, mis on sätestatud käesoleva seaduse § 161 lõigetes 1 ja 8. Kompostitava sõnniku auna kõrgus auna rajamise ajal võib olla kõige rohkem kaks meetrit ja auna kuju peab välistama sademevee kogunemise aunale.
\n
(6)Kompostitav sõnnik tuleb aunast põllule laotada 24 kuu jooksul pärast aunastamise alustamist.
\n
(7)Komposti aunast äravedamise järel tuleb rohumaal asunud auna alus haljastada järgmise vegetatsiooniperioodi alguseks. Uut kompostitava sõnniku auna ei tohi paigutada samasse kohta viie aasta jooksul pärast laotamist.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud teatise andmekoosseisu ja teatise esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 167Väetise ja silo ladustamise ning vedamise nõuded
\n
(1)Väetise ja silo vedamisel ning ladustamisel peab vältima nende sattumist keskkonda.
\n
(2)Väetise ja silo vedamise ning ladustamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 168Põllumajandusliku tegevuse piirangud nitraaditundlikul alal
\n
(1)Nitraaditundliku ala kaitsmata põhjaveega alal pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialal võib piirata:
\n
1)mineraalväetisega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kilogrammi haritava maa ühe hektari kohta;
\n
2)loomapidamist 1,5 loomühikuni põllumajandusmaa ühe hektari kohta;
\n
3)reoveesette kasutamist.
\n
(2)Põllumajandusmaa käesoleva seaduse tähenduses on haritav maa ja looduslik rohumaa.
\n
(3)Nitraaditundlikul alal asuvatele olulistele allika- ja karstialadele jäävatel allikatel, karstivormidel ja karstijärvikutel ning nende ümbruses 50 meetri ulatuses allika veepiirist, karstivormi servast või karstijärviku kõrgeima veetaseme piirist on keelatud:
\n
1)väetamine;
\n
2)taimekaitsevahendi kasutamine;
\n
3)sõnniku hoidmine aunas;
\n
4)maakasutuse sihtotstarbe muutmine;
\n
5)loodusliku rohumaa, metsa või soo ülesharimine;
\n
6)vee kvaliteeti ohustava ehitise rajamine;
\n
7)maavara või maa-ainese kaevandamine;
\n
8)heitvee pinnasesse juhtimine;
\n
9)reoveesette laotamine;
\n
10)metsa lageraie;
\n
11)kuivendussüsteemi ehitamine;
\n
12)kalmistu või matmiskoha rajamine. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangute ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(5)Nitraaditundlikul alal asuvast põllumajandusega tegeleva isiku kasutatavast haritavast maast peab vähemalt 30 protsenti olema 1. novembrist kuni 31. märtsini kaetud taimkattega. Sellest protsendist kolmandikku võib hoida kõrretüü all.
\n
(6)Taimkattena käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse talvituvaid kultuure, nagu taliteraviljad, taliraps, talirüps, kõrrelised ja liblikõielised heintaimed ning maitse- ja ravimtaimed.
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
\n
§ 169Karjatamise üldnõuded veekaitsevööndis
\n
(1)Karjatamine veekaitsevööndis ei tohi põhjustada:
\n
1)kaldaerosiooni ega veekogu risustamist;
\n
2)vee-elustiku ega kalade kudealade kahjustumist;
\n
3)negatiivset mõju veekogu avalikule kasutamisele ega kallasraja kasutamisele;
\n
4)looduskaitse all oleva veeobjekti ega kultuuripärandi kahjustamist;
\n
5)veekogus muud olulist keskkonnahäiringut;
\n
6)maaparandussüsteemi nõuetekohase toimimise häirimist.
\n
(2)Veekaitsevööndiga karjamaal karjatatavatele loomadele ei tohi anda lisasööta, välja arvatud mineraalsööt.
\n
(3)Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust on lisasööda andmine lubatud kevadisel üleminekul karjamaasöödale ning ebasoodsate tingimuste tõttu tekkinud karjamaarohu nappuse korral.
\n
(4)Lisasööda andmise kohad peavad asuma väljaspool veekaitsevööndit.
\n
(5)Muu veekogu kui mere ääres peab piki veekogu kallast olema igale loomühikule tagatud vähemalt viis meetrit kaldariba. (5^1) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 sätestatud nõudeid kohaldatakse hoiualal või muul kaitstaval loodusobjektil, kui kaitsekorralduskavaga või kaitse-eeskirjaga ei ole määratud teisiti. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(8)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(9)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(10)[Kehtetu - RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
§ 170Karjatamise lisanõuded muu veekogu kui mere veekaitsevööndis
\n
(1)Karjatamine muu veekogu kui mere veekaitsevööndis on keelatud 1. novembrist kuni 30. aprillini.
\n
(2)Karjatamine ei ole lubatud:
\n
1)käesoleva seaduse § 37 lõike 2 alusel kehtestatud olulistel allika- ja karstialadel asuvatel allikatel ja nende veekaitsevööndis ning karstivormidel ja karstijärvikutel; [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
2)veekogu ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) elupaigaks olevatel lõikudel;
\n
3)veekaitsevööndis oleval metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 punkti 2 tähenduses.
\n
(3)Veekaitsevööndis oleval metsamaal on lubatud loomade juurdepääs veele, kui karjamaa ja veekogu vahel on kogu karjatatava ala ulatuses metsariba.
\n
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid kohaldatakse hoiualal või muul kaitstaval loodusobjektil, kui kaitsekorralduskavaga või kaitse-eeskirjaga ei ole määratud teisiti. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
§ 171Põllumajandusloomade pidamine välitingimustes
\n
(1)Põllumajandusloomade pidamisel välitingimustes tuleb vältida pinna- ja põhjavee saastumist.
\n
(2)Põllumajandusloomade pidamisel välitingimustes lähtuva keskkonnariski vähendamise ja keskkonnaohu vältimise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
8. jagu Reoveesette kasutamine
\n
§ 172Reoveesette kasutamine haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses
\n
(1)Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamisel tohib kasutada ainult stabiliseeritud või stabiliseeritud ja hügieniseeritud reoveesetet.
\n
(2)Reoveesete käesoleva jao tähenduses on reoveest füüsikaliste, bioloogiliste või keemiliste meetoditega eraldatud vee ja tahke aine segu.
\n
(3)Põllumajanduses, välja arvatud lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine, tohib kasutada ainult stabiliseeritud ja hügieniseeritud reoveesetet.
\n
(4)Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatav reoveesete peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud kvaliteedi piirväärtustele ning muudele nõuetele.
\n
(5)Haljastuses, rekultiveerimisel ja põllumajanduses kasutatava reoveesette kvaliteedi piirväärtused ning kasutamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 173Reoveesette kasutamise üle arvestuse pidamine
\n
(1)Reoveesette kasutaja peab pidama reoveesette kasutamise kohta päevikut või kandma andmed põlluraamatusse.
\n
(2)Päeviku ja põlluraamatu pidamise kohustus ei laiene füüsilisele isikule reoveesette omatarbeks kasutamise korral.
\n
(3)Reoveesette käitleja, kes on jäätmekäitleja jäätmeseaduse tähenduses, peab pidama päevikut sette töötlemise ja kasutamiseks andmise kohta.
\n
(4)Reoveesette kasutaja ja käitleja peavad säilitama reoveesette kasutamise või käitlemise andmeid viis aastat.
\n
9. jagu Veekogu paisutamine, veetaseme alandamine ja paisutuse likvideerimine
\n
§ 174Veekogu paisutamine
\n
(1)Veekogu paisutamine on tegevus, millega tõstetakse vooluveekogusse ehitatud ehitisega (edaspidi pais) vooluveekogu looduslikku veetaset rohkem kui 0,3 meetrit.
\n
(2)Kohaliku omavalitsuse üksus kooskõlastab Keskkonnaametiga paisu projekteerimistingimuste ja ehitusloa eelnõu. Keskkonnaamet annab kooskõlastuse või keeldub kooskõlastuse andmisest kümne päeva jooksul kooskõlastuse taotluse saamisest arvates. Kui on vaja teha lisaanalüüs, pikendab Keskkonnaamet kooskõlastamise tähtaega 20 päeva võrra. Ehitusseadustikus sätestatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa menetlustähtaeg pikeneb kooskõlastuse andmise tähtaja võrra.
\n
(3)Looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmist võib Keskkonnaamet veeloaga leevendada või paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest vabastada, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu.
\n
(5)Paisu omanik või valdaja on kohustatud:
\n
1)tagama paisu tehnilise korrashoiu ja vajaduse korral hoolduse;
\n
2)tagama paisul vee-elustiku kaitse, sealhulgas Keskkonnaameti nõudmisel kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata veekogudel;
\n
3)tagama vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga või loodusliku vooluhulga, kui looduslik vooluhulk on ökoloogilisest miinimumvooluhulgast väiksem;
\n
4)teavitama paisu avariist või avariiohust viivitamata Keskkonnaametit ja Häirekeskust ning maaparandussüsteemi osaks oleva rajatise korral ka Maa- ja Ruumiametit; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
5)kõrvaldama paisu avarii või avariiohu.
\n
(6)Vesiehitis on jõe-, järve-, mere- või põhjavee kasutamist võimaldav või vee purustavat toimet tõkestav rajatis.
\n
(7)Ökoloogiline miinimumvooluhulk on vooluveekogu vooluhulk, mis tagab ökosüsteemi toimivuse.
\n
(8)Keskkonnaametil on õigus nõuda kalade läbipääsu tagamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetamata veekogudel, arvestades eksperdiarvamust või keskkonnamõju hindamise tulemusi.
