(1)Eesti isikul ja Eestis püsiva tegevuskoha kaudu tegutseval välisriigi isikul, kes saab Eestis maksukohustuslasena registreerimata ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenust, tekib piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus selle teenuse saamise päevast alates, välja arvatud juhul, kui teenust saadakse ettevõtlusega tegelevalt teise liikmesriigi isikult, kes rakendab maksuvabastust § 19 lõikes 1^1 sätestatud korra alusel ja kelle registreerimisnumber sisaldab järelliidet „EX”. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
\n
(2)Kui isiku ühendusesiseselt soetatud kaupade (§ 8), välja arvatud aktsiisikaup ja uus transpordivahend, maksustatav väärtus ületab kalendriaasta algusest arvates 10 000 eurot, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus nimetatud piirmäära ületamise päevast, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 sätestatud juhul. Nimetatud piirmäära arvestusse ei arvata kauba soetamist teise liikmesriigi isikult, kes rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 1^1 sätestatud korra alusel ja kelle registreerimisnumber sisaldab järelliidet „EX”. Sätet ei kohaldata maksukohustuslasele ega ettevõtlusega mittetegelevale füüsilisele isikule. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] (2^1) Kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik, kellel puudub Eestis püsiv tegevuskoht, välja arvatud teise liikmesriigi isik, kes rakendab maksuvabastust käesoleva seaduse § 19 lõikes 1^1 sätestatud korra alusel, soetab ühendusesiseselt kaupa Eestis, tekib tal piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustus kauba ühendusesisese soetamise päevast. Sätet ei kohaldata kauba ühendusesisesel maksuvabal soetamisel (§ 18). [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
\n
(3)Piiratud maksukohustuslasena registreerimise kohustuse tekkimise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks.
\n
(4)Isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda piiratud maksukohustuslasena registreerimiseks enne käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist.
\n
(5)Piiratud maksukohustuslase registreerimisel kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 20 sätestatud maksukohustuslase registreerimise sätteid.
\n
(6)Piiratud maksukohustuslase registreerimise avalduse vorm ja registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
§ 22Maksukohustuslasena registrist kustutamine
\n
(1)Kui isik on registreeritud maksukohustuslasena ja tema tehtavate käesoleva seaduse § 19^1 lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
\n
(2)Ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik võib esitada maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registrist kustutamiseks, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
\n
1)isik teostab ühendusesisest kaugmüüki teisest liikmesriigist Eestisse või osutab elektroonilise side teenust või elektrooniliselt osutatavat teenust Eestis asu- või elukohta omavale isikule, kes ei ole registreeritud üheski liikmesriigis maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
\n
2)isik on registreeritud maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 lõike 2 alusel enne § 19 lõikes 4 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist;
\n
3)isik on olnud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks kalendriaastat;
\n
4)isiku tehtavate käesoleva seaduse § 19^1 lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul § 19 lõikes 1 või 4 sätestatud piirmäära. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] (2^1) Kui ettevõtlusega tegelev teise liikmesriigi isik on registreeritud maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 19 lõike 4 või § 20 lõike 2 alusel enne § 19 lõikes 4 sätestatud registreerimiskohustuse tekkimist ning registreerib ennast teises liikmesriigis teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorra rakendajana, kustutatakse ta maksukohustuslasena registrist tema avalduse alusel tingimusel, et tema tehtavate § 19^1 lõikes 3 nimetatud tehingute käive, mille tekkimise koht on Eesti, ei ole ületanud jooksval ega eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt järgneva 12 kuu jooksul § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
\n
(3)Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei ole esitanud käibedeklaratsiooni kuue viimase järjestikuse maksustamisperioodi kohta. (3^1) Maksuhalduril on õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
(4)Kui maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase maksukohustuslaste registrist.
\n
(5)Maksukohustuslane kustutatakse maksukohustuslasena registrist maksuhalduri otsuse alusel. Enne maksukohustuslasena registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema majandustegevust. Maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga. [RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]
\n
§ 23Piiratud maksukohustuslasena registrist kustutamine
\n
(1)Kui piiratud maksukohustuslane registreeritakse maksukohustuslasena käesoleva seaduse § 20 kohaselt, kustutatakse ta registrist piiratud maksukohustuslasena.
\n
(2)Kui isik on olnud piiratud maksukohustuslasena registreeritud vähemalt kaks aastat ja tema poolt ühendusesiseselt soetatud kauba väärtus ei ületanud eelmisel kalendriaastal ega ületa tema arvestuste kohaselt ka alanud kalendriaastal käesoleva seaduse § 21 lõikes 2 sätestatud piirmäära, võib ta esitada maksuhaldurile avalduse enda registrist kustutamiseks piiratud maksukohustuslasena.
\n
(3)Kui piiratud maksukohustuslane või tema tegevus Eestis on lõpetatud, kustutab maksuhaldur ta registrist piiratud maksukohustuslasena.
\n
(4)Piiratud maksukohustuslane kustutatakse piiratud maksukohustuslasena registrist maksuhalduri otsuse alusel. Enne registrist kustutamise otsustamist, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul, kontrollib maksuhaldur vajaduse korral tema tegevust. Piiratud maksukohustuslane loetakse registrist kustutatuks otsuses nimetatud kuupäeva seisuga. [RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]
\n
§ 24Maksukohustuslase õigused ja kohustused
\n
(1)Maksukohustuslasena registreerimise päevast alates peab isik täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõiget 1 kohaldatakse ka Eestis maksukohustuslasena registreeritud välisriigi isikule, kelle käive tekib Eestis, välja arvatud käesoleva seaduse § 3 lõikes 3^1 nimetatud juhtudel ning juhul, kui Eestis registreeritud välisriigi isikul puudub Eestis püsiv tegevuskoht, mille kaudu ta tegeleb ettevõtlusega Eestis. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 25Piiratud maksukohustuslase õigused ja kohustused
\n
(1)Piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast arvates peab isik täitma piiratud maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 12 sätestatule, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust § 36 lõikes 3 sätestatu kohaselt. Piiratud maksukohustuslane peab esitama käibedeklaratsioone vastavalt käesoleva seaduse §-s 27 sätestatule üksnes juhul, kui ta on maksustamisperioodil teinud § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid. Piiratud maksukohustuslasel ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.
\n
(2)Piiratud maksukohustuslane, kes registreeriti käesoleva seaduse § 21 lõike 1 alusel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud teenuse saamisel, ei ole kohustatud maksma käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, välja arvatud aktsiisikauba või uue transpordivahendi ühendusesiseselt soetamiselt, kui kalendriaasta jooksul soetatud kaupade maksustatav väärtus ei ületa 10 000 eurot. Nimetatud piirmäära ületamise päevast arvates kolme tööpäeva jooksul peab piiratud maksukohustuslane teavitama maksuhaldurit kirjalikult kauba ühendusesisese soetamise piirmäära ületamisest. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(3)Piiratud maksukohustuslane, kes käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt ei maksa käibemaksu kauba ühendusesiseselt soetamiselt, ei tohi kasutada oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit teisest liikmesriigist kauba soetamisel. Kui piiratud maksukohustuslane kasutab teisest liikmesriigist kauba soetamisel oma piiratud maksukohustuslasena registreerimise numbrit, on ta kohustatud täitma kõiki käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustusi.
\n
§ 26Maksukohustuslaste registreerimine ühe maksukohustuslasena
\n
(1)Maksukohustuslaste ühise taotluse alusel registreerib maksuhaldur ühe maksukohustuslasena (edaspidi käibemaksugrupp) emaettevõtja ja tütarettevõtjad äriseadustiku tähenduses. Samuti registreeritakse majanduslikult ja organisatsiooniliselt seotud maksukohustuslased ühise taotluse alusel käibemaksugrupina, kui iga käibemaksugrupi koosseisus registreeritava äriühingu aktsiatest, osalusest või häältest kuulub samale isikule rohkem kui 50 protsenti või kui isikud on seotud frantsiisilepingu alusel. Käibemaksugrupina registreeritakse isikud, kes on Eestis ettevõtlusega tegelevad Eesti maksukohustuslased. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(2)[Kehtetu - RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(3)Maksukohustuslane võib kuuluda samaaegselt ainult ühte käibemaksugruppi. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]
\n
(4)Käibemaksugrupp registreeritakse taotluse esitanud isikute valitud esindusisiku nimele, kes esindab käibemaksugruppi, esitab käibedeklaratsioone ja käibemaksu enammakse tagastamistaotlusi. Esindusisik valitakse käibemaksugruppi kuuluvate isikute hulgast. Käibemaksugrupile antakse ühine maksukohustuslasena registreerimise number. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(5)Maksuhaldur registreerib käibemaksugrupi kalendrikuu esimese kuupäeva seisuga. Käesoleva paragrahvi lõike 8 punkti 3 alusel registrist kustutatud käibemaksugrupi võib maksuhaldur uuesti registreerida käibemaksugrupina selle kustutamisele järgneva päeva seisuga, kui registreeritavast käibemaksugrupist jäetakse välja üksnes äriregistrist kustutatud äriühingud ja äriühingud, mille pankrot on välja kuulutatud. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(6)Enammakstud käibemaks tagastatakse esindusisikule, kes esindab käibemaksugruppi. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]
\n
(7)Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavahelisi tehinguid ei loeta käibeks. Käibemaksugrupi iga maksukohustuslase tehingut käibemaksugrupivälise isikuga loetakse käibemaksugrupi tehinguks selle isikuga. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]
\n
(8)Maksuhaldur kustutab käibemaksugrupi registrist, kui:
\n
1)käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolusid enam ei esine – nende lõppemise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga;
\n
2)käibemaksugrupi esindusisik esitab taotluse käibemaksugrupi kustutamiseks registrist, kui muutub grupi koosseis või muul põhjusel – avalduse saamise kuule järgneva kuu esimese päeva seisuga; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]
\n
3)käibemaksugrupi koosseisu kuuluvale äriühingule kuulutatakse välja pankrot või ta kustutatakse äriregistrist – pankroti väljakuulutamise või äriregistrist kustutamise kuupäeva seisuga. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(9)Maksuhaldur teavitab käibemaksugruppi kuuluvaid isikuid käibemaksugrupi registrist kustutamisest. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]
\n
(10)Käibemaksugrupi registrist kustutamise päevast alates loetakse maksukohustuslased taas registreerituks eraldi maksukohustuslastena. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]
\n
(11)Käibemaksugrupina registreeritud isikud esitavad ühise käibedeklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni lisa esitatakse käibemaksugruppi kuuluvate maksukohustuslaste kaupa. Käibemaksugrupina registreeritud isikud vastutavad käibemaksu tähtaegse tasumise eest solidaarselt. Käibemaksugrupi registrist kustutamise korral vastutavad maksukohustuslased solidaarselt käibemaksuvõla eest, mis on tekkinud perioodil, kui nad olid registreeritud käibemaksugrupina. [RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]
\n
(12)Käibemaksugrupina registreeritud isikute omavaheliste tehingute puhul arveid käesoleva seaduse § 37 alusel ei väljastata. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2010]
\n
(13)Käibemaksugruppi kuuluva maksukohustuslase ja tema välisriigis asuva püsiva tegevuskoha vahelist teenuse osutamist käsitatakse ettevõtlusena. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(14)Käibemaksugrupi registreerimise kord, registreerimisavalduse vorm, registreerimise kohta tehtava maksuhalduri otsuse vorm ning käibemaksugrupi registrist kustutamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
§ 27Maksustamisperiood ja käibedeklaratsioon
\n
(1)Maksustamisperiood on kalendrikuu. Käibedeklaratsioon ja selle lisa (edaspidi koos käibedeklaratsioon) esitatakse maksuhaldurile maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase esimeseks maksustamisperioodiks on ajavahemik maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimise päevast kuni sama kuu lõpuni. Kui esimese maksustamisperioodi kalendripäevade arv on väiksem kui 15, võib maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane esimese perioodi käibe deklareerida koos järgmise maksustamisperioodi käibega, esitades kahe maksustamisperioodi kohta ühe deklaratsiooni. Käibedeklaratsiooni vorm kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. [RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014] (1^1) Käibedeklaratsioon esitatakse elektrooniliselt, kui isik on olnud käibemaksukohustuslane vähemalt 12 kuud või kui käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse enam kui viis arvet. Maksukohustuslase või piiratud maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel võib maksuhaldur lubada käibedeklaratsiooni esitamist paberkandjal. [RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014] (1^2) Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse juriidilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale ning riigi-, valla- ja linnaasutusele väljastatud ning nendelt saadud arvete andmed ning tehingupartnerile Eestis väljastatud registrikood, notari ja kohtutäituri puhul isikukood. Käibedeklaratsiooni lisal kajastatakse arved, millele kauba võõrandaja või teenuse osutaja on märkinud 24-protsendise, 13-protsendise ja 9-protsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud erikorra alusel esitatud arved, kui arve või arvete kogusumma ilma käibemaksuta on maksustamisperioodil ühe tehingupartneri kohta vähemalt 1000 eurot. Tehingupartneripõhist piirmäära arvestatakse ostu- ja müügiarvete puhul eraldi. Käibedeklaratsiooni lisal arveid ei summeerita. [RT I, 02.01.2025, 2 - jõust. 01.07.2025] (1^3) Isik võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada ka käesoleva paragrahvi lõikes 1^2 nimetatud nende arvete andmed, mille kogusumma ilma käibemaksuta on väiksem kui 1000 eurot tehingupartneri kohta. [RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014] (1^4) Käibedeklaratsiooni lisal ei kajastata selliste tehingute ja toimingute eest väljastatud ja saadud arvete andmeid, millele seaduse alusel laieneb kutse- või ametisaladuse hoidmise kohustus. Teenuse saaja võib käibedeklaratsiooni lisal kajastada käesolevas lõikes nimetatud tehingute ja toimingute eest saadud arvete andmeid.
