{"html": "

§ 69Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamine ja vedurijuhiabina töötamise keelamine

\n
(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peatab raudteeveeremi juhtimise õiguse või käesoleva lõike punktides 2–4 sätestatud juhtudel keelab isikul vedurijuhiabina töötada:
\n
1)vedurijuhiloa uuendamiseks ettenähtud vedurijuhieksami sooritamata jätmisel kuni vedurijuhieksami eduka sooritamiseni;
\n
2)isiku suhtes väärteokaristuse jõustumisel käesoleva seaduse §-des 156, 158 ja 159 sätestatud rikkumise eest – kuni 24 kuuks;
\n
3)kui isiku tervisetõend ei ole kehtiv;
\n
4)arstlikult komisjonilt saadud otsuse alusel, kui isiku terviseseisund ei vasta käesoleva seaduse §-s 37 ja selle alusel kehtestatud nõuetele.
\n
(2)Raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise ja vedurijuhiabina töötamise keelamise otsuses märgitakse:
\n
1)otsuse tegemise aeg ja koht;
\n
2)otsuse teinud isiku ees- ja perekonnanimi ja ametikoht ning asutuse nimetus ja aadress;
\n
3)vedurijuhi või vedurijuhiabi ees- ja perekonnanimi ning elukoht;
\n
4)vedurijuhiloa või vedurijuhiabi kutsetunnistuse andmed;
\n
5)raudteeveeremi juhtimise õiguse peatamise või vedurijuhiabina töötamise keelamise alus ja tähtaeg;
\n
6)otsuse edasikaebamise kord;
\n
7)otsuse koostaja allkiri.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsus edastatakse isikule kohe pärast selle allkirjastamist ja otsuse kättesaamist kinnitab isik oma allkirjaga. Kui otsus vormistatakse paberil, märgib isik allkirja juurde otsuse saamise kuupäeva.
\n
(4)Raudteeveeremi juhtimise õigus või vedurijuhiabina töötamise õigus peatub käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse teatavakstegemisest arvates.
\n
(5)Vedurijuht, kelle raudteeveeremi juhtimise õigus on peatatud, peab vedurijuhiloa viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile hoiule andma.
\n

§ 70Raudteeveeremi juhtimise õiguse ja vedurijuhiabina töötamise õiguse taastamine

\n
(1)Kui isikul on raudteeveeremi juhtimise õigus peatatud kauemaks kui kuueks kuuks, saab raudteeveeremi juhtimise õiguse taastada pärast peatamise aluse äralangemist juhul, kui isik sooritab edukalt vedurijuhieksami.
\n
(2)Kui isikul on keelatud vedurijuhiabina töötada kauemaks kui 12 kuuks, võib ta uuesti vedurijuhiabina töötada, kui langeb ära peatamise alus ning isik sooritab kutset andva organi juures uuesti edukalt vedurijuhiabina töötamiseks vajaliku kutseeksami.
\n

§ 71Vedurijuhi ja vedurijuhiabi nõuetele vastavuse kontroll

\n
(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib igal ajal kontrollida vedurijuhi ja vedurijuhiabi nõuetele vastavust.
\n
(2)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht, kellele on vedurijuhiloa välja andnud teise liikmesriigi pädev asutus, ei vasta vedurijuhile esitatavatele nõuetele, esitab ta loa väljaandnud asutusele põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või loa peatamiseks ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
\n
(3)Kui teise liikmesriigi pädev asutus esitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile tema väljaantud vedurijuhiloa kohta põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või loa peatamiseks, tuleb taotlus läbi vaadata nelja nädala jooksul selle saamisest arvates ning teavitada oma otsusest Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
\n
(4)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht ei täida talle väljaantud sertifikaadi tingimusi, esitab ta sertifikaadi väljaandjale põhjendatud taotluse täiendava kontrolli tegemiseks või sertifikaadi peatamiseks. Sertifikaadi väljaandja võtab vajalikud meetmed ning esitab selle kohta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile aruande nelja nädala jooksul taotluse saamisest arvates.
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib vedurijuhil keelata Eesti Vabariigi territooriumil rongi juhtimise kuni vedurijuhiloa kohta otsuse tegemiseni või sertifikaadi kohta aruande esitamiseni. Sellisest otsusest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
\n
(6)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et vedurijuht ohustab raudteeliiklust, palub ta raudteeinfrastruktuuriettevõtjal rongi peatada ning keelab vedurijuhil Eesti Vabariigi territooriumil rongi juhtimise nii kauaks, kuni leiab, et vedurijuht ei ohusta enam raudteeliiklust. Sellisest otsusest tuleb teavitada Euroopa Komisjoni ja teisi pädevaid asutusi.
\n
(7)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et teise liikmesriigi pädeva asutuse tehtud otsus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjas ei vasta nõuetele, pöördub ta selles asjas Euroopa Komisjoni poole, kes esitab oma arvamuse kolme kuu jooksul pöördumise saamisest arvates. Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 sätestatud keeldu võib pikendada, kuni küsimus on koostöös Euroopa Komisjoniga lahendatud.
\n

6. peatükk Raudteeinfrastruktuuriettevõtjana tegutsemine

\n

§ 72Raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastutus ja sõltumatus

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastutab käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud ülesannete täitmise eest.
\n
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab olema õiguslikult eraldi mis tahes raudteeveoettevõtjast ja käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtja puhul sellesse kuuluvast muust üksusest.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv muu juriidiline isik ei tohi avaldada valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuriettevõtjale § 2 punktis 21 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel.
\n
(4)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja nõukogu ja juhatuse liikmed ning ettevõtja töötajad peavad tegutsema teiste raudteevaldkonnas tegutsevate isikute ja käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejate suhtes mittediskrimineerival viisil ning vältima tegutsemist huvide konflikti olukorras.
\n
(5)Isikul ei ole lubatud samal ajal tegutseda:
\n
1)raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja juhatuse liikmena;
\n
2)raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevate otsuste tegemise eest vastutava isiku ja raudteeveoettevõtja juhatuse liikmena;
\n
3)raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja nõukogu liikmena;
\n
4)nii raudteeinfrastruktuuriettevõtja kui ka raudteeveoettevõtja üle kontrolli omava käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluva juriidilise isiku nõukogu liikmena ja nimetatud isiku kontrolli all oleva raudteeinfrastruktuuriettevõtja juhatuse liikmena.
\n
(6)Käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud raudteeinfrastruktuuriettevõtja juhatuse liikmed ja raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevate otsuste tegemise eest vastutavad isikud ei tohi saada üheltki muult vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvalt juriidiliselt isikult töötulemustel põhinevat töötasu ega preemiat, mis on seotud konkreetse raudteeveoettevõtja finantstulemustega, välja arvatud preemia, mis on seotud raudteesüsteemi üldise toimivusega.
\n
(7)Kui käesoleva seaduse § 74 lõikes 1 nimetatud vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvatel üksustel on ühised infosüsteemid, antakse juurdepääs raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannetega seotud tundlikule teabele üksnes raudteeinfrastruktuuriettevõtja volitatud töötajale.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tundlikku teavet ei edastata muudele vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvatele üksustele.
\n

§ 73Avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja rahastamine

\n
(1)Kliimaministeerium koostab avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunava tegevuskava, mille eesmärk on tulevase liikumisvajaduse rahuldamiseks vajaliku infrastruktuuri hooldamise, uuendamise ja arendamise jätkusuutlik rahastamine. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
\n
(2)Vabariigi Valitsus kinnitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevuskava, mis hõlmab vähemalt viieaastast perioodi.
\n
(3)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostab äriplaani, mis sisaldab investeerimis- ja rahastamiskava, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevuskava ja riigipoolset rahastamist. Äriplaan peab tagama raudteeinfrastruktuuri optimaalse ja tõhusa kasutamise, kättesaadavaks tegemise ja arendamise ning nägema ette nende eesmärkide saavutamiseks vajaliku rahalise tasakaalu ja rahalised vahendid. Äriplaan peab olema kooskõlas käesoleva seaduse §-s 80 nimetatud lepinguga, kui selline leping on sõlmitud.
\n
(4)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja annab enne äriplaani kinnitamist teadaolevatele ning selleks soovi avaldanud võimalikele läbilaskevõime taotlejatele juurdepääsu asjakohasele teabele ja võimaluse väljendada oma seisukohti äriplaani kohta infrastruktuurile juurdepääsu ja selle kasutamise tingimuste ning infrastruktuuri olemuse, kättesaadavaks tegemise ja arendamise küsimuses.
\n
(5)Riik peab tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuriettevõtja tulud, mille moodustavad raudteeinfrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus.
\n

§ 74Vertikaalselt integreeritud ettevõtja

\n
(1)Vertikaalselt integreeritud ettevõtja käesoleva seaduse tähenduses on raudteeinfrastruktuuriettevõtja:
\n
1)kelle üle omab kontrolli ettevõtja, kes omab ühtlasi kontrolli vähemalt ühe raudteeveoettevõtja üle, kes osutab raudteeveoteenuseid tema raudteevõrgustikus;
\n
2)kelle üle omab kontrolli vähemalt üks raudteeveoettevõtja, kes osutab raudteeveoteenuseid tema raudteevõrgustikus;
\n
3)kes omab kontrolli vähemalt ühe raudteeveoettevõtja üle, kes osutab raudteeveoteenuseid tema raudteevõrgustikus.
\n
(2)Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja raudteeveoettevõtja on teineteisest täiesti sõltumatud, kuid mõlema üle teostab otsest kontrolli riik ilma vahetasandi üksuseta, siis ei peeta neid vertikaalselt integreeritud ettevõtjaks käesoleva seaduse tähenduses.
\n

§ 75Raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmine

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel peab raudteeinfrastruktuuriettevõtja olema sõltumatu nii organisatsiooniliselt kui ka otsuste tegemisel, mille tagamiseks ei ole lubatud:
\n
1)raudteeveoettevõtjal ega ühelgi muul juriidilisel isikul avaldada raudteeinfrastruktuuriettevõtjale valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete täitmisel;
\n
2)raudteeveoettevõtjal ega ühelgi muul vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluval juriidilisel isikul omada valitsevat mõju raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid käsitlevaid otsuseid tegevate isikute ametisse nimetamise ja ametist vabastamise üle;
\n
3)huvide konflikti tekkimine seoses raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesannete eest vastutavate isikute tööle asumisega teise tööandja juures.
\n
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab osalema Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artiklis 7f nimetatud Euroopa raudteeinfrastruktuuriettevõtjate võrgustikus.
\n

§ 76Raudteeinfrastruktuuriettevõtja erapooletus liiklusjuhtimises ja hooldustööde kavandamises

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja täidab liiklusjuhtimise ja hooldustööde kavandamisega seotud ülesandeid läbipaistvalt ja mittediskrimineerival viisil ning tagab, et nende ülesannete kohta otsuste vastuvõtmise eest vastutavad isikud ei ole huvide konfliktist mõjutatud.
\n
(2)Raudteeveoettevõtjal peab olema teda puudutavate raudteeliikluse häirete korral täielik ja õigeaegne juurdepääs asjakohasele teabele. Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja võimaldab raudteeveoettevõtjale juurdepääsu liiklusjuhtimisele, teeb ta seda raudteeveoettevõtja jaoks läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil.
\n
(3)Raudteeinfrastruktuuri ulatuslike hooldus- ja uuendustööde pikaajalise kavandamise korral konsulteerib raudteeinfrastruktuuriettevõtja läbilaskevõime taotlejatega, võtab väljendatud seisukohti võimaluse korral arvesse ning koostab sellele vastavalt hooldustööde ajakava.
\n

§ 77Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesannete jagamine

\n
(1)Tingimusel, et puudub huvide konflikt ja tagatud on tundliku äriteabe konfidentsiaalsus, võib raudteeinfrastruktuuriettevõtja:
\n
1)tellida nende käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud ülesannete täitmise, mis ei ole § 2 punktis 21 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanded, teiselt isikult, kes ei ole raudteeveoettevõtja, raudteeveoettevõtja üle kontrolli omav isik ega isik, kelle üle omab kontrolli raudteeveoettevõtja;
\n
2)anda käesoleva seaduse § 2 punktis 21 nimetatud raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid vertikaalselt integreeritud ettevõtja sees edasi muule üksusele, kui selline üksus täidab ainult raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesandeid ning vastab §-des 72, 75, 76 ja 78 sätestatud nõuetele;
\n
3)tellida raudteeinfrastruktuuri arendamise, hooldamise ja uuendamisega seotud tööd ning nendega seotud ülesannete täitmise raudteeveoettevõtjalt või ettevõtjalt, kes kontrollib raudteeveoettevõtjat või kes on raudteeveoettevõtja kontrolli all.
\n
(2)Sõltumata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesannete üleandmisest säilitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja järelevalveõiguse käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud ülesannete täitmise üle ja kannab nende täitmise eest lõppvastutust.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 2 punktis 14 nimetatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesandeid võivad täita eri raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ning avaliku ja erasektori partnerluses osalejad, kui nad täidavad käesoleva seaduse § 72 lõigetes 3–7 ning §-des 75, 76 ja 78 sätestatud nõudeid ning vastutavad täielikult asjaomaste ülesannete täitmise eest.
\n
(4)Avaliku ja erasektori partnerlus on olukord, kus avaliku sektori asutuse ja vähemalt ühe ettevõtja vahel, kes ei ole peamine raudteeinfrastruktuuriettevõtja, on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt ettevõtja osaliselt või täielikult ehitab või rahastab raudteeinfrastruktuuri ehitamist või saab õiguse täita käesoleva seaduse § 2 punktis 14 loetletud ülesandeid eelnevalt kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul.
\n
(5)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib Konkurentsiameti järelevalve all oma ülesannete jagamiseks sõlmida koostöölepinguid ühe või mitme raudteeveoettevõtjaga, tehes seda läbipaistval ja mittediskrimineerival viisil ning pidades silmas klientidele kasu toomist väiksemate kulude või parema toimivuse kaudu lepinguga hõlmatud raudteevõrgustiku osal.
\n
(6)Konkurentsiamet jälgib käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud lepingute sõlmimist ja täitmist ning annab põhjendatud juhul soovituse nende muutmiseks või lõpetamiseks.
\n

§ 78Raudteeinfrastruktuuriettevõtja tehingute finantsläbipaistvus

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib kasutada raudteeinfrastruktuuri majandamisest saadavat tulu ja riiklikke vahendeid üksnes oma tegevuse rahastamiseks ning oma võlakohustuste täitmiseks ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustel dividendide maksmiseks.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tulust tekkinud kasumit võib kasutada dividendide maksmiseks ettevõtja nendele omanikele, kes ei ole ettevõtjad, kes moodustavad vertikaalselt integreeritud ettevõtja osa ja kes kontrollivad nii raudteeinfrastruktuuriettevõtjat kui ka raudteeveoettevõtjat.
\n
(3)Raudteeinfrastruktuuriettevõtjal ei ole lubatud raudteeveoettevõtjale laenu anda ega temalt laenu võtta.
\n
(4)Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate juriidiliste isikute vahelisi laene võib anda ja teenindada üksnes turul valitseva intressimääraga ning tingimustel, mis vastavad juriidilise isiku individuaalsele riskiprofiilile.
\n
(5)Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute poolt raudteeinfrastruktuuriettevõtjale pakutavad teenused põhinevad lepingul ja nende eest tasutakse kas turuhinda või hinda, mis kajastab tootmiskulusid ning mõistlikku kasumit.
\n
(6)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võlakohustused tuleb selgelt lahus hoida vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute võlakohustustest ja neid tuleb teenindada üksteisest lahus. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võlakohustuse võib tasuda vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv ja nii raudteeinfrastruktuuriettevõtjat kui ka raudteeveoettevõtjat kontrolliv ettevõtja või vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv muu üksus.
\n
(7)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikute raamatupidamisarvestust peetakse viisil, mis tagab käesolevas paragrahvis sätestatud nõuete järgimise ja võimaldab eraldiseisvat raamatupidamisarvestust ning läbipaistvaid rahavooge ettevõtjas.
\n
(8)Vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluv raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab pidama üksikasjalikku arvestust mis tahes äri- ja finantssuhete kohta sellesse vertikaalselt integreeritud ettevõtjasse kuuluvate muude juriidiliste isikutega.
\n

