{"html": "
6.jaotis Kaebamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale
\n

§ 76Kaebuse esitamine kohtuvälise menetleja tegevuse peale

\n
(1)Menetlusosalisel ja menetlusvälisel isikul on õigus kuni asjas kohtuvälise menetleja otsuse tegemiseni esitada kohtuvälise menetleja juhile kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale.
\n
(2)Kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse lõpetamise või konfiskeerimise otsustamise kohta väärteomenetluse käigus võib menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul, alates määruse koopia kättesaamisest.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kaebus adresseeritakse kohtuvälise menetleja juhile ja saadetakse kohtuvälise menetleja asukoha aadressil. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(4)Kaebuses märgitakse:
\n
1)adressaadina kohtuvälise menetleja juht ja kohtuvälise menetleja nimetus, kellele kaebus esitatakse;
\n
2)kaebuse esitaja ees- ja perekonnanimi, menetlusseisund ning elu- või asukoha aadress;
\n
3)määrus või menetlustoiming, mida vaidlustatakse, määruse või menetlustoimingu tegemise kuupäev ja selle isiku nimi, kelle osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse;
\n
4)millises osas määrus või menetlustoiming vaidlustatakse;
\n
5)kaebuses esitatud taotluste sisu ja põhjendus;
\n
6)kaebusele lisatud dokumentide loetelu.
\n
(5)Kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine ei peata vaidlustatud tegevust. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]
\n

§ 77Kaebuse lahendamine kohtuvälise menetleja juhi poolt

\n
(1)Kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses.
\n
(2)Kaebust lahendades võib kohtuvälise menetleja juht või tema õigusaktiga volitatud ametnik määrusega:
\n
1)jätta kaebuse rahuldamata;
\n
2)rahuldada kaebuse täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist;
\n
3)tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
\n
(3)Kaebuse rahuldamata jätmist tuleb põhjendada.
\n
(4)Kaebuse esitajat teavitatakse õigusest kaevata edasi maakohtusse vastavalt käesoleva seadustiku §-le 78.
\n
(5)Kaebust lahendades tehtud määrus saadetakse viivitamatult vaidlustatud määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ja määruse koopia kaebuse esitajale. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 78Kaebuse esitamine maakohtule

\n
(1)Kui isik ei nõustu käesoleva seadustiku § 77 lõike 2 kohaselt kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule.
\n
(2)Kaebuse võib esitada:
\n
1)menetlusosaline – kümne päeva jooksul, alates vaidlustatava määruse kättesaamisest;
\n
2)menetlusväline isik – kümne päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama.
\n
(3)Kaebus esitatakse kirjalikult, järgides käesoleva seadustiku § 76 lõikes 4 ettenähtud nõudeid. Kaebus adresseeritakse maakohtule ja esitatakse kohtuvälisele menetlejale, kes vaidlustatava määruse koostas.
\n
(4)Kaebuse saanud kohtuväline menetleja edastab viivitamata kaebuse koos materjalidega maakohtule. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 79Kaebuse lahendamine maakohtus

\n
(1)Maakohtunik vaatab kaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul.
\n
(2)Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.
\n
(3)Kaebust lahendades võib maakohtunik:
\n
1)jätta kaebus rahuldamata;
\n
2)rahuldada kaebus täielikult või osaliselt ja kui õiguste rikkumist ei saa enam kõrvaldada, tunnistada isiku õiguste rikkumist;
\n
3)tühistada vaidlustatud määrus või peatada vaidlustatud menetlustoiming täielikult või osaliselt, kõrvaldades õiguste rikkumise.
\n
(4)Kaebuse saanud kohus võib vaidlustatud määruse või menetlustoimingu peatada.
\n
(5)Maakohus saadab kaebust lahendades koostatud määruse vaidlustatud menetlustoimingu või määruse teinud kohtuvälisele menetlejale ning määruse koopia kaebuse esitajale. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 80Kaebusest loobumine

\n

Kohtuvälise menetleja tegevuse peale käesoleva seadustiku §-de 76 ja 78 kohaselt esitatud kaebusest võib loobuda kuni kaebuse lahendamiseni.

\n
7.jaotis Asjaajamise korraldamine kohtuvälises menetluses
\n

§ 81Väärteotoimiku koostamine ja asjaajamine väärteomenetluses

\n
(1)Kohtuvälise menetluse lõpuleviimisel koostab kohtuväline menetleja väärteotoimiku, süstematiseerides selleks väärteoasja materjali. [RT I, 03.02.2023, 1 - jõust. 01.05.2023]
\n
(2)Kohtuväline menetleja korraldab väärteomenetluses asjaajamist valitsusasutuses kehtiva asjaajamiskorra kohaselt, järgides käesolevas seadustikus sätestatud erisusi.
\n

§ 81^1. E-toimiku menetlemise infosüsteem

\n
(1)E-toimiku menetlemise infosüsteem (edaspidi e-toimiku süsteem) on väärteomenetluses menetlusandmete ja isikuandmete töötlemiseks peetav riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on:
\n
1)tagada ülevaade kohtuvälise menetleja ja kohtu menetluses olevatest väärteoasjadest, samuti alustamata jäetud väärteomenetlustest;
\n
2)kajastada andmeid väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
\n
3)võimaldada menetleja töö korraldamist;
\n
4)tagada karistuspoliitiliste otsustuste tegemiseks vajaliku statistika kogumine;
\n
5)võimaldada andmete ja dokumentide elektroonilist edastamist.
\n
(2)Andmekogusse kantakse:
\n
1)andmed menetluses olevate, alustamata jäetud ja lõpetatud väärteomenetluste kohta;
\n
2)andmed väärteomenetluse käigus tehtud toimingute kohta;
\n
3)digitaalsed dokumendid käesolevas seadustikus sätestatud juhtudel;
\n
4)andmed menetleja, menetlusosalise, süüdlase, eksperdi ja tunnistaja kohta;
\n
5)kohtuvälise menetleja ja kohtu lahend.
\n
(3)E-toimiku süsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus.
\n
(4)E-toimiku süsteemi vastutav töötleja on Justiits- ja Digiministeerium. E-toimiku süsteemi volitatud töötleja on valdkonna eest vastutava ministri määratud isik. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
\n
(5)Valdkonna eest vastutav minister võib anda määrusi e-toimiku süsteemi tegevuse korraldamiseks. [RT I 2008, 28, 180 - jõust. 15.07.2008]
\n

§ 82Väärteoasja registreerimine

\n

[Kehtetu - RT I 2008, 28, 180 - jõust. 15.07.2008]

\n

11. peatükk VÄÄRTEOASJA ARUTAMINE MAAKOHTUS

\n

[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n

1. jagu Väärteoasja arutamise pädevus ja arutamise ettevalmistamine

\n

§ 83Väärteoasja arutamise pädevus

\n

Väärteoasja arutab maakohtunik, kui:

\n
1)väärteoasja arutamine või konfiskeerimise otsustamine on seaduse alusel maakohtu pädevuses;
\n
2)väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine, alaealise mõjutusvahendi kohaldamine või loomapidamise keelamine. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n

§ 84Väärteotoimiku saatmine asja arutamiseks maakohtule

\n

Kui väärteoasja arutamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 83 allub maakohtule, saadab kohtuväline menetleja väärteotoimiku käesoleva seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras asja arutamiseks maakohtule. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n

§ 85Väärteoasja arutamise ettevalmistamine

\n
(1)Asja kohtulikku arutamist ette valmistades maakohtunik:
\n
1)kontrollib väärteoasja kohtualluvust;
\n
2)teeb kindlaks kohtumenetluse pooled, tunnistaja, tõlgi ja eksperdi ning teatab neile asja arutamise aja ja koha;
\n
3)teeb kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel ja võtab tarvitusele abinõud nende esitamiseks kohtuistungil;
\n
4)lahendab tunnistajate erinõude korras ülekuulamise teises maakohtus;
\n
5)lahendab ekspertiisi tegemise, arvestades kohtumenetluse poolte arvamust;
\n
6)lahendab kohtumenetluse poolte esitatud taotlused.
\n
(2)Kui kohus leiab, et asja lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, kuid halduskohus on eelnevalt leidnud, et sama asja lahendamine ei kuulu tema pädevusse, määrab asja lahendamiseks pädeva kohtu Riigikohtu kriminaal- ja halduskolleegiumi vaheline erikogu tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 711 sätestatud korras. [RT I, 20.11.2014, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n

§ 86Asja arutamisele kutsumine

\n

Kohtumenetluse pooled, tunnistaja, tõlk ja ekspert kutsutakse maakohtusse, järgides käesoleva seadustiku §-de 40 ja 41 sätteid. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n

2. jagu Väärteoasja arutamise üldtingimused

\n

§ 87Väärteoasja arutamise piirid

\n

Väärteoasja arutatakse ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

\n

§ 88Korra tagamine väärteoasja arutamisel

\n
(1)Menetlusosalised ja teised istungiruumis viibijad peavad täitma maakohtuniku seaduslikke korraldusi.
\n
(2)Kohtunik võib väärteoasja arutamist segavale või takistavale korrarikkujale määrata rahatrahvi kuni 30 trahviühiku ulatuses või ta istungiruumist eemaldada. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 89Menetlusaluse isiku osavõtt asja arutamisest

\n
(1)Menetlusalusel isikul on õigus võtta väärteoasja arutamisest osa isiklikult või koos kaitsjaga või kaitsja vahendusel.
\n
(2)Maakohtunik võib teha väärteoasja arutamises osalemise menetlusalusele isikule kohustuslikuks, kui tema osavõtt on vajalik väärteomenetluse huvides. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 90Väärteoasja arutamine menetlusaluse isiku ja tema kaitsjata

\n
(1)Kui menetlusalusele isikule ja tema kaitsjale on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud ning nad on kutse enne asja arutamist kätte saanud, kuid ei ole taotlenud asja arutamise edasilükkamist või kui edasilükkamise taotlus ei ole rahuldatud, arutatakse asja ilma menetlusaluse isikuta või tema kaitsjata. (1^1) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu väärteoasja arutamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab kriminaalmenetluse seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
(2)Asja arutamine lükatakse määrusega edasi menetlusaluse isiku või tema kaitsja põhjendatud taotlusel, järgides käesoleva seadustiku § 93 lõikes 1 sätestatut.
\n
(3)Asja arutamine lükatakse määrusega edasi, kui istungile on jäänud ilmumata 14- kuni 18-aastase või psüühikahäirega menetlusaluse isiku kaitsja.
\n

§ 91Kohtuvälise menetleja osavõtt väärteoasja arutamisest

\n
(1)Kohtuvälise menetleja osavõtt väärteoasja arutamisest maakohtus on kohustuslik ja sellest teatatakse talle saadetavas kutses.
\n
(2)Kui kohtuvälise menetleja ametnik ei ilmu asja arutamisele, lükkab maakohtunik asja arutamise edasi ja teeb ametniku ilmumata jäämise kohtuvälise menetleja juhile kirjalikult teatavaks. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 92Väärteo asja arutamine tunnistaja ja eksperdita

\n

Kui tunnistaja või ekspert ei ilmu asja arutamisele, otsustab maakohtunik asja arutamise võimalikkuse pärast kohtumenetluse poolte arvamuste ärakuulamist. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n

§ 93Väärteoasja arutamise edasilükkamine

\n
(1)Väärteoasja arutamine lükatakse edasi, kui:
\n
1)väärteoasja ei ole võimalik arutada ilma istungile ilmumata jäänud isikuta;
\n
2)istungi jätkamine on välistatud muul mõjuval põhjusel.
\n
(2)Enne väärteoasja arutamise edasilükkamist võidakse istungile ilmunud isikud üle kuulata ja jätta nad teist korda istungile kutsumata.
\n

§ 94Kohtu määruste vormistamine

\n
(1)Väärteomenetluse lõpetamise, sundtoomise, taandamise ja ekspertiisi määramise vormistab kohus nõupidamistoas määrusega käesoleva seadustiku § 48 sätteid järgides.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata kohtu määrused vormistatakse menetlusdokumendina, mis lisatakse väärteotoimikusse, või tehakse suuliselt ja kantakse kohtuistungi protokolli.
\n

3. jagu Väärteoasja arutamise rakendamine

\n

§ 95Väärteoasja arutamise alustamine

\n

Väärteoasja arutamist alustades teeb maakohtunik järgmised toimingud:

\n
1)teatab arutatava väärteoasja nimetuse;
\n
2)selgitab, kes istungile kutsututest on ilmunud ja tuvastab nende isikusamasuse ning kontrollib kaitsja ja esindaja volitusi;
\n
3)selgitab, kas ilmumata jäänud kohtumenetluse pool, tunnistaja, tõlk või ekspert on kutse kätte saanud;
\n
4)rakendab tõlgi, eksperdi ja tunnistaja, järgides kriminaalmenetluse sätteid;
\n
5)teeb teatavaks oma nime ning tõlgi ja eksperdi nimed ning selgitab kohtumenetluse pooltele nende õigusi;
\n
6)selgitab kohtumenetluse poolte taotlused ja taandused ning lahendab need. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

4. jagu Kohtulik uurimine

\n

§ 96Kohtuliku uurimise algus

\n
(1)Kohtunik teatab kohtuliku uurimise algusest ja teeb kohtuvälisele menetlejale ettepaneku avaldada väärteoprotokoll.
\n
(2)Pärast väärteoprotokolli avaldamist selgitab kohtunik menetlusalusele isikule väärteoprotokolli sisu ja küsib, kas ta tunnistab ennast väärteo toimepanemises süüdi.
\n

§ 97Tõendite uurimise kord

\n

Kohtunik kuulab ära menetlusosaliste arvamuse tõendite uurimise järjekorra kohta ja teeb selle kohta määruse, mis kantakse kohtuistungi protokolli.

