Pakkumise võib tarbijale teha inimsekkumist mittevajava automatiseeritud kõnevalimissüsteemi, faksi, telefoni automaatvastaja või elektronposti abil üksnes tarbija eelneval nõusolekul. Muid individuaalset suhtlemist võimaldavaid sidevahendeid võib pakkumise edastamiseks kasutada, kui tarbija ei ole nende kasutamist sõnaselgelt keelanud. [RT I, 04.02.2011, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
§ 61Sätete rikkumise keelamineVÕS § 61 ›
\n
Seaduses sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda ettevõtjalt, kes on rikkunud käesolevas jaos sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
§ 62Sätete kohustuslikkusVÕS § 62 ›
\n
Käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
\n
5. jagu Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingud
\n
[RT I 2004, 13, 86 - jõust. 15.04.2004]
\n
§ 62^1. Arvutivõrgu abil lepingu sõlmimine
\n
[RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(1)Ettevõtja, kes sõlmib lepingu arvutivõrgu abil, annab lepingu teise poole kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele teisel poolel on juurdepääs ja mille abil ta saab enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(2)Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tellimuse edastamist teeb ettevõtja lepingu teisele poolele teatavaks:
\n
1)lepingu sõlmimise tehnilised etapid;
\n
2)kas ettevõtja säilitab lepinguteksti pärast lepingu sõlmimist ja kas see jääb lepingu teisele poolele kättesaadavaks;
\n
3)tehnilised vahendid sisestusvigade tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks;
\n
4)lepingu sõlmimiseks pakutavad keeled;
\n
5)ettevõtja järgitavad reeglid ja elektroonilised võimalused nendega tutvumiseks. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(3)Ettevõtja peab tellimuse saamist viivitamata elektrooniliselt kinnitama. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(5)Lepingutingimused, sealhulgas tüüptingimused, tuleb lepingu teisele poolele esitada selliselt, et tal on võimalik need salvestada ja taasesitada. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut ei kohaldata, kui leping sõlmitakse elektronposti või muu sellesarnase isikliku sidevahendi abil.
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(8)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista ega piira ettevõtja kohustust teha lepingu teisele poolele teatavaks muid seaduses ettenähtud andmeid. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
§ 62^2. Täiendavad nõuded lepingu sõlmimisele tarbijaga
\n
(1)Hiljemalt tellimisprotsessi alguses teeb ettevõtja selgelt ja loetavalt tarbijale teatavaks järgmise teabe:
\n
1)kättetoimetamise piirangud, kui neid esineb;
\n
2)vastuvõetavad maksevahendid.
\n
(2)Kui arvutivõrgu abil sõlmitud leping näeb ette maksekohustuse, teeb ettevõtja lisaks käesoleva seaduse § 62^1 lõikes 2 sätestatule vahetult enne tellimuse edastamist tarbijale selgelt ja esiletõstetult teatavaks käesoleva seaduse § 54 lõike 1 punktides 4, 6, 10 ja 11 sätestatud teabe. Teavitamiskohustuse rikkumisel ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud.
\n
(3)Ettevõtja tagab, et tarbija kinnitaks tellimust, esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Kui tellimuse edastamine eeldab nupule vajutamist või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane funktsioon tähistada hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega” või mõne muu samasuguse ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse maksta. Kui ettevõtja ei täida käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud.
\n
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata arvutivõrgu abil sõlmitud lepingule, mille esemeks on finantsteenuse osutamine. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
§ 62^3. Sätete kohustuslikkus
\n
() Käesolevas jaos sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
6. jagu Digitaalse sisu üleandmise ja digitaalse teenuse osutamise leping
\n
[RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^4. Digitaalse sisu üleandmise ja digitaalse teenuse osutamise lepingu mõiste
\n
(1)Digitaalse sisu üleandmise või digitaalse teenuse osutamise lepinguga annab ettevõtja tarbijale üle digitaalse sisu või osutab tarbijale digitaalset teenust või kohustub seda tegema ning tarbija tasub selle eest rahas või digitaalsel kujul esitatud väärtuses või kohustub seda tegema.
\n
(2)Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka lepingutele, millega ettevõtja annab digitaalse sisu tarbijale üle või osutab tarbijale digitaalset teenust või kohustub seda tegema ning tarbija esitab ettevõtjale isikuandmeid või kohustub seda tegema. See ei kehti juhul, kui ettevõtja töötleb tarbija esitatud isikuandmeid üksnes digitaalse sisu üleandmiseks või digitaalse teenuse osutamiseks või selleks, et täita enda suhtes kohaldatavaid õigusaktidest tulenevaid nõudeid, ega töötle kõnealuseid andmeid ühelgi muul eesmärgil. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^5. Sätete kohaldamine
\n
(1)Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui digitaalne sisu või digitaalne teenus töötatakse välja tarbija esitatud kirjelduse kohaselt.
\n
(2)Käesolevas jaos sätestatut, välja arvatud §-des 62^6 ja 62^13 sätestatu, kohaldatakse ka füüsilise andmekandja suhtes, mis toimib üksnes digitaalse sisu kandjana.
\n
(3)Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata käesoleva seaduse § 208 lõikes 6 nimetatud digitaalses asjas sisalduva või sellega ühendatud digitaalse sisu või digitaalse teenuse suhtes.
\n
(4)Käesolevas jaos sätestatut ei kohaldata lepingute suhtes, mille esemeks on:
\n
1)muude teenuste kui digitaalsete teenuste osutamine, sõltumata sellest, kas ettevõtja kasutab teenuse tulemuse loomiseks või selle tarbijale üleandmiseks või edastamiseks digitaalseid vorme või vahendeid;
\n
2)elektroonilise side seaduse § 2 punktis 6 määratletud elektroonilise side teenused, välja arvatud sama seaduse § 2 punktis 34^2 määratletud numbrivaba isikutevahelise side teenused;
\n
3)tervishoiuteenused;
\n
4)hasartmänguteenused, mis hõlmavad rahalise väärtusega panuse tegemist õnnemängudes, sealhulgas oskusi nõudvates õnnemängudes, nagu loteriid, kasiinomängud, pokker ja kihlveotehingud, ning mida osutatakse elektrooniliste vahendite või muude suhtlemist hõlbustavate tehnoloogiliste vahendite abil ja teenuse saaja isiklikul nõudel;
\n
5)finantsteenused;
\n
6)tarkvara, mida ettevõtja pakub vaba ja avatud lähtekoodiga litsentsi alusel, juhul kui tarbija ei tasu rahas või digitaalsel kujul esitatud väärtuses ja ettevõtja töötleb tarbija esitatud isikuandmeid üksnes konkreetse tarkvara turvalisuse, ühilduvuse või koostalitlusvõime parandamise eesmärgil;
\n
7)muul viisil kui signaaliedastusega etteaste või sündmuse osana, näiteks kinematograafiliste kujutiste digitaalse esitamisega, üldsusele kättesaadavaks tehtud digitaalse sisu üleandmine;
\n
8)digitaalne sisu, mida pakub avaliku teabe seaduse kohaselt sama seaduse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud teabevaldaja.
\n
(5)Kui sama ettevõtja ja sama tarbija vahel sõlmitud leping hõlmab digitaalse sisu üleandmise või digitaalse teenuse osutamise elemente ja muu teenuse osutamise või asja üleandmise elemente, kohaldatakse käesolevas jaos sätestatut üksnes lepingu nende elementide suhtes, mis puudutavad digitaalset sisu või digitaalset teenust. Esimeses lauses sätestatu ei mõjuta käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaldamist.
\n
(6)Käesoleva seaduse § 62^19 ei kohaldata juhul, kui pakett elektroonilise side seaduse tähenduses sisaldab sama seaduse § 2 punktis 8^4 määratletud internetiühenduse teenuse või § 2 punktis 34^1 määratletud numbripõhise isikutevahelise side teenuse elemente.
\n
(7)Kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti, kohaldatakse digitaalse sisu üleandmise ja digitaalse teenuse osutamise lepingule ka käesoleva seaduse üldosas ja selle lepingu liigi kohta, millele digitaalse sisu üleandmise või digitaalse teenuse osutamise leping vastab, sätestatut.
\n
(8)Kui käesolevas jaos sätestatu on vastuolus teatavat sektorit või reguleerimiseset reguleeriva muu Euroopa Liidu õigusega, siis on see käesolevas jaos sätestatu suhtes ülimuslik. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^6. Digitaalse sisu üleandmine ja digitaalse teenuse osutamine
\n
(1)Kui ettevõtja kohustus andma tarbijale üle digitaalse sisu või osutama digitaalset teenust ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, annab ettevõtja sisu üle või osutab teenust viivitamata pärast lepingu sõlmimist.
\n
(2)Ettevõtja on täitnud üleandmiskohustuse või teenuse osutamise kohustuse, kui:
\n
1)digitaalne sisu või digitaalsele sisule juurdepääsu saamiseks või selle allalaadimiseks sobiv vahend on tehtud tarbijale või tarbija poolt sel eesmärgil valitud füüsilisele või virtuaalsele süsteemile kättesaadavaks või juurdepääsetavaks;
\n
2)digitaalne teenus on tehtud tarbijale või tarbija poolt sel eesmärgil valitud füüsilisele või virtuaalsele süsteemile juurdepääsetavaks. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^7. Digitaalse sisu ja digitaalse teenuse vastavus lepingutingimustele
\n
(1)Digitaalne sisu või digitaalne teenus peab vastama lepingutingimustele.
\n
(2)Digitaalne sisu või digitaalne teenus loetakse muu hulgas lepingutingimustele vastavaks, kui:
\n
1)selle kirjeldus, kogus, kvaliteet, kasutusviis, ühilduvus, koostalitlusvõime ja muud omadused vastavad kokkulepitud tingimustele;
\n
2)see sobib teatud eriliseks otstarbeks, milleks tarbija seda vajab ja mille tarbija on teinud ettevõtjale teatavaks hiljemalt lepingu sõlmimise ajal ning millega ettevõtja on nõustunud;
\n
3)see antakse üle või seda osutatakse koos kõigi kokkulepitud tarvikute ja juhistega, sealhulgas paigaldusjuhiste ja klienditoega, ja
\n
4)sellele tehakse kokkulepitud uuendusi.
\n
(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitule peab digitaalne sisu või digitaalne teenus:
\n
1)sobima otstarbeks, milleks seda liiki digitaalset sisu või digitaalset teenust tavaliselt kasutatakse, arvestades Euroopa Liidu ja Eesti õigust ning tehnilisi standardeid või nende puudumise korral konkreetsel tegevusalal kehtivaid valdkondlikke tegevusjuhendeid;
\n
2)olema seda liiki digitaalsele sisule ja digitaalsele teenusele tavaliselt omases koguses ja omase kvaliteedi ning tavaliste toimivusomadustega, sealhulgas kasutusviisi, ühilduvuse, juurdepääsetavuse, järjepidevuse ja turvalisuse poolest, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, lähtudes sisu või teenuse olemusest ning arvestades ettevõtja enda või tema nimel või tehinguahela varasemates etappides osalenud muude isikute poolt sisu ja teenuse kohta avalikult tehtud avaldusi, eelkõige reklaamimisel või märgistusel;
\n
3)olema üle antud koos selliste tarvikute ja juhistega, mille saamist võib tarbija mõistlikult eeldada;
\n
4)vastama ettevõtja poolt enne lepingu sõlmimist kättesaadavaks tehtud digitaalse sisu või digitaalse teenuse prooviversioonile või eelvaatele;
\n
5)olema uuendatud vastavalt käesoleva seaduse §-le 62^8 ja
\n
6)olema teistsuguse kokkuleppe puudumise korral viimases lepingu sõlmimise ajal kättesaadavas versioonis.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 2 nimetatud avaldus ei ole ettevõtja suhtes siduv, kui ettevõtja tõendab, et:
\n
1)ta ei teadnud kõnealusest avaldusest ega pidanud sellest teadma;
\n
2)lepingu sõlmimise ajaks oli avaldust parandatud samal või võrreldaval viisil, nagu see oli tehtud, või
\n
3)avaldus ei saanud mõjutada digitaalse sisu või digitaalse teenuse omandamise otsust.
\n
(5)Digitaalne sisu või digitaalne teenus ei vasta lepingutingimustele, kui selle kasutamist käesoleva paragrahvi lõike 2 või 3 kohaselt takistab või piirab kolmandate isikute õiguste, eelkõige intellektuaalomandi õiguste rikkumisest tulenev piirang.
\n
(6)Kui lepinguga on ette nähtud digitaalse sisu kestev üleandmine või digitaalse teenuse kestev osutamine teatava ajavahemiku jooksul, peab sisu või teenus vastama lepingutingimustele kogu kõnealuse ajavahemiku jooksul. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^8. Uuenduste tegemise kohustus
\n
(1)Ettevõtja peab tagama, et tarbijat teavitatakse uuendustest ja et talle antakse üle uuendused, kaasa arvatud turvauuendused, mis on vajalikud digitaalse sisu või digitaalse teenuse lepingutingimustele vastavuse tagamiseks. See kohustus kehtib:
\n
1)digitaalse sisu kestva üleandmise või digitaalse teenuse kestva osutamise korral kogu ajavahemiku jooksul, kui sisu tuleb lepingu kohaselt üle anda või teenust osutada;
\n
2)ühe või mitme digitaalse sisu üleandmise või teenuse osutamise toimingu korral ajavahemiku jooksul, mida tarbija võib mõistlikult eeldada, arvestades sisu või teenuse liiki ja otstarvet ning lepingu asjaolusid ja laadi.