§ 79Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostoimesuunised

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostab ja avaldab huvitatud isikutega konsulteerides koostoimesuunised.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud huvitatud isikud on raudteeveoettevõtjad ja käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejad. Vajaduse korral kutsutakse konsultatsioonis osalema raudteeveo kasutajate ning riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajad.
\n
(3)Konkurentsiamet võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud konsultatsioonis osaleda vaatlejana.
\n
(4)Koostoimesuunised hõlmavad:
\n
1)käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejate vajadusi seoses raudteeinfrastruktuuri hooldamise ja läbilaskevõime arendamisega;
\n
2)käesoleva seaduse § 80 lõike 4 punktis 3 nimetatud kasutajakesksete tulemuslikkuseesmärkide sisu ning sama lõike punktis 5 nimetatud stiimulite sisu ja nende rakendamist;
\n
3)käesoleva seaduse §-s 84 nimetatud raudteevõrgustiku teadaande sisu ja rakendamist;
\n
4)ühendvedude ja koostalitlusega seotud küsimusi;
\n
5)muid küsimusi, mis on seotud raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu, raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimuste ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja teenuste kvaliteediga.
\n
(5)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja arutab käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud küsimusi huvitatud isikutega vähemalt üks kord aastas ja avaldab oma veebilehel ülevaate käesoleva paragrahvi kohastest tegevustest.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi alusel peetav konsultatsioon ei piira käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejate õigust esitada Konkurentsiametile kaebusi ega Konkurentsiameti käesoleva seaduse §-des 108 ja 109 sätestatud õigusi.
\n

§ 80Pädeva asutuse ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja vaheline leping

\n
(1)Kliimaministeerium raudteevaldkonna eest vastutava pädeva riigiasutusena ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja sõlmivad vajaduse korral vähemalt viieaastase kehtivusajaga lepingu, mille eesmärk on vähendada raudteeinfrastruktuuri käigushoidmise kulusid ning juurdepääsutasusid, pidades seejuures silmas ohutust ja teenuse kvaliteedi parandamist. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping tuleb sõlmida, kui raudteeinfrastruktuuriettevõtjale eraldatakse riigieelarvest vahendeid käesoleva seaduse § 73 lõikes 5 nimetatud tasakaalu tagamiseks.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu sõlmimisel tagavad raudteevaldkonna eest vastutav pädev riigiasutus ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja läbilaskevõime taotlejatele ja võimalikele taotlejatele, kui nad selleks soovi avaldavad, võimaluse esitada lepingu sisu kohta seisukohti enne selle allkirjastamist. Leping avaldatakse raudteevaldkonna eest vastutava pädeva riigiasutuse ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja veebilehel ühe kuu jooksul selle sõlmimisest arvates.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingus sisalduvad vähemalt:
\n
1)lepingu reguleerimisala seoses raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatistega, mis hõlmab raudteeinfrastruktuuri majandamise kõiki aspekte, kasutuses oleva infrastruktuuri hooldust ja uuendamist ning vajaduse korral ka uue infrastruktuuri ehitamist;
\n
2)infrastruktuuriteenuste, hoolduse ja uuendamise ning tegemata hooldustööde ja uuendamise eest tehtavate maksete või nende jaoks eraldatavate vahendite struktuur, mis vajaduse korral hõlmab ka uue infrastruktuuri jaoks eraldatavate vahendite struktuuri;
\n
3)kasutajakesksed tulemuslikkuseesmärgid, milleks on rongiliikluse tulemuslikkus, rongiliini kiirus ja töökindlus, tarbijate rahulolu, raudteevõrgustiku läbilaskevõime, varahaldus, tegevuse maht, ohutustase ja keskkonnakaitse;
\n
4)võimalike tegemata hooldustööde maksumus ning varad, mille kasutamine lõpetatakse järk-järgult ja millega seetõttu kaasnevad erinevad finantsvood;
\n
5)stiimulid infrastruktuuri käigushoidmise kulude ja juurdepääsutasude vähendamiseks;
\n
6)raudteeinfrastruktuuriettevõtja minimaalse lepingulise aruandekohustuse sisu ja sagedus, sealhulgas igal aastal avaldatav teave;
\n
7)lepingu kokkuleppeline kestus, mis on ajaliselt ühtlustatud ja kooskõlas raudteeinfrastruktuuriettevõtja äriplaani, kontsessiooni või tegevusloa kestusega ning käesoleva seaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud kasutustasude määramise metoodikaga;
\n
8)eeskirjad oluliste tegevushäirete ja avariiolukordade kõrvaldamiseks, mis hõlmavad ka raudtee-ettevõtja ohutusjuhtimise süsteemi kohast tegutsemisplaani raudteeohutust mõjutava juhtumi lahendamiseks, tingimusi lepingu ennetähtaegseks lõpetamiseks tulenevalt häirest ja avariiolukorrast ning asjaomase raudteeinfrastruktuuri kasutajate teavitamist;
\n
9)parandusmeetmed, mida võetakse riiklike vahendite kättesaadavust mõjutavate eriolukordade puhul ja juhul, kui üks osaline rikub lepingulisi kohustusi;
\n
10)uute läbirääkimiste ja lepingu lõpetamise tingimused ja menetlus.
\n

7. peatükk Juurdepääs avalikule raudteele ja läbilaskevõime jaotamine

\n

§ 81Juurdepääs avalikule raudteele

\n
(1)Raudteeveoettevõtjal on õigus kasutada avalikku raudteed, ilma et teda diskrimineeritaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasu, kasutusaja ja muude kasutustingimuste küsimuses.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õigus hõlmab juurdepääsu ka mere- ja siseveesadamaid ja teenindusrajatisi ühendavale raudteeinfrastruktuurile ning rohkem kui üht lõpptarbijat teenindavale või teenindada võivale raudteeinfrastruktuurile.
\n
(3)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kannab liiklusgraafikusse esimese eelistusena rongiliinid, mis on vajalikud avalikuks reisijateveoks rahvusvahelises otseühenduses. Esimest eelistust kohaldatakse raudteeveoettevõtjate puhul, kes tegelevad avaliku reisijateveoga rahvusvahelises otseühenduses rahvusvahelise kokkuleppe alusel ja kes vastavad selles sätestatud tingimustele.
\n
(4)Teise eelistusena kantakse liiklusgraafikusse rongiliinid riigisiseseks avalikuks reisijateveoks. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtjat riigisisese avaliku reisijateveo kasutamise vajadusest käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 sätestatud tähtajaks. Riigisiseseks avalikuks reisijateveoks sõlmitakse raudteeveoettevõtjaga avaliku teenindamise leping ühistranspordiseaduses sätestatud korras. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
\n
(5)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja teeb rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide korraldamiseks koostööd teiste raudteeinfrastruktuuriettevõtjate või käesolevas seaduses sätestatud juhul Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga. Rahvusvaheliste rongiliinide korraldamiseks teeb raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostööd teiste riikide läbilaskevõime jaotamise organitega.
\n

§ 82Piiriülene leping

\n
(1)Piiriülene leping on kahe või enama liikmesriigi või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel piiriülese raudteeveo hõlbustamiseks sõlmitud leping.
\n
(2)Piiriüleses lepingus sisalduvad sätted ei tohi olla raudtee-ettevõtjaid diskrimineerivad ega piirata ettevõtja vabadust osutada piiriüleseid teenuseid.
\n
(3)Enne liikmesriikidevahelise piiriülese lepingu sõlmimist ja lepingu muutmist teavitatakse sellest Euroopa Komisjoni.
\n
(4)Kolmandate riikidega piiriülese lepingu sõlmimise või muutmise eesmärgil läbirääkimiste alustamise kavatsusest teavitatakse Euroopa Komisjoni. Läbirääkimiste käigust informeeritakse korrapäraselt Euroopa Komisjoni ning vajaduse korral kutsutakse nende esindaja vaatlejana läbirääkimistel osalema.
\n

§ 83Raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tingimuste avalikustamine

\n
(1)Igaks liiklusgraafikuperioodiks on raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustatud pärast raudteeveoettevõtjate, asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite ja teiste huvitatud isikutega konsulteerimist koostama vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles käesoleva seaduse § 84 kohase raudteevõrgustiku teadaande.
\n
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja avaldab raudteevõrgustiku teadaande oma veebilehel hiljemalt neli kuud enne käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 sätestatud tähtaega ning on kohustatud hoidma raudteevõrgustiku teadaande ajakohasena ja tegema sellesse vajaduse korral parandusi.
\n
(3)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja teavitab raudteevõrgustiku teadaandesse tehtavatest raudteeinfrastruktuuri kasutustasu määramise ja käesoleva seaduse § 107 lõikes 1 sätestatud juhul läbilaskevõimega seotud muudatustest Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit viivitamata.
\n
(4)Jaotamisele pandava läbilaskevõime maht on siht- ja saatejaamade vahelisel raudteelõigul läbilastavate rongide suurim võimalik koguarv, mille arvutamisel on arvesse võetud raudteeliikluse tehnoloogilised kitsendused, milleks on raudteel kehtestatud kiirused, rongi kiirendusele ja pidurdusele kuluv aeg, tehnoloogilised aknad, raudteeliiklushälbed ja muu selline ning millest lahutatakse kehtivate raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingutega hõlmatud läbilaskevõimeosad.
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Konkurentsiametil on õigus raudteevõrgustiku teadaandes esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente.
\n
(6)Puudulike või valeandmete esinemise korral raudteevõrgustiku teadaandes või kui raudteevõrgustiku teadaanne ei ole kooskõlas käesolevas seaduses sätestatud nõuetega, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil või Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.
\n
(7)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused raudteevõrgustiku teadaandesse sisse viima viie päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates ning sama tähtaja jooksul edastama tehtud muudatused või täiendused lõikes 1 nimetatud isikutele.
\n

§ 84Raudteevõrgustiku teadaanne

\n
(1)Raudteevõrgustiku teadaanne koosneb kuuest jaost, mille sisu on nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2–7, ning läbilaskevõime taotluse vormist. Raudteevõrgustiku teadaandele lisatakse käesoleva seaduse § 89 lõike 1 kohaselt sõlmitava raudteeinfrastruktuuriettevõtja ning läbilaskevõime taotleja vahelise raamkokkuleppe näidis.
\n
(2)Üks jagudest peab kirjeldama raudteeveoettevõtjatele pakutava infrastruktuuri tehnilisi näitajaid ning sellele juurdepääsu tingimusi. Selles jaos esitatav teave viiakse igal aastal kooskõlla Euroopa raudteeinfrastruktuuri registri andmetega või viidatakse sellele registrile. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(3)Üks jagudest peab sisaldama nõuetekohaseid üksikasju kasutustasude määramise põhimõtete kohta, teavet kasutustasude suuruse kohta ning muud asjakohast teavet seoses juurdepääsuga käesoleva seaduse §-s 94 nimetatud teenustele ja teenindusrajatises osutatavatele teenustele, mida pakub raudteeinfrastruktuuriettevõtja. Lisaks esitatakse selles jaos üksikasjalik teave otseste kulude, lisatasude, kasutustasude vähendamise, tulemuslikkuskava, reserveerimistasude kohaldamise meetodite ja eeskirjade ning vajaduse korral määrade kohta nii kulude kui ka tasude puhul. Jagu sisaldab teavet teadaolevate kasutustasude muudatuste kohta, mis on juba otsustatud või mida kavandatakse järgmisel viiel aastal.
\n
(4)Üks jagudest peab sisaldama läbilaskevõime jaotamise põhimõtteid ja kriteeriume, milles sätestatakse raudteeveoettevõtjatele pakutava infrastruktuuri läbilaskevõime ning selle kasutuspiirangute põhinäitajad ja eeldatav hoolduseks vajalik läbilaskevõime. Lisaks sätestatakse läbilaskevõime jaotamisega seotud menetlus ja tähtajad. Jagu sisaldab vähemalt järgmist läbilaskevõime jaotamise menetluses kasutatavat teavet:
\n
1)läbilaskevõime taotlemise protseduur;
\n
2)läbilaskevõime taotlejate kohta kehtivad nõuded;
\n
3)läbilaskevõime taotlemise ja jaotamise ajakava, ajakava kohta teabe taotlemise menetlus ning kavandatud ja erakorraliste hooldustööde ajakava koostamise menetlus;
\n
4)koordineerimismenetlust reguleerivad põhimõtted ja selle menetluse raames kättesaadavaks tehtav vaidluste lahendamise süsteem;
\n
5)läbilaskevõime ammendumise korral kasutatav menetlus ja läbilaskevõimeosa eraldamise prioriteetsuskriteeriumid, mis arvestavad teenuse olulisust ühiskonna jaoks võrreldes teise teenusega, mis kõrvale jäetakse;
\n
6)üksikasjalikud andmed infrastruktuuri kasutuspiirangute kohta;
\n
7)tingimused, mille alusel võetakse jaotamismenetluses eelistuste määramiseks arvesse varasemat läbilaskevõime kasutamise määra;
\n
8)andmed meetmete kohta, mida võetakse kaubaveoteenuste, rahvusvaheliste vedude ning ühekordse läbilaskevõime taotluse nõuetekohaseks käsitlemiseks.
\n
(5)Üks jagudest peab sisaldama käesoleva seaduse §-s 14 nimetatud tegevusloa taotlemise ja §-s 27 nimetatud ühtse ohutustunnistuse taotlemise protseduuri kirjeldust või viidet veebilehele, millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles.
\n
(6)Üks jagudest peab kirjeldama raudteeinfrastruktuurile ja teenustele juurdepääsuga ning käesoleva seaduse § 97 lõike 3 kohase tulemuslikkuskavaga seotud vaidluste lahendamise menetluse ja kaebuste esitamise korda.
\n
(7)Üks jagudest peab kirjeldama teenindusrajatistele juurdepääsu ja sellekohase kasutustasu määramist. Käitajad, kelle teenindusrajatisi raudteeinfrastruktuuriettevõtjad ei kontrolli, esitavad teabe rajatisele juurdepääsu ja teenuste osutamise eest makstavate kasutustasude kohta ning raudteevõrgustiku teadaandesse lisamiseks teabe juurdepääsu tehniliste tingimuste kohta või viite veebilehele, millel selline teave on tasuta elektrooniliselt kättesaadav vähemalt kahes Euroopa Liidu ametlikus keeles.
\n
(8)Raudteevõrgustiku teadaanne sisaldab ka teavet rahvusvaheliste rongiliinide jaotusmenetluse kohta.
\n
(9)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja avaldab raudteevõrgustiku teadaandes loetelu turusegmentidest, milles tegutsevatele isikutele kehtestatakse käesoleva seaduse § 99 lõike 1 kohane lisatasu, ja vaatab selle vähemalt iga viie aasta järel üle.
\n

§ 85Läbilaskevõime jaotamise ajakava

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja määrab ja avalikustab raudteevõrgustiku teadaandes igaks liiklusgraafikuperioodiks läbilaskevõime jaotamise taotluste esitamise tähtpäeva, mis ei ole varasem kui 12 kuud enne vastava liiklusgraafikuperioodi algust.
\n
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja tagab, et hiljemalt 11 kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust on koostöös teiste raudteeinfrastruktuuriettevõtjatega kehtestatud esialgsed rahvusvahelised rongiliinid ning edasise menetluse käigus järgitakse neid võimalikult suurel määral.
\n
(3)Liiklusgraafikuperioodi läbilaskevõime jaotamise kohta tehakse otsus kahe kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevast arvates.
\n
(4)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostab liiklusgraafiku kavandi ja avalikustab selle oma veebilehel nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtpäevast arvates.
\n
(5)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab pärast liiklusgraafiku kavandi avalikustamist huvitatud isikutega konsultatsioone kavandi üle ning annab neile oma seisukohtade esitamiseks aega vähemalt ühe kuu.
\n

§ 86Läbilaskevõime taotlejad

\n
(1)Läbilaskevõimet võib taotleda:
\n
1)raudteeveoettevõtja, kellel on raudtee reisijateveo või kaubaveo tegevusluba ja ühtne ohutustunnistus;
\n
2)rahvusvaheline raudteeveoettevõtjate ühendus;
\n
3)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1370/2007, mis käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L 315, 03.12.2007, lk 1–13), vastav pädev asutus;
\n
4)vedaja, kaubasaatja ja kombineeritud veoteenuseid osutav ettevõtja, kelle puhul läbilaskevõime omandamise huvi on seotud avalike teenuste osutamise või ärihuviga.
\n
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib olla läbilaskevõime taotlejaks käesoleva seaduse § 90 lõikes 3 sätestatud juhul.
\n

§ 87Läbilaskevõime taotlemine teises liikmesriigis

\n

() Kui käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotleja kavatseb taotleda läbilaskevõimet reisijateveo pakkumiseks liikmesriigis, kus juurdepääs raudteeinfrastruktuurile on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL artikliga 11 piiratud, teavitab ta sellest asjaomaseid raudteeinfrastruktuuriettevõtjaid ning sama direktiivi tähenduses reguleerivaid asutusi vähemalt 18 kuud enne selle liiklusgraafikuperioodi algust, mille kohta läbilaskevõimet taotletakse.