\n
[RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]
\n
(2)Käibedeklaratsiooni on kohustatud esitama:
\n
1)maksukohustuslane;
\n
2)piiratud maksukohustuslane, kes on maksustamisperioodil teinud käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toiminguid, ilma käibedeklaratsiooni lisata; [RT I, 29.05.2014, 1 - jõust. 01.11.2014]
\n
3)käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isik tehingu puhul, mille kohta ta on esitanud arve või muu müügidokumendi, millele ta on märkinud käibemaksusumma.
\n
(3)[Kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
(4)Maksuhaldur võib oma otsusega kehtestada maksukohustuslase motiveeritud taotluse alusel talle kalendrikuust pikema maksustamisperioodi, mis algab kalendrikuu või esimese maksustamisperioodi esimesel päeval ja lõpeb mõne sellele järgneva kalendrikuu viimasel päeval. Ka sellisel juhul esitatakse maksuhaldurile käibedeklaratsioon maksustamisperioodile järgneva kuu 20. kuupäevaks. [RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]
\n
(5)Kui maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane muudab eelmise maksustamisperioodi kohta esitatud käibedeklaratsiooni andmeid, on ta kohustatud selle maksustamisperioodi kohta esitama maksuhaldurile uue, muudetud andmetega käibedeklaratsiooni.
\n
(6)Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral esitatakse maksustamisperioodi kohta kaks käibedeklaratsiooni: pankroti väljakuulutamisele eelneva ja järgneva aja kohta. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
§ 28Ühendusesisese käibe aruanne
\n
(1)Maksukohustuslane peab esitama ühendusesisese käibe aruande, kui:
\n
1)tal on maksustamisperioodi jooksul tekkinud kauba ühendusesisene käive, ta on maksustamisperioodi jooksul võõrandanud kaupa edasimüüjana kolmnurktehingus või ta on toimetanud Eestist teise liikmesriiki nõudmiseni varu, sealhulgas juhul, kui nõudmiseni varu soetaja muutub või nõudmiseni varu on toimetatud Eestisse tagasi; [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
\n
2)ta on maksustamisperioodi jooksul osutanud teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenust, mis kuulub maksustamisele, välja arvatud nullprotsendise maksumääraga maksustamisele, teenuse saaja liikmesriigis. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(2)Ühendusesisese käibe aruanne esitatakse maksuhaldurile kalendrikuule järgneva kuu 20. kuupäevaks. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2011]
\n
(3)Kui maksukohustuslane muudab eelmise perioodi kohta esitatud ühendusesisese käibe aruande andmeid, on ta kohustatud vastava perioodi kohta esitama maksuhaldurile ühendusesisese käibe muutmise aruande. Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kreeditarve, kajastatakse sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitataval ühendusesisese käibe aruandel. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(4)Ühendusesisese käibe aruande vorm ja ühendusesisese käibe muutmise aruande vorm ning nende täitmise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
\n
(5)Maksukohustuslane, kes on teise liikmesriigi isikule võõrandanud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, peab lisama ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(6)Ühendusesisese käibe aruandel ja ühendusesisese käibe muutmise aruandel kajastatakse summad täiseurodes. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 29Käibemaksusumma arvutamine
\n
(1)Maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks, samuti ettevõtlusega seotud § 4 lõikes 2 nimetatud tehingute või toimingute või välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatavad tehingud (§ 16) ja teises liikmesriigis §-s 19^1 sätestatud tingimustel käibemaksust vabastatud tehingud, tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Maha võib arvata ka ühendusevälise riigi isikule osutatava käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktides 1 ja 6 või lõikes 2^1 nimetatud teenuse tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
\n
(2)Arvestatud käibemaks on maksukohustuslase tehtud käesoleva seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingute ja toimingute maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks. Arvestatud käibemaksu hulka ei arvata tollialaste õigusaktide kohaselt tasutud käibemaksu. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
(3)Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt:
\n
1)teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks;
\n
2)imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks; [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 23.12.2005, rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
\n
3)ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, saadud teenuse, mille käibe tekkimise koht on Eesti, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks; [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
4)ühendusesiseselt soetatud kauba, soetatud paigaldatava või kokkupandava kauba, kolmnurktehinguga soetatud kauba või muu soetatud kauba, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt käibemaksu arvestama, maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.
\n
(4)Kui maksukohustuslane kasutab kaupa või teenust nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kui ka ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, arvatakse maha ainult käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks. Kui maksukohustuslase raamatupidamises ei ole võimalik käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingute tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksu eristada ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaksust, määratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise kord maksukohustuslase taotluse alusel maksuhalduri otsusega, lähtudes kauba või teenuse tegelikust kasutusest. Sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse sisendkäibemaks maha vastavalt selle sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsusele, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti, võttes arvesse maksustatava ja maksuvaba käibe osatähtsuse. [RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]
\n
(5)Maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva soetanud kaupu, välja arvatud põhivara, nende võõrandamiseks või võõrandatavate kaupade tootmiseks, on õigus maha arvata nende kaupade sisendkäibemaks maksustamisperioodil, kui need kaubad maksustatava käibena võõrandati. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] (5^1) Maksukohustuslasel, kes on enne tema maksukohustuslasena registreerimise päeva saanud teenuseid, on õigus maha arvata nende teenuste sisendkäibemaks maksustamisperioodil, kui neid teenuseid maksustatava käibena edasi osutati. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] (5^2) Enne isiku maksukohustuslasena registreerimist soetatud põhivara sisendkäibemaks on õigus maha arvata, võttes arvesse käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatut. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
\n
(6)Maksukohustuslasel on õigus käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 sätestatud kauba ekspordi korral vähendada oma maksukohustust § 5 lõikes 2 sätestatud tingimuste täitmise maksustamisperioodil tolli kinnitusega dokumendil märgitud käibemaksusumma võrra, kui kauba võõrandamise maksustamisperioodi eest käibedeklaratsiooni esitamise ajal ei olnud täidetud kõik tingimused, mille kohaselt kauba võõrandamist käsitatakse kauba ekspordina.
\n
(7)Kui maksukohustuslane tühistab kauba või teenuse kohta esitatud arve või esitab kauba või teenuse hinna vähendamise tõttu kreeditarve pärast kauba või teenuse käibe tekkimise maksustamisperioodi kohta käibedeklaratsiooni esitamist, kajastavad nii müüja kui ka ostja sellest tulenevad muudatused arve tühistamise või kreeditarve esitamise maksustamisperioodi kohta esitatavas käibedeklaratsioonis. Kreeditarvet võib esitada vaid selles viidatud konkreetse arve kohta. Sätet ei kohaldata, kui kreeditarve on esitatud kauba või teenuse eest osalise või täieliku tasumata jätmise tõttu. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
\n
(8)Kui kauba käive on toimunud, kuid leping, mille kohaselt kauba omandiõigus läheb kauba lepingujärgsele kasutajale üle lepingu lõppemisel, katkestatakse ning maksukohustuslasena registreerimata ostja tagastab kauba, võib müüja korrigeerida kauba tagastamise maksustamisperioodi eest tasumisele kuuluvat käibemaksusummat ostjale tagastatud käibemaksusumma võrra.
\n
(9)Kui müüjale on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa ei ole võõrandatud või teenust osutatud, võib müüja jätta sellelt kaubalt või teenuselt käibemaksu arvestamata juhul, kui ta on summa ostjale tagastanud.
\n
(10)Registrist kustutamisel tasub maksukohustuslane käibemaksu võõrandamata kaubalt, mille sisendkäibemaksu ta on soetamisel maha arvanud. Kauba maksustatav väärtus on selle soetusmaksumus või selle puudumisel omahind. Võõrandamata põhivaralt soetamisel mahaarvatud sisendkäibemaks korrigeeritakse vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikes 4 sätestatule. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(11)[Kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
(12)Piiratud maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil käesoleva seaduse § 3 lõikes 5 nimetatud toimingutelt arvestatud käibemaks, arvestades § 3 lõikes 7 sätestatud erisust. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
\n
(13)Käibemaksusumma arvestamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratud päeval kehtivast maksumäärast. Kui kauba impordi puhul on käibemaksusumma arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas, määratakse vahetuskurss tolliväärtuse arvutamist reguleerivate tolliseadustiku sätete kohaselt. Kui muu tehingu puhul on käibemaksu arvestamiseks vajalikud andmed väljendatud välisvaluutas, kohaldatakse käesoleva seaduse § 11 kohaselt määratud päeval kehtivat Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
§ 29^1. Maksukohustuse vähendamine
\n
(1)Maksukohustuslasel on õigus vähendada oma maksukohustust võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra vastavalt tasumata osale, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
\n
1)võõrandatud kauba või osutatud teenuse eest on väljastatud arve vastavalt käesoleva seaduse §-le 37;
\n
2)käibemaksusumma on tehingult arvutatud ja kajastatud tehingu maksustamisperioodi käibedeklaratsioonil;
\n
3)nõuet pole võõrandatud;
\n
4)arve tasumise tähtpäevast on möödunud vähemalt 12 kuud, kuid mitte rohkem kui kolm aastat, välja arvatud käesoleva lõike punktis 6 nimetatud juhul;
\n
5)nõue on raamatupidamises maha kantud, kuna nõuet ei ole olnud võimalik koguda, vaatamata maksukohustuslase püüdlustele teha kõik endast olenev nõude kogumiseks, või selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saada olevat tulu;
\n
6)suurema kui 30 000-eurose käibemaksu sisaldava nõude korral on nõue tõendatud jõustunud kohtulahendiga; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
7)kauba soetaja või teenuse saaja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse tähenduses;
\n
8)maksukohustuslane on kauba soetajat või teenuse saajat teavitanud kirjalikult nõude raamatupidamises mahakandmisest selle mahakandmise kuul, märkides ära mahakantud nõudega seotud käibemaksusumma.
\n
(2)Maksukohustuslane korrigeerib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel võõrandatud kaubalt või osutatud teenuselt, mille eest on osaliselt või täielikult tasumata, arvestatud käibemaksusumma võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksusummat maksustamisperioodil, kui nõue raamatupidamisarvestuses maha kanti.
\n
(3)Kui maksukohustuslane on vähendanud tasumisele kuuluvat käbemaksusummat vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, kuid vähendamise aluseks olev nõue hiljem osaliselt või täielikult tasutakse, arvestatakse see nõue vastavalt selle tasutud osale maksustatava väärtuse hulka sellel maksustamisperioodil, kui nõue osaliselt või täielikult tasuti.
\n
(4)Kui maksukohustuslane on jätnud kauba või teenuse eest osaliselt või täielikult tasumata, kuid on arvanud osaliselt või täielikult tasumata arves sisalduva käibemaksu sisendkäibemaksuna maha ja saanud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud teavituse nõude raamatupidamises mahakandmise kohta, on ta kohustatud selle nõudega seotud käibemaksusumma võrra suurendama oma maksukohustust teavituse saamise maksustamisperioodil. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 30Sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangud
\n
(1)Arvestatud käibemaksust ei arvata maha külaliste vastuvõtuks või oma töötajate toitlustamiseks või majutamiseks kasutatud kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata töölähetuses töötajate majutamiseks kasutatud teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamisel.