\n
(2)Kui tarbija ei paigalda käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt üle antud uuendust mõistliku aja jooksul, ei vastuta ettevõtja uuenduse puudumisest tingitud lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ettevõtja on tarbijat teavitanud uuenduse kättesaadavusest ja selle paigaldamata jätmise tagajärgedest ja uuenduse paigaldamata jätmine või ebaõige paigaldamine ei olnud tingitud ettevõtja antud paigaldusjuhiste puudulikkusest. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^9. Ebaõige paigaldamine
\n
(1)Digitaalse sisu või digitaalse teenuse ebaõigest paigaldamisest tulenevat lepingutingimustele mittevastavust loetakse võrdseks digitaalsest sisust või digitaalsest teenusest tuleneva lepingutingimustele mittevastavusega, kui sisu või teenuse paigaldas ettevõtja või seda tehti tema vastutusel. Sama kehtib, kui digitaalse sisu või digitaalse teenuse pidi paigaldama tarbija ja ebaõige paigaldamine tulenes ettevõtja antud paigaldusjuhiste puudulikkusest.
\n
(2)Paigaldamine on digitaalse sisu või digitaalse teenuse sidumine ja ühendamine tarbija digitaalse keskkonna osadega selliselt, et sisu või teenust saaks kasutada käesolevas jaos sätestatud lepingutingimustele vastavalt.
\n
(3)Digitaalne keskkond on riistvara, tarkvara ja võrguühendus, mida tarbija kasutab digitaalsele sisule või digitaalsele teenusele juurdepääsuks või selle kasutamiseks. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^10. Kõrvalekalduvad kokkulepped
\n
() Lepingutingimusele mittevastavusega käesoleva seaduse § 62^7 lõike 3 punktide 1−5, § 62^7 lõike 4 ning § 62^8 lõike 1 tähenduses ei ole tegemist, kui lepingu sõlmimise ajal teavitati tarbijat konkreetselt sellest, et digitaalse sisu või digitaalse teenuse teatav omadus kaldub kõrvale nimetatud paragrahvides sätestatust, ja tarbija lepingu sõlmimise ajal sellise kõrvalekaldumisega sõnaselgelt ja eraldi nõustus. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^11. Ettevõtja vastutus digitaalse sisu või digitaalse teenuse lepingutingimustele mittevastavuse puhul
\n
(1)Kui lepingu kohaselt antakse digitaalne sisu tarbijale üle või osutatakse tarbijale digitaalset teenust ühe või mitme eraldi toiminguga, vastutab ettevõtja sisu või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis oli olemas sisu üleandmise või teenuse osutamise ajal ja ilmneb kahe aasta jooksul alates sisu üleandmisest või teenuse osutamisest. Esimeses lauses sätestatu ei piira käesoleva seaduse § 62^8 lõike 1 punkti 2 kohaldamist.
\n
(2)Kui lepingus on ette nähtud, et digitaalse sisu üleandmine või digitaalse teenuse osutamine toimub kestvalt teatava ajavahemiku jooksul, vastutab ettevõtja selle ajavahemiku jooksul ilmnenud või esinenud sisu või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest.
\n
(3)Digitaalse sisu üleandmisel või digitaalse teenuse osutamisel ei kohaldu käesoleva seaduse §-des 220, 282 ja 644 ettenähtud teavitamiskohustus. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^12. Tõendamiskoormis
\n
(1)Ettevõtja peab tõendama, et digitaalne sisu anti üle või digitaalne teenus osutati vastavalt käesoleva seaduse §-s 62^6 sätestatule.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 62^11 lõikes 1 nimetatud juhtudel eeldatakse, et ühe aasta jooksul alates tarbijale digitaalse sisu üleandmisest või digitaalse teenuse osutamisest ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas sisu üleandmise või teenuse osutamise ajal.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 62^11 lõikes 2 nimetatud juhtudel eeldatakse, et digitaalne sisu või digitaalne teenus ei vastanud lepingutingimustele selle ajavahemiku jooksul, kui sisu üleandmine või teenuse osutamine peab lepingu kohaselt toimuma, ning lepingutingimustele mittevastavus ilmneb kõnealuse ajavahemiku jooksul.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata juhul, kui ettevõtja tõendab, et tarbija digitaalne keskkond ei ühildu digitaalse sisu või digitaalse teenuse tehniliste nõuetega, eeldusel et ettevõtja on tarbijat nendest nõuetest selgel ja arusaadaval viisil enne lepingu sõlmimist teavitanud.
\n
(5)Tarbija teeb ettevõtjaga mõistlikult võimalikku ja vajalikku koostööd, et teha kindlaks, kas käesoleva seaduse § 62^11 lõikes 1 või 2 sätestatud ajal esinenud digitaalse sisu või digitaalse teenuse lepingutingimustele mittevastavus on tingitud tarbija digitaalsest keskkonnast. Koostöö tegemise kohustus hõlmab üksnes selliseid tehniliselt kättesaadavaid vahendeid, mis on tarbija jaoks kõige vähem sekkuvad. Kui tarbija ei tee koostööd ning kui ettevõtja on tarbijat teavitanud koostöö kohustusest selgel ja arusaadaval viisil enne lepingu sõlmimist, peab tarbija tõendama, et lepingutingimustele mittevastavus esines käesoleva seaduse § 62^11 lõikes 1 või 2 sätestatud ajal. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^13. Tarbija õigus leping lõpetada digitaalse sisu üle andmata jätmise või digitaalse teenuse osutamata jätmise korral
\n
(1)Kui ettevõtja ei ole digitaalset sisu üle andnud või digitaalset teenust osutanud vastavalt käesoleva seaduse §-le 62^6 ning ei ole seda teinud ka viivitamata pärast tarbija vastavasisulise nõude esitamist või poolte vahel sõnaselgelt kokku lepitud täiendava tähtaja jooksul, on tarbijal õigus leping lõpetada.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata ja tarbijal on õigus lõpetada leping viivitamata, kui:
\n
1)ettevõtja on teatanud, et ta ei anna digitaalset sisu üle või ei osuta digitaalset teenust, või see on asjaolude põhjal selge või
\n
2)tarbija ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest või lepingu sõlmimisega seotud asjaoludest on selge, et tarbija jaoks on oluline teatav digitaalse sisu üleandmise või digitaalse teenuse osutamise aeg, kuid ettevõtja ei anna sisu üle või ei osuta teenust selleks ajaks või sellel ajal.
\n
(3)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira tarbija võimalusi kasutada ettevõtja vastu muid käesolevast seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^14. Tarbija õiguskaitsevahendid lepingutingimustele mittevastavuse korral
\n
(1)Kui digitaalne sisu või digitaalne teenus ei vasta lepingutingimustele, on tarbijal õigus nõuda sisu või teenuse lepingutingimustega vastavusse viimist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata ettevõtjale ebamõistlikke kulusid, arvestades kõiki asjaolusid, muu hulgas lepingutingimustele vastava sisu või teenuse väärtust ja mittevastavuse olulisust.
\n
(2)Ettevõtja viib digitaalse sisu või digitaalse teenuse lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul arvates ajast, millal tarbija teavitas ettevõtjat mittevastavusest. Ettevõtja teeb seda tasuta ja tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata, võttes arvesse digitaalse sisu või digitaalse teenuse laadi ja otstarvet, milleks tarbija sisu või teenust vajas.
\n
(3)Tarbijal on õigus alandada hinda, kui ta tasub digitaalse sisu või digitaalse teenuse eest rahas või digitaalsel kujul esitatud väärtuses, või leping lõpetada, kui:
\n
1)digitaalse sisu või digitaalse teenuse lepingutingimustega vastavusse viimine vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1 on võimatu või ebamõistlikult kulukas;
\n
2)ettevõtja ei ole digitaalset sisu või digitaalset teenust käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt lepingutingimustega vastavusse viinud;
\n
3)mis tahes lepingutingimustele mittevastavus ilmneb hoolimata ettevõtja püüdlusest digitaalne sisu või digitaalne teenus lepingutingimustega vastavusse viia;
\n
4)lepingutingimustele mittevastavus on nii tõsine, et õigustab kohest hinna alandamist või lepingu lõpetamist, või
\n
5)ettevõtja on teatanud või asjaoludest nähtub selgelt, et ta ei vii digitaalset sisu või digitaalset teenust lepingutingimustega vastavusse mõistliku aja jooksul või tarbijale olulist ebamugavust põhjustamata.
\n
(4)Kui lepingu kohaselt tuleb digitaalne sisu üle anda või digitaalne teenus osutada teatava ajavahemiku jooksul ja tarbija tasub selle eest rahas või digitaalses väärtuses, saab tarbija hinda alandada selle ajavahemiku eest, mille jooksul sisu või teenus ei vastanud lepingutingimustele.
\n
(5)Kui tarbija tasus digitaalse sisu või digitaalse teenuse eest rahas või digitaalses väärtuses, on tarbijal õigus leping lõpetada üksnes juhul, kui lepingutingimustele mittevastavus on oluline. Eeldatakse, et lepingutingimustele mittevastavus on oluline.
\n
(6)Tarbija poolt lepingu lõpetamisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 ega § 196 lõikes 3 sätestatut.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega.
\n
(8)Käesolevas paragrahvis sätestatu ei piira tarbija võimalusi kasutada ettevõtja vastu muid käesolevast seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^15. Ettevõtja kohustused lepingu lõpetamise korral
\n
(1)Kui tarbija lõpetab lepingu digitaalse sisu või digitaalse teenuse lepingutingimustele mittevastavuse või üle andmata jätmise tõttu, maksab ettevõtja tarbijale tagasi kõik lepingu alusel tasutud summad. Kui lepingu kohaselt tuleb digitaalne sisu üle anda või digitaalne teenus osutada teatava ajavahemiku jooksul ja tarbija tasub selle eest rahas või digitaalses väärtuses ning sisu või teenus oli lepingu lõpetamisele eelneva teatava ajavahemiku jooksul lepingutingimustele vastav, maksab ettevõtja tarbijale tagasi üksnes sellise proportsionaalse osa tasutud hinnast, mis vastab sellele ajavahemikule, kui sisu või teenus ei olnud lepingutingimustele vastav, ja selle osa tarbija tasutud hinnast, mille tarbija tasus ettemaksuna aja eest, kui leping oleks kehtinud, kui seda ei oleks lõpetatud.
\n
(2)Seoses tarbija isikuandmetega järgib ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1−88) tulenevaid kohustusi.
\n
(3)Ettevõtja hoidub kasutamast sellist sisu, mis ei ole isikuandmed, mille tarbija esitas või lõi ettevõtja poolt üleantud digitaalset sisu või osutatud digitaalset teenust kasutades, välja arvatud juhul, kui see sisu:
\n
1)ei ole väljaspool ettevõtja üleantud digitaalse sisu või osutatud digitaalse teenuse konteksti kasutatav;
\n
2)on seotud üksnes tarbija tegevusega ettevõtja poolt üleantud digitaalse sisu või osutatud digitaalse teenuse kasutamisel;
\n
3)on ettevõtja poolt muude andmetega liidetud ja ei ole eraldatav või on eraldatav üksnes ebaproportsionaalselt suure vaevaga või
\n
4)on loodud ühiselt tarbija ja teiste isikute poolt ning teised tarbijad saavad jätkata sisu kasutamist.
\n
(4)Ettevõtja teeb tarbija taotluse alusel tarbijale kättesaadavaks sellise sisu, mis ei ole isikuandmed, mille tarbija esitas või lõi ettevõtja poolt üleantud digitaalset sisu või osutatud digitaalset teenust kasutades. Tarbijal on õigus saada kõnealune digitaalne sisu tagasi tasuta, ettevõtjapoolsete takistusteta, mõistliku aja jooksul ning üldkasutatavas ja masinloetavas vormingus. Käesolevas lõikes sätestatu ei kohaldu käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 nimetatud juhtudel.
\n
(5)Ettevõtja võib takistada tarbijat digitaalset sisu või digitaalset teenust edaspidi kasutamast, eelkõige muutes sisu või teenuse tarbija jaoks edaspidi juurdepääsematuks või desaktiveerides tarbija kasutajakonto. See ei piira käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaldamist. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^16. Tarbija kohustused lepingu lõpetamise korral
\n
(1)Pärast lepingu lõpetamist ei või tarbija digitaalset sisu ega digitaalset teenust kasutada ega seda kolmandatele isikutele kättesaadavaks teha.
\n
(2)Kui digitaalne sisu anti üle füüsilisel andmekandjal ja ettevõtja nõuab seda tagasi, tagastab tarbija selle viivitamata ettevõtja kulul. Ettevõtja võib esitada nõude füüsilise andmekandja tagastamiseks 14 päeva jooksul alates lepingu lõpetamisest.
\n
(3)Tarbija ei ole kohustatud tasuma digitaalse sisu või digitaalse teenuse kasutamise eest lepingu lõpetamisele eelneva ajavahemiku jooksul, kui sisu või teenus ei vastanud lepingutingimustele. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^17. Tagasimakse tegemise tähtaeg ja viis
\n
(1)Ettevõtja teeb tarbijale hinna alandamisest või lepingu lõpetamisest tuleneva tagasimakse viivitamata, kuid hiljemalt 14 päeva möödumisel hinna alandamisest või lepingu lõpetamisest.
\n
(2)Ettevõtja kasutab tagasimakse tegemiseks sama makseviisi, mida tarbija kasutas digitaalse sisu või digitaalse teenuse eest maksmiseks, välja arvatud juhul, kui tarbija sõnaselgelt nõustub teistsuguse makseviisiga, ning tingimusel, et see on tarbija jaoks tasuta.
