[RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 54Teenistusastme vanus
\n
(1)Teenistusastme vanus on:
\n
1)nooremkonstaabli, nooremassistendi ja nooreminspektori teenistusastmest kuni politseikapteni teenistusastmeni kolm aastat ja
\n
2)politseimajori teenistusastmest kuni politseikindrali teenistusastmeni neli aastat.
\n
(2)Teenistusastme vanust arvestatakse teenistusastme andmise või teenistusastme ülendamise haldusaktis määratud kuupäevast. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)Teenistusastme vanuse hulka arvestatakse aeg, mil politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus oli peatunud. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(4)Teenistusastme vanuse hulka ei arvestata aega, mil politseiametniku teenistusaste oli alandatud. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(5)Teenistusastme ajutise ülendamise aeg arvatakse selle teenistusastme vanuse hulka, mis oli politseiametnikul enne teenistusastme ajutist ülendamist. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
§ 55Politseiametniku teenistusastme alandamine
\n
(1)Politseiametniku teenistusastme alandamine on politseiametnikule senisest teenistusastmest alanevas järjestuses järgmise teenistusastme andmine.
\n
(2)Politseiametniku teenistusastet saab alandada üksnes distsiplinaarkaristusena.
\n
(3)Teenistusaste taastub teenistusastme alandamisest ühe aasta möödumisel. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 56Politseiametniku teenistusastme andmise ja teenistusastme muutmise pädevus
\n
(1)Valdkonna eest vastutav minister annab teenistusastme sellistele politseiametnikele ja muudab teenistusastmeid sellistel politseiametnikel, kelle nimetab ametikohale Vabariigi Valitsus või valdkonna eest vastutav minister.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata politseiametnike teenistusastmeid annab ja muudab vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud juhul annab teenistusastme ametisse nimetamise õigust omav isik.
\n
(4)Kui käesoleva seaduse § 51 lõikes 3 sätestatu kohaselt on isiku politseiteenistusse võtmisel ametikohale nimetamisel põhjendatud anda talle kõrgem teenistusaste kui selle ametikoha kõige madalam teenistusaste, annab politseiametnikule teenistusastme vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor.
\n
(5)Kui käesoleva seaduse § 53 lõikes 5 sätestatu kohaselt on politseiametniku teenistusastme ülendamine põhjendatud rohkem kui ühe teenistusastme võrra korraga, ülendab politseiametniku teenistusastme vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor. [RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.05.2019]
\n
(6)Kui käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 sätestatu kohaselt on politseiametniku ametikohale üleviimisel põhjendatud ülendada tema teenistusaste vastavaks selle ametikoha kõige madalamale teenistusastmele, ülendab politseiametniku teenistusastme ametisse nimetamise õigust omav isik. Muudel käesoleva seaduse § 58 lõikes 3 sätestatud juhtudel ülendab politseiametniku teenistusastme vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor. [RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.05.2019]
\n
§ 57Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekuta
\n
(1)Politseiametniku võib tema nõusolekuta üle viia samas asutuses sellisele ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele, kui see ei too kaasa tema elukohavahetust.
\n
(2)Spetsialisti ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia ametikohale, mis ei ole politseiametniku senisest ametikohast käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 sätestatud loetelus rohkem kui ühe ametikoha võrra madalam.
\n
(3)Juhi ametikohal oleva politseiametniku võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustel üle viia üksnes juhi, peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale.
\n
(4)Politseiametniku tema nõusolekuta teisele ametikohale üleviimisest on üleviimise õigust omav isik kohustatud politseiametnikule kirjalikult vähemalt üks kuu ette teatama.
\n
(5)Üleviidud politseiametnikule säilitatakse senine palk, kui palk uuel ametikohal on väiksem tema senisest palgast. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 58Ametikohale üleviimine politseiametniku nõusolekul
\n
(1)Politseiametniku võib üle viia ametikohale, mille teenistusaste ei vasta tema politseiametniku teenistusastmele, üksnes tema nõusolekul.
\n
(2)Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, jääb tema politseiametniku teenistusaste üldjuhul samaks ja seda ülendatakse üldises korras.