\n

§ 98Menetlusaluse isiku ülekuulamise kord

\n
(1)Menetlusaluse isiku ülekuulamine algab kohtuniku ettepanekuga anda ütlusi väärteoprotokolli koostamise aluseks olevate asjaolude kohta.
\n
(2)Pärast menetlusaluse isiku ütluste andmist võivad talle küsimusi esitada kohtuväline menetleja ja kaitsja.
\n
(3)Kohtul on õigus menetlusalust isikut küsitleda igas kohtuliku uurimise järgus.
\n
(4)Menetlusalusel isikul on õigus kogu kohtuliku uurimise kestel esitada küsimusi teisele kohtumenetluse poolele.
\n
(5)Kui asja arutatakse menetlusaluse isiku osavõtuta, teeb kohtunik teatavaks menetlusaluse isiku varasemad ütlused ja tema kirjalike avalduste sisu.
\n

§ 99Tunnistaja ülekuulamise kord

\n
(1)Tunnistajad kuulatakse üle ükshaaval, teiste, veel üle kuulamata tunnistajate juuresolekuta. Enne ülekuulamist tuvastatakse tema isikusamasus ja selgitatakse tunnistaja ning menetlusaluse isiku suhted.
\n
(2)Kohtunik teeb tunnistajale ettepaneku öelda kohtule kõik, mis ta väärteoasja kohta teab.
\n
(3)Pärast tunnistaja poolt ütluste andmist küsitlevad teda kohtuväline menetleja, menetlusalune isik ja kaitsja.
\n
(4)Kui tunnistaja kutsuti kohtusse mõne menetlusosalise taotlusel, küsitleb tunnistajat esimesena see menetlusosaline, kelle taotlusel tunnistaja oli kutsutud.
\n
(5)Tunnistajale võib esitada küsimusi tema poolt varem antud ütluste selgitamiseks ja täiendamiseks. Kohtunik on kohustatud kõrvaldama väärteoasjasse mittepuutuvad ja suunavad küsimused. Kohtunikul on õigus küsitleda tunnistajat igas kohtuliku uurimise järgus.
\n
(6)Kohtunik võib oma initsiatiivil või menetlusosaliste taotlusel tunnistajaid vastastada.
\n
(7)Ülekuulatud tunnistajad jäävad kohtuliku uurimise lõpuni istungisaali ega või kohtuniku loata lahkuda.
\n
(8)Kui tunnistaja ei ole asja arutamisele ilmunud, võib maakohtunik avaldada tunnistaja kohtuvälises menetluses antud ütlused. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 100Kirjalike tõendite uurimine

\n

Kirjalikud tõendid avaldatakse ja esitatakse asja arutamisest osavõtvatele kohtumenetluse pooltele ning vajaduse korral ka eksperdile ja tunnistajale.

\n

§ 101Asitõendi ja sündmuskoha vaatlus

\n
(1)Asitõendi vaatlust võib toimetada igas kohtuliku uurimise järgus kohtuniku algatusel või kohtumenetluse poolte taotlusel. Seoses asitõendi vaatlusega võivad kohtumenetluse pooled kohtule avaldusi teha ja menetlusalune isik ütlusi anda.
\n
(2)Kohtunik võib kohapeal teostada sündmuskoha või selle asitõendi vaatlust, mida ei ole võimalik kohtusse tuua. Vaatlust toimetab kohtunik kohtumenetluse poolte, vajadusel ka tunnistaja ja eksperdi juuresolekul.
\n
(3)Vaatluse käik ja tulemused kantakse kohtuistungi protokolli.
\n

§ 102Ekspertiis väärteoasja arutamisel

\n
(1)Kohtunik võib kohtumenetluse poolte taotlusel või oma algatusel määrata ekspertiisi.
\n
(2)Ekspert võib väärteoasja arutamises osaledes uurida ekspertiisi tegemiseks vajalikke tõendeid ja menetleja loal esitada kohtumenetluse pooltele ja tunnistajatele küsimusi ekspertiisi tegemiseks vajalike asjaolude kohta.
\n

§ 103Kohtuliku uurimise lõpetamine

\n
(1)Pärast kõigi väärteoasjas leiduvate tõendite uurimist küsib kohtunik kohtumenetluse pooltelt, kas nad taotlevad kohtulikku uurimist veel millegagi täiendada.
\n
(2)Esitatud taotlused lahendab kohus määrusega.
\n
(3)Pärast vajalikke täiendavaid menetlustoiminguid kuulutab kohus kohtuliku uurimise lõpetatuks.
\n

5. jagu Kohtuvaidlus

\n

§ 104Kohtuvaidluse kord

\n
(1)Kohtuvaidlusel esinevad kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras. Menetlusalune isik saab sõna viimasena.
\n
(2)Kohus ei või piirata kohtuvaidluse kestust, kuid kohus võib vaidlusest osavõtjat peatada, kui ta kaldub kõrvale kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludest.
\n
(3)Pärast kohtuvaidlust teatab maakohtunik lahendi kuulutamise aja. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

6. jagu Kohtuistungi protokoll

\n

§ 105Kohtuistungi protokolli koostamine

\n
(1)Kohtuistungi protokoll koostatakse, kui kohtuistungil kuulatakse üle tunnistajat või eksperti või kui seda nõuab kohtumenetluse pool. Kui kohtuistungi protokolli ei koostata, peavad kohtumenetluse poolte taotlused sisalduma kohtuotsuses.
\n
(2)Protokollis märgitakse:
\n
1)istungi kuupäev ja koht ning istungi alguse ja lõpu aeg;
\n
2)kohtu nimetus ja koosseis;
\n
3)kohtumenetluse poolte ning kohtuistungi sekretäri, tõlgi ja eksperdi nimed;
\n
4)arutatava väärteoasja nimetus;
\n
5)kohtumenetluse pooltele ja teistele isikutele nende õiguste ja kohustuste selgitamine;
\n
6)ajalises järjestuses kohtu toimingute nimetused ning toimingute tingimused, käik ja tulemused;
\n
7)avaldused, taotlused ja nende lahendused;
\n
8)kohtuistungil tehtud määruste nimetused;
\n
9)kohtuvaidluses poolte esitatud taotlused;
\n
10)kohtuotsuse või määruse tegemine nõupidamistoas;
\n
11)kohtuotsuse või määruse kuulutamise aeg ja edasikaebamise korra selgitamine;
\n
12)kuupäev, millal lahend on kohtus kohtumenetluse pooltele kättesaadav;
\n
13)kaebeõigusest loobumine, millest teatati kohtuotsuse kuulutamisel.
\n
(3)Kohtunik ja kohtuistungi sekretär kirjutavad protokollile alla kohtuistungi toimumisest alates kolme päeva jooksul. Protokollis tehtud parandused peavad olema tõestatud kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjaga.
\n

§ 106Märkused kohtuistungi protokolli kohta

\n
(1)Kohtumenetluse pooltel on kolme päeva jooksul, arvates kohtuistungi protokolli allakirjutamisest, õigus esitada oma märkused kohtuistungi protokolli ebaõigsuse või ebatäpsuse kohta. Märkused vaatab läbi kohtunik ja nendega nõustumisel teeb kohtuistungi protokollis parandused, mis kinnitatakse kohtuniku ja kohtuistungi sekretäri allkirjadega.
\n
(2)Kui kohtunik ei nõustu esitatud märkustega, teeb ta nende ebaõigsuse kohta määruse. Kohtumenetluse poolel on õigus korrata selliseid märkusi kohtulahendi peale esitatavas kaebuses.
\n

7. jagu Lahendid

\n

§ 107Maakohtu lahendid

\n

[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n
(1)Maakohus teeb: [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
1)kohtuotsuse rahatrahvi või aresti mõistmise, põhi- või lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristusena riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise või loomapidamise keelu kohta; [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
2)kohtuotsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta käesoleva seadustiku § 29 lõike 1 punktis 1 ja §-s 30 sätestatud alustel.
\n
(2)Käesoleva seadustiku § 29 lõike 1 punktides 2–7 sätestatud alustel teeb kohus väärteomenetluse lõpetamise määruse. Kui kohus teeb otsuse või määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta alaealise suhtes, kes ei olnud õigusvastast tegu toime pannes oma ea tõttu süüvõimeline või oli neljateist- kuni kaheksateistaastane, järgitakse vastavalt käesoleva seadustiku § 29 lõikes 2 või § 30 lõikes 2 sätestatut.
\n
(3)Otsusele või määrusele, millega kohustatakse menetlusosalist tasuma Eesti Vabariigile rahasumma tulenevalt nõudest, mis ei ole tekkinud riigi ega riigi haldusorgani osalemisest kohtus menetlusosalisena, võib kohus eraldi dokumendis lisada nõude tasumiseks vajalikud andmed. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõude täitmiseks vajalike andmete loetelu ja nende vormistamisele esitatavad tehnilised nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n

§ 108Kohtuotsuse tegemisel lahendatavad küsimused

\n

Kohtuotsuse tegemiseks selgitatakse:

\n
1)kas on toime pandud seadusega sätestatud väärteo tunnustele vastav tegu;
\n
2)väärteo kvalifikatsioon: seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt;
\n
3)kas väärteo on toime pannud menetlusalune isik;
\n
4)teo õigusvastasus ja süülisus;
\n
5)kas on karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid;
\n
6)karistuse liik ja määr;
\n
7)kuidas toimida asitõendite ja muude äravõetud esemetega;
\n
8)kas on vaja kohaldada konfiskeerimist;
\n
9)kas mõista karistus karistusseadustiku § 63 lõike 1 või 3 kohaselt;
\n
10)kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid; [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
11)kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. [RT I, 20.11.2014, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n

§ 109Kohtuotsuse sissejuhatus

\n

Kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:

\n
1)kohtuotsuse tegemine Eesti Vabariigi nimel;
\n
2)otsuse tegemise koht ja aeg;
\n
3)otsuse teinud kohtu nimetus, kohtuniku ees- ja perekonnanimi, istungist osa võtnud kohtuistungi sekretäri, kohtuvälise menetleja, kaitsja ja tõlgi ees- ja perekonnanimed;
\n
4)kui menetlusalune on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi ning isikukood; välismaalase ja isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, elukoha aadress ning töökoht;
\n
5)kui menetlusalune on juriidiline isik, siis tema nimetus ja registrikood; välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon ning tema asukoha aadress;
\n
6)seaduse nimetus, paragrahv, lõige ja punkt, kus on ette nähtud väärtegu, mida kohtus arutatakse.
\n

§ 110Kohtuotsuse põhiosa

\n

Kohtuotsuse põhiosas märgitakse:

\n
1)väärteo toimepanemise aeg ja koht ning istungil tõendatuks tunnistatud asjaolud ja tõendid, millele on tuginetud;
\n
2)istungil tõendamata jäänud asjaolu ja tõend, mida ei peeta usaldusväärseks, ning põhjendus, miks kohus seda usaldusväärseks ei pea;
\n
3)istungil üldtuntuks tunnistatud asjaolud, millele otsuse tegemisel tuginetakse;
\n
4)teo õigusvastasus ja süülisus;
\n
5)karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud;
\n
6)istungil väärteo kvalifikatsiooni muutmise ja alla seaduses sätestatud alammäära karistuse mõistmise motiivid;
\n
7)käesoleva seadustiku sätted, mis on aluseks kohtuotsuse tegemisel.
\n

§ 111Kohtuotsuse lõpposa

\n

Kohtuotsuse lõpposas märgitakse:

\n
1)füüsilisest isikust menetlusaluse ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse nimetus;
\n
2)menetlusaluse isiku väärtegu või -teod, milles ta süüdi tunnistatakse, süüditunnistamise aluseks oleva seaduse nimetus ning paragrahv, lõige ja punkt;
\n
3)menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi määr või, karistusseadustiku § 63 lõiget 1 kohaldades, rahatrahvi määr seadussätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, või karistusseadustiku § 63 lõiget 3 kohaldades, rahatrahvi määrad iga väärteo eest eraldi;
\n
4)menetlusalusele isikule mõistetud aresti määr ning aresti kandmise alguse aeg;
\n

4^1) menetlusalusele isikule põhi- või lisakaristusena mõistetud sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise või lisakaristusena mõistetud riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse või riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise õiguse äravõtmise või loomapidamise keelu tähtaeg; [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]

\n
5)rahatrahvi tasumine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 2 ja 3 sätestatut, või aresti kandmine ositi, järgides karistusseadustiku § 66 lõigetes 1 ja 3 sätestatut;
\n
6)konfiskeerimise otsustus;
\n
7)asitõenditega, arestitud varaga ja muude äravõetud esemetega toimimise viis; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
\n
8)menetluskulude otsustus;
\n

8^1) otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt; [RT I, 20.11.2014, 1 - jõust. 01.05.2015]

\n
9)edasikaebamise kord ja tähtaeg;
\n
10)teave sellest, et rahatrahv tuleb tasuda panka 45 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, näidates ära panga nimetuse, koodi, arvelduskonto valdaja nimetuse ja arvelduskonto numbri, millele rahatrahv tuleb kanda; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
\n
11)teave sellest, et kohtuotsus rahatrahvi kohta pööratakse täitmisele, kui menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tähtaegselt tasunud, välja arvatud juhul, kui menetlusalune isik või tema kaitsja on otsuse peale tähtaegselt kaebuse esitanud. [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
\n

§ 112Määrus väärteomenetluse lõpetamise kohta

\n
(1)Käesoleva seadustiku § 107 lõikes 2 sätestatud alustel koostab maakohtunik määruse väärteomenetluse lõpetamise kohta, järgides käesoleva seadustiku § 48 lõigetes 2–4 sätestatut. Määruses märgitakse otsus taotluse kohta hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. [RT I, 20.11.2014, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määruse koopia võib saada menetlusosaline või menetlusväline isik, kelle huve see puudutab.
\n

§ 113Kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning apellatsiooniõiguse selgitamine

\n
(1)Kohtuotsuse kuulutab kohtunik käesoleva seadustiku § 104 lõike 3 kohaselt teatavaks tehtud ajal.
\n
(2)Kohus võib kohtuotsuse lõpposa koostada eraldi menetlusdokumendina, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisimad põhjendused.
\n
(3)Kui menetlusalune isik ei valda keelt, milles menetlus toimub, tõlgitakse talle kohtuotsuse lõpposa ja kohtuniku selgitused.
\n
(4)Pärast kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamist kohtunik:
\n
1)teatab kohtuotsuse lõpposa kuulutades päeva, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad, mille kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli või kui protokolli ei koostatud, kohtuotsuse lõpposale;
\n
2)selgitab kohtuotsuse peale edasikaebamise korda vastavalt käesoleva seadustiku § 137 lõikele 3 ja seda, et kohtumenetluse pool võib loobuda apellatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli või, kui protokolli ei koostata, kohtuotsuse lõpposale ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga;
\n
3)selgitab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku § 137 lõikes 1^1 ettenähtud juhul. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(5)Kohus saadab käesoleva seadustiku § 41 sätteid järgides kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest.
\n
(6)Kui apellatsiooniõigusest loobusid käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 ettenähtud korras kõik kohtumenetluse pooled või ükski kohtumenetluse pool ei teatanud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku §-des 109 ja 111 esitatud andmed.
\n
(7)Kohtuotsus ja kohtuotsuse lõpposa pannakse väärteotoimikusse. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