\n

§ 88Liiklusgraafikuperiood ja liiklusgraafik

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotatakse lähtuvalt liiklusgraafikuperioodist, mis algab detsembri teisel pühapäeval. Raudteeinfrastruktuuriettevõtjad võivad kokku leppida muid liiklusgraafikuperioodi algus- ja lõpukuupäevi, teavitades sellest Euroopa Komisjoni, kui see mõjutab rahvusvahelist rongiliiklust.
\n
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja kinnitab liiklusgraafiku hiljemalt kaks kuud enne liiklusgraafikuperioodi algust.
\n
(3)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja tohib kehtestatud liiklusgraafikut muuta ainult selle isiku nõusolekul, kellele on eraldatud asjaomane läbilaskevõimeosa.
\n
(4)Põhjendatud ja vältimatul juhul võib raudteeinfrastruktuuriettevõtja muuta kehtestatud liiklusgraafikut ühepoolselt osas, mis puudutab jaotamata läbilaskevõime jaotamist või eraldatud läbilaskevõimeosast loobumist.
\n
(5)Konkurentsiametil on õigus liiklusgraafiku kavandis ja kinnitatud liiklusgraafikus esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente. Kui liiklusgraafiku kavandis või kinnitatud liiklusgraafikus esineb puudulikke või valeandmeid või kui need ei ole kooskõlas käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud nõuetega, on Konkurentsiametil õigus teha raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks.
\n
(6)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud ettekirjutuse alusel tehtavad muudatused või täiendused liiklusgraafiku kavandisse või kinnitatud liiklusgraafikusse tegema viie päeva jooksul ettekirjutuse saamisest arvates ning sama tähtaja jooksul oma kulul edastama teabe tehtud muudatuste või täienduste kohta läbilaskevõimet taotlenud isikutele.
\n

§ 89Raamkokkulepe läbilaskevõimeosa kasutamiseks

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmida selle taotlejaga viieks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks raamkokkuleppe, milles määratakse kindlaks poolte kohustused ja õigused seoses läbilaskevõimega ning tasudega pikemaks ajaks kui üks liiklusgraafikuperiood, kusjuures läbilaskevõimeosa täpsustatakse igaks liiklusgraafikuperioodiks eraldi vastavalt raamkokkuleppele.
\n
(2)Raamkokkulepet võib pikendada selle algse kestusega võrdse pikkusega ajavahemike kaupa.
\n
(3)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja teeb iga raamkokkuleppe sisu kättesaadavaks kõikidele huvitatud isikutele, hoides läbilaskevõime taotleja ärisaladust.
\n
(4)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib põhjendatud juhtudel nõustuda raamkokkuleppe sõlmimisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast lühemate või pikemate ajavahemikega.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajast pikemaks ajaks, kuid mitte kauemaks kui kümneks järjestikuseks liiklusgraafikuperioodiks, võib raudteeinfrastruktuuriettevõtja sõlmida lepingu üksnes juhul, kui läbilaskevõime taotleja:
\n
1)esitab kogu raamkokkuleppe perioodiks sõlmitud avaliku teenindamise lepingu või veetava kauba omanikuga sõlmitud lepingu;
\n
2)on teinud raudteeveoks pikaajalisi investeeringuid ja tõendab nende tegemist;
\n
3)võtab endale kirjaliku kohustuse teha raudteeveoks pikaajalisi investeeringuid ja esitab investeeringute tegemise kirjaliku ajakava.
\n
(6)Käesolevas paragrahvis nimetatud raamkokkuleppeid peab olema võimalik vajaduse korral muuta ja need ei või välistada läbilaskevõime kasutamist teiste läbilaskevõime taotlejate poolt.
\n
(7)Käesolevas paragrahvis nimetatud raamkokkulepped tuleb enne sõlmimist esitada heakskiitmiseks Konkurentsiametile, kes võib keelduda raamkokkuleppe heakskiitmisest, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud nõuetele või raamkokkuleppe sõlmimine lõikes 1 sätestatud tähtajast pikemaks ajaks ei ole vastavalt lõikele 5 põhjendatud või põhjenduseks toodud investeeringud ei ole tõendatud või piisavad.
\n
(8)Konkurentsiametil on õigus raamkokkuleppe heakskiitmise üle otsustamiseks nõuda raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt täiendavaid andmeid, selgitusi ja dokumente.
\n

§ 90Läbilaskevõime jaotamise põhimõtted

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja rahuldab raudteeveoettevõtjate taotlused läbilaskevõimeosa saamiseks võimalikult suures ulatuses ning võtab võimaluste piires arvesse kõiki taotlejatele kehtestatavaid piiranguid ja nende mõju taotleja äritegevusele.
\n
(2)Rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbivate rongiliinide eraldamine kooskõlastatakse eelnevalt asjassepuutuvate läbilaskevõime jaotamise organite vahel raudteeveoettevõtjale võimalikult soodsatel tingimustel.
\n
(3)Taotlejal on õigus pöörduda rohkem kui ühte raudteevõrgustikku läbiva rongiliini taotlemiseks ainult ühe raudteeinfrastruktuuriettevõtja poole, kes on sel juhul kohustatud tegutsema taotleja nimel, taotledes vajaliku läbilaskevõime teistelt läbilaskevõime jaotamise organitelt.
\n
(4)Läbilaskevõimeosa ei ole vaja eraldi taotleda:
\n
1)päästerongi või abiveduri liiklemiseks;
\n
2)veduri või mootorrongi liiklemiseks õnnetusjuhtumi korral või tehnilise rikkega rongikoosseisu vedava veduri või mootorrongi väljavahetamiseks, et oleks võimalik jätkata kauba- või reisijatevedu;
\n
3)raudteeinfrastruktuuri majandamise eesmärgil töörongi liiklemisel tööobjektile ja tagasi.
\n

§ 91Läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetlus

\n
(1)Kui taotluste läbivaatamisel ilmneb, et läbilaskevõime taotlusi raudteeinfrastruktuuri mingile osale on esitatud rohkem, kui on selle raudteeinfrastruktuuri osa maksimaalne arvestuslik läbilaskevõime, või üht ja sama läbilaskevõimeosa või osaliselt kattuvaid läbilaskevõimeosi soovib korraga mitu taotlejat, on raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustatud korraldama koordineerimismenetluse.
\n
(2)Läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetlus on raudteeinfrastruktuuriettevõtja tegevus kõigi taotluste sobitamisel liiklusgraafikusse taotlejatega läbirääkimiste ja neile ettepanekute tegemise teel kõigile taotlejatele võimalikult soodsal viisil. Koordineerimismenetluse käigus konsulteerib raudteeinfrastruktuuriettevõtja taotlejatega ning esitab neile mõistlike piirangutega läbilaskevõime jaotamise ettepaneku. Ettepaneku esitamisel hindab raudteeinfrastruktuuriettevõtja selle võimalikku mõju taotleja äritegevusele.
\n
(3)Koordineerimismenetlus viiakse läbi järgmise teabe alusel, mis tehakse asjast huvitatud läbilaskevõime taotlejatele teatavaks mõistliku aja jooksul alates käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase teabe saamisest:
\n
1)rongiliinid, mida kõik teised läbilaskevõime taotlejad on samadel marsruutidel taotlenud;
\n
2)samadel marsruutidel kõigile teistele läbilaskevõime taotlejatele esialgu eraldatud rongiliinid;
\n
3)kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikega 2 asjaomastel marsruutidel väljapakutud alternatiivsed rongiliinid;
\n
4)läbilaskevõime jaotamise käigus arvesse võetavate kriteeriumide kõik üksikasjad.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud teabe teatavaks tegemisel ei avalikustata läbilaskevõime taotlejaid, kui nad ei ole selleks luba andnud.
\n
(5)Kui taotlejad kokkulepet ei saavuta, on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal õigus teha taotluste rahuldamiseks ja vaidluste lahendamiseks koordineerimisotsus, milles võetakse võimaluste piires arvesse kõigi taotlejate majanduslikke huve. Koordineerimisotsuse ettevalmistamisest teavitab raudteeinfrastruktuuriettevõtja taotlejaid oma veebilehel. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja teeb koordineerimisotsuse kümne tööpäeva jooksul koordineerimisotsuse ettevalmistamise teate avaldamise päevast arvates ja avaldab selle oma veebilehel.
\n
(6)Koordineerimismenetluse korraldamisel ja koordineerimisotsuse tegemisel on raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustatud järgima raudteevõrgustiku teadaandes kajastatud koordineerimismenetluse protseduure ja põhimõtteid.
\n
(7)Koordineerimismenetlust korraldades arvestatakse, et käesoleva seaduse § 92 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumise korral oleks võimalik see kindlaks teha vähemalt kümme kuud enne järgneva liiklusgraafikuperioodi algust.
\n

§ 92Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendumine

\n
(1)Kui läbilaskevõime jaotamise koordineerimismenetluses ilmneb, et kõiki raudteevõrgustiku mingi osaga seotud põhjendatud taotlusi ei ole võimalik rahuldada, tunnistab raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteevõrgustiku selle osa raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks ning teavitab sellest viivitamata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit ja Konkurentsiametit. Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks tunnistamine peab põhinema raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime tegeliku kasutamise analüüsil, sealhulgas sellel veetud ja tulevikus veetava kaubamahu ja pakutava raudteeveo nõudluse kasvu hindamisel.
\n
(2)Läbilaskevõime jaotamisel loetakse selle ammendumise korral ühte kontserni kuuluvad raudteeveoettevõtjad või teised konkurentsiseaduse tähenduses valitseva mõju kaudu üksteisega seotud raudteeveoettevõtjad üheks raudteeveoettevõtjaks.
\n
(3)Läbilaskevõime jaotamise kriteeriumid ja menetlus nähakse läbilaskevõime ammendumise juhuks ette raudteevõrgustiku teadaandes, millest raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud kinni pidama.
\n
(4)Läbilaskevõime ammendumise korral peab selle jaotamisel järgima põhimõtet, et läbilaskevõimeosi saaks võimalikult suur osa taotluse esitanud raudteeveoettevõtjatest. Raudteevõrgustiku teadaandes nähakse nimetatud põhimõtte järgimise tagamiseks ette turu olukorda arvestav mõistlik piirang, millest rohkem ei või ükski raudteeveoettevõtja jaotamisele pandud läbilaskevõimest läbilaskevõime ammendumise korral saada, sõltumata läbilaskevõime jaotamise kriteeriumist.
\n
(5)Läbilaskevõime ammendumise korral võib raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt võetav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu lisaks käesoleva seaduse § 98 lõikes 1 sätestatud kasutustasule sisaldada läbilaskevõime ammendumise tasu, mis kajastab raudteeinfrastruktuuri ülekoormatuse korral tekkivat läbilaskevõime ammendumist raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolt kindlaksmääratud raudteeinfrastruktuuri osas. Läbilaskevõime ammendumise tasu saadakse vastava raudteeinfrastruktuuri osa läbilaskevõime enampakkumise teel, kus läbilaskevõimeosad saavad kõrgeima pakkumise teinud taotlejad. Läbilaskevõime ammendumise tasu enampakkumise korraldamisel peab raudteeinfrastruktuuriettevõtja arvestama käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega.
\n
(6)Läbilaskevõime ammendumise korral on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal õigus põhjendatud juhul kasutada läbilaskevõime jaotamiseks muid kriteeriume, kui on sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 5. Valitud kriteerium peab olema eelnevalt kirjeldatud ja põhjendatud raudteevõrgustiku teadaandes ning kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud läbilaskevõime ammendumise tasu ning muid võimalikke tasusid, mida raudteeveoettevõtjad läbilaskevõime ammendumise korral raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest lisaks raudteeinfrastruktuuri kasutustasule tasuvad, on raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustatud kasutama üksnes käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks. Konkurentsiametil on õigus raudteeinfrastruktuuriettevõtja nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt andmeid, selgitusi ja dokumente.
\n
(8)Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei koosta käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava nõutud tähtajaks või ei ole asunud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt heakskiidetud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid rakendama, kaotab raudteeinfrastruktuuriettevõtja õiguse saada raudteeveoettevõtjatelt käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud läbilaskevõime ammendumise tasu, välja arvatud juhul, kui raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõusid ei olnud võimalik rakendada raudteeinfrastruktuuriettevõtjast sõltumatutel põhjustel või võimalikud lahendused ei ole majanduslikult ega rahaliselt tasuvad.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud asjaolude ilmnemise juhuks tuleb raudteevõrgustiku teadaandes ette näha läbilaskevõime jaotamise kriteerium ja menetlus, mis võimaldavad läbilaskevõimet selle ammendumise korral jaotada selliselt, et peale raudteeinfrastruktuuri kasutustasu muid tasusid raudteeveoettevõtjatelt raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu eest ei võeta. Nimetatud kriteerium ja menetlus peavad olema kooskõlas käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõttega.
\n

§ 93Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime analüüs ja läbilaskevõime suurendamise kava