\n
(3)Ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvatakse arvestatud käibemaksust maha 50 protsenti sisendkäibemaksust. [RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud piirangut ei kohaldata, kui:
\n
1)sõiduauto soetatakse müügiks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode müügiga ning maksukohustuslane ei võta müügiks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele;
\n
2)sõiduauto soetatakse kasutuslepingu alusel kasutusse andmiseks tingimusel, et maksukohustuslane tegeleb sõiduautode kasutusse andmisega ning maksukohustuslane ei võta kasutusele andmiseks soetatud sõiduautosid muul otstarbel kasutusele;
\n
3)sõiduautot kasutatakse peamiselt tasu eest korraldatavaks sõitjateveoks tingimusel, et maksukohustuslasel on ühenduse tegevusluba ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia või taksoveo puhul taksoveoluba ja sõidukikaart; [RT I, 31.12.2015, 10 - jõust. 01.01.2016]
\n
4)sõiduautot kasutatakse peamiselt õppesõiduks tingimusel, et maksukohustuslasel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba või maksukohustuslane osutab mootorsõidukijuhi õpetajana teenust isikule, kellel on mootorsõidukijuhi koolitamise luba;
\n
5)sõiduautot kasutatakse eranditult vaid ettevõtluse tarbeks, välja arvatud sõiduauto tasu eest kasutada andmine maksukohustuslase töötajale, teenistujale või juhtimis- või kontrollorgani liikmele. [RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014] (4^1) Sõiduauto ettevõtluses kasutamisena käsitatakse ka töötajate transporti elu- ja töökoha vahel tulumaksuseaduse § 48 lõikes 5^1 sätestatud tingimustel. [RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.08.2017]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud juhtudel ettevõtluses kasutatava sõiduauto soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel arvestatakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel ka käesoleva seaduse §-s 32 sätestatut. [RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigete 3 ja 4 rakendamisest tuleb maksuhaldurit teavitada käesoleva seaduse § 27 lõike 1 alusel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud käibedeklaratsiooni vormil. [RT I, 11.07.2014, 3 - jõust. 01.12.2014]
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud juhtudel ei kohaldata sõiduauto soetamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirangut juhul, kui sõiduautot kasutatakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel järjest vähemalt kahe aasta jooksul selle soetamisest arvates või müügiks soetatud sõiduauto käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates. Kui kahe aasta jooksul sõiduauto kasutusotstarve muutub ja seda hakatakse kasutama käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetamata otstarbel ning maksukohustuslane on nimetatud kahe aasta jooksul arvestanud käibemaksu käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud juhtudel kasutatava sõiduauto omatarbena kasutamiselt, vähendatakse tekkinud maksukohustust nimetatud kahe aasta jooksul sellise sõiduauto omatarbena kasutamiselt arvestatud käibemaksusumma võrra. Sätet ei kohaldata, kui sõiduauto võõrandatakse kahe aasta jooksul selle käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 2–5 nimetatud otstarbel kasutusele võtmisest arvates. [RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõike 4 rakendamise aluse äralangemise korral rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud sisendkäibemaksu mahaarvamise piirangut vähemalt ühe aasta jooksul aluse äralangemise maksustamisperioodi esimesest päevast arvates. [RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõike 4 rakendamisel peab maksukohustuslane tagama, et asjaomase sõiduauto kasutamine muul juhul kui lõikes 4 sätestatud on välistatud. [RT I, 07.07.2017, 3 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 31Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused
\n
(1)Teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel.
\n
(2)Kauba ühendusesisese soetamise, paigaldatava või kokkupandava kauba soetamise, kolmnurktehingu tingimustel kauba soetamise (§ 3 lõike 4 punkt 4) ja ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult kauba muu soetamise korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse järgi arvestama käibemaksu, ei ole arve muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult teenuse saamise korral, millelt maksukohustuslane peab käesoleva seaduse kohaselt arvestama käibemaksu, ei ole arve muude tõendite olemasolul sisendkäibemaksu mahaarvamiseks nõutav. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
(4)Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha tollideklaratsiooni alusel. Kui kaup imporditakse ühendusevälisest riigist, mis on liidu tolliterritooriumi osa, arvatakse sisendkäibemaks maha ettevõtlusega tegelevalt ühendusevälise riigi isikult saadud arve ja imporditud kauba andmetega tollideklaratsiooni vormi (§ 38 lõige 2) alusel. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014] (4^1) Kui kauba importimisel tasumisele kuulunud käibemaksu summa tasutakse tolli järelkontrolli tulemusena tehtud otsuse alusel, arvatakse sisendkäibemaks maha tolli otsuse alusel. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 23.12.2005, rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
\n
(5)[Kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
(6)Kui kauba importinud maksukohustuslane tasub käibemaksu tolliagentuuri kaudu, on tal õigus sisendkäibemaks maha arvata pärast seda, kui toll on kauba vabastanud. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
\n
(7)Tolliagentuur ei või käsitada teise isiku eest tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu oma ettevõtluseks imporditud kaubalt tasutud või tasumisele kuuluva käibemaksuna. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 23.12.2005, rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist] (7^1) Liisingule antud eseme remontimiseks ja hooldamiseks saadud kaupadelt või teenustelt tasutud või tasumisele kuuluvat käibemaksu ei käsitata liisinguandja sisendkäibemaksuna. Sätet ei kohaldata, kui:
\n
1)liisingulepingu objektiks oleva vara remontimise ja hooldamise kohustus on liisinguandjal ning liisingutehing on maksustatud nii kauba kui ka finantsteenuse osas või
\n
2)liisinguandja osutab remondi- ja hooldusteenust. [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.04.2012]
\n
(8)Kauba importimise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal toll on kauba vabastanud. Muudel juhtudel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, millal kaup või teenus on käesoleva seaduse § 11 kohaselt soetatud või saadud. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 23.12.2005, rakendatakse tagasiulatuvalt 2005. aasta 1. novembrist]
\n
(9)Soetatud kauba või saadud teenuse ja selle kohta väljastatud arve saamisel eri maksustamisperioodidel arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kauba võõrandajal või teenuse osutajal tekkis käive käesoleva seaduse § 11 kohaselt. Kui maksustamisperioodi käibedeklaratsiooni esitamise ajaks ei ole sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevat arvet saadud, arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil arve saadakse. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
(10)Kassapõhist käibemaksuarvestuse erikorda rakendavalt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha maksustamisperioodil, mil kassapõhist erikorda rakendaval maksukohustuslasel tekib selle kauba või teenuse käive. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 32Sisendkäibemaksu osaline mahaarvamine
\n
(1)Kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks, arvatakse sisendkäibemaks arvestatud käibemaksust maha osaliselt. Osalisel mahaarvamisel lähtutakse maksukohustuslase Eestis ja välisriigis kalendriaasta jooksul tekkinud käibe, mille sisendkäibemaks on käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel mahaarvatav, ning kogu tema Eestis ja välisriigis tekkinud käibe suhtest (edaspidi maksustatava käibe ja kogu käibe suhe). Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe ümardatakse ülespoole sajandikeni ehk täisprotsendini.
\n
(2)Maksustatava käibe ja kogu käibe suhte arvutamisel ei võeta arvesse põhivara võõrandamist, kaasa arvatud juhul, kui maksukohustuslane on käesoleva seaduse § 16 lõike 3 kohaselt kauba maksustatavale väärtusele käibemaksu lisanud. Samuti ei võeta arvesse juhuslikku käesoleva seaduse § 16 lõike 2 punktis 6 ja lõikes 2^1 nimetatud teenuste osutamist ega juhuslikku kinnisasja kaubana võõrandamist. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise korral on maksukohustuslasel lubatud tema põhjendatud taotluse alusel maksuhaldurilt saadud kirjalikul loal muuta kalendriaasta kestel käesoleva seaduse § 33 lõikes 2 käsitletud maksustatava käibe ja kogu käibe suhet juhul, kui jooksva kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe tegelik suhe sellest oluliselt erineb. [RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]
\n
(4)Põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse põhivara maksustatava käibe tarbeks kasutamise prognoositavast osatähtsusest. Põhivara esmasel kasutusele võtmisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu täies ulatuses vastavalt põhivara tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele põhivara kasutusele võtmise maksustamisperioodil. Edaspidi korrigeeritakse sisendkäibemaksu vastavalt põhivara ning põhivara tarbeks soetatud kauba ja saadud teenuse tegelikule maksustatava käibe tarbeks kasutamise osatähtsusele sisendkäibemaksu korrigeerimise perioodi jooksul. Sisendkäibemaksu korrigeeritakse ainult nende põhivara tarbeks soetatud kaupade ja saadud teenuste puhul, mis suurendavad põhivara raamatupidamislikku väärtust. Ettevõtluses kasutatava sõiduauto puhul arvestatakse sõiduauto ettevõtluses kasutamise osatähtsus vastavalt käesoleva seaduse § 29 lõikes 4 ja §-s 30 sätestatud korrale. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025] (4^1) Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat ning muu põhivara ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul viis kalendriaastat. Esimeseks kalendriaastaks loetakse ajavahemik päevast, millal põhivara või põhivara tarbeks soetatud kaup või saadud teenus võetakse kasutuses oleva põhivarana raamatupidamises arvele, kuni jooksva kalendriaasta lõpuni. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009] (4^2) Sisendkäibemaksu korrigeeritakse iga kalendriaasta lõpul, lähtudes maksustatava käibe tarbeks põhivara kasutamise tegelikust osatähtsusest sellel kalendriaastal, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud juhul.
\n
(5)Põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu põhivara võõrandamise kuul. Sisendkäibemaksu korrigeerimist ei tule teha ettevõtluses kasutatava kinnisasja võõrandamise korral krediidi- või finantseerimisasutusele, kui kinnisasja võõrandanud isik on lepingu alusel võtnud selle kinnisasja samal maksustamisperioodil krediidi- või finantseerimisasutuselt kasutusse ja jätkab selle kasutamist ettevõtluses vähemalt kümne aasta täitumiseni kinnisasja oma ettevõtluses kasutamise algusest. (5^1) Kui põhivara võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu, arvestatakse põhivara ja selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse kasutamist põhivara võõrandamise aastal kuni korrigeerimisperioodi lõpuni täielikult maksustatava käibe tarbeks kasutamisena. Kui põhivara võõrandamisel on selle maksustatav väärtus alla poole vara soetusmaksumusest, siis sisendkäibemaksu korrigeerimisel ajavahemikku põhivara võõrandamisele järgnevast kuust kuni korrigeerimisperioodi lõpuni arvesse ei võeta. Kui kinnisasja maksuvabal võõrandamisel korrigeeritakse sisendkäibemaksu, arvestatakse kinnisasja ja selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse kasutamist kinnisasja võõrandamise aastal kuni korrigeerimisperioodi lõpuni täielikult maksuvaba käibe tarbeks kasutamisena. [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016]
\n
(6)Osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse käibedeklaratsioonis kajastamise kord ja soetatud põhivara ning selle tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu korrigeerimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
\n
(7)Investeeringukulla maksuvaba käivet teostaval maksukohustuslasel on lubatud maha arvata:
\n
1)käesoleva seaduse § 16 lõike 3 punktis 4 nimetatud õigust kasutanud maksukohustuslaselt investeeringukulla ostmisel makstud sisendkäibemaks;
\n
2)tema imporditud, ühendusesiseselt soetatud või teiselt maksukohustuslaselt soetatud investeeringukullana mittekasutatavalt kullalt makstud sisendkäibemaks, kui ta muudab selle kulla investeeringukullaks;
\n
3)kulla vormi, massi või kullasisalduse muutmisega seotud teenuse saamisel makstud sisendkäibemaks. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
§ 33Sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise meetodid
\n
(1)Sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 nimetatud juhul on maksukohustuslasel samal kalendriaastal lubatud kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit.
\n
(2)Proportsionaalse mahaarvamise puhul rakendatakse maksustatava käibe ja kogu käibe suhet kogu sisendkäibemaksu mahaarvamisel. Maksustatava käibe ja kogu käibe suhe määratakse maksukohustuslase eelmise kalendriaasta käibe põhjal. Tulemust korrigeeritakse kalendriaasta lõpul, lähtudes selle kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest. Kui ettevõtlus on kestnud alla ühe kalendriaasta, määrab maksustatava käibe ja kogu käibe suhte maksuhaldur oma otsusega maksukohustuslase taotluse alusel tema esimese kalendriaasta maksustatava käibe ja kogu käibe prognoositava suhte põhjal. [RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]
\n
(3)Otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodi puhul arvatakse arvestatud käibemaksust maha maksustatava käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks. Maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha ei arvata. Nii maksustatava kui ka maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaks arvatakse maha vastavalt maksustatava käibe ja kogu käibe suhtele käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud korras. Maksukohustuslane peab raamatupidamises eraldi kajastama maksustatavat ja maksuvaba käivet ning nende tarbeks soetatud kaupu ja saadud teenuseid, samuti kaupu ja teenuseid, mis on soetatud või saadud nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks.
\n
(4)Kui maksukohustuslasel on mõnes tegevusvaldkonnas üksnes maksuvaba või üksnes maksustatav käive ja mõnes tegevusvaldkonnas nii maksustatav kui maksuvaba käive, võib maksukohustuslane maksuhalduri kirjalikul loal selle tegevusvaldkonna nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks soetatud kauba või saadud teenuse sisendkäibemaksu maha arvata, lähtudes maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest samas tegevusvaldkonnas. Muus osas rakendatakse sellisel juhul käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut. [RT I, 25.10.2012, 1 - jõust. 01.12.2012]
\n
§ 34Sisendkäibemaksu tagastamine maksukohustuslasele
\n
(1)Kui maksustamisperioodil arvestatud käibemaks on väiksem maksukohustuslase samal maksustamisperioodil mahaarvatavast sisendkäibemaksust, tagastatakse enammakstud käibemaks maksukohustuslasele maksukorralduse seaduses sätestatud korras.