12. peatükk KAEBEMENETLUS MAAKOHTUS

\n

[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n

1. jagu Kohtuvälise menetleja otsuse peale maakohtule kaebuse esitamine

\n

[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n

§ 114Maakohtule kaebuse esitamise õigus ja tähtaeg

\n
(1)Menetlusosalisel on õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja järgmiste otsuste peale:
\n
1)käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt kiirmenetluses tehtud otsus;
\n
2)käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsus; [RT III 2008, 24, 160 - jõust. 16.05.2008, Riigikohtu Üldkogu 16.05.2008. a kohtuotsus nr 3-1-1-88-07 tunnistab väärteomenetluse seadustiku § 114 lg 1 p 2 põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks osas, milles see ei võimalda menetlusvälisel isikul esitada maakohtule kaebust väärteomenetluse seadustiku § 73 lg 1 kohaselt üldmenetluses tehtud otsuse osa peale, millega konfiskeeritakse menetlusvälisele isikule kuuluv transpordivahend.]
\n
3)käesoleva seadustiku § 54^9 lõike 1 kohaselt lühimenetluses tehtud otsus, kui sellega vabastati lühimenetlusele allutatud isik mõjutustrahvi tasumisest ja isik on kinni pidanud lühimenetluse otsuses märgitud mõjutusmeetme tingimustest. [RT I, 28.05.2021, 11 - jõust. 07.06.2021]
\n
(2)Kaebust ei saa esitada käesoleva seadustiku § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või § 54^2 kohaselt tehtud trahviteate peale. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]
\n
(3)Kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud kiirmenetluse otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates menetlusaluse isiku poolt kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest.
\n
(4)Kaebus käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud üldmenetluses tehtud otsuse peale esitatakse maakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.
\n
(5)Kaebuse esitamise tähtaja jooksul asub väärteotoimik kohtuvälise menetleja juures ja seda ei väljastata. Menetlusosalised võivad väärteotoimikuga tutvuda ja teha sellest väljakirjutusi või taotleda tasu eest koopiate tegemist toimiku materjalidest. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 115Nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele

\n
(1)Kaebus kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
\n
1)kohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse;
\n
2)kui kaebuse esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
3)kui kaebuse esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
4)kui kaebuse esitajal on kaitsja, siis tema ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
5)otsuse teinud kohtuvälise menetleja nimetus ja aadress;
\n
6)kohtuvälise menetleja otsuse number ja kuupäev ning füüsilisest isikust menetlusaluse ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse isiku nimetus, kelle suhtes tehtud otsust vaidlustatakse;
\n
7)millises osas otsus vaidlustatakse;
\n
8)kaebuse esitanud isiku taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
\n
9)isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida kaebuse esitanud isiku taotlusel on vaja kohtus uurida.
\n
(2)Kaebus esitatakse koos koopiatega vastavalt menetlusest osavõtvate isikute arvule.
\n
(3)Kaebuse esitaja peab kaebuses märkima:
\n
1)kas ta soovib kohtuistungist osa võtta;
\n
2)kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole.
\n
(4)Kaebusele kirjutab alla selle esitaja. Kui kaebusele kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus.
\n
(5)Kaebusele lisatakse:
\n
1)kaevatava kohtuvälise menetleja otsuse koopia;
\n
2)tõendid;
\n
3)tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse;
\n
4)muud kaebuse esitaja poolt vajalikuks peetavad dokumendid.
\n

§ 116Väärteotoimiku väljanõudmine ning maakohtule saatmine

\n
(1)Pärast kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 või üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse saamist nõuab maakohus viivitamata väärteotoimiku otsuse teinud kohtuväliselt menetlejalt.
\n
(2)Kohtuväline menetleja saadab maakohtu nõudel viivitamata väärteotoimiku maakohtule. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

2. jagu Kohtulik eelmenetlus

\n

§ 117Eelmenetluse toimingud

\n
(1)Eelmenetluses maakohtunik:
\n
1)kontrollib asja kohtualluvust ning käesoleva seadustiku §-de 114 ja 115 nõuete täitmist;
\n
2)jätab kaebuse käiguta või läbi vaatamata käesoleva seadustiku §-s 118 sätestatud alustel;
\n
3)lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 119 sätestatud alusel või
\n
4)lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 120.
\n
(2)Kui kaebust ei lahendata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2–4 järgides, teeb kohtunik kindlaks kohtuistungile kutsutavad isikud, kaebusest tulenevad kohtuliku arutamise piirid ja uuritavad tõendid, lahendab kaebuses esitatud taotlused, saadab kaebuse koopiad kohtumenetluse pooltele ning määrab asja arutada, järgides käesoleva seadustiku § 121. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 118Kaebuse käiguta jätmine ja kaebuse läbi vaatamata jätmine eelmenetluses

\n
(1)Kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku § 115 nõuetele, teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
\n
(2)Maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui:
\n
1)kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata;
\n
2)kaebuse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 114 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada;
\n
3)kaebuse esitanud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuses esinenud puudusi;
\n
4)kaebusest on kuni kohtuistungi alguseni loobutud. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 119Väärteomenetluse lõpetamine väärteomenetlust välistavatel asjaoludel

\n
(1)Maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse koopia saadetakse menetlusosalistele. Määruse koopia võib saada menetlusväline isik, kelle huve see puudutab. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 120Asja lahendamine kirjalikus menetluses

\n
(1)Maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
\n
(2)Kui maakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi.
\n
(3)Kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega maakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 120^1. Väärteomenetluse lõpetamine väärteomenetlusest loobumisel

\n
(1)Maakohtunik tühistab määrusega kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku § 29 lõike 1 punktis 1 sätestatud alusel kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata, kui kohtuväline menetleja kohtule saadetud vastuses loobub menetlusalust isikut väärteo toimepanemises süüdistamast.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib jätta väärteomenetluse kohtulikus eelmenetluses lõpetamata, kui see on vajalik muu kaebuses esitatud taotluse lahendamiseks.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse koopia saadetakse menetlusosalistele. Määruse koopia võib saada menetlusväline isik, kelle huve see puudutab. [RT I, 11.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n

§ 121Kaebuse kohtulikule arutamisele määramine maakohtus

\n
(1)Maakohtu määruses kaebuse kohtulikule arutamisele määramise kohta märgitakse:
\n
1)kohtuistungi aeg ja koht;
\n
2)kohtuistungile kutsutava füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku nimetus;
\n
3)asja arutamine avalikul või kinnisel kohtuistungil;
\n
4)kaitsja määramine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 22;
\n
5)taotluste lahendamine.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse peale taotluse rahuldamata jätmise kohta ei saa kaebust esitada, kuid taotlust võib korrata kohtulikul arutamisel. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 122Kohtuistungile kutsumine

\n

Kohtumenetluse pooled kutsutakse istungile kutsega, järgides käesoleva seadustiku §-de 40 ja 41 sätteid.

\n

3. jagu Kaebuse kohtulik arutamine maakohtus

\n

[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n

§ 123Kaebuse kohtuliku arutamise kord

\n
(1)Kaebuse kohtulikul arutamisel maakohtus juhindutakse käesoleva seadustiku sätetest, mis reguleerivad väärteoasja arutamist kohtus, arvestades käesoleva peatüki 3. ja 4. jaos sätestatud erisusi.
\n
(2)Maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 124Kohtuistungi rakendamine

\n
(1)Kohus teatab, milline asi ning kelle kaebuse alusel tuleb arutamisele.
\n
(2)Kohus alustab kaebuse kohtulikku arutamist, teostades käesoleva seadustiku §-s 95 sätestatud toimingud.
\n

§ 125Kaebuse arutamise edasilükkamine

\n
(1)Kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik käesoleva seadustiku §-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Samaks tähtajaks võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
(2)Kohus võib lükata kaebuse arutamise menetlusosalise taotlusel või oma algatusel edasi Riigikohtu menetluses oleva põhiseaduslikkuse järelevalve asja lahendamise ajaks kuni Riigikohtu otsuse jõustumiseni, kui see võib mõjutada antud väärteoasjas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti kehtivust.
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 15.12.2017]
\n

§ 126Kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest

\n
(1)Kaebuse esitanud isiku ja kohtuvälise menetleja osavõtt kaebuse kohtulikust arutamisest on kohustuslik, kui kohus seda vajalikuks peab. (1^1) Kohus võib korraldada kohtumenetluse poolte osavõtu kaebuse kohtulikust arutamisest tehnilise lahenduse abil, mis vastab kriminaalmenetluse seadustiku § 69 lõike 2 punktis 1 nimetatud nõuetele. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
(2)Kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei lükata edasi vastavalt käesoleva seadustiku §-le 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 15.12.2017] (2^1) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul on kaebuse arutamisele ilmunud kaebuse esitanud isiku kaitsja, annab kohus kaitsjale võimaluse taotleda kaebuse arutamist ilma kaebuse esitanud isiku osavõtuta. Taotluse rahuldamata jätmise korral lükatakse kaebuse arutamine ühel korral edasi vastavalt käesoleva seadustiku § 125 lõikele 1. [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 15.12.2017]
\n
(3)Kohtuvälise menetleja mitteilmumine ei takista kaebuse kohtulikku arutamist.
\n

§ 127Kaebusest loobumine

\n
(1)Kaebuse esitanud isikul on õigus kaebusest osaliselt või täielikult loobuda kuni kohtuliku arutamise lõppemiseni.
\n
(2)Kaebusest loobumise avaldus esitatakse maakohtule kirjalikult või kohtuistungil suuliselt. Kirjalik avaldus lisatakse väärteotoimikusse ning suuline avaldus kantakse kohtuistungi protokolli ja sellele võetakse kaebuse esitanud isiku allkiri.
\n
(3)Menetlusalusel isikul on õigus loobuda kaitsja esitatud kaebusest, kui kaitsja osavõtt väärteomenetlusest ei ole kohustuslik.
\n
(4)Kui maakohus tuvastab, et on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust või oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda, ei võta kohus loobumist vastu.
\n
(5)Kui kaebusest loobutakse enne kohtuliku arutamise algust, jäetakse kaebus määruse alusel läbi vaatamata. Kui kaebusest loobutakse kohtuliku arutamise ajal, lõpetatakse menetlus määrusega. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 128Kohtuliku uurimise kord

\n
(1)Kohus kannab ette kohtuvälise menetleja otsuse kaevatava osa ning kaebuses esitatud taotluse sisu ja selle põhjenduse, samuti kohtule koos kaebusega esitatud muude dokumentide sisu.
\n
(2)Kohus selgitab kaebuse esitanud isikule käesoleva seadustiku §-s 127 sätestatud õigust loobuda kaebusest ning selle tagajärge ning küsib, kas ta jääb kaebuse juurde või loobub sellest osaliselt või täielikult.
\n
(3)Kaebusele lisatud tõendite uurimisel juhindub kohus käesoleva seadustiku §-dest 97–103.
\n

§ 129Kaebuse kohtuliku uurimise lõpetamine

\n
(1)Pärast kõigi asjas olevate tõendite uurimist küsib maakohtunik kohtuliku arutamise osalistelt, kas neil on taotlusi.
\n
(2)Taotlused lahendab kohus määrusega.
\n
(3)Pärast taotluste lahendamist lõpetab maakohtunik asja kohtuliku uurimise ja avab kohtuvaidluse. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 130Kohtuvaidlus kaebuse kohtulikul arutamisel

\n
(1)Kohtuvaidlusel esineb esimesena kaebuse esitanud isik, seejärel teised kohtumenetluse pooled kohtu määratud järjekorras.
\n
(2)Kohus ei või piirata kohtuvaidluse kestust, kuid kohus võib vaidlusest osavõtjat peatada, kui ta kaldub kõrvale kohtulikul uurimisel tuvastatud asjaoludest.
\n
(3)Pärast kohtuvaidlust teatab maakohtunik lahendi kuulutamise aja. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 130^1. Kohtuistungi helisalvestamine

\n
(1)Kohtuistung helisalvestatakse.
\n
(2)Kohtuistungi võib jätta salvestamata, kui:
\n
1)enne istungit või istungi käigus ilmneb, et salvestamine on tehniliselt võimatu, ning kui kohus on veendunud, et istungi läbiviimine salvestamiseta on otstarbekas ja kohtumenetluse poolte huvidega kooskõlas;
\n
2)istung toimub väljaspool kohtu ruume;
\n
3)tegemist on kohtulahendi kuulutamiseks korraldatud istungiga;
\n
4)tegemist on Riigikohtu istungiga. [RT I, 31.05.2018, 2 - jõust. 01.01.2019]
\n

§ 131Kohtuistungi protokoll

\n

Kaebuse kohtuliku arutamise kohta koostatakse kohtuistungi protokoll, järgides käesoleva seadustiku § 105 lõigete 2 ja 3 sätteid.

\n

4. jagu Kohtuotsuse tegemine

\n

§ 132Maakohtu lahendid kaebuse lahendamisel

\n

Maakohus võib kohtuotsusega:

\n
1)jätta kohtuvälise menetleja otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata;
\n
2)tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda;
\n
3)tühistada kohtuvälise menetleja otsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatud alustel. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 133Kaebuse lahendamisel otsustatavad küsimused

\n

Kaebuse lahendamiseks selgitab kohus järgmised küsimused:

\n
1)kas väärteoasjas ei esine käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid;
\n
2)kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse;
\n
3)kas teo on pannud toime menetlusalune isik;
\n
4)kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud;
\n
5)kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt;
\n
6)kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust;
\n
7)kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega;
\n
8)kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele käesoleva seadustiku §-s 30 sätestatud alustel;
\n
9)kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid; [RT I, 05.12.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
10)kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt. [RT I, 20.11.2014, 1 - jõust. 01.05.2015]
\n

§ 134Maakohtu kohtuotsus

\n
(1)Maakohus juhindub kohtuotsust tehes käesoleva seadustiku §-dest 107 ja 109–111, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 ettenähtud erisusi. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n
(2)Maakohtu kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
\n
1)kaevatav otsus;
\n
2)kohtuvälises menetluses tehtud otsuse sisu kohtuotsuse tegemiseks vajalikus ulatuses ja kaebuse esitaja taotlus.
\n
(3)Maakohtu kohtuotsuse lõpposas märgitakse käesoleva seadustiku § 132 punktides 1–3 sätestatud lahend. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 135Kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning kassatsiooniõiguse selgitamine

\n
(1)Kohtuotsuse kuulutab kohtunik vastavalt käesoleva seadustiku § 130 lõikes 3 teatavaks tehtud ajal.
\n
(2)Kohus võib kohtuotsuse lõpposa koostada eraldi menetlusdokumendina, selgitades selle kuulutamisel suuliselt kohtuotsuse olulisimad põhjendused.
\n
(3)Kui menetlusalune isik ei valda keelt, milles menetlus toimub, tõlgitakse talle kohtuotsuse lõpposa ja kohtuniku selgitused.
\n
(4)Pärast kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamist kohtunik:
\n
1)teatab kohtuotsuse lõpposa kuulutades päeva, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ja nad võivad saada kohtuotsuse koopiad, mille kohta tehakse märge kohtuistungi protokolli või, kui protokolli ei koostatud, kohtuotsuse lõpposale;
\n
2)selgitab, kohtuotsuse peale edasikaebamise korda vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 155 ja 156 ning seda, et kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Loobumine kantakse istungi protokolli ja seda kinnitatakse loobuja allkirjaga;
\n
3)kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva seadustiku § 156 lõikes 1^1 ettenähtud juhul. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(5)Kohus saadab käesoleva seadustiku § 41 sätteid järgides kohtulahendi koopia kohtumenetluse poolele, kes ei võtnud osa selle kuulutamisest
\n
(6)Kui kassatsiooniõigusest loobusid käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 ettenähtud korras kõik menetlusosalised või ükski neist ei teatanud käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtajaks oma soovist kasutada kassatsiooniõigust, märgitakse kohtuotsuses üksnes käesoleva seadustiku §-des 109 ja 111 loetletud andmed
\n
(7)Kohtuotsus ja selle lõpposa pannakse väärteotoimikusse.
\n
(8)Maakohtu kohtuotsust ei saa apellatsiooni korras vaidlustada.
\n
(9)Maakohtu kohtuotsuse võib vaidlustada kassatsiooni korras käesoleva seadustiku 14. peatüki 1. jao kohaselt. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