\n
(3)Ettevõtja ei või nõuda tarbijalt tagasimaksega seoses tasu. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^18. Tarbija isikuandmete töötlemise nõusoleku tagasivõtmise lepinguõiguslikud tagajärjed
\n
(1)Kui tarbija kasutab õigust võtta tagasi enda isikuandmete töötlemiseks antud nõusolek, võib ettevõtja lepingu korral, millega on ette nähtud digitaalse sisu või digitaalse teenuse kestev või mitme toiminguga üleandmine või osutamine, öelda leping käesoleva seaduse § 196 lõikes 1 sätestatud tingimustel üles.
\n
(2)Tarbija poolt isikuandmete töötlemise nõusoleku tagasivõtmist ei loeta lepingu rikkumiseks ja ettevõtja ei saa sellest tulenevalt kasutada tarbija suhtes õiguskaitsevahendeid. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^19. Digitaalse sisu ja digitaalse teenuse muutmine
\n
(1)Kui lepingu kohaselt tuleb digitaalne sisu üle anda või digitaalset teenust osutada või need tarbijale kättesaadavaks teha teatava ajavahemiku jooksul, võib ettevõtja muuta sisu või teenust rohkem, kui on vajalik selle lepingutingimustele vastavuse säilitamiseks, järgmiste tingimuste täitmise korral:
\n
1)leping lubab muudatuste tegemist ja sätestab selleks mõjuva põhjuse;
\n
2)muudatus tehakse tarbijale lisakulusid põhjustamata;
\n
3)tarbijat on muudatusest selgel ja arusaadaval viisil teavitatud ning
\n
4)tarbijat on käesoleva paragrahvi lõikes 2 osutatud juhtumite korral eelnevalt mõistliku aja jooksul püsival andmekandjal teavitatud muudatuse omadustest ja tegemise ajast ning õigusest leping üles öelda vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2 või õigusest säilitada digitaalne sisu või digitaalne teenus muutmata kujul vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 4.
\n
(2)Tarbijal on õigus leping üles öelda, kui muudatus mõjutab negatiivselt digitaalse sisu või digitaalse teenuse kasutamist või sellele juurdepääsu, välja arvatud juhul, kui selline negatiivne mõju on ebaoluline. Sel juhul on tarbijal õigus leping tasuta üles öelda 30 päeva jooksul alates teavituse saamisest või kuupäevast, kui ettevõtja digitaalset sisu või digitaalset teenust muutis, olenevalt sellest, kumb kuupäev on hilisem.
\n
(3)Kui tarbija ütleb lepingu üles vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2, kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 62^15 –62^17 sätestatut.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikeid 2 ja 3 ei kohaldata juhul, kui ettevõtja on võimaldanud tarbijal lisakuludeta säilitada digitaalse sisu või digitaalse teenuse muutmata kujul ja see vastab jätkuvalt lepingutingimustele. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^20. Tagasinõudeõigus
\n
(1)Kui ettevõtja vastutab tarbija ees digitaalse sisu üle andmata või digitaalse teenuse osutamata jätmise või nõuetele mittevastavuse eest, mis tuleneb tehinguahela varasemates etappides osalenud isiku tegevusest või tegevusetusest, võib ettevõtja kasutada vastava isiku vastu õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kahju hüvitamist vastavalt nendevahelisele suhtele.
\n
(2)Tarbijale digitaalse sisu üle andnud või digitaalse teenuse osutanud või selleks kohustatud ettevõtja nõuded tema lepingupartneri vastu ei aegu enne kahe kuu möödumist tarbija nõude rahuldamisest.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõiked 1 ja 2 kehtivad vastavalt ka teiste tehinguahelas esitatavate tagasinõuete puhul. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^21. Sätete rikkumise keelamine
\n
() Seaduses sätestatud isik või asutus võib seaduses sätestatud korras nõuda ettevõtjalt, kes on rikkunud käesolevas jaos sätestatut, rikkumise lõpetamist ja rikkumisest hoidumist. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 62^22. Sätete kohustuslikkus
\n
(1)Käesolevas jaos sätestatust ja käesoleva seaduse üldosas lepingu rikkumise puhul kasutatavate õiguskaitsevahendite kohta sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe, mis on sõlmitud enne, kui tarbija on ettevõtjale teatanud digitaalse sisu üle andmata või digitaalse teenuse osutamata jätmisest või lepingutingimustele mittevastavusest, või enne, kui ettevõtja on teatanud käesoleva seaduse § 62^19 kohasest digitaalse sisu või digitaalse teenuse muutmisest, on tühine, kui käesolevas jaos ei ole sätestatud teisiti. See kehtib ka teiste kokkulepete kohta, mis muudavad eelnimetatud sätete toimet tarbija kahjuks.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei piira poolte võimalusi leppida kokku kahju hüvitamise piirangutes. [RT I, 24.11.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
3. peatükk ISIKUTE PALJUSUS VÕLASUHTES
\n
1. jagu Võlgnike paljusus
\n
\n
(1)Kui mitu isikut peavad täitma sama osadeks jagatava kohustuse, peavad nad seda tegema võrdsetes osades. Seaduses või tehinguga võib ette näha osavõlgnike kohustuse täitmise ebavõrdsetes osades.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui mitu isikut peavad kohustuse täitma solidaarvõlgnikena.
\n
\n
Kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt.
\n
§ 65SolidaarvõlgnikudVÕS § 65 ›
\n
(1)Kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist.
\n
(2)Solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.
\n
(3)Solidaarkohustus tekib samuti siis, kui kohustus on jagamatu.
\n
(4)Kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
\n
§ 66Nõudest loobumineVÕS § 66 ›
\n
(1)Kui võlausaldaja on täielikult või osaliselt loobunud nõudest mõne solidaarvõlgniku vastu, on teised solidaarvõlgnikud siiski kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses.
\n
(2)Kui võlausaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud. Solidaarvõlgnik võib teiste solidaarvõlgnike nimel anda nõustumuse võlausaldaja ettepanekule selle kohta, et võlausaldaja loobub tasuta oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike suhtes.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui võlausaldaja loobus oma nõudest solidaarvõlgniku vastu enne solidaarkohustuse tekkimist.
\n
§ 67Solidaarvõlgnike vastuväitedVÕS § 67 ›
\n
(1)Kui keegi solidaarvõlgnikest on kohustuse täielikult täitnud, ei pea ülejäänud võlgnikud kohustust täitma. Sama kehtib täitmise asendamise, hoiustamise või tasaarvestuse korral. Iga solidaarvõlgnik võib võlausaldaja nõude tasaarvestada üksnes enda nõudega.
\n
(2)Iga solidaarvõlgnik võib esitada võlausaldaja nõudele vastuväiteid, mis tulenevad solidaarkohustusest või tema enda õigussuhtest võlausaldajaga.
\n
(3)Kui solidaarvõlgnik ei esita võlausaldaja nõudele vastuväidet, mille oleks võinud esitada iga solidaarvõlgnik, ei ole tal teiste solidaarvõlgnike suhtes tagasinõudeõigust osas, milles solidaarkohustus oleks vähenenud vastuväite esitamise korral, välja arvatud juhul, kui ta vastuväite aluseks olevat asjaolu ei teadnud ega pidanudki teadma.
\n
§ 68Asjaolude kehtivus solidaarvõlgnike suhtesVÕS § 68 ›
\n
(1)Solidaarvõlgnik ei vastuta solidaarkohustuse rikkumise eest teise solidaarvõlgniku poolt.
\n
(2)Võlausaldaja vastuvõtuviivitusest tulenevad tagajärjed ühe solidaarvõlgniku suhtes, samuti kohustuse täitmise tähtpäeva edasilükkamisest tulenevad tagajärjed ühe solidaarvõlgniku suhtes kehtivad ka teiste solidaarvõlgnike suhtes.
\n
(3)Seaduses nimetamata asjaolud, mis mõjutavad solidaarvõlgnike vastutust, eelkõige aegumise vastuväide, kehtivad üksnes selle solidaarvõlgniku suhtes, keda need puudutavad, kui solidaarkohustusest ei tulene teisiti.
\n
§ 69Solidaarvõlgnike omavahelised suhtedVÕS § 69 ›
\n
(1)Omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
\n
(2)Solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 66 lõikes 1 sätestatud juhul on teistel võlgnikel tagasinõudeõigus solidaarkohustusest vabastatud võlgniku vastu osas, mis langeb sellele võlgnikule solidaarvõlgnike omavahelises suhtes. See ei kehti, kui võlausaldaja vähendab oma nõuet ulatuses, mis langeb solidaarvõlgnike omavahelises suhtes võlgnikule, kelle suhtes võlausaldaja nõudest loobus.
\n
(4)Kui solidaarkohustus seisneb muus kui raha maksmises, võib kohustuse täitnud solidaarvõlgnik nõuda teistelt solidaarvõlgnikelt üksnes rahalist hüvitist.
\n
(5)Solidaarvõlgnik võib teistelt solidaarvõlgnikelt nõuda tema poolt kohustuse täitmisel tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist vastavalt neile langevatele osadele. Kulutuste hüvitamist ei või nõuda, kui kulutused on seotud üksnes selle solidaarvõlgniku isikuga.
\n
(6)Kui mõni solidaarvõlgnik ei ole talle langevat osa kohustusest kohustuse täitnud solidaarvõlgniku suhtes täitnud, kannavad täitmata jäänud osas kohustuse täitnud solidaarvõlgnik ja ülejäänud solidaarvõlgnikud vastutust võrdeliselt neile langeva kohustuse osaga. Neile läheb üle nõue kohustuse täitmata jätnud solidaarvõlgniku vastu.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–6 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka nende isikute vahelisele suhtele, kes on andnud tagatised võlgniku kohustuse täitmise tagamiseks. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
\n
§ 70Solidaarvõlgniku tagasinõude aegumineVÕS § 70 ›
\n
(1)Solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati.
\n
(2)Solidaarvõlgniku tagasinõue ei aegu enne kuue kuu möödumist päevast, mil solidaarvõlgnik täitis kohustuse või võlausaldaja esitas tema vastu hagi kohustuse täitmiseks.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut ei kohaldata, kui solidaarvõlgnik täitis kohustuse pärast seda, kui nõue oli aegunud tema või solidaarvõlgniku suhtes, kellele ta tagasinõude esitas.
\n
(4)Koos tagasinõudega aegub ka käesoleva seaduse § 69 lõikes 5 sätestatud mõistlike kulutuste hüvitamise nõue, samuti tagasinõude asemel esitatavad võimalikud käsundita asjaajamisest ja alusetust rikastumisest tulenevad nõuded.
\n
2. jagu Võlausaldajate paljusus
\n
\n
Kui sama osadeks jagatav kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, on igaühel neist õigus nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt.
\n
§ 72ÜhisvõlausaldajadVÕS § 72 ›
\n
(1)Kui mitu võlausaldajat võivad seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt nõuda kohustuse täitmist üksnes ühiselt, on võlgnikul õigus kohustus täita üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt.
\n
(2)Kui sama jagamatu kohustus tuleb täita mitmele võlausaldajale, võib iga võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt, kui võlausaldajad ei ole solidaarvõlausaldajad.
\n
(3)Iga ühisvõlausaldaja võib nõuda kohustuse täitmist, sealhulgas võlgnetava eseme hoiustamist või müüki, üksnes kõigile võlausaldajatele ühiselt. Muud asjaolud, mis puudutavad üksnes ühte ühisvõlausaldajat, ei kehti teiste ühisvõlausaldajate suhtes.
\n
§ 73SolidaarvõlausaldajadVÕS § 73 ›
\n
(1)Kui sama kohustus tuleb seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täita mitmele isikule selliselt, et igaüks neist võib nõuda kohustuse täielikku täitmist, on need isikud solidaarvõlausaldajad.
\n
(2)Võlgnik võib täita kohustuse kõigile solidaarvõlausaldajatele või mõnele neist, isegi kui mõni võlausaldaja on juba esitanud hagi kohustuse täitmiseks.
\n
(3)Kohustuse täitmine mõnele solidaarvõlausaldajale, sealhulgas tasaarvestus mõne solidaarvõlausaldaja nõudega või hoiustamine mõnele võlausaldajale, vabastab võlgniku kohustuse täitmisest teistele solidaarvõlausaldajatele.
\n
(4)Võlgnik võib solidaarvõlausaldaja nõudele esitada üksnes vastuväiteid, mis tal on selle solidaarvõlausaldaja vastu.
\n
§ 74Asjaolude kehtivus solidaarvõlausaldajate suhtesVÕS § 74 ›
\n
(1)Kui üks solidaarvõlausaldaja on kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanud, loetakse, et ka teised solidaarvõlausaldajad on sellega viivitanud.
\n
(2)Kui solidaarvõlausaldajast saab samas võlasuhtes ühtlasi võlgnik, lõpeb kohustus. Solidaarvõlausaldaja peab siiski tasuma teistele solidaarvõlausaldajatele nende osad vastavalt käesoleva seaduse §-s 75 sätestatule.
\n
(3)Kui solidaarvõlausaldaja loobub nõudest või loovutab selle teisele isikule, jäävad teiste solidaarvõlausaldajate õigused kehtima.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetamata asjaolud kehtivad üksnes selle solidaarvõlausaldaja suhtes, kelle isikut need puudutavad.
\n
§ 75Solidaarvõlausaldajate omavahelised suhtedVÕS § 75 ›
\n
(1)Võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja peab tasuma teistele võlausaldajatele neile kuuluvad osad. Kui seadusest, tehingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti, on solidaarvõlausaldajate osad võrdsed.