\n
(9)Täpsustatud nõuded veekogu paisutamise, paisutamisega seotud keskkonnaseire, vee-elustiku kaitse ja paisu kohta ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 175Veekogu veetaseme alandamine ja paisutuse likvideerimine
\n
(1)Veekogu veetaseme alandamine on tegevus, millega langetatakse vooluveekogu olemasolevat veetaset rohkem kui 0,3 meetrit.
\n
(2)Veekogu veetaseme alandamise tingimused määratakse veeloas.
\n
(3)Kui käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punkti 3 kohaselt ei ole paisutamiseks vaja veeluba, tuleb veekogu veetaseme alandamisel ja paisutuse likvideerimisel järgida käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid.
\n
(4)Kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima.
\n
(5)Veekogu veetaseme alandamisel või paisutuse likvideerimisel peab paisu omanik või valdaja:
\n
1)vältima vooluhulga muutmisega paisust allapoole jääva voolusängi ja vee-elustiku kahjustamist;
\n
2)vältima setete ja risu juhtimist paisust allapoole jäävasse voolusängi;
\n
3)korrastama paisutusala.
\n
(6)Veekogu veetaseme alandamise või paisutuse likvideerimise korral võib Keskkonnaamet seada veetaseme alandamise, setete ja risu paisust allapoole jäävasse voolusängi juhtimise vältimise ja paisutusala korrastamisega seotud keskkonnakaitsetingimusi.
\n
(7)Veekogu veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimise täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
10. jagu Veekogu süvendamine ja kaadamine
\n
§ 176Veekogu süvendamine
\n
(1)Veekogu süvendamine käesoleva seaduse tähenduses on veekogu põhjast setendi eemaldamine, välja arvatud juhul, kui seda tehakse maaparandussüsteemi rajatistel hoiutööde või rekonstrueerimise käigus kuni esialgse ehitusprojektiga määratud veekogu sügavuseni. Veekogu süvendamiseks ei loeta sette eemaldamist veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil. [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
(2)Vajaliku süvendamismahu määramisel peab võimaluse korral arvestama süvendamise vajadust ja mahtu tegevuse registreerimise või veeloa andmise ajal ning tulevikus selliselt, et veekogu oleks võimalikult vähe mõjutatud.
\n
§ 177Kaadamine
\n
(1)Kaadamine on keelatud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhul.
\n
(2)Kaadamine käesoleva seaduse tähenduses on:
\n
1)igasugune tahtlik jäätmete või muude ainete või asjade laevalt, õhusõidukilt, platvormilt või muult mererajatiselt merre heitmine või merepõhja matmine;
\n
2)laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste tahtlik merre heitmine;
\n
3)platvormide või muude mererajatiste hülgamine või ümberpaiskamine meres nende kasutamise kohas nende kõrvaldamise eesmärgil.
\n
(3)Kaadamiseks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta:
\n
1)laevade, õhusõidukite, platvormide või muude mererajatiste ning nende varustuse tavakasutusega kaasnevat või juhuslikku jäätmete või muude ainete või asjade merre heitmist, välja arvatud juhul, kui on tegu jäätmete või muude ainete või asjadega, mida nende merre uputamise või nende töötlemise eesmärgil veavad laevad või õhusõidukid või mis tekivad nendel laevadel, õhusõidukitel, platvormidel või muudel mererajatistel nende jäätmete või muude ainete või asjade töötlemisel või mida nende kaadamiseks veetakse platvormidele või muudele mererajatistele;
\n
2)jäätmete või muude ainete või asjade merre heitmist muul eesmärgil kui nende tahtlik kõrvaldamine;
\n
3)merepõhja maavarade uurimisest, kasutamisest ja sellega seotud avamerel toimuvast töötlemisest otseselt tingitud või nendega seotud jäätmete või muude ainete või asjade merre kõrvaldamist või matmist.
\n
(4)Läänemerre võib kaadata üksnes süvenduspinnast tingimusel, et see ei ohusta laevaliiklust.
\n
(5)Väljaspool Läänemerd võib merre kaadata ka muid aineid ja asju loa alusel.
\n
(6)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud kaadamiseks ei ole ette nähtud rannikuriigi õigusaktide kohast luba, annab selleks veeloa Kliimaministeerium. Selle loa andmisel lähtutakse rahvusvaheliste lepingute, eelkõige jäätmete ja muude ainete kaadamisest põhjustatud merereostuse vältimise 1972. aasta konventsiooni 1996. aasta protokolli nõuetest. Veeloa andmisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kaadamiskoha tingimusi.
\n
(7)Kaadamiskoha määramisel tuleb arvesse võtta võimaliku kaadamiskoha füüsikalisi, bioloogilisi ja keemilisi omadusi veesambas ning merepõhjas, kaadamiskohas asuvaid maardlaid, kaadamiskoha muid kasutusviise ja seal aset leidvat tegevust, kaadamiskoha potentsiaalset kasutamist muuks majandustegevuseks ning kaadamise võimalikku mõju merekaitsealadele ja kaitsealustele liikidele või nendega seotud ökosüsteemidele.
\n
§ 178Tuhastamine
\n
(1)Merel on jäätmete või muude ainete või asjade tuhastamine keelatud.
\n
(2)Tuhastamine käesoleva seaduse tähenduses on jäätmete või muude ainete või asjade põletamine merel asuval laeval, platvormil või muul mererajatisel nende tahtliku kõrvaldamise eesmärgil.
\n
(3)Väljaspool Läänemerd merel tuhastamiseks käesoleva seaduse tähenduses ei peeta jäätmete või muude ainete või asjade põletamist merel asuval laeval, platvormil või muul mererajatisel, kui sellised jäätmed, muud ained või asjad on tekkinud laeva, platvormi või muu mererajatise tavakasutuse käigus.
\n
§ 179Kaadamine ja tuhastamine erilistel asjaoludel
\n
(1)Käesoleva seaduse § 177 lõikes 1 sätestatud kaadamise keeldu ja § 178 lõikes 1 sätestatud tuhastamise keeldu ei kohaldata, kui rasketest ilmastikuoludest põhjustatud vääramatu jõu tõttu esineb vahetu oht inimese elule, laevale, õhusõidukile, platvormile või muule mererajatisele ning:
\n
1)on vaja tagada nende ohutus ja kaadamine või tuhastamine on ainus viis nimetatud ohu vältimiseks ning on tõenäoline, et kaadamisest või tuhastamisest põhjustatud kahju on väiksem kui kahju kaadamisest või tuhastamisest hoidumise korral;
\n
2)on tegemist ülekaaluka avaliku huviga.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul tuleb kaadamisel või tuhastamisel rakendada meetmeid, et keskkonnarisk oleks võimalikult väike.
\n
(3)Kaadamise keeldu ja tuhastamise keeldu ei kohaldata keskkonnaohu olukorras, mille puhul puudub muu mõistlik lahendus. Sellisel juhul tuleb võimaluse piires vältida keskkonnale kaadamise või tuhastamisega tekitatavat kahju, võttes arvesse aega, mille kestel on vaja rakendada meetmeid nimetatud ohu kõrvaldamiseks.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud erandite rakendamise vajadusest peab isik viivitamata ja võimaluse korral eelnevalt teavitama Keskkonnaametit.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud erandite rakendamisel esitab isik Keskkonnaametile viivitamata teabe asjaoludest, mis on erandite rakendamise tinginud, ning kaadamise või tuhastamise täpsed andmed.
\n
(6)Keskkonnaamet teavitab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 sätestatud erandite rakendamise juhtumitest viivitamata Kliimaministeeriumi. Kliimaministeerium korraldab võimaluse korral kaadamise või tuhastamise eelneva kooskõlastamise nende riikide pädevate asutustega, keda kaadamine või tuhastamine mõjutab või võib mõjutada, või nende ning Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni viivitamatu teavitamise juba aset leidnud kaadamisest või tuhastamisest.
\n
§ 180Jäätmete uputamine ja heitmine siseveekogusse ning põhjavette paigutamine
\n
(1)Siseveekogusse võib uputada, heita või põhjavette paigutada vaid selliseid jäätmeid, mille mõju vees ei tekita keskkonnaohtu.
\n
(2)Jäätmete uputamiseks või heitmiseks siseveekogusse või põhjavette paigutamiseks annab loa kohaliku omavalitsuse üksuse nõusolekul ja eraomandis oleva siseveekogu puhul ka veekogu omaniku nõusolekul Keskkonnaamet.
\n
§ 181Veekaabelliinide ja torujuhtmete merre paigaldamine
\n
(1)Merre võib paigaldada veekaabelliine ja torujuhtmeid, mis ei takista veekogu tavapärast kasutamist ega kaota oma tarbimisväärtust ebaotstarbekalt lühikese aja jooksul, lähtudes põhimõttest, et veekogu mõjutatakse võimalikult vähe.
\n
(2)Veekaabelliine ja torujuhtmeid tuleb käitada viisil, mis hoiab ära keskkonnaohu ning tekitab võimalikult vähe keskkonnahäiringuid.
\n
§ 182Süsinikdioksiidi merealal säilitamise keeld
\n
(1)Süsinikdioksiidi merealal säilitamine on keelatud.
\n
(2)Süsinikdioksiidi merealal säilitamine käesoleva seaduse tähenduses on merealal süsinikdioksiidi juhtimine veesambasse või merepõhjale või säilitamine geoloogilistes formatsioonides merepõhja all.
\n
11. jagu Veeliiklus
\n
§ 183Veeliikluse nõuded
\n
(1)Avaliku ja avalikult kasutatava veekogu kasutamine liiklemiseks on lubatud, kui seda ei piirata seaduse või muu õigusaktiga.