\n
(2)Maksuhaldur võib seoses tagastusnõude kontrollimisega pikendada motiveeritud otsuse alusel tagastusnõude täitmise tähtaega kuni 60 kalendripäeva juhul, kui on piisav alus kahtluseks, et tagastusnõude rahuldamisel makstud summa tagasinõudmine võib osutuda võimatuks, ja kui: [RT I, 11.07.2014, 4 - jõust. 01.08.2014]
\n
1)maksukohustuslasele on tehtud korraldus lisatõendite esitamiseks või
\n
2)tagastusnõude kontrollimiseks on tehtud järelepärimine kolmandale isikule või välisriigi maksuhaldurile. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
(3)Tagastusnõude täitmise tähtaega võib korraga pikendada kuni 30 kalendripäeva. Kirjaliku motiveeritud otsuse tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamise kohta teeb maksuhaldur hiljemalt viis kalendripäeva enne tagastusnõude täitmise tähtaja lõppemist. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
(4)Tagastusnõude õigsuse kontrollimisel ilma tagastusnõude täitmise taotluseta kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. [RT I 2008, 58, 323 - jõust. 01.01.2009]
\n
(5)Teise liikmesriigi maksuhaldur tagastab maksukohustuslasele tema Eestis maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel teises liikmesriigis tasutud käibemaksu ning käesoleva seaduse § 43 alusel erikorda rakendavale maksukohustuslasele tema maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel teises liikmesriigis tasutud käibemaksu. Taotlus käibemaksu tagastamiseks tuleb esitada Eesti maksuhaldurile elektrooniliselt hiljemalt tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. septembriks. [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.01.2015]
\n
§ 35Sisendkäibemaksu tagastamine muudel juhtudel
\n
(1)Teise liikmesriigi maksukohustuslase taotluse alusel tagastatakse talle valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras tema asukohariigis toimuva ettevõtluse tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, kui:
\n
1)ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
\n
2)tal on asukohariigis õigus samadel tingimustel kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
\n
3)Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
\n
4)tagastatava käibemaksu summa on vähemalt 50 eurot kalendriaastas või vähemalt 400 eurot juhul, kui taotlus esitatakse perioodi kohta, mis on lühem kui kalendriaasta, kuid hõlmab vähemalt kolme kuud; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
5)taotlus on esitatud elektrooniliselt teise liikmesriigi maksukohustuslase asukohariigi maksuhalduri kaudu Eesti maksuhaldurile hiljemalt tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta 30. septembriks. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010] (1^1) Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane, kellel on õigus oma asukohariigis sisendkäibemaksu oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata osaliselt, esitab taotluse käibemaksu tagastamiseks tagastamisperioodi jooksul, siis osalise sisendkäibemaksu mahaarvamise proportsiooni muutumisel tuleb maksukohustuslasel esitada tagastamisperioodile järgneva kalendriaasta jooksul käibemaksu tagastamise taotluse parandus. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010] (1^2) Maksuhaldur teatab teise liikmesriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise taotluse rahuldamisest või sellest keeldumisest nelja kuu jooksul või lisateabe, näiteks arve või impordidokumendi nõudmisel kuue kuu jooksul taotluse kättesaamisest arvates. Täiendava lisateabe nõudmisel teatab maksuhaldur käibemaksu tagastamise taotluse kohta otsuse tegemisest taotluse saamise päevast arvates kaheksa kuu jooksul. Maksuhaldur edastab taotlejale dokumendid elektrooniliselt. Kui käibemaksu tagastamise taotlus rahuldatakse, tagastatakse käibemaks hiljemalt kümne tööpäeva jooksul maksukohustuslasele taotluse rahuldamise otsusest teatamisest arvates. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010] (1^3) Kui käibemaks tagastatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1^2 sätestatud tähtaja möödumist, tasub maksuhaldur isikule intressi maksukorralduse seaduse §-s 117 sätestatud määras. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(2)Ühendusevälise riigi maksukohustuslase kirjaliku taotluse alusel tagastatakse talle valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras tema ettevõtluses kasutatava kauba, välja arvatud kinnisasja importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, kui:
\n
1)ta on kohustatud oma asukohariigis maksma käibemaksu ettevõtjana;
\n
2)tagastatava käibemaksu summa kalendriaastas on vähemalt 320 eurot; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
3)Eesti maksukohustuslasel on õigus samadel tingimustel kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel tasutud sisendkäibemaks käesoleva seaduse kohaselt oma arvestatud käibemaksust maha arvata;
\n
4)ühendusevälise riigi maksukohustuslase asukohariigis on Eesti residendil käibemaksu tagasisaamise õigus. [RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(3)[Kehtetu - RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(4)Tagastatav käibemaks kantakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud vormis esitatud taotluses nimetatud pangakontole.
\n
(5)Vabariigi Valitsusel on õigus määrusega kehtestada nende vallasasjade ja teenuste nimekiri, mille soetamisel või saamisel tasutud käibemaksu ei tagastata ühendusevälise riigi maksukohustuslasele ka siis, kui käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 nõuded on täidetud.
\n
(6)Eestis kauba soetamisel või importimisel tasutud sisendkäibemaks tagastatakse isikule, kes ekspordib selle kauba humanitaarabi korras, kui selle kauba eksport on tõendatud käesoleva seaduse § 5 lõikes 5 nimetatud dokumentidega. Humanitaarabi on rahvusvahelisele organisatsioonile, välisriigi valitsusele, välisriigi kohalikule omavalitsusele või välisriigi valitsusvälisele organisatsioonile antav tagastamatu abi, mis on ette nähtud puuduse leevendamiseks.
\n
(7)Isikule, kellel ei ole käesoleva seaduse §-s 29 sätestatud õigust sisendkäibemaks maha arvata, tagastatakse uue transpordivahendi soetamisel tasutud või ostuhinnalt arvutatud käibemaks pärast uue transpordivahendi toimetamist teise liikmesriiki, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud. Käibemaksu ei tagastata rohkem, kui selle uue transpordivahendi teise liikmesriiki toimetamise ajal kindlaksmääratud harilikult väärtuselt arvutatud käibemaksu ulatuses. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
(8)Isikule, kellel puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ning kes ei saa taotleda käibemaksu tagastamist käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, tagastatakse kauba importimisel tasutud käibemaks, kui ta tõendab, et teises liikmesriigis on selle kauba ühendusesiseselt soetamiselt käibemaks makstud.
\n
(9)[Kehtetu - RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(10)Välisriigi maksukohustuslasele käibemaksu tagastamise kord ja käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vorm ning humanitaarabi korras kaupa eksportivale isikule käibemaksu tagastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
\n
(11)Uue transpordivahendi soetamisel tasutud käibemaksu erijuhul tagastamise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
\n
(12)[Kehtetu - RT I 2009, 56, 376 - jõust. 01.01.2010]
\n
(13)Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikorda rakendavale teise liikmesriigi maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule tagastatakse erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste tarbeks kasutatava kauba importimisel või soetamisel või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaks, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud tingimusi, välja arvatud lõike 2 punktides 1 ja 4 sätestatud tingimust. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 36Maksukohustuslase ja piiratud maksukohustuslase kohustused arvestuse pidamisel
\n
(1)Maksukohustuslane on kohustatud:
\n
1)säilitama kronoloogilises järjestuses tema poolt või tema eest (§ 37 lõige 1) väljastatud arvete koopiad ning soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast arvates. Arvel olev informatsioon tuleb säilitada algsel kujul. Kauba importimist tõendavad tollideklaratsioonid tuleb säilitada seitsme aasta jooksul, arvates tolliformaalsustele järgneva kalendriaasta algusest;
\n
2)pidama maksustatava ja maksuvaba käibe, arvestatud käibemaksu ning teiselt registreeritud maksukohustuslaselt saadud maksustatava käibe või ettevõtluses kasutatava käesoleva seaduse § 4 lõikes 2 nimetatud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu ning käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse või soetatud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud sisendkäibemaksu ja imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluva sisendkäibemaksu igapäevast arvestust valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras;
\n
3)pidama arvestust teise liikmesriiki tema poolt või tema eest toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel;
\n
4)pidama arvestust teisest liikmesriigist Eestisse temale toimetatud käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist võimaldava täpsusega;
\n
5)pidama käesoleva seaduse § 11 lõikes 7 nimetatud korduskasutuspakendiga seotud tehingute arvestust ning säilitama korduskasutuspakendit puudutavat dokumentatsiooni vähemalt seitse aastat;
\n
6)pidama nõudmiseni varuga seotud tehingute ja toimingute arvestust, võttes arvesse käesoleva seaduse § 7 lõike 1 punktis 4 ja lõike 2 punktides 12–14 ning § 8 lõigetes 6 ja 7 sätestatut; [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
\n
7)pidama arvestust oma internetipõhise kauplemiskoha kaudu võimaldatud kauba võõrandamise ja teenuse osutamise kohta maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule ning erandina käesoleva lõike punktist 1 säilitama neid andmeid kümme aastat alates käibe toimumise aasta lõpust; [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
\n
8)pidama käesoleva seaduse §-s 29^1 nimetatud osaliselt või täielikult tasumata arvetega seotud arvestust. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(2)Maksukohustuslasena registreeritud investeeringukulla müüja on kohustatud pidama arvestust kõigi investeeringukullaga seotud tehingute ja investeeringukulla ostjate kohta ning säilitama iga tehingut käsitleva dokumentatsiooni viie aasta jooksul, alates tehingu toimumise päevast.
\n
(3)Piiratud maksukohustuslane on kohustatud:
\n
1)säilitama kronoloogilises järjestuses käesoleva seaduse § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud soetatud kaupade ja saadud teenuste arved seitsme aasta jooksul, arvates nende väljastamise või saamise päevast. Arvel olev informatsioon tuleb säilitada algsel kujul;
\n
2)pidama käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 2 ja 5 ning § 3 lõike 4 punktides 2–5 nimetatud saadud teenuse ning soetatud ja imporditud kauba maksustatavalt väärtuselt arvestatud käibemaksu kohta igapäevast arvestust valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestatud korras;
\n
3)pidama arvestust teise liikmesriiki tema poolt või tema eest toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitata kauba ühendusesisese käibena käesoleva seaduse § 7 lõike 2 alusel;
\n
4)pidama arvestust teisest liikmesriigist Eestisse temale toimetatud käesoleva seaduse § 8 lõike 3 punktis 3 nimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist võimaldava täpsusega.
\n
(4)Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane võib valida arvete säilitamise koha ja viisi tingimusel, et ta teeb arved või arvetel säilitatava informatsiooni maksuhalduri soovil ning juhul, kui arvel kajastatud tehingult või toimingult arvestatud käibemaksu summa kuulub tasumisele teises liikmesriigis, ka teise liikmesriigi pädeva asutuse soovil viivitamata kättesaadavaks. [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
\n
(5)Maksukohustuslase käibemaksu igapäevase arvestuse pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 19.12.2019, 2 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 36^1. Makseteenuse pakkuja kohustused arvestuse pidamisel
\n
(1)Makseteenuse pakkuja, kes osutab ühe kvartali jooksul sama maksesaajaga seoses makseteenuseid, mis hõlmavad rohkem kui 25 makset, mille maksja asub ühes liikmesriigis ja saaja teises liikmesriigis või ühendusevälises riigis (edaspidi piiriülene makse), on kohustatud säilitama ja edastama maksuhaldurile seoses makse saajale osutatud makseteenustega ja juhul, kui makse saaja asukoht on ühendusevälises riigis, siis seoses maksjale osutatud makseteenustega, piiriüleste maksete saaja ja maksete kohta järgmise teabe (edaspidi teave):
\n
1)BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega identifitseeritakse makseteenuse pakkuja;
\n
2)makse saaja nimi või ärinimi;
\n
3)olemasolu korral makse saaja maksukohustuslasena registreerimise number või muu makse saajat identifitseeriv number;
\n
4)IBAN või selle puudumise korral muu tunnus, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja ja tema asukoht;
\n
5)BIC või muu äriühingu tunnuskood, millega identifitseeritakse makse saaja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht, kui makse saajale laekuvad rahalised vahendid, kuid tal endal ei ole maksekontot;
\n
6)olemasolu korral makse saaja aadress;
\n
7)märge tagasimakse kohta;
\n
8)makse või tagasimakse tegemise kuupäev ja kellaaeg;
\n
9)makse või tagasimakse summa ja vääring;
\n
10)makse saaja või tema nimel saadud makse päritoluliikmesriik, asjakohasel juhul tagasimakse sihtkohaks olev liikmesriik ning teave, mida kasutati makse või tagasimakse päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7;
\n
11)viide, millega üheselt identifitseeritakse makse;
\n
12)sellekohane teave, kui makse algatatakse kaupleja ruumides.