\n
(2)Teiste solidaarvõlausaldajate nõude aegumistähtaeg kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja vastu lõpeb ajal, mil oleks aegunud solidaarvõlausaldajate nõue võlgniku vastu, kuid mitte enne kuue kuu möödumist päevast, mil võlgnik täidab kohustuse.
\n
4. peatükk KOHUSTUSE TÄITMINE
\n
§ 76Kohustuse täitmineVÕS § 76 ›
\n
(1)Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
\n
(2)Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat.
\n
(3)Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.
\n
(4)Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.
\n
§ 77Kohustuse täitmise kvaliteetVÕS § 77 ›
\n
(1)Võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga.
\n
(2)Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga.
\n
(3)Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja võlgnik on kohustuse täitmiseks kõik omapoolselt vajaliku teinud, sealhulgas omandanud selliste liigitunnustega asja või eraldanud asja teistest samade liigitunnustega asjadest, siis loetakse, et kohustuse esemeks on omandatud või eraldatud asi.
\n
(4)Kui isik on kohustatud üle andma kindlaksmääratud asja, peab ta asja eest kuni üleandmiseni hoolitsema mõistlikul viisil.
\n
§ 78Kohustuse täitmine kolmanda isiku pooltVÕS § 78 ›
\n
(1)Kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest.
\n
(2)Võlausaldaja võib keelduda kolmandalt isikult kohustuse täitmist vastu võtmast, kui võlgnik vaidleb vastu sellele, et kohustuse täidaks kolmas isik.
\n
(3)Kui võlgnik on vastu vaielnud sellele, et kohustuse täidab kolmas isik, ei või võlausaldaja siiski kohustuse täitmise vastuvõtmisest keelduda, kui:
\n
1)kolmas isik täidab kohustuse, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks, või
\n
2)kolmandal isikul on muu õigustatud huvi kohustuse täitmiseks ning võlgnik ei ole kohustust õigeaegselt täitnud või on ilmne, et ta seda õigeaegselt ei täida, samuti kui võlasuhtest tulenevad õigused, millest tulenevat kohustust täidetakse, on panditud või arestitud ja kohustuse mittetäitmise korral satuks õiguse realiseerimine ohtu. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
\n
(4)Kohustuse täitnud kolmas isik võib esitada tagasinõude või nõuda täitmiseks tehtud kulutuste hüvitamist üksnes juhul, kui see tuleneb seadusest või võlgniku ja kolmanda isiku vahelisest suhtest, muu hulgas tulenevalt alusetust rikastumisest või käsundita asjaajamisest.
\n
§ 79Kohustuse täitmine õigustamata isikuleVÕS § 79 ›
\n
(1)Kui kohustus on täidetud isikule, kes ei ole võlausaldaja, või isikule, kes ei ole võlausaldaja asemel õigustatud täitmist vastu võtma, loetakse kohustus täidetuks, kui kohustus sellele isikule täideti täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isiku nõusolekul või kui täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isik kiitis sellele isikule täitmise hiljem heaks. Kohustus loetakse samuti täidetuks käesoleva seaduse § 169 lõikes 1 nimetatud juhul.
\n
(2)Kui kohustus on täidetud piiratud teovõimega võlausaldajale, loetakse kohustus täidetuks, kui piiratud teovõimega võlausaldajale täideti kohustus tema seadusliku esindaja nõusolekul või kui seaduslik esindaja täitmise heaks kiitis. Võlgnik võib kohustuse täita piiratud teovõimega võlausaldaja seaduslikule esindajale, kui esindaja ei ole andnud nõusolekut kohustuse täitmiseks võlausaldajale.
\n
(3)Kui kohustus täidetakse võlausaldajale, kellel ei ole sundtäitmise või pankroti tõttu oma nõude käsutamise õigust, loetakse kohustus täidetuks siis, kui isik, kellele nõude käsutamise õigus kuulub, sellega nõustub või selle heaks kiidab.
\n
§ 80Leping kolmanda isiku kasuksVÕS § 80 ›
\n
(1)Lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks).
\n
(2)Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest.
\n
(3)Kui elukindlustus- või elurendiselepinguga nähakse ette kindlustusandja kohustuste täitmine või elurendise maksmine kolmandale isikule, võib kolmas isik nõuda lepingu täitmist, kui lepingust ei tulene teisiti. Sama kehtib kinkelepingu kohta, kui kingisaaja peab vastavalt lepingule täitma mingi kohustuse kolmandale isikule.
\n
(4)Kolmas isik, kelle kasuks on leping sõlmitud, ei pea lepingu sõlmimise ajal olema isikuliselt määratletav.
\n
(5)Kui võlgnik peab täitma kohustuse kolmandale isikule pärast võlausaldaja surma, võib kolmas isik kohustuse täitmist nõuda alates võlausaldaja surmast, kui lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene, et kohustus tuleb täita hiljem.
\n
(6)Lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
\n
(7)Võlgnik võib kolmanda isiku vastu esitada samu vastuväiteid, mida ta võib esitada võlausaldaja vastu.
\n
(8)Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest või kui tema õigus lõpeb või ei kehti, siis eeldatakse, et võlausaldaja võib määrata uue kolmanda isiku, kellele kohustus tuleb täita, või nõuda kohustuse täitmist endale.
\n
(9)Kui kolmas isik loobub talle lepinguga antud õigusest, siis loetakse, et tal ei ole seda õigust olnud. Loobumine on kehtiv, kui vastav tahteavaldus jõuab mõlema lepingupooleni.
\n
§ 81Kolmandat isikut kaitsev lepingVÕS § 81 ›
\n
(1)Lepinguga võib kaasneda kohustus arvestada kolmanda isiku huvide või õigustega samal määral kui võlausaldaja huvide või õigustega. Sellist kohustust eeldatakse, kui:
\n
1)kolmanda isiku huvid või õigused on lepingu täitmise käigus ohustatud samal määral kui võlausaldaja huvid või õigused ja
\n
2)võib eeldada võlausaldaja tahet kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ja
\n
3)võlausaldaja tahe kolmanda isiku huvisid või õigusi kaitsta ning kolmas isik on võlgnikule äratuntavad.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustuse rikkumise korral võib kolmas isik nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist.
\n
§ 82Kohustuse täitmise aeg ja sissenõutavusVÕS § 82 ›
\n
(1)Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
\n
(2)Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
\n
(3)Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust.
\n
(4)Võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti.
\n
(5)Lepingupooled peavad oma vastastikused lepingulised kohustused täitma üheaegselt, kui üheaegne täitmine on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Kui ühe lepingupoole kohustus on teha teatud ajavahemiku jooksul teatavaid tegusid ja teine lepingupool võib kohustuse täita ühekorraga, peab teine lepingupool täitma kohustuse pärast seda, kui esimene pool on oma kohustuse täitnud, kui lepingust ei tulene teisiti.
\n
(6)Võlausaldaja majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingust tuleneva kohustuse võib võlgnik täita ning kohustuse täitmine tuleb vastu võtta tavalisel tööajal, kui lepingust ei tulene teisiti.
\n
(7)Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist.
\n
§ 82^1. Tasu sissenõutavaks muutumine vastastikuste lepingute puhul
\n
(1)Kui vastastikuse lepingu puhul ei ole tasu maksmise tähtpäeva või tähtaega kokku lepitud, muutub tasu maksmise kohustus sissenõutavaks hiljemalt 30 päeva möödumisel:
\n
1)arve või muu sellise makseettepaneku võlgniku kätte jõudmisest; [RT I, 04.02.2011, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
2)kauba, teenuse või muu hüve saamisest, kui arve või muu makseettepaneku võlgniku kätte jõudmise aeg ei ole selge või kui võlgnik saab arve või makseettepaneku enne kauba, teenuse või muu hüve saamist; [RT I, 04.02.2011, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
3)kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmisest või ülevaatamisest, kui seaduse või lepinguga on ette nähtud kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmine või ülevaatamine, mille käigus tuleb kontrollida selle lepingule vastavust, ja kui võlgnik saab arve või muu makseettepaneku enne vastuvõtmise või ülevaatamise aega või selle ajaks. [RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013] (1^1) Kui võlgnik on riigihangete seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik, ei tohi kokku leppida tähtajas, mille möödumisel loetakse, et võlgnik on arve kätte saanud. [RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
\n
(2)Võlgnik, kes on sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, ei või tugineda kokkuleppele, millega nähakse ette 60 päeva ületav maksetähtaeg alates käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3 nimetatud asjaolude esinemisest, välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see ei ole asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. [RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013]
\n
(3)Võlgnik, kes on riigihangete seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik, ei või tugineda kokkuleppele, millega nähakse ette käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust pikem maksetähtaeg, välja arvatud juhul, kui lepingus on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see tuleneb objektiivselt lepingu olemusest või erilistest tunnusjoontest. [RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
\n
(4)Kokkulepe, millega nähakse ette võlgnikule, kes on riigihangete seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik, 60 päeva ületav maksetähtaeg, on tühine. [RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
\n
(5)Kui maksetähtaeg hakkab kulgema pärast kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmist või ülevaatamist, ei saa majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik tugineda kokkuleppele, mille kohaselt on kauba, teenuse või muu hüve vastuvõtmise või ülevaatamise tähtaeg pikem kui 30 päeva alates kauba, teenuse või muu hüve saamisest, välja arvatud juhul, kui see on sõnaselgelt teisiti kokku lepitud ja kui see ei ole asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. [RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013]
\n
(6)Käesolevas paragrahvis sätestatud maksetähtaegu ei kohaldata põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse § 4 lõigetes 1 ja 4 sätestatud kokkuleppe suhtes. [RT I, 21.09.2021, 4 - jõust. 01.11.2021]
\n
§ 83Kohustuse ositi täitmineVÕS § 83 ›
\n
(1)Kui kohustus tuleb täita ühekorraga, võib võlausaldaja keelduda kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
\n
(2)Võlausaldaja võib keelduda kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest sõltumata sellest, kas kohustuse ositi täitmist pakkudes pakub võlgnik tagatist ka ülejäänud kohustuse osa täitmise tagamiseks või kinnitab kohustuse täitmist täies ulatuses.
\n
(3)Võlausaldajale kohustuse ositi täitmise vastuvõtmisest tekkinud lisakulud kannab võlgnik.
\n
§ 84Kohustuse ennetähtaegne täitmineVÕS § 84 ›
\n
(1)Võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist enne täitmise tähtpäeva, kuid ta ei või keelduda kohustuse täitmise vastuvõtmisest enne täitmise tähtpäeva, kui tal ei ole keeldumiseks õigustatud huvi.
\n
(2)Kui lepingupool on kohustuse täitmise enne täitmise tähtpäeva vastu võtnud, ei mõjuta see tema enda kohustuse täitmise aega, kui tema kohustuse täitmise aeg ei sõltu teise lepingupoole kohustuse täitmisest.
\n
(3)Kohustuse täitmisega enne täitmise tähtpäeva võlausaldajale tekkivad lisakulud kannab võlgnik.
\n
(4)Kui võlgnik on enne täitmise tähtpäeva täitnud kohustuse, millega kaasneb intressi maksmise kohustus, võib võlausaldaja nõuda intressi kuni kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäevani. Kui enne täitmise tähtpäeva täidetakse kohustus, millega ei kaasne intressi maksmise kohustust, ei või võlgnik nõuda võlausaldajalt intressi ajavahemiku eest kohustuse täitmisest kuni kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäevani.
\n
§ 85Kohustuse täitmise kohtVÕS § 85 ›
\n
(1)Võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest.
\n
(2)Kui kohustuse täitmise kohta ei saa määrata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustel, tuleb:
\n
1)rahaline kohustus täita võlausaldaja võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlausaldaja elu- või asukohas;
\n
2)kindlaksmääratud asja või kindlaksmääratud asjade kogumist võetava asja üleandmise kohustus täita kohas, kus asi või asjade kogum asus võlasuhte tekkimise ajal;
\n
3)kohustus anda üle asi, mis tuleb toota või valmistada pärast lepingu sõlmimist, täita kohas, kus asi valmistati või toodeti;
\n
4)käesoleva lõike punktides 1–3 nimetamata kohustus täita võlgniku võlasuhte tekkimise ajal võlasuhtega kõige rohkem seotud tegevuskohas, selle puudumisel aga võlgniku elu- või asukohas.
\n
(3)Kui kohustus tuleb täita võlausaldaja tegevus-, elu- või asukohas ja võlausaldaja muudab seda kohta pärast kohustuse tekkimist, võib ta nõuda kohustuse täitmist uues tegevus-, elu- või asukohas, kui ta kannab sellega seotud lisakulud ja riisiko.
\n
(4)Kui kohustus tuleb täita võlgniku tegevus-, elu- või asukohas ja võlgnik muudab seda kohta pärast kohustuse tekkimist, võib ta kohustuse täita uues tegevus-, elu- või asukohas tingimusel, et ta kannab sellega seotud lisakulud ja riisiko.
\n
(5)Kui kohustuse täitmiseks on määratud mitu alternatiivset kohta, on täitmise koha valiku õigus võlgnikul, kui seadusest või võlasuhte olemusest ei tulene, et see õigus on võlausaldajal või kolmandal isikul.
\n
§ 86AlternatiivkohustusVÕS § 86 ›
\n
(1)Kui võlgnik peab täitma ühe mitmest kohustusest, kuulub valikuõigus võlgnikule, kui seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest tulenevalt ei ole seda õigust võlausaldajal või kolmandal isikul.