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud kuue kuu jooksul pärast raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime ammendunuks tunnistamist tegema läbilaskevõime analüüsi. Analüüsi eesmärgiks on selgitada läbilaskevõime ammendumise põhjused ning finants- ja tehnilised abinõud ammendumise kõrvaldamiseks ja täiendava läbilaskevõime saavutamiseks.
\n
(2)Läbilaskevõime analüüsis peab arvesse võtma raudteeinfrastruktuuri, töökorraldust sellel, osutatavate teenuste liikide iseloomu ning kõikide nende tegurite mõju infrastruktuuri läbilaskevõimele. Kaalutavate meetmete seas on eelkõige teenuste ümbersuunamine, ümberajastamine, kiirusemuudatused ja infrastruktuuri parendused.
\n
(3)Kuue kuu jooksul pärast läbilaskevõime analüüsi tegemist koostab raudteeinfrastruktuuriettevõtja läbilaskevõime suurendamise kava. Selle koostamisel arvestab raudteeinfrastruktuuriettevõtja raudteeinfrastruktuuri kasutajate ettepanekutega. Läbilaskevõime suurendamise kava esitatakse heakskiitmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
\n
(4)Raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas peavad sisalduma järgmised andmed:
\n
1)läbilaskevõime ammendumise põhjused;
\n
2)raudteeliikluse eeldatav areng läbilaskevõime suurendamise kava teostamise ajal;
\n
3)raudteeinfrastruktuuri arendamist takistavad asjaolud;
\n
4)läbilaskevõime suurendamise võimalused ja kulud, sealhulgas raudteeinfrastruktuuri kasutustasude eeldatavad muudatused pärast läbilaskevõime suurendamist;
\n
5)läbilaskevõime suurendamiseks rakendatavad abinõud ja nende rakendamise ajakava.
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on õigus raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava heakskiitmisest keelduda, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele, ning määrata raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ettekirjutusega tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
\n
(6)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kavas esitatud abinõude rakendamiseks tegema mõistlikke jõupingutusi. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja avalikustab oma veebilehel raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamise kava pärast selle heakskiitmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt.
\n
(7)Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei ole tähtajaks teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud läbilaskevõime analüüsi või ei ole teinud mõistlikke jõupingutusi raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime suurendamiseks läbilaskevõime suurendamise kava põhjal, on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil õigus teha ettekirjutus läbilaskevõime analüüsi tegemiseks või läbilaskevõime suurendamise kava alusel tegutsemiseks.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
\n

§ 94Juurdepääsu tagavad põhiteenused ja lisateenused ning juurdepääsu abiteenused

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab tagama kõigile ettevõtjatele alljärgnevalt kindlaks määratud juurdepääsu tagavad põhiteenused:
\n
1)läbilaskevõime taotluse läbivaatamine, milleks on esitatud taotluste alusel liiklusgraafiku kavandi koostamine raudteeinfrastruktuuri läbilaskevõime jaotaja poolt, arvestades jaotamisele pandud läbilaskevõime mahtu ja käesoleva seaduse § 81 lõigetes 3 ja 4 nimetatud liiklusgraafikusse kandmise eelistusi, samuti liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud ettepanekute läbivaatamine, nendega võimaluste piires arvestamine, koordineerimismenetluse korraldamine, menetlus läbilaskevõime ammendumise korral ning liiklusgraafiku kinnitamine;
\n
2)eraldatud läbilaskevõimeosa kasutada andmine, milleks on raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu võimaldamine saadud läbilaskevõimeosa ulatuses ja läbilaskevõimeosa kasutamise võimaldamine raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras, arvestades käesoleva seaduse sätteid;
\n
3)tee-, side- ja turvanguseadmete kasutamise ja toimimise tagamine, milleks on raudteeliikluse juhtimiseks kasutatavate seadmete, millega tagatakse ohutu rongiliiklus, manöövritööde tegemine ning distantsjuhtimine raudteeliikluse operatiivseks ja ohutuks teostamiseks, sealhulgas elektrooniline, kaabel- ning raadioside, raudtee-ettevõtjale kasutusse andmine ja tehnilistele nõuetele vastavuse tagamine;
\n
4)raudteeliikluse korraldamine, milleks on raudtee tehnokasutuseeskirjas kehtestatud nõuetele vastav rongiliikluse juhtimine raudteelõikudel ning manöövritööde korraldamine jaamades, jaamavahedes, manöövripiirkondades ja haruteedel;
\n
5)raudteeveoettevõtjale eraldatud läbilaskevõimeosa kasutamiseks vajaliku teabe edastamine, milleks on raudteeinfrastruktuuriettevõtja poolne raudteeveoettevõtja teavitamine infrastruktuuri liikluskorraldusest, eeskirjadest, liiklushäiretest ja teistest liiklusmuudatustest selle läbilaskevõimeosa ulatuses;
\n
6)raudteeinfrastruktuuri, sealhulgas pöörmete ja haruteede kasutamine; [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
7)veoalajaamade, kontaktvõrgu ja veoelektri ülekandeliinide kasutamise tagamine kohtades, kus see on võimalik.
\n
(2)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab pakkuma juurdepääsu tagavaid lisateenuseid juhul, kui ettevõtjal ei ole võimalik kasutada teisi variante. Juurdepääsu tagavad lisateenused on muu hulgas:
\n
1)veoelektri edastamine, mille eest makstav tasu näidatakse eraldi kontaktvõrgu kasutustasust;
\n
2)reisirongide eelsoojendus, mis on reisirongi vaguni reisijatesalongi soojendamine kehtestatud temperatuurini enne rongi liinile saatmist;
\n
3)ohtliku veose veo kontrollimine erilepingu alusel, mis on ohutusnõunikuta raudteeveoettevõtja ja ohutusnõunikuga raudteeinfrastruktuuriettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel raudteeveoettevõtja teostatav ohtliku veose vedu raudteeinfrastruktuuriettevõtja ohutusnõuniku järelevalve all;
\n
4)erilepingu alusel abi osutamine erirongide liiklemisel.
\n
(3)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib kokkuleppe saavutamisel osutada ettevõtjale ka juurdepääsu abiteenuseid. Juurdepääsu abiteenused on muu hulgas:
\n
1)raudteeveoks vajalike rajatisteni viivate juurdepääsuteede kasutamise võimaldamine kütuse tankimise, rongide koostamise ja muude teenuste pakkumise eesmärgil – jaama piirides oleval või jaama piirest hargneval teedevõrgustikul raudteeveeremiga juurdepääsu võimaldamine raudteeveoks vajalike rajatisteni, nagu kaubalaadimisplatvorm, estakaad ja muu, kütuselattu ning teistesse raudteeveoks vajalikesse kohtadesse;
\n
2)translatsioonisüsteemile juurdepääsu võimaldamine – reisijatele reisiliikluse info edastamise võimaldamine raudteejaama teavitussüsteemi kaudu;
\n
3)raudteeveeremi tehnoülevaatus – raudteeveeremi tehnilise seisundi kontrollimine plaaniliste remontide vahelisel ajal eesmärgiga ennetada võimalikke rikkeid ning teha kindlaks raudteeveeremi remondivajadus;
\n
4)piletimüügiteenused jaamahoones;
\n
5)hooldusteenus, mida osutatakse kiirrongide või muude erirajatisi vajavate raudteeveeremi liikide jaoks mõeldud hooldusrajatises;
\n
6)sidevõrgule juurdepääsu võimaldamine;
\n
7)lisateabe andmine.
\n

§ 95Teenindusrajatis ja teenindusrajatise käitaja

\n
(1)Teenindusrajatise käitaja on ettevõtja, kes majandab ühte või mitut teenindusrajatist või osutab ühes või mitmes teenindusrajatises asjakohast teenust või käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 või 3 nimetatud teenust raudteeveoettevõtjale.
\n
(2)Teenindusrajatiseks on:
\n
1)reisijaam, selle hoone ja muu teenindusrajatis reisijate jaoks, reisiteabe tabloo ja piletikassa;
\n
2)kaubaterminal;
\n
3)sorteerimisjaam, rajatis rongide koostamiseks ja manöövritöö teostamiseks;
\n
4)seisutee, mis on eraldi ette nähtud raudteeveeremi ajutiseks hoidmiseks kahe tööülesande täitmise vahelisel ajal;
\n
5)tehnohooldepunkt, välja arvatud selline, milles tehakse kiirrongile või muule erirajatist vajavale raudteeveeremile mitteigapäevast hooldust, mille jaoks tuleb sõiduk kasutusest eemaldada;
\n
6)muu tehnorajatis ning puhastus- ja pesuhoone;
\n
7)raudteealase tegevusega seotud mere- ja siseveesadama rajatis;
\n
8)raudteetöötaja puhkeruum;
\n
9)kütuse tankimise rajatis, milles hoitava kütuse tarnimise eest makstav tasu näidatakse arvel eraldi.
\n
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 7 ja 9 nimetatud teenindusrajatise käitaja on sellise ettevõtja otsese või kaudse kontrolli all, kes omab turgu valitsevat seisundit raudteeveo turul, peab rajatise käitaja töö olema korraldatud nii, et ta on organisatsiooniliselt ja otsuste tegemisel sellest ettevõtjast sõltumatu. Sõltumatuse nõue loetakse täidetuks, kui ettevõtte sees on loodud eri tegevusteks eraldi struktuuriüksused ja nende raamatupidamine on eraldatud.
\n
(4)Kui teenindusrajatise käitamise tagab raudteeinfrastruktuuriettevõtja või kui käitaja on raudteeinfrastruktuuriettevõtja otsese või kaudse kontrolli all, loetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 teises lauses nimetatud sõltumatuse nõue täidetuks, kui vastav raudteeinfrastruktuuriettevõtja ise on oma õigusliku vormi, organisatsiooni ja otsuste tegemise poolest kõikidest raudteeveoettevõtjatest sõltumatu.
\n

§ 96Juurdepääs teenindusrajatistele ja neis osutatavatele teenustele

\n
(1)Teenindusrajatise käitaja tagab kõikidele raudteeveoettevõtjatele mittediskrimineerival viisil juurdepääsu raudteele ning teenindusrajatistele ja neis osutatavatele teenustele.
\n
(2)Raudteeveoettevõtja esitatud teenindusrajatisele ja selles osutatavatele teenustele juurdepääsu taotlusele vastab rajatise käitaja 30 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul ja vastava taotluse saamisel võib Konkurentsiamet määrata üldisest erineva vastamistähtaja.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse võib tagasi lükata üksnes juhul, kui on olemas muu otstarbekas alternatiiv, kuidas asjaomaseid veoteenuseid samal või alternatiivsel marsruudil majanduslikult mõistlikel tingimustel osutada. Juurdepääsutaotluse saamine ei kohusta teenindusrajatise käitajat investeerima selleks, et täita kõiki raudteeveoettevõtjate taotlusi.
\n
(4)Otstarbekas alternatiiv on juurdepääs teisele teenindusrajatisele, mis on raudteeveoettevõtjale majanduslikult vastuvõetav ja võimaldab tal teostada asjaomast kauba- või reisijatevedu, ning alternatiivne marsruut on muu marsruut sama lähte- ja sihtkoha vahel, kui raudteeveoettevõtja osutatava asjaomase kauba- või reisijateveo kaks marsruuti on vastastikku asendatavad.
\n
(5)Kui teenindusrajatise käitajaks on käesoleva seaduse § 95 lõikes 3 või 4 nimetatud raudtee-ettevõtja, põhjendab ta oma tagasilükkavat otsust kirjalikult ja näitab, millised muud otstarbekad alternatiivid on olemas teistes teenindusrajatistes.
\n
(6)Kui teenindusrajatise käitaja leiab, et selles osutatavatele teenustele juurdepääsu taotlused kattuvad, püüab ta rahuldada kõik taotlused võimalikult suures ulatuses. Kui otstarbekat alternatiivi ei leita ja esitatud taotluste alusel ei ole võimalik rahuldada kõiki antud teenindusrajatisega seotud taotlusi, võib taotleja esitada kaebuse Konkurentsiametile, kes vaatab kaebuse läbi ja võtab vajaduse korral meetmed, et tagada taotlejale asjakohane teenindusrajatise kasutamise maht.
\n
(7)Kui teenindusrajatist ei ole kahel järjestikusel aastal kasutatud ja raudteeveoettevõtjad on väljendanud teenindusrajatise käitajale või omanikule soovi saada rajatisele juurdepääs ning juurdepääsuvajadust tõendanud, peab teenindusrajatise käitaja või omanik viivitamata huvitatud isikutele teada andma, et rajatist on võimalik käitada teenindusrajatisena kas osaliselt või tervikuna kasutuslepingu alusel.
\n
(8)Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatust ei pea teenindusrajatise kasutamist võimaldama, kui rajatise käitaja või omanik tõendab, et käimasolevate ümberkorralduste tõttu ei ole raudteeveoettevõtjal võimalik seda kasutada.
\n

§ 97Raudteeinfrastruktuuri kasutamise leping ja tulemuslikkuskava

\n
(1)Raudteeveoettevõtja, kellele on eraldatud läbilaskevõimeosa, ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja sõlmivad liiklusgraafikuperioodi alguseks raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingu, milles kajastatakse raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu üksikasjad, nagu kasutamise aeg ja kestus, samuti kasutustasu ning teised raudteeinfrastruktuuri kasutamist puudutavad tingimused.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud leping sõlmitakse kirjalikult. Kasutustingimuste kindlaksmääramisel võetakse arvesse teenuse iseloomu ja kestust, turu olukorda ning raudteeinfrastruktuuri kulumi astet, samuti raudteeveeremi koosseisu, seisundit ja veokiirust.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lepingu lisaks on tulemuslikkuskava, mis kehtib kogu raudteevõrgustiku ulatuses ja mille eesmärk on ärgitada lepingupooli minimeerima häireid ning parandama raudteevõrgustiku toimivust. Kava võib hõlmata sanktsioone raudteevõrgustiku toimivust häirivate tegude eest, hüvitist ettevõtjatele, kes häiretest kahju saavad, ning preemiaid kavandatust parema tulemuslikkuse eest.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulemuslikkuskava aluspõhimõtted sisalduvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL VI lisa punktis 2.
\n
(5)Kui liiklusgraafikusse kandmisel eelistust omav raudteeveoettevõtja ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei jõua liiklusgraafikuperioodi alguseks raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimustes kokkuleppele, on raudteeinfrastruktuuriettevõtja kohustatud võimaldama raudteeveoettevõtjal raudteeinfrastruktuuri kasutada eelnevaks liiklusgraafikuperioodiks kokkulepitud tingimustel kuni uue kokkuleppe saavutamiseni.
\n
(6)Kui raudteeveoettevõtja saab liiklusgraafikusse kandmise eelistuse esmakordselt ega saavuta raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimustes liiklusgraafikuperioodi alguseks kokkulepet, määrab raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimused kuni kokkuleppe saavutamiseni Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, arvestades avalikul reisijateveol seni kehtinud raudteeinfrastruktuuri kasutamise tingimusi ja üldisi huve.
\n