\n
(2)Kui eraõigusliku isiku omandis olev veekogu ei ole määratud avalikuks kasutamiseks, tohib sellel liigelda ainult omaniku loal.
\n
(3)Veekogul liikleja on kohustatud vältima maaomanike ja teiste veekogu ja vee kasutajate õiguste rikkumist ning vee-elustiku, veekogu sängi, kallaste, vesiehitiste ja tehnovõrkude kahjustamist.
\n
(4)Keegi ei tohi veeliiklust ohustada. Paadisilla ja tähistatud kalapüünisega tohib tõkestada kuni kolmandiku veel liikumiseks kasutatava vooluveekogu laiusest.
\n
(5)Terviseameti koostatud avalike supluskohtade nimekirjas oleval veekogul või selle osal on veesõidukitega, välja arvatud teenistusülesandeid täitvad veesõidukid, liiklemine keelatud.
\n
(6)Käesoleva seaduse § 86 lõike 4 alusel kehtestatud joogiveehaardesse kuuluval paisjärvel ja tehisjärvel on keelatud sisepõlemismootoriga sõidukite kasutamine. (6^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud keeld ei kehti:
\n
1)hädaolukorra ja selle ohu korral, päästesündmuse lahendamisel, otsingu- ja päästetööl ning veekogu korrashoiutööde tegemisel;
\n
2)käesoleva seaduse § 86 lõike 4 alusel kehtestatud joogiveehaardesse kuuluval üle 100-hektarilise pindalaga paisjärvel ja tehisjärvel, kus on lubatud sisepõlemismootoriga veesõiduki kasutamine üksnes veekogu omaniku või valdaja loal veespordi ja virgestuse turvalisuse tagamiseks. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
\n
(7)Avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel, välja arvatud laevatatavad veekogud, veesõidukite hoidmise ja kasutamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(8)Avalikel ja avalikult kasutatavatel siseveekogudel, välja arvatud laevatatavad veekogud, veesõidukite sõidukiiruse kontrollimisel kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(9)Veekogude kasutamist lennunduses reguleerib lennundusseadus.
\n
§ 184Kohaliku omavalitsuse üksuse õigus keelata ja piirata veeliiklust
\n
(1)Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus keelata korraldusega oma haldusüksuse piirides avalikul või avalikult kasutataval veekogul veesõidukitega liiklemine, kehtestada liikluskiiruse piirang ja keelata veekogu jääle minek, kui liiklemine, veesõiduki kiirus või jääleminek:
\n
1)ohustab veeliiklust;
\n
2)kahjustab või võib kahjustada veekogu seisundit ja lõhkuda veekogu kaldaid;
\n
3)kahjustab või võib kahjustada kalavarusid või kalakoelmute seisukorda;
\n
4)häirib teisi veekogu kasutajaid;
\n
5)ohustab jääleminejaid.
\n
(2)Kohaliku omavalitsuse üksuse käesoleva paragrahvi lõike 1 kohane korraldus tehakse teatavaks kohalikus või üleriigilises ajalehes ja kohaliku omavalitsuse üksuse veebilehel.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaste korralduste tähistamiseks vajalikud veesõidukite liiklust reguleerivad signaalmärgid paigaldab korralduse andja. Signaalmärkide paigaldamine kooskõlastatakse Transpordiametiga. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
§ 185Veeliiklus laevakanalil ja laevakanali kasutamine
\n
(1)Avalikult kasutatava veekogu põhja selle süvendamise teel õiguslikul alusel rajatud laevakanalil, mis asub väljaspool sadama akvatooriumi piire, korraldab veeliiklust laevakanali valitseja.
\n
(2)Laevakanali valitseja käesoleva seaduse tähenduses on veekogu omanik või isik, kellele laevakanali valitsemise õigus on üle antud lepinguga õigusaktides ette nähtud korras.
\n
(3)Laevakanali kasutamiseks peetakse sellise laeva sõitmist piki laevakanalit, mis oma süvise tõttu ei saa laevakanalit kasutamata sellel veekogul liigelda.
\n
12. jagu Veeluba
\n
§ 186Vee erikasutus
\n
(1)Vee erikasutusõiguse aluseks on veeluba, mis annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva seaduse §-s 187 nimetatud tegevuseks, ja kompleksluba.
\n
(2)Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse maareformi seaduse § 31 lõike 2 alusel riigi omandis olevaks.
\n
§ 187Veeloa kohustus
\n
() Kui käesoleva seaduse §-s 188 ei ole sätestatud teisiti, siis on veeluba kohustuslik, kui:
\n
1)võetakse pinnavett, sealhulgas jääd, enam kui 30 kuupmeetrit ööpäevas;
\n
2)võetakse põhjavett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või rohkem kui 10 kuupmeetrit ööpäevas;
\n
3)võetakse mineraalvett;
\n
4)juhitakse suublasse saasteaineid või heitvett ja jahutusvett;
\n
5)juhitakse heide otse põhjavette käesoleva seaduse § 126 lõigetes 3 ja 5 sätestatu kohaselt;
\n
6)juhitakse sademevett suublasse jäätmekäitlusmaalt, tööstuse territooriumilt, sadamaehitiste maalt, turbatööstusmaalt ja muudest kohtadest, kus on saastatuse risk või oht veekogu seisundile;
\n
7)paisutatakse veekogu või kasutatakse hüdroenergiat;
\n
8)süvendatakse merd või paigutatakse mere põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
9)juhitakse suublasse maavara kaevandamisel eemaldatavat vett;
\n
10)paigutatakse merre tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
11)kaadatakse mahuga alates 100 kuupmeetrist;
\n
12)põhjavett täiendatakse, juhitakse ümber või juhitakse tagasi;
\n
13)toimub laeva regulaarne ohtlike ainetega seotud teenindamine või remont või kui regulaarselt lastitakse või lossitakse laeva tuules lenduvate puistekaupadega, välja arvatud juhul, kui seda tehakse suletud süsteemi kasutades;
\n
14)veekogu puhastamiseks kasutatakse kemikaale, välja arvatud juhul, kui sellega ei muudeta oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi või veekogu bioloogilisi omadusi;
\n
15)arendatakse kala- või muu käesoleva paragrahvi punktides 15^1 ja 15^2 nimetamata vee-elusressursi kasvatust toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025] 15^1) arendatakse vetika- või karbikasvatust, välja arvatud meres, toodangu juurdekasvuga rohkem kui üks tonn aastas; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025] 15^2) arendatakse vetika- või karbikasvatust meres toodangu juurdekasvuga rohkem kui 100 tonni aastas; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
16)rajatakse üle ühe hektari või likvideeritakse üle 0,1 hektari suuruse pindalaga seisuveekogu või märgala, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv veekogu;
\n
17)muudetakse pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu, pinnaveekogumiga hõlmamata loodusliku järve või üle ühe hektari suuruse veepeegli pindalaga tehisjärve kaldajoont, välja arvatud maavara kaevandamisel tekkiv või muudetav veekogu;
\n
18)muudetakse oluliselt vee füüsikalisi või keemilisi omadusi, veekogu bioloogilisi omadusi või veerežiimi;
\n
19)toodetakse taaskasutusvett heitveest, karjääri- või kaevandusveest, jahutusveest või vesiviljelusest pärinevast veest. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024]
\n
§ 188Veeluba mittenõudvad tegevused
\n
(1)Veeluba ei ole vaja:
\n
1)vee võtmiseks hädaolukorras, päästesündmuse lahendamiseks või nimetatud sündmuste jäljendamise korral õppustel;
\n
2)põhjavee ärajuhtimiseks kõrge põhjavee tasemega või liigniiskelt alalt õiguspäraselt ehitatud ehitise toimimiseks ja kaitseks;
\n
3)paisutamiseks, kui vooluveekogu looduslikku veetaset tõstetakse kuni üks meeter, välja arvatud juhul, kui paisutatakse veekogu või selle lõiku, mis vajab kaitset looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud nimistusse kantud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana;
\n
4)maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks;
\n
5)pinnaveekogumiga hõlmamata tehisjärve kaldajoone muutmiseks, kui tehisjärv on tekkinud kaevandamise tõttu, asub maardlal, mäeeraldisel või mäeeraldise teenindusmaal ja kaevandamisega rikutud maad ei ole kaevandamisloa andja veel maapõueseaduse §-des 48 ja 50 sätestatud korras korrastatuks tunnistanud;
\n
6)kuni ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas, kui see tegevus vastab käesoleva seaduse § 128 lõike 7 alusel kehtestatud heitvee suublasse juhtimise nõuetele;
\n
7)veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamiseks; [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
8)käesoleva seaduse § 187 punktides 7, 8, 10, 17 ja 18 nimetatud tegevusteks, mis kaasnevad veekogusse, välja arvatud meri, ehitamisega, kui Vabariigi Valitsus on otsustanud, et tegemist on ehitisega, mille ainus eesmärk on riigi julgeoleku tagamine või hädaolukorra lahendamine; [RT I, 29.06.2022, 1 - jõust. 09.07.2022]
\n
9)tegevusteks, mis kaasnevad meretuulepargi rajamisega, milleks antakse ehitusseadustiku § 113^1 lõikes 1^2 nimetatud meretuulepargi hoonestusluba; [RT I, 11.06.2024, 1 - jõust. 21.06.2024]
\n
10)ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber maapinnalähedasest põhjaveekihist, mis ei asu kehtestatud põhjaveevaruga alal või joogiveehaarde toitealal; [RT I, 15.04.2025, 1 - jõust. 25.04.2025]
\n
11)ehitise ehitamiseks, kui põhjavett juhitakse ümber maapinnalähedasest põhjaveekihist alla kuue kuu ja kõige rohkem 1000 kuupmeetrit ööpäevas; [RT I, 15.04.2025, 1 - jõust. 25.04.2025]
\n
12)silla või truubi ehitamiseks, välja arvatud käesoleva seaduse § 187 punktis 17 nimetatud tegevuse korral. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või rekonstrueerimine on seotud veekoguga, mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.
