Võlaõigusseadus

Lühidalt

Võlaõigusseadus reguleerib võlasuhteid ja lepinguid, määratledes nende tekkimise, sisu ja kehtivuse põhimõtted. See seadus loob raamistiku kohustuste täitmiseks ja õiguste nõudmiseks erinevate osapoolte vahel.

Mida see reguleerib

• Võlasuhete tekkimise aluseid, näiteks lepingust või kahju tekitamisest.
• Lepingute sõlmimist, vormi ja kehtivust.
• Võlasuhte poolte käitumist hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt.
• Mittetäielikke kohustusi, mille täitmist ei saa nõuda, kuid mis on vabatahtlikult täidetavad.

Keda see puudutab

• Kõiki isikuid, kes sõlmivad lepinguid või kellel tekivad võlasuhted.
• Eriti tarbijaid (füüsilised isikud, kes ei tegele majandus- või kutsetegevusega) ja ettevõtjaid (isikud, kes tegelevad majandus- või kutsetegevusega).

Peamised punktid

• Seaduses sätestatust võib kokkuleppel kõrvale kalduda, kui see ei ole seadusega keelatud, vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku põhiõigusi.
• Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt.
• Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, mis on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
• Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega või muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.