\n
(2)Piiriüleste maksete arv arvutatakse makseteenuste alusel, mida makseteenuse pakkuja on osutanud Eestis asuvale makse saajale või maksjale, kui makse saaja asukoht on ühendusevälises riigis. Maksete arv arvutatakse makse saaja kohta, sealhulgas ka juhul, kui makseteenuse pakkujal on teavet, et makse saajal on mitu asukohta määravat tunnust.
\n
(3)Makseteenuse pakkuja on kohustatud teabe säilitama elektrooniliselt kolm kalendriaastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal makse tehti.
\n
(4)Teave esitatakse maksuhaldurile iga kvartali kohta kvartalile järgneva kuu lõpuks maksuhalduri e-teenuse keskkonnas. Kui teabe esitamise kohustust asjaomase kvartali kohta ei ole tekkinud, siis kinnitatakse seda kvartalile järgneva kuu lõpuks maksuhalduri e-teenuse keskkonnas. Nimetatud kinnituse esitamise kohustus on käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud isikul, kellel on õigus teabe esitamise kohustusega hõlmatud makseteenuseid osutada.
\n
(5)Teabe säilitamise ja maksuhaldurile edastamise nõuet ei kohaldata maksja makseteenuse pakkuja osutatud makseteenuste puhul seoses maksetega, kui vähemalt üks makse saaja makseteenuse pakkujatest asub liikmesriigis vastavalt makseteenuse pakkuja BICile või muule äriühingu tunnuskoodile, millega identifitseeritakse makseteenuse pakkuja ja tema asukoht. Nimetatud makseteenust arvestatakse siiski piiriüleste maksete arvu arvutamisel.
\n
(6)Käesolevas paragrahvis kasutatakse maksetega seotud termineid järgmises tähenduses:
\n
1)makseteenuse pakkuja on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 6 punktides 1–4 nimetatud isik;
\n
2)makseteenus on makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 3 lõike 1 punktides 3–6 nimetatud teenus;
\n
3)makse on maksetehing võlaõigusseaduse tähenduses, arvestades makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse §-s 4 sätestatud erisusi;
\n
4)maksja või makse saaja on maksja või makse saaja võlaõigusseaduse tähenduses;
\n
5)maksekonto on maksekonto võlaõigusseaduse tähenduses;
\n
6)IBAN on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012, millega kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.03.2012, lk 22–37), artikli 2 punktis 15 määratletud rahvusvaheline maksekonto tunnus;
\n
7)BIC on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 260/2012 artikli 2 punktis 16 määratletud makseteenuse pakkuja tunnuskood.
\n
(7)Maksja asukohana käsitatakse liikmesriiki, mis vastab maksja maksekonto IBANile või muule tunnusele, millega üheselt identifitseeritakse maksja ja tema asukoht, või selliste tunnuste puudumise korral liikmesriiki, mis vastab BICile või muule tunnuskoodile, millega üheselt identifitseeritakse maksja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht. Makse saaja asukohana käsitatakse liikmesriiki või ühendusevälist riiki, mis vastab kas makse saaja maksekonto IBANile või muule tunnusele, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja ja tema asukoht, või selliste tunnuste puudumisel liikmesriiki, mis vastab BICile või muule tunnuskoodile, millega üheselt identifitseeritakse makse saaja nimel tegutsev makseteenuse pakkuja ja tema asukoht. [RT I, 21.11.2023, 1 - jõust. 01.01.2024]
\n
§ 37Arved
\n
(1)Maksukohustuslane on kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale lähetamise või kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise päevast või käesoleva seaduse § 11 lõikes 4 nimetatud maksustamisperioodi viimasest päevast, või tagama, et selle väljastaks sama tähtaja jooksul maksukohustuslase nimel ja arvel tegutsev isik või kauba soetaja või teenuse saaja, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul. (1^1) Kui käibe tekkimise koht on Eesti, on maksukohustuslane kauba võõrandamise ja teenuse osutamise korral kohustatud väljastama käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve. Maksukohustuslane väljastab käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve ka juhul, kui käibe tekkimise koht on ühendusevälises riigis, ning juhul, kui teise liikmesriigi maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, mis kuulub maksustamisele kauba soetaja või teenuse saaja liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui kauba soetaja või teenuse saaja teises liikmesriigis väljastab arve talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta maksukohustuslase eest. [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013] (1^2) Maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik väljastab käesoleva paragrahvi nõuetele vastava arve juhul, kui ta rakendab teenuse osutamisel käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
\n
(2)Kui käive tekib kauba või teenuse eest osalisel või täielikul makse laekumisel, tuleb arve väljastada seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise päevast. (2^1) Kauba ühendusesisese käibe korral või teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele käesoleva seaduse § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse osutamisel on maksukohustuslane kohustatud väljastama arve kauba lähetamisele või kättesaadavaks tegemisele või teenuse osutamisele järgneva kalendrikuu 15. kuupäevaks. [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi nõuetele vastavat arvet ei pea väljastama kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel füüsilisele isikule isiklikuks otstarbeks, välja arvatud ühendusesisese kaugmüügi, uue transpordivahendi võõrandamise ja ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise korral. Arvet ei pea väljastama ühendusesisese kaugmüügi korral, kui maksukohustuslane rakendab käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda, ja ka käesoleva seaduse § 16 lõikes 1, 2 või 2^1 sätestatud kauba võõrandamisel või teenuse osutamisel, kui vastavat käivet ei maksustata käibemaksuga. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
\n
(4)Dokumenti, sealhulgas kreeditarvet, millega muudetakse algset arvet ja millel on viide sellele arvele, käsitatakse arvena.
\n
(5)Kauba soetaja või teenuse saaja võib väljastada arve maksukohustuslase või välisriigi maksukohustuslase poolt talle võõrandatud kauba või osutatud teenuse kohta, kui poolte vahel on enne käibe toimumist sõlmitud kirjalik kokkulepe selles, et kauba soetaja või teenuse saaja väljastab arve ning maksukohustuslane või välisriigi maksukohustuslane aktsepteerib seda. Kokkulepe peab sisaldama arvete maksukohustuslasepoolse või välisriigi maksukohustuslase poolse aktsepteerimise korda. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
(6)Arve võib väljastada paberil või kauba soetaja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt.
\n
(7)Arvele tuleb märkida:
\n
1)arve järjekorranumber ja väljastamise kuupäev;
\n
2)maksukohustuslase nimi, aadress, maksukohustuslasena registreerimise number;
\n
3)kauba soetaja või teenuse saaja nimi ja aadress;
\n
4)kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel;
\n
5)kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
\n
6)kauba kogus või teenuse maht;
\n
7)kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
8)kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud;
\n
9)maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa;
\n
10)tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(8)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 loetletule tuleb arvele märkida:
\n
1)nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatava käibe või maksuvaba käibe puhul viide selle käibemaksumäära kohaldamise aluseks olevale käesoleva seaduse § 15 lõike 3 või 4 vastavale punktile või § 16 vastavale lõikele ja punktile või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 132, 135, 146, 148, 151 või 156 vastavale punktile või artiklile 136, 142, 152, 153, 159, 160, 346, 347 või 382 või artikli 37 lõikele 3, kauba ühendusesisese käibe puhul artiklile 138 ning kauba veo korral Assooridele või Madeirale või sealt Eestisse või teise liikmesriiki artiklile 142. Viidet maksumäära aluseks olevale sättele ei tule arvele märkida kauba ekspordi puhul; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
\n
2)kauba soetajal või teenuse saajal lasuva maksukohustuse puhul märge „pöördmaksustamine”, kui käibe tekkimise koht ei ole Eesti ning käesoleva seaduse §-s 41^1 nimetatud juhtudel; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
\n
3)ühendusevälise riigi füüsilisele isikule müüdava kauba ekspordina käsitamise (§ 5 lõige 2) puhul viide käesoleva seaduse § 5 lõikele 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 147; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
4)uue transpordivahendi ühendusesisesel võõrandamisel andmed, mis tõendavad, et võõrandatav kaup on uus transpordivahend, ja viide käesoleva seaduse § 15 lõike 3 punktile 2 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artikli 138 lõike 2 punktile a; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
5)[kehtetu - RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
\n
6)reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorra (§ 40) rakendamise puhul märge „kasuminormi maksustamise kord – reisibürood”; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
\n
7)kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikorra (§-d 41 ja 42) rakendamise puhul märge vastavalt „kasuminormi maksustamise kord – kasutatud kaubad”, „kasuminormi maksustamise kord – kunstiteosed” või „kasuminormi maksustamise kord – kollektsiooni- ja antiikesemed”; [RT I, 18.02.2014, 2 - jõust. 01.03.2014]
\n
8)kui ettevõtlusega tegelev välisriigi isik on määranud maksuesindaja (§ 20), siis selle maksuesindaja maksukohustuslasena registreerimise number, nimi ja aadress ning viide käesoleva seaduse § 20 lõikele 6 või nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ artiklile 204; [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
9)käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel arve koostamisel märge „endale arve koostamine”; [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
\n
10)kassapõhise käibemaksuarvestuse erikorra (§ 44) rakendamise puhul märge „kassapõhine käibemaksuarvestus”. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] (8^1) Käesoleva paragrahvi lõike 8 punktides 1, 3–5 ja 8 nimetatud viited võib asendada muu selge ja üheselt mõistetava märkega. [RT I, 27.03.2012, 7 - jõust. 01.01.2013]
\n
(9)Lihtsustatud arve võib väljastada, kui arvel olev summa ei ületa 160 eurot ilma käibemaksuta, järgmistel juhtudel:
\n
1)reisijateveo teenuse osutamisel; [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
2)parkimisautomaadi, automaattankla makseterminali ja muude samalaadsete aparaatide väljatrükitava arve korral. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
(10)Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhtudel märgitakse arvele vähemalt järgmised andmed:
\n
1)arve väljastamise kuupäev;
\n
2)maksukohustuslase nimi, maksukohustuslasena registreerimise number;
\n
3)kauba või teenuse nimetus või kirjeldus;
\n
4)maksustatav summa;
\n
5)tasumisele kuuluv käibemaksusumma.
\n
(11)Maksukohustuslane, kellele väljastatakse käesoleva paragrahvi lõikes 10 loetletud nõuetele vastav arve, on kohustatud sellele arvele märkima oma nime ja maksukohustuslasena registreerimise numbri.
\n
§ 38Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine
\n
(1)Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates.
\n
(2)Kauba importimisel makstakse käibemaksu tollialastes õigusaktides sätestatud korras. Kauba importimisel käesoleva seaduse § 6 lõikes 4 nimetatud juhul esitab isik andmed kauba importimise kohta tollideklaratsiooni vormil ja maksab käibemaksu tollialastes õigusaktides sätestatud korras. [RT I, 16.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017] (2^1) Maksukohustuslane võib maksuhaldurit eelnevalt kirjalikult teavitades kauba impordilt arvestatavat käibemaksu deklareerida käibedeklaratsioonis juhul, kui maksuhaldur on vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 2^3 kinnitanud, et maksukohustuslane vastab järgmistele tingimustele:
\n
1)ta on olnud registreeritud maksukohustuslasena järjestikku vähemalt eelnevad 12 kuud;
\n
2)[kehtetu - RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
\n
3)[kehtetu - RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
\n
4)tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud tähtajaks esitamata maksudeklaratsioone;
\n
5)tal ei ole eelneva 12 kuu jooksul olnud maksuvõlga. [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016] (2^2) Põhivara importimise korral ei pea maksukohustuslane vastama käesoleva paragrahvi lõike 2^1 punktis 1 nimetatud tingimusele. Kui maksukohustuslane ei vasta nimetatud tingimusele, peab ta maksuhaldurile esitama viimase nõudmisel tagatise. Maksuhaldur teavitab maksukohustuslast tagatise nõudest kirjalikult viie tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõike 2^1 kohase kirjaliku teate saamisest arvates. [RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.01.2019] (2^3) Maksuhaldur kontrollib maksukohustuslase vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud tingimustele, arvestades lõigetes 2^2 ja 2^7 sätestatud erisust, ja kinnitab 30 päeva jooksul lõike 2^1 kohase kirjaliku teate saamisest arvates maksukohustuslase tingimustele vastamist või teavitab tingimustele mittevastamisest. [RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.02.2019] (2^4) Maksuhaldur kontrollib igal kuul maksukohustuslase jätkuvat vastamist käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud tingimustele, arvestades lõigetes 2^2 ja 2^7 sätestatud erisust, arvates lõikes 2^3 sätestatud maksukohustuslase tingimustele vastamise kinnitamisest, ning kui ta ei vasta neile, on maksuhalduril õigus peatada kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus kuni järgmise kalendrikuu lõpuni. Maksuhalduril on õigus peatada kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus maksumenetluse ajaks. [RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.02.2019] (2^5) Kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õigus tunnistatakse kehtetuks maksukohustuslase kirjaliku teavituse alusel või maksukohustuslase kustutamisel maksukohustuslasena registrist. [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016] (2^6) Maksuhaldur võib kauba impordilt arvestatava käibemaksu käibedeklaratsioonis deklareerimise õiguse kehtetuks tunnistada maksuotsusega või kui see õigus on käesoleva paragrahvi lõike 2^4 alusel olnud peatatud kuus kuud järjestikku. [RT I, 29.04.2016, 6 - jõust. 01.07.2016] (2^7) Kütuse importimise korral ei pea maksukohustuslane, kes on kütuse müüja vedelkütuse seaduse tähenduses, vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2^1 nimetatud tingimustele, kui tal on kütuse importimisel tagatise esitamise kohustus. [RT I, 29.11.2018, 2 - jõust. 01.02.2019]
\n
(3)Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 2 nimetatud isikul tuleb tasuda käibemaks arve või muu müügidokumendi väljastamise kuule järgneva kuu 20. kuupäevaks.