\n
§ 189Veeloa kehtivusaeg
\n
(1)Veeluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui:
\n
1)[kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
\n
2)vee erikasutus on ühekordne;
\n
3)põhjavett võetakse kehtestatud põhjaveevarust.
\n
4)[kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
\n
5)[kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul antakse veeluba tegevuse kestuse ajaks.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud juhul ei anta veeluba kauemaks, kui kehtib kehtestatud põhjaveevaru.
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 21.12.2019, 1 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 190Veeloa taotlemine
\n
(1)Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 42 lõikes 1 sätestatule esitab veeloa taotleja:
\n
1)Keskkonnaameti nõudmisel vee erikasutusega seotud tööde projekti;
\n
2)Keskkonnaameti nõudmisel andmed kavandatava tegevusega mõjutatava keskkonna kohta.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 nimetatud andmete kogumisel järgitakse käesoleva seaduse § 53 lõike 5 alusel kehtestatud põhimõtteid, meetodeid ja metoodikat, arvestades kavandatava tegevuse iseloomu.
\n
(3)Kui veeloa taotlemisel on vaja teha veeuuring, siis peab veeloa taotleja tagama veeuuringu vastavuse käesoleva seaduse §-des 236, 237 ja 243 sätestatud veeuuringu nõuetele. Veeuuringu kulud tasub veeloa taotleja.
\n
(4)Isikul, kes taotleb veeluba veekogu paisutamiseks, peab olema selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab.
\n
(5)Isik, kes taotleb veeluba taaskasutusvee tootmiseks, lisab veeloa taotlusele riskijuhtimise kava. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024]
\n
(6)Isik kooskõlastab riskijuhtimise kava enne taotluse esitamist Maa- ja Ruumiametiga juhul, kui taaskasutusvett kavandatakse kasutada põllumajanduslikuks niisutuseks. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
(7)Keskkonnaamet saadab taaskasutusvee tootmise veeloa taotlusele lisatud riskijuhtimise kava arvamuse avaldamiseks Terviseametile juhul, kui taotluse menetlemise käigus selgub, et taaskasutusvee tootmisel võib olla risk inimese tervisele. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 49 lõikes 1 sätestatud keskkonnaloa andmise otsustamise tähtaeg peatub kuni Terviseameti arvamuse saamiseni. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024]
\n
(8)Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/741 artikli 5 lõigetes 3–5 sätestatule kehtestab nõuded taaskasutusvee tootmise riskijuhtimise kava kohta valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024]
\n
§ 191Veeloa andmise menetlus
\n
(1)Veeloa annab Keskkonnaamet, välja arvatud käesoleva seaduse § 177 lõikes 6 nimetatud juhul.
\n
(2)Veeloa andja kooskõlastab enne loa andmist veeloas määratava kaadamiskoha Transpordiametiga. [RT I, 10.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2021]
\n
(3)Veeloa andmise menetlus pikeneb põhjaveevaru hindamisele ja kehtestamisele kuluva aja võrra, kuid mitte rohkem kui 24 kuud.
\n
(4)Veeloa andmine otsustatakse avatud menetluseta, kui kiirem menetlus on vajalik keskkonnaohu vältimiseks või kui tegemist on käesoleva seaduse §-s 191^1 loetletud väheolulise mõjuga tegevusega. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
\n
(5)Veeloa andmise kohta otsuse tegemisel tuleb hinnata kehtestatud põhjaveevaru ja pinnavee koguse piisavust ning tagada esmajärjekorras elanike, tervishoiu-, hoolekande-, õppe- ja kasvatusasutuste ning toiduainetööstuse joogiveevajaduse rahuldamine.
\n
§ 191^1. Väheolulise mõjuga tegevus
\n
() Käesoleva seaduse tähenduses loetakse väheolulise mõjuga tegevuseks järgmisi väikesemahulisi tegevusi, mille tagajärjel ei halvene veekogumi seisund, vee kvaliteet ega kaitsealuste liikide olukord või elupaik ning tegevus ei mõjuta ega takista muud veekasutust:
\n
1)mere süvendamine või merepõhja süvenduspinnase paigutamine mahuga 100–499 kuupmeetrit;
\n
2)merre tahkete ainete paigutamine või kaadamine mahuga 100–499 kuupmeetrit; [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
\n
3)mere süvendamine sadama akvatooriumis mahuga 100–1499 kuupmeetrit. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
§ 192Veeloa andmisest keeldumine
\n
(1)Keskkonnaamet keeldub veeloa andmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 52 lõike 1 punktis 1 ning punktides 3–10 sätestatud juhtudel või kui veeloa taotlejal ei ole tegevuskoha maaomaniku nõusolekut viimase omandis oleva kinnisasja kasutamiseks või kui puudub käesoleva seaduse § 190 lõikes 4 nimetatud nõusolek.
\n
(2)Keskkonnaamet võib anda veeloa veekogu paisutamiseks käesoleva seaduse § 190 lõikes 4 nimetatud nõusolekuta, kui veekogu paisutamiseks esineb ülekaalukas avalik huvi.
\n
(3)Veeloa andmisest võib keelduda ka juhul, kui esineb vähemalt üks järgmistest alustest:
\n
1)veehaarde sanitaarkaitsealale või hooldusalale kavatsetakse juhtida heitvett;
\n
2)Terviseamet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlust ehitusseadustiku alusel;
\n
3)veehaarde sanitaarkaitsealale, hooldusalale ja joogiveehaarde valgalale või toitealale kavatsetakse juhtida ohtlikke aineid; [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 17.02.2023]
\n
4)majanduslikult olulise vees kasvatatava liigi kaitseks määratud alale või elupaiga ja liigi kaitseks looduskaitseseaduse alusel määratud alale, kus vee kvaliteet on oluline kaitsetegur, kavatsetakse juhtida ohtlikke aineid;
\n
5)vee võtmisel ei ole tagatud elanike, tervishoiu-, hoolekande-, õppe- ja kasvatusasutuse ning toiduainetööstuse joogiveevajaduse rahuldamine;
\n
6)põhjaveevõtt võib ületada kehtestatud põhjaveevaru;
\n
7)põhjaveevaru ei ole kehtestatud;
\n
8)kavandatav tegevus seab ohtu käesoleva seaduse §-des 31, 32 ja 34 nimetatud veekaitse eesmärkide saavutamise või ei võimalda nende saavutamist ning veekaitse eesmärkide saavutamise suhtes ei kohaldata erandit §-de 39–42 alusel;
\n
9)kaadamisele on olemas alternatiivsed võimalused süvenduspinnase taaskasutamiseks või ladestamiseks maismaal viisil, mis ei kujuta ohtu inimese tervisele ega keskkonnale ega ole ebaproportsionaalselt kulukas;
\n
10)kaadamisest tulenevat keskkonnaohtu inimese tervisele või keskkonnale ei ole võimalik piisava täpsusega kindlaks määrata.
\n
§ 193Veeloa sisu
\n
(1)Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-s 53 sätestatule märgitakse veeloas sõltuvalt vee erikasutuse liigist:
\n
1)veevõtu lubatud kogused ja aeg veehaarete ning põhjaveekihtide kaupa;
\n
2)arvestuse pidamise nõuded veekogumist võetava vee koguse määramise, vee kvaliteedi kontrollimise, sealhulgas seire ja võetud vee kohta;
\n
3)põhjavee kvaliteedi kontrollimise ja põhjavee taseme mõõtmise nõuded ning arvestuse pidamise nõuded põhjaveekihist võetava vee koguse määramise ja võetud põhjavee kohta;
\n
4)saasteainete, sealhulgas ohtlike ainete suurim lubatav sisaldus heitvees ja saasteainete heitkogus ainete ja väljalaskmete kaupa;
\n
5)seirenõuded, sealhulgas mõjutatava suubla seire nõuded;
\n
6)keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmed ning nende rakendamise tähtajad;
\n
7)meetmed, mis vähendavad saasteainete, sealhulgas ohtlike ainete mõju suublale;
\n
8)vajaduse korral meetmed, millega vähendatakse või välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile, põhjaveekogumile või isiku varale, ja nende meetmete tõhususe seire nõuded;
\n
9)parim võimalik tehnika vee kasutamiseks ja reovee puhastamiseks, arvestades selle ajakohasust ja tõhusust, vee erikasutajale kättesaadavust ning majanduslikku ja tehnilist vastuvõetavust;
\n
10)veeloa andjale teabe esitamise nõuded;
\n
11)veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise nõuded;
\n
12)mere süvendamise, tahkete ainete merre paigutamise või kaadamise nõuded; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
13)vesiviljeluse nõuded;
\n
14)vajaduse korral muud nõuded käesoleva seaduse §-s 187 sätestatud veeloa kohustusega tegevuste kohta sõltuvalt tegevuse liigist ja ulatusest;
\n
14^1) toodetava taaskasutusvee kvaliteediklass ning kasutusotstarve; [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024]
\n
15)teave, mis on vaja kanda keskkonnaloale keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 3 alusel kehtestatud andmekoosseisu kohaselt.
\n
(2)Veeloas määratakse vee erikasutuse liigist lähtudes keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lõike 1 punktides 7 ja 8 sätestatud asjakohased meetmed.