§ 98Raudteeinfrastruktuuri ja teenindusrajatise kasutustasu määramise põhimõtted

\n
(1)Juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja teenindusrajatisi ühendava infrastruktuuri kasutamise eest võetav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu koosneb raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastavate teenuste osutamise otsestest kuludest.
\n
(2)Kasutustasu, mis kehtestatakse rööbasteele juurdepääsu eest teenindusrajatiste piires ja neis teenuste osutamise eest, ei või ületada teenuse osutamise kulu koos mõistliku ärikasumiga. Mõistliku ärikasumi all mõeldakse omakapitali tootlust, milles võetakse arvesse teenindusrajatise käitajale kaasnevat riski või selle puudumist ning mis on kooskõlas majandusharu viimaste aastate keskmise näitajaga.
\n
(3)Kui rongiliinil pakub käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 nimetatud juurdepääsu tagavaid lisateenuseid ja lõikes 3 nimetatud juurdepääsu abiteenuseid ainult üks pakkuja, ei või juurdepääsu lisa- ja abiteenuste eest võetav kasutustasu ületada nende osutamise kogukulusid. Lisa- ja abiteenuste kogukulud käesoleva seaduse tähenduses on osutatava teenusega seotud otsekulud, kapitalikulu, proportsionaalne osa raudteeinfrastruktuuriettevõtja üldkuludest ja mõistlik ärikasum.
\n
(4)Sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutada andmise eest võetav raudteeinfrastruktuuri kasutustasu koosneb raudteeinfrastruktuuriettevõtja vastava teenuse osutamise otsestest kuludest, millele võib lisada käesoleva seaduse § 99 lõikes 1 nimetatud lisatasusid. Kui raudteevedu teostatakse muul kui kaubanduslikul eesmärgil, sealhulgas antakse raudteeinfrastruktuur kasutada vedurijuhi katsesõiduks, peab kasutustasu olema seotud üksnes selle läbilaskevõimeosa kasutada andmise otseste kuludega ja lisatasusid ei määrata.
\n
(5)Kui rongiliiklus hõlmab rohkem kui ühte Euroopa Liidu raudteesüsteemi raudteevõrgustikku, teevad raudteeinfrastruktuuriettevõtjad koostööd, et kohaldada tõhusate kasutustasude määramise süsteemi, koordineerida kasutustasude määramist ja rakendada käesoleva seaduse § 97 lõikes 3 nimetatud tulemuslikkuskava.
\n
(6)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja läbilaskevõime taotleja vahelised läbirääkimised kasutustasu suuruse üle on lubatud ainult Konkurentsiameti järelevalve all.
\n
(7)Raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika, milles sätestatakse täpsemad tasu määramise alused raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu tagavate põhiteenuste ja lisateenuste, juurdepääsu abiteenuste, sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa ja teenindusrajatise kasutamise eest, ning käesoleva seaduse §-s 99 nimetatud lisatasude arvutamiseks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel määratud kasutustasude arvelt rahastavad raudteeinfrastruktuuriettevõtja ja teenindusrajatise käitaja oma majandustegevust.
\n

§ 99Lisatasude määramise põhimõtted

\n
(1)Lisaks juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest võetavale kasutustasule võib käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud kasutustasu määraja raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude täieliku tagasisaamise kindlustamiseks määrata lisatasusid. Lisatasud määratakse tõhusate, läbipaistvate ja mittediskrimineerivate põhimõtete alusel ning arvestades raudtee turusegmentides tegutsevate isikute võimekust neid tasuda.
\n
(2)Lisatasud, mille määramisel peab arvesse võtma raudteeveoettevõtja tootlikkuse kasvu, koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga.
\n
(3)Kolmandatesse riikidesse suunduvale või sealt saabuvale kaubaveole võib käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud kasutustasu määraja määrata raudteeinfrastruktuuriettevõtja kulude täieliku tagasisaamise tagamiseks kõrgemad kasutustasud, mis koos otseste kuludega ei või ületada juurdepääsu tagavate põhiteenuste osutamisega seotud kulusid koos mõistliku ärikasumiga.
\n
(4)Lisatasude määramise põhimõtete muutmisest peab käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud kasutustasu määraja teatama vähemalt kolm kuud enne raudteevõrgustiku teadaande avaldamist.
\n

§ 100Kasutustasude kohta Konkurentsiametile andmete esitamine

\n

() Raudteeinfrastruktuuriettevõtja, teenindusrajatise käitaja ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet peavad Konkurentsiametile esitama kasutustasude kohta kõik vajalikud andmed, et Konkurentsiamet saaks täita käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud ülesandeid.

\n

§ 101Teenuste tellimise põhimõtted

\n
(1)Juurdepääsu tagavaid põhiteenuseid saab tellida ainult käesoleva seaduse § 94 lõikes 1 loetletud teenuste kogumina ning raudteeinfrastruktuuri kasutustasu juurdepääsu tagavate põhiteenuste eest hõlmab kõigi nimetatud teenuste osutamist.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 94 lõikes 2 nimetatud juurdepääsu tagavaid lisateenuseid ja lõikes 3 nimetatud juurdepääsu abiteenuseid on raudteeveoettevõtjal õigus tellida eraldi vastavalt vajadusele.
\n
(3)Iga juurdepääsu tagava lisateenuse ja juurdepääsu abiteenuse kohta arvestatakse eraldi kasutustasu.
\n

§ 102Reserveerimistasu

\n
(1)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja võib võtta läbilaskevõime taotlejalt reserveerimistasu kasutamata jäänud eraldatud läbilaskevõimeosa eest, mille eesmärgiks on ergutada eraldatud läbilaskevõimeosa tõhusamalt kasutama. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja määrab reserveerimistasu suuruse ja avaldab selle raudteevõrgustiku teadaandes.
\n
(2)Kui raudteeveoettevõtja on regulaarselt jätnud kasutamata talle eraldatud läbilaskevõimeosal rongiliini või selle osa, peab raudteeinfrastruktuuriettevõtja võtma läbilaskevõime taotlejalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu.
\n
(3)Reserveerimistasu võtmise ja eraldatud läbilaskevõimeosa kasutamata jätmise määramise põhimõtted avaldatakse käesoleva seaduse §-s 84 nimetatud raudteevõrgustiku teadaandes.
\n

§ 103Läbilaskevõimeosa kasutamine

\n
(1)Raudteeveoettevõtjal ei ole õigust talle eraldatud läbilaskevõimeosa üle anda ega loovutada. Selle nõude rikkumise korral võetakse läbilaskevõimeosa ära ning nõuet rikkunud raudteeveoettevõtja kaotab õiguse edaspidi läbilaskevõimeosa saada.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejale, kes ise ei ole raudteeveoettevõtja, eraldatud läbilaskevõimeosa kasutamist selle taotleja huvides ja ülesandel raudteeveoettevõtja poolt ei loeta läbilaskevõimeosa üleandmiseks ega loovutamiseks.
\n
(3)Läbilaskevõime ammendunuks tunnistamise korral on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal õigus läbilaskevõimeosa ära võtta raudteeveoettevõtjalt, kes ei ole talle eraldatud läbilaskevõimeosa kasutanud raudteeinfrastruktuuri kasutamise lepingus sätestatud korras vähemalt ühe kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui läbilaskevõimeosa kasutamist on takistanud asjaolud, mis ei sõltu raudteeveoettevõtjast.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel äravõetud läbilaskevõimeosa kohta avaldab raudteeinfrastruktuuriettevõtja oma veebilehel teate, milles ta määrab vähemalt 14-päevase tähtaja äravõetud läbilaskevõimeosale taotluse esitamiseks.
\n
(5)Kui äravõetud läbilaskevõimeosa soovivad korraga mitu taotlejat, kohaldatakse selle eraldamisele käesoleva seaduse § 91 lõigetes 1–6 sätestatut. Äravõetud läbilaskevõimeosa eraldamisele läbilaskevõime ammendumise korral kohaldatakse käesoleva seaduse § 92 lõigetes 2, 3, 5, 6, 8 ja 9 sätestatut.
\n

§ 104Sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa eraldamine

\n
(1)Raudteeveeremi valdajal on õigus esitada raudteeinfrastruktuuriettevõtjale taotlus sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa saamiseks.
\n
(2)Raudteeveeremi valdaja, kes ei ole raudteeveoettevõtja, peab sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamiseks sõlmima lepingu raudteeveoettevõtjaga, kes teostab sihtotstarbelise veo ühekordse läbilaskevõimeosa saanud raudteeveeremi valdaja nimel.
\n
(3)Sihtotstarbeline ühekordne läbilaskevõimeosa on raudteelõigu kogu läbilaskevõime varu, mis eraldatakse raudtee-ettevõtjale kas:
\n
1)tehnoloogilisest vajadusest tingitud ühekordseks raudteeveoks, milleks on raudteeveeremi katsesõit, raudteeveeremi transportimine remonti, vedurijuhi katsesõidu korraldamine, või
\n
2)liiklusgraafikuperioodiks kinnitatud liiklusgraafiku väliseks raudteeveoks, milleks on turismirongi sõit, tellimusvedu või vahejaamas pikemaajalisele edasisõidu ootele jäetud kaubarongi koosseisu edasisõit.
\n
(4)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse läbi vaatama ja sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kasutamise kavandama viie tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab nimetatud taotluste rahuldamise vajadusega arvestama iga-aastase liiklusgraafiku koostamisel. See nõue kehtib ka läbilaskevõime ammendumise korral.
\n
(5)Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja saab selgituse, milles on põhjendatud taotluse objektiivset kiireloomulisust, peab ta läbilaskevõime olemasolu korral eraldama sihtotstarbelise ühekordse läbilaskevõimeosa kahe päeva jooksul taotluse saamisest arvates ja teavitama sellest viivitamata läbilaskevõimeosa taotlejat.
\n

§ 105Jaotamata läbilaskevõime

\n

() Käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluste puudumise tõttu või muul põhjusel jaotamata jäänud läbilaskevõime kohta avalikustab raudteeinfrastruktuuriettevõtja teabe oma veebilehel. Nimetatud läbilaskevõimeosale taotluse saamisel on raudteeinfrastruktuuriettevõtjal õigus see viivitamata rahuldada.

\n

§ 106Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kasutustasu määraja ülesannetes

\n
(1)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet määrab käesoleva seaduse § 98 lõike 7 alusel kehtestatud raudteeinfrastruktuuri kasutustasu arvutamise metoodika ja raudteeinfrastruktuuriettevõtja raamatupidamisandmete põhjal raudteeinfrastruktuuri kasutustasu ja lisatasu ning kogub kasutustasusid.
\n
(2)Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja on raudteeveoettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni poolest sõltumatu, määrab kasutustasu juurdepääsu abiteenuste eest ja kogub kasutustasusid raudteeinfrastruktuuriettevõtja ise. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n

§ 107Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet läbilaskevõime jaotamise organi ülesannetes

\n
(1)Kui raudteeinfrastruktuuriettevõtja ei ole raudteeveoettevõtjast õigusliku vormi, organisatsiooni või otsustusfunktsiooni poolest sõltumatu, täidab tema asemel läbilaskevõime jaotamise organi ülesandeid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning sel juhul tuleb taotlejal läbilaskevõime taotluse esitamise eest tasuda riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul täidab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet järgmisi ülesandeid:
\n
1)vaatab läbi raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande kavandi ja teeb vajaduse korral parandusi õigusaktides kehtestatud nõuete kohaselt;
\n
2)vaatab läbi raudteeinfrastruktuuriettevõtja koostatud raudteevõrgustiku teadaande ja otsustab raudteevõrgustiku teadaande kinnitamise või kinnitamata jätmise;
\n
3)vaatab läbi läbilaskevõime taotlused ja otsustab läbilaskevõimeosade eraldamise;
\n
4)korraldab koordineerimismenetluse ja teeb koordineerimisotsuse;
\n
5)tunnistab vajaduse korral läbilaskevõime ammendunuks;
\n
6)läbilaskevõime ammendumise korral korraldab läbilaskevõime jaotamise ja teeb läbilaskevõimeosa eraldamise otsuse;
\n
7)annab raudteeinfrastruktuuriettevõtjale juhiseid liiklusgraafiku kavandi koostamiseks;
\n
8)vaatab läbi liiklusgraafiku kavandi kohta esitatud arvamused ja teeb raudteeinfrastruktuuriettevõtjale ettepanekuid nende arvestamiseks;
\n
9)annab hinnangu liiklusgraafikule ja otsustab liiklusgraafiku kinnitamise või kinnitamata jätmise;
\n
10)vaatab läbi sihtotstarbeliste ühekordsete läbilaskevõimeosade taotlused ja otsustab nimetatud läbilaskevõimeosade eraldamise;
\n
11)vaatab läbi käesoleva seaduse § 85 lõikes 1 sätestatud tähtajaks taotluse puudumise tõttu eraldamata jäänud läbilaskevõimeosa taotlused ja otsustab nimetatud eraldamata läbilaskevõimeosa eraldamise.
\n
(3)Taotlejale läbilaskevõimeosa eraldamisel märgitakse eraldatud läbilaskevõimeosa andmed ja käesoleva seaduse § 97 lõikes 1 sätestatud raudteeinfrastruktuurile juurdepääsu üksikasjad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuses.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 alusel tehtud otsused ning muu läbilaskevõime jaotamise kohta käiv oluline teave edastatakse raudteeinfrastruktuuriettevõtjale viivitamata.
\n

8. peatükk Konkurentsiolukorra jälgimine raudteeteenuste turul ja kaebuste menetlemine

\n

§ 108Konkurentsiolukorra jälgimine raudteeteenuste turul

\n
(1)Konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul jälgib Konkurentsiamet, kes rakendab meetmeid diskrimineeriva või muul viisil ebaõiglase kohtlemise kõrvaldamiseks. Konkurentsiamet teeb õiglase konkurentsiolukorra tagamiseks raudteeteenuste turul koostööd teiste liikmesriikide asjaomaste järelevalveorganitega.
\n
(2)Konkurentsiamet, kes on ka reguleeriv asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/34/EL tähenduses, kontrollib omal algatusel käesoleva seaduse § 109 lõikes 1 nimetatud asjaolusid, et ära hoida läbilaskevõime taotlejate diskrimineerimist, ja kontrollib, kas raudteevõrgustiku teadaanne sisaldab diskrimineerivaid sätteid või kas sellega antakse raudteeinfrastruktuuriettevõtjale kaalutlusõigus, mida on võimalik kasutada läbilaskevõime taotlejate diskrimineerimiseks.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö raames töötab Konkurentsiamet koos teiste liikmesriikide reguleerivate asutustega välja ühised põhimõtted ja praktika neile antud otsustusõiguse kasutamiseks. Kokku lepitakse ka selliste vaidluste lahendamises, mis tekivad käesoleva seaduse § 109 lõikes 6 sätestatud menetluses.
\n
(4)Konkurentsiamet ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teevad omavahel koostööd ning jagavad asjakohast teavet eesmärgiga ära hoida kahjulik mõju konkurentsile või ohutusele raudteeteenuste turul. Selle koostöö raames annab Konkurentsiamet soovitusi asjaolude kohta, mis võivad mõjutada konkurentsiolukorda raudteeteenuste turul, ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab soovitusi asjaolude kohta, mis võivad mõjutada ohutust.
\n
(5)Ilma et see piiraks käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud asutuste sõltumatust oma ülesannete täitmisel, kaaluvad nad enne vastava otsuse vastuvõtmist teise asutuse antud soovitust. Soovitusest kõrvalekaldumise korral põhjendatakse seda otsuses.
\n
(6)Konkurentsiamet konsulteerib korrapäraselt vähemalt iga kahe aasta järel raudteeveo kasutajate esindajatega, et võtta arvesse nende arvamust raudteeteenuste turu kohta.
\n
(7)Konkurentsiametil on oma ülesannete täitmiseks õigus nõuda asjakohast teavet raudteeinfrastruktuuriettevõtjalt, käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud taotlejalt ja asjassepuutuvalt kolmandalt isikult. Teave esitatakse Konkurentsiameti määratud tähtaja jooksul, mis ei ületa ühte kuud ja mida võib põhjendatud juhul pikendada kahe nädala võrra.
\n
(8)Konkurentsiamet võib vajaduse korral nõuda, et raudteeinfrastruktuuriettevõtja teataks talle, kui raudteeinfrastruktuur ei ole plaaniväliste hooldustööde tõttu juurdepääsetav.
\n
(9)Konkurentsiamet jälgib käesoleva seaduse §-s 78 sätestatud finantsläbipaistvuse nõuetest kinnipidamist.
\n
(10)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab esimese sõltumatu läbilaskevõime jaotamise korraldamiseks esitama Konkurentsiametile ühekordse taotluse ning võimaldama Konkurentsiametile juurdepääsu sõltumatuse hindamiseks vajalikele dokumentidele ja tööruumidele. Konkurentsiamet teeb otsuse raudteeinfrastruktuuriettevõtja sõltumatuse kohta 60 päeva jooksul.
\n