\n
(4)Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 3 nimetatud isik tasub valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korra kohaselt käibemaksu maksuhaldurile kümne kalendripäeva jooksul teisest liikmesriigist soetatud uue transpordivahendi Eestisse toimetamise päevast arvates, kuid mitte hiljem kui transpordivahendi registreerimise päevaks. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktis 4 nimetatud isik tasub käibemaksu aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud aktsiisi tasumise tähtpäevaks. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022] (5^1) Käesoleva seaduse § 3 lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud isik, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena, tasub käibemaksu ilma kauba võõrandamiseta maksuladustamise lõpetamisel või aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022]
\n
(6)Käibemaks laekub riigieelarvesse.
\n
(7)Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt uue transpordivahendi ühendusesisesel soetamisel käibemaksu tasumise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
\n
(8)Maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt aktsiisikauba teisest liikmesriigist soetamisel ja maksukohustuslasena registreerimata isiku poolt ilma kauba võõrandamiseta kauba maksuladustamise lõpetamisel või aktsiisikauba aktsiisilaost väljatoimetamisel käibemaksu deklareerimise ja tasumise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022]
\n
5. peatükk MAKSUSTAMISE ERISÄTTED
\n
§ 39
\n
Välisesindusele, diplomaadile, liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele ja välisriigi relvajõududele kohaldatavad maksusoodustused [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(1)Käibemaksuga ei maksustata kauba importi välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale. Kauba, välja arvatud toiduained, soetamisel ja teenuse saamisel Eestis tagastatakse käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud esindusele, asutusele, erimissioonile, peakorterile ja füüsilisele isikule, välja arvatud liidu institutsioon või liidu õiguse alusel asutatud amet või asutus, nendelt tasutud käibemaks käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud nõuetele vastava arve alusel juhul, kui kaupade ja teenuste kogumaksumus koos käibemaksuga on arve kohaselt vähemalt 64 eurot. Kommunaalmaksete, sideteenuste ja kütuse puhul vedelkütuse seaduse tähenduses tagastatakse käibemaks ka väiksema summa korral. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] (1^1) Käibemaksuga ei maksustata kauba importi Euroopa Komisjonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele talle liidu õigusega antud ülesannete täitmise korral COVID-19 pandeemiale reageerimiseks, välja arvatud juhul, kui nimetatud kaup imporditakse selle tasu eest edasi müümiseks. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] (1^2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 sätestatud maksuvabastuse tingimused enam ei kehti, teavitab Euroopa Komisjon, amet või asutus, kes maksuvabalt kaupa importis, sellest maksuhaldurit ning tasub käbemaksu kõnealuselt kaubalt käibemaksuvabastuse tingimuste äralangemisel käesoleva seaduse § 39 lõike 3 alusel kehtestatud korras ja tingimustel. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(2)Käibemaksuga ei maksustata kauba importi rahvusvahelisele sõjalisele peakorterile, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus, ning vajaliku kauba importi ühises kaitsetegevuses osaleva NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi, välja arvatud Eesti relvajõududele ja nendega kaasas olevale tsiviilkoosseisule ning nende liikmetele. Välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmele ning tema ülalpeetavale, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajale, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmele ja tema ülalpeetavale ning peakorteri lepingupartneri töötajale ja tema ülalpeetavale ning välisriigi, mis ei ole liikmesriik ega NATO liikmesriik, relvajõududele ja tsiviilkoosseisule, rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele kohaldatakse maksuvabastust kauba importimisel ja käibemaksu tagastamist kauba või teenuse saamisel Eestist, kui maksusoodustus on ette nähtud Riigikogus ratifitseeritud välislepingus. Rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmete ja nende ülalpeetavate suhtes kohaldatakse kauba või teenuse saamisel Eestis tasutud käibemaksu tagastamisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kogumaksumuse alammäära. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1−1^2 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni, institutsiooni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse ning lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning nende liikme ja liikme ülalpeetava, relvajõudude lepingupartneri töötaja, peakorteri, peakorteri liikme ja tema ülalpeetava ning peakorteri lepingupartneri töötaja ja tema ülalpeetava ning õppeasutuse vajadusteks imporditava kauba käibemaksust vabastamise korra ja tingimused ning käibemaksu tagastamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022] (3^1) Eestis soetatud kauba eest tasutud käibemaksu tagastamiseks esitatava taotluse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 01.06.2013, 1 - jõust. 01.07.2013]
\n
(4)Erandeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib teha vastastikkuse põhimõttel välisministri ettepanekul Vabariigi Valitsuse määrusega.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 1^1 nimetatud esinduse, asutuse, erimissiooni, institutsiooni või liidu õiguse alusel asutatud ameti või asutuse ja füüsilise isiku ning lõikes 2 nimetatud rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmete ja nende ülalpeetavate õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab välisminister või tema volitatud ametnik. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud relvajõudude ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning nende liikme ja liikme ülalpeetava, relvajõudude lepingupartneri töötaja, peakorteri, peakorteri lepingupartneri töötaja ja tema ülalpeetava ning õppeasutuse õigust taotleda käibemaksuvabastust või käibemaksu tagastamist kinnitab riigikaitse korraldamise valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud ametnik. [RT I, 27.06.2017, 1 - jõust. 01.07.2017]
\n
§ 40Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikord
\n
(1)Reisiteenuse käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse juhul, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisijale, sealhulgas juriidilisele isikule või asutusele, reisiga otseselt seotud teenust (edaspidi reisiteenus) ning kasutab reisiteenuse osutamisel ettevõtlusega tegelevalt Eesti või välisriigi isikult soetatud kaupa või saadud teenust. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(2)Erikorda ei pea kohaldama, kui maksukohustuslane osutab oma nimel reisiteenust teisele Eesti või välisriigi maksukohustuslasele edasiosutamiseks.
\n
(3)Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse käibe tekkimise koht on Eesti. Reisiteenuse käibe tekkimise koht ei ole Eesti juhul, kui reisiteenuse osutamisel kasutatud teiselt maksukohustuslaselt või ettevõtlusega tegelevalt isikult saadud teenust osutab see teine isik ühendusevälises riigis. Kui osa reisiteenusest osutatakse ühendusevälises riigis, ei loeta Eestit käibe tekkimise kohaks üksnes ühendusevälises riigis osutatud teenusega seotud reisiteenuse osas.
\n
(4)Erikorra alusel maksustatava reisiteenuse maksustatav väärtus on reisiteenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma ja maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt või ettevõtlusega tegelevatelt isikutelt vahetult teenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse vahe, mida vähendatakse selles sisalduva käibemaksu võrra.
\n
(5)Maksukohustuslase põhjendatud kirjaliku taotluse alusel võib maksuhaldur anda maksukohustuslasele loa kasutada reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel teenuse osutamisele eelnenud kalendriaasta keskmist marginaali. Marginaal on maksukohustuslase poolt teistelt maksukohustuslastelt reisiteenuse saaja teenindamiseks soetatud kaupade ja saadud teenuste käibemaksuga kogumaksumuse ja teenuse saaja poolt maksukohustuslasele teenuse eest makstava kogusumma suhe. Maksukohustuslane, kes kasutab reisiteenuse maksustatava väärtuse arvutamisel maksuhalduri loal eelmise kalendriaasta keskmist marginaali, on kohustatud seda marginaali kasutama kuni kalendriaasta lõpuni ning korrigeerima reisiteenuse maksustatavat väärtust kalendriaasta lõpul kogu kalendriaasta ulatuses, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt arvutatud reisiteenuse maksustatavast väärtusest.
\n
(6)Erikorda rakendaval maksukohustuslasel ei ole õigust käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel arvestatud käibemaksust maha arvata sisendkäibemaksu, mille ta on vahetult reisiteenuse saaja teenindamiseks kauba soetamisel või teenuse saamisel maksnud teisele maksukohustuslasele.
\n
(7)Maksukohustuslane käsitab reisiteenuse saajale erikorra alusel osutatavaid teenuseid ja võõrandatavaid kaupu ühtse reisiteenusena.
\n
(8)Erikorda rakendav maksukohustuslane ei märgi erikorra alusel maksustatava reisiteenuse eest väljastatavale arvele kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
\n
(9)Maksukohustuslane, kes osutab erikorra alusel maksustatavaid reisiteenuseid ning teenuseid, millele erikorda ei kohaldata, on kohustatud pidama eraldi arvestust erikorra alusel osutatavate reisiteenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste ning muude teenuste ja nende teenuste tarbeks soetatud kaupade või saadud teenuste kohta.
\n
(10)[Kehtetu - RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2008]
\n
(11)Keskmist marginaali kasutava maksukohustuslase poolt reisiteenuse maksustatava väärtuse korrigeerimise kord kehtestatakse valdkonna eest vastutava ministri määrusega. [RT I 2005, 68, 528 - jõust. 01.01.2006]
\n
§ 41Kasutatud kauba, originaalkunstiteose ning kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi käibemaksuga maksustamise erikord
\n
(1)Maksukohustuslane, kes soetab kasutatud kauba, originaalkunstiteose või kollektsiooni- ja antiikeseme edasimüügi tarbeks ning ei kasuta nimetatud kaupa, võib edasimüügil järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, kui ta on soetanud selle kauba:
\n
1)isikult, kes ei ole maksukohustuslane; [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
\n
2)Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes ei lisanud kauba võõrandamisel kauba hinnale käibemaksu ning kes ei saanud selle kauba soetamisel tasutud sisendkäibemaksu maha arvata;
\n
3)Eesti või teise liikmesriigi maksukohustuslaselt, kes järgib kasutatud kaupa, originaalkunstiteost ning kollektsiooni- ja antiikeset edasi müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda.
\n
(2)Kasutatud kaup on kasutuses olnud vallasasi, mis on kasutatav olemasoleval kujul või pärast parandamist, välja arvatud originaalkunstiteos, kollektsiooni- ja antiikese, väärismetall ja vääriskivi. Originaalkunstiteos on kaup, mis on nimetatud nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osas A, kusjuures maksukohustuslane võib originaalkunstiteosena mitte käsitada nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ IX lisa osa A punktides 5–7 nimetatud kaupu. Kollektsiooniese on filateeliakaup, mille KN kood on 9704 00 00, ja zooloogiline, botaaniline, mineraloogiline, anatoomiline, ajalooline, arheoloogiline, paleontoloogiline, etnograafiline või numismaatiline kollektsioon või selle osa, mille KN kood on 9705 00 00. Antiikese on üle 100 aasta vanune ese, mille KN kood on 9706 00 00. [RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme edasimüügi korral on käibe maksustatav väärtus kauba müügi- ja ostuhinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra. Kui käesoleva lõike esimeses lauses sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda on iga üksiku kasutatud kauba puhul keeruline järgida, võib maksuhaldur anda maksukohustuslasele põhjendatud kirjaliku taotluse alusel õiguse arvutada nende kaupade edasimüügi korral maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus kogu maksustamisperioodi jooksul edasi müüdud ja soetatud nimetatud kaupade müügi- ja ostuhindade vahe alusel, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra. Kui maksustamisperioodil deklareerimisele kuuluv maksustatav väärtus on negatiivne, ei kajastata seda käibedeklaratsioonil ning see kantakse maksukohustuslase käibemaksu igapäevases arvestuses järgmisesse maksustamisperioodi. Kui käesolevas lõikes sätestatud korra kohaselt arvutatud maksustatav väärtus on positiivne, vähendatakse seda eelmistest maksustamisperioodidest edasi kantud negatiivse maksustatava väärtuse võrra kuni nullini. [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(4)Maksukohustuslane, kes järgib käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda, ei märgi väljastatavale arvele või muule müügidokumendile kauba soetamisel tasutud ega käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
\n
(5)Kui maksukohustuslane on maksuhaldurit sellekohaselt teavitanud, võib ta järgida käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda ka järgmiste kaupade edasimüügil:
\n
1)tema enda imporditud originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese;
\n
2)originaalkunstiteos, mille on maksukohustuslasele müünud autor, autoriõiguse valdaja või maksukohustuslane, kes ei järgi seda teost edasi müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
\n
(6)Maksukohustuslane, kes rakendab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimalust, peab selles lõikes nimetatud kaupade edasimüügil järgima käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda vähemalt kahe kalendriaasta jooksul, arvates käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud võimaluse rakendamisest.