\n
(3)Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige madalam teenistusaste on kõrgem kui tema politseiametniku teenistusaste, võib politseiametniku teenistusastme ülendada, sõltumata tema senise teenistusastme vanusest, vastavaks selle ametikoha kõige madalamale teenistusastmele või sellest kõrgemale teenistusastmele, kui see tuleneb teenistuse iseloomust ja on vajalik sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks.
\n
(4)Kui politseiametnik viiakse üle ametikohale, mille kõige kõrgem teenistusaste on madalam kui tema politseiametniku teenistusaste, siis tema politseiametniku teenistusastet ei alandata, vaid see jääb samaks.
\n
(5)Politsei- ja Piirivalveametis, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses olnud ametniku võib nimetada või üle viia üksnes juhi, peaspetsialisti või juhtivspetsialisti ametikohale. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 58^1. Kriminaalmenetluses kahtlustatava või süüdistatava üleviimine teisele ametikohale või teenistusest kõrvaldamine
\n
(1)Kui politseiametnik on kriminaalmenetluses kahtlustatav või süüdistatav, võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor otsustada:
\n
1)viia politseiametnik tema nõusolekul kriminaalmenetluse ajaks üle teisele ametikohale või
\n
2)kõrvaldada politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest.
\n
(2)Kui politseiametnik ei anna nõusolekut enda üleviimiseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 kohaselt, kõrvaldatakse politseiametnik kriminaalmenetluse ajaks teenistusest.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud politseiametniku üleviimine teisele ametikohale või teenistusest kõrvaldamine vormistatakse haldusaktiga.
\n
(4)Ajal, kui politseiametnik on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel teenistusest kõrvaldatud, makstakse talle ühes kuus 60 protsenti tema keskmisest palgast, kuid mitte vähem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär.
\n
(5)Kui politseiametniku süü ei leia tõendamist määras, mis tooks kaasa tema vabastamise politseiteenistusest, makstakse talle maksmata jäänud palk tagantjärele viivitamata pärast teenistusest kõrvaldamise haldusakti kehtetuks tunnistamist. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 59Ametikoha kutsekvalifikatsiooni tase
\n
[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 60Kadeti õiguslik seisund
\n
(1)Õppepraktika läbimise ajaks nimetatakse kadett koosseisuvälise politseiametniku ametikohale käesoleva seaduse § 44 lõike 3 punkti 3 alusel. Õppepraktika ajal laieneb kadetile avaliku teenistuse seaduse §-des 44, 45, 48–51 ja 53–60 ning 8. peatükis, käesoleva seaduse 2^1 . peatükis ja korrakaitseseaduse 5. peatükis, samuti käesoleva seaduse §-des 71, 74, 76–78^1 ja 83–85 sätestatu. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(2)Kadetile laienevad politseiametnikule ettenähtud sotsiaalsed tagatised, õigused ja vastutus käesoleva seaduse 2^1 . peatüki ja korrakaitseseaduse 5. peatüki, samuti käesoleva seaduse §-de 71, 74, 76–78^1 ja 83–85 ning avaliku teenistuse seaduse § 49 ja 8. peatüki kohaselt, kui ta kaasati haldusaktiga või ta asus omal initsiatiivil või kannatanu palvel politsei ülesandeid täitma. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)Avaliku teenistuse seaduse §-s 49 ettenähtud hüvitise arvutamise aluseks on kadeti hukkumise või vigastada saamise päeval kehtinud politseiametniku madalaima põhipalgavahemiku madalaim määr. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(4)Kadetile makstakse stipendiumi, sealhulgas õppepraktika ajal. Õppepraktikal viibimise aja eest ei maksta töötasu. Stipendiumi suuruse ning selle maksmise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 61Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis töötavate ja õppivate politseiametnike politseiametniku tagatised
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Sisekaitselises rakenduskõrgkoolis tähtajaliselt teenistuses olev politseiametnik jätkab tähtaja möödumisel politseiteenistust ametikohal, kus ta oli teenistuses enne sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohale nimetamist, või ta viiakse üle ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud üleviimiseks ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, ei ole vaja politseiametniku nõusolekut.