\n
(3)Lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/741 I lisas sätestatule kehtestab käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 14^1 nimetatud kvaliteediklassid, neile vastavad kasutusotstarbed ja seire nõuded valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 01.11.2024]
\n
§ 194Veeloa peatamine ja kehtetuks tunnistamine
\n
(1)Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 61 lõikes 1 sätestatud alustele peatab Keskkonnaamet vajaduse korral joogivee tootmiseks vee võtmise loa kehtivuse, kui joogiveeks kasutatavas pinna- või põhjavees on ohtlikke aineid üle kvaliteedi piirväärtuse. Keskkonnaamet kooskõlastab sellisel juhul veeloa kehtivuse peatamise Terviseametiga.
\n
(2)Lisaks keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 62 lõikes 2 sätestatud alustele võib Keskkonnaamet tunnistada veeloa kehtetuks, kui:
\n
1)veehaarde sanitaarkaitsealale juhitakse heitvett;
\n
2)majanduslikult olulise vees kasvatatava liigi kaitseks määratud alale või veehaarde sanitaarkaitsealale juhitakse ohtlikke aineid;
\n
3)põhjavee võtmisel ületatakse kehtestatud põhjaveevaru või põhjustatakse põhjavee liigvähenemine;
\n
4)tegevus on halvendanud vee seisundit ning see halvenemine ei ole kooskõlas käesoleva seaduse §-des 39–42 sätestatud nõuetega veekaitse eesmärkide saavutamise erandite kohta;
\n
5)joogiveeks kasutatavas pinna- või põhjavees on ohtlikke aineid üle kvaliteedi piirväärtuse.
\n
(3)Keskkonnaamet kooskõlastab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 sätestatud juhul veeloa kehtetuks tunnistamise Terviseametiga.
\n
(4)Kui põhjavee võtmisel ületatakse kehtestatud põhjaveevaru hädaolukorras või päästesündmuse lahendamisel, ei tunnista Keskkonnaamet veeluba kehtetuks.
\n
(5)Kui veeluba antakse kehtestamata põhjaveevaru kasutamiseks, siis võib loa andja veeluba muuta või selle kehtetuks tunnistada pärast põhjaveevaru kehtestamist.
\n
(6)Kui maavara kaevandamisel ületatakse põhjavee kõrvaldamise lubatud kogus, et vältida kaeveõõnte üleujutamist, ei tunnista Keskkonnaamet veeluba kehtetuks ega rakenda sanktsioone lubatud põhjavee koguse ületamise pärast.
\n
§ 195Veekasutuse aruanne
\n
(1)Veeloa või kompleksloa omaja on kohustatud esitama üks kord aastas käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud asutusele keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu aruande käesoleva seaduse § 187 punktides 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta. Veeloa või kompleksloa omaja esitab aruande, kui käesoleva seaduse § 187 punktides 8 ja 10 nimetatud tegevus toimub meres. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuse aruanne peab sõltuvalt lubatud tegevusest sisaldama:
\n
1)andmeid kasutatud vee kohta, heitvee hulka ja suublasse juhitud saasteainete kogust;
\n
2)andmeid kaevandusvee, sademevee ja jahutusvee kohta;
\n
3)ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse ning veekasutuse majanduslikke näitajaid;
\n
4)andmeid reoveepuhasti ja reoveesette kohta;
\n
5)mere süvendamisel ja kaadamisel eemaldatud aine ning kaadatud aine koostist ja mahtu;
\n
6)andmeid vesiviljelusest pärit vee ja vesiviljeluse kohta;
\n
7)vajaduse korral muid asjakohaseid andmeid.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruandes esitatava täpsustatud andmekoosseisu ja aruande esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(4)Joogivee käitleja, kes osutab teenust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kaudu, mis varustab joogiveega vähemalt 10 000 kuupmeetrit ööpäevas või teenindab vähemalt 50 000 inimest, kasutab selle süsteemi veelekete taseme ja veelekete vähendamise võimaluste hindamisel taristu lekkeindeksil põhinevat hindamise meetodit või muud asjakohast meetodit. Hindamisel võetakse arvesse asjakohaseid rahvatervishoiu, keskkonna-, tehnilisi ja majanduslikke aspekte. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 12.01.2024]
\n
(5)Kui Euroopa Komisjon on taristu veelekete tasemele kehtestanud künnisväärtuse, peab veelekete tase olema künnisväärtusest väiksem. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud joogivee käitleja taristu veelekete tase ületab kehtestatud künnisväärtuse, koostab joogivee käitleja veelekete vähendamise tegevuskava, mis on lõikes 1 nimetatud aruande osaks. [RT I, 07.02.2023, 1 - jõust. 12.01.2024]
\n
§ 195^1. Vee erikasutust reguleerivate keskkonnalubade ja komplekslubade ajutine leevendamine seoses eriolukorraga
\n
(1)Keskkonnaamet võib eriolukorraga seoses ajutiselt leevendada vee erikasutust reguleeriva keskkonnaloa või kompleksloa nõudeid ilma keskkonnaseadustiku üldosa seaduses, käesolevas seaduses ja tööstusheite seaduses sätestatud loa muutmise menetluse nõudeid järgimata, kui loa nõuete täitmine ja menetluse nõuete järgimine pole eriolukorraga seoses tekkinud objektiivse takistuse tõttu võimalik.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa nõuete ajutisel leevendamisel tuleb arvestada, et:
\n
1)leevendus ei sea ohtu inimese elu ja tervist;
\n
2)leevendus on proportsionaalne, arvestades loa nõuete ajutise leevendamisega taotletavat eesmärki ja selle kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ega piira kellegi seadusega kaitstud põhiõigusi ja -vabadusi või muid õigusi rohkem, kui see on loa nõuete ajutise leevendamise eesmärgi saavutamiseks vältimatult vajalik.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud loa nõuete ajutist leevendust võib rakendada objektiivse takistuse äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 90 päeva eriolukorra lõppemisest arvates. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
13. jagu Veekeskkonnariskiga tegevus
\n
§ 196Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine
\n
(1)Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine (edaspidi ka registreering) annab õiguse üheks või mitmeks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuseks.
\n
(2)Veekeskkonnariskiga tegevus tuleb registreerida järgmiste tegevuste korral:
\n
1)[kehtetu - RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
\n
2)veekogu, välja arvatud meri, süvendamine või sellise veekogu põhja samas mahus süvenduspinnase paigutamine mahuga alates viiest kuupmeetrist; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
3)mere süvendamine 50–100 kuupmeetrit või merepõhja samas mahus süvenduspinnase paigutamine; [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021] 3^1) veekogust, välja arvatud meri, korrashoiu eesmärgil sette eemaldamine mahuga alates viiest kuupmeetrist; [RT I, 21.09.2021, 3 - jõust. 01.10.2021]
\n
4)[kehtetu - RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
5)merre 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025] 5^1) veekogusse, välja arvatud meri, tahkete ainete paigutamine mahuga alates viiest kuupmeetrist; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
6)kalakasvatuse või muu käesoleva lõike punktides 6^1 –6^3 nimetamata vee-elusressursi kasvatuse arendamine toodangu juurdekasvuga kuni üks tonn aastas, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025] 6^1) vetika- või karbikasvatuse, välja arvatud meres, arendamine toodangu juurdekasvuga kuni üks tonn aastas, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025] 6^2) vetika- või karbikasvatuse arendamine meres toodangu juurdekasvuga kuni 100 tonni aastas; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025] 6^3) vähikasvatuse arendamine, kui vesiviljelusehitise veesüsteem on pinnaveekoguga ühenduses; [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
7)maasoojussüsteemi veekogusse paigaldamine;
\n
8)avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine otse põhjavette;
\n
9)paisutuse likvideerimine või veekogu veetaseme alandamine tasemeni, milleks veeluba ei ole enam vaja;
\n
10)teaduslikul eesmärgil ainete otse põhjavette juhtimine pinna- ja põhjavee kirjeldamiseks, kaitsmiseks või põhjaveekogumi seisundi parandamiseks koguses, mis on nimetatud otstarbel hädavajalik;
\n
11)veealuse kultuuriväärtusega asja uputamine planeeringuga määratud alale;
\n
12)keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine;
\n
13)veekogusse ehitamisega kaasnevad tegevused, millele ei ole vaja veeluba vastavalt käesoleva seaduse § 188 lõike 1 punktile 8; [RT I, 29.06.2022, 1 - jõust. 09.07.2022]
\n
14)taaskasutusvee kasutamine. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024] (2^1) Registreeringut ei ole vaja:
\n
1)maaparandussüsteemi ehitamiseks ja maaparandushoiutöödeks;
\n
2)silla ja truubi ehitamiseks. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023] (3^1) Taaskasutusvee kasutamine käesoleva seaduse tähenduses on taaskasutusvee kasutusele võtmine lõppkasutaja poolt vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2020/741 ning käesoleva seaduse § 193 lõike 3 alusel kehtestatud kasutusotstarvetele. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 01.11.2024]
\n
(4)Keskkonnaamet registreerib veekeskkonnariskiga tegevuse. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
(5)Keskkonnaamet võib nõuda veeloa taotlemist käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 12 nimetatud veekeskkonnariskiga tegevuseks, kui tegevusel võib olla pinna- ja põhjavee omadustele oluline ebasoodne mõju.
\n
(6)Kui registreeringuga lubatavaks tegevuseks on vaja kehtestada planeering, ei anta registreeringut enne planeeringu kehtestamist. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
§ 196^1. Dispergentide kasutamine
\n
(1)Dispergendi kasutamine saasteainete veekogusse heitmisest põhjustatud saastatuse tõrjumiseks kahju vähendamise eesmärgil ei ole vee erikasutus.