\n
(7)Maksukohustuslase imporditud originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme käibe puhul käsitatakse ostuhinnana käesoleva seaduse § 13 lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavat väärtust, millele on lisatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaks.
\n
(8)[Kehtetu - RT I 2008, 58, 324 - jõust. 01.01.2009]
\n
(9)Maksukohustuslasel ei ole tema teostatava käibe maksustamisel õigust arvata käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korra alusel maha käibemaksu, mille ta on tasunud:
\n
1)originaalkunstiteose, kollektsiooni- või antiikeseme importimisel;
\n
2)originaalkunstiteose soetamisel autorilt, autoriõiguse valdajalt või maksukohustuslaselt, kes ei järgi seda teost edasi müües käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda. [RT I, 03.12.2024, 2 - jõust. 01.01.2025]
\n
(10)Maksukohustuslane on kohustatud pidama käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda järgides eraldi arvestust võõrandatud kaupade soetamise ja võõrandamise kohta. Maksukohustuslasel peavad olema dokumendid, mis tõendavad kauba soetamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikult ning kauba vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele.
\n
§ 41^1. Kinnisasja, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete käibemaksuga maksustamise erikord
\n
[RT I, 08.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
\n
(1)Kui maksukohustuslane võõrandab teisele maksukohustuslasele käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kaupa, tasub kauba soetaja võõrandajale kauba käibemaksuta müügihinna. Kauba soetaja arvestab tehingu kohta väljastatud arvel märgitud käibemaksusumma enda poolt tasumisele kuuluva käibemaksusummana võõrandaja asemel. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(2)Käesolevas paragrahvis sätestatud erikorda rakendatakse järgmiste kaupade käibe korral:
\n
1)kinnisasi või selle osa, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama;
\n
2)metallijäätmed jäätmeseaduse § 104 tähenduses;
\n
3)investeeringukuld, mille maksustatavale väärtusele käibemaksu lisamisest on maksukohustuslane vastavalt käesoleva seaduse § 16 lõikele 3 kohustatud maksuhaldurit teavitama; [RT I, 06.06.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]
\n
4)väärismetall väärismetalltoodete seaduse tähenduses, välja arvatud investeeringukuld, ja väärismetalli sisaldav metallimaterjal, sealhulgas väärismetalli sisaldavad jäätmed, kui need võõrandatakse jäätmeluba mitteomavale maksukohustuslasele; [RT I, 06.06.2014, 2 - jõust. 01.07.2014]
\n
5)metalltooted KN koodidega 7208–7220 (välja arvatud tooted koodiga 721691, keevitustraat ja keevitusvardad), 7222, 7225, 7226, 7228 (välja arvatud keevitusvardad), 73011000, 730300–7306 (välja arvatud ventilatsiooni-, aspiratsiooni-, suitsu- ja vihmaveetorud), 73081000, 73082000, 73121061, 73121069, 731420 ja 73143900, mis on nimetatud komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 1754/2015, millega muudetakse tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühist tollitariifistikku käsitleva nõukogu määruse (EMÜ) nr 2658/87 I lisa (ELT L 285, 30.10.2015, lk 1–926). [RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kauba soetamisel kajastab maksustatava tehingu ja tasumisele kuuluva käibemaksusumma kauba soetaja oma käibedeklaratsioonil selle kauba eest arve kättesaamise maksustamisperioodil. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul arvab ostja sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha vastavalt käesolevas seaduses sätestatule samal maksustamisperioodil, kui ta arvestab käibemaksusumma enda tasutava käibemaksuna. [RT I, 10.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehing peab olema arvel eraldi välja toodud koos märkega „pöördmaksustamine”. Kui arve esitamise ajaks ei ole käive vastavalt käesoleva seaduse §-le 11 täielikult toimunud, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tehingu kohta väljastada eraldi arve koos märkega „pöördmaksustamine”. [RT I, 24.04.2018, 2 - jõust. 01.05.2018]
\n
§ 42Avalikul enampakkumisel müüdud kasutatud kauba, originaalkunstiteose, kollektsiooni- ja antiikeseme müügi käibemaksuga maksustamise erikord
\n
(1)Kui kasutatud kaup, originaalkunstiteos, kollektsiooni- või antiikese müüakse avalikul enampakkumisel, on enampakkumise korraldaja käibe maksustatav väärtus kauba müügihinna ja komitendile makstava hinna vahe, mida on vähendatud selles sisalduva käibemaksu võrra.
\n
(2)Kauba müügihind on summa, mille ostja on tasunud enampakkumise korraldajale tema väljastatud arve või muu müügidokumendi alusel. Kauba müügihind sisaldab kauba enampakkumise hinda ja muid summasid, mille kauba ostja on enampakkumise korraldajale kohustatud seoses kauba soetamisega tasuma.
\n
(3)Komitendile makstav hind on kauba enampakkumise hinna ja enampakkumise korraldaja poolt komitendilt lepingu alusel saadud või saadava komisjonitasu vahe.
\n
(4)Enampakkumise korraldaja ei märgi ostjale esitatavale arvele või muule müügidokumendile käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt arvestatud maksustatavalt väärtuselt arvutatud käibemaksusummat.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud maksustatava väärtuse arvestamise korda kohaldatakse juhul, kui enampakkumise korraldaja tegutseb käesoleva seaduse § 41 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud isikuga sõlmitud komisjonilepingu alusel, mille kohaselt kauba avalikul enampakkumisel makstakse müügilt komisjonitasu.
\n
(6)Enampakkumise korraldajana tegutsev maksukohustuslane, kellele on kaup toimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lepingu alusel, peab esitama komitendile aruande, milles on märgitud kauba enampakkumise hind ja tulemus, mis saadakse komitendi makstava komisjonitasu mahaarvamisel enampakkumise hinnast. Aruannet käsitatakse ühtlasi komitendi arvena enampakkumise korraldajale.
\n
§ 43Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu kauba võõrandamise käibemaksuga maksustamise erikord
\n
[RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
\n
(1)Teenuse, ühendusesisese kaugmüügi ja internetipõhise kauplemiskoha kaudu võõrandatava kauba (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorraga hõlmatud kaubad ja teenused) käibemaksuga maksustamisel võivad maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik) rakendada käesolevas paragrahvis sätestatud käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) tingimusel, et:
\n
1)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, osutab teenust, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
\n
2)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, osutab teenust, mille käibe tekkimise koht on teises liikmesriigis, isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
\n
3)ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, osutab teenust liikmesriigi isikule, kes ei ole registreeritud maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena;
\n
4)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, teostab ühendusesisest kaugmüüki;
\n
5)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostada ühendusesisest kaugmüüki;
\n
6)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, teostab ühendusesisest kaugmüüki;
\n
7)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostada ühendusesisest kaugmüüki;
\n
8)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostab ühendusesisest kaugmüüki Eestist;
\n
9)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostada ühendusesisest kaugmüüki Eestist;
\n
10)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, kaupa võõrandada maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, kui võõrandatava kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis, sealhulgas Eestis;
\n
11)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, ühenduses asuvat kaupa võõrandada maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, kui võõrandatava kauba toimetamine soetajale algab ja lõpeb samas liikmesriigis, sealhulgas Eestis;
\n
12)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslase, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, Eestis asuvat kaupa võõrandada Eestis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule.
\n
(2)Erikorda tuleb kohaldada kõigi erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste maksustamisel.
\n
(3)Maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht või püsiv tegevuskoht on Eestis, ei rakenda erikorda niisuguse teenuse osutamisel, mille käibe tekkimise koht on Eestis või teises liikmesriigis, kus asub tema püsiv tegevuskoht.
\n
(4)Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kelle püsiv tegevuskoht on Eestis ja teises liikmesriigis, on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis on selline otsus maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.
\n
(5)Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, teostab ühendusesisest kaugmüüki Eestist ja teisest liikmesriigist või võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu maksukohustuslasel, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust ja kellel puudub ühenduses püsiv tegevuskoht, Eestis asuvat kaupa võõrandada Eestis ja teises liikmesriigis maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule, ning on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis selline otsus on maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.
\n
(6)Maksukohustuslane, kes soovib erikorda rakendada, või käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes soovib end erikorra alusel Eestis registreerida, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.
\n
(7)Maksuhaldur annab ettevõtlusega tegelevale ühendusevälise riigi isikule konkreetse erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri ja teatab talle selle elektrooniliselt viie tööpäeva jooksul avalduse saamisest arvates.
\n
(8)Erikorda hakatakse rakendama alates selle kvartali esimesest päevast, mis järgneb kvartalile, kui maksukohustuslane esitas erikorra rakendamiseks maksuhaldurile avalduse või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik registreeriti.
\n
(9)Kui isik võõrandab erikorraga hõlmatud kaupa või osutab erikorraga hõlmatud teenust enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud päeva, rakendatakse erikorda esimesest erikorraga hõlmatud tehingu toimumise päevast alates tingimusel, et isik on esitanud avalduse erikorra rakendamiseks hiljemalt erikorraga hõlmatud kauba võõrandamise või teenuse osutamise kuule järgneva kuu kümnendal kuupäeval.
\n
(10)Erikorda rakendav isik esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kvartali kohta erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni. Erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioon esitatakse järgmise kvartali esimese kuu lõpuks. Erikorda rakendav isik tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma nimetatud käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
\n
(11)Kui erikorda rakendaval maksukohustuslasel on püsiv tegevuskoht teises liikmesriigis, kust ta osutab maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule teenust, mille käibe tekkimise koht on mujal liikmesriigis, kus maksukohustuslasel puudub püsiv tegevuskoht, siis selliste teenuste käive deklareeritakse erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonil.
\n
(12)Kui erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste eest on tasutud muus valuutas kui euro, siis erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonil vajalike andmete väljendamiseks eurodes kohaldatakse Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, mis kehtis käibedeklaratsiooni esitamise kvartalile eelnenud kvartali viimasel päeval, või kui selle päeva kurssi ei ole avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.
\n
(13)Erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsiooni andmete muudatused esitatakse jooksva kvartali asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast alates, märkides liikmesriigi, kus erikorraga hõlmatud kaup võõrandati või teenust osutati, ning perioodi ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.
\n
(14)Erikorda rakendav isik ei või erikorraga hõlmatud maksustatava tegevusega seoses oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata käibemaksu, mis on tasutud liikmesriigis, mille puhul konkreetset erikorda rakendatakse, kuid tal on õigus selle tagastamist taotleda asjaomase liikmesriigi maksuhaldurilt.
\n
(15)Erikorda rakendav isik on kohustatud säilitama kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist järgmist teavet:
\n
1)liikmesriik, kuhu kaup võõrandati või teenust osutati;
\n
2)võõrandatud kauba kirjeldus ja kogus või osutatud teenuse liik;
\n
3)kauba võõrandamise või teenuse osutamise kuupäev;
\n
4)maksustatav summa ja kasutatav vääring;
\n
5)maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;
\n
6)kohaldatav käibemaksumäär;
\n
7)tasumisele kuuluv käibemaksusumma ja kasutatav vääring;
\n
8)saadud maksete laekumise kuupäev ja summa;
\n
9)enne kauba võõrandamist või teenuse osutamist saadud ettemaksed;
\n
10)arve väljastamise korral arves sisalduv teave;
\n
11)teenuse puhul teave, mida kasutatakse kliendi asu- või elukoha kindlaksmääramiseks, ning kauba puhul teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha kindlaksmääramiseks;
\n
12)tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär.
\n
(16)Erikorda rakendav isik on kohustatud maksuhalduri nõudmisel tegema käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teabe viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks.
\n
(17)Erikorda rakendav isik teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorraga hõlmatud kaupade võõrandamise või teenuste osutamise lõpetamisest, oma tegevuse muutmisest selliselt, et ta ei täida enam erikorra rakendamiseks vajalikke tingimusi, ja käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud avalduses esitatud andmete muutumisest muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Erikorra rakendamise lõpetamisest, kui isik jätkuvalt võõrandab erikorraga hõlmatud kaupa või osutab erikorraga hõlmatud teenust, tuleb teatada maksuhaldurile vähemalt 15 päeva enne selle kvartali lõppu, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.