\n
(4)Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politsei või piirivalve erialale täiskoormusega õppesse õppima suunatud politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub õppetöö ajaks ning tal säilitatakse õppetöö ajal politseiametniku palk. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 62Puuduva politseiametniku ülesannete täitmine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] 4^1. jagu Teenistusse ja tööle võtmine teises asutuses ning rahvusvahelises organisatsioonis [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 63Politseiametniku nimetamine ning tööle võtmine teisele ametikohale valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses ja rahvusvahelises organisatsioonis
\n
(1)Politseiametniku võib tema nõusolekul nimetada või tööle võtta valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale, sealhulgas osalemine rahvusvahelisel tsiviilmissioonil, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht (edaspidi käesolevas jaos teine ametikoht). Teine ametikoht käesoleva jao tähenduses on ka valitsusasutuse, valitsusasutuse hallatava asutuse või rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikoht, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht, kui politseiametnik on sellele üle viidud teenistuse või töötamise ajal vastuvõtvas asutuses.
\n
(2)Asutus, kus politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teenistusse või tööle võtmisega valitsusasutuses, valitsusasutuse hallatavas asutuses või rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud teisele ametikohale, on käesoleva jao tähenduses lähetav asutus (edaspidi käesolevas jaos lähetav asutus). [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Valitsusasutus, valitsusasutuse hallatav asutus või rahvusvaheline organisatsioon, kus politseiametnik töötab või on teenistuses teisel ametikohal, on käesoleva jao tähenduses vastuvõttev asutus (edaspidi käesolevas jaos vastuvõttev asutus). [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 64Politseiametniku teenistuse ja töötamise tähtaeg vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal
\n
(1)Politseiametniku teenistuse ja töötamise tähtajale vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 4 sätestatut, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
\n
(2)Rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud või tööle võetud või rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku teenistustähtaega võib pikendada rohkem kui ühe korra, kui see on vajalik teenistus- või tööülesannete täitmiseks. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
§ 65Politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumine seoses tema nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses
\n
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(1)Politseiametniku nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale tema avaliku võimu teostamise õigus peatub kuni politseiametniku ametikohale naasmiseni või politseiteenistusest vabastamiseni.
\n
(2)Politseiametniku ametikohale nimetamise või tööle võtmise korral teisele ametikohale võib politseiametniku enne tema avaliku võimu teostamise õiguse peatumist tema nõusolekuta üle viia samas asutuses lähetatud politseiametniku ametikohale.
\n
(3)Lähetatud politseiametniku ametikoht käesoleva seaduse tähenduses on asutuse teenistuskohtade koosseisus olev politseiametniku ametikoht, millele nimetatakse politseiametnik teenistuse või töötamise ajaks vastuvõtvas asutuses.
\n
(4)Kui lähetava asutuse struktuuris puudub lähetatud politseiametniku ametikoht, mis vastab politseiametniku senisele ametikohale lähetavas asutuses ja on sama taseme ametikoht, siis politseiametnikku tema seniselt ametikohalt ei vabastata ja tema avaliku võimu teostamise õigus senisel ametikohal peatub.
\n
(5)Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osaleva politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatumise korral säilib politseiametnikul vastuvõtvas asutuses ametitõendi kasutamise ning teenistusrelva ja vormiriietuse kandmise õigus, kui see on vajalik missiooni ülesannete täitmiseks. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 66Politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatamise korraldamine seoses teisele ametikohale nimetamisega ning tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses
\n
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(1)Politseiametniku lähetamise korral teisele ametikohale nimetab vastuvõttev asutus politseiametniku ametikohale või võtab tööle ja lähetav asutus peatab tema avaliku võimu teostamise õiguse kuni teisel ametikohal töötamise tähtaja lõppemiseni. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Lähetaval asutusel on õigus keelduda politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse peatamisest. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata, kui vastuvõtvaks asutuseks on Siseministeerium.