\n
(2)Dispergent käesoleva seaduse tähenduses on pindaktiivsete ainete segu, mida kasutatakse naftasaaduste keskkonda sattumise korral orgaanilise lahusti koosseisus naftasaaduste vees lahustamise tõhustamiseks, et vähendada naftasaaduste ja vee vahelise piirpinna pinevust.
\n
(3)Dispergendi kasutamise kavatsusest tuleb Keskkonnaametit teavitada sidevahendi kaudu. Dispergendi kasutamine on lubatud üksnes Keskkonnaameti nõusolekul. [RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 197Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotlemine
\n
(1)Veekeskkonnariskiga tegevust kavandav isik (edaspidi käesolevas jaos taotleja) esitab keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu taotluse tegevuse registreerimiseks vähemalt 30 päeva enne selle tegevuse alustamist. [RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
\n
(2)Taotluses märgitakse taotleja andmed ning kavandatud veekeskkonnariskiga tegevuse iseloomustus, kirjeldus ja muu käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud vajalik teave.
\n
(3)Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu andmekoosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(4)Kui kavandatakse mitut veekeskkonnariskiga tegevust ja need tegevused on omavahel ruumiliselt või tehnoloogiliselt seotud, märgitakse need tegevused ühes taotluses.
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 17.03.2023, 3 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 198Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise otsustamine
\n
(1)Keskkonnaamet kontrollib registreeringu taotluse vastavust nõuetele kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui veekeskkonnariskiga tegevus ei vaja registreerimist või vajab veeluba, teavitab Keskkonnaamet sellest taotlejat kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
(2)Keskkonnaamet otsustab taotleja veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise või sellest keeldumise 30 päeva jooksul nõuetele vastava taotluse saamisest arvates. Kui taotlust ei vaadata läbi tähtaja jooksul, ei loeta tähtaja möödumisel taotleja veekeskkonnariskiga tegevust vaikimisi registreerituks.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
(4)Taotleja veekeskkonnariskiga tegevus registreeritakse taotluse kohaselt kindlaks tähtajaks või tähtajatult. Keskkonnaamet võib registreeringu tähtaega piirata käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul.
\n
(5)Keskkonnaamet võib registreerimisel kehtestada veekeskkonnariskiga tegevusele kõrvaltingimusi, kui see on vajalik, et vähendada tegevuse ebasoodsat mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule.
\n
(6)Käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringu võib teha ja sellekohase tõendi väljastada keskkonnaotsuste infosüsteemi vahendusel automatiseeritult, kui on tagatud registreeringu tegemise eelduste automaatne kontrollimine. [RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
\n
§ 199Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisest keeldumine
\n
() Keskkonnaamet keeldub veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisest, kui:
\n
1)tegevusel võib olla pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule oluline ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik kõrvaltingimuste kehtestamisega piisavalt vähendada;
\n
2)taotleja on esitanud teadvalt valeandmeid, mis mõjutavad tegevuse registreerimise otsustamist;
\n
3)tegevuseks on vaja veeluba või kompleksluba;
\n
4)dispergentide kasutamisega põhjustatav ebasoodne mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule ei ole põhjendatud, arvestades saastatuse või saasteainete leviku iseloomu või ulatust; [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
5)taaskasutusvee kvaliteet ei sobi kasutusotstarbega ning ei ole võimalik seada sobivaid kõrvaltingimusi taaskasutusvee kasutamise võimaldamiseks; [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024]
\n
6)taotletavat tegevust ei lubata planeeringut kehtestamata ja planeeringut ei ole kehtestatud. [RT I, 08.07.2025, 55 - jõust. 01.09.2025]
\n
§ 200Kohustus teatada asjaolude muutumisest
\n
(1)Registreeritud veekeskkonnariskiga tegevusega tegeleva isiku muutumise korral teavitab uus tegevuse elluviija Keskkonnaametit viivitamata registreeringus nimetatud andmete muutumisest.
\n
(2)Keskkonnaametit tuleb aegsasti teavitada registreeritud veekeskkonnariskiga tegevuse muutmise soovist ja muudest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua olulise ebasoodsa mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule.
\n
§ 201Registreeringu muutmine
\n
(1)Keskkonnaamet muudab registreeringut: [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
1)registreeringu omaja taotluse alusel;
\n
2)kui selgub, et registreeritud andmed on muutunud;
\n
3)kui registreeritud veekeskkonnariskiga tegevuse suhtes on vaja kehtestada kõrvaltingimusi või neid muuta, et vähendada tegevuse ebasoodsat mõju pinna- või põhjavee omadustele, vee-elustikule või veega seotud elustikule ning vältida registreeringu kehtetuks tunnistamist.
\n
(2)Kui registreeringu muutmise algatab Keskkonnaamet, teeb ta registreeringu omajale kirjalikult teatavaks registreeringu muutmise põhjuse ning määrab muutmiseks vajalike andmete ja dokumentide esitamise tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva asjakohase teate teatavakstegemisest arvates.
\n
(3)Keskkonnaamet otsustab registreeringu muutmise tegevuse registreerimiseks sätestatud korras kümne päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates.
\n
§ 202Registreeringu kehtetuks tunnistamine
\n
(1)Keskkonnaamet tunnistab registreeringu kehtetuks, kui:
\n
1)registreeringu omaja on selleks esitanud taotluse;
\n
2)ilmneb, et registreerimistaotluses on teadvalt esitatud olulise tähtsusega valeandmeid, mis mõjutasid veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud registreerimisest keelduma.
\n
(2)Keskkonnaamet võib tunnistada registreeringu kehtetuks, kui ilmneb käesoleva seaduse §-s 199 sätestatud alus registreerimisest keeldumiseks.
\n
(3)Registreeringu kehtetuks tunnistamise menetlusele kohaldatakse käesoleva seaduse § 201 lõigetes 2 ja 3 sätestatut.
\n
7. peatükk Põhjaveevaru hindamine, kehtestamine ja hüdrogeoloogiliste tööde tegemine
\n
1. jagu Põhjaveevaru hindamine ja kehtestamine
\n
§ 203Põhjaveevaru
\n
(1)Põhjaveevaru jaguneb uurituse detailsusest lähtuvalt prognoosvaruks ja tarbevaruks.
\n
(2)Põhjaveevaru käesoleva seaduse tähenduses on arvutuslik veeteenuste osutamiseks või enda tarbeks võetav põhjavee kogus, mille kasutamise korral on tagatud, et kehtestatud põhjaveevaruga alal ei toimu põhjavee liigvähenemist ega halvene põhjavee seisund.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
\n
§ 204Põhjaveevaru hindamine
\n
(1)Põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas.
\n
(2)Põhjaveevaru võib hinnata ka juhul, kui põhjaveehaarde veevõtt ühest põhjaveekihist on väiksem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas ja selline veevõtt põhjustab või võib põhjustada põhjaveekihis vee liigvähenemist.
\n
(3)Põhjaveevaru hindamise vajaduse otsustab Keskkonnaamet, kui põhjavett võetakse põhjaveekihist üle 500 kuupmeetri ööpäevas põhjavee ümberjuhtimise eesmärgil.
\n
(4)Põhjaveevaru hindamisel võetakse aluseks põhjaveekogumi looduslik ressurss. Põhjaveevaru hindamisel tuleb arvestada põhjaveekihi hüdrogeoloogilisi tingimusi, sealhulgas põhjavee kaitstust, põhjaveest sõltuvate ökosüsteemide säilimist, olemasolevaid kehtestatud põhjaveevaruga alasid ja veehaardeid, inimtegevuse mõju, saastunud pinnase ja põhjaveega alade paiknemist ning piirkonnas asuvaid potentsiaalselt ohtlikke saasteallikaid.
\n
(5)Põhjaveevaru hindamiseks tehakse hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Kliimaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile.
\n
(6)Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist.
\n
(7)Põhjaveevaru hindamise korra, nõuded põhjaveevaru hindamise ja põhjaveevaru hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 205Põhjaveevaru kehtestamine
\n
(1)Põhjaveevaru kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga pärast põhjaveevaru hindamist.
\n
(2)Põhjaveevaru kehtestatakse 10–30 aastaks.
\n
(3)Põhjaveevaru tuleb kehtestada enne põhjavee võtmiseks veeloa andmist.
\n
(4)Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru, kui:
\n
1)põhjaveevaru vee omadused ei vasta kavandatava kasutuse eesmärgile;
\n
2)põhjaveevaru kasutamine taotletud koguses võib halvendada põhjavee seisundit;
\n
3)kavandatava põhjaveehaarde jaoks ei ole koostatud sanitaarkaitseala projekti;
\n
4)põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, hooldusalal või joogiveehaarde toitealal ei ole tegevuspiiranguid võimalik järgida;
\n
5)puudub põhjaveevaru kasutamise põhjendatud vajadus.
\n
§ 206Põhjaveevaru ümberhindamine
\n
(1)Põhjaveevaru hinnatakse ümber enne põhjaveevaru kehtestamist.