\n
(18)Maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise või kustutab registrist ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
\n
1)erikorda rakendav isik on teatanud, et ta enam ei võõranda kaupu või ei osuta teenuseid, mis on erikorraga hõlmatud;
\n
2)erikorda rakendav isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel maksustatavaid kaupu võõrandanud või teenuseid osutanud;
\n
3)erikorda rakendav isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
\n
4)erikorda rakendav isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.
\n
(19)Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule tema suhtes erikorra rakendamise lõpetamise või tema kustutamise otsuse elektrooniliselt. Otsus jõustub otsuse saatmise kvartalile järgneva kvartali esimesel päeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine on seotud isiku asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval. Kui erikorra rakendamise lõpetamine või erikorda rakendava isiku registrist kustutamine on seotud selle isiku poolt korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval.
\n
(20)Kui maksuhaldur lõpetab maksukohustuslase suhtes erikorra rakendamise või kustutab ettevõtlusega tegeleva ühendusevälise riigi isiku registrist, kuna isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust erikorda ja käesoleva seaduse §-s 43^1 sätestatud erikorda rakendada kahe aasta jooksul erikorra rakendamise lõpetamise otsuse jõustumise kvartalile järgnevast kvartalist arvates.
\n
(21)Käesoleva paragrahvi tähenduses on erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmine korduv, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
\n
1)maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult eelneva kvartali kohta meeldetuletused erikorraga hõlmatud kaupade ja teenuste käibedeklaratsioonide esitamise kohustusest, kuid neid deklaratsioone ei ole ühegi asjaomase kvartali kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud;
\n
2)maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule kolme vahetult eelneva kvartali kohta meeldetuletused käibemaksuvõlgnevusest, kuid isik ei ole võlgu olevat käibemaksusummat ühegi asjaomase kvartali kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates tasunud, välja arvatud juhul, kui maksmata summa on väiksem kui 100 eurot iga kvartali kohta;
\n
3)pärast maksuhalduri taotlust ning üks kuu pärast maksuhalduri saadetud meeldetuletust ei ole erikorda rakendav isik teinud elektrooniliselt kättesaadavaks käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teavet.
\n
(22)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kes on valinud erikorra kasutamise, ei saa endale määrata maksuesindajat. [RT I, 23.02.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
\n
§ 43^1. Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikord
\n
(1)Ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikorda (edaspidi käesolevas paragrahvis erikord) kohaldatakse ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi korral kaubasaadetisele, mille tegelik väärtus ei ületa 150 eurot. Erikorda ei kohaldata aktsiisikaupadele.
\n
(2)Erikorda võivad rakendada järgmised isikud (edaspidi käesolevas paragrahvis erikorda rakendav isik):
\n
1)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja kes teostab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
\n
2)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis ja kes teostab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
\n
3)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja kes võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
\n
4)maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht asub Eestis ja kes võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
\n
5)käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud maksukohustuslane ja ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub ühenduses asukoht või püsiv tegevuskoht, või teise liikmesriigi maksukohustuslane, kes teostab ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki või võimaldab internetipõhise kauplemiskoha kaudu ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki ja keda esindab vahendaja; [RT I, 09.12.2021, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
6)ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, kellel puudub ühenduses asukoht või püsiv tegevuskoht, kelle asukohariigiga on liit sõlminud käibemaksuga seotud halduskoostööd, pettusevastast võitlust ja nõuete sissenõudmist käsitleva vastastikuse abi lepingu, mis vastab oma ulatuselt nõukogu direktiivis 2010/24/EL vastastikuse abi kohta maksude, maksete ja teiste meetmetega seotud nõuete sissenõudmisel (ELT L 84, 31.03.2010, lk 1–12) ja nõukogu määruses (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (uuesti sõnastatud) (ELT L 268, 12.10.2010, lk 1–18) sätestatule, ja kes teostab oma asukohariigist kaupade kaugmüüki. [RT I, 21.11.2023, 1 - jõust. 01.12.2023]
\n
(3)Vahendaja käesoleva paragrahvi tähenduses on maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on Eestis ja kelle on erikorda rakendav isik määranud isikuks, kes tema eest ja nimel on kohustatud täitma erikorras sätestatud kohustusi. Vahendajana on õigus tegutseda isikul, kes on maksevõimeline ja laitmatu mainega ning kellel ei ole maksuvõlga.
\n
(4)Erikorda rakendav isik on kohustatud erikorda kohaldama kogu oma ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügile.
\n
(5)Kui maksukohustuslane, kelle ettevõtte asukoht on väljaspool ühendust, kuid kelle püsiv tegevuskoht on Eestis ja teises liikmesriigis, on valinud erikorra rakendamise Eestis, siis on selline otsus maksukohustuslase jaoks siduv erikorra rakendamise alustamise kalendriaastal ja kahel sellele järgneval kalendriaastal.
\n
(6)Erikorda rakendav isik võib määrata korraga ühe vahendaja.
\n
(7)Erikorra alusel maksustamisele kuuluva kauba kaugmüügi käibe tekkimise ajaks on päev, kui erikorda rakendav isik on saanud kauba eest tasumise või tasumiskohustuse kinnituse või makse autoriseerimise teate.
\n
(8)Maksukohustuslane, ühendusevälise riigi isik või vahendaja, kes soovib alustada erikorra rakendamist, esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu selleks avalduse.
\n
(9)Maksuhaldur annab erikorra rakendamiseks maksukohustuslasena registreerimise numbri maksukohustuslasele, ühendusevälise riigi isikule ja vahendajale iga isiku kohta, keda ta on määratud esindama. Vahendajale antakse maksukohustuslasena registreerimise number erikorda rakendava isiku eest ja nimel erikorras sätestatud kohustuste täitmiseks. Maksuhaldur teatab registreerimisnumbri isikule elektrooniliselt. Konkreetset registreerimisnumbrit kasutatakse üksnes konkreetse erikorra puhul.
\n
(10)Erikorda on õigus rakendada alates päevast, kui erikorda rakendavale isikule või vahendajale on antud käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud maksukohustuslasena registreerimise number.
\n
(11)Erikorda rakendav isik või vahendaja esitab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu iga kuu kohta ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni. Imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsioon esitatakse käibe tekkimise kuule järgneva kuu lõpuks. Erikorda rakendav isik või vahendaja on kohustatud tasumisele kuuluva käibemaksusumma tasuma imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks.
\n
(12)Imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni andmete muudatused esitatakse jooksva kuu asjaomasel käibedeklaratsioonil kolme aasta jooksul algse deklaratsiooni esitamise tähtpäevast alates, märkides liikmesriigi, perioodi, mille kohta esitatud käibedeklaratsiooni muudetakse, ja käibemaksusumma, mille puhul muudatus on vajalik.
\n
(13)Kui erikorraga hõlmatud kaupade eest on tasutud muus valuutas kui euro, siis ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsioonil vajalike andmete väljendamiseks eurodes kohaldatakse Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi, mis kehtis käibedeklaratsiooni esitamise kuule eelnenud kuu viimasel päeval, või kui selle päeva kurssi ei ole avaldatud, siis järgmise avaldamispäeva vahetuskurssi.
\n
(14)Erikorda rakendav isik ei või erikorraga hõlmatud maksustatava tegevusega seoses oma tasumisele kuuluvast käibemaksust sisendkäibemaksuna maha arvata käibemaksu, mis on tasutud liikmesriigis, mille suhtes konkreetset erikorda rakendatakse, kuid tal on õigus selle tagastamist taotleda asjaomase liikmesriigi maksuhaldurilt.
\n
(15)Erikorda rakendav isik ja vahendaja iga oma esindatava kohta on kohustatud säilitama kümme aastat alates tehingu toimumise aasta 31. detsembrist järgmist teavet:
\n
1)liikmesriik, kuhu kaup toimetatakse;
\n
2)kauba kirjeldus ja kogus;
\n
3)kauba käibe tekkimise kuupäev;
\n
4)maksustatav summa eurodes;
\n
5)maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine;
\n
6)kohaldatav käibemaksumäär;
\n
7)tasumisele kuuluv käibemaksusumma eurodes;
\n
8)saadud maksete laekumise kuupäev ja summa eurodes;
\n
9)arve väljastamise korral arves sisalduv teave;
\n
10)teave, mida kasutatakse kauba saajale toimetamise algus- ja lõppkoha kindlaksmääramiseks;
\n
11)tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär;
\n
12)tellimuse number või tehingu number;
\n
13)saadetise number, kui erikorda rakendav isik on kauba toimetamisega otseselt seotud.
\n
(16)Erikorda rakendav isik või vahendaja on kohustatud maksuhalduri nõudmisel tegema käesoleva paragrahvi lõikes 15 nimetatud teabe viivitamata elektrooniliselt kättesaadavaks.
\n
(17)Erikorda rakendav isik või vahendaja teatab maksuhalduri veebilehel elektroonilise portaali kaudu erikorra rakendamise lõpetamisest, oma tegevuse muutmisest selliselt, et ta enam ei täida erikorra rakendamiseks sätestatud tingimusi, ja käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud avalduses esitatud andmete muutumisest muudatuse kuule järgneva kuu kümnendaks kuupäevaks. Erikorra rakendamise lõpetamisest tuleb teatada maksuhaldurile vähemalt 15 päeva enne selle kuu lõppu, mis eelneb kuule, kui ta kavatseb lõpetada erikorra rakendamise.
\n
(18)Maksuhaldur kustutab registrist erikorda rakendava isiku, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
\n
1)erikorda rakendav isik on maksuhaldurit teavitanud, et ta ei teosta ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki;
\n
2)erikorda rakendav isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
\n
3)erikorda rakendav isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
\n
4)erikorda rakendav isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.
\n
(19)Maksuhaldur kustutab vahendaja ja selle vahendaja poolt esindatud isiku registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
\n
1)vahendaja ei ole kahe järjestikuse kvartali jooksul tegutsenud vahendajana;
\n
2)vahendaja ei täida vahendajana tegutsemise tingimusi;
\n
3)vahendaja on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata.
\n
(20)Maksuhaldur kustutab vahendaja poolt esindatava isiku registrist, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
\n
1)vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et tema esindatav isik ei teosta enam ühendusevälisest riigist imporditud kaupade kaugmüüki;
\n
2)isik ei ole kahe aasta jooksul erikorra alusel ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüüki teostanud;
\n
3)isik ei vasta enam erikorra rakendamise tingimustele;
\n
4)isik on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata;
\n
5)vahendaja on maksuhaldurit teavitanud, et ta ei esinda enam asjaomast isikut.
\n
(21)Maksuhaldur saadab erikorda rakendavale isikule ja vahendajale tema registrist kustutamise otsuse elektrooniliselt. Otsus jõustub selle väljastamise kuule järgneva kuu esimesel päeval. Kui erikorda rakendava isiku või vahendaja registrist kustutamine on seotud erikorda rakendava isiku või vahendaja asukoha või püsiva tegevuskoha muutumisega, jõustub otsus selle muutuse kuupäeval. Kui erikorda rakendava isiku või vahendaja registrist kustutamine on seotud erikorda rakendava isiku või vahendaja poolt korduvalt erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmisega, jõustub otsus selle elektroonilisele edastamisele järgneval päeval.
\n
(22)Kui maksuhaldur kustutab registrist erikorda rakendava isiku, kuna viimane on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust erikorda ja käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud erikorda rakendada kahe aasta jooksul registrist kustutamise otsuse jõustumise kuule järgnevast kuust arvates. Kui maksuhaldur kustutab registrist vahendaja, kuna viimane on korduvalt jätnud erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuded täitmata, ei ole isikul õigust vahendajana tegutseda kahe aasta jooksul alates selle kuu algusest, kui ta registrist kustutati.
\n
(23)Erikorra rakendamiseks käesoleva paragrahvi lõike 9 alusel antud number kehtib pärast isiku registrist kustutamise otsuse jõustumist kuni kaks kuud üksnes erikorraga hõlmatud tehingute korral, mis on tehtud enne otsuse jõustumist. Sätet ei kohaldata erikorda rakendava isiku suhtes, kes kustutati registrist erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete korduvalt täitmata jätmise tõttu, sealhulgas isiku suhtes, keda esindav vahendaja kustutati registrist eelnimetatud nõuete korduvalt täitmata jätmise tõttu.
\n
(24)Käesoleva paragrahvi tähenduses on erikorra rakendamiseks kehtestatud nõuete täitmata jätmine korduv, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
\n
1)maksuhaldur on elektrooniliselt väljastanud erikorda rakendavale isikule või vahendajale kolme vahetult eelneva kuu kohta meeldetuletused imporditud kauba kaugmüügi käibedeklaratsiooni esitamise kohustusest, kuid neid deklaratsioone ei ole ühegi asjaomase kuu kohta kümne päeva jooksul meeldetuletuse saatmisest arvates esitatud;