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
§ 67Erisused politseiametniku puhkuse korraldusest
\n
(1)Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatatakse seoses teisele ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega vastuvõtvas asutuses, siis tema kasutamata põhipuhkust rahas ei hüvitata ja puhkuse arvestusele kohaldatakse avaliku teenistuse seaduse § 33 lõikes 13 sätestatut.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul võib kasutamata põhipuhkuse hüvitada rahas, kui vastuvõtvas asutuses ei ole võimalik puhkuse arvestust jätkata. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 67^1. Politseiametniku õiguslik seisund teenistuse ja töötamise ajal teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses
\n
(1)Politseiametnik, kellel avaliku võimu teostamise õigus on peatatud seoses ametikohale nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses, on politseiametnik ja tema suhtes kohaldatakse politseiametniku suhtes kohaldatavat regulatsiooni, arvestades käesolevast seadusest ja avaliku võimu teostamise õiguse peatamise olemusest tulenevaid erisusi. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Teisele ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes ei kohaldu käesoleva seaduse 5. peatüki 6. ja 7. jagu. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 74 ja avaliku teenistuse seaduse §-s 49 sätestatut. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 67^2. Politseiametniku teenistuse ja töö korraldamine vastuvõtvas asutuses
\n
() Politseiametniku teenistuse või töö korraldamise suhtes vastuvõtvas asutuses, sealhulgas tema üleviimise suhtes ühelt ametikohalt teisele, kohaldatakse vastuvõtva asutuse ametniku või töötaja suhtes kohaldatavat regulatsiooni. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 67^3. Politseiametniku põhipalk teisel ametikohal vastuvõtvas asutuses
\n
[RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(1)Politseiametnikule, kelle avaliku võimu teostamise õigus on peatatud seoses nimetamisega või tööle võtmisega teisele ametikohale vastuvõtvas asutuses, maksab vastuvõttev asutus politseiametniku soovil põhipalka, mis on võrdne tema viimase politseiametniku ametikoha põhipalgaga. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(2)Käesolevas paragrahvis sätestatut ei kohaldata, kui vastuvõtvaks asutuseks on rahvusvaheline organisatsioon, mille palgakorraldus ei võimalda käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldada. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 67^4. Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva ja töötava politseiametniku teenistusastme muutmine
\n
(1)Teisele ametikohale nimetatud või tööle võetud politseiametniku suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuse või töötamise ajal mõistetakse käesoleva seaduse § 53 lõike 2 punktis 1 nimetatud tingimusena, et ametnik on omandanud vajalikule tasemele vastava hariduse, ning sama paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud tingimusena, et politseiametnik on täitnud politseiametniku kutsesobivusnõuded, vastuvõtvas asutuses sellele ametikohale esitatavad nõuded, millel ametnik on teenistuses või töötab, ja tema suhtes ei kohaldata politseiametniku ametikohal esitatavaid vastavaid nõudeid. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Teenistusastme ülendamise tingimuseks ei ole käesoleva seaduse § 53 lõike 3 punktis 2 nimetatud tingimus, et politseiametniku ametikohale lähetavas asutuses või vastuvõtvas asutuses kinnitatud teenistusaste võimaldab ülendamist, vaid vastuvõtvas asutuses teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul, kui tema politseiametniku ametikoht, millel tema avaliku võimu teostamise õigus on peatatud või millelt ta viidi üle lähetatud politseiametniku ametikohale, ei võimalda ülendamist. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(4)Vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal teenistuses oleva või töötava politseiametniku teenistusastme muutmise õigus on vastavalt Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril, Kaitsepolitseiameti peadirektoril ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektoril, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017] (5^1) Siseministeeriumis teenistuses või tööl oleva politseiametniku teenistusastme muutmise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
(6)[Kehtetu - RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
(7)Arvestades Siseministeeriumis teenistuses või tööl oleva politseiametniku teenistusülesannete iseloomu, võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada haldusaktiga kõrgeima teenistusastme, milleni saab sellele ametikohale või töökohale nimetatud politseiametniku teenistusastet ülendada. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 67^5. Enne käesoleva seaduse jõustumist politseiteenistusest ja piirivalveteenistusest vabastatud politseiametniku ning piirivalveametniku teenistusastme muutmine
\n
(1)Ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 18^1 või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 15^1 alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kohaldatakse käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos ja §-s 67^4 sätestatut, arvestades käesolevas paragrahvis sätestatud erisusi, kui ametnik on jätkuvalt teenistuses selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametikohale nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati.
\n
(2)Politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ametniku politseiametniku ametinimetus või piirivalveametniku piirivalveauaste loetakse vastavaks politseiametniku teenistusastmele käesolevas seaduses sätestatu kohaselt.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametniku teenistusastme vanust arvestatakse talle politseiteenistuses viimase ametinimetuse andmisest või piirivalveteenistuses viimase piirivalveauastme ülendamise päevast arvates.