\n
(2)Valikuõigust omav võlgnik või võlausaldaja teeb oma valiku sellest võlasuhte teisele poolele teatamisega. Kui valikuõigus on kolmandal isikul, teeb ta valiku sellest nii võlgnikule kui ka võlausaldajale teatamisega. Kui valik on tehtud, siis loetakse, et algusest peale tuli täita üksnes valitud kohustus.
\n
§ 87Valikuõiguse üleminek alternatiivkohustuse puhulVÕS § 87 ›
\n
(1)Kui alternatiivkohustuse puhul on valikuõigus võlgnikul või võlausaldajal ja valikut ei ole tehtud kokkulepitud aja jooksul või kokkuleppe puudumise korral mõistliku aja jooksul enne kohustuse sissenõutavaks muutumist, läheb valikuõigus üle võlasuhte teisele poolele.
\n
(2)Kui valikuõigus on kolmandal isikul ja kolmas isik ei tee valikut käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul, läheb valikuõigus üle võlgnikule.
\n
§ 88Täitmine erinevate kohustuste katteksVÕS § 88 ›
\n
(1)Kui võlgnik peab võlausaldajale üle andma raha või liigitunnustega esemeid või osutama samaliigilisi teenuseid mitme erineva kohustuse täitmiseks ja üleantud rahast, esemetest või osutatud teenustest ei piisa kõigi kohustuste täitmiseks, võib võlgnik määrata, missuguse kohustuse täitmiseks on raha või esemed üle antud või teenus osutatud.
\n
(2)Kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse.
\n
(3)Võlgnik ei või määrata, et ta täidab kohustuse, mille täitmist ei või võlausaldaja veel nõuda ja mille ennetähtaegse täitmise vastuvõtmisest keeldumiseks on võlausaldajal õigustatud huvi.
\n
(4)Kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui:
\n
1)ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja
\n
2)kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja
\n
3)kohustus on muutunud sissenõutavaks ja
\n
4)kohustust ei ole vaidlustatud.
\n
(5)Kui võlausaldaja on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaoludel määranud, millise kohustuse on võlgnik täitnud, kuid võlgnik on sellele viivitamata vastu vaielnud, võib võlgnik ise määrata, millise kohustuse ta on täitnud. Sel juhul loetakse, et võlgnik on täitnud tema poolt määratud kohustuse.
\n
(6)Kui võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks raha, esemed või teenus arvestatakse, loetakse täidetuks:
\n
1)esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus;
\n
2)teises järjekorras võlausaldaja jaoks kõige vähem tagatud kohustus;
\n
3)kolmandas järjekorras võlgnikule kõige koormavam kohustus;
\n
4)neljandas järjekorras varem tekkinud kohustus.
\n
(7)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu alusel ei ole võimalik määrata, milline kohustus on täidetud, loetakse, et täitmine on toimunud võrdeliselt kõikide kohustuste katteks.
\n
(8)Kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks.
\n
(9)Võlgnik ei või võlausaldaja nõusolekuta määrata kohustuse täitmiseks käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatust erinevat järjekorda.
\n
§ 89Kohustuse täitmise asendamineVÕS § 89 ›
\n
(1)Võlgnik võib kohustuse täitmiseks vajaliku teo asemel teha teistsuguse teo (täitmise asendamine) üksnes võlausaldaja nõusolekul, isegi kui teistsuguse teo väärtus on sama mis võlgnetaval teol või sellest suurem. Kui võlausaldaja võtab teise teo kohustuse täitmisena vastu, loetakse kohustus täidetuks.
\n
(2)Võlausaldaja nõude rahuldamise eesmärgil võlgniku poolt võlausaldaja ees uue kohustuse võtmist ei loeta täitmise asendamiseks, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kui võlausaldaja võtab uue kohustuse täitmise vastu, loetakse ka esialgne kohustus täidetuks.
\n
(3)Täitmise asendamise korral vastutab võlgnik asendatud täitmise eest samadel alustel, kui ta vastutaks juhul, kui täitmist ei oleks asendatud.
\n
§ 90Kohustuse täitmise kuludVÕS § 90 ›
\n
Võlgnik kannab oma kohustuse täitmisega seotud kulud.
\n
§ 91Rahalise kohustuse täitmise viisVÕS § 91 ›
\n
(1)Rahalise kohustuse võib täita sularahas. Rahalise kohustuse võib täita ka muul viisil, kui see on poolte poolt kokku lepitud või kui seda kasutatakse tasumise kohas tavaliselt majandustegevuses.
\n
(2)Kui riigis, kus rahaline kohustus tuleb täita, on võlausaldajal krediidiasutuses või muu makseteenuse pakkuja juures konto, mis on määratud maksetehingute tegemiseks, võib võlgnik kohustuse täita võlgnetava summa kandmisega sellele kontole, kui võlausaldaja ei ole seda otseselt keelanud. [RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010]
\n
(3)Rahalise kohustuse täitmisel võlgnetava summa kandmisega võlausaldaja kontole loetakse kohustus täidetuks võlausaldaja konto krediteerimisest võlgnetava rahasumma ulatuses.
\n
(4)Kui võlausaldaja võtab rahalise kohustuse täitmisena vastu talle pakutud tšeki, veksli või muu sellesarnase maksevahendi ja maksevahend hiljem lunastatakse, loetakse kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates.
\n
(5)Kui võlausaldaja on rahalise kohustuse täitmisena vastu võtnud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksevahendi, võib ta nõuda kohustuse täitmist rahas üksnes juhul, kui maksevahendit ei lunastata.
\n
(6)Kui võlausaldajal on õigus keelduda oma kohustuse täitmisest kuni rahalise kohustuse täitmiseni võlgniku poolt ja ta on kohustuse täitmisena vastu võtnud käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud maksevahendi, võib ta keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni maksevahend on lunastatud.
\n
(7)Rahalise kohustuse täitmisel posti teel loetakse kohustus täidetuks raha võlausaldajale väljamaksmisest alates.
\n
§ 92Rahasumma tasumine nimiväärtusesVÕS § 92 ›
\n
Rahaline kohustus tuleb täita raha nimiväärtuses, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti.
\n
§ 93Rahalise kohustuse vääringVÕS § 93 ›
\n
(1)Rahalise kohustuse täitmiseks makstav raha peab olema tasumise ajal kehtiv riigis, mille vääringus makse tehakse.
\n
(2)Kui kohustus, mis tuleb täita rahas, ei ole väljendatud üheski vääringus, tuleb see täita kohustuse täitmise koha (maksmiskoht) vääringus.
\n
(3)Maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud kohustuse võib võlgnik täita ka maksmiskoha vääringus, välja arvatud juhul, kui see vääring ei ole vabalt konverteeritav või kui on kokku lepitud, et tasumine ei ole lubatud muus vääringus kui selles, milles rahaline kohustus on väljendatud. Sõltumata sellisest kokkuleppest võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmist maksmiskoha vääringus, kui tasumine on võimatu vääringus, milles rahaline kohustus on väljendatud.
\n
(4)Kui maksmiskoha vääringust erinevas vääringus väljendatud rahaline kohustus täidetakse maksmiskoha vääringus, võetakse kohustuse ümberarvestamisel maksmiskoha vääringusse aluseks keskmine vahetuskurss, millega võlausaldaja saab kohustuse sissenõutavaks muutumise ajal maksmiskohas viivitamata hankida vääringut, milles kohustus oli väljendatud. Kui võlgnik ei ole rahalist kohustust õigeaegselt täitnud, võib võlausaldaja nõuda tasumist kas kohustuse sissenõutavaks muutumise või tegeliku tasumise ajal kehtiva vahetuskursi alusel.
\n
§ 94Intress võlasuhtesVÕS § 94 ›
\n
(1)Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
\n
(3)Fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. Kui kõik intressimäärad ei ole lepingus kindlaks määratud, loetakse intressimäär fikseerituks nendeks ajavahemikeks, milleks intressimäär on lepingu sõlmimisel väljendatud üksnes kindlaksmääratud protsendimäärana. [RT I 2010, 77, 590 - jõust. 01.07.2011]
\n
(4)Intressimäär, mida ei loeta käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel fikseeritud intressimääraks, on fikseerimata intressimäär. [RT I 2010, 77, 590 - jõust. 01.07.2011]
\n
§ 95Täitmise kviitungVÕS § 95 ›
\n
(1)Võlausaldaja peab kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta kirjaliku tõendi (täitmise kviitung). Võlgnik võib nõuda kviitungi andmist muus vormis, kui tal on selleks õigustatud huvi.
\n
(2)Kui võlgniku asemel täidab kohustuse kolmas isik, võib täitmise kviitungit nõuda nii võlgnik kui ka kolmas isik.
\n
(3)Kui kohustus tuleb täita kolmandale isikule, võib võlgnik nõuda täitmise kviitungit nii kolmandalt isikult kui võlausaldajalt.
\n
(4)Kui võlausaldaja poolt väljaantud täitmise kviitungi annab võlgnikule üle isik, kes ei ole võlausaldaja, siis loetakse, et see isik on õigustatud võlgnikult kohustuse täitmist vastu võtma. Kviitungi üleandjat ei loeta õigustatuks kohustuse täitmist vastu võtma, kui võlgnik teadis või pidi teadma, et üleandja ei olnud õigustatud kohustuse täitmist vastu võtma, samuti kui kviitung oli võlausaldaja valdusest välja läinud tema tahte vastaselt.
\n
(5)Kui kviitung on välja antud põhikohustuse täitmise kohta, siis eeldatakse, et tasutud on ka kulud ja intress.
\n
(6)Kui võlausaldaja või kolmas isik, kellele kohustus tuleb täita, keeldub kviitungit välja andmast, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest kuni kviitungi saamiseni keelduda. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks.
\n
§ 96Võladokumendi tagastamineVÕS § 96 ›
\n
(1)Kui võlgnik on kohustuse kohta välja andnud kohustuse olemasolu tõendava dokumendi (võladokument), võib ta kohustuse täitmisel lisaks kviitungile või selle asemel nõuda võladokumendi tagastamist. Kui võlausaldaja võladokumenti ei tagasta, võib võlgnik nõuda võlausaldajalt kohustuse lõppemise kohta kirjalikku tunnistust.
\n
(2)Kui kohustus on täidetud osaliselt või kui võladokumendil on näidatud ka võlausaldaja muud õigused või kui võlausaldajal on võladokumendi tagastamata jätmiseks muu õigustatud huvi, võib ta keelduda võladokumendi tagastamisest tingimusel, et ta teeb võladokumendile kohustuse täitmist tõendava pealdise.
\n
(3)Kui võladokument on võlgnikule tagastatud, siis eeldatakse, et kohustus on täidetud.
\n
(4)Kui võlausaldaja keeldub võladokumenti tagastamast või sellele pealdist tegemast või kohustuse lõppemise kohta tunnistust välja andmast, võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest kuni võladokumendi üleandmiseni, sellele pealdise tegemise või tunnistuse väljaandmiseni. Sel juhul loetakse võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisega viivitanuks.
\n
§ 97Lepinguliste kohustuste vahekorra muutumineVÕS § 97 ›
\n
(1)Kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks.
\n
(2)Lepingu muutmist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel nõuda, kui:
\n
1)kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ja
\n
2)kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada ja
\n
3)asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool ja
\n
4)kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
\n
(3)Lepingu muutmist võib nõuda ka juhul, kui lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud olid küll muutunud enne lepingu sõlmimist, kuid nende asjaolude muutumine sai kahjustatud lepingupoolele teatavaks pärast lepingu sõlmimist.
\n
(4)Kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu muutmist ka tagasiulatuvalt, kuid mitte varasema seisuga, kui alates kohustuste vahekorra muutumisest.
\n
(5)Kui on olemas alused lepingu muutmiseks, kuid asjaolude kohaselt ei ole lepingu muutmine käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt võimalik või ei oleks see teise lepingupoole suhtes mõistlik, võib kohustuste vahekorra muutumisega kahjustatud lepingupool lepingust taganeda, kestvuslepingu aga käesoleva seaduse §-s 196 sätestatud korras üles öelda.
\n
§ 98Tagatise andmise ja kohustuse täitmise kinnitamise kohustusVÕS § 98 ›
\n
(1)Kui isik peab oma kohustuse täitmiseks andma tagatise, ilma et tagatis oleks täpselt määratletud, või kui tagatise andmine on õiguslike tagajärgede tekkimise tingimus, võib tagatise andja valida tagatise liigi. Tagatis peab piisavalt tagama kohustust ning vajadusel ka intressi ja kulutusi ning võlausaldajal peab olema võimalus tagatis raskusteta rahaks teha.
\n
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel antud tagatis on muutunud ebapiisavaks põhjusel, mis ei olene võlausaldajast, peab võlgnik tagatist täiendama või selle asendama.
\n
(3)Kui isik peab oma kohustuse täitmist kinnitama, kuid kinnitamise viisi ei ole kindlaks määratud või on kohustuse täitmise kinnitamisega seotud teatud õiguslikud tagajärjed, peab ta esitama piisavad tõendid oma võime kohta kohustust täita.