13. peatükk APELLATSIOONIMENETLUS

\n

1. jagu Ringkonnakohtusse kaebamine

\n

§ 136Apellatsiooniõigus

\n
(1)Kohtumenetluse pooltel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel käesoleva seadustiku § 107 lõike 1 kohaselt.
\n
(2)Apellatsiooni ei saa esitada maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku § 132 kohaselt kaebust arutades.
\n
(3)Apellatsiooni esitanud kohtumenetluse pool on apellatsioonimenetluses apellant. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 137Apellatsioonitähtaeg

\n
(1)Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 ettenähtud juhul. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015] (1^1) Kui üks kohtumenetluse pool on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Kohtumenetluse poole soovist kasutada apellatsiooniõigust või teate esitamise järel apellatsiooniõiguse kasutamisest loobuda teatab maakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus tutvumiseks kättesaadav. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(4)Kui kohus tunnistas väärteoasja lahendamisel kohtuotsuse resolutiivosas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, esitatakse apellatsioon kümne päeva jooksul arvates kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(5)Apellandi taotlusel võib kohus apellatsioonitähtaja määrusega ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(6)Apellatsioonitähtaja ennistamise lahendab ringkonnakohus oma määrusega, mis ei ole edasikaevatav.
\n
(7)Apellatsioonitähtaja ennistamise või sellest keeldumise määrus tehakse apellandile teatavaks. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 138Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine

\n

[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

\n
(1)Ringkonnakohus nõuab apellatsiooni saamisel asja menetlenud maakohtult viivitamata välja väärteotoimiku. Maakohus saadab väärteotoimiku viivitamata pärast üleandmisnõude saamist ringkonnakohtule.
\n
(2)Kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus kuni toimiku saatmiseni ringkonnakohtule, teha sellest väljakirjutusi ning taotleda toimiku materjalidest koopiate tegemist tasu eest. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n

§ 139Apellatsioon

\n
(1)Apellatsioon esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
\n
1)ringkonnakohtu nimetus, kellele kaebus esitatakse;
\n
2)kui apellatsiooni esitab füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
3)kui apellatsiooni esitab juriidiline isik, siis tema nimetus ja juriidilise isiku registrikood ning välismaisel juriidilisel isikul registrikoodiga võrdsustatud numbri- või tähekombinatsioon, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
4)kui apellatsiooni esitajal on kaitsja, siis tema ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
5)maakohtu nimetus, kelle otsuse peale apellatsioon esitatakse, ning otsuse number ja kuupäev;
\n
6)füüsilisest isikust menetlusaluse ees- ja perekonnanimi või juriidilisest isikust menetlusaluse nimetus, kelle suhtes otsust vaidlustatakse;
\n
7)millises osas otsust vaidlustatakse;
\n
8)apellandi taotluse sisu ja taotluse põhjendus;
\n
9)isikud, kelle istungile kutsumist taotletakse, ja tõendid, mida kaebuse esitaja peab vajalikuks kontrollida.
\n
(2)Apellant võib apellatsioonis tugineda:
\n
1)maakohtus uuritud tõenditele;
\n
2)tõenditele, mille uurimiseks esitatud taotlus on jäetud maakohtus rahuldamata;
\n
3)maakohtule esitamata tõenditele, kui põhjendatakse, et neid ei olnud võimalik varem esitada. Kui apellant taotleb maakohtus juba üle kuulatud tunnistajate ülekuulamist, peab ta põhjendama, et nende kordusülekuulamine on olulise tähtsusega, ja tasuma tunnistajate kutsumisega seotud kulud.
\n
(3)Apellant peab apellatsioonis märkima:
\n
1)kas ta soovib kohtuistungist osa võtta;
\n
2)kas ta soovib, et menetluses osaleb kaitsja, kui tal seda ei ole.
\n
(4)Apellatsioon esitatakse koos koopiatega vastavalt kohtumenetluse poolte arvule.
\n
(5)Apellatsioonile kirjutab alla selle esitaja. Kui apellatsioonile kirjutab alla kaitsja, lisatakse kaebusele tema volikiri, kui seda ei ole väärteotoimikus.
\n
(6)Apellatsioonile lisatakse:
\n
1)apellatsiooni kinnitavad tõendid;
\n
2)tunnistajate nimed ja aadressid, kelle ülekuulamist taotletakse;
\n
3)muud apellandi poolt vajalikuks peetavad dokumendid. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 140Apellatsioonist teatamine

\n

[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

\n
(1)Ringkonnakohus saadab apellatsiooni koopiad kohtumenetluse pooltele apellatsiooni kättesaamisest alates kolme päeva jooksul.
\n
(2)Kohtumenetluse pooltel on õigus:
\n
1)tutvuda ringkonnakohtus väärteotoimikuga ja teha toimikus olevatest kirjalikest tõenditest väljakirjutusi ning taotleda kohtu kantseleilt toimikus olevatest kirjalikest tõenditest koopiate tegemist tasu eest;
\n
2)esitada ringkonnakohtule apellatsiooni kohta kirjalik vastulause kuni kohtuistungi alguseni. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n

2. jagu Eelmenetlus ringkonnakohtus

\n

§ 141Eelmenetluse toimingud ringkonnakohtus

\n
(1)Eelmenetluses kohtunik:
\n
1)kontrollib apellatsiooniõigust, apellatsioonitähtaega ja apellatsiooni nõuete täitmist vastavalt käesoleva seadustiku §-dele 136, 137 ja 139;
\n
2)jätab apellatsiooni käiguta käesoleva seadustiku § 142 lõikes 1 sätestatu alusel;
\n
3)jätab apellatsiooni läbi vaatamata käesoleva seadustiku § 142 lõikes 2 sätestatu alusel;
\n
4)saadab väärteoasja maakohtule uueks arutamiseks käesoleva seadustiku §-s 143 sätestatu alusel;
\n
5)lõpetab väärteomenetluse käesoleva seadustiku § 144 lõikes 1 sätestatu alusel;
\n
6)lahendab asja kirjalikus menetluses vastavalt käesoleva seadustiku §-le 145.
\n
(2)Kui apellatsiooni ei lahendata käesoleva paragrahvi lõike 1 punkte 2–6 järgides, selgitab kohtunik kohtuistungile kutsutavad isikud, apellatsioonist tulenevad kohtuliku arutamise piirid ja uuritavad tõendid, lahendab apellatsioonis esitatud taotlused, kutsub kohtumenetluse pooled kohtuistungile käesoleva seadustiku §-de 40 ja 41 kohaselt ning määrab asja arutada vastavalt käesoleva seadustiku §-le 121. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 142Apellatsioonikaebuse käiguta ja läbi vaatamata jätmine

\n
(1)Kui apellatsioon ei vasta käesoleva seadustiku § 139 nõuetele, teeb ringkonnakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
\n
(2)Ringkonnakohtunik teeb apellatsiooni läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab apellatsiooni apellandile, kui:
\n
1)apellatsioon on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 137 lõikes 3 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või kohtunik on jätnud tähtaja ennistamata;
\n
2)apellatsiooni on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 136 lõike 1 järgi ei ole õigust kaebust esitada;
\n
3)apellatsioon ei ole esitatud käesoleva seadustiku § 136 lõikes 1 ettenähtud kohtuotsuse peale;
\n

3^1) apellant ei ole käesoleva seadustiku § 113 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist, välja arvatud juhul, kui teatamine ei olnud kohustuslik; [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

\n
4)apellant ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 ettenähtud korras määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud apellatsioonis esinenud puudusi;
\n
5)apellatsioonist on kuni kohtuistungi alguseni loobutud. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 143Kohtuotsuse tühistamine eelmenetluses väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamise korral ja väärteoasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks

\n
(1)Ringkonnakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja kohtumenetluse pooli välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega üksnes kaebuse põhjal ja saata väärteoasja maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, kui ta tuvastab väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse koopia tuleb selle koostamisest alates kolme päeva jooksul allkirja vastu anda või saata kohtumenetluse poolele, kelle huve see puudutab. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 144Väärteomenetluse lõpetamine väärteomenetlust välistavatel asjaoludel

\n
(1)Ringkonnakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada maakohtu otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et menetlust ei ole lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud määruse koopia saadetakse menetlusosalisele ja selle võib saada menetlusväline isik, kelle huve see puudutab. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 145Asja lahendamine kirjalikus menetluses

\n
(1)Ringkonnakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 153 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud nende seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.
\n
(2)Kohtumenetluse teise poole seisukohta ei ole vaja käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras selgitada, kui ringkonnakohus teeb käesoleva seadustiku § 151 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahendi.
\n
(3)Kui ringkonnakohus kirjalikus menetluses leiab, et asi tuleb lahendada kohtuistungil, määrab ta kohtuistungi.
\n
(4)Kui kohtumenetluse pool on koos kaebusega ringkonnakohtule esitanud uue tõendi, mille kohus vastu võtab, võib asja lahendada kirjalikus menetluses vaid siis, kui kohtumenetluse pooled ei taotle uue tõendi uurimiseks kohtuistungi korraldamist.
\n

3. jagu Kohtulik arutamine ringkonnakohtus

\n

§ 146Kohtuliku arutamise kord ja tähtaeg

\n
(1)Ringkonnakohus juhindub väärteoasja kohtulikul arutamisel käesoleva seadustiku §-dest 97–103 ja 124–131, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi.
\n
(2)Ringkonnakohus arutab väärteoasja esitatud kaebuse piires, välja arvatud juhul, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda.
\n
(3)Ringkonnakohus laiendab väärteoasja arutamise piire kõigile samas väärteos menetlusalustele isikutele, sõltumata nende osas kaebuse esitamisest, kui ilmneb väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine või materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on raskendatud menetlusaluse isiku olukorda.
\n
(4)Kohtumenetluse pooltel ei ole kaebuse kohtulikul arutamisel õigust väljuda kaebuse piiridest.
\n

§ 147Ringkonnakohtu pädevus

\n
(1)Ringkonnakohus võib kohtuotsusega:
\n
1)jätta maakohtu kohtuotsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata;
\n
2)jätta maakohtu kohtuotsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi;
\n
3)muuta maakohtu kohtuotsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid;
\n
4)tühistada maakohtu kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue kohtuotsuse käesoleva seadustiku §-s 151 sätestatu alusel.
\n
(2)Ringkonnakohus võib määrusega:
\n
1)käesoleva seadustiku §-s 148 sätestatud alustel tühistada maakohtu kohtuotsuse ja saata väärteoasja uueks arutamiseks maakohtule teises koosseisus;
\n
2)tühistada maakohtu kohtuotsuse täies ulatuses või osaliselt ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatu alusel. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 148Kohtuotsuse tühistamise alused apellatsioonimenetluses

\n

Ringkonnakohus tühistab maakohtus tehtud otsuse järgmistel alustel:

\n
1)menetluse ühekülgsus või puudulikkus;
\n
2)materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 149;
\n
3)väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 150;
\n
4)karistuse või muu mõjutusvahendi mittevastavus väärteo raskusele ja menetlusalusele isikule. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 149Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine

\n

Materiaalõigust on kohaldatud ebaõigesti, kui:

\n
1)ei ole kohaldatud sätet, mida oleks pidanud kohaldama;
\n
2)on kohaldatud sätet, mida ei oleks pidanud kohaldama.
\n

§ 150Väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine

\n
(1)Väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui:
\n
1)väärteomenetlust ei ole lõpetatud käesoleva seadustiku §-s 29 sätestatud asjaoludel;
\n
2)väärteomenetluses on teinud lahendi ebaseaduslik menetleja;
\n
3)lahend on tehtud isiku kohta, kellele ei ole teatatud asja arutamise aega ja kohta;
\n
4)menetlusalust isikut käesoleva seadustiku § 22 kohaselt määratud korras esindav kaitsja ei ole menetluses osalenud;
\n
5)menetleja ei ole otsusele alla kirjutanud;
\n
6)asjas puudub väärteoprotokoll, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud;
\n
7)menetleja otsust ei ole põhistatud, kui see on käesolevas seadustikus ette nähtud;
\n
8)menetleja otsuse lõpposa järeldused ei vasta tuvastatud tõendamiseseme asjaoludele;
\n
9)väärteoasja on arutatud tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda;
\n
10)puudub väärteoasja arutamise või kohtuistungi protokoll, kuigi selle koostamine on käesolevas seadustikus ette nähtud, või protokollil puudub kohtuniku või kohtuistungi sekretäri allkiri.
\n
(2)Kohus võib tunnistada oluliseks ka väärteomenetlusõiguse muu rikkumise, kui see on toonud kaasa ebaseadusliku või põhjendamatu kohtuotsuse.
\n

§ 151Uue kohtuotsuse tegemine ringkonnakohtus

\n
(1)Ringkonnakohus võib apellatsiooni alusel või, kui on tuvastatud materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, sõltumata apellatsiooni sisust, kohtuotsusega:
\n
1)tühistada maakohtu kohtuotsuse ja lõpetada väärteomenetluse käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatu alusel;
\n
2)tunnistada, et menetlusalune isik ei ole osas väärtegudes süüdi, ja mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata;
\n
3)tunnistada menetlusaluse isiku süüdi kergemas väärteos ja mõista kergema karistuse või jätta karistuse muutmata;
\n
4)tühistada maakohtu kohtuotsuse karistuse osa ja mõista menetlusalusele isikule kergema karistuse.
\n
(2)Kui ringkonnakohus tuvastab materiaalõiguse sätte ebaõige kohaldamise, peab ta väärteoasja läbi vaatama ka teiste menetlusaluste isikute suhtes samas asjas, sõltumata sellest, kas nad on apellatsiooni esitanud.
\n
(3)Kohtuvälise menetleja apellatsiooni alusel võib ringkonnakohus:
\n
1)tunnistada menetlusaluse isiku süüdi raskemas väärteos, kui seda tegi maakohus, mõistes raskema karistuse või jättes karistuse muutmata;
\n
2)tühistada maakohtu otsuse väärteomenetluse lõpetamise kohta ja teha süüdimõistva otsuse;
\n
3)tühistada maakohtu otsuse karistuse mõistmise osas ja mõista menetlusalusele isikule raskema karistuse. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 152Väärteoasja saatmine maakohtule uueks arutamiseks

\n

Kui kohtuliku arutamise käigus tuvastatakse väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine, mis toob vältimatult kaasa maakohtu otsuse tühistamise, teeb ringkonnakohus määruse maakohtu otsuse tühistamise ja väärteoasja saatmise kohta maakohtule asja uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n