\n
(4)Teenistuse aeg selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametikohale nimetamisega seoses ametnik politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, loetakse tema politseiametniku teenistusastme vanuse hulka.
\n
(5)Rahvusvahelises organisatsioonis või rahvusvahelise koostöö raames loodud ametikohale või töökohale nimetatud ametniku teenistusastet võib ülendada ka juhul, kui ta on politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastatud ja talle on määratud pension käesoleva seaduse, politseiteenistuse seaduse, piirivalveteenistuse seaduse või kaitseväeteenistuse seaduse alusel.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul ei mõjuta pärast pensioni määramist antud või ülendatud teenistusaste pensioni suurust ja pensioni määramise otsust ümber ei vaadata. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 67^6. Politseiametniku teiselt ametikohalt vabastamine ja töölepingu ülesütlemine enne tähtaja möödumist
\n
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015] () Vastuvõttev asutus võib politseiametniku enne tähtaja lõppu ametikohalt vabastada või töölepingu üles öelda, teatades sellest politseiametnikule ja politseiametniku lähetanud asutusele üldjuhul vähemalt kolm kuud ette. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 67^7. Politseiametniku avaliku võimu teostamise õiguse jätkamine seoses teiselt ametikohalt vabastamisega
\n
[RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(1)Politseiametniku vabastamisel teenistusest või töölt vastuvõtvas asutuses jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetanud asutuses või muus asutuses politseiametniku ametikohal.
\n
(2)Kui politseiametnik oli lähetavas asutuses viidud avaliku võimu teostamise õiguse peatumise ajaks üle lähetatud politseiametniku ametikohale, viib lähetav asutus ta üle ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab tema politseiametniku teenistusastmele. Kui üleviimine teisele ametikohale toob kaasa politseiametniku elukohavahetuse, on üleviimiseks vajalik politseiametniku nõusolek. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Kui lähetavas asutuses puudub ametikoht, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, jätkab politseiametnik politseiteenistust lähetatud politseiametniku ametikohal kuni sellise ametikoha vabanemiseni või üleviimiseni kõrgemale ametikohale lähetavas asutuses.
\n
(4)Ametikoha, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, vabanemise korral lähetavas asutuses on politseiametnikul õigus üleviimisele sellele ametikohale, välja arvatud juhi ametikohale.
\n
(5)Üksnes juhul, kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatati juhi ametikohal või ta viidi lähetatud politseiametniku ametikohale üle juhi ametikohalt, on tal õigus sama taseme juhi ametikohale. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(6)Kui mitmel politseiametnikul on käesoleva paragrahvi lõike 4 või 5 alusel õigus üleviimisele samale ametikohale ja nad soovivad sellele ametikohale asuda, otsustab üleviimise asutus.
\n
(7)Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral üle viia teise asutusse politseiametniku ametikohale.
\n
(8)Politseiametnikul ei ole õigust üleviimisele ega teenistusse võtmisele vabale ametikohale, mille üks teenistusastmetest vastab politseiametniku teenistusastmele, ega kõrgemale või madalamale ametikohale muus asutuses.
\n
(9)Käesolevas paragrahvis sätestatud vabale ametikohale üleviimise suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-des 57 ja 58 sätestatut.
\n
(10)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 18^1 või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 15^1 alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametikohale nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, seoses politseiteenistuse jätkamisega. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 67^8. Politseiametniku üleviimine ühest vastuvõtvast asutusest teise
\n
(1)Politseiametniku nõusolekul võib politseiametniku vastuvõtvas asutuses teenistusest või töölt vabastamise korral nimetada või tööle võtta teise asutusse ametikohale, mis eeldab politseiametniku erialast ettevalmistust, kuid ei ole politseiametniku ametikoht.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul käsitletakse asutust, kus politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus on peatatud, jätkuvalt lähetava asutusena ja asutust, milles politseiametnik teisele ametikohale nimetatakse, vastuvõtva asutusena. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul loetakse teenistus või töötamine teisel ametikohal mõlemas vastuvõtvas asutuses katkematuks teenistuseks või töötamiseks vastuvõtvas asutuses teisel ametikohal.