\n
(2)Põhjaveevaru hinnatakse ümber, kui:
\n
1)põhjaveevaru kasutamise aeg on ületanud põhjaveevaru kasutamise arvutusliku aja ja kavandatav põhjaveevõtt on jätkuvalt suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas;
\n
2)põhjaveevaruga ala hüdrogeoloogilised tingimused on muutunud;
\n
3)põhjaveevaruga ala põhjavee seisund on halvenenud ega vasta enam põhjaveevaru kasutamise eesmärgile;
\n
4)põhjavee keemiline seisund või koguseline seisund on halvenenud sellisel määral, et kehtestatud põhjaveevaruga alal asuv põhjaveekogum on ohustatud või selle seisundiklass on muutunud heast halvaks;
\n
5)põhjaveevaru kasutamine võib põhjustada pinnavee seisundi halvenemist või ebasoodsaid muutusi põhjaveest sõltuvas maismaaökosüsteemis;
\n
6)põhjaveekihist soovitakse vett võtta rohkem, kui on kehtestatud põhjaveevaru;
\n
7)tekib vajadus oluliselt muuta põhjaveehaarde asukohta või põhjaveehaardel puudub sanitaarkaitseala.
\n
(3)Põhjaveevaru võib ümber hinnata ka juhul, kui veevõtu andmete kohaselt ei kasutata põhjaveevaru kehtestatud mahus.
\n
(4)Põhjaveevaru hinnatakse ümber põhjaveevaru hindamise ja põhjaveevaru uuringu nõuete ning põhjaveevaru hindamise korra kohaselt ja põhjaveevarude jaotuse alusel. Põhjaveevaru ümberhindamise uuringule kohaldatakse käesoleva seaduse § 204 lõike 7 alusel kehtestatud nõudeid.
\n
(5)Põhjaveevaru ümberhindamisega kaasnevad kulud kaetakse käesoleva seaduse § 204 lõike 6 kohaselt.
\n
§ 207Põhjaveekomisjon
\n
(1)Põhjaveevarude, sealhulgas mineraalveevarude määramiseks, uuringute ja ekspertiisi korraldamiseks moodustatakse põhjaveekomisjon.
\n
(2)Põhjaveekomisjoni ülesanded on:
\n
1)põhjaveevaru hindamiseks tehtud uuringute tulemuste läbivaatamine ja valdkonna eest vastutavale ministrile ettepanekute tegemine põhjaveevaru kehtestamiseks;
\n
2)põhjavee uurimise, kasutamise ja kaitse olukorra hindamine ning uuringute vajaduse ja suundade määramine;
\n
3)Kliimaministeeriumi ja selle haldusala asutuste nõustamine põhjavee kasutamise ja kaitsega seonduvates küsimustes;
\n
4)hinnangu andmine hüdrogeoloogiliste uuringute vajadusele ja tulemustele ning põhjavett käsitlevate õigusaktide eelnõudele.
\n
(3)Põhjaveekomisjoni põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
\n
(4)Põhjaveekomisjoni koosseisu kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
\n
2. jagu Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba
\n
§ 208Hüdrogeoloogiliste tööde tegija loakohustus
\n
() Ettevõtjal peab olema tegevusluba järgmiste hüdrogeoloogiliste tööde tegemiseks:
\n
1)hüdrogeoloogilised uuringud;
\n
2)hüdrogeoloogiline kaardistamine;
\n
3)puurkaevude ja -aukude projekteerimine;
\n
4)soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimine;
\n
5)puurkaevude ja -aukude puurimine, ümberehitamine ning lammutamine;
\n
6)soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimine, ümberehitamine ning lammutamine.
\n
§ 209Hüdrogeoloogiliste tööde tegija tegevusloa kontrolliese
\n
(1)Tegevusluba antakse ettevõtjale, kui tema heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik:
\n
1)kellel on vähemalt kaheaastane kogemus nende hüdrogeoloogiliste tööde tegemises, milleks luba taotletakse;
\n
2)kelle viimasest praktilisest töökogemusest võib olla möödunud kuni viis kalendriaastat;
\n
3)kellel on oskused ja teadmised, sealhulgas geoloogiaalased teadmised nendest hüdrogeoloogilistest töödest, milleks luba taotletakse;
\n
4)kes tunneb hüdrogeoloogilisi töid reguleerivate õigusaktide nõudeid valdkonnas, milles ta tegutseb;
\n
5)kelle varasemad hüdrogeoloogilised tööd valdkonnas, milleks tegevusluba taotletakse, vastavad õigusaktide nõuetele ja töö eesmärgile.
\n
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule antakse tegevusluba käesoleva seaduse §-s 208 nimetatud töö valdkonna järgi: [RT I, 15.04.2025, 1 - jõust. 25.04.2025]
\n
1)hüdrogeoloogilisteks uuringuteks ja hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks ettevõtjale, kelle heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik, kellel on geoloogiaalane kõrgharidus;
\n
2)puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks ettevõtjale, kelle heaks tegutseb lepingu alusel füüsiline isik, kellel on geoloogia- või keskkonnatehnoloogiaalane kõrgharidus;
\n
3)puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimiseks või ümberehitamiseks ettevõtjale, kellel on olemas puurmasin või pangagarantii puurkaevude ja -aukude rajamiseks puurmasina soetamise investeeringu finantseerimise kohta.
\n
(3)Hüdrogeoloogiliste tööde tegijana võib tegutseda ka välisriigi kutsekvalifikatsiooni omandanud isik, kui tema kutsekvalifikatsiooni on tunnustatud välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse kohaselt. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7 lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Kliimaministeerium.
\n
§ 210Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kõrvaltingimused
\n
() Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale võib lisada järgmisi kõrvaltingimusi:
\n
1)lubatud hüdrogeoloogiliste tööde nimetused, et tagada hüdrogeoloogiliste tööde asjatundlik tegemine sõltuvalt tegevusloa taotleja omandatud kõrghariduse valdkonnast ja hüdrogeoloogiliste tööde alasest kogemusest, oskustest ja teadmistest;
\n
2)puurkaevude ja -aukude rajamisel või ümberehitamisel luba puurida ainult teatud põhjaveekihti või ainult teatud piirtootlikkusega puurkaeve, et tagada põhjavee kaitse nõuete täitmine sõltuvalt tegevusloa taotleja kasutuses olevast puurmasinast ja puurimistehnoloogiast.
\n
§ 211Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotlus
\n
() Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 19 lõike 2 punktides 1–5 nimetatule tuleb hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa saamiseks esitada järgmised andmed:
\n
1)juriidilise isiku hüdrogeoloogilisi töid tegeva töötaja nimi, isikukood, ametinimetus, hüdrogeoloogilise töö nimetus ja kontaktandmed;
\n
2)hüdrogeoloogiliste tööde nimetused, milleks tegevusluba taotletakse;
\n
3)kirjalik tõend hüdrogeoloogiliste tööde tegemise kaheaastase kogemuse kohta ja vähemalt kolm tehtud töö näidet;
\n
4)geoloogiaalast kõrgharidust tõendav diplom, kui tegevusluba taotletakse hüdrogeoloogilisteks uuringuteks või hüdrogeoloogiliseks kaardistamiseks;
\n
5)geoloogia- või keskkonnatehnoloogiaalast kõrgharidust tõendav diplom, kui tegevusluba taotletakse puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude projekteerimiseks;
\n
6)kasutatava puurmasina tehnilise passi koopia ja kasutatavate puurimistehnoloogiate kirjeldus, kui tegevusluba taotletakse puurkaevude ja -aukude või soojussüsteemi puurkaevude ja -aukude puurimiseks või ümberehitamiseks.
\n
§ 212Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotluse lahendamine
\n
(1)Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa taotluse lahendab Kliimaministeerium.
\n
(2)Kui Kliimaministeerium ei lahenda taotlust majandustegevuse seadustiku üldosa seadusega kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba selle tähtaja möödumisel ettevõtjale vaikimisi antuks.
\n
§ 213Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloa kehtetuks tunnistamise erisused
\n
() Lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 37 sätestatule tunnistab tegevusloa andja loa kehtetuks, kui loa omaja on rikkunud põhjavee kaitse nõudeid ja rikkumisega on kaasnenud põhjavee liigvähenemine või saastumine või keskkonnaoht või loa omaja on põhjustanud oma tegevusega puurkaevu või -augu kahjustamise või selle ohu.
\n
8. peatükk Avaliku veekogu ehitisega koormamine
\n
1. jagu Üldsätted
\n
§ 214Avaliku veekogu ehitisega koormamise üldnõuded
\n
(1)Avaliku veekogu põhja koormamine ehitisega, mis ei ole kaldakinnisasja osa, on lubatud ainult seaduses sätestatud juhtudel, tingimustel ja korras.
\n
(2)Avaliku veekoguga piirneva kaldakinnisasja omanikul on õigus koormata avalikku veekogu üle kinnisasja piiri ulatuva ning veekogu põhjale toetuva kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
\n
2. jagu Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu
\n
§ 215Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu
\n
(1)Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, kui sellega kaasneb kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine, peab kaldakinnisasja omanik maksma riigile ühekordset tasu, mille suurus on pool juurde tekkinud maismaa maksustamishinnast. Juurde tekkinud maismaa maksustamishinna arvutamise aluseks on kaldakinnisasja maksustamishind.
\n
(2)Avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega või selle osaga, kui sellega ei kaasne kaldajoone muutumist ja kaldakinnisasja pindala suurenemist, peab kaldakinnisasja omanik ehitise või selle osa ehitisealuse pinna eest maksma iga-aastast kasutustasu, mille suurus on kolm protsenti ehitisega või selle osaga koormatud avaliku veekogu osa arvestuslikust maksustamishinnast. Arvestusliku maksustamishinna arvutamisele kohaldatakse kaldakinnisasja maksustamishinna arvutamise tingimusi ja korda. [RT I, 10.03.2022, 2 - jõust. 01.01.2024]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasu ei võeta järgmiste ehitiste ehitamise eest:
\n
1)ajutine ehitis;
\n
2)kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ehitis;
\n
3)sadamaseaduse tähenduses väikesadamas asuv ujuvkai.