§ 153Ringkonnakohtu kohtuotsus

\n
(1)Ringkonnakohus juhindub kohtuotsust tehes käesoleva seadustiku §-dest 107 ja 109–111, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 ettenähtud erisusi. [RT I, 21.06.2014, 11 - jõust. 01.07.2014]
\n
(2)Ringkonnakohtu kohtuotsuse sissejuhatuses märgitakse:
\n
1)apelleeritav kohtuotsus;
\n
2)maakohtu kohtuotsuse apelleeritava osa sisu ja apellandi taotlus.
\n
(3)Ringkonnakohtu kohtuotsuse lõpposas esitatakse kohtu järeldused, järgides käesoleva seadustiku §-des 147 ja 151 sätestatut.
\n
(4)Kui ringkonnakohus jätab käesoleva seadustiku § 147 lõike 1 punkti 1 või 2 kohaselt maakohtu kohtuotsuse muutmata:
\n
1)ei pea ta maakohtu kohtuotsuse põhiosa asjaolusid oma kohtuotsuses kordama, kuid vajaduse korral võib lisada oma põhistused;
\n
2)võib ta esitada oma kohtuotsuses üksnes sissejuhatuse ja lõpposa ning menetlusõiguse need sätted, millest otsust tehes juhindutakse. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 154Ringkonnakohtu kohtuotsuse ja selle lõpposa kuulutamine ning kassatsiooniõiguse selgitamine

\n
(1)Pärast kohtuvaidlust teatab kohus kohtulahendi kuulutamise aja või päeva, mil kohtulahend on kohtumenetluse pooltele ringkonnakohtus kättesaadav.
\n
(2)Ringkonnakohtu kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisel järgitakse käesoleva seadustiku § 135 lõigetes 2–7 sätestatut. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]
\n

14. peatükk KASSATSIOONIMENETLUS

\n

1. jagu Riigikohtusse kaebamine

\n

§ 155Kassatsiooniõigus

\n
(1)Õigus esitada käesoleva seadustiku § 157 sätestatu alusel kassatsioon on:
\n
1)kohtumenetluse poolel maakohtu otsuse peale, mis on tehtud käesoleva seadustiku §-s 132 sätestatu alusel;
\n
2)kohtumenetluse poolel, kui tema suhtes on kasutatud apellatsiooniõigust;
\n
3)kohtumenetluse pooltel, kui ringkonnakohus on teinud ühe käesoleva seadustiku § 147 lõikes 1 nimetatud kohtuotsustest.
\n
(2)Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal.
\n
(3)Kassatsiooni esitanud kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poolt esindav advokaat on kassatsioonimenetluses kassaator. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 156Kassatsioonitähtaeg

\n
(1)Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule või ringkonnakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud juhul. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015] (1^1) Kui üks kohtumenetluse pool on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Kohtumenetluse poole soovist kasutada kassatsiooniõigust või teate esitamise järel kassatsiooniõiguse kasutamisest loobuda, teatab maakohus või ringkonnakohus teisele kohtumenetluse poolele kirjalikult. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015] (4^1) Kui maakohus või ringkonnakohus tunnistas väärteoasja lahendamisel kohtuotsuse lõpposas kohaldamisele kuuluva õigustloova akti põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis selle kohaldamata, arvestatakse kassatsiooni esitamise tähtaega kohaldamata jäetud õigustloova akti kohta Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve korras tehtud lahendi kuulutamisest. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015] (4^2) Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega. Sellisel juhul hakkab kassatsioonitähtaeg uuesti kulgema riigi õigusabi taotluse lahendamise määruse koostamisest. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(5)Kui kassatsioonitähtaega on rikutud, tagastab Riigikohus oma määrusega kassatsiooni läbivaatamatult.
\n
(6)Kassaatori taotlusel võib Riigikohus kassatsioonitähtaja ennistada, kui ta tunnistab selle möödalastuks mõjuval põhjusel. Ennistamist võib taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015] (6^1) Tähtaja ennistamine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n

§ 157Kassatsiooni alused

\n

Kassatsiooni alused on:

\n
1)materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 149;
\n
2)väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 150.
\n

§ 158Kassatsioon

\n
(1)Kassatsioon vormistatakse masina- või arvutikirjas. Kassatsioonile lisatakse selle elektrooniline koopia. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Kassatsioonis märgitakse:
\n
1)kassaatori ees- ja perekonnanimi, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
2)vaidlustatava lahendi teinud maakohtu või ringkonnakohtu nimetus ning kohtulahendi number ja kuupäev;
\n
3)kohtumenetluse poole, kelle huvides kassatsioon esitatakse, ees- ja perekonnanimi või nimetus, elu- või asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
4)kohtus varem uuritud tõendid, millele tuginedes kassaator põhjendab materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või väärteomenetlusõiguse olulist rikkumist;
\n
5)lisadokumendid, mida kassaator peab vajalikuks kassatsioonimenetluses esitada väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tuvastamiseks;
\n
6)kassaatori taotluse sisu ja põhjendus, kassatsiooni alus käesoleva seadustiku § 157 järgi ja viide materiaalõiguse või väärteomenetlusõiguse asjaomasele sättele ning materiaalõiguse või väärteomenetlusõiguse sättele, mida on rikutud;
\n
7)kassatsioonile lisatud dokumentide loetelu;
\n
8)põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassaator taotleb suulist menetlust. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(3)Kassatsioonile peab lisama:
\n
1)kassaatori volikirja, kui tema volikirja ei ole toimikus;
\n
2)kassatsiooni koopiad kohtumenetluse pooltele.
\n
(4)Kassatsioonile kirjutab alla ja märgib sellele koostamise kuupäeva kassaator.
\n
(5)Kassaator võib kuni kassatsioonitähtaja lõpuni esitatud kassatsiooni muuta ja täiendada, sealhulgas laiendada seda kohtuotsuse neile osadele, mille peale esialgu ei kaevatud. Kassatsiooni muutmisel järgitakse kassatsiooni kohta sätestatut. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n

§ 159Väärteotoimiku väljanõudmine ja toimikuga tutvumine

\n

[RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

\n
(1)Riigikohus nõuab kassatsiooni saamisel asja menetlenud maa- või ringkonnakohtult viivitamata välja väärteotoimiku. Maa- või ringkonnakohus saadab väärteotoimiku viivitamata pärast üleandmisnõude saamist Riigikohtule.
\n
(2)Kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda väärteotoimikuga maakohtus või ringkonnakohtus kuni toimiku saatmiseni Riigikohtule.
\n
(3)Pärast kassatsioonimenetluse lõppu tagastab Riigikohus kohtutoimiku asja menetlenud kohtusse. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n

2. jagu Eelmenetlus Riigikohtus

\n

§ 160Kassatsiooni menetlusse võtmine

\n
(1)Pärast nõuetekohase kassatsiooni saamist saadab Riigikohus selle koopia kohtumenetluse poolele, kelle huve kassatsioon puudutab, ja teeb talle teatavaks järgmised asjaolud:
\n
1)kassatsiooni kohtusse saabumise aeg;
\n
2)isiku kohustus vastata kassatsioonile kohtu määratud tähtaja jooksul;
\n
3)mida vastus peab sisaldama.
\n
(2)Riigikohus võib nõuda kohtumenetluse poole seisukohta konkreetses küsimuses.
\n
(3)Riigikohus otsustab mõistliku aja jooksul pärast kassatsioonile vastamiseks antud tähtaja möödumist väärteotoimiku põhjal ja menetlusosalisi välja kutsumata kassatsiooni menetlusse võtmise või sellest keeldumise. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(4)Kui kassatsioon on ilmselt põhjendatud või ilmselt põhjendamatu, võib menetlusse võtmise lahendada kassatsiooni teistele isikutele saatmata või enne käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist.
\n
(5)Kassatsioon võetakse menetlusse, kui:
\n
1)kassatsioonis esitatud väited võimaldavad arvata, et kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust;
\n
2)kassatsioonis vaidlustatakse materiaalõiguse kohaldamise õigsus või taotletakse kohtuotsuse tühistamist väärteomenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja Riigikohtu otsus on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt.
\n
(6)Kassatsiooni menetlusse võtmine või sellest keeldumine vormistatakse Riigikohtu määrusega, esitamata põhjendusi.
\n
(7)Riigikohtu veebilehel avaldatakse viivitamata kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise tulemus, märkides kohtuasja numbri ja väärteoprotokolli sisuks oleva väärteo kvalifikatsiooni. Kinnises menetluses esitatud kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise kohta tehakse veebilehel teatavaks üksnes taotluse lahendamise tulemus ja kohtuasja number koos viitega kinnisele menetlusele. Veebilehel ei avaldata menetlusse võtmisest keeldumist põhjusel, et kassatsioon ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele ja seetõttu tagastati. Kassatsiooni menetlusse võtmise taotluse lahendamise andmed eemaldatakse veebilehelt 30 päeva möödumisel taotluse lahendamise avaldamisest. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
\n
(8)Kui kassatsiooni menetlusse ei võeta, lisatakse kassatsioon ja selle menetlusse võtmata jätmise määrus väärteotoimikusse, mis tagastatakse maakohtule. Kassatsiooni menetlusse võtmata jätmisel märgitakse määruses ära kassatsiooni menetlusse võtmata jätmise alus. Määruse koopia saadetakse menetlusalusele isikule, kui tal puudub kohtumenetluses kaitsja. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(9)Kassatsiooni menetlusse võtmise korral võib Riigikohus kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse ja ringkonnakohtu kohtuotsuse täitmise osaliselt või täielikult peatada. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n

§ 160^1. Kassatsiooni käiguta jätmine

\n

() Kui esineb kassatsiooni läbivaatamist takistav puudus, mida ilmselt saab kõrvaldada, annab kohus määrusega kassaatorile mõistliku tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ning jätab kassatsiooni seniks käiguta. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

\n

§ 161Kassatsiooni läbi vaatamata jätmine Riigikohtus

\n

Riigikohus jätab kassatsiooni oma määrusega läbi vaatamata, kui:

\n
1)kassatsioon on esitatud käesoleva seadustiku §-s 156 sätestatud kassatsioonitähtajast hiljem ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või Riigikohus on jätnud tähtaja ennistamata;
\n
2)kassatsiooni on esitanud isik, kes käesoleva seadustiku § 155 lõike 3 kohaselt ei saa olla kassaator;
\n
3)kassaator ei ole kassatsioonis tuvastatud puudusi määratud tähtajaks kõrvaldanud ega põhjendanud nende kõrvaldamata jätmist;
\n
4)kassaator ei ole käesoleva seadustiku § 135 lõike 4 punktis 3 ettenähtud tähtaja jooksul teatanud maakohtule või ringkonnakohtule kirjalikult kassatsiooniõiguse kasutamise soovist, välja arvatud juhul, kui teatamine ei olnud kohustuslik; [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
5)kassatsioonist on kuni kohtuistungi alguseni loobutud. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 162Kassatsioonist teatamine

\n

[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

\n

§ 163Kassatsiooniga tutvumine

\n

Kohtumenetluse pooltel on õigus tutvuda Riigikohtus väärteotoimiku ja kassatsiooniga advokaadist esindaja vahendusel, teha kassatsioonist ja toimikus olevatest dokumentidest oma kulul koopiaid ning esitada advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule kassatsioonivastus.

\n

§ 164Kassatsioonivastus

\n
(1)Kassatsioonivastus vormistatakse masina- või arvutikirjas ja selles märgitakse:
\n
1)adressaadina Riigikohus;
\n
2)kui kohtumenetluse pool, kelle huvides kassatsioonivastus esitatakse, on füüsiline isik, siis tema ees- ja perekonnanimi, elukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
3)kui kohtumenetluse pool, kelle huvides kassatsioonivastus esitatakse, on juriidiline isik, siis tema nimetus, asukoha aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
4)kui kassatsioonivastus esitatakse kohtuvälise menetleja huvides, siis kohtuvälise menetleja nimetus, aadress, telefoninumber ja elektronposti aadress;
\n
5)kaevatav kohtuotsus ja selle kuupäev ning väärteoasja number;
\n
6)kas peetakse kassatsiooni õigeks või vaieldakse sellele vastu;
\n
7)põhistatud vastuväited kassatsioonis esitatud taotluste kohta ning asjaolud ja viide seadussättele, millele kohtumenetluse pool põhjenduse rajab;
\n
8)põhjendus suulise menetluse vajalikkuse kohta, kui kassatsioonivastuse esitaja taotleb suulist menetlust. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(2)Kassatsioonivastusele kirjutab alla kohtuväline menetleja või kohtumenetluse poole advokaadist esindaja.
\n
(3)Vajaduse korral võib Riigikohus kohtumenetluse poolelt nõuda kassatsioonile vastamist. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]
\n

§ 165Riigikohtu istungist teatamine ja kohtuistungile kutsumine

\n

[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]

\n

3. jagu Väärteoasja läbivaatamine Riigikohtus

\n

§ 166Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise kord

\n
(1)Üldjuhul vaatab Riigikohus väärteoasja läbi kirjalikus menetluses. Sellisel juhul määrab Riigikohus tähtaja, mille jooksul kohtumenetluse pooled võivad kohtule oma seisukohti esitada, ja otsuse avalikult teatavakstegemise aja ning teatab sellest kohtumenetluse pooltele. Kui kohtumenetluse pooltele ei ole käesoleva seadustiku § 160 lõikes 1 sätestatud korras kassatsiooni koopiat saadetud, lisatakse see teatele.
\n
(2)Suulises menetluses vaadatakse väärteoasi läbi juhul, kui Riigikohus peab seda vajalikuks. Kui Riigikohus vaatab kassatsiooni läbi suulises menetluses, saadab ta kohtumenetluse pooltele kohtukutse. Kutse kätte saanud kohtumenetluse poole kohtuistungile ilmumata jäämine ei takista asja läbivaatamist, kui Riigikohus ei leia teisiti.
\n
(3)Kohtumenetluse poolel on õigus Riigikohtus tutvuda kohtutoimikuga ja teha sellest omal kulul koopiaid. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n

§ 166^1. Taotluse esitamine Euroopa Inimõiguste Kohtule

\n
(1)Riigikohus võib taotleda inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 kohaselt oma menetluses olevas kohtuasjas Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis või selle protokollides määratletud õiguste ja vabaduste tõlgendamise või kohaldamisega seotud põhimõttelistes küsimustes.
\n
(2)Taotlust tuleb põhjendada ning selles kirjeldada menetluses oleva kohtuasja asjakohaseid õiguslikke ja faktilisi asjaolusid.
\n
(3)Euroopa Inimõiguste Kohtu nõuandev arvamus ei ole Riigikohtu jaoks siduv.
\n
(4)Kui Riigikohus taotleb asjas tõusnud küsimuses Euroopa Inimõiguste Kohtult nõuandvat arvamust, võib Riigikohus oma menetluse taotluse menetlemise ajaks peatada.
\n
(5)Riigikohus uuendab käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel peatatud menetluse pärast taotluse kohta nõuandva arvamuse saamist, taotluse rahuldamata jätmisest teadasaamist või taotlusest loobumist. Riigikohus võib menetluse uuendada ka varem, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotluse menetlemine venib ülemäära.
\n
(6)Menetluse peatamise korral katkeb väärteomenetluse seadustiku § 176 lõikes 5 sätestatud menetlustähtaja kulgemine ja peatamise lõppemisel algab tähtaja kulgemine täies ulatuses uuesti.
\n
(7)Taotluse tõlkimise inglise või prantsuse keelde ja esitatud taotluse kohta saadud Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendi tõlkimise eesti keelde korraldab Riigikohus riigi arvel. [RT I, 26.06.2017, 17 - jõust. 06.07.2017, § 166¹ rakendatakse alates inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni protokolli nr 16 Eesti suhtes kehtima hakkamise päevast.]
\n