§ 109Kaebuste menetlemine

\n
(1)Kui käesoleva seaduse § 86 lõikes 1 nimetatud läbilaskevõime taotleja leiab, et tema õigusi on kahjustatud, on tal õigus esitada Konkurentsiametile kaebus toimingute ja otsuste peale, mis käsitlevad:
\n
1)raudteevõrgustiku teadaannet selle esialgsel ja lõplikul kujul ning selles esitatud kriteeriume;
\n
2)läbilaskevõime jaotamise menetlust ja selle tulemust;
\n
3)raudteeinfrastruktuuri kasutustasude ja lisatasude määramist;
\n
4)temalt nõutavate või nõuda kavatsetavate raudteeinfrastruktuuri kasutustasude ja lisatasude suurust;
\n
5)juurdepääsu raudteeinfrastruktuurile ja teenindusrajatistele;
\n
6)teenustele juurdepääsu ja teenuste eest kasutustasude määramist;
\n
7)liiklusjuhtimist;
\n
8)uuenduste kavandamist ja plaanilisi või plaaniväliseid hooldustöid;
\n
9)vastavust käesoleva seaduse §-des 72 ja 75–78 sätestatud nõuetele või
\n
10)tegutsemist huvide konflikti olukorras.
\n
(2)Konkurentsiamet vaatab kaebuse läbi, palub vajaduse korral lisateavet ja alustab pooltega konsultatsioone ühe kuu jooksul kaebuse saamisest arvates. Konkurentsiamet teeb kuue nädala jooksul kogu asjakohase teabe saamisest arvates kaebuse kohta otsuse ning avaldab selle. Otsusega jätab Konkurentsiamet kaebuse rahuldamata või teeb ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks, määrates selleks mõistliku tähtaja.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Konkurentsiamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
\n
(4)Kui kaebus on seotud rahvusvahelisele raudteeliinile juurdepääsuga või tasu määramisega, konsulteerib Konkurentsiamet nende liikmesriikide reguleerivate asutustega, mida asjassepuutuv rongiliin läbib, ja vajaduse korral Euroopa Komisjoniga ning taotleb neilt enne otsuse tegemist kogu vajaliku teabe.
\n
(5)Kui Konkurentsiameti poole pöördub seoses käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kaebusega konsulteerimiseks teise liikmesriigi reguleeriv asutus, esitab Konkurentsiamet kogu teabe, mida tal on õigus asjassepuutuvalt isikult küsida. Kõnealust teavet võib kasutada üksnes lõikes 4 osutatud kaebuse või uurimisega seotud küsimuste lahendamiseks.
\n
(6)Kui rahvusvahelise veoga seotud küsimused nõuavad kahe või enama reguleeriva asutuse otsust, teeb Konkurentsiamet otsuse ettevalmistamisel küsimuste lahendamiseks koostööd teiste reguleerivate asutustega.
\n
(7)Kui Konkurentsiametile kaebuse esitanud isik ei ole Konkurentsiameti otsusega nõus, on tal õigus esitada otsuse peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
\n
(8)Kui läbilaskevõime jaotamise otsus on vaidlustatud, kasutatakse kuni vaidluse lahendamiseni läbilaskevõimet vaidlustatud otsuse kohaselt.
\n
(9)Käesoleva seaduse § 107 lõike 2 punktides 2–6 ning 9–11 sätestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse kehtetuks tunnistamise või tühistamise korral on raudteeveoettevõtjal või muul raudteeveeremi valdajal õigus nõuda riigilt üksnes otsese varalise kahju hüvitamist.
\n

9. peatükk Raudteeveonõuded

\n

§ 110Veoeeskiri

\n
(1)Raudteeveoettevõtja võib tegeleda avaliku reisijateveoga või teiste raudteevedudega avalikul raudteel, samuti ohtliku kauba veoga mitteavalikul raudteel, kui see ei toimu enda tarbeks, üksnes veoeeskirja alusel. Veoeeskirjas kehtestab raudteeveoettevõtja veotingimused reisijate või veoste veoks kauba või raudteeveeremi liikide alusel. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(2)Veoeeskirjas tuleb muu hulgas kajastada:
\n
1)tasu määramise, kehtestamise ja muutmise kord;
\n
2)tasu muutmisest teatamise kord;
\n
3)reisijateveo või kaubaveo kasutaja kaebuse menetlemise kord;
\n
4)reisijateveoga tegeleva ettevõtja puhul häiringute lahendamise plaan, milles määratakse teenuse olulise katkemise korral reisijatele abi andmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/782 artikli 20 tähenduses. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(3)Veoeeskirja ja selle muudatuse avalikustab raudteeveoettevõtja enne jõustumist oma veebilehel.
\n
(4)Veoeeskiri või selle muutmine jõustub kõige varem 45 päeva möödudes veoeeskirja või selle muudatuste veebilehel avalikustamise päevast.
\n
(5)Kehtestatud veoeeskiri ja selles tehtud muudatused edastatakse teadmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Konkurentsiametile ning avaliku reisijateveo korral Transpordiametile. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet ning Konkurentsiamet võivad teha ettekirjutuse veoeeskirja muutmiseks, kui see on vastuolus õigusaktidega. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib ettekirjutuse tegija rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
\n

§ 111Ohtlike veoste raudteevedu

\n
(1)Ohtlike veoste vedu raudteel võib toimuda üksnes kemikaaliseaduse § 13 nõuetele vastava ohutusnõuniku järelevalve all.
\n
(2)Ohtlike veoste veol lähtutakse 1980. aasta rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni (COTIF) lisa C (RID) või rahvusvahelise raudteekaubaveo kokkuleppe (SMGS) nõuetest.
\n

10. peatükk Raudteesüsteemide koostalitlus

\n

§ 112Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi kasutuselevõtmine

\n
(1)Allsüsteem võetakse kasutusele kasutuselevõtmise või turule laskmise loa alusel.
\n
(2)Koostalitluse komponendi võib turule lasta või kasutusele võtta, kui see võimaldab koostalitluse saavutamist raudteesüsteemis, vastab olulistele nõuetele, seda kasutatakse ettenähtud kasutusalal ning hooldatakse ja paigaldatakse nõuetekohaselt.
\n
(3)Raudteeäärse kontrolli ja signaalimise ning energiavarustuse ja raudteeinfrastruktuuri allsüsteemi võib kasutusele võtta üksnes siis, kui see on projekteeritud, ehitatud ja paigaldatud viisil, mis vastab olulistele nõuetele, ning selle kasutuselevõtuks on antud luba kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 115.
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ei tohi takistada ega piirata nõuetele vastava allsüsteemi ega koostalitluse komponendi kasutuselevõtmist, sealhulgas nõuda täiendavat nõuetele vastavuse kontrollimist, kui see on juba tehtud:
\n
1)vastavushindamise menetluse raames või
\n
2)teise liikmesriigi pädeva asutuse poolt samadele nõuetele samades käitamistingimustes vastavuse kontrollimiseks.
\n
(5)Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi tehniliste kirjelduste kohaldamise korra ja kasutusele võtmise täpsemad tingimused ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud oluliste nõuete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n

§ 113Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavus

\n
(1)Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavust tõendab tootja või tema volitatud esindaja või seda tehakse Euroopa Liidu turule tooja koostatud EÜ vastavusdeklaratsiooniga. Kui koostalitluse tehnilises kirjelduses on ette nähtud, lisatakse EÜ vastavusdeklaratsioonile vastavushindamisasutuse väljaantud vastavussertifikaat.
\n
(2)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et koostalitluse komponent ei vasta selle ettenähtud viisil kasutamisel olulistele nõuetele, peab amet mittevastavuse tõttu raudteeliiklusele tekkivat ohtu arvestades võtma meetmed ning tegema ettekirjutuse koostalitluse komponendi kasutamise piiramise, selle kasutamise keelamise, turult kõrvaldamise või selle turult tagasivõtmise nõudmise kohta.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt võetud meetmest teavitatakse Euroopa Komisjoni, Raudteeametit ja teisi liikmesriike ning teates märgitakse, kas olulistele nõuetele mittevastavuse põhjustas:
\n
1)oluliste nõuete täitmata jätmine;
\n
2)üle-euroopaliste tehniliste nõuete puudulikkus;
\n
3)üle-euroopaliste tehniliste nõuete ebaõige kohaldamine, kui tuginetakse tehniliste nõuete kohaldamisele.
\n
(5)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatule võtab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet asjakohased meetmed EÜ vastavusdeklaratsiooni koostaja suhtes ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike.
\n
(6)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet leiab, et EÜ vastavusdeklaratsiooniga hõlmatud struktuuriline allsüsteem koos tehnilise toimikuga ei vasta olulistele nõuetele, võib ta taotleda lisakontrollide tegemist, teavitades sellest Euroopa Komisjoni, ja põhjendab lisakontrollide vajadust.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 6 kohases teates märgitakse, kas olulistele nõuetele mittevastavuse põhjustas:
\n
1)koostalitluse tehnilise kirjelduse või oluliste nõuete täitmata jätmine või koostalitluse tehnilise kirjelduse puudulik kohaldamine või
\n
2)puudulik koostalitluse tehniline kirjeldus.
\n
(8)Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavuse hindamise ja tõendamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n

§ 114Vastavushindamisasutus

\n
(1)Allsüsteemi ja koostalitluse komponendi nõuetele vastavuse tõendamise korraldab vastavushindamisasutus toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses.
\n
(2)Vastavushindamisasutusele tegevusõiguse andmisele, selle peatamisele ja kehtetuks tunnistamisele, samuti vastavushindamisasutusena tegutsemisele ja tema üle riikliku järelevalve tegemisele kohaldatakse toote nõuetele vastavuse seadust, arvestades käesolevast seadusest tulenevaid erisusi.
\n
(3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet toote nõuetele vastavuse seaduse § 30 lõikes 1^1 nimetatud tegevusloa andjana teavitab Euroopa Komisjoni vastavushindamisasutusele tegevusõiguse andmise ja järelevalve protseduuridest ning edastab nõudmisel Euroopa Komisjonile kogu teabe teavitamise aluse ja vastavushindamisasutuse pädevuse kohta.
\n

§ 115Allsüsteemi kasutuselevõtmise luba

\n
(1)Eestis kasutatava allsüsteemi kasutuselevõtmise loa saamiseks tuleb esitada taotlus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
\n
(2)Taotlejaks on füüsiline või juriidiline isik, kes võib olla raudteeveoettevõtja, raudteeinfrastruktuuriettevõtja või tootja, omanik või valdaja.
\n
(3)Taotlusega koos esitatakse toimik, mis sisaldab järgmist:
\n
1)EÜ vastavusdeklaratsioonid;
\n
2)kirjeldus, kuidas tagatakse tehniline ühilduvus süsteemidega, millesse allsüsteem integreeritakse;
\n
3)kirjeldus, kuidas tagatakse allsüsteemi ohutu integreerimine;
\n
4)raudteeäärse kontrolli ja signaalimise allsüsteemi puhul, mis hõlmab Euroopa rongijuhtimissüsteemi või raudteealase globaalse mobiilsidesüsteemi seadmeid, teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artikli 19 kohase Raudteeameti positiivse otsuse kohta;
\n
5)kui on tegemist selliste muudatustega hankedokumentide kavandis või kavandatud tehniliste lahenduste kirjelduses, mis tehti pärast käesoleva lõike punktis 4 nimetatud positiivset otsust, vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikes 2 ettenähtud menetluse tulemusele.
\n
(4)Ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale, kas esitatud dokumentatsioon on täielik, või palub mõistliku tähtaja jooksul lisateavet.
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet kontrollib esitatud dokumentatsiooni täielikkust, asjakohasust ja nõuetele vastavust ning raudteeäärsete Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi seadmete puhul vastavust käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 viidatud positiivsele otsusele ning vajaduse korral vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 30 lõikes 2 ettenähtud menetluse tulemusele.
\n
(6)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab välja allsüsteemi kasutuselevõtmise loa või keeldub loa andmisest eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates kogu asjakohase teabe saamisest.
\n
(7)Loa andmisest keeldumise korral võib taotleja ühe kuu jooksul esitada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile otsuse ülevaatamiseks põhjendatud taotluse, mis tuleb lahendada kahe kuu jooksul. Kui keelduv otsus jäetakse jõusse, võib taotleja esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tähtajal.
\n

§ 116Allsüsteemi kasutuselevõtmine selle uuendamise ja ümberehitamise korral

\n
(1)Olemasoleva allsüsteemi uuendamise või ümberehitamise korral edastab taotleja projekti kirjeldust sisaldava toimiku Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.
\n
(2)Uuendamine on allsüsteemi või selle osa põhjalik asendamine, mis ei muuda allsüsteemi kogujõudlust.
\n
(3)Ümberehitamine on allsüsteemi või selle osa oluline muutmine, mille tulemusena suureneb allsüsteemi kogujõudlus ja millega kaasneb EÜ vastavusdeklaratsiooni juurde kuuluva tehnilise toimiku muutmine.
\n
(4)Ühe kuu jooksul alates taotluse saamisest teatab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taotlejale, kas esitatud dokumentatsioon on täielik, või palub mõistliku tähtaja jooksul lisateavet.
\n
(5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vaatab toimiku läbi, raudteeäärse Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi projekti puhul koostöös Raudteeametiga, ning teeb nelja kuu jooksul kogu asjakohase teabe saamisest otsuse uue kasutuselevõtmise loa vajalikkuse kohta, lähtudes järgmistest asjaoludest:
\n
1)kas kavandatavad tööd võivad kahjustada allsüsteemi üldist ohutustaset;
\n
2)kas asjakohased koostalitluse tehnilised kirjeldused sisaldavad uue kasutuselevõtmise loa taotlemise nõuet;
\n
3)kas liikmesriikide kehtestatud riiklikud rakenduskavad sisaldavad uue kasutuselevõtmise loa taotlemise nõuet;
\n
4)kas muudetud on parameetrite väärtusi, mille alusel anti välja varasem kasutuselevõtmise luba.
\n

§ 117Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtmine

\n
(1)Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtmiseks peab raudteeinfrastruktuuriettevõtja taotlema Raudteeametilt Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi raudteeäärsete seadmete projektide jaoks kavandatud tehniliste lahenduste heakskiitmise otsust.
\n
(2)Taotlusele, mis käsitleb Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemi üksikut projekti või projektide kombinatsiooni, ühte või mitut rongiliini või raudteevõrgustikku, lisatakse toimik, mis sisaldab järgmist:
\n
1)hankedokumentide kavand või kavandatud tehniliste lahenduste kirjeldus;
\n
2)dokumentaalsed tõendid tingimuste kohta, mis on vajalikud allsüsteemi tehniliseks ja talitluslikuks ühilduvuseks raudteeveeremiga, mida kõnealuses võrgustikus on kavas kasutada;
\n
3)dokumentaalsed tõendid kavandatud tehniliste lahenduste asjakohastele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele vastavuse kohta;
\n
4)käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti arvamus taotluse kohta, EÜ vastavusdeklaratsioonid, vastavussertifikaadid ja muud asjakohased dokumendid.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus ning teave kõigi taotluste, asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta ning asjakohasel juhul teave Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule taotluste esitamise ja tema otsuste kohta esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu.
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud arvamuse taotluse kohta esitada enne lõikes 1 nimetatud taotluse esitamist või Raudteeametile pärast taotluse esitamist.
\n