\n
(4)Käesolevas paragrahvis sätestatut kohaldatakse ka ametniku suhtes, kes vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse § 18^1 või § 52 või julgeolekuasutuste seaduse § 15^1 alusel, ja ametniku suhtes, kes vabastati piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse § 35 alusel, kui ta vabastatakse teenistusest selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, kuhu ametikohale nimetamisega seoses ta politseiteenistusest või piirivalveteenistusest vabastati, seoses ametikohale nimetamisega teisele ametikohale muus asutuses. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 67^9. Erisus töötamise korral variisiku ja politseiagendina
\n
() Politseiametniku töötamine variisiku või politseiagendina ei too kaasa tema avaliku võimu teostamise õiguse peatamist ega vabastamist politseiametniku ametikohalt ning tema poolt variisikuna või politseiagendina täidetavad ülesanded loetakse teenistusülesanneteks. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 67^10. Teenistusaja arvestamise erisus teenistuse korral Riigikantseleis ja Siseministeeriumis
\n
(1)Teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal arvatakse selle ametikoha teenistusaja hulka, kus politseiametnik töötas enne Riigikantseleis või Siseministeeriumis vastavale ametikohale nimetamist.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis kehtib selles lõikes nimetatud isiku suhtes seni, kuni ei ole katkenud tema teenistusaeg Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud kõrgema ja vanemametniku ametikohal või Siseministeeriumis kõrgema ja vanemametniku ametikohal.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tagatis laieneb politseiametnikele, kes olid politseiteenistusest vabastatud seoses nimetamisega Riigikantselei julgeolekuasutuste töö koordineerimisega seotud või Siseministeeriumi kõrgema ja vanemametniku ametikohale enne käesoleva seaduse jõustumist. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
§ 67^11. Pädevus
\n
() Käesoleva seaduse §-des 63–67 ja 67^1 –67^10 sätestatud haldusaktide andmise ja toimingute tegemise pädevus on vastavas asutuses sellele ametikohale nimetamise õigust omaval isikul. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
5. jagu Teenistusalased piirangud ja koolituskulude hüvitamine
\n
§ 68Teenistusalased piirangud
\n
Politseiametnik ei või olla erakonna liige. [RT I, 29.06.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
\n
§ 69Koolituskulude hüvitamine
\n
[Kehtetu - RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 69^1. Kadeti koolituskulude hüvitamine
\n
(1)Sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikult võib nõuda, et ta hüvitaks riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta:
\n
1)katkestas õpingud mõjuva põhjuseta;
\n
2)eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu;
\n
3)eksmatrikuleeriti distsiplinaarsüüteo tõttu;
\n
4)ei asunud pärast sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamist kolme kuu jooksul tööle avalikku teenistusse, välja arvatud juhul, kui isik ei saanud asuda avalikku teenistusse mõjuval põhjusel;
\n
5)vabastati avalikust teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
\n
6)vabastati avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo või teo eest, millega ta põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu;
\n
7)vabastati avalikust teenistusest tema soovil mõjuva põhjuseta.
\n
(2)Sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulusid, kui ta on:
\n
1)pärast eksmatrikuleerimist olnud tööl ametiasutuses või avalikus teenistuses ajavahemiku, mis on võrdne ühekordse koolitusajaga;
\n
2)vabastatud töölt või teenistusest vajaduse tõttu hooldada puuduva töövõimega või puudega perekonnaliiget või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajavat isikut;
\n
3)jätkanud õpinguid sisekaitselise rakenduskõrgkooli sisejulgeoleku valdkonna õppekava alusel.
\n
(3)Sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isikule väljastatakse õppekulude teatis, mille alusel tuleb õppekulud hüvitada. Kulude hüvitamisest keeldumise korral käsitatakse õppekulude teatist täitedokumendina täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses.
\n
(4)Õppekulude teatise alusel sissenõutavate õppekulude sundtäitmise aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaeg algab õppekulude täitedokumendi kättetoimetamisest arvates.
\n
(5)Õppekulude arvestamise, hüvitamise määra, tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 19.03.2019, 12 - jõust. 01.09.2019]
\n
6. jagu Palk, lisatasud, toetused ja hüvitised
\n
§ 70Politseiametniku palk
\n
(1)Politseiametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast ning seaduses sätestatud ja seaduse alusel makstavatest lisatasudest.
\n
(2)Põhipalk on politseiametniku ametikohale vastava põhipalga vahemiku alusel määratud palga osa, mis on määratud ametikoha teenistusülesannete ