(2)Pensionilepingu kindlustusmakse ning pensionimaksed poliisil ja lepingupoolte allkirjastatud pakkumusel võivad erineda osas, mis tuleneb pensionilepingu sõlmimise ja käesoleva seaduse § 49 lõikes 10 sätestatud osakute tagasivõtmise vahelisel ajal toimunud osakute arvu või väärtuse muutusest. Kui kindlustusmakse tasumiseks kasutatakse kindlustusvõtja pensioni investeerimiskontol olevat raha, võib kindlustusmakse erinevus tuleneda ka pensioni investeerimiskontol oleva summa muutumisest kindlustusmakse tasumise hetkeks. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]
\n
(3)Kui kindlustusandjale laekunud kindlustusmakse on suurem, kui pakkumuses märgitud, on kindlustusandja kohustatud vastavalt suurendama ka pensionilepingu pensionimakseid.
\n
(4)Poliisil märgitud andmete muutumise korral on kindlustusandja kohustatud väljastama kindlustusvõtjale uue poliisi.
\n
(5)Pensionilepingu poliis peab olema kirjalikus vormis.
\n
(6)Pensionilepingu poliisi suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 434 sätestatut. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
§ 52Teave pensionilepingu kohta
\n
[RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 01.09.2021]
\n
(1)Kindlustusandja on kohustatud kord aastas teavitama kindlustusvõtjat vähemalt järgmistest andmetest:
\n
1)perioodi jooksul tehtud pensionimaksed;
\n
2)pensionilepingu alusel võetud tasud;
\n
3)perioodi jooksul kindlustusvõtjale määratud pensionilepingute kasum; [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
4)pensionilepingu tagastusväärtus.
\n
(2)Pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse on kindlustusandja kohustatud kindlustusvõtjale esitama ka viimase taotlusel.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teave tuleb esitada rahalises suuruses või kui see ei ole võimalik, siis protsentuaalses suuruses ning see peab vastama käesoleva seaduse § 50 lõikes 3 sätestatud tingimustele. (3^1) Pensionilepingu kohta teabe esitamise suhtes ei kohaldata võlaõigusseaduse §-s 429 sätestatut. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017] (3^2) Kindlustusandja veebilehel peavad olema kättesaadavad sõlmitavate pensionilepingute garanteeritud intressimäärad ja oodatava eluea eeldused ning kindlustusandja võetavate tasude suurus. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
(4)Kindlustusandja poolt registripidajale esitataval avaldusel peavad olema märgitud: [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
1)kindlustusandja nimi;
\n
2)kindlustusvõtja nimi;
\n
3)kindlustusvõtja isikukood;
\n
4)kindlustusvõtja kontaktandmed;
\n
5)[kehtetu - RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] 5^1) viide sellele, kas tegemist on investeerimisriskiga pensionilepinguga või mitte; [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
6)selle pensionifondi nimetus, mille osakud võetakse kindlustusmakse tasumiseks tagasi;
\n
7)nende osakute arv, mille tagasivõtmist taotletakse;
\n
7^1) lepingu tähtaeg, kui pensionileping sõlmitakse tähtajalisena; [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] 7^2) kindlustusvõtja selle pensioni investeerimiskonto number, millel olevat summat ta soovib kasutada kindlustusmakse tasumiseks; [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] 7^3) viide sellele, kas kindlustusvõtja soovib kindlustusmakse tasumiseks kasutada kogu oma pensioni investeerimiskontodel olevat raha või osa sellest; [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]
\n
8)pensionilepingu number ja viitenumber;
\n
9)ülesöeldud pensionilepingu number ja selle sõlminud kindlustusandja nimi, kui on tegemist uue pensionilepingu sõlmimisega;
\n
10)ülesöeldud pensionilepingu lõppemise kuupäev, kui on tegemist pensionilepingu ülesütlemisega;
\n
10^1) pensionimaksete peatamise ja jätkamise kuupäevad, kui tegemist on pensionimaksete peatamisega; [RT I, 18.02.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
11)avalduse esitamise kuupäev.
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 01.09.2021]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 01.09.2021]
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 52^1. Pensionikontol olevate raha ja osakute ning pensioni investeerimiskontol oleva raha kasutamine pärast pensionilepingu sõlmimist
\n
[RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]
\n
(1)Kui kindlustusvõtja pensionikontole jääb pärast pensionilepingu sõlmimist pensionifondi osakuid või tema pensioni investeerimiskontole raha, on tal nende ja hiljem omandatud osakute, samuti pensioni investeerimiskontole jäänud või sinna hiljem laekunud raha kasutamiseks käesoleva seaduse § 40 lõikes 2 sätestatud õigused ning õigus kasutada osakuid ja pensioni investeerimiskontol olevat raha täiendava kindlustusmakse tasumiseks. Täiendava kindlustusmakse tasumiseks tuleb kindlustusvõtjal esitada pensionilepingu sõlminud kindlustusandjale vastav avaldus. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]
\n
(2)Kindlustusandja esitab täiendava kindlustusmakse saamiseks pärast kindlustusvõtjalt asjakohase avalduse saamist registripidajale käesoleva seaduse § 52 lõikes 4 sätestatud nõuetele vastava avalduse.
\n
(3)Registripidaja korraldab osakute tagasivõtmise ning osakute koguväärtusele või kindlustusvõtja määratud osakutele vastava summa kandmise kindlustusandja pangakontole viie tööpäeva jooksul kindlustusandjalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud avalduse saamisest arvates, arvestades käesoleva seaduse § 49 lõigetes 6 ja 7 sätestatut.
\n
(4)Kui täiendava kindlustusmakse tasumiseks kasutatakse pensioni investeerimiskontol olevat raha, laseb kindlustusvõtja talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusel kanda sellelt kontolt vastava summa kindlustusandja määratud tähtpäevaks viimase pangakontole. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021] (4^1) Kui pensionilepingu sõlmimisel kasutati kindlustusmakse tasumiseks kõiki kindlustusvõtjale kuulunud pensionifondide osakuid ja tema kõigil pensioni investeerimiskontodel olnud summasid ning kindlustusvõtja pensionikontole laekub raha, korraldab registripidaja ühe kuu jooksul selle raha kandmise kindlustusandjale kindlustusvõtja viimati sõlmitud pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata kindlustusvõtja surma korral. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 01.09.2021]
\n
(5)Täiendava kindlustusmakse tasumisega muudetakse pensionilepingut ja kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]
\n
(6)Käesolevas paragrahvis sätestatud õigust tasuda pensionilepingu täiendav kindlustusmakse kohaldatakse ka garantiiperioodiga pensionilepingu soodustatud isiku suhtes, kellel on kindlustusvõtja surma järel tekkinud õigus pensionimaksetele sellest pensionilepingust. Soodustatud isiku soovil korraldab garantiiperioodiga pensionilepingu sõlminud kindlustusandja soodustatud isikule väljamaksmisele kuuluva summa kandmise tema pensionilepingu täiendava kindlustusmaksena selle lepingu sõlminud kindlustusandjale. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]
\n
§ 52^2. Pensionilepingu ülesütlemine, uue sõlmimine ja pensionimaksete peatamine
\n
[RT I, 18.02.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
(1)Pensionilepingu ülesütlemine on lubatud üksnes juhul, kui selle sõlmimisest on möödunud vähemalt kolm aastat ning lepingu ülesütlemise avaldus on esitatud vähemalt kolm kuud enne pensioniaasta lõppu. (1^1) Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus pensionilepingu puhul algab pensionilepingu sõlmimisest. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(2)Pensionilepingu ülesütlemise korral lõpeb leping jooksva pensioniaasta lõpus.
\n
(3)Pensionilepingu ülesütlemise korral ei maksta selle lepingu tagastusväärtust välja kindlustusvõtjale, vaid kantakse kindlustusvõtja sõlmitud teise pensionilepingu kindlustusmaksena lepingu sõlminud kindlustusandjale. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
(4)Kui kindlustusvõtja sureb enne uue pensionilepingu sõlmimist või täiendava kindlustusmakse tasumist, ei kuulu ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtus ülekandmisele ega väljamaksmisele. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(5)Kui kindlustusvõtja soovib pensionilepingu üles öelda, esitab ta kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse. Kindlustusvõtjal on õigus pensionilepingu ülesütlemise avaldus enne lepingu lõppemist tagasi võtta.
\n
(6)Kui kindlustusvõtja esitab kindlustusandjale pensionilepingu ülesütlemise avalduse, on kindlustusandja kohustatud viie tööpäeva jooksul esitama kindlustusvõtjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tema pensionilepingu tagastusväärtuse suuruse lepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu ülesütlemisest teavitab kindlustusandja registripidajat enne lepingu lõppemist viivitamata, esitades avalduse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 10 ja 11 nimetatud andmed. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(7)Pensionilepingu tagastusväärtus on lepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtus tagastusväärtuse arvutamise hetkel või käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul pensionilepingu lõppemise hetkel. Pensionilepingu tagastusväärtus on sõltuvalt pensionilepingu tingimustes sätestatust kas selle lepingu tulevaste rahavoogude:
\n
1)nüüdisväärtus, mille arvutamisel on kasutatud lepingu garanteeritud intressimäära ja millest võib olla maha arvatud lepingu ülesütlemise tasu, või
\n
2)nüüdisväärtus, mille arvutamisel on kasutatud kindlustustegevuse seaduse § 45 lõikes 3 sätestatud riskivaba intressikõverat ja millest võib olla maha arvatud lepingu ülesütlemise tasu. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (7^1) Pensionilepingu tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse arvutamisel võetakse aluseks selle lepingu:
\n
1)pensionimaksed, millele lisanduvad lepingu sõlmimisel kokkulepitud kindlustusandjale makstavad lepingu täitmisega seotud tasud;
\n
2)tagastusväärtuse arvutamise hetkel kehtivad eluiga kirjeldavad suremusnäitajad, mis on ühes vanuses meeste ja naiste puhul sama väärtusega. [RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011] (7^2) Investeerimisriskiga pensionilepingu tagastusväärtus on selle lepingu alusvara hulka kuuluva finantsvara väärtusele vastav summa, mida oleks tagastusväärtuse arvutamise hetkel vaja, et sõlmida samasugune investeerimisriskiga pensionileping. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(8)Uus pensionileping sõlmitakse pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist. Uue pensionilepingu sõlmimisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 49 lõigetes 1–9 ja 11 sätestatut. Käesoleva seaduse § 49 lõikes 5 nimetatud avalduses näidatakse § 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 9 ja 11 sätestatud andmed. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (8^1) Kui ülesöeldud pensionileping oli sõlmitud garantiiperioodiga või pensionimaksete edasilükkamisega, võib selliseid tingimusi ette näha ka uue pensionilepingu sõlmimisel. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (8^2) Garantiiperioodiga pensionilepingu sõlmimisel ei või garantiiperioodi pikkus ületada ülesöeldud pensionilepingu alusel kasutamata jäänud garantiiperioodi ja pensionimaksete edasilükkamisel ei või pensionimakseid hakata tegema hiljem, kui neid oleks ülesöeldud pensionilepingu alusel tegema hakatud, kui lepingut ei oleks üles öeldud. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018] (8^3) Kui kindlustusvõtjal on juba mitu pensionilepingut ja ta soovib ülesöeldud pensionilepingu tagastusväärtust kasutada olemasoleva lepingu täiendava kindlustusmakse tasumiseks, esitab ta selle lepingu sõlminud kindlustusandjale pärast ülesöeldud pensionilepingu lõppemist asjakohase avalduse. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
(9)Pärast uue pensionilepingu sõlmimist või täiendava kindlustusmakse tasumiseks avalduse vastuvõtmist esitab kindlustusandja kindlustusvõtja pensionilepingu tagastusväärtuse ülekandmiseks korralduse kindlustusandjale, kellega oli sõlmitud ülesöeldud pensionileping. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
(10)Kui pensionilepingu pensionimaksed on pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tagastusväärtuse suuruse leidmist muutunud, on kindlustusandja kohustatud üle kandma tagastusväärtuse, mis vastab muutunud pensionimaksetele.
\n
(11)Käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud ülekande on kindlustusandja kohustatud tegema viie tööpäeva jooksul vastava korralduse saamisest arvates. (11^1) Eluaegse pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping eluaegsena. Tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping tähtajalisena või eluaegsena. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(12)Kindlustusandjal on õigus rakendada pensionilepingu ülesütlemisele kindlustusvõtja suhtes käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 2 ja 7 sätestatust ning tähtajalisena sõlmitud pensionilepingu ülesütlemisele ka lõikes 3 sätestatust soodsamaid tingimusi. Kui pensionilepingu ülesütlemisel sõlmitakse uus pensionileping sama kindlustusandja juures, on kindlustusandjal lisaks käesoleva lõike esimeses lauses sätestatule õigus pensionilepingu ülesütlemisele ja uue pensionilepingu sõlmimisele rakendada ka käesoleva paragrahvi lõigetes 8^1 , 8^2 ja 11^1 sätestatust soodsamaid tingimusi. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(13)Kindlustusvõtjal, kes on pensionilepingu sõlminud käesoleva seaduse § 40 lõike 1^1 alusel, tekib pärast tema töövõime osaliseks või täielikuks hindamist õigus pensionimaksed peatada, kui tal ei ole § 40 lõike 1 kohaselt veel õigust kohustuslikule kogumispensionile, esitades selleks kindlustusandjale kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vastava avalduse. [RT I, 18.02.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
(14)Pensionimaksete peatamisega muudetakse pensionilepingut ning kindlustusandja arvutab uue pensionimakse suuruse, mida kohaldatakse pensionimaksete jätkamisel kokkulepitud kuupäevast arvates, ja väljastab kindlustusvõtjale uue, käesoleva seaduse § 51 kohase pensionilepingu poliisi. [RT I, 18.02.2022, 1 - jõust. 01.01.2023]
\n
(15)Kindlustusandja teavitab registripidajat pensionimaksete peatamisest viivitamata pärast kindlustusvõtjalt vastava avalduse saamist, esitades avalduse, milles märgitakse käesoleva seaduse § 52 lõike 4 punktides 1–4, 8, 10^1 ja 11 nimetatud andmed. [RT I, 18.02.2022, 1 - jõust. 01.01.2023] 3. jaotis Väljamaksed pensionifondist ja pensioni investeerimiskontolt [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
§ 52^3. Fondipensioni kokkuleppimine ja väljamaksete tegemise tingimused
\n
(1)Osakuomanik võib kohustusliku kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni, mille alusel tehakse osakuomanikule perioodilisi väljamakseid pensionifondist kuni fondipensioni lõppemiseni.
\n
(2)Fondipension hõlmab kõiki pensionifonde, mille osakuid osakuomanik omab. Arvesse ei võeta osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
\n
(3)Fondipensioni tähtaeg määratakse pensioniaastates ja arvutatakse fondipensioni kokkuleppimisel osakuomaniku vanusele vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud, täisaastateks ümardatud, meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
\n
(4)Osakuomanik võib määrata fondipensionile käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatust lühema või pikema tähtaja.
\n
(5)Fondipensioni kokkuleppimisel määrab osakuomanik väljamaksete sageduse, mille kohaselt tehakse väljamakseid kas kord kuus, kvartalis või pensioniaastas. Kui väljamaksete sagedus on kord kvartalis või kord pensioniaastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul.
\n
(6)Pensioniaasta on üheaastane periood, mille arvestus algab fondipensioni puhul fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäeval.
\n
(7)Osakuomanikule fondipensioni väljamakse tegemisel võetakse ettenähtud arv osakuid tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise korraldab registripidaja.
\n
(8)Fondipensioni väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu vastavalt valitud väljamaksete sagedusele fondipensioni kestusega kuudes, kvartalites või pensioniaastates.
\n
(9)Kui osakuomanikul on mitme pensionifondi osakuid, jaotatakse väljamakse tegemisel tagasivõtmisele kuuluv osakute arv eri pensionifondide vahel vastavalt igas pensionifondis osakuomanikule kuuluvate osakute arvu osakaalule, määrates nii osakud, mis võetakse väljamakse tegemisel tagasi igas pensionifondis.
\n
(10)Fondipension lõpeb ja väljamaksete tegemine lõpetatakse:
\n
1)osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmise ja neile vastava väljamakse tegemisega;
\n
2)osakuomaniku surma korral;
\n
3)fondipensioni lõpetamiseks avalduse esitamisel osakuomaniku poolt või
\n
4)olukorras, kus kõigi osakuomanikule kuuluvate pensionifondide osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 173 alusel peatatud. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
§ 52^4. Fondipensioni avaldus, ühekordse väljamakse avaldus ja raha väljavõtmise avaldus
\n
[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(1)Fondipensioni kokkuleppimiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale vormikohase fondipensioni avalduse. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(2)Fondipensioni avalduses märgitakse:
\n
1)isiku nimi; [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
2)isiku isikukood; [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
3)isiku kontaktandmed; [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
4)isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud; [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
5)fondipensioni tähtaeg; [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
6)[kehtetu - RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
7)perioodiliste väljamaksete tegemise sagedus;
\n
8)avalduse esitamise kuupäev;
\n
9)isiku allkiri. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(3)Fondipensioni lõpetamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale avalduse, millel märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(4)Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse saamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale ühekordse väljamakse avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed. Kui soovitakse osalist väljamakset pensionifondist, märgitakse ühekordse väljamakse avaldusel ka summa, mille isik soovib välja võtta ning selle pensionifondi nimetus, mille osakute tagasivõtmist ta selleks soovib. Kui soovitakse osalist väljamakset pensioni investeerimiskontolt, esitab konto avanud krediidiasutus viivitamata pärast isikult vastava avalduse saamist registripidajale pensioni investeerimiskontol oleva raha või sellest osa väljamaksmiseks avalduse, milles peavad olema märgitud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4 ja 8 nimetatud andmed ning summa, mille isik soovib pensioni investeerimiskontolt välja võtta, koos pensioni investeerimiskonto numbri ja selle avanud krediidiasutuse ärinimega. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2022, sõnastus muudetud [RT I, 28.12.2020, 1]] (4^1) Käesoleva seaduse §-s 43^1 sätestatud väljamakse saamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale raha väljavõtmise avalduse, kus märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–4, 8 ja 9 nimetatud andmed. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (4^2) Raha väljavõtmise avalduse esitamisega annab avalduse esitaja registripidajale õiguse kontrollida krediidiasutusest tema avaldusel märgitud isiku nime ja pangakonto numbri õigsust. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (4^3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega täpsustavaid nõudeid raha väljavõtmise avalduse vormile isiku teavitamiseks sellise avalduse esitamisega kaasnevatest tagajärgedest. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(5)Fondipensioni avalduse, fondipensioni lõpetamise avalduse ja ühekordse väljamakse avalduse esitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6 ja 7 ning raha väljavõtmise avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ja 5^1 ning § 16 lõikeid 1–7. Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4^1 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (5^1) Piiratud teovõimega isiku eest raha väljavõtmise avalduse esitamisel, samuti nooremale kui 18-aastasele isikule sellise avalduse esitamiseks seadusliku esindaja kirjaliku nõusoleku andmisel peab seaduslikul esindajal olema perekonnaseaduse § 131 lõikes 1 või § 188 lõike 1 punktis 8 sätestatud kohtu nõusolek. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020] (5^2) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma fondipensioni avaldust või ühekordse väljamakse avaldust muuta, esitades selleks uue käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud fondipensioni avalduse või lõikes 4 nimetatud ühekordse väljamakse avalduse. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2022] (5^3) Kuni avalduse esitamise kuu viimase kuupäevani võib isik oma käesoleva paragrahvi lõike 4 esimeses ja teises lauses nimetatud ühekordse väljamakse avalduse tagasi võtta. Käesoleva paragrahvi lõikes 4^1 nimetatud raha väljavõtmise avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. märtsil, võib isik tagasi võtta kuni 31. juulini, avalduse, mis on esitatud hiljemalt 31. juulil, võib isik tagasi võtta kuni 30. novembrini ja avalduse, mis on esitatud hiljemalt 30. novembril, võib isik tagasi võtta kuni 31. märtsini. Selleks esitab isik kontohaldurile või registripidajale registripidaja ette antud vormil ühekordse väljamakse avalduse või raha väljavõtmise avalduse tagasivõtmise avalduse. Ühekordse väljamakse avalduse tagasivõtmise avalduse esitamise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 16 lõikeid 1–4, 6, 7 ja 8 ning raha väljavõtmise avalduse tagasivõtmise avalduse esitamise suhtes § 14 lõikeid 2–3 ning § 16 lõikeid 1–7 ja 8. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(6)Registripidaja keeldub fondipensioni lõpetamise avalduse vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja keeldub raha väljavõtmise avalduse, ühekordse väljamakse avalduse või fondipensioni avalduse vastuvõtmisest, kui: [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
1)registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele;
\n
2)avalduse alusel väljamaksete tegemine ei ole võimalik;
\n
3)avalduses toodud andmed ei vasta tegelikkusele või on vastuolulised;
\n
4)avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(7)Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud veateade peab sisaldama:
\n
1)avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
\n
2)avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust. [RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
\n
§ 52^5. Pensionifondist väljamaksete tegemise kord
\n
(1)Ühekordseid väljamakseid, fondipensioni väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 43^1 nimetatud väljamakseid teeb registripidaja käesolevas seaduses ja pensionifondi tingimustes sätestatud korras.