§ 118Raudteeveeremi turule laskmise luba

\n
(1)Raudteeveeremi võib turule lasta, kui sellekohase loa on vastavalt käesoleva seaduse § 119 lõikele 1 välja andnud Raudteeamet või vastavalt § 119 lõikele 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
\n
(2)Raudteeveeremi turule laskmise luba sisaldab järgmisi andmeid:
\n
1)kasutusala;
\n
2)koostalitluse tehnilistes kirjeldustes ning kohalduvates riigisisestes eeskirjades sätestatud parameetrite väärtused raudteeveeremi ja kasutusalavahelise tehnilise ühilduvuse kontrollimiseks;
\n
3)raudteeveeremi vastavus riigisisestele eeskirjadele, mis on seotud käesoleva lõike punktis 2 nimetatud parameetritega;
\n
4)raudteeveeremi kasutamise tingimused ja muud piirangud.
\n
(3)Käesolevat paragrahvi ja käesoleva seaduse §-e 119–123 ei kohaldata kolmandast riigist ajutiselt saabunud teehooldus- ja -remondi masinate suhtes ning kauba- ja reisivagunite suhtes, mis on ühiskasutuses raudtee-ettevõtjatega sellisest kolmandast riigist, mille raudteevõrgustiku rööpmelaius erineb Euroopa Liidu peamise raudteevõrgustiku rööpmelaiusest ning millele on antud luba erineva raudteeveeremi lubade andmise menetluse alusel. Selliste raudteeveeremi lubade andmise korda reguleerivad eeskirjad raudteeinfrastruktuuriettevõtja veebilehel ja neist teavitatakse Euroopa Komisjoni.
\n
(4)Raudteeveoettevõtja tagab käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud raudteeveeremi vastavuse olulistele nõuetele oma ohutusjuhtimise süsteemi abil.
\n
(5)Lisaks käesolevas seaduses sätestatud nõuetele järgitakse raudteeveeremi turule laskmise loa menetlemisel komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/545, millega kehtestatakse raudteeveeremile ja raudteeveeremi tüübile loa andmise menetluse praktiline kord vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2016/797 (ELT L 90, 06.04.2018, lk 66–104), sätestatud nõudeid.
\n

§ 119Raudteeveeremi turule laskmise loa andja

\n
(1)Kui raudteeveeremi kasutusala on ühes või mitmes liikmesriigis, annab raudteeveeremi turule laskmise loa Raudteeamet.
\n
(2)Raudteeveeremi kasutusala on riigi või riikide raudteevõrgustik, kus raudteeveeremit kavatsetakse kasutada.
\n
(3)Kui raudteeveeremi kasutusala piirneb üksnes Eesti Vabariigi territooriumiga, võib loa anda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, kui taotleja seda taotleb.
\n

§ 120Raudteeveeremi turule laskmise loa taotlus

\n
(1)Raudteeveeremi turule laskmise loa taotlus ning teave kõigi taotluste ning menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu.
\n
(2)Loa taotluses märgitakse raudteeveeremi kasutusala ning esitatakse tõendid selle kohta, et raudteeveeremi tehnilist ühilduvust kasutusala raudteevõrgustikuga on kontrollitud.
\n
(3)Taotlusele tuleb lisada raudteeveeremit või raudteeveeremi tüüpi käsitlev toimik, mis sisaldab dokumentaalseid tõendeid järgmise kohta:
\n
1)raudteeveeremit moodustavate liikuvate allsüsteemide EÜ vastavusdeklaratsioon;
\n
2)kuidas on tagatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud allsüsteemide tehniline ühilduvus raudteeveeremis ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ja kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele;
\n
3)kuidas on tagatud käesoleva lõike punktis 1 nimetatud allsüsteemide ohutu integreerimine raudteeveeremisse ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele ning ühistele ohutusmeetoditele;
\n
4)kuidas on tagatud raudteeveeremi tehniline ühilduvus taotluses märgitud kasutusala raudteevõrgustikuga ja kuidas see vastab kohaldatavatele koostalitluse tehnilistele kirjeldustele ning kohaldatavatele riigisisestele eeskirjadele, Euroopa raudteeveeremi registri andmetele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/798 artiklis 6 käsitletud riskihindamise ühisele ohutusmeetodile. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n

§ 121Raudteeveeremi turule laskmise loa menetlus

\n
(1)Käesoleva seaduse § 119 lõikes 1 nimetatud juhul loa andmiseks Raudteeamet:
\n
1)hindab käesoleva seaduse § 120 lõike 3 punktides 2–4 nimetatud asjaolusid, et kontrollida toimiku täielikkust ja asjakohasust ning vastavust koostalitluse tehnilistele kirjeldustele;
\n
2)saadab taotleja toimiku kavandatud kasutusala asjaomastele riiklikele ohutusasutustele hindamiseks, et kontrollida toimiku täielikkust ja asjakohasust ning vastavust käesoleva seaduse § 120 lõike 3 punktis 4 nimetatud nõudele ning sama lõike punktides 1–3 nimetatud asjaolude vastavust võimalikele riigisisestele eeskirjadele.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 119 lõikes 3 nimetatud juhul hindab loa andmiseks toimiku vastavust § 120 lõikele 3 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohase hindamise osana ning põhjendatud kahtluse korral võib Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet nõuda katsete tegemist raudteevõrgustikus.
\n
(4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet võib praktilise kontrolli eesmärgil anda katsete tegemiseks ajutise loa raudteevõrgustikus raudteeveeremi kasutamiseks:
\n
1)kui käesoleva seaduse § 120 lõike 3 punktides 2 ja 4 nimetatud tehnilise ühilduvuse tõendamiseks on katsed vajalikud;
\n
2)käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul.
\n
(5)Raudteeinfrastruktuuriettevõtja peab katset võimaldama kolme kuu jooksul raudteeveeremi turule laskmise loa taotlejalt, Raudteeametilt või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt taotluse saamisest arvates.
\n
(6)Ühe kuu jooksul raudteeveeremi turule laskmise loa taotluse saamisest arvates teatab loa andja taotlejale, kas esitatud toimik on täielik, või palub esitada lisateavet, andes selleks mõistliku tähtaja.
\n
(7)Loa andja annab taotlejale raudteeveeremi turule laskmise loa või keeldub sellest eelnevalt kindlaksmääratud mõistliku ajavahemiku jooksul, mis ei või olla pikem kui neli kuud alates taotlejalt kogu asjakohase teabe saamisest.
\n

§ 122Raudteeveeremi turule laskmise loa taotlemine raudteeveeremi uuendamise ja ümberehitamise korral

\n

() Turule laskmise loa saanud raudteeveeremi uuendamise või ümberehitamise korral nõutakse uut raudteeveeremi turule laskmise luba, kui:

\n
1)käesoleva seaduse § 118 lõike 2 punktis 2 nimetatud parameetrite väärtusi muudetakse nii, et need ei vasta koostalitluse tehnilistes kirjeldustes määratud vastuvõetavate parameetrite väärtustele;
\n
2)kavandatavad tööd võivad kahjustada kogu raudteeveeremi üldist ohutustaset või
\n
3)koostalitluse tehnilised kirjeldused sisaldavad sellist nõuet.
\n

§ 123Raudteeveeremi kasutusala laiendamine

\n
(1)Kui taotleja soovib loa saanud raudteeveeremi kasutusala laiendada, täiendab ta toimikut käesoleva seaduse § 120 lõikes 3 nõutavate dokumentidega täiendava kasutusala kohta.
\n
(2)Taotleja esitab toimiku käesoleva seaduse §-s 119 nimetatud asjaomasele loa andjale, kes annab §-s 121 sätestatud menetluste järel välja uuendatud loa, mis hõlmab laiendatud kasutusala.
\n

§ 124Raudteeveeremi registreerimine ja registreerimata raudteeveeremi kasutamine

\n
(1)Pärast käesoleva seaduse §-s 118 nimetatud loa saamist ja enne raudteeveeremi esmakordset kasutamist tuleb see valdaja taotluse alusel registreerida Euroopa raudteeveeremi registris.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud registreerimise toimingud teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavalt komisjoni rakendusotsusele (EL) 2018/1614, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artiklis 47 osutatud veeremiregistrite kirjeldused ning muudetakse komisjoni otsust 2007/756/EÜ ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L 268, 26.10.2018, lk 53–91).
\n
(3)Enne raudteeveeremi registreerimise taotluse esitamist või registrikande muutmise taotluse esitamist peab raudteeveeremi omanik või valdaja tasuma selle Euroopa raudteeveeremi registrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.
\n
(4)Raudteeliikluses on keelatud kasutada Euroopa raudteeveeremi registris registreerimata raudteeveeremit. Väljaspool liikmesriike registreeritud raudteeveeremit võivad Eestis tegutsevad raudtee-ettevõtjad raudteeveol kasutada vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele.
\n
(5)Registreerimata raudteeveeremiga võib liigelda üksnes järgmistel juhtudel:
\n
1)Eesti Vabariigi territooriumile esmakordselt siseneva raudteeveeremi toimetamiseks piirilt sihtpunkti (kodujaama);
\n
2)raudteeveeremi katsetamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve all. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n

§ 125Raudteeveeremi kasutuseelne kontroll

\n
(1)Enne raudteeveeremi kasutamist selle turule laskmise loas nimetatud kasutusalas kontrollib raudteeveoettevõtja, kas raudteeveerem:
\n
1)on saanud turule laskmise loa kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 118 ja kas raudteeveerem on nõuetekohaselt registreeritud;
\n
2)ühildub raudteeinfrastruktuuriga, millel seda kavatsetakse kasutada, lähtudes Euroopa raudteeveeremi registrist, koostalitluse tehnilistest kirjeldustest või muust olulisest teabest, mille raudteeinfrastruktuuriettevõtja esitab tasuta ja mõistliku aja jooksul, kui register puudub või on puudulik; [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
3)on nõuetekohaselt integreeritud rongikoosseisu, milles teda kavatsetakse kasutada, võttes arvesse käesoleva seaduse §-s 40 sätestatud ohutusjuhtimise süsteemi ning käitamise ja liikluskorralduse koostalitluse tehnilisi kirjeldusi.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kontrollide tegemiseks võib raudteeveoettevõtja koostöös raudteeinfrastruktuuriettevõtjaga korraldada katse. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja teeb taotlejaga kooskõlastatult kõik võimaliku selleks, et katse saaks toimuda kolme kuu jooksul pärast raudteeveoettevõtjalt taotluse saamist.
\n

§ 126Raudteeveeremi tüübiluba

\n
(1)Raudteeveeremi tüübiloa annab Raudteeamet või kui raudteeveeremit kasutatakse ainult Eesti Vabariigi territooriumil, siis Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.
\n
(2)Raudteeveeremi tüübiloa taotlus, teave kõigi taotluste kohta, teave asjaomaste menetluste hetkeseisu ja tulemuse kohta ning vajaduse korral teave taotluse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule esitamise ja selle suhtes tehtud otsuse kohta esitatakse ühtse kontaktpunkti kaudu.
\n
(3)Raudteeamet või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet annab raudteeveeremi turule laskmise loaga samal ajal taotleja taotlusel ka raudteeveeremi tüübiloa, mis on seotud raudteeveeremi sama kasutusalaga.
\n
(4)Kui koostalitluse tehnilise kirjelduse või riigisiseste eeskirjadega kehtestatud tehnilised nõuded on pärast raudteeveeremi tüübi kasutusele võtmise lubamist muutunud, tuleb tüübiluba uuendada, kui koostalitluse tehniline kirjeldus või riigisisene eeskiri näeb seda ette. Uuendamisel kontrollitakse vaid muutunud nõuete täitmist.
\n
(5)Raudteeveeremi tüübile vastavuse deklaratsioon antakse:
\n
1)koostalitluse tehnilistele kirjeldustele vastavuse tõendamise menetluses, või
\n
2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse nr 768/2008/EÜ toodete turustamise ühise raamistiku kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 93/465/EMÜ (ELT L 218, 13.08.2008, lk 82–128) moodulite B+D, B+F ja H1 kohaselt kindlaks määratud vastavushindamismenetluses, kui koostalitluse tehnilised kirjeldused ei kohaldu.
\n
(6)Raudteeveeremi tüübiluba registreeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohases raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registris.
\n
(7)Raudteeveeremi tüübiloa menetlemisel järgitakse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/545 sätestatud nõudeid.
\n

§ 127Raudteeveeremi vastavus lubatud raudteeveeremi tüübile

\n
(1)Raudteeveeremile või selle seeriale, mis vastab tüübiloaga raudteeveeremi tüübile, antakse kooskõlas käesoleva seaduse §-ga 118 turule laskmise luba loa taotleja poolt esitatud raudteeveeremi tüübi vastavusdeklaratsiooni alusel ilma täiendava kontrollita.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 126 lõike 4 kohane raudteeveeremi tüübiloa uuendamine ei mõjuta selliseid raudteeveeremi tüübi turule laskmise lube, mis on raudteeveeremi tüübiloa alusel juba välja antud.
\n

§ 128Raudteeveeremi ja raudteeveeremi tüübi mittevastavus olulistele nõuetele

\n
(1)Kui raudteeveoettevõtja leiab käitamisel, et tema kasutatav raudteeveerem ei vasta mõnele kohaldatavale olulisele nõudele, võtab ta vajalikud parandusmeetmed, et muuta raudteeveerem nõuetele vastavaks. Võetud meetmetest võib raudteeveoettevõtja teavitada Raudteeametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
\n
(2)Kui raudteeveoettevõtjal on tõendeid selle kohta, et raudteeveerem ei vastanud nõuetele juba selle turule laskmise loa andmise ajal, teavitab ta sellest Raudteeametit ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit.
\n
(3)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet saab järelevalve käigus teada, et turule laskmise loa saanud raudteeveerem või raudteeveeremi tüüp, mida kasutatakse ettenähtud viisil, ei vasta mõnele olulisele nõudele, teavitab ta sellest seda raudteeveeremit või raudteeveeremi tüüpi kasutavat raudteeveoettevõtjat ning palub tal võtta vajalikud parandusmeetmed, et muuta raudteeveerem nõuetele vastavaks.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Raudteeametit ning teisi asjaomaseid riiklikke ohutusasutusi, sealhulgas neid, mis menetlevad sama tüüpi raudteeveeremi turule laskmise taotlust.
\n
(5)Kui raudteeveoettevõtja võetavad parandusmeetmed ei taga vastavust olulistele nõuetele ning kui mittevastavus toob kaasa riski raudteeohutusele, võib Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet oma järelevalveülesannete raames ajutiselt raudteeveeremi tüübiloa kehtivuse peatada ja vastava raudteeveeremi tüübi kasutamist piirata.
\n
(6)Kui raudteeveeremi tüübiloa on andnud Raudteeamet, edastab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Raudteeametile teate koos põhjenduste ja tõenditega käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud piirangute rakendamisest.
\n

§ 129Raudteeveeremi turule laskmise loa ja tüübiloa muutmine ning kehtetuks tunnistamine