\n
(4)Kui avalikku veekogu koormatakse sellise kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega, mille ühe osaga kaasneb kaldajoone muutumine ja kaldakinnisasja pindala suurenemine, aga teise osaga mitte, maksab kaldakinnisasja omanik kaldakinnisasja pindala suurendanud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tasu ja ülejäänud ehitise osa eest käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tasu.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud maksevabastus hõlmab ühe kaldakinnisasja piires ühte avalikku veekogusse ehitatud kuni 60-ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga kaldaga püsivalt ühendatud ehitist.
\n
§ 216Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendatud ehitisega koormamise tasu maksmise kord
\n
(1)Käesoleva seaduse § 215 lõikes 1 sätestatud tasu tuleb maksta enne ehitisele kasutusloa andmist. Nimetatud tasu arvestab ja selle kohta makseteatise esitab pärast kinnistusraamatus kinnisasja piiride muudatuse registreerimist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi käesolevas peatükis pädev asutus). Tasu maksmise tähtaeg on kolm kuud.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 215 lõikes 2 sätestatud tasu tuleb pädeva asutuse esitatud makseteatise alusel tasuda sama kalendriaasta 1. juuliks. Tasu esimene makse tuleb tasuda kasutusloa saamisele järgneva aasta 1. juuliks.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 215 lõikes 2 nimetatud tasu arvestatakse ehitise kasutusloa andmise päevale järgnevast päevast arvates.
\n
(4)Käesoleva seaduse § 215 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasude makseteatisele märgitakse:
\n
1)makseteatise koostanud ametniku ees- ja perekonnanimi ning ametikoht;
\n
2)makseteatise koostamise kuupäev;
\n
3)maksja nimi ja aadress;
\n
4)tasu suurus;
\n
5)makseteatise õiguslik ja faktiline alus, sealhulgas tasu arvutamise alused;
\n
6)maksetähtpäev;
\n
7)hoiatus sundtäitmise rakendamise kohta tasu tähtajaks maksmata jätmise korral.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud makseteatis on haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
\n
(6)Käesoleva seaduse § 215 lõigetes 1 ja 2 sätestatud tasud laekuvad riigieelarvesse.
\n
3. jagu Avaliku veekogu koormamine kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 217Hoonestusluba
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 218Hoonestusloa taotlemine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 219Hoonestusloa menetluse algatamine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 220Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 221Hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 222Hoonestusloa andmine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 223Hoonestusloa andmisest keeldumine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 224Hoonestusloa kehtivus
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 225Hoonestusloa tingimuste muutmine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 226Hoonestusloa üleminek üldõigusjärglasele
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 227Hoonestusloa kehtetuks tunnistamine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 228Hoonestusloa asendamine hoonestusõigusega
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 229Ehitise veekogust eemaldamine hoonestusloa kehtivuse lõppemisel
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
4. jagu Hoonestustasu
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 230Hoonestustasu
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
§ 231Hoonestustasu maksmise kord
\n
[Kehtetu - RT I, 27.04.2022, 1 - jõust. 07.05.2022]
\n
9. peatükk Sissemaksete tegemine rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi
\n
§ 232Rahvusvaheline ohtlike ja kahjulike ainete fond
\n
() Rahvusvaheline ohtlike ja kahjulike ainete fond on asutatud ohtlike ja kahjulike ainete mereveol tekitatud kahju eest kantava vastutuse ja kahju hüvitamise 1996. aasta rahvusvahelise konventsiooni ning selle 2010. aasta protokolliga (edaspidi ohtlike ja kahjulike ainete konventsioon).
\n
§ 233Andmete esitamine maksustatava lasti kohta
\n
(1)Maksustatav last on meritsi veetavad ohtlikud ja kahjulikud ained ohtlike ja kahjulike ainete konventsiooni artikli 1 lõike 10 tähenduses.
\n
(2)Maksustatava lasti vastuvõtja on isik, kes on maksustatava lasti pärast selle meritsi vedamist tegelikult vastu võtnud kui terminali operaator, sadamas või terminalis asuva hoiutanki operaator või seal asuva lao pidaja.
\n
(3)Maksustatava lasti vastuvõtja on kohustatud esitama Keskkonnaametile iga aasta 1. veebruariks järgmised andmed:
\n
1)nimi, registrikood ja aadress;
\n
2)eelneval kalendriaastal vastu võetud maksustatava lasti kogus.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed võib esitada elektroonilise mereinfosüsteemi kaudu käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud korra kohaselt.
\n
(5)Maksustatava lasti vastuvõtja on kohustatud võimaldama järelevalveametnikul kontrollida käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete õigsust ning teda kontrollimisel igakülgselt abistama.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete esitamise korra ja aruande vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
§ 234Maksustatava lasti vastuvõtmine
\n
(1)Maksustatav last loetakse käesoleva seaduse § 233 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmisel vastuvõetuks, kui see on:
\n
1)vastu võetud sadamas või terminalirajatises vahetult pärast selle meritsi vedamist teisest riigist või kabotaaži korras ranniku lähedal laevaga või kaldalähedasest terminalist, ujuvmahutist, avamerel asuvast puuraugust või muul sellisel viisil;
\n
2)vastu võetud pärast selle vedu riigist, kes ei ole 1992. aasta rahvusvahelise konventsiooni rahvusvahelise naftareostuskahjude hüvitamise fondi loomisest (edaspidi 1992. aasta fondi konventsioon) 2003. aasta protokolli (edaspidi lisaprotokoll) osalisriik ning kelle sadamas või terminalirajatises maksustatav last võeti vastu pärast selle meritsi vedamist;
\n
3)lossitud merealal asuvasse ujuvmahutisse, olenemata sellest, kas mahuti on ühendatud kaldal asuvate rajatistega torujuhtme kaudu või mitte;
\n
4)antud üle ühelt laevalt teisele laevale, mis on vedanud selle kaldal asuvasse rajatisse.
\n
(2)Maksustatava lasti vedamist ühe sadamaala piires ei peeta meritsi vedamiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 tähenduses.
\n
(3)Maksustatavat lasti ei peeta käesoleva seaduse § 233 lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmisel vastuvõetuks, kui see on üle antud ühelt laevalt teisele laevale ning selline üleandmine toimub:
\n
1)sadamaalal või merealal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul;
\n
2)üksnes laevade varustust kasutades või maismaal asuva torujuhtme kaudu;
\n
3)kahe merelaeva või merelaeva ja siseveeteedel kasutatava laeva vahel.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ujuvmahutiks peetakse ka laeva, mis ei ole meresõiduks sobiv või mis on püsivalt või poolpüsivalt ankrus.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul, kui maksustatav last laaditakse enne teisele laevale laadimist mahutisse, loetakse see vastuvõetud maksustatavaks lastiks.
\n
§ 235Sissemaksete tegemine rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi
\n
() Maksustatava lasti vastuvõtja on kohustatud tegema sissemakseid rahvusvahelisse ohtlike ja kahjulike ainete fondi fondi esitatud arvel märgitud päevaks ja summas, mis on arvutatud kalendriaasta jooksul vastuvõetud maksustatava lasti koguste põhjal, kui vastuvõtja on kalendriaasta jooksul vastu võtnud:
\n
1)rohkem kui 150 000 tonni maksustatavat naftat, nii nagu on defineeritud naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise 1992. aasta fondi konventsiooni artikli 1 lõikes 3 ja lisaprotokolli artikli 1 lõikes 7, või rohkem kui 20 000 tonni MARPOLi I lisa I liites nimetatud naftaloetelus nimetatud tooteid;
\n
2)rafineerimisel tekkinud gaasi rohkem kui 20 000 tonni;
\n
3)looduslikku maagaasi mis tahes koguses;
\n
4)muud maksustatavat lasti rohkem kui 20 000 tonni.
\n
10. peatükk Veeuuring ja joogiveeuuring
\n
§ 236Proovide võtmine ja analüüsimine
\n
(1)Veeuuringuks proovide võtmisel kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud proovivõtumeetodeid.
\n
(2)Veeuuring käesoleva seaduse tähenduses on vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil.
\n
(3)Veeuuringuks ja joogiveeuuringuks võetud veeproove analüüsivad katselaborid.
\n
(4)Joogiveeuuring on veeproovi võtmine ja analüüsimine joogivee terviseohutuse kindlakstegemiseks.
\n
(5)Veeuuringu käigus tehtavate analüüside kvaliteet peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele.
\n
(6)Kui veeuuringu käigus toimub vee-elustiku vaatlus, katsepüük veekogumi ökoloogilise seisundi või kalapääsu toimimise hindamiseks või veekogu hüdromorfoloogiliste omaduste vaatlus, ei kohaldata nendele toimingutele käesolevas paragrahvis ja käesoleva seaduse §-s 237 sätestatud nõudeid proovide võtmise ja analüüsimise kohta. Sel juhul kasutatakse standarditud meetodeid ja metoodikaid või nende puudumise korral valdkonnas üldtunnustatud meetodeid ja metoodikaid.
\n
(7)Vee füüsikalis-keemiliste ja keemiliste parameetrite uuringute käigus tehtavate analüüside kvaliteedinõuded ning veeuuringuteks kasutatavad põhja-, pinna-, mere-, heit-, reo- ja taaskasutusvee ning reoveesette (edaspidi ka veeuuringu valdkond) proovivõtumeetodid ja analüüsi referentsmeetodid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.03.2024, 1 - jõust. 31.03.2024]
\n
§ 237Nõuded katselabori kohta