\n
(2)Käesoleva seaduse §-s 43^1 sätestatud väljamakse tegemiseks korraldab registripidaja pensionifondi osakute tagasivõtmise, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
\n
(3)Käesoleva seaduse §-s 43^1 nimetatud väljamakse tegemisel võetakse kõik osakuomanikule kuuluvad pensionifondi osakud tagasi ning neile vastava summa eest tehakse väljamakse. Osakutele vastav summa saadakse tagasivõetavate osakute arvu ja nende puhasväärtuse korrutamisel. Osakud võetakse tagasi 1. jaanuarile või 1. maile järgneval esimesel tööpäeval või 1. septembril või sellele järgneval esimesel tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev, sõltuvalt sellest, kas väljamakse tehakse jaanuari, mai või septembri 20. kuupäevaks.
\n
(4)Käesoleva seaduse §-s 43^1 nimetatud väljamakse tegemisel ei võeta arvesse osakuid, mille tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
\n
(5)Kui osakuomaniku pensionikontole laekub raha pärast käesoleva seaduse §-s 43^1 sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset või talle kuulub osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, teeb registripidaja osakuomanikule väljamakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel § 43^1 lõikes 2 sätestatud väljamakse tähtpäeval, korraldades vajaduse korral osakute tagasivõtmise. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]
\n
(6)Fondipensioni väljamakse ja ühekordse väljamakse puhul korraldab registripidaja pensionifondi osakute tagasivõtmise vastavalt fondipensioni või ühekordse väljamakse avaldusele selle esitamisele järgneva kuu, kvartali viimase kuu või pensioniaasta viimase kuu 15. kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes õigusaktidest, pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
\n
(7)Ühekordse väljamakse ja fondipensioni väljamaksete tegemisel võetakse aluseks osaku puhasväärtus osakute tagasivõtmise päeval.
\n
(8)Kui osakuomanik omandab pensionifondi osakuid pärast fondipensioni kokkuleppimist või tema pensionikontol on osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, võetakse need osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel väljamakse aluseks olevate osakute arvu leidmisel. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
§ 52^6. Pensioni investeerimiskontolt väljamaksete tegemise kord
\n
(1)Kui isikul on raha pensioni investeerimiskontol, teeb registripidaja ühekordseid väljamakseid ja käesoleva seaduse §-s 43^1 sätestatud väljamakseid käesolevas seaduses sätestatud korras, lähtudes pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingust.
\n
(2)Väljamakse tehakse pensioni investeerimiskontol oleva summa ulatuses. Pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara ulatuses väljamakse saamiseks on isik kohustatud finantsvara võõrandama, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõpetama. (2^1) Enne käesoleva seaduse § 52^4 lõike 4 esimeses lauses nimetatud ühekordse väljamakse avalduse esitamist teavitab isik talle pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutust soovist taotleda kogumispensioni saamiseks ühekordne väljamakse. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(3)Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud ühekordse väljamakse tegemisel kannab registripidaja isikule kogu tema pensioni investeerimiskontol oleva summa, kui isik ei ole määranud teisiti. Ühekordne väljamakse tehakse § 52^5 lõikes 6 nimetatud ajavahemikus. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 01.01.2022, osaliselt muudetud [RT I, 28.12.2020, 1]] (3^1) Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud osalise väljamakse pensioni investeerimiskontolt korraldab isikule registripidaja viie tööpäeva jooksul pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutuselt vastava summa ja § 52^4 lõike 4 kolmandas lauses sätestatud andmete saamisest arvates vastavalt õigusaktidele ja registripidaja poolt isikule pensioni investeerimiskonto avanud krediidiasutusega sõlmitud lepingule. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 01.01.2022]
\n
(5)Käesoleva seaduse §-s 43^1 sätestatud väljamakset on isikul õigus taotleda üksnes juhul, kui ta on kogu pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara võõrandanud, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingud lõpetanud ja vastav raha on pensioni investeerimiskontole laekunud.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud tingimust ei kohaldata pensioni investeerimiskonto kaudu soetatud finantsvara suhtes, mille võõrandamine, sealhulgas finantsvara soetamisel sõlmitud lepingu lõpetamine, ei ole väärtpaberituru seaduse §-s 3 määratletud kauplemiskoha poolt kauplemise peatamise või lõpetamise tõttu, investeerimisfondi osakute või aktsiate tagasivõtmise peatamise tõttu, finantsvara teise osapoole või tehingu tegemiseks vajaliku finantsvahendaja suhtes pankrotimenetluse algatamise tõttu, krediidiasutuse suhtes väljakuulutatud moratooriumi või kriisilahendusmenetluse algatamise tõttu, kindlustusandjale kehtestatud erirežiimi tõttu või kohtu või muu pädeva haldusorgani tagajärgedelt sarnase otsuse tõttu seaduse kohaselt võimalik. Nimetatud põhjuste äralangemise järel pensioni investeerimiskontole laekuva raha suhtes kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut. [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024]
\n
(7)Kui isiku pensionikontole laekub raha pärast käesoleva seaduse §-s 43^1 sätestatud väljamakset ja tal ei ole tekkinud õigust ega kohustust tasuda makset, teeb registripidaja isikule väljamakse esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui järgmisel § 43^1 lõikes 2 sätestatud väljamakse tähtpäeval. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]
\n
3. peatükk TÄIENDAV KOGUMISPENSION
\n
1. jagu Üldsätted
\n
§ 53Üldsätted
\n
(1)Täiendava kogumispensioni saamiseks omandab isik vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmib kindlustusandjaga täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu või sõlmib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 15 nimetatud PEPP-i pakkujaga (edaspidi PEPP-i pakkuja) PEPP-i lepingu. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
(2)Isik võib samal ajal omada ja omandada mitme vabatahtliku pensionifondi osakuid, sõlmida täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguid ühe või mitme kindlustusandjaga ning sõlmida PEPP-i lepinguid ühe või mitme PEPP-i pakkujaga. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023] (2^1) Isiku eest võib täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu kindlustusmakseid tasuda ja sissemakseid teha vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks ning PEPP-i lepingusse tema tööandja. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023] (2^2) Tööandja ei või sissemaksete tegemise või kindlustusmaksete tasumise tingimusena esitada nõuet, et töötaja, teenistuja või juhtimis- või kontrollorgani liikme staaž ületab kolme aastat või tema miinimumvanus ületab 21 aastat. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 21.05.2018]
\n
(3)Täiendav kogumispension makstakse välja käesolevas seaduses, vabatahtliku pensionifondi tingimustes, täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus ja PEPP-i lepingus sätestatud tingimustel ja korras. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
(4)Registripidajal on õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid käesoleva seaduse kohaselt vabatahtliku pensionifondi osakuid omandanud töövõimetuspensionäride kohta ja töötukassalt andmeid isikute kohta, kellel on tuvastatud osaline või puuduv töövõime, järgmistel juhtudel:
\n
1)väljamakse tegemisel vabatahtlikust pensionifondist tulumaksuseaduse § 21 lõike 4 punkti 1 kohaldamiseks;
\n
2)väljamakse tegemiseks vabatahtlikust pensionifondist, millest väljamaksete tegemine on käesoleva seaduse § 60 lõikes 2 sätestatu kohaselt pensionifondi tingimustes seotud osakuomaniku osalise või puuduva töövõimega;
\n
3)käesoleva seaduse §-s 64 sätestatu alusel pensionifondi osakute tagasivõtmiseks lepingu sõlmimisel. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
\n
(5)PEPP-i lepingu ega PEPP-ina registreeritud pensionifondi suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse §-des 54 ja 54^1 , § 55 lõigetes 1–4 ning §-des 56–65 sätestatut. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
2. jagu Vabatahtlik pensionifond
\n
§ 54Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi
\n
(1)Sissemaksete tegemisel vabatahtlikku pensionifondi omandab isik oma sissemakse, samuti tema eest tööandja poolt tehtud sissemakse suurusele vastava arvu vabatahtliku pensionifondi valitseja poolt väljalastavaid osakuid. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012] (1^1) Kui vabatahtlikul pensionifondil on mitut liiki osakuid, määrab isik, millist liiki osakuid hakkab ta sissemaksete eest omandama. Kui isiku eest teeb vabatahtlikku pensionifondi sissemakseid tema tööandja, võib selle, millist liiki osakuid isik tööandja sissemaksete eest omandab, määrata tööandja. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] (1^2) Isiku taotlusel on tööandja, kes tegi tema eest sissemakseid, kohustatud talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitama, millised on võimalused sissemaksete tegemise jätkamiseks pärast töölt lahkumist ja õigused seoses omandatud vabatahtliku pensionifondi osakutega, ning soovitama kaaluda lahendusi, mis võimaldavad osakutele vastavat summat kasutada eelkõige pensionieas. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 21.05.2018]
\n
(2)Sissemaksed vabatahtlikku pensionifondi tehakse investeerimisfondide seaduse §-s 55 sätestatud osakute väljalaskehinnaga. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
(4)Isikule, kellele ei ole avatud pensionikontot käesoleva seaduse §-s 17 sätestatu alusel, avab registripidaja vabatahtliku pensionifondi osakute arvestamiseks pensionikonto kontohalduri poolt talle esitatud pensionikontot omada sooviva isiku kirjaliku või kirjalikku taasesitamist võimaldava taotluse alusel. Pensionikontot avada sooviva isiku isikusamasuse tuvastab isikut tõendava dokumendi alusel kontohaldur. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.05.2018]
\n
(5)Isik võib pensionikonto avamiseks esitada taotluse isiklikult otse registripidajale, kui:
\n
1)talle on e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse nõuete kohaselt välja antud sertifikaat digitaalallkirja andmiseks ning taotlus esitatakse digitaalallkirjaga registripidaja veebilehe kaudu, kasutades selleks määratud tarkvararakendust, või
\n
2)tema isikusamasus tuvastatakse registripidaja ja kontohalduri vahelise kokkuleppe kohaselt asjakohaste organisatsiooniliste ning riist- ja tarkvaraliste vahenditega ning taotlus esitatakse kirjalikku taasesitamist ja isiku identifitseerimist võimaldaval kujul. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.05.2018]
\n
(6)Pensionikonto omanik on kohustatud viivitamata teavitama kontohaldurit või registripidajat igast muudatusest oma pensionikonto avamisel esitatud andmetes. Kontohaldur edastab andmete muudatused viivitamata registripidajale. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.05.2018]
\n
§ 54^1. Vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse ja asjakohasuse hindamine
\n
[RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
(1)Pensionifondivalitseja peab enne vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või vahetamiseks isikule soovituse andmist hindama pensionifondi osakute sobivust isikule (edaspidi sobivuse hindamine), et veenduda nende vastavuses isiku riskitaluvusele ja kahjumi kandmise võimele. Sobivuse hindamisel peab kindlaks tegema isiku:
\n
1)investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas isik mõistab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisega kaasnevaid riske;
\n
2)investeerimiseesmärgid ja rahalised võimalused ning investeeringu soovitava kestuse. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
(2)Kui pensionifondivalitseja ei anna isikule soovitusi vabatahtliku pensionifondi osakute kohta, peab ta hindama vaid nende osakute asjakohasust isikule (edaspidi asjakohasuse hindamine). Asjakohasuse hindamisel peab kindlaks tegema isiku investeerimisalaste teadmiste ja kogemuste olemasolu, et selgitada välja, kas isik mõistab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamisega kaasnevaid riske. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
(3)Pensionifondivalitseja hoiatab isikut, kui:
\n
1)saadud andmete alusel on põhjust arvata, et vabatahtliku pensionifondi osakud ei ole isiku jaoks asjakohased;
\n
2)isiku esitatud teave ei ole piisav või isik on jätnud teabe esitamata, mistõttu ei ole võimalik hinnata vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasust ja tema huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
(4)Pensionifondivalitseja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hoiatuse esitada standardvormis. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
(5)Pensionifondivalitseja ei või kaasa aidata vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse või asjakohasuse hindamiseks vajaliku teabe esitamata jätmisele. Pensionifondivalitsejal on õigus vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse või asjakohasuse hindamisel tugineda isiku esitatavale teabele, välja arvatud juhul, kui pensionifondivalitseja teadis või pidi teadma, et teave on aegunud, ebatäpne või mittetäielik. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
(6)Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasust isikule, kui isik on ise avaldanud soovi omandada vabatahtliku pensionifondi osakuid ja pensionifondivalitseja on isikut hoiatanud, et sellisel juhul ei nõuta vabatahtliku pensionifondi osakute asjakohasuse hindamist ning isiku huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
(7)Pensionifondivalitseja ei pea hindama vabatahtliku pensionifondi osakute sobivust ega asjakohasust, kui vabatahtliku pensionifondi valib ning sissemakseid sellesse pensionifondi hakkab isiku eest tegema üksnes tema tööandja. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
(8)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka kontohaldurile, kui vabatahtliku pensionifondi osakuid pakub kontohaldur, samuti isikule, kes tegutseb fondivalitseja või kontohalduri nimel. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
(9)Kui isik esitab vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks või vahetamiseks avalduse otse registripidajale, ei pea registripidaja hindama nende osakute sobivust ega asjakohasust isikule. Registripidaja hoiatab isikut, et temalt ei nõuta vabatahtliku pensionifondi osakute sobivuse ega asjakohasuse hindamist ning isiku huvid võivad olla seetõttu vähem kaitstud. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]
\n
§ 55Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise alused
\n
(1)Käesolevas paragrahvis ning käesoleva seaduse §-des 56 ja 57 sätestatud tingimustel ja korras võib ühe vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] (1^1) Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korral toimub ühe pensionifondi osakute tagasivõtmine ja teise pensionifondi osakute väljalaskmine. Selle tulemusel omandab isik pensionifondi osakute tagasivõtmishinna eest vastava arvu teise pensionifondi osakuid, tasudes viimaste eest sama päeva puhasväärtuse ulatuses. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
(2)Vabatahtliku pensionifondi osakuid saab vahetada tööandja pensionifondi osakute vastu, kui selle tingimuste kohaselt on osakuomaniku tööandja sellesse tööandja pensionifondi sissemakseid tegev tööandja. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
(3)Kui vabatahtliku pensionifondi tingimustes on sätestatud vanus, millest alates on väljamaksed osakuomanikule lubatud, või väljamaksete tegemine on seotud osakuomaniku töövõimega, saab sellist liiki osakuid vahetada üksnes teise vabatahtliku pensionifondi osakute vastu, mille suhtes kehtivad sarnased või rangemad väljamaksete tingimused. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
(4)Vabatahtliku pensionifondi osakuid vahetatakse investeerimisfondide seaduses ja pensionifondide tingimustes ettenähtud korras ning vahetamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 23 lõigetes 2 ja 3 ning § 26 lõike 2 esimeses lauses ja lõigetes 3–5 kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise kohta sätestatut, arvestamata § 24 lõikes 5 sätestatud vahetustehingu tähtpäeva. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
(5)Kui vabatahtlik pensionifond ei ole PEPP-ina registreeritud pensionifond, ei saa selle osakuid vahetada PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakute vastu. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
(6)PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakuid saab vahetada teise PEPP-ina registreeritud pensionifondi osakute vastu, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artiklis 44 sätestatut, või kanda sama määruse artiklites 52–56 sätestatud korras PEPP-i pakkujate vahetamise käigus osakute tagasivõtmisel saadud summa teise PEPP-i lepingusse. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
§ 56Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise tingimused
\n
(1)Tööandja pensionifondi osakute suhtes võib pensionifondi tingimustes ette näha piiranguid:
\n
1)korraga vahetatavate osakute arvule;
\n
2)osakute vahetamise sagedusele.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piiranguid ei ole lubatud kohaldada tööandja pensionifondi osakute suhtes, mille osakuomanik ei ole enam sellesse pensionifondi sissemakseid tegeva tööandja töötaja, teenistuja ega tema juhtimis- ja kontrollorgani liige.
\n
(3)Teiste vabatahtlike pensionifondide tingimustes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud piirangute kehtestamine lubatud. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
§ 57Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise kord
\n
(1)Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamiseks peab osakuomanik esitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse kontohaldurile või registripidajale. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]
\n
(2)Avalduses märgitakse:
\n
1)osakuomaniku nimi;
\n
2)isikukood;
\n
3)pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib vahetada;
\n
3^1) osakute liik, mille vahetamist osakuomanik taotleb, kui pensionifondil on mitut liiki osakuid; [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
4)osakute arv, mille vahetamist osakuomanik taotleb;
\n
5)pensionifondi nimetus, mille osakuid osakuomanik soovib omandada;
\n
5^1) osakute liik, mida osakuomanik soovib omandada, kui pensionifondil on mitut liiki osakuid; [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
6)muud pensionifondi tingimustes ja õigusaktides ettenähtud andmed;
\n
7)avalduse esitamise kuupäev;
\n
8)osakuomaniku allkiri.
\n
(3)Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamise korraldab registripidaja pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]
\n
(4)Vabatahtliku pensionifondi osakute vahetamisel makstakse pensionifondivalitsejale osakuomaniku arvel vastava pensionifondi tingimustes ja prospektis ettenähtud ulatuses osakute tagasivõtmistasu ja väljalasketasu, kusjuures tagasivõtmistasu suurus võib erineda sõltuvalt vahetatavate vabatahtliku pensionifondi osakute omandamise ajast. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tasude arvutamisel rakendatakse investeerimisfondide seaduse §-des 55, 56 ja 65 sätestatut. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
§ 58Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimine ja tagasivõtmine
\n
(1)Vabatahtliku pensionifondi osakuomaniku surma korral on pärijal õigus nõuda kõigi päritud osakute või nendest osa kandmist pärija pensionikontole või osakute tagasivõtmist. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]
\n
(2)Osakute tagasivõtmiseks esitab pärija kontohaldurile või registripidajale avalduse ja pärimistunnistuse. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
\n
(4)[Kehtetu - RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
\n
§ 59Vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine juriidilise isiku nõudel
\n
(1)Juriidilisest isikust pärijal on õigus iga tema poolt päritud osaku kohta nõuda rahalise väljamakse tegemist nõude esitamise päeva tagasivõtmishinna ulatuses.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõude saab pärija esitada ühe aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus tema pärimisõiguse kohta, aga mitte hiljem kui kümme aastat pärast pärandi avanemist. [RT I 2010, 38, 231 - jõust. 01.07.2010]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul väljanõudmata raha jääb pensionifondi ja vastavad osakud tühistatakse.
\n
§ 60Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist
\n
(1)Vabatahtlikust pensionifondist tehakse osakuomanikule väljamakseid käesolevas jaos ja pensionifondi tingimustes sätestatud korras. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
\n
(2)Vabatahtliku pensionifondi tingimustega võib sätestada, millisest vanusest alates on osakuomanikul õigus väljamaksetele vabatahtlikust pensionifondist, samuti selle, kas osakuomanikul on õigus väljamaksetele osalise või puuduva töövõime korral. Õigus käesoleva seaduse §-s 60^1 sätestatud täiendava fondipensioni väljamaksetele tekib, kui osakuomanikul on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti siis, kui osakuomanikul on tuvastatud puuduv töövõime. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
\n
(3)Vabatahtlikust pensionifondist tehakse osakuomanikule väljamakseid investeerimisfondide seaduse §-s 56 nimetatud osakute tagasivõtmishinnaga, arvestades sama seaduse §-s 59 sätestatut.
\n
(4)Väljamakseid ei tehta, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse § 57 või 173 alusel peatatud.
\n
(5)Vabatahtliku pensionifondi likvideerimise korral tehakse väljamakseid vastavalt investeerimisfondide seaduse §-s 178 sätestatule.
\n
(6)Vabatahtliku pensionifondi osakute pärimise korral tehakse väljamakseid käesoleva seaduse §-des 58 ja 59 sätestatud tingimustel ja korras. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
§ 60^1. Täiendav fondipension
\n
(1)Osakuomanik võib kõigist vabatahtlikest pensionifondidest, mille osakud talle kuuluvad, täiendava kogumispensioni saamiseks kasutada fondipensioni (edaspidi täiendav fondipension).
\n
(2)Täiendava fondipensioni tähtaeg määratakse aastates täiendava fondipensioni avalduse esitamise kuule järgneva kuu 1. kuupäevast arvates. Vaikimisi määratakse täiendava fondipensioni tähtaeg väljamaksete kokkuleppimise ajal osakuomaniku vanusele vastavate üle-eelmise kalendriaasta kohta Statistikaameti avaldatud meeste ja naiste keskmiselt elada jäänud aastate alusel ümardatuna täisaastateks.
\n
(3)Osakuomanik võib määrata täiendavale fondipensionile käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses sätestatust lühema või pikema tähtaja.
\n
(4)Kas väljamakseid tehakse kord kuus, iga kolme kuu tagant või kord aastas, määrab osakuomanik. Kui väljamakseid tehakse iga kolme kuu tagant või kord aastas, tehakse väljamakse valitud sagedusele vastaval viimasel kuul.
\n
(5)Väljamaksete aluseks olev osakute arv leitakse iga kord enne väljamakse tegemist, jagades osakuomanikule kuuluvate osakute arvu veel teha jäänud väljamaksete arvuga, arvestades täiendavale fondipensionile määratud tähtaega ja valitud väljamaksete sagedust.
\n
(6)Kui osakuomanikul on mitme vabatahtliku pensionifondi osakuid, leitakse käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatu kohaselt iga pensionifondi kohta osakuomanikule kuuluvate osakute arv, mis väljamakse tegemisel tagasi võetakse. Arvesse ei võeta vabatahtlikku pensionifondi, mille osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel keelatud.
\n
(7)Registripidaja korraldab vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmise ja osakuomanikule väljamakse tegemise iga täiendava fondipensioni väljamakse kuu 15. kuupäevast kuni 20. kuupäevani, lähtudes valitud väljamaksete sagedusest, õigusaktidest, vabatahtliku pensionifondi tingimustest ning registripidaja, pensionifondivalitseja ja pensionifondi depositooriumi vahel sõlmitud kolmepoolsest lepingust.
\n
(8)Kui täiendav fondipension on juba kokku lepitud ja osakuomanik omandab vabatahtliku pensionifondi osakuid või tema pensionikontol on vabatahtliku pensionifondi osakuid, mille tagasivõtmine oli investeerimisfondide seaduse alusel keelatud, kuid mille tagasivõtmise piirangud on ära langenud, võetakse need osakud arvesse järgmise väljamakse tegemisel selle aluseks olevate osakute arvu leidmisel.
\n
(9)Täiendava fondipensioni väljamaksmine lõpetatakse:
\n
1)pärast osakuomanikule kuuluvate viimaste osakute tagasivõtmist ja talle vastava väljamakse tegemist;
\n
2)osakuomaniku surma korral või
\n
3)osakuomaniku vastava avalduse esitamise korral. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 60^2. Täiendava fondipensioni avaldus
\n
(1)Täiendava fondipensioni saamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse:
\n
1)isiku nimi;
\n
2)isiku isikukood;
\n
3)isiku kontaktandmed;
\n
4)isiku pangakonto number ning vajaduse korral selle krediidiasutuse ärinimi, aadress ja muud pangaülekande tegemiseks vajalikud andmed, kus pangakonto on avatud;
\n
5)täiendava fondipensioni tähtaeg;
\n
6)väljamaksete tegemise sagedus;
\n
7)avalduse esitamise kuupäev;
\n
8)isiku allkiri.
\n
(2)Täiendava fondipensioni maksmise lõpetamiseks esitab isik kontohaldurile või registripidajale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles märgitakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 7 ja 8 nimetatud andmed.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil.
\n
(4)Registripidaja keeldub täiendava fondipensioni maksmise lõpetamise avalduse vastuvõtmisest, kui avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele. Registripidaja keeldub täiendava fondipensioni avalduse vastuvõtmisest, kui:
\n
1)avalduse on esitanud isik, kellel ei ole avalduse esitamiseks õigust;
\n
2)registripidajale esitatud või kontohalduri kaudu edastatud avaldus ei vasta käesolevas paragrahvis kehtestatud nõuetele;
\n
3)isik juba kasutab väljamaksete saamiseks täiendavat fondipensioni.
\n
(5)Avalduse vastuvõtmisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja viivitamata avalduse esitajat või kontohaldurit, edastades infosüsteemi kaudu vastava elektroonilise veateate. Kontohaldur edastab veateate viivitamata avalduse esitanud isikule.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud veateade peab sisaldama:
\n
1)avalduse vastuvõtmisest keeldumise õiguslikku alust;
\n
2)avalduse vastuvõtmisest keeldumise põhjendust. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 61Väljamaksed vabatahtlikust pensionifondist
\n
[Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
\n
3. jagu Täiendava kogumispensioni kindlustusleping
\n
§ 62Täiendava kogumispensioni kindlustusleping
\n
(1)Täiendava kogumispensioni kindlustusleping (edaspidi käesolevas jaos leping) on käesolevas seaduses sätestatud kohustuslike tingimustega kindlustusleping, milles on sätestatud kindlustatud isikule kindlustuspensioni väljamaksmine alates lepingus määratud tähtajast.
\n
(2)Lepingu sõlmimise õigus on Eestis kindlustustegevusega tegelemise õigust omaval kindlustusandjal, kellel on annuiteedi tegevusluba. [RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
\n
§ 63Lepingu kohustuslikud tingimused
\n
(1)Kindlustusvõtja ja kindlustatu võib olla üksnes füüsiline isik.
\n
(2)Kindlustusvõtja on lepingu alusel kohustatud tasuma kindlustusmakseid seaduses ja lepingus ettenähtud korras. Kindlustusvõtja eest võib kindlustusmakseid tasuda tema tööandja. Alates lepingus sätestatud tähtpäeva saabumisest tekib kindlustusandjal kohustus maksta kindlustuspensioni lepingus sätestatud korras. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012] (2^1) Isiku taotlusel on tööandja, kes tasus tema eest kindlustusmakseid, kohustatud talle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis selgitama, millised on võimalused kindlustusmaksete tasumise jätkamiseks pärast töölt lahkumist ja õigused seoses sõlmitud täiendava kogumispensioni kindlustuslepinguga, ning soovitama kaaluda lahendusi, mis võimaldavad kindlustussummat kasutada eelkõige pensionieas. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 21.05.2018]
\n
(3)Kindlustuspensioni maksmist võib alustada kas lepingus sätestatud tähtajal (edaspidi käesolevas paragrahvis pensioniiga), kuid mitte enne, kui kindlustusvõtjal on jäänud riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni viis aastat, või kindlustusvõtja puuduva töövõime korral alates puuduva töövõime tuvastamisest. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
\n
(4)Kindlustuspensioni makstakse perioodiliselt, mitte harvem kui kord kolme kuu järel kuni kindlustusvõtja surmani, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
\n
(5)Kindlustusvõtjal on õigus leping üles öelda igal ajal kuni pensioniea saabumiseni. (5^1) Kindlustusvõtjal on õigus täiendava kogumispensioni saamiseks:
\n
1)kasutada ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtust või osa tagastusväärtusest kindlustusvõtja teise lepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks; [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
2)kasutada ülesöeldud lepingu kogu tagastusväärtust või osa tagastusväärtusest vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks; [RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
\n
3)kasutada lepingu osalist väljamakset kindlustusvõtja teise lepingu või uue sõlmitud lepingu kindlustusmakse tasumiseks või vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks, kui lepingu tingimuste kohaselt kindlustusvõtjale sellist osalist väljamakset võimaldatakse. [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024] (5^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 5^1 nimetatud summasid kindlustusvõtjale välja ei maksta ja kindlustusandja tasub lepingu osalise väljamakse, tagastusväärtuse või osa sellest lepingus ettenähtud tähtaja jooksul, kuid lepingu ülesütlemise korral hiljemalt kaks kuud pärast lepingu ülesütlemise avalduse saamist, kindlustusvõtja sõlmitud teise lepingu kindlustusmaksena selle lepingu sõlminud kindlustusandjale või kooskõlastatult kindlustusvõtja valitud vabatahtliku pensionifondi valitsejaga kindlustusvõtja sissemaksena vabatahtlikku pensionifondi. [RT I, 03.12.2024, 3 - jõust. 13.12.2024] (5^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 5^2 sätestatut võib lepingu lõppemisel kohaldada kindlustusvõtja soovil ka selle lepingu alusel väljamaksmisele kuuluva kindlustuspensioni suhtes. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017] (5^4) Kindlustusandja võib välistada ülesöeldud lepingu tagastusväärtuse kindlustusvõtjale väljamaksmise ja sätestada lepingu tingimustes tagastusväärtuse ülekandmise käesoleva paragrahvi lõikes 5^2 sätestatu kohaselt kindlustusvõtja sõlmitud teise lepingusse, mille tagastusväärtuse suhtes kehtivad samasugused nõuded, või tema valitud vabatahtliku pensionifondi osakute omandamiseks, mille arvelt ei tehta väljamakseid enne pensioniikka jõudmist. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017] (5^5) Käesoleva paragrahvi lõikes 5^4 sätestatud juhul on kindlustusvõtjal õigus lisaks tagastusväärtuse ülekandmisele muuta leping kindlustusmaksevabaks. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 13.07.2017]
\n
(6)Lepingust tulenevad varalised õigused ei või olla laenu tagatiseks või muul viisil koormatud.
\n
(7)Lepingu sõlmimisel võivad pooled kokku leppida üksnes tingimustes, mis ei ole vastuolus käesolevas seaduses sätestatuga.
\n
(8)Kindlustusvõtja surma korral tehakse tema poolt määratud soodustatud isikule väljamakseid vastavalt täiendava kogumispensioni kindlustuslepingus kindlaks määratud tingimustele.
\n
§ 64Osakute tagasivõtmine lepingu sõlmimisel
\n
(1)Osakuomanik võib lepingu käesolevas seaduses sätestatud tingimustel sõlmida temale kuuluvate vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel nende osakute tagasivõtmishinna eest. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017] (1^1) Kui vabatahtliku pensionifondi tingimustes on ette nähtud, et osakuomanikule hakatakse väljamakseid tegema pärast teatud vanusesse jõudmist või juhul, kui osakuomanikul on osaline või puuduv töövõime, on osakute tagasivõtmine lepingu sõlmimiseks lubatud, kui osakuomanik vastab nimetatud tingimustele. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(3)Lepingu sõlmimine käesolevas jaos sätestatud tingimustel ei ole lubatud, kui vabatahtliku pensionifondi osakute tagasivõtmine on investeerimisfondide seaduse alusel peatatud. [RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
\n
(4)Osakute tagasivõtmisel osakuomanikule vabatahtlikust pensionifondist väljamakseid ei tehta.
\n
§ 65Osakute tagasivõtmise kord
\n
(1)Osakute tagasivõtmiseks esitatakse avaldus järgmiselt:
\n
1)kindlustusandja, kelle suhtes kohaldatakse väärtpaberite registri pidamise seaduse § 37^1 alusel kontohalduri staatust, esitab avalduse registripidajale;
\n
2)vabatahtliku pensionifondi osakuomanik esitab avalduse kontohaldurile.
\n
(2)Avalduses märgitakse:
\n
1)osakuomaniku nimi;
\n
2)isikukood;
\n
3)nende osakute liik, mille tagasivõtmist osakuomanik lepingu sõlmimiseks taotleb, kui pensionifondil on mitut liiki osakuid;
\n
4)nende osakute arv, mille tagasivõtmist osakuomanik lepingu sõlmimiseks taotleb;
\n
5)selle kindlustusandja nimi, kellega osakuomanik soovib lepingut sõlmida;
\n
6)muud pensionifondi tingimustes ja õigusaktides ettenähtud andmed;
\n
7)avalduse esitamise kuupäev.
\n
(3)Osakute tagasivõtmise ning lepingus ettenähtud kindlustusmakse ülekandmise kindlustusandjale korraldab registripidaja kooskõlastatult kindlustusandjaga pensionifondi tingimustes ettenähtud tähtaegadel ja korras, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitamist. [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 01.09.2018]
\n
4. jagu Väljamaksed PEPP-i lepingust
\n
[RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
§ 65^1. PEPP-i väljamaksed
\n
(1)PEPP-i lepingu tingimustega võib sätestada, mis vanusest alates on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1238 artikli 2 punktis 3 nimetatud PEPP-i säästjal õigus sama artikli punktis 9 sätestatud PEPP-i pensionimaksetele või punktis 10 sätestatud muudele PEPP-i väljamaksetele.
\n
(2)Õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud PEPP-i pensionimaksetele tekib, kui PEPP-i säästjal on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensioniikka jõudmiseni jäänud viis aastat, samuti siis, kui tal on tuvastatud puuduv töövõime. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
4. peatükk RAKENDUSSÄTTED
\n
§ 66Makse maksmise kohustuse rakendamine ja valikuavalduse esitamise erisused aastatel 2002–2010
\n
[RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]
\n
(1)Kohustusliku kogumispensioni makset ei pea tasuma isikud, kes on sündinud enne 1983. aasta 1. jaanuari.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutel on õigus maksta kohustusliku kogumispensioni makset ja omandada kohustusliku pensionifondi osakuid, kui nad on esitanud valikuavalduse hiljemalt:
\n
1)2002. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1942–1956;
\n
2)2003. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1957–1961;
\n
3)2004. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1962–1964;
\n
4)2005. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1965–1967;
\n
5)2006. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1968–1970;
\n
6)2007. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1971–1973;
\n
7)2008. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1974–1976;
\n
8)2009. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1977–1979;
\n
9)2010. aasta 31. oktoobril – isikud, kes on sündinud aastatel 1980–1982.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega. [RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise õigus ja kohustus valikuavalduses märgitud kohustuslikku pensionifondi alates valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist tingimusel, et valikuavaldus on esitatud hiljemalt 31. oktoobril. Ajavahemikul 1. novembrist kuni 31. detsembrini valikuavalduse esitanud isikul tekib makse tasumise kohustus alates ülejärgmise aasta 1. jaanuarist.
\n
(5)Kui valikuavaldus on esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud tingimuste kohaselt, kuid registripidaja on saanud valikuavalduses märgitud andmed pärast valikuavalduse esitamise aasta 31. oktoobrit, tekib kohustusliku kogumispensioni makse tasumise õigus ja kohustus andmete saamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist.
\n
(6)Esitatud valikuavaldust ei saa tagasi võtta. Kuni makse tasumise kohustuse tekkimise aastale eelneva aasta 31. oktoobrini võib isik oma valikuavaldust muuta.
\n
(7)Kohustatud isikul, kes on sündinud 1983. aastal, on õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates 2002. aasta 1. juulist.
\n
(8)Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima Eesti väärtpaberite keskregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset.
\n
(9)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isiku eest tehakse käesoleva seaduse § 66^1 lõikes 2 nimetatud täiendavaid sissemakseid kohustuslikku pensionifondi käesoleva seaduse § 66^1 lõikes 2 nimetatud hüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates, kuid mitte enne valikuavalduse esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuari tingimusel, et valikuavaldus on esitatud ja valikuavalduses märgitud andmed on registripidajale laekunud 31. oktoobriks. [RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
(10)Käesolevas seaduse §-s 44 sätestatud õigused laienevad kõigile pensionivahendite ülekandmise taotlustele, mis on esitatud pärast 2004. aasta 1. maid. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
§ 66^1. Täiendava sissemakse tegemine
\n
(1)Käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavat sissemakset ei tehta nende laste kohta, kes on sündinud enne 2013. aasta 1. jaanuari.
\n
(2)Kohustatud isikule, kes saab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse kasvatamise eest vanemahüvitist (edaspidi hüvitis) perehüvitiste seaduse alusel, eraldatakse riigieelarvest kohustuslikku pensionifondi sissemaksete tegemiseks täiendavalt 1% hüvitise summast iga sündinud lapse kohta. [RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
\n
(3)Kui kohustatud isikul tekib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse kasvatamise ajal õigus vanemahüvitisele perehüvitiste seaduse § 34 lõike 10 alusel ning talle jätkatakse vanemahüvitise maksmist seoses teise lapse kasvatamisega, tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lapse kohta täiendavaid sissemakseid käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud määras kuni vanemahüvitisele õiguse lõppemiseni seoses selle lapse kasvatamisega, kuid teise lapse kasvatamise eest määratud vanemahüvitise suurusest. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.04.2022, osaliselt muudetud [RT I, 31.03.2022,1]]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud täiendavaid sissemakseid pensionifondi tehakse kohustatud isiku eest hüvitise maksmise perioodil hüvitise määramisest arvates.
\n
(5)Täiendava sissemakse eest omandab kohustatud isik käesoleva seaduse § 19 lõikes 3 sätestatud pensionifondi osakuid.
\n
(6)Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud kontrollima isikukoodi järgi, kas käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud hüvitise saaja on kohustatud isik, arvutama kohustatud isikule makstavalt hüvitiselt täiendava sissemakse suuruse lõikes 2 sätestatud määras, kandma täiendava sissemakse Maksu- ja Tolliameti pangakontole väljamakse tegemise kuule järgneva kuu 10. kuupäevaks ning esitama samaks kuupäevaks Maksu- ja Tolliametile deklaratsiooni.
\n
(7)Sotsiaalkindlustusamet on kohustatud andma isikule, kelle eest tehti käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud täiendavaid sissemakseid, isiku nõudmisel tõendi täiendavate sissemaksete kohta järgneva aasta 1. veebruariks.
\n
(8)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega:
\n
1)käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud deklaratsiooni vormi;
\n
2)käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud tõendi vormi. [RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 67Kohustusliku kogumispensioni makse tasumine füüsilisest isikust ettevõtja poolt
\n
Füüsilisest isikust ettevõtjast kohustatud isik tasub kohustusliku kogumispensioni makset alates 2004. aasta ettevõtlustulust.
\n
§ 67^1. Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine ja vähendamine aastatel 2009–2011
\n
[RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.07.2020]
\n
(1)2009. aasta 1. juunist kuni 2010. aasta 31. detsembrini makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt makset ega käesoleva seaduse §-s 10 sätestatud täiendavat sissemakset ei tasuta.
\n
(2)Füüsilisest isikust ettevõtja tasub 5/12-lt 2009. aastal saadud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult (edaspidi ettevõtlustulu) makset käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määras. 2010. aastal saadud ettevõtlustulult füüsilisest isikust ettevõtja makset ei tasu.
\n
(3)2011. aastal makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt on käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määr 1%.
\n
(4)Kohustatud isikul on 2009. aasta 1. oktoobrist kuni 30. novembrini õigus esitada kontohaldurile või registripidajale avaldus maksete tegemiseks. Kontohaldurile võib viimase nõusolekul esitada kirjalikke avaldusi alates 2009. aasta 1. augustist. Esitatud avaldust tagasi võtta ei saa.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduses märgitakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2 ja 8–11 sätestatud andmed. Avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5^1 ja § 16 lõigetes 1–8 sätestatut. 2009. aasta 1. augustist kuni 30. septembrini esitatud kirjalike avalduste andmed edastab kontohaldur registripidajale esimesel võimalusel. Avalduse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud avalduse esitanud isiku puhul tehakse alates 2010. aasta 1. jaanuarist makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud määras sissemakseid. Nimetatud isiku puhul ei kohaldata alates 2010. aasta 1. jaanuarist käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut. [RT I 2009, 26, 161 - jõust. 28.05.2009]
\n
§ 67^2. Makse määra ajutine tõstmine
\n
(1)Kohustatud isikul on 2013. aasta 15. maist kuni 15. septembrini õigus esitada kontohaldurile või registripidajale käesoleva seaduse §-s 9 sätestatud makse määra ajutise tõstmise avaldus makse tasumiseks määras 3%. Esitatud avaldust tagasi võtta ei saa.
\n
(2)Makse määra ajutise tõstmise avalduse esitanud isik maksab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud määras makset avalduse esitamise aastale järgneval neljal aastal makstud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt.
\n
(3)Makse määra ajutise tõstmise avalduse esitamise õigust ei ole aastatel 1942–1954 sündinud kohustatud isikul, kes esitas käesoleva seaduse § 67^1 lõikes 4 nimetatud avalduse.
\n
(4)Makse määra ajutise tõstmise avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 67^1 lõike 5 esimeses ja teises lauses sätestatut. Avalduse vormi kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud makse määra ajutine tõstmine lükkub aasta võrra edasi, kui 2012. aasta ja sellele järgneva vastava aasta sisemajanduse koguprodukti nominaalkasv on väiksem kui 5%. Makse määra ajutist tõstmist ei rakendata hiljem kui 2017. aastast.
\n
(6)Lõikes 5 nimetatud juhul kehtestab makse määra ajutise tõstmise avalduse esitamise uue tähtaja Vabariigi Valitsus määrusega makse määra ajutise tõstmise rakendumise aastale eelneva aasta 15. aprilliks.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõike 5 kohast makse määra ajutise tõstmise avalduse esitamise tähtaja edasilükkamist ei kohaldata käesoleva seaduse § 67^1 lõike 4 alusel avalduse esitanud isikute suhtes, kes on sündinud 1955. aastal või hiljem. [RT I 2009, 26, 161 - jõust. 28.05.2009]
\n
§ 67^3. Maksete tasumise kohustuse ajutine peatamine 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini
\n
(1)Kohustatud isikul on 2020. aasta oktoobris õigus esitada kontohaldurile või registripidajale avaldus maksete mittetegemiseks.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduses märgitakse käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktides 1, 2, 10 ja 11 sätestatud andmed. Andmed esitatakse avaldusel registripidaja ette antud vormil ning avalduse suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse § 14 lõikes 5^1 ja §-s 16 sätestatut.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud isik oma 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini saadud käesoleva seaduse § 7 lõikes 1 nimetatud tasudelt makset ei tasu.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud isik käesoleva seaduse § 7 lõikes 2^1 sätestatud makset oma ettevõtluskontole 2020. aasta 1. detsembrist kuni 2021. aasta 31. augustini laekunud summadelt ei tasu.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse esitanud füüsilisest isikust ettevõtja oma 1/12-lt 2020. aastal ja 2/3-lt 2021. aastal saadud sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktis 5 nimetatud tulult makset ei tasu.
\n
(6)1961. aastal või hiljem sündinud kohustatud isikule eraldatakse riigieelarvest kohustusliku kogumispensioni sissemaksete tegemiseks aastal 2023 täiendavalt tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa, mis on korrutatud kõigi kohustuslike pensionifondide keskmise osakute puhasväärtuse kasvuga perioodil 2020. aasta 1. juulist kuni 2022. aasta 31. detsembrini. [RT I, 16.12.2022, 6 - jõust. 01.01.2023]
\n
(7)1961. aastal või hiljem sündinud isikule, kellele tehakse aastal 2021 või 2022 kohustusliku kogumispensioni väljamakse, makstakse täiendavalt riigieelarvest tema 2020. aasta 1. juulist kuni 2021. aasta 31. augustini tasutud maksete kahekordne summa. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata väljamakse suhtes, mida tehakse kohustatud isiku pärijale või isikule, kellel on käesolevas seaduses sätestatu kohaselt õigus kohustuslikule kogumispensionile.
\n
(8)Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõigetes 6 ja 7 nimetatud maksete tasumise täpsema korra. [RT I, 21.04.2020, 1 - jõust. 01.07.2020]
\n
§ 68Pensionifondi osakute vahetamise erisus
\n
(1)Kohustusliku pensionifondi osakuid võib käesolevas seaduses sätestatud korras vahetada alates 2005. aasta 1. jaanuarist.
\n
(2)Kohustusliku pensionifondi osakute osaliseks vahetamiseks võib avaldusi esitada alates 2011. aasta 1. augustist. [RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 28.02.2011]
\n
(3)Registripidajale 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitatud kohustusliku pensionifondi osakute vahetamise avalduse alusel vahetatakse avaldusel märgitud pensionifondi osakud teise pensionifondi osakute vastu 2011. aasta 1. septembril. [RT I, 18.02.2011, 1 - jõust. 01.08.2011]
\n
§ 68^1. Uude pensionifondi ja pensioni investeerimiskontole sissemaksete tegemise erisused
\n
[RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(1)Kui kohustatud isik on 2010. aasta 1. novembrist kuni 2011. aasta 31. juulini esitanud registripidajale avalduse sissemaksete tegemiseks uude pensionifondi, asendab registripidaja pensionifondi, kuhu kohustatud isik on teinud sissemakseid, uue pensionifondiga kolme tööpäeva jooksul 2011. aasta 1. augustist arvates.
\n
(2)Sissemaksete tegemiseks pensioni investeerimiskontole saab käesoleva seaduse §-s 15 nimetatud valikuavaldust esitada ja sissemakseid pensioni investeerimiskontole teha alates 2021. aasta 1. septembrist. Kuni nimetatud kuupäevani tehakse sissemakseid üksnes valikuavalduses märgitud pensionifondi või valikuavalduse puudumise korral registripidaja poolt loosiga määratud pensionifondi.
\n
(3)Valikuavalduse puudumise korral hakatakse sissemakseid käesoleva seaduse § 19 lõike 3 esimeses lauses sätestatu kohaselt tegema 2021. aasta 1. septembril või hiljem avatud pensioni investeerimiskontole, millega koos avati isikule § 17 lõike 5 teises lauses sätestatu kohaselt ka pensionikonto. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
§ 69Päritud kohustusliku pensionifondi osakute kasutamisega seotud tähtajad
\n
[RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008] Käesoleva seaduse § 29 lõike 1 ja § 30 lõike 1 alusel tehtavaid väljamakseid kohustuslikest pensionifondidest ei tehta enne 2007. aasta 1. jaanuari. Nimetatud lõigetes sätestatud tähtaegu arvestatakse sel juhul alates 2007. aasta 1. jaanuarist.
\n
§ 69^1. Pensioni investeerimiskonto avamise ja pensioni investeerimiskontoga seotud vahetustehingute erisused
\n
(1)Käesoleva seaduse §-s 3^1 nimetatud pensioni investeerimiskontot ei saa avada enne 2021. aasta 1. aprilli.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 24 lõikes 2 nimetatud vahetustehingu tegemiseks saab §-s 25 nimetatud vahetamise avaldust esitama hakata alates 2021. aasta 1. aprillist. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
§ 70Väljamaksete erisused
\n
(1)Käesoleva seaduse §-s 41 sätestatud pensionilepingut ei sõlmita, §-s 42 sätestatud fondipensioni ei lepita kokku ja §-le 43 vastavat väljamakset kohustuslikest pensionifondidest ei tehta enne 2009. aasta 1. jaanuari.
\n
(2)Kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmine käesoleva seaduse §-s 44 sätestatud juhul on lubatud alates 2008. aasta 1. jaanuarist. [RT I 2008, 48, 269 - jõust. 14.11.2008]
\n
(3)Käesoleva seaduse §-s 43^1 sätestatud väljamaksed tehakse 2021. aastal septembri jooksul ning 2022. aastal jaanuari, mai ja septembri jooksul. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(4)Alates 2021. aasta 1. jaanuarist puudub kindlustusandjal kohustus jaotada enne nimetatud kuupäeva sõlmitud pensionilepingute kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele kasumit. Käesolevas lõikes sätestatut kohaldatakse 2020. aastal ja hiljem tekkinud kasumi kohta. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(5)Käesoleva seaduse § 52^3 lõikes 3 sätestatud tähtajaga fondipensioni saab kokku leppida alates 2021. aasta 1. jaanuarist. Seni määrab fondipensioni tähtaja osakuomanik. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(6)Enne 2020. aasta 6. novembrit kokku lepitud fondipensioni väljamakseid tehakse, arvestades fondipensioni kokkuleppimisel määratud fondipensioni arvestuslikku kestust ja valitud osakute piirmäära. [RT I, 28.12.2020, 1 - jõust. 02.01.2021]
\n
§ 70^1. Pensionilepingu tagastusväärtuse arvutamise erisused
\n
Enne 2018. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionilepingu tagastusväärtus ei või olla väiksem selle lepingu tulevaste rahavoogude:
\n
1)nüüdisväärtusest, mille arvutamisel on kasutatud lepingu garanteeritud intressimäära ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu, ega
\n
2)nüüdisväärtusest, mille arvutamisel on kasutatud kindlustustegevuse seaduse § 45 lõikes 3 kehtestatud riskivaba intressikõverat ning millest võib maha arvata lepingu ülesütlemise tasu. [RT I, 03.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 71Väljalasketasu piirmäär
\n
Kuni 2007. aasta 1. jaanuarini ei või pensionifondi osakute väljalasketasu määr olla suurem kui 3%.
\n
§ 72Kogumispensionide seaduse kehtetuks tunnistamine
\n
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 72^1. Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava tulu arvutamine 2013. aastaks
\n
() Sotsiaalkindlustusamet arvutab käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud Eesti keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu 2013. aastaks 2011. aasta sotsiaalmaksu andmete alusel sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hiljemalt 2013. aasta 10. jaanuariks. [RT I, 02.07.2012, 2 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 72^2. Püsiva töövõimetusega isik
\n
() Isikul, kellel on tuvastatud täielik töövõimetus riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel või püsiv töövõimetus 100-protsendilise töövõime kaotusega kaitseväeteenistuse seaduse alusel, loetakse käesoleva seaduse § 40 lõikes 1^1 , § 60 lõikes 2, § 63 lõikes 3, § 64 lõikes 1^1 ja §-s 65^1 sätestatud puuduva töövõime tingimus täidetuks. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 02.04.2023]
\n
§ 72^3. Valikuavalduse esitamise erisused aastal 2020
\n
(1)Ajavahemikul 1970–1982 sündinud isikul, kes ei esitanud valikuavaldust käesoleva seaduse § 66 lõikes 2 sätestatud tähtpäevaks, tekib õigus maksta kohustusliku kogumispensioni makset ja omandada kohustusliku pensionifondi osakuid, kui ta esitab valikuavalduse ajavahemikus 2020. aasta 1. jaanuarist kuni 30. novembrini.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
\n
(3)Valikuavalduse esitanud isikul tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
\n
(4)Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset.
\n
(5)Käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavaid sissemakseid tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isiku eest lapse kohta, kes on sündinud 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem.
\n
(6)Lapse kohta, kes on sündinud ajavahemikul 2020. aasta 1. juulist kuni 31. detsembrini, on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul õigus valida käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavate sissemaksete tegemise ja riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 1^1 punkti 2 alusel makstava pensionilisa vahel.
\n
(7)Täiendavate sissemaksete tegemise taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud avaldus. [RT I, 03.01.2019, 1 - jõust. 13.01.2019]
\n
§ 72^4. Enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping
\n
(1)Kindlustusvõtjal on õigus enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping üles öelda ja saada väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses. Käesolevas paragrahvis sätestatu kohase pensionilepingu ülesütlemise suhtes ei kohaldata käesoleva seaduse § 52^2 lõigetes 1–4 sätestatut.
\n
(2)Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. jaanuaril vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kindlustusvõtjat tema pensionilepingu tingimuste muutumisest, sealhulgas kindlustusvõtja õigusest pensionileping üles öelda ja saada väljamakse lepingu tagastusväärtuse ulatuses ning pensionilepingu ülesütlemise avalduse esitamise tähtajast. Käesolevas lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. jaanuarist kuni 31. märtsini olema pensionilepingute kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja veebilehel.
\n
(3)Kindlustusvõtja esitab pensionilepingu ülesütlemiseks kindlustusandjale hiljemalt 2021. aasta 31. märtsil kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
\n
(4)Kindlustusvõtja poolt ülesöeldud pensionileping lõpeb 2021. aasta 31. augustil. Kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud tagastusväärtuse kindlustusvõtjale välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
\n
(5)Kindlustusandjal on õigus loobuda alates 2022. aasta 1. veebruarist kehtima jäänud pensionilepingute alusel pensionimaksete tegemisest. Sel juhul hakkab kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele pensionilepingutes kokkulepitud suuruses pensionimakseid alates 2022. aasta 1. veebruarist tegema Sotsiaalkindlustusamet.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud pensionimaksete tegemise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
\n
(7)Kindlustusandja teavitab Rahandusministeeriumi hiljemalt 2021. aasta 31. mail pensionimaksete tegemisest loobumisest esitades isikute arvu, kellele jätkab käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel pensionimaksete tegemist Sotsiaalkindlustusamet, ning nende pensionimaksete aastase summa ja pensionilepingute tagastusväärtuste summa hinnangu 2021. aasta 30. novembri seisuga.
\n
(8)Otsusest loobuda pensionimaksete tegemisest teavitab kindlustusandja hiljemalt 2021. aasta 31. mail Finantsinspektsiooni.
\n
(9)Kindlustusandja teavitab hiljemalt 2021. aasta 15. juunil vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud kindlustusvõtjaid, et alates 2022. aasta 1. veebruarist jätkab pensionimaksete tegemist kindlustusandja asemel Sotsiaalkindlustusamet, samuti kindlustusvõtja õigusest sellega mitte nõustuda ja pensionileping üles öelda ning lepingu ülesütlemise avalduse esitamise tähtajast. Käesolevas lõikes sätestatud teave peab 2021. aasta 15. juunist kuni 30. juunini olema pensionilepingute kindlustusvõtjatele kättesaadav ka kindlustusandja veebilehel.
\n
(10)Pensionilepingu ülesütlemiseks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatud juhul esitab kindlustusvõtja kindlustusandjale hiljemalt 2021. aasta 30. juunil kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse.
\n
(11)Käesoleva paragrahvi lõikes 10 sätestatu kohaselt üles öeldud pensionileping lõpeb 2021. aasta 31. augustil ja kindlustusandja maksab pensionilepingus kokkulepitud tagastusväärtuse kindlustusvõtjatele välja hiljemalt 2021. aasta 30. septembril.
\n
(12)Kindlustusandja esitab hiljemalt 2021. aasta 31. augustil Rahandusministeeriumile täpsustatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud andmed.
\n
(13)Kindlustusandja kannab nendes pensionilepingutes, mille alusel hakkab pensionimakseid tegema Sotsiaalkindlustusamet, kokkulepitud tagastusväärtused käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud määruses sätestatud korras riigieelarvesse 2022. aasta jaanuari jooksul.
\n
(14)Kindlustusvõtjatele 2022. aasta jaanuaris pensionimaksete tegemise ja käesoleva paragrahvi lõikes 13 sätestatud summa riigieelarvesse kandmisega lõpevad pensionilepingud.
\n
(15)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 11 nimetatud pensionilepingute tagastusväärtused arvutatakse 2021. aasta 31. juuli seisuga ning lõikes 13 nimetatud pensionilepingute tagastusväärtused 2021. aasta 30. novembri seisuga, võttes mõlemal juhul arvesse kõiki pensionimakseid, mida enne pensionilepingute lõppemist teeb käesolevas paragrahvis sätestatu kohaselt veel kindlustusandja. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
§ 72^5. Valikuavalduse esitamise erisused alates 2021. aastast
\n
(1)Enne 1983. aasta 1. jaanuari sündinud isikul, kes ei ole esitanud valikuavaldust käesoleva seaduse § 66 lõikes 2 ega § 72^3 lõikes 1 sätestatud tähtpäevaks, tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset, kui ta esitab valikuavalduse. Valikuavaldust saab esitada alates 2021. aasta 1. jaanuarist.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikule kohaldatakse käesolevas seaduses kohustatud isiku kohta sätestatut käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.
\n
(3)Valikuavalduse esitanud isikul tekib õigus ja kohustus tasuda kohustusliku kogumispensioni makset alates:
\n
1)1. jaanuarist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt eelmise aasta 31. juulil;
\n
2)1. maist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt eelmise aasta 30. novembril;
\n
3)1. septembrist, kui valikuavaldus on esitatud ja avalduses märgitud andmed registripidajale laekunud hiljemalt 31. märtsil.
\n
(4)Sotsiaalmaksuseaduse §-s 4 sätestatud sotsiaalmaksu maksja on kohustatud kontrollima pensioniregistrist, kas käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on kohustatud tasuma kohustusliku kogumispensioni makset.
\n
(5)Käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud täiendavaid sissemakseid tehakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isiku eest lapse kohta, kes on sündinud päeval, kui valikuavalduse esitanud isikul tekkis kohustus tasuda makset, või hiljem.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul on õigus lapse kohta, kes on sündinud kuni kuus kuud enne isikul makse tasumise kohustuse tekkimist, valida käesoleva seaduse §-s 10 kehtestatud täiendavate sissemaksete tegemise ja riikliku pensionikindlustuse seaduse § 24 lõike 1^1 punkti 2 alusel makstava pensionilisa vahel.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõigetes 5 ja 6 nimetatud täiendavate sissemaksete tegemise taotlemiseks tuleb esitada Sotsiaalkindlustusametile käesoleva seaduse § 10 lõikes 3 nimetatud avaldus.
\n
(8)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikuavalduse esitanud isikul tekib käesoleva seaduse §-s 27^1 sätestatu alusel õigus makset mitte tasuda ja §-s 43^1 sätestatud õigus raha välja võtta kümne aasta möödumisel käesolevas paragrahvis sätestatud alusel makse tasumise kohustuse tekkimisest. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
§ 72^6. Makse tasumise või tasumisest vabastamise ning raha väljavõtmise avalduste esitamise erisused
\n
() Käesoleva seaduse §-s 27^1 nimetatud makse tasumise või tasumisest vabastamise ning §-s 43^1 nimetatud raha väljavõtmise avaldusi saab hakata esitama 2021. aasta 1. jaanuarist. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
§ 72^7. Pensioniiga täiendava kogumispensioni korral
\n
(1)Täiendava kogumispensioni korral rakendatakse käesoleva seaduse § 60 lõike 2 teises lauses ja § 63 lõikes 3 sätestatud pensioniiga kindlustusvõtja suhtes, kellega täiendava kogumispensioni kindlustusleping on sõlmitud, ja isiku suhtes, kes esmakordselt omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid 2021. aasta 1. jaanuaril või hiljem. [RT I, 22.12.2021, 4 - jõust. 01.01.2022]
\n
(2)Kindlustusvõtjal, kellel on täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitud, ja isikul, kes omandas vabatahtliku pensionifondi osakuid esmakordselt enne 2021. aasta 1. jaanuari, on täiendava kogumispensioni korral pensioniiga 55 aastat. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(3)Kui täiendava kogumispensioni kindlustusleping sõlmitakse või vabatahtliku pensionifondi osakuid omandatakse käesoleva seaduse § 63 lõikes 5^1 või § 64 lõikes 1 sätestatud alustel, lähtutakse kindlustusvõtja suhtes täiendava kogumispensioni korral pensioniea kohaldamisel vastavalt tema esmakordselt sõlmitud pensionilepingu sõlmimise või vabatahtliku pensionifondi osakute esmakordse omandamise kuupäevast. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(4)Kui kõik isikule kuuluvad vabatahtliku pensionifondi osakud on tagasi võetud ja isik omandab hiljem uuesti vabatahtliku pensionifondi osakuid, loetakse selline osakute omandamine esmakordseks osakute omandamiseks käesoleva paragrahvi tähenduses. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
(5)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata PEPP-i lepingu suhtes. [RT I, 17.03.2023, 5 - jõust. 27.03.2023]
\n
§ 72^8. Analüüsikohustus
\n
() Rahandusministeerium koostab 2023. aastaks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmise mõjude kohta ning esitab vajaduse korral ettepanekud õigusaktide muutmiseks. [RT I, 27.10.2020, 1 - jõust. 06.11.2020]
\n
5. peatükk SEADUSTE MUUTMINE JA SEADUSE JÕUSTUMINE
\n
§ 73§ 76. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 77Seaduse jõustumine
\n
(1)Käesolev seadus jõustub 2004. aasta 1. mail.
\n
(2)Kuni käesoleva seaduse § 11 lõike 1 punktides 4 ja 5, § 12 lõikes 3, § 15 lõikes 2, § 16 lõikes 9, § 21 lõikes 9, § 35 lõikes 4, § 73 punktis 3 sätestatud sotsiaalmaksuseaduse § 11 lõikes 3 nimetatud õigusaktide kehtestamiseni lähtutakse käesoleva seaduse § 72 lõikes 2 nimetatud õigusaktides sätestatust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
\n
1 – EL Nõukogu direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3, muudetud: direktiiviga 76/580/EMÜ EÜT L 189, 13.7.1976, lk 13; direktiiviga 84/641/EMÜ EÜT L 339, 27.12.1984, lk 21; direktiiviga 87/343/EMÜ EÜT L 185, 4.7.1987, lk 72; direktiiviga 87/344/EMÜ EÜT L 185, 4.7.1987, lk 77; direktiiviga 88/357/EMÜ EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1; direktiiviga 90/618/EMÜ EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44; direktiiviga 92/49/EMÜ EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1; direktiiviga 95/26/EÜ EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7; direktiiviga 2000/26/EÜ EÜT L 181, 20.7.2000, lk 65; direktiiviga 2002/13/EÜ EÜT L 77, 20.3.2002, lk 17; direktiiviga 2002/87/EÜ EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1);
\n
–EL Nõukogu direktiiv 88/357/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks ja muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ (EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1, muudetud: direktiiviga 90/618/EMÜ EÜT L 330, 29.11.1990, lk 44; direktiiviga 92/49/EMÜ EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1);
\n
–EL Nõukogu direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega muudetakse direktiive 73/239/EMÜ ja 88/375/EMÜ (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1, muudetud: direktiiviga 95/26/EÜ EÜT L 168, 18.7.1995, lk 7; direktiiviga 2000/64/EÜ EÜT L 290, 17.11.2000, lk 27; direktiiviga 2002/87/EÜ EÜT L 35, 11.2.2003, lk 1);
\n
–Euroopa Parlamendi ja EL Nõukogu direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 0001–0051);
\n
–Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/50/EL, mis käsitleb miinimumnõudeid liikmesriikidevahelise töötajate liikuvuse suurendamiseks täiendavate pensioniõiguste omandamise ja säilitamise parandamise teel (ELT L 128, 30.4.2014, lk 1–7);
\n
–Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37–85). [RT I, 28.12.2018, 1 - jõust. 13.01.2019]