\n
(1)Käesoleva seaduse § 118 lõikes 1 või § 126 lõikes 1 nimetatud loa andja hindab § 128 lõikes 5 nimetatud riski kõrvaldamiseks võetud meetmete tõhusust ja tuvastab, kas oluline nõue oli täitmata juba loa väljaandmise ajal, ning otsustab seejärel, kas riski raudteeohutusele on võimalik kõrvaldada loa muutmisega. Kui riski raudteeohutusele ei ole võimalik kõrvaldada, tunnistab loa andja loa kehtetuks.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsusest teavitatakse raudteeveeremi turule laskmise loa või raudteeveeremi tüübiloa omanikku ning Raudteeametit, kui otsuse tegijaks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, ning otsust põhjendatakse.
\n
(3)Raudteeveeremi turule laskmise loa või raudteeveeremi tüübiloa omanik võib ühe kuu jooksul alates otsuse saamisest taotleda, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegija vaataks oma otsuse läbi. Sellisel juhul loa kehtetuks tunnistamise otsus ajutiselt peatatakse.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegija otsustab ühe kuu jooksul alates otsuse läbivaatamise taotluse saamisest, kas jätab taotluse rahuldamata või tunnistab oma otsuse kehtetuks.
\n
(5)Kui Raudteeamet käesoleva paragrahvi lõike 2 kohase teate saamisel ei nõustu Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poolt loa muutmise või kehtetuks tunnistamise põhjendustega, kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artikli 21 lõikes 7 sätestatud vahekohtumenetlust. Kui kõnealuse menetluse tulemusel raudteeveeremi turule laskmise luba ei muudeta ega tunnistata kehtetuks, siis käesoleva seaduse § 128 lõike 5 kohased ajutised meetmed peatatakse.
\n
(6)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud menetluse tulemusena jääb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus jõusse, võib loa omanik ameti otsuse kahe kuu jooksul otsuse saamisest arvates halduskohtus vaidlustada. Kui vahekohtumenetluses jääb Raudteeameti otsus jõusse, võib loa omanik kahe kuu jooksul otsuse saamisest arvates esitada kaebuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/796 artikli 55 alusel loodud apellatsiooninõukogule.
\n
(7)Raudteeameti või Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsus raudteeveeremi turule laskmise loa kehtetuks tunnistamise kohta kantakse raudteeliiklusregistrisse ning otsus raudteeveeremi tüübiloa kehtetuks tunnistamise kohta kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/797 artikli 48 kohasesse raudteeveeremi tüübilubade Euroopa registrisse.
\n
(8)Raudteeveeremi turule laskmise loa või tüübiloa kehtetuks tunnistamisest teavitab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet raudteeveoettevõtjaid, kes kasutavad sama tüüpi raudteeveeremit, mille turule laskmise luba või tüübiluba tühistati.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõike 8 kohase teavituse saanud raudteeveoettevõtjad peavad kontrollima, kas nende kasutataval raudteeveeremil on sama mittevastavus kui kehtetuks tunnistatud loaga raudteeveeremil. Mittevastavuse tuvastamise korral järgib raudteeveoettevõtja käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatut.
\n
(10)Kui raudteeveeremi turule laskmise luba tunnistatakse kehtetuks, siis seda raudteeveeremit enam ei kasutata ning selle kasutusala ei laiendata. Kui raudteeveeremi tüübiluba tunnistatakse kehtetuks, ei lasta selle loa alusel toodetud raudteeveeremeid turule või kui need on juba turule lastud, siis need kõrvaldatakse turult. Uut luba võib taotleda vastavalt käesoleva seaduse §-dele 118 ja 126.
\n
(11)Kui käesoleva seaduse § 128 lõigetes 1–3 nimetatud juhtudel piirdub olulistele nõuetele mittevastavus osaga raudteeveeremi kasutusalast ning see mittevastavus esines juba raudteeveeremi turule laskmise loa väljaandmise ajal, muudetakse turule laskmise luba nii, et sellest jäetakse välja kasutusala asjaomased osad.
\n

11. peatükk Liikmesriikides piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja töö- ja puhkeaja tingimused

\n

§ 130Kohaldamisala

\n
(1)Käesolevas peatükis sätestatut kohaldatakse piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja suhtes, kes töötab raudtee-ettevõtjate hallatavas piiriüleses koostalitlusteenistuses.
\n
(2)Piiriülesed koostalitlusteenused on piiriülesed teenused, mille puhul raudtee-ettevõtja omab Raudteeameti väljaantud ühtset ohutustunnistust ning kus raudteeveo lähte- ja sihtkoht on erinevates liikmesriikides.
\n
(3)Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutav liikuv töötaja on töötaja, kes on rongimeeskonna liige ja kes töötab piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava raudteeveoettevõtja juures üle ühe tunni päevase tööaja jooksul.
\n
(4)Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata kohaliku ja piirkondliku piiriülese reisijateveo ning piiriülese kaubaveo suhtes, mis ei ulatu riigipiirist kaugemale kui 15 kilomeetrit.
\n
(5)Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata sellistel piiriülestel marsruutidel, mille lähte- ja sihtkoht asub sama liikmesriigi raudteeinfrastruktuuril ning mis kasutavad teise liikmesriigi infrastruktuuri seal peatumata.
\n
(6)Käesoleva seaduse §-des 131–136 sätestatud nõuete täitmise peab tagama tööandja.
\n

§ 131Vedurimeeskonna ja rongi saatepersonali tööpäevasisene vaheaeg

\n
(1)Vedurimeeskonnale antakse 45-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tööaeg ületab 8 tundi, või 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tööaeg kestab 6–8 tundi.
\n
(2)Tööpäevasisene vaheaeg antakse kolmanda ja kuuenda töötunni vahelisel ajal.
\n
(3)Rongide hilinemise korral võib vaheaegu tööpäeva jooksul kohandada.
\n
(4)Rongi saatepersonalile antakse vähemalt 30-minutiline tööpäevasisene vaheaeg, kui tööaeg ületab 6 tundi.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikeid 1–3 ei kohaldata, kui on olemas teine vedurimeeskond.
\n

§ 132Igapäevane puhkeaeg koduriigis

\n
(1)Piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutava liikuva töötaja koduriigis veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 12 järjestikust tundi iga 24-tunnise ajavahemiku kohta.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud puhkeaega võib lühendada minimaalselt 9 tunnini üks kord 7-päevase ajavahemiku jooksul. Sel juhul lisatakse tunnid, mille võrra lühendatud puhkeaeg on lühem kui 12 tundi, järgmisele igapäevasele puhkeajale väljaspool töökohta.
\n
(3)Lühendatud igapäevast puhkeaega ei saa määrata kahe väljaspool koduriiki veedetud igapäevase puhkeaja vahelisele ajale.
\n

§ 133Igapäevane puhkeaeg väljaspool koduriiki

\n
(1)Igapäevase väljaspool oma koduriiki veedetud puhkeaja kestus peab olema vähemalt 8 järjestikust tundi 24-tunnise ajavahemiku jooksul.
\n
(2)Igapäevasele puhkeajale väljaspool koduriiki peab järgnema igapäevane puhkeaeg koduriigis.
\n

§ 134Iganädalane puhkeaeg

\n
(1)Iganädalase puhkeaja kestus peab olema vähemalt 36 järjestikust tundi 7-päevase ajavahemiku kohta.
\n
(2)Igal aastal on piiriüleseid koostalitlusteenuseid osutaval liikuval töötajal 104 24-tunnist puhkeaega, kaasa arvatud 52 iganädalast 24-tunnist puhkeaega, mis hõlmavad:
\n
1)12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mis hõlmab laupäeva ja pühapäeva;
\n
2)12 kahekordset puhkeaega (48 tundi, millele lisandub igapäevane 12-tunnine puhkeaeg), mille puhul ei ole tagatud laupäeva või pühapäeva hõlmamine.
\n

§ 135Juhtimisaeg

\n
(1)Juhtimisaeg ei või kahe igapäevase puhkeaja vahel ületada 9 tundi päevases või 8 tundi öövahetuses.
\n
(2)Juhtimisaeg on kavandatud tegevuse kestus, mille jooksul vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest, välja arvatud veduri käivitamiseks ja seiskamiseks ettenähtud aeg, kuid mis hõlmab ettenähtud katkestusi, mille ajal vedurijuht vastutab veduri juhtimise eest.
\n
(3)Juhtimisaja kestus 2-nädalasel perioodil ei tohi ületada 80 tundi.
\n
(4)Kui ööajal töötatakse vähemalt kolm tundi, loetakse see öövahetuseks.
\n

§ 136Tööaja arvestus

\n

() Tööandja peab tööaja arvestust, milles on märgitud igapäevased töö- ja puhketunnid. Tööaja arvestust tuleb säilitada vähemalt üks aasta.

\n

12. peatükk Raudteeliiklusregister

\n

§ 137Raudteeliiklusregister

\n
(1)Raudteeliiklusregistri eesmärk on pidada arvestust raudteerajatiste, vedurijuhilubade, sertifikaatide, tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade üle, et tagada raudteeohutus ning käesolevast seadusest ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate nõuete ning riikliku järelevalve ülesannete täitmine. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(2)Raudteeliiklusregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus ning andmete kandmine raudteeliiklusregistrisse ei too kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(5)Enne raudteerajatise registreerimise taotluse või registrikande muutmise taotluse esitamist peab raudteerajatise omanik või valdaja tasuma selle raudteeliiklusregistrisse kandmise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras ja esitama andmed tasumise kohta registreerimise taotluses. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(6)Raudteeliiklusregistri pidamise põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles sätestatakse:
\n
1)registrisse kantavate andmete täpsem koosseis ja andmete registrisse esitamise kord;
\n
2)registri andmetele juurdepääsu kord ja andmete väljastamise tingimused;
\n
3)andmete säilitamise ja arhiveerimise kord;
\n
4)volitatud töötleja ja tema ülesanded;
\n
5)muud olulised nõuded, mis on vajalikud registri pidamiseks. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(7)Raudteeliiklusregistri vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(8)Raudteeliiklusregistrit peetakse ühetasandilise elektroonilise andmebaasina.
\n

§ 137^1. Raudteeveeremi numeratsioon Euroopa Liidus ja kolmandates riikides

\n
(1)Raudteeveeremi valdaja kannab raudteeveeremile, mis liigub ainult Euroopa Liidu territooriumil, Euroopa raudteeveeremi numbri.
\n
(2)Euroopa Liidust kolmandatesse riikidesse mineva, kolmandatest riikidest tuleva või kolmandates riikides kasutamiseks ettenähtud 1520 või 1524 millimeetri laiusel rööbasteel liikuvale raudteeveeremile kantakse raudteeveeremi number SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi kaubavagunite ning konteinerite ühiskasutuse kokkuleppe ning endise NSVL TM kaubavagunite ja konteinerite inventariparkide SRÜ liikmesriikide, Aserbaidžaani Vabariigi, Gruusia Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Eesti Vabariigi vahel jagamise ning nende edaspidise ühiskasutuse kokkuleppe nõuete alusel. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n

§ 138Raudteeliiklusregistri andmed

\n
(1)Raudteeliiklusregister koosneb:
\n
1)vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasist;
\n
2)tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasist;
\n
3)raudteerajatiste registrikoodidest;
\n
4)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmetest. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(2)Raudteerajatiste andmebaasis registreeritakse raudteed, raudteesillad ja -viaduktid, pöörmed, raudteetruubid ja käigutunnelid, raudteeülesõidukohad, raudteeülekäigukohad, ooteplatvormid, laadimisplatvormid, dispetšeritsentralisatsioonid, jaamavaheblokeeringud ja kontaktvõrgud ning nende kohta kantakse andmebaasi järgmised andmed:
\n
1)raudteerajatise registrikood;
\n
2)raudteerajatise nimetus;
\n
3)raudteerajatise tähised, tehnilised andmed ja otstarve;
\n
4)raudteerajatise asukoha andmed;
\n
5)raudteerajatise omaniku ja muu valdaja andmed;
\n
6)raudteerajatise projekteerija ja projekteerimise andmed;
\n
7)raudteerajatise ehitaja ja ehitamise andmed;
\n
8)raudteerajatise kasutamise tingimused ja piirangud;
\n
9)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti tehtud ettekirjutuste andmed.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(4)Vedurijuhilubade ja sertifikaatide andmebaasi kantakse:
\n
1)vedurijuhiloa andmed;
\n
2)juhtimisõiguse peatamise ja taastamise andmed;
\n
3)sertifikaadis sisalduvad andmed;
\n
4)sertifikaadi peatamise või kehtetuks tunnistamise andmed;
\n
5)vedurijuhi koolituse ja teadmiste hindamisega seotud andmed;
\n
6)tervisetõendi andmetena tervisetõendi väljastanud arsti nimi, tõendi väljastamise ja kehtivuse kuupäev ning tõendi number.
\n
(5)Tegutsemise ohutustunnistuste ja ohutuslubade andmebaasi kantakse raudtee-ettevõtjale väljaantud tunnistuse ja loa andmed. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026] (5^1) Raudteeliiklusregistris töödeldakse järgmisi vedurijuhiloa ja sertifikaadi omaniku isikuandmeid avalikku huvi teenivate ülesannete täitmiseks, sealhulgas raudteeliikluse ohutuse tagamiseks ja riikliku järelevalve tegemiseks:
\n
1)üldandmed;
\n
2)foto;
\n
3)allkirjanäidis;
\n
4)andmed keeleoskuse kohta;
\n
5)koolituste ja hindamiste andmed;
\n
6)tervisetõendi andmed ja info meditsiiniliste piirangute kohta. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(6)Raudteeliiklusregistri andmed, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 5^1 sätestatud andmed, on avalikud ja need avaldatakse raudteeliiklusregistri veebilehel, võttes arvesse õigusaktidega sätestatud piiranguid. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(7)Raudteeliiklusregistrisse kantud andmeid töödeldakse avalikku huvi teenivate ülesannete täitmiseks ning riikliku järelevalve tegemiseks. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n

§ 138^1. Raudteeliiklusregistri andmete arhiveerimine

\n
(1)Raudteeliiklusregistri andmed ja alusdokumendid kantakse üle registri arhiivi kümne tööpäeva jooksul arvates ajast, kui:
\n
1)vedurijuhiloa kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;
\n
2)vedurijuhi sertifikaadi kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;
\n
3)tegutsemise ohutustunnistuse kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;
\n
4)ohutusloa kehtivuse tähtaja lõpust on möödunud kaks aastat;
\n
5)isik on surnud;
\n
6)juriidiline isik on lõppenud.
\n
(2)Raudteeliiklusregistri andmete ja alusdokumentide registri arhiivi kandmisel märgitakse nende juurde arhiivi kandmise kuupäev. Arhiveeritud registriandmeid ja alusdokumente säilitatakse 50 aastat. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n

§ 139Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamine

\n
(1)[Kehtetu - RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(2)Raudteerajatise registreerimiseks, selle kohta tehtud kande muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks esitab raudteerajatise omanik või valdaja Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile taotluse koos käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmetega.
\n
(3)Kui raudteeliiklusregistrisse kantud raudteerajatist ei kasutata, tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis. Kasutusel mitteoleva raudteerajatise uuesti kasutusele võtmise korral tuleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile esitada sellekohane teatis koos raudteeinfrastruktuuri nõuetele vastavuse kontrollimise aruandega.
\n
(4)Raudteeliiklusregistrile esitavad andmeid:
\n
1)raudteerajatise omanik või valdaja käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 2–8 sätestatud andmete puhul;
\n
2)[kehtetu - RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
3)raudtee-ettevõtja käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktides 3 ja 4 sätestatud andmete puhul;
\n
4)koolitaja või eksamineerija käesoleva seaduse § 138 lõike 4 punktis 5 sätestatud andmete puhul;
\n
5)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet käesoleva seaduse § 138 lõike 2 punktides 1 ja 9, lõike 4 punktides 1, 2 ja 6 ning lõikes 5 sätestatud andmete puhul. [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
(5)Raudteeliiklusregistrile andmete esitaja vastutab esitatud andmete õigsuse eest.
\n

§ 140Raudteeliiklusregistrisse andmete esitamise tähtajad

\n

() Andmete raudteeliiklusregistrisse esitamise tähtajad on järgmised:

\n
1)raudteerajatise andmete muutumise korral esitatakse andmed kümne tööpäeva jooksul pärast nende muutumist; [RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
2)[kehtetu - RT I, 19.02.2026, 1 - jõust. 01.03.2026]
\n
3)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet esitab käesoleva seaduse § 139 lõike 4 punktis 5 nimetatud andmed viivitamata.
\n

§ 141Registreerimisest keeldumine ja registreeringu kehtetuks tunnistamine

\n
(1)Kui Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet tuvastab registreerimise käigus, et raudteerajatis ei vasta nõuetele, keeldub ta registreerimast.
", "next": 239896}