§ 167Väärteoasja läbivaatamiseks andmine kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule

\n
(1)Kui väärteoasja läbivaatamisel Riigikohtu kriminaalkolleegiumi kolmeliikmelises koosseisus tekivad seadust kohaldades põhimõttelist laadi eriarvamused või kui on alust arvata, et vajalikuks osutub kriminaalkolleegiumi varasemas kohtulahendis seaduse kohaldamise kohta esitatud seisukoha muutmine, antakse väärteoasi kohtumäärusega läbi vaadata kriminaalkolleegiumi kogu koosseisule, mille koosseisus peab olema vähemalt viis riigikohtunikku.
\n
(2)Väärteoasja läbivaatamisel kriminaalkolleegiumi kogu koosseisus on eesistujaks kriminaalkolleegiumi esimees, tema puudumisel aga ametialaselt vanim kriminaalkolleegiumi liige, võrdse ametialase vanuse puhul vanim liige. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n

§ 168Väärteoasja läbivaatamiseks andmine Riigikohtu erikogule

\n
(1)Väärteoasi antakse kohtu määruse alusel läbi vaadata Riigikohtu erikogule, kui Riigikohtu kriminaalkolleegium peab väärteoasja läbi vaadates vajalikuks seadust tõlgendades muuta Riigikohtu teise kolleegiumi või erikogu viimases kohtulahendis esitatud seisukohta või see on vajalik seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Riigikohtu erikogu moodustab kriminaalkolleegiumi kogu koosseisu määruse alusel Riigikohtu esimees. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(3)Riigikohtu erikogu koosseisu kuuluvad:
\n
1)Riigikohtu esimees eesistujana;
\n
2)kaks riigikohtunikku kriminaalkolleegiumist;
\n
3)kaks riigikohtunikku sellest kolleegiumist, kelle seisukoha seaduse kohaldamisel on kriminaalkolleegium vaidlustanud.
\n
(4)Erikogu istungil on ettekandja kriminaalkolleegiumi liige.
\n

§ 169Väärteoasja läbivaatamiseks andmine Riigikohtu üldkogule

\n
(1)Väärteoasi antakse kohtu määruse alusel läbi vaadata Riigikohtu üldkogule, kui kriminaalkolleegiumi kogu koosseis peab vajalikuks: [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
1)muuta Riigikohtu üldkogu või erikogu viimases lahendis esitatud seisukohta seaduse kohaldamise kohta või
\n
2)et väärteoasjas seaduse ühetaoliseks kohaldamiseks on pädev Riigikohtu üldkogu.
\n
(2)Väärteoasi antakse asja läbivaatava kohtukoosseisu poolt Riigikohtu üldkogule arutamiseks, kui väärteoasja lahendamine eeldab põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse alusel läbivaadatava küsimuse lahendamist.
\n

§ 170Riigikohtu istungi rakendamine

\n
(1)Kohtuistungi eesistuja:
\n
1)avab istungi ja teatab, milline väärteoasi ning kelle kassatsiooni alusel läbi vaadatakse;
\n
2)selgitab, kas kassaator, kohtuväline menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajad on istungile ilmunud, ning kontrollib nende volitusi;
\n
3)tagab tõlgi osavõtu, kui see on vajalik;
\n
4)teeb teatavaks kohtukoosseisu, kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate nimed ning küsib, kas neil on taandamis- või muid taotlusi;
\n
5)küsib kassaatorilt, kas ta jääb kassatsiooni juurde või loobub sellest.
\n
(2)Kassatsioonist loobumist kinnitab kassaator allkirjaga kassatsioonil.
\n
(3)Esitatud taotlused lahendatakse määrusega.
\n
(4)Kui kohtuistungi rakendamisel ilmnevad väärteoasja läbivaatamist takistavad asjaolud, lükkab kohus väärteoasja läbivaatamise määrusega edasi. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]
\n

§ 171Kassatsioonist loobumine

\n
(1)Kassaator võib kassatsioonist osaliselt või täielikult loobuda enne seda, kui Riigikohus lahkub istungisaalist otsust tegema, kirjaliku menetluse puhul aga kuni kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.
\n
(2)Kohtuvälisel menetlejal või menetlusalusel isikul on õigus kirjaliku taotluse alusel loobuda teda esindava või kaitsva advokaadi kassatsioonist, välja arvatud juhul, kui kaitsja osavõtt väärteomenetlusest on käesoleva seadustiku § 19 lõike 3 järgi kohustuslik.
\n
(3)Kui kassaator on kassatsioonist loobunud, jäetakse kassatsioon kohtumäärusega läbi vaatamata ja kassatsioonimenetlus selle kassatsiooni osas lõpetatakse.
\n
(4)Kui Riigikohus tuvastab, et maakohus või ringkonnakohus on väärteoasja lahendades ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, millega on raskendatud süüdlase olukorda, või et on oluliselt rikutud väärteomenetlusõigust, võib jätkata väärteoasja läbivaatamist, kuigi kassatsioonist on loobutud. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n

§ 172Väärteoasja materjali ettekandmine

\n
(1)Pärast kohtuistungi rakendamist kannab eesistuja või kohtu liige ette väärteoasja materjali.
\n
(2)Ettekandja esitab kokkuvõtlikult:
\n
1)väärteoasja asjaolud;
\n
2)kassatsiooni sisu ja põhjenduse;
\n
3)kassaatori taotluse;
\n
4)kassatsioonivastuses esitatud seletused ja vastuväited.
\n

§ 173Kassaatori ja teiste kohtumenetluse poolte arvamuste ärakuulamine ning kohtuistungi lõpetamine

\n
(1)Pärast väärteoasja materjali ettekandmist kuulab kohus ära kohtuistungile ilmunud kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate arvamused, alustades kassaatorist. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]
\n
(2)Kohtul on õigus kassaatorit, kohtuvälist menetlejat ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajaid küsitleda. [RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]
\n
(3)Eesistujal on õigus peatada küsitletavat, kui ta väljub kassatsiooni piirest.
\n
(4)Pärast küsitletavate ärakuulamist lõpetab eesistuja kohtuistungi ja teatab, millal kassaator ja teised kohtumenetluse pooled võivad kriminaalkolleegiumi kantseleis Riigikohtu otsusega tutvuda. Riigikohtu otsus avaldatakse Riigikohtu veebilehel. [RT I 2010, 19, 101 - jõust. 01.06.2010]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n

§ 173^1. Riigikohtu kirjalikud küsimused

\n
(1)Õigusliku ärakuulamise tagamiseks on Riigikohtul kogu kassatsioonimenetluse vältel õigus esitada kohtumenetluse poolele kirjalikke küsimusi. Kirjalikud küsimused allkirjastab asja läbivaatava kohtukoosseisu liige. Kirjalike küsimuste juurde märgitakse nendele vastamise tähtaeg, mis ei tohi olla lühem kui üks nädal.
\n
(2)Vastus kohtu kirjalikele küsimustele vormistatakse masina- või arvutikirjas. Vastuse allkirjastab kohtumenetluse pool, kellele küsimused on adresseeritud. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n

§ 173^2. Väärteoasja kassatsiooni korras läbivaatamise piirid

\n
(1)Väärteoasi vaadatakse läbi kassatsiooni piires. Kassaatoril ei ole väärteoasja läbivaatamisel õigust väljuda kassatsiooni piirest. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu ei välista ega piira kassaatori õigust esitada väiteid õiguse tõlgendamise kohta ja vastuväiteid teise kohtumenetluse poole seisukohtadele.
\n
(2)Riigikohus ei ole seotud kassatsiooni õigusliku põhjendusega.
\n
(3)Riigikohus laiendab väärteoasja läbivaatamise piire kõigile menetlusalustele isikutele ja kõigile süüks pandavatele väärtegudele, sõltumata nende kohta kassatsiooni esitamisest, kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine, millega on menetlusaluse isiku olukorda raskendatud, või väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n

§ 174Riigikohtu pädevus

\n

Riigikohus võib otsusega:

\n
1)jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse muutmata ja kassatsiooni rahuldamata;
\n
2)jätta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi;
\n
3)muuta kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse põhiosa, jättes välja selles esitatud asjaolusid;
\n
4)tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse ja lõpetada väärteomenetluse Riigikohtu otsusega käesoleva seadustiku §-s 29 või 30 sätestatu kohaselt;
\n
5)tühistada ringkonnakohtu kohtuotsuse ja jõustada maakohtu kohtuotsuse; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
6)tühistada maakohtu lahendi ja jõustada kohtuvälise menetleja otsuse; [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
7)tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse täielikult või osaliselt ja saata väärteoasja uueks arutamiseks kohtule, kes on materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud või väärteomenetlusõigust oluliselt rikkunud;
\n
8)tühistada kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel tehtud maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse täielikult või osaliselt ja teha täiendavalt tõendeid kogumata uue otsuse, mis ei raskenda süüdlase olukorda. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 175Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused

\n

Kohtuotsuse kassatsiooni korras tühistamise alused on:

\n
1)materiaalõiguse ebaõige kohaldamine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 149;
\n
2)väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine vastavalt käesoleva seadustiku §-le 150.
\n

§ 176Riigikohtu otsus

\n
(1)Riigikohtu otsuse sissejuhatuses märgitakse:
\n
1)kohtuasja number;
\n
2)Riigikohtu otsuse kuupäev;
\n
3)kohtukoosseis;
\n
4)läbivaadatava kohtuasja nimetus;
\n
5)vaidlustatud kohtulahend;
\n
6)kohtuasja läbivaatamise kuupäev;
\n
7)kohtuasja läbivaatamine kirjalikus või suulises menetluses;
\n
8)kassatsioonimenetlusest osa võtnud kassaatori ja teiste kohtumenetluse poolte esindajate ees- ja perekonnanimed ning tõlgi ees- ja perekonnanimi. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n
(2)Riigikohtu otsuse põhiosas esitatakse:
\n
1)senise kohtumenetluse kokkuvõte;
\n
2)millises osas kassaator kohtuotsuse vaidlustab ja mida ta taotleb;
\n
3)kassatsioonivastuses esitatud seletused ja vastuväited;
\n
4)kassaatori, kohtuvälise menetleja ja teiste kohtumenetluse poolte advokaatidest esindajate kohtuistungil esitatud arvamused;
\n
5)Riigikohtu järelduste põhistus;
\n
6)Riigikohtu järelduste õiguslik alus.
\n
(3)Riigikohtu otsuse lõpposas esitatakse kohtu järeldused.
\n
(4)Kui Riigikohus jätab vastavalt käesoleva seadustiku § 174 punktidele 1 ja 2 maakohtu kohtuotsuse või ringkonnakohtu kohtuotsuse muutmata:
\n
1)ei pea ta oma otsuses maakohtu või ringkonnakohtu kohtuotsuse põhiosa asjaolusid kordama, kuid võib lisada oma põhjendused;
\n
2)võib ta esitada oma kohtuotsuses üksnes sissejuhatuse ja lõpposa ning menetlusõiguse need sätted, millest kohtuotsust tehes juhindutakse. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
(5)Riigikohtu otsus peab olema Riigikohtu kantseleis kättesaadav hiljemalt 30 päeva möödumisel Riigikohtu istungist või kohtumenetluse pooltele seisukohtade esitamiseks antud tähtpäevast kirjalikus menetluses. Vajaduse korral võib seda tähtaega määrusega pikendada kuni 60 päevani. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n

§ 177Riigikohtu lahendi jõustumine

\n

Riigikohtu lahend jõustub avalikult teatavakstegemise päevast ja seda ei saa edasi kaevata. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]

\n

§ 178Riigikohtu otsuse kohustuslikkus

\n
(1)Riigikohtu otsuses esitatud seisukohta seaduse kohaldamise kohta peavad järgima:
\n
1)maakohus ning ringkonnakohus sama väärteoasja arutades;
\n
2)Riigikohus käesoleva seadustiku §-des 167–169 sätestatud erisusi arvestades.
\n
(2)Riigikohtu erikogu otsust seaduse kohaldamise kohta peavad järgima Riigikohtu kolleegiumid, kuni seda pole muutnud Riigikohtu eri- või üldkogu.
\n
(3)Riigikohtu üldkogu otsust peavad järgima Riigikohtu kolleegiumid ja erikogud, kuni üldkogu ise pole seda muutnud. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

15. peatükk TEISTMISMENETLUS

\n

§ 179Teistmismenetluse mõiste

\n
(1)Teistmismenetlus on Riigikohtus teistmisavalduse läbivaatamine, mille eesmärk on otsustada jõustunud kohtulahendiga väärteoasja menetluse uuendamine.
\n
(2)Jõustunud kohtulahendiga väärteoasja, mille menetluse uuendamist taotletakse, nimetatakse teistetavaks väärteoasjaks.
\n

§ 180Teistmise alus

\n

Teistmise alus on: [RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]

\n
1)teistetavas väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtu määruse ebaseaduslikkus või põhjendamatus, mis tuleneb teises kriminaalasjas või väärteoasjas jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud tunnistaja valeütlusest, teadlikult valesti antud eksperdiarvamusest või teadlikult valesti tõlkimisest, dokumendi võltsimisest või tõendi kunstlikust loomisest;
\n
2)jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud kuritegu, mille on kohtunik toime pannud teistetava väärteoasja arutamisel või väärteoasjas kohtuvälises menetluses tehtud otsuse peale esitatud kaebuse arutamisel või läbivaatamisel;
\n
3)jõustunud kohtuotsusega kindlaks tehtud kuritegu, mille on kohtuvälise menetleja toime pannud teistetava väärteoasja menetlemisel, kui kuritegu võis mõjutada kohtuotsust teistetavas väärteoasjas;
\n
4)teistetavas väärteoasjas kohtuotsuse või kohtu määruse tegemisel üheks aluseks olnud teise kohtuotsuse või kohtu määruse tühistamine, kui see võib kaasa tuua teistetavas väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise;
\n

4^1) teistetavas väärteoasjas tehtud kohtuotsuse või kohtu määruse peale Euroopa Inimõiguste Kohtule esitatud individuaalkaebuse rahuldamine Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni või selle protokolli rikkumise tõttu, kui rikkumine võis mõjutada asja otsustamist ja seda ei ole võimalik kõrvaldada või sellega tekitatud kahju hüvitada muul viisil kui teistmise kaudu.

\n
5)väärteoasja õigeks lahendamiseks muu oluline asjaolu, mida kohus teistetavas väärteoasjas kohtuotsust või kohtu määrust tehes ei olnud teadnud ja mis iseseisvalt või kogumis varem tuvastatud asjaoludega võib tuua kaasa väärteoasjas väärteomenetluse lõpetamise teos väärteo tunnuste puudumise tõttu või süüdistatava olukorra kergendamise.
\n
6)[kehtetu - RT I 2003, 83, 557 - jõust. 01.01.2004]
\n

§ 181Teistmisavalduse esitamise õigus

\n
(1)Teistmisavalduse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel.
\n
(2)Käesoleva seadustiku § 180 punktis 4^1 sätestatud alusel on teistmisavalduse esitamise õigus Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse esitanud isiku advokaadist kaitsjal, samuti sellise isiku advokaadist kaitsjal, kes on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel esitanud Euroopa Inimõiguste Kohtule individuaalkaebuse või kellel on sarnases asjas ja samal õiguslikul alusel sellise kaebuse esitamise õigus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 35 lõikes 1 sätestatud tähtaega arvestades. [RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]
\n

§ 182Teistmisavalduse esitamise tähtajad

\n

Teistmisavalduse võib esitada:

\n
1)kohtuotsuse jõustumisest alates kuue kuu jooksul käesoleva seadustiku § 180 punktides 1–4^1 ettenähtud alusel;
\n
2)kohtu määruse jõustumisest alates kuue kuu jooksul käesoleva seadustiku § 180 punktis 4 ettenähtud alusel;
\n
3)uue asjaolu ilmnemisest alates kolme kuu jooksul käesoleva seadustiku § 180 punktis 5 ettenähtud alusel;
\n
4)muu asjaolu ilmnemisest alates kolme kuu jooksul käesoleva seadustiku § 180 punktis 6 ettenähtud alusel. [RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]
\n

§ 183Teistmisavaldus

\n
(1)Riigikohtu kriminaalkolleegiumile esitatav teistmisavaldus vormistatakse masina- või arvutikirjas.
\n
(2)Teistmisavalduses märgitakse:
\n
1)teistmisavalduse esitaja ametinimetus, ees- ja perekonnanimi ning aadress;
\n
2)selle kohtuvälise menetleja või kohtu nimetus, kelle lahendit teistetakse, ja lahendi kuupäev;
\n
3)teistetava väärteoasja nimetus;
\n
4)selle isiku ees- ja perekonnanimi, kes on tunnistatud väärteoasjas süüdlaseks ja kelle suhtes väärteoasja teistmist taotletakse;
\n
5)teistmise alus käesoleva seadustiku § 180 järgi;
\n
6)teistmisavaldusele lisatud dokumentide loetelu.
\n
(3)Teistmisavaldusele lisatakse teistmisavalduse esitaja volitust tõendav dokument, kui esitaja on kohtuväline menetleja või advokaat.
\n
(4)Kui väärteoasja teistmist taotletakse käesoleva seadustiku § 180 punktides 1–4^1 sätestatu alusel, lisatakse teistmisavaldusele selle kohtu määruse või selle kohtuotsuse koopia, millele tuginedes teistmist taotletakse.
\n
(5)Teistmisavaldusele kirjutab alla ja märgib sellele koostamise kuupäeva avalduse esitaja. [RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]
\n

§ 184Teistmisavalduse menetlusse võtmine

\n
(1)Käesoleva seadustiku § 160 järgides otsustab Riigikohus teistmisavalduse menetlusse võtmise ühe kuu jooksul pärast teistmisavaldusele vastamiseks antud tähtaja möödumist. Teistmisavalduse menetlusse võtmisel võib Riigikohus teistetavas väärteoasjas tehtud kohtulahendi täitmise vajaduse korral osaliselt või täielikult peatada. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Kui teistmisavaldus ei vasta käesoleva seadustiku § 183 nõuetele, annab Riigikohus tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
\n
(3)Teistmisavaldust ei võeta menetlusse, kui:
\n
1)Riigikohus leiab, et avalduses ei ole märgitud teistmise alust;
\n
2)Riigikohus on varem jätnud samal alusel esitatud teistmisavalduse menetlusse võtmata;
\n
3)kohtulahend on samal alusel jäetud teistmata. [RT I 2006, 48, 360 - jõust. 18.11.2006]
\n

§ 185Teistmisavalduse käiguta jätmine

\n

Riigikohus jätab teistmisavalduse oma määrusega käiguta, kui:

\n
1)teistmisavaldus on esitatud käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud tähtajast hiljem ja avaldaja ei ole taotlenud tähtaja ennistamist või kui Riigikohus ei ole tähtaega ennistanud;
\n
2)teistmisavalduse on esitanud isik, kellel käesoleva seadustiku § 181 järgi ei ole selleks õigust;
\n
3)teistmisavaldus ei vasta käesoleva seadustiku § 183 nõuetele ja avaldaja ei ole Riigikohtu määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud.
\n

§ 186Teistmismenetlus

\n

Teistmismenetluses järgitakse käesoleva seadustiku §-de 166–173 ning §-de 176 ja 177 sätteid.

\n

§ 187Riigikohtu pädevus teistmismenetluses

\n

Teistmisavalduse põhjendatuse korral tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendi oma otsusega ja saadab väärteoasja kohtulahendi teinud kohtule uuesti arutada.

\n

§ 188Kohtumenetlus maakohtus ning ringkonnakohtus pärast väärteoasja teistmist

\n
(1)Pärast väärteoasja teistmist toimub kohtumenetlus maakohtus ning ringkonnakohtus üldkorras.
\n
(2)Kohtuliku uurimiseta võib menetluse lõpetada:
\n
1)kui süüdlane on surnud;
\n
2)kui asjaolud on selged ja kohtuväline menetleja ei taotle kohtulikku arutamist. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

16. peatükk MÄÄRUSKAEBUSE LAHENDAMISE MENETLUS

\n

§ 189Määruskaebuse kohaldamisala

\n

Määruskaebusega võib vaidlustada esimese ja teise astme kohtumenetluses ning täitemenetluses koostatud kohtu määruse, kui nende vaidlustamine ei ole välistatud käesoleva seadustiku § 191 kohaselt.

\n

§ 190Määruskaebuse esitamise õigus

\n

Määruskaebuse esitamise õigus on kohtumenetluse pooltel ja menetlusvälisel isikul, kui kohtu määrusega on piiratud nende või kaitstava isiku õigusi või seaduslikke huve.

\n

§ 191Kohtu määrused, mida ei saa vaidlustada määruskaebuse lahendamise menetluses

\n

Määruskaebust ei saa esitada järgmiste kohtu määruste peale:

\n
1)kohtuistungi avalikkuse piiramise määrus;
\n
2)väärteoasja alluvusjärgsele kohtule saatmise määrus;
\n
3)taandamismäärus ja taandamistaotluse rahuldamata jätmise määrus;
\n
4)[kehtetu - RT I 2006, 21, 160 - jõust. 25.05.2006]
\n
5)kohtuliku arutamise edasilükkamise määrus;
\n
6)väärteoasjade eraldamise ja ühendamise määrus;
\n
7)kohtumenetluses poole taotluse lahendamise määrus;
\n
8)kohtumenetluses täiendavate tõendite kogumise määrus;
\n
9)ekspertiisimäärus;
\n
10)kaebemenetluses maakohtus kaebuse või ringkonnakohtus apellatsiooni käiguta jätmise määrus;
\n
11)väärteoasja kohtus arutamisele määramise määrus;
\n
12)kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendamisel käesoleva seadustiku § 79 kohaselt tehtud kohtu määrus, välja arvatud kohtu määrus, mis on tehtud konfiskeerimise kohta väärteomenetluse käigus. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 192Määruskaebus ja selle esitamise kord

\n
(1)Määruskaebus esitatakse vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015] (1^1) Määruskaebus ringkonnakohtu määruse peale esitatakse Riigikohtule. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Määruskaebus esitatakse kirjalikult ja selles märgitakse:
\n
1)kohtu nimetus, kellele määruskaebus esitatakse;
\n
2)määruskaebuse esitaja nimi, menetlusseisund ning elu- või asukoha aadress;
\n
3)selle kohtu nimetus, kelle määrus vaidlustatakse, määruse kuupäev ja selle kohtumenetluse poole nimi, kelle suhtes määrus vaidlustatakse;
\n
4)millises osas määrus vaidlustatakse;
\n
5)määruskaebuses esitatud taotluse sisu ja põhjendus;
\n
6)määruskaebusele lisatud dokumentide loetelu.
\n
(3)Määruskaebusele kirjutab alla ja märgib sellele koostamise kuupäeva kaebuse esitaja.
\n
(4)Määruskaebus lisatakse väärteotoimikusse.
\n

§ 193Määruskaebuse esitamise tähtaeg

\n
(1)Kohtumenetluse pool võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates vaidlustatava kohtumääruse tegemisest. Kui kohtumäärus tehti kirjalikus menetluses, siis võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
\n
(2)Menetlusväline isik võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n

§ 194Määruskaebuse läbivaatamise kord

\n
(1)Määruskaebus vaadatakse läbi kaebuse piires ja isiku suhtes, kelle kohta see on esitatud.
\n
(2)Määruskaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses kohtumenetluse poolte osavõtuta.
\n
(3)Määruskaebuse läbivaatamisel järgitakse käesoleva seadustiku 11.–14. peatüki sätteid, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi.
\n

§ 195Määruskaebuse läbivaatamine kohtu määruse koostanud kohtus

\n
(1)Kohtu määruse koostanud kohus vaatab määruskaebuse läbi selle saamisest alates viie päeva jooksul.
\n
(2)Kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtu määruse oma määrusega ja vajaduse korral teeb uue määruse. Vaidlustatud kohtu määruse tühistamisest ja uue määruse tegemisest teatatakse viivitamata kaebuse esitajale.
\n
(3)Kui vaidlustatud kohtu määruse teinud kohtukoosseis peab määruskaebust põhjendamatuks, edastab ta vaidlustatud kohtu määruse ja määruskaebuse viivitamata vastavalt kohtualluvusele.
\n

§ 196Määruskaebuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus

\n
(1)Kõrgema astme kohus vaatab määruskaebuse läbi selle kättesaamisest alates kümne päeva jooksul.
\n
(2)Maakohtu kohtuniku määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi ringkonnakohtu kohtunik ainuisikuliselt.
\n
(3)Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse vaatab läbi Riigikohtu kriminaalkolleegium kolmeliikmelises koosseisus.
\n
(4)Riigikohus otsustab ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmise käesoleva seadustiku §-s 160 sätestatut järgides. Määruskaebuse läbivaatamisel ringkonnakohtus tehtud määruse peale esitatud määruskaebuse võtab Riigikohus menetlusse üksnes juhul, kui Riigikohtu lahend selles asjas on oluline seaduse ühetaolise kohaldamise või õiguse edasiarendamise seisukohalt. [RT I, 23.02.2011, 1 - jõust. 01.09.2011]
\n

§ 197Vaidlustatud määruse täitmise peatamine

\n

Määruskaebuse saanud kohus võib vaidlustatud kohtu määruse täitmise peatada.

\n

§ 198Määruskaebuse läbivaatamisel tehtud kohtu määruse lõplikkus

\n

Määruskaebuse läbi vaadanud kohtu tehtud kohtu määrus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele.

\n

17. peatükk LAHENDI JÕUSTUMINE JA TÄITMISELE PÖÖRAMINE

\n

1. jagu Üldsätted

\n

§ 199Kohtuvälises menetluses tehtud otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse jõustumine

\n
(1)Kohtuvälises menetluses tehtud otsus jõustub, kui selle peale ei ole kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud.
\n
(2)Kohtuotsus või määrus jõustub, kui seda ei saa vaidlustada muul viisil kui teistmismenetluses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 ettenähtud juhul. (2^1) Kui kohtuvälises menetluses tehtud otsuse, kohtuotsuse või määruse peale esitatud kaebuse esitamise tähtaeg ennistatakse, loetakse, et kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kohtuotsus või määrus ei ole jõustunud. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest.
\n
(4)Kirjalikus menetluses tehtud kohtumäärus jõustub selle tegemisest.
\n
(5)Kohtuvälises menetluses tehtud määrus jõustub selle tegemisest. [RT I 2003, 26, 156 - jõust. 21.03.2003]
\n

§ 200Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse kohustuslikkus

\n

Kohtuvälise menetleja jõustunud otsust ja määrust ning jõustunud kohtuotsust ja määrust on kohustatud täitma kõik isikud Eesti Vabariigi territooriumil.

\n

§ 201Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse täitmise lubatavus

\n
(1)Kohtuvälise menetleja otsus ja määrus ning kohtuotsus ja määrus pööratakse täitmisele, kui see on jõustunud ja kui täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209.
\n
(2)Kui kohtuvälise menetleja otsuse peale on esitatud kaebus maakohtule või kohtuotsuse peale on esitatud apellatsioon või kassatsioon ainult ühe menetlusaluse isiku suhtes, pööratakse teiste menetlusaluste isikute suhtes kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus täitmisele. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 202Kohtuvälise menetleja otsust ja määrust ning kohtuotsust ja määrust täitmisele pöörav menetleja

\n
(1)Kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse ja määruse pöörab täitmisele kohtuvälise lahendi teinud kohtuväline menetleja. (1^1) Kaitseressursside Ameti jõustunud otsuse rahatrahvi määramise kohta pöörab täitmisele Maksu- ja Tolliamet. [RT I, 20.02.2024, 1 - jõust. 01.05.2024]
\n
(2)Esimese astme kohtu jõustunud kohtuotsuse ja määruse pöörab täitmisele kohtulahendi teinud maakohus.
\n
(3)Kaebemenetluses maakohtus või kassatsioonimenetluses tehtud jõustunud kohtuotsuse pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt lahendi teinud kohtuväline menetleja.
\n
(4)Apellatsiooni või kassatsioonikohtu jõustunud kohtulahendi pöörab täitmisele samas väärteoasjas esmakordselt kohtulahendi teinud maakohus.
\n
(5)Käesoleva seadustiku § 204 lõikes 2 sätestatud juhul pöörab kohtulahendi täitmisele valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus. [RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud sõna „rahandusministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]
\n

§ 203Kohtuvälise menetleja otsuse ja määruse ning kohtuotsuse ja määruse täitmisele pööramise tähtaeg

\n
(1)Menetlusaluse isiku arestist vabastav kohtuotsus pööratakse viivitamata täitmisele pärast kohtuotsuse lõpposa kuulutamist.
\n
(2)Kohtuvälise menetleja otsus või kohtuotsus süüdlase karistamise kohta pööratakse täitmisele selle jõustumise päevast või väärteoasja apellatsiooni- või kassatsiooniastmest tagastamise päevast alates kümne päeva jooksul. Kohtuvälise menetleja otsuse ja kohtuotsuse, millega karistati süüdlast rahatrahviga, täitmisele pööramise erisused on sätestatud käesoleva seadustiku §-s 204. [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
\n
(3)Kohtuotsus aresti mõistmise kohta pööratakse täitmisele käesoleva seadustiku §-s 205 sätestatud korras.
\n
(4)Kohtuvälise menetleja määrus või kohtu määrus pööratakse täitmisele selle jõustumisest.
\n
(5)Lahendit ei pöörata täitmisele, kui on möödunud karistusseadustiku § 82 lõike 1 punktis 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. [RT I 2009, 68, 463 - jõust. 01.01.2010]
\n

2. jagu Lahendi täitmisele pööramine

\n

§ 204Kohtuvälise menetleja otsusega määratud ja kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmisele pööramine

\n

[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]

\n
(1)Kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi kohaldamise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui: [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
1)süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul kiirmenetluses käesoleva seadustiku § 55 lõike 2 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsuse kättesaamisest alates või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
\n
2)süüdlane on tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45 päeva jooksul, alates päevast, mil üldmenetluses käesoleva seadustiku § 73 lõike 1 punkti 1 kohaselt tehtud kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalistele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav või tasub osastatud rahatrahvi korral osamaksed tähtaegselt; [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
\n
3)otsusega, mille täitmisele pööraja käesoleva seadustiku § 202 lõigete 1 ja 1^1 kohaselt on Maksu- ja Tolliamet, määratud rahatrahvi on Maksu- ja Tolliamet enne täitmisele pööramise tähtaja möödumist täies ulatuses tasaarvestanud maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 20.02.2024, 1 - jõust. 01.05.2024]
\n
(2)Kohtuotsus rahatrahvi kohaldamise kohta saadetakse pärast otsuse jõustumist valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutusele, kes kontrollib, kas süüdlane on rahatrahvi tasunud täies ulatuses või mitte. Kohtuotsus rahatrahvi kohaldamise kohta loetakse täidetuks ja otsust täitmisele ei pöörata, kui Maksu- ja Tolliamet on rahatrahvi enne täitmisele pööramise tähtaja möödumist täies ulatuses tasaarvestanud maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 29.06.2014, 109 - jõust. 01.07.2014, Vabariigi Valitsuse seaduse § 107³ lõike 4 alusel asendatud esimeses lauses sõna „rahandusministri” sõnadega „valdkonna eest vastutava ministri”.]
\n
(3)Kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 või 2 toodud tähtaja jooksul või 45 päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadavaks, või ei järgi osastatud rahatrahvi tasumise tähtaegu, saadab vastavalt käesoleva seadustiku §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
\n
(4)Otsus, mille täitmisele pööraja on käesoleva seadustiku § 202 kohaselt Maksu- ja Tolliamet, täidetakse maksukorralduse seaduses sätestatud korras. [RT I, 31.01.2014, 6 - jõust. 01.02.2014]
\n

§ 204^1. Välisriigis väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tunnustamine ja täitmine

\n

Välisriigis väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi tunnustamisele ja täitmisele kohaldatakse kriminaalmenetluse sätteid välisriigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise kohta, arvestades karistusseadustiku §-s 72 sätestatud rahatrahvi asendamist arestiga, kui Eesti Vabariigi välislepingutes ja rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtetes ei ole ette nähtud teisiti. [RT I 2008, 33, 201 - jõust. 28.07.2008]

\n

§ 204^2. Väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmise taotlemine Euroopa Liidu liikmesriigilt

\n

Eesti võib Euroopa Liidu liikmesriigilt taotleda isikule väärteoasjas kohtuvälise menetleja otsusega määratud või kohtuotsusega mõistetud rahatrahvi täitmist. Rahatrahvi otsuse täitmise taotlemisele kohaldatakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid Eesti kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotlemise kohta. [RT I 2008, 33, 201 - jõust. 28.07.2008]

\n

§ 204^3. Juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramine

\n

Põhi- või lisakaristusena mõistetud või määratud juhtimisõiguse äravõtmise täitmisele pööramiseks saadetakse kohtuotsus või kohtuvälise menetleja otsus asjaomasele asutusele süüdlaselt lahendis märgitud õiguste äravõtmiseks ning süüdlaselt nende õiguste teostamiseks väljastatud dokumendi hoiulevõtmiseks. [RT I 2008, 54, 304 - jõust. 27.12.2008]

\n

§ 205Aresti täitmisele pööramine

\n
(1)Kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209 ja süüdlane oli kohtumenetluse ajaks kinni peetud, pöörab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohtunik kohtuotsuse aresti mõistmise kohta täitmisele viivitamata pärast selle tegemist. Kohtuotsuse koopia märkega otsuse jõustumise kohta saadetakse kohtuotsuse teinud kohtu asukohajärgsele või süüdlase, sealhulgas tegevväelase ja reservväelase elukohajärgsele arestimajale või vanglale või ajateenijale mõistetud aresti puhul Kaitseväele. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]
\n
(2)Kui kohtuotsuse täitmist ei ole edasi lükatud vastavalt käesoleva seadustiku §-le 209 ja süüdlane ei olnud kohtumenetluse ajaks kinni peetud, saadab kohtulahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlasele määruse, mis ajaks ja millisesse arestimajja või vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Määruse koopia ja kohtuotsuse koopia märkega selle jõustumise kuupäeva kohta saadetakse karistuse kandmiseks määratud arestimajale või vanglale. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse aresti kandmise alguseks süüdlase arestimajja või vanglasse saabumise aeg. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]
\n
(4)Kui süüdlane ei ilmu määratud ajaks aresti kandmisele arestimajja või vanglasse, teatab arestimaja või vangla sellest aresti täitmisele pööranud kohtule. Sel juhul teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta arestimajja või vanglasse. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]
\n

§ 206Konfiskeeritud vara üleandmise kord

\n

[RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]

\n
(1)Kui seadusega ei sätestata teisiti, saadab kohtulahendit või kohtuvälise menetleja lahendit täitmisele pöörav menetleja konfiskeeritud vara valitsema volitatud asutusele:
\n
1)kohtuotsuse või -määruse või kohtuvälise menetleja otsuse või määruse koopia märkega selle jõustumise kohta;
\n
2)konfiskeeritud vara käsitleva menetlusdokumendi koopia.
\n
(2)Konfiskeeritud vara võõrandamise ja hävitamise kulud tasub süüdlane.
\n
(3)Konfiskeeritud vara üleandmise ja vara võõrandamisest saadud raha eelarvest seaduslikule valdajale tagastamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.02.2017]
\n

§ 207Kohtuvälise menetleja otsuses ja kohtuotsuses ettenähtud menetluskulude ning muude rahaliste sissenõuete täitmisele pööramine

\n

Kohtuvälise menetleja otsuses ja kohtuotsuses ettenähtud menetluskulud ja muud rahalised sissenõuded pööratakse täitmisele käesoleva seadustiku §-des 201, 203 ja 204 sätestatud korras.

\n

§ 207^1. Üldkasuliku töö täitmisele pööramine ja täitmine

\n
(1)Üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks saadetakse jõustunud kohtulahend süüdlase elukoha järgsele kriminaalhooldusosakonnale. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n
(2)Kohtulahendi saanud kriminaalhooldusosakonna juhataja määrab ametniku, kelle ülesanne on kontrollida süüdlase üldkasuliku töö tegemist. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n
(3)Üldkasuliku töö ettevalmistamise, täitmise ja järelevalve korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I 2010, 44, 258 - jõust. 01.01.2012]
\n

3. jagu Asjade tagastamine väärteomenetluses

\n

§ 208Asjade tagastamine

\n
(1)Kui isikult, kelle suhtes on väärteomenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, saadab kohtuotsust täitmisele pöörav maakohus jõustunud lahendi asjaomasele asutusele vara aresti alt vabastamiseks või nende dokumentide või asjade tagastamiseks omanikule või seadusjärgsele valdajale. [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
\n
(2)Kui isikult, kelle suhtes on väärteomenetlus lõpetatud, on ära võetud dokumente või asju või kui on arestitud tema vara, tagastab otsust täitmisele pöörav kohtuväline menetleja äravõetud asjad omanikule või seadusjärgsele valdajale, vabastab vara aresti alt või saadab jõustunud lahendi asjaomasele asutusele vara aresti alt vabastamiseks või nende dokumentide või asjade tagastamiseks omanikule või seadusjärgsele valdajale. [RT I, 11.03.2023, 1 - jõust. 01.11.2023]
\n
(3)Eriõigust tõendava dokumendi tagastamise otsustab dokumendi väljaandnud asutus seaduses ettenähtud alustel ja korras.
\n

4. jagu Kohtuvälise menetleja lahendi ja kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine

\n

§ 209Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi ja aresti täitmisele pööramise edasilükkamine

\n
(1)Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud aresti, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus süüdlase avalduse alusel oma määrusega aresti täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva.
\n
(2)Kui on asjaolusid, mille tõttu ei ole viivitamatult võimalik täita väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi, võib lahendit täitmisele pöörav maakohus või kohtuväline menetleja süüdlase avalduse alusel oma määrusega rahatrahvi täitmisele pööramise edasi lükata, märkides määruses edasilükkamise alguse ja lõpu kuupäeva.
\n
(3)Aresti täitmisele pööramise edasilükkamisel pööratakse lahend käesoleva seadustiku § 205 lõigetes 2–4 sätestatud korras täitmisele viivitamata pärast edasilükkamise lõpukuupäeva. Määruse koopia aresti edasilükkamise kohta saadetakse arestimajale või vanglale koos lahendi koopiaga. [RT I, 03.03.2021, 1 - jõust. 04.03.2021]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 märgitud rahatrahvi täitmisele pööramise edasilükkamisel pööratakse lahend täitmisele viivitamata pärast edasilükkamise lõpukuupäeva. Määruse koopia rahatrahvi täitmise edasilükkamise kohta saadetakse kohtutäiturile koos lahendi koopiaga, millele on tehtud märge lahendi jõustumise kuupäeva kohta. [RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n

§ 210Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi täitmise tähtaja pikendamine

\n

[Kehtetu - RT I 2004, 46, 329 - jõust. 01.07.2004]

\n

§ 210^1. Üldkasuliku töö täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine

\n
(1)Kui süüdlane hoiab üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, teeb kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse pöörata süüdlasele mõistetud arest täitmisele. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n
(2)Üldkasuliku töö kohaldamise tühistamise ja süüdlasele kohtuotsusega mõistetud aresti täitmisele pööramise karistusseadustiku § 69 lõike 6 järgi otsustab süüdlase elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega kriminaalhooldusametniku taotluse kohtusse saabumisest alates kümne päeva jooksul. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n

§ 210^2. Teavitamine üldkasuliku töö sooritamisest

\n

Kui süüdlasele mõistetud või määratud üldkasuliku töö tunnid on tehtud, edastab kriminaalhooldusametnik sellekohase teabe karistusregistrile karistusregistri seaduses sätestatud tähtajal ja korras. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]

\n

§ 210^3. Taotlus üldkasuliku töö katkestamise või peatamise kohta

\n
(1)Kui süüdlane hoiab talle määratud või mõistetud üldkasuliku töö tegemisest kõrvale, esitab selle rikkumise tuvastanud kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse, mis sisaldab andmeid rikkumise asjaolude kohta, tehtud üldkasuliku töö tundide arvu, süüdlase seletuse kokkuvõtet ning üldkasuliku töö katkestamise ja aresti täitmisele pööramise ettepanekut. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n
(2)Kui süüdlane ei saa talle mõistetud või määratud üldkasulikku tööd teha haiguse või perekondliku olukorra tõttu või seetõttu, et ta täidab ajateenistuskohustust või osaleb õppekogunemisel, esitab kriminaalhooldusametnik kohtule taotluse üldkasuliku töö tähtaja kulgemise peatamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid peatamise aluste ning ettepanekut peatamise aja kohta. Tähtaja kulgemise peatamisel ning uue tähtaja määramisel tuleb kohtul arvestada vastava süüteo eest ettenähtud üldkasuliku töö tähtaja üldist piirangut. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n

§ 210^4. Üldkasuliku töö täitmise üleandmine

\n
(1)Valdkonna eest vastutav minister võib halduskoostöö seaduses sätestatud korras ja halduslepingu alusel anda kriminaalhooldusosakonna tööpiirkonnas üldkasuliku töö täitmise osaliselt üle selleks sobivale ja sellekohast soovi avaldanud kohalikule omavalitsusele või mittetulundusühingule. Üle ei tohi anda käesoleva seadustiku §-s 210^3 sätestatud üldkasuliku töö katkestamise taotluse esitamise õigust. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n
(2)Kohaliku omavalitsuse või mittetulundusühingu tegevuse järele üldkasuliku töö täitmisel valvavad sama piirkonna kriminaalhooldusosakonna juhataja ja valdkonna eest vastutav minister. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n
(3)Kriminaalhooldusosakonna juhataja ja valdkonna eest vastutav minister võivad anda kohalikule omavalitsusele või mittetulundusühingule üldkasuliku töö täitmisel kohustuslikke juhiseid. Valdkonna eest vastutav minister võib üldkasuliku töö mittenõuetekohase täitmise või kohustuslike juhiste järgimata jätmise korral halduslepingu lõpetada selles sätestatud korras. [RT I, 31.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n

§ 211Väärteo eest karistusena kohaldatud rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ja karistuse täitmisele pööramine

\n

[RT I 2010, 44, 258 - jõust. 01.01.2012]

\n
(1)Maakohus teeb sissenõudja avalduse alusel määruse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga vastavalt karistusseadustiku §-le 72, kui süüdlane ei ole rahatrahvi tervikuna määratud tähtajaks tasunud või osastatud rahatrahvi maksmise tähtaega ei järgita, rahatrahvi täitmise tähtaega ei ole pikendatud ja süüdlasel ei ole vara, millele sissenõuet pöörata. [RT I 2010, 44, 258 - jõust. 01.01.2012] (1^1) Rahatrahvi asendamise arestiga või üldkasuliku tööga lahendab maakohus süüdlase osavõtul. Kohtusse kutsutakse süüdlase taotlusel kaitsja ning kuulatakse ära tema arvamus. [RT I 2010, 44, 258 - jõust. 01.01.2012]
\n
(2)Rahatrahvi osalise tasumise korral arvestatakse tasutud osa asendusaresti või üldkasuliku töö pikkuse määramisel proportsionaalselt tasutud summa suurusega. [RT I 2010, 44, 258 - jõust. 01.01.2012]
\n
(3)Kui rahatrahvi asendamine arestiga või üldkasuliku tööga ei ole mingil põhjusel võimalik või süüdlane on enne asendusaresti või üldkasuliku töö kohaldamist rahatrahvi tasunud, teeb maakohus määruse, milles jätab sissenõudja avalduse rahatrahvi asendamise kohta arestiga või üldkasuliku tööga rahuldamata. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3 nimetatud määruse koopia saadab kohus sissenõudjale, kohtutäiturile ja süüdlasele. [RT I, 14.03.2011, 3 - jõust. 24.03.2011]
\n

§ 212Kohtuvälise menetleja lahendite ja kohtulahendite täitmisel tekkivate küsimuste lahendamine

", "next": 239932}