\n
§ 99Tellimata asja saatmine, teenuse osutamine ja muu soorituse tegemineVÕS § 99 ›
\n
[RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(1)Ettevõtjal ei teki tarbijale tellimata asja saatmise, teenuse osutamise või muu soorituse tegemise korral tarbija vastu nõudeid. Tarbija vaikimist või tegevusetust ei loeta tarbija nõustumuseks. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista seadusest tulenevate nõuete esitamist, kui:
\n
1)asi või teenus ei olnud määratud sellele tarbijale;
\n
2)asja saatja või teenuse osutaja arvas ekslikult, et tarbija selle tellis ja tarbija sai eksimusest aru või pidi sellest aru saama.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. [RT I, 31.12.2013, 1 - jõust. 13.06.2014]
\n
5. peatükk KOHUSTUSE RIKKUMINE
\n
1. jagu Üldsätted
\n
§ 100Kohustuse rikkumise mõisteVÕS § 100 ›
\n
Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
\n
§ 101Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korralVÕS § 101 ›
\n
(1)Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja:
\n
1)nõuda kohustuse täitmist;
\n
2)oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda;
\n
3)nõuda kahju hüvitamist;
\n
4)taganeda lepingust või öelda leping üles;
\n
5)alandada hinda;
\n
6)rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.
\n
(2)Võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
\n
(3)Võlausaldaja ei või tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab.
\n
\n
Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada.
\n
§ 103Rikkumise vabandatavusVÕS § 103 ›
\n
(1)Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
\n
(2)Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
\n
(3)Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
\n
(4)Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest rikkumise vabandatavusest sõltumata.
\n
§ 104Vastutus süü puhulVÕS § 104 ›
\n
(1)Seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral.
\n
(2)Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus.
\n
(3)Hooletus on käibes vajaliku hoole järgimata jätmine.
\n
(4)Raske hooletus on käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine.
\n
(5)Tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel.
\n
(6)Kui isik seadusest või lepingust tulenevalt peab ilmutama üksnes niisugust hoolt, nagu ta rakendab oma asjades, vastutab ta siiski ka tahtluse ja raske hooletuse korral.
\n
§ 105Õiguskaitsevahendid võlgniku vastutusest sõltumataVÕS § 105 ›
\n
Kui võlgnik on kohustust rikkunud, on võlausaldajal sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. [RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013]
\n
§ 106Vastutusest vabastamise või vastutuse piiramise kokkulepeVÕS § 106 ›
\n
(1)Võlgnik ja võlausaldaja võivad eelnevalt kokku leppida kohustuse rikkumise eest vastutuse välistamises või piiramises.
\n
(2)Tühine on kokkulepe, millega välistatakse vastutus või piiratakse seda kohustuse tahtliku rikkumise puhuks, samuti kokkulepe, mis võimaldab võlgnikul täita kohustuse oluliselt erinevana võlausaldaja poolt mõistlikult eeldatust või mis muul viisil ebamõistlikult välistab vastutuse või piirab seda.
\n
\n
(1)Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool võib rikkumise oma kulul heastada, muu hulgas mittekohase täitmise parandada või asendada, kuni teine lepingupool ei ole lepingust taganenud, seda üles öelnud või nõudnud kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist, kui:
\n
1)heastamine on vastavalt asjaoludele mõistlik ja
\n
2)heastamisega ei põhjustata kahjustatud lepingupoolele põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ja
\n
3)kahjustatud lepingupoolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda.
\n
(2)Kohustust rikkunud lepingupool võib kohustuse rikkumise heastada mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta on kahjustatud lepingupoolele teatanud heastamise kavatsusest, pakutavast heastamise viisist ja ajast ning kahjustatud lepingupool, kellel on heastamisest keeldumiseks õigustatud huvi, ei ole mõistliku aja jooksul teatanud, et ta ei ole heastamisega nõus.
\n
(3)Kahjustatud lepingupool võib heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni või selle ebaõnnestumiseni oma kohustuse täitmisest keelduda. Muid õiguskaitsevahendeid võib ta heastamise ajal kasutada üksnes juhul, kui need ei ole heastamisega vastuolus.
\n
(4)Heastamine ei võta kahjustatud lepingupoolelt õigust nõuda kohustuse täitmisega viivitamise ja rikkumise heastamisega tekitatud kahju hüvitamist, muu hulgas viivise või leppetrahvi maksmist.
\n
2. jagu Õiguskaitsevahendid
\n
§ 108Kohustuse täitmise nõudmineVÕS § 108 ›
\n
(1)Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
\n
(2)Kui võlgnik rikub kohustust, mis ei seisne raha maksmises, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Kohustuse täitmist ei või nõuda, kui:
\n
1)kohustuse täitmine on võimatu;
\n
2)kohustuse täitmine on võlgnikule ebamõistlikult koormav või kulukas;
\n
3)võlausaldaja saab mõistlikult saavutada kohustuse täitmisega taotletava tulemuse muul viisil;
\n
4)kohustuse täitmine seisneb isikliku iseloomuga teenuse osutamises.
\n
(3)Võlausaldaja võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest teada või pidi sellest teada saama.
\n
(4)Võlgnik võib eelnevalt määrata võlausaldajale mõistliku tähtaja kohustuse täitmise nõude esitamiseks. Kui võlgnik on täitmise nõude esitamiseks andnud ebamõistlikult lühikese tähtaja, loetakse see pikenenuks mõistliku tähtajani.
\n
(5)Kui võlausaldaja käesoleva paragrahvi lõikes 3 või 4 nimetatud tähtaja jooksul kohustuse täitmise nõuet ei esita, ei või ta enam nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
\n
(6)Õigus nõuda kohustuse täitmist hõlmab ka võlausaldaja õiguse nõuda mittekohase täitmise parandamist, asendamist või muul viisil heastamist niivõrd, kuivõrd seda võib võlgnikult mõistlikult oodata.
\n
(7)Kui võlgnikult ei või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel kohustuse täitmist nõuda ja kui võlgnik saab võlgnetava kohustuse eseme asemel hüvitise või omandab sellise hüvitise maksmise nõude (hüvitisnõue), võib võlausaldaja nõuda hüvitise üleandmist või hüvitisnõude loovutamist.
\n
(8)Võlausaldaja ei või nõuda kohustuse täitmist, kui talle on kohustuse täitmise asemel tema nõudel hüvitatud kohustuse rikkumisega tekitatud kahju.
\n
§ 109Vastastikuse lepingu täitmise nõude erisusedVÕS § 109 ›
\n
(1)Vastastikuse lepingu puhul võib oma kohustust rikkunud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt tema kohustuse täitmist ka juhul, kui kohustust rikkunud lepingupoolelt endalt ei saa käesoleva seaduse § 108 lõikes 2 nimetatud põhjusel kohustuse täitmist nõuda, kui see põhjus on tekkinud teisest lepingupoolest tuleneva asjaolu tõttu või kui see põhjus tekkis ajal, mil teine lepingupool oli vastuvõtuviivituses.
\n
(2)Kohustust rikkunud lepingupool peab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul oma nõudest siiski maha arvama selle, mis ta oma kohustuse täitmata jätmisega kokku hoiab või oma tööjõu või vahendite teistsuguse rakendamisega omandab või jätab pahauskselt omandamata, kuigi tal on selleks mõistlik võimalus.
\n
§ 110Kohustuse täitmisest keeldumineVÕS § 110 ›
\n
(1)Võlgnik võib keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest.
\n
(2)Võlgnikul ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel õigust kohustuse täitmisest keelduda, kui:
\n
1)võlgniku võlausaldaja vastu suunatud nõude täitmine on võimatu;
\n
2)võlausaldaja on oma kohustust rikkunud võlgnikust tulenevatel asjaoludel, sealhulgas ka siis, kui tema kohustuse täitmist takistab võlgniku vastuvõtuviivitus;
\n
3)võlausaldaja nõue tuleneb võlgniku kohustusest võlausaldajat ülal pidada;
\n
4)võlausaldaja nõue võlgniku vastu tuleneb tervise kahjustamise või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustusest;
\n
5)nõudele ei saa seadusest tulenevalt pöörata sissenõuet.
\n
(3)Võlgniku õigus täitmisest keelduda lõpeb, kui võlausaldaja täidab oma kohustuse või tagab kohustuse täitmise.
\n
(4)Kui võlgniku nõue võlausaldaja vastu on aegunud, võib võlgnik oma kohustuse täitmisest keelduda, kui täitmisest keeldumise õigus on tekkinud enne aegumistähtaja lõppemist.
\n
(5)Kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi alusel keeldub, teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 111Kohustuse täitmisest keeldumine vastastikuse lepingu puhulVÕS § 111 ›
\n
(1)Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab.
\n
(2)Kui kohustus tuleb täita mitme isiku suhtes, võib kohustatud lepingupool käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul keelduda kohustuse täitmisest kõigi nende isikute suhtes, kuni tema suhtes on kogu kohustus täidetud.
\n
(3)Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud.
\n
(4)Lepingupool, kes peab oma kohustuse täitma enne teist lepingupoolt, võib keelduda lepingu täitmisest, kui talle pärast lepingu sõlmimist teatavaks saanud asjaolud annavad piisavalt alust arvata, et teine lepingupool ei suuda oma kohustust täita maksejõuetuse tõttu, või kui teise lepingupoole käitumine kohustuse täitmise ettevalmistamisel või täitmisel või muu oluline põhjus annab alust arvata, et ta oma kohustust ei täida.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul võib kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool nõuda, et teine lepingupool täidaks oma kohustuse temaga ühel ajal, ning määrata kohustuse täitmiseks, kohustuse täitmise kinnitamiseks või tagatise andmiseks mõistliku tähtaja. Kui teine lepingupool selle tähtaja jooksul kohustust ei täida, täitmist ei taga ega kinnita, võib kohustuse täitmisest keeldumiseks õigustatud lepingupool vastavalt käesoleva seaduse §-s 117 sätestatule lepingust taganeda.
\n
(6)Kui lepingupoolel, kes peab oma kohustuse täitma enne teist poolt, on piisavalt alust arvata, et teine lepingupool täidab kohustuse osaliselt või muul viisil mittekohaselt, võib ta oma kohustuse täitmisest käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud alusel keelduda üksnes siis, kui võib eeldada, et teine lepingupool rikub lepingut oluliselt.
\n
(7)Kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest käesoleva paragrahvi lõike 1 või 4 alusel keeldub, kohaldatakse käesoleva seaduse § 110 lõikes 5 sätestatut. Käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel täitmisest keeldumisel võib kohus kohustada võlgnikku kohustust täitma üksnes tagatise vastu. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
\n
(1)Kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
\n
(2)Hinna alandamine toimub avalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Kui lepingus osaleb ühel või teisel lepingupoolel mitu isikut, võib hinda alandada üksnes kõigi ühel lepingupoolel olevate isikute poolt ja kõigi suhtes ühiselt. Kui hinna alandamise õigus lõpeb ühe õigustatud isiku jaoks, lõpeb see ka ülejäänute jaoks.
\n
(3)Hinna alandamiseks õigustatud lepingupool, kes on juba maksnud alandatud hinda ületava rahasumma, võib hinna alandamise korral nõuda ülemäära makstu tagastamist vastavalt käesoleva seaduse § 189 lõikes 1 ja § 191 lõikes 1 sätestatule.
\n
(4)Hinda võib alandada ka enne teise lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist samadel eeldustel, nagu on sätestatud käesoleva seaduse §-s 117 lepingust taganemise kohta enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.
\n
(5)Üks lepingupool ei või hinda alandada ulatuses, milles teine lepingupool oma kohustuse rikkumise heastas.
\n
\n
(1)Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. [RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013]
\n
(2)Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul, arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 82^1 lõikes 1 sätestatud ajast. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
(3)Kui isikule tuleb hüvitada tema poolt tehtud kulutused, võib neilt nõuda viivist alates kulutuste tegemisest. Kui kulutused on tehtud asjale, mis tuleb välja anda isikule, kes on kohustatud kulutused hüvitama, ei pea see isik maksma viivist aja eest, mille eest asja viljad või muu kasu jäävad hüvitise saamiseks õigustatud isikule.
\n
(4)Võlgnik ei pea tasuma viivist aja eest, mil ta ei saanud kohustust täita võlausaldaja vastuvõtuviivituse tõttu, samuti aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest.
\n
(5)Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab viivise, võib nõuda viivist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas. [RT I, 11.03.2015, 1 - jõust. 01.10.2015]
\n
(6)Viivist ei ole lubatud nõuda intressi, sealhulgas viivise, ega muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamise korral. Sellest võlgniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. [RT I, 11.03.2015, 1 - jõust. 01.10.2015]
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatu ei välista ega piira võlausaldaja õigust nõuda intressi, sealhulgas viivise, ja muu raha kasutamise tasu maksmisega viivitamisega tekitatud kahju hüvitamist. [RT I, 11.03.2015, 1 - jõust. 01.10.2015]
\n
(8)Viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
(9)Majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega piiratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud viivise nõudeõigust, kui see kokkulepe on võlausaldaja suhtes asjaolude kohaselt äärmiselt ebaõiglane. [RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013]
\n
(10)Kokkulepe, millega välistatakse majandus- või kutsetegevuses tegutsevalt isikult viivise nõudmine või mille kohaselt riigihangete seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud isik on kohustatud maksma viivist alla käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määra, on tühine. [RT I, 01.07.2017, 1 - jõust. 01.09.2017]
\n
§ 113^1. Sissenõudmiskulude hüvitamine majandus- või kutsetegevuses tegutseva isiku poolt
\n
[RT I, 11.03.2015, 1 - jõust. 01.10.2015]
\n
(1)Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot.
\n
(2)Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hüvitise määra, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitist ületava kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise nõue on olemas.
\n
(3)Võlgnik ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse sissenõudmiskulude hüvitamine või millega piiratakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud sissenõudmiskulude hüvitise nõudeõigust, kui selline kokkulepe on asjaolude kohaselt võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Sissenõudmiskulude hüvitamise välistamise korral eeldatakse, et see on võlausaldaja suhtes äärmiselt ebaõiglane.
\n
(4)Käesolevat paragrahvi ei kohaldata tarbijast võlgnikule. [RT I, 05.04.2013, 1 - jõust. 15.04.2013]
\n
§ 113^2. Sissenõudmiskulude hüvitamine tarbija poolt
\n
(1)Lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.
\n
(2)Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta:
\n
1)sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot;
\n
2)sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot;
\n
3)sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
\n
(3)Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
\n
(4)Kui kohustuse täitmisega viivitamisest tekkinud võla sissenõudmisega seotud kahju suurus ületab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud hüvitise määra, sealhulgas kohtutäituri seaduse §-s 48 sätestatud juhul, võib võlausaldaja nõuda viivist ja sissenõudmiskulude hüvitise määra ületava kahju hüvitamist üksnes erandlikel asjaoludel, eelkõige kui sissenõudmistoimingud on olnud erakordselt keerukad.
\n
(5)Sissenõudmiskulude hüvitist maksma kohustatud tarbija võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Sissenõudmiskulude hüvitise vähendamisel võetakse muu hulgas arvesse tarbija kohtuväliselt esitatud vastuväiteid nõude suhtes või varasemat nõude tunnistamist.
\n
(6)Käesolevas paragrahvis sätestatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. [RT I, 11.03.2015, 1 - jõust. 01.10.2015]
\n
§ 114Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseksVÕS § 114 ›
\n
(1)Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani.
\n
(2)Täiendava tähtaja andmine ei vabasta võlgnikku vastutusest kohustuse rikkumise eest.
\n
(3)Kui täiendav tähtaeg on antud lepingulise kohustuse rikkumise korral, võib võlausaldaja selle tähtaja jooksul keelduda oma kohustuse täitmisest ning nõuda rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ning viivise maksmist, kuid ei või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
\n
(4)Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles.
\n
\n
(1)Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
\n
(2)Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.
\n
(3)Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
\n
(4)Kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatule.
\n
(5)[Kehtetu - RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
\n
§ 116Taganemine ja ülesütlemine õiguskaitsevahendinaVÕS § 116 ›
\n
(1)Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
\n
(2)Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui:
\n
1)kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;
\n
2)rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
\n
3)kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
\n
4)kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;
\n
5)teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
\n
(3)Kui lepingust tulenevad kohustused tuleb täita ositi ja oluline lepingurikkumine leidis aset üksnes mõne kohustuse või kohustuse osa suhtes, võib kahjustatud lepingupool taganeda lepingust üksnes selle kohustuse või kohustuse osa suhtes. Sel juhul võib kahjustatud lepingupool kogu lepingust taganeda üksnes siis, kui tal õigustatult ei ole kohustuse osalise täitmise vastu huvi või kui rikkumine on oluline lepingu kui terviku suhtes.
\n
(4)Lepingust taganemine kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega andmata taganeda, kui rikuti käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud kohustust või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida.
\n
(5)Käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendava tähtaja andmisel võib kahjustatud lepingupool määrata, et juhul, kui teine lepingupool ei täida täiendava tähtaja jooksul oma kohustust, loeb kahjustatud lepingupool ennast lepingust taganenuks. Kahjustatud lepingupool ei või sel viisil lepingust taganeda, kui kohustus, mida lepingut rikkunud lepingupool täiendava tähtaja jooksul ei täitnud, moodustas tema lepingulistest kohustustest ebaolulise osa.
\n
(6)Kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
\n
§ 117Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumistVÕS § 117 ›
\n
(1)Kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist.
\n
(2)Lepingust enne kohustuse sissenõutavaks muutumist taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Tagatise või kinnituse saamiseni võib taganeda kavatsev lepingupool keelduda oma kohustuse täitmisest. Kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda.
\n
(3)Lepingust taganemise kavatsusest ei pea teisele lepingupoolele teatama, kui teine lepingupool on teatanud, et ta oma kohustust ei täida.
\n
§ 118Taganemise lubamatusVÕS § 118 ›
\n
(1)Taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui:
\n
1)ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama;
\n
2)käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.
\n
(2)Lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
\n
6. peatükk KOHUSTUSE TÄITMISE TAKISTUSED
\n
§ 119Vastuvõtuviivituse mõiste ja tagajärjedVÕS § 119 ›
\n
(1)Võlausaldaja satub vastuvõtuviivitusse, kui võlgnik ei saa täita oma kohustust võlausaldajast tuleneva asjaolu tõttu, eelkõige, kui võlausaldaja ei võta õigustamatult vastu talle tegelikult pakutud kohustuse kohast täitmist või keeldub õigustamatult kohustuse täitmisest, milleta võlgnik ei saa oma kohustust täita, või ei tee võlgniku kohustuse täitmiseks vajalikku muud tegu või koostööd võlgnikuga.
\n
(2)Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral vastutab võlgnik oma kohustuse rikkumise eest üksnes juhul, kui ta põhjustas selle tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
\n
§ 120Raha, väärtpaberite, muude dokumentide ja väärtasjade hoiustamineVÕS § 120 ›
\n
(1)Võlausaldaja vastuvõtuviivituse korral, samuti juhul, kui võlgnik ei tea ega peagi teadma, kes on võlausaldaja, võib võlgnik võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või väärtasjad võlausaldaja jaoks notari juures hoiustada. Hoiustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister.
\n
(2)Võlgnik võib võlgnetava raha, väärtpaberid, muud dokumendid või väärtasjad hoiustada kohustuse täitmise kohas. Kui võlgnik hoiustab need esemed muus kohas, peab ta hüvitama võlausaldajale sellest tulenevad kulud ja kahju.
\n
(3)Võlgnik peab hoiustamisest võlausaldajale või end võlausaldajana esitlevale isikule viivitamata teatama.
\n
(4)Kui võlgnik ja võlausaldaja peavad kohustused täitma üheaegselt, võib võlgnik seada hoiustatu võlausaldajale kätteandmise tingimuseks, et võlausaldaja täidab oma kohustuse.
\n
(5)Isik, kelle juures hoiustamine toimub, võib keelduda hoiustatut võlausaldajale välja andmast, kui võlausaldaja ei tasu talle kõiki hoidmisega seotud kulusid. Pärast hoiustatu väljaandmist peab isik, kelle juures hoiustamine toimub, tagastama võlgnikule hoiustamise eest makstu sõltumata sellest, kas võlausaldaja on hoidmisega seotud kulud tasunud või mitte. Kui võlgnik võtab hoiustatu tagasi, kannab ta hoiustamise kulud.
\n
§ 121Hoiustatu tagasivõtmineVÕS § 121 ›
\n
(1)Võlgnik võib hoiustatu isikult, kelle juures hoiustamine toimub, tagasi võtta üksnes juhul, kui ta hoiustamisel teatas isikule, kelle juures hoiustamine toimub, et ta jätab endale hoiustades sellise õiguse (hoiustatu tagasivõtmise õigus).
\n
(2)Hoiustatu tagasivõtmise õigus lõpeb, kui:
\n
1)võlgnik on isikule, kelle juures hoiustamine toimub, teatanud, et ta loobub hoiustatu tagasivõtmise õigusest;
\n
2)võlausaldaja on teatanud isikule, kelle juures hoiustamine toimub, hoiustatu vastuvõtmisest;
\n
3)isikule, kelle juures hoiustamine toimub, esitatakse jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tunnustatud võlausaldaja õigust hoiustatule; [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
4)kohus on välja kuulutanud võlgniku pankroti.
\n
(3)Hoiustatu tagasivõtmise õigusele ei saa pöörata sissenõuet ega seda arestida.
\n
(4)Kui võlgnik võtab hoiustatu tagasi, siis loetakse, et hoiustamist ei ole toimunud ning nõue võlgniku vastu taastub koos kõigi kõrvalkohustustest tulenevate õigustega.
\n
§ 122Hoiustamise õiguslikud tagajärjedVÕS § 122 ›
\n
(1)Tagasivõtmise õiguseta hoiustamise korral loetakse, et hoiustamisega on võlgnik kohustuse täitnud hoiustamise ajal. Kui võlgnik on jätnud endale hoiustatu tagasivõtmise õiguse, loetakse kohustus täidetuks hoiustatu tagasivõtmise õiguse lõppemisest.
\n
(2)Tagasivõtmise õigusega hoiustamise korral võib võlgnik esitada võlausaldaja kohustuse täitmise nõudmisele vastuväite, et ta on hoiustanud kohustuse täitmiseks võlgnetava raha, väärtpaberid, dokumendid või väärtasjad. Sel juhul ei või võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist muul viisil kui hoiustatu arvel.
\n
(3)Tagasivõtmise õigusega hoiustamise aja kestel kannab hoiustatu juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot võlausaldaja. Võlgnik ei pea hoiustamise aja eest tasuma intressi ega hüvitama võlausaldajale saamata jäänud tulu.
\n
(4)Võlausaldaja õigus hoiustatu kätte saada lõpeb seitsme aasta möödumisel hoiustamisteate saamisest, kui ta ei ole enne seda teatanud isikule, kelle juures hoiustamine toimub, soovist hoiustatu vastu võtta. Kui nimetatud tähtaeg on möödunud ja võlausaldaja ei ole teatanud soovist hoiustatu vastu võtta, võib võlgnik hoiustatu tagasi võtta, isegi kui ta ei ole endale tagasivõtmise õigust jätnud.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja möödumisega lõpeb ka võlausaldaja nõue võlgniku vastu, kui see ei ole lõppenud juba varem.
\n
§ 123Avaldus hoiustatu kättesaamiseksVÕS § 123 ›
\n
Kui võlausaldajal on hoiustatu kättesaamiseks vaja kättesaamise õigust tõendavat võlgniku avaldust, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult avalduse andmist samadel tingimustel, nagu ta võiks nõuda kohustuse täitmist, kui hoiustamist ei oleks toimunud. Võlausaldaja hagi rahuldamisel loetakse võlgnik nõusoleku andnuks otsuse jõustumisel.
\n
§ 124Muude asjade hoiustamineVÕS § 124 ›
\n
(1)Käesoleva seaduse § 120 lõikes 1 nimetatud juhul võib võlgnik muu võlgnetava vallasasja kui raha, väärtpaberid, muud dokumendid ja väärtasjad hoiustada mõistlikult valitud kolmanda isiku juures, kes võtab oma majandustegevuses hoiule seda liiki vallasasju, kui hoiustamisega ei kaasne ebamõistlikult suuri kulutusi.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vallasasja hoiustamisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse § 120 lõigetes 2–5 ja §-des 121–123 sätestatut.
\n
§ 125Võlgnetava vallasasja müükVÕS § 125 ›
\n
(1)Hoiustamise asemel võib võlgnik käesoleva seaduse § 120 lõikes 1 nimetatud juhul, samuti juhul, kui vallasasja üleandmine võlausaldajale ei ole võimalik võlgnikust mitteoleneval põhjusel, võlgnetava vallasasja mõistlikul viisil müüa, kui:
\n
1)asja ei saa hoiustada selle olemuse või hoiustamiseks mõistliku võimaluse puudumise tõttu;
\n
2)asi on kiiresti riknev;
\n
3)asja säilitamine või hoidmine põhjustaks põhjendamatult suuri kulutusi;
\n
4)hoiustamisaeg võib kujuneda ettenägematult pikaks seetõttu, et võlgnik võlausaldaja isikut ei tea ega peagi teadma.
\n
(2)Asja võib müüa kohustuse täitmise kohas. Kui kohustuse täitmise kohas ei ole mõistlikku tulemust loota, võib asja müüa muus sobivas kohas.
\n
(3)Võlgnik peab vallasasja müüma, kui see on selgelt võlausaldaja huvides või kui võlausaldaja teatab, et ta nõuab asja müümist.
\n
(4)Asi tuleb müüa enampakkumisel. Kui asi on kiiresti riknev, kui asjal on väljakujunenud börsi- või turuhind või kui enampakkumisel loodetav hind oleks enampakkumise kuludega võrreldes ebamõistlikult madal, võib võlgnik asja müüa enampakkumise asemel ka muul mõistlikul viisil.
\n
(5)Võlgnik peab mõistliku aja jooksul enne asja kavandatavat müüki teatama müümise kavatsusest võlausaldajale. Teatada ei ole vaja, kui asi on kiiresti riknev või kui teatamine ei ole võimalik.
\n
(6)Asja müümise mõistlikud kulud kannab võlausaldaja ja need arvatakse asja müümisest saadud rahast maha. Ülejäänud raha peab võlgnik võlausaldajale välja maksma.
\n
(7)Asja müümise korral säilivad võlausaldajal kohustuse mittekohasest täitmisest tulenevad õigused.
\n
§ 126Täitmine kolmanda isiku pooltVÕS § 126 ›
\n
Käesolevas peatükis võlgniku õiguste ja kohustuste kohta sätestatut kohaldatakse ka kolmandale isikule, kes täidab kohustuse selleks, et vältida sundtäitmist võlgnikule kuuluva eseme suhtes, mis on kolmanda isiku seaduslikus valduses või millele kolmandal isikul on muu õigus ja sundtäitmise korral see valdus või õigus lõpeks.
\n
7. peatükk KAHJU HÜVITAMINE
\n
§ 127Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusVÕS § 127 ›
\n
(1)Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
\n
(2)Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
\n
(3)Lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
\n
(4)Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
\n
(5)Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga.
\n
(6)Kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kui kahju hüvitamist nõutakse autoriõiguse, autoriõigusega kaasneva õiguse või tööstusomandiõiguse rikkumise tõttu, võib kohus, kui see on mõistlik, määrata kahjuhüvitise kindla summana, lähtudes muu hulgas tasu suurusest, mida rikkuja pidanuks maksma, kui ta oleks hankinud loa vastava õiguse kasutamiseks. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
(7)[Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 128Hüvitatava kahju liigidVÕS § 128 ›
\n
(1)Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline.
\n
(2)Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu.
\n
(3)Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
\n
(4)Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
\n
(5)Mittevaraline kahju hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
\n
§ 129Varalise kahju hüvitamine surma põhjustamise korralVÕS § 129 ›
\n
(1)Isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju.
\n
(2)Matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale.
\n
(3)Kui isikul, kelle surm põhjustati, oli surma ajal seadusest tulenev kohustus teist isikut ülal pidada, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma sellele isikule mõistliku rahalise hüvitise, mis vastaks ülalpidamise suurusele, mida surmasaanu oleks oma eeldatava eluea kestel sellele isikule andnud.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud alustel ja ulatuses peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik maksma kolmandale isikule hüvitise ka siis, kui kohustus seda isikut ülal pidada oleks seaduse alusel tekkinud surmasaanu eeldatava eluea jooksul tulevikus.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud kohustus on kahju hüvitamiseks kohustatud isikul ka isiku suhtes, kes oli surma ajaks eostatud, aga veel mitte sündinud.
\n
(6)Kui isik, kelle surm põhjustati, pidas kestvalt oma surmani ülal teist isikut, kellega ta elas koos nagu perekonnas, või kui ta pidas seda isikut kestvalt oma surmani ülal kõlbelise kohustuse alusel, peab kahju hüvitamiseks kohustatud isik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ulatuses maksma sellele isikule hüvitist, kui:
\n
1)see isik vajab ülalpidamist ja
\n
2)tal ei ole võimalik ülalpidamist muul viisil saada ja
\n
3)isik, kelle surm põhjustati, oleks tulevikus eeldatavalt ülalpidamist jätkanud.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–6 nimetatud isikute kahju hüvitamise nõuetele võib kahju hüvitamiseks kohustatud isik esitada samu vastuväiteid, mida ta oleks võinud esitada isiku vastu, kelle surma ta põhjustas.
\n
§ 130Kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korralVÕS § 130 ›
\n
(1)Isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju.
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
\n
§ 131Varalise kahju hüvitamine vabaduse võtmise või isikuõiguste rikkumise korralVÕS § 131 ›
\n
Isikult vabaduse ebaseadusliku võtmise, isiku au teotamise või muu isikuõiguse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada talle põhjustatud kulutused, samuti hüvitada tema sissetuleku vähenemisest või edasiste majanduslike võimaluste vähenemisest tekkinud kahju.
\n
§ 132Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korralVÕS § 132 ›
\n
(1)Asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
\n
(2)Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus.
\n
(3)Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
\n
(4)Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik, eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis ka samaväärse asja kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul. Kui isik samaväärset asja ei kasuta, võib ta nõuda asja parandamise või uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutamiseeliste hüvitamist. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
\n
§ 133Keskkonnaohtliku tegevusega tekitatud kahju hüvitamineVÕS § 133 ›
\n
(1)Keskkonnaohtliku tegevusega kahju tekitamise puhul kuulub lisaks isikule või tema varale tekitatud kahjule hüvitamisele ka kahju, mis on seotud keskkonna kvaliteedi halvenemisega. Hüvitada tuleb samuti kahju suurenemise ärahoidmiseks või kahju tagajärgede leevendamiseks rakendatud mõistlike abinõudega seotud kulud ning nende abinõude rakendamisest tekkinud kahju.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju ja kulud tuleb hüvitada seaduses sätestatud ulatuses ja korras.
\n
§ 134Mittevaralise kahju hüvitamise erisusedVÕS § 134 ›
\n
(1)Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise eest võib mittevaralise kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui kohustus oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning sõltuvalt lepingu sõlmimise või kohustuse rikkumise asjaoludest sai võlgnik aru või pidi aru saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju.
\n
(2)Isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. [RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
\n
(3)Isiku surma põhjustamise või talle raske kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega tekitatud kahju hüvitamise kohustuse korral võivad ka surmasaanu või kahjustatud isiku lähedased isikud nõuda mittevaralise kahju hüvitist, kui hüvitise maksmist õigustavad erandlikud asjaolud.
\n
(4)Asja hävimise või kaotsimineku korral on isikul erandlikke asjaolusid arvestades lisaks varalise kahju hüvitisele õigus nõuda ka mõistlikku rahasummat mittevaralise kahju hüvitisena, kui kahjustatud isikul on hävinud või kaotsiläinud asja suhtes eriline huvi, arvestamata asja kasulikkust, eelkõige isiklike põhjuste tõttu.
\n
(5)Mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. [RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
\n
(6)Isiku au teotamise, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga või ebaõigete andmete avaldamisega, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamise, eraelu puutumatuse või muu sarnase isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks lõikes 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. [RT I, 21.12.2010, 1 - jõust. 31.12.2010]
\n
§ 135Hinnavahe hüvitamineVÕS § 135 ›
\n
(1)Kui kahjustatud lepingupool tegi pärast lepingust taganemist mõistliku aja jooksul ja mõistlikul viisil tehingu, millega ta saavutas sama eesmärgi, mida peeti silmas lepinguga, millest taganeti (asendustehing), võib kahjustatud lepingupool kohustust rikkunud lepingupoolelt kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahe tasumist.
\n
(2)Kui kahjustatud lepingupool taganes lepingust, võib ta kahjuhüvitisena nõuda lepingujärgse hinna ning lepingust taganemise ajal kohustust rikkunud lepingupoole lepingujärgse kohustuse turuhinna vahe tasumist, kui lepingujärgse kohustuse esemel on lepingu täitmise kohas või muus mõistlikult aluseks võetavas kohas olemas turuhind, ka juhul, kui ta asendustehingut ei teinud.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei välista ega piira hinnavahet ületava kahju hüvitamise nõude esitamise õigust.
\n
§ 136Kahju hüvitamise viisVÕS § 136 ›
\n
(1)Kahju tuleb hüvitada ühekordselt makstava rahasummana, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine perioodiliste maksetena.
\n
(2)Surma põhjustamise, kehavigastuse tekitamise või tervise kahjustamise korral tuleb kahju hüvitada perioodiliste rahaliste maksetena, välja arvatud juhul, kui vastavalt kahju iseloomule on mõistlik kahju hüvitamine ühekordselt makstava rahasummana.
\n
(3)Kui kahju kuulub hüvitamisele perioodiliste maksetena, tuleb maksed teha iga kolme kuu eest ette, kui kohus asjaolusid arvestades ei ole otsustanud teisiti. Kui hüvitise saamiseks õigustatud isik sureb enne selle ajavahemiku lõppu, mille eest perioodiline makse tehti või tuli teha, ei mõjuta see maksmise kohustust selle ajavahemiku eest.
\n
(4)Kui kohus on kohustanud võlgnikku maksma perioodilisi makseid, võib kohus maksete tasumise aega ja suurust kummagi poole taotlusel muuta, kui pärast otsuse tegemist ilmnevad asjaolud, mis on maksete tasumise aja ja suuruse määramiseks olulised ning mille ilmnemise võimalust ei arvestatud perioodiliste maksete määramisel. Kohus võib juba perioodiliste maksete väljamõistmisel näha ette maksete indekseerimise või muul viisil muutmise, kui see on ilmselt mõistlik. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(5)Seaduses või lepinguga ettenähtud juhtudel, samuti muudel juhtudel, kui see on vastavalt asjaoludele mõistlik, võib kahjustatud isik nõuda kahju hüvitamist ka muul viisil kui rahalise hüvitise maksmisega.
\n
§ 137Kahju hüvitamine mitme isiku pooltVÕS § 137 ›
\n
(1)Kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute omavahelises suhtes jaguneb vastutus, võttes arvesse kõiki asjaolusid, eelkõige kohustuse rikkumise raskust või muu käitumise õigusvastasuse laadi, samuti riisiko astet, mille eest iga isik vastutab.
\n
(3)Kui üks kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest võib esitada vastuväite, mis välistaks tema vastutuse kahju hüvitamist nõudva isiku ees või piiraks vastutuse ulatust, väheneb kahju hüvitamise nõue teiste võlgnike vastu ulatuses, mis langeb kahju hüvitamiseks kohustatud isikute omavahelises suhtes vastuväite esitamiseks õigustatud isikule.
\n
§ 138Ühine vastutus kahju eestVÕS § 138 ›
\n
(1)Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt.
\n
(2)Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul võib igalt isikult nõuda kahju hüvitamist määral, mis vastab tõenäosusele, mil määral isik võis kahju tekkimise põhjustada.
\n
§ 139Kahjustatud isiku osa kahju tekkimiselVÕS § 139 ›
\n
(1)Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
\n
(3)Isiku surma põhjustamise või tema tervise kahjustamise korral võib kahjuhüvitist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alusel vähendada üksnes juhul, kui kahju tekitamisele aitas kaasa kahjustatud isiku tahtlus või raske hooletus.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kahjuhüvitise vähendamise piirangut ei kohaldata ulatuses, milles kahjustatud isikule hüvitab tekkinud kahju kindlustusandja.
\n
§ 140Kahju hüvitamise piiramineVÕS § 140 ›
\n
(1)Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Seejuures tuleb arvestada kõiki asjaolusid, eelkõige vastutuse iseloomu, isikutevahelisi suhteid ja nende majanduslikku olukorda, sealhulgas kindlustuse olemasolu.
\n
(2)Seadusega võib sätestada kahju tekitanud isiku vastutuse piirsuuruse või kahjuhüvitise kindla suuruse.
\n
8. peatükk KÕRVALKOHUSTUSED
\n
\n
Kõrvalkohustusteks on eelkõige:
\n
1)käendamisest ja garantii andmisest tulenevad kohustused;
\n
2)käsiraha andmisest tulenevad kohustused;
\n
3)leppetrahvi kokkuleppimisest tulenevad kohustused.
\n
1. jagu Käenduse ja garantii andmine
\n
\n
(1)Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.
\n
(2)Käendusega võib tagada ka tingimuslikku kohustust. Tulevast kohustust võib käendada üksnes juhul, kui kohustus on piisavalt määratletav.
\n
(3)Käendus võib olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega.
\n
(4)Käenduse kehtivus ei sõltu põhivõlgniku ja käendaja vahelisest suhtest.
\n
(5)Kui käendatakse kohustust, millele võib esitada aegumise vastuväite või mida võib tühistada põhivõlgniku eksimuse tõttu või mille aluseks olev tehing on kehtetu põhivõlgniku teovõime piiratuse tõttu ja käendaja oli käenduslepingu sõlmimisel neist asjaoludest teadlik, vastutab käendaja kohustuse täitmise eest samamoodi kui garantii andmise puhul.
\n
(6)Kokkulepe, millega kaldutakse käendaja kahjuks kõrvale käesolevas peatükis sätestatust, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I 2002, 53, 336 - jõust. 01.07.2002]
\n
§ 143TarbijakäenduslepingVÕS § 143 ›
\n
(1)Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
(2)Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. [RT I 2003, 78, 523 - jõust. 27.12.2003]
\n
§ 144Käenduslepingu sõlmimine ja vormVÕS § 144 ›
\n
(1)Võlausaldaja nõustumust käenduslepingu sõlmimiseks eeldatakse.
\n
(2)Tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
\n
(3)Käendusleping kehtib ka seadusest või tehingust tuleneva vorminõude järgimata jätmise korral, kui käendaja täidab lepingust tuleneva põhivõlgniku kohustuse.
\n
\n
(1)Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada.
\n
(2)Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida.
\n
(3)Kui käendus on antud kohustuse tagamiseks, mis ei seisne raha maksmises, siis loetakse, et käendatud on kahjuhüvitise maksmise kohustust kohustuse rikkumise juhuks. Muus osas kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.
\n
(4)Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust.
\n
(5)Kui võlausaldaja tegevuse tulemusena vähenevad käenduslepingu sõlmimise ajal olemas olnud ja käendatava nõude tagamiseks antud muud tagatised, väheneb käendaja vastutus tagatiste vähenemisele vastava summa võrra, kui võlausaldaja ei tõenda, et käendaja kahju on väiksem.
\n
§ 146Võlausaldaja teatamiskohustusVÕS § 146 ›
\n
(1)Käendaja nõudel peab võlausaldaja andma talle teavet põhivõlgniku kohustuse täitmise kohta.
\n
(2)Põhivõlgniku pankroti korral peab võlausaldaja esitama oma nõude pankrotimenetluses pankrotiseaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetlusest teada saamisel peab võlausaldaja sellest viivitamata teatama käendajale.
\n
(3)Kui võlausaldaja ei täida käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustusi, väheneb tema nõue käendaja vastu kohustuse rikkumisest käendajale tekkinud kahju ulatuses. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
§ 147Kohustuse täitmisest teatamineVÕS § 147 ›
\n
(1)Kui käendaja on põhivõlgniku kohustuse täielikult või osaliselt täitnud, peab ta sellest põhivõlgnikule teatama.
\n
(2)Kui käendaja kohustuse täitmisest põhivõlgnikule ei teata ja põhivõlgnik täidab sama kohustuse, ei ole käendajal põhivõlgniku vastu tagasinõudeõigust, kui põhivõlgnik ei teadnud ega pidanudki teadma, et käendaja on kohustuse täitnud. See ei välista ega piira käendaja poolt võlausaldaja vastu alusetust rikastumisest tuleneva nõude esitamist.
\n
§ 148Käendaja õigus nõuda tagatist või kohustuse täitmistVÕS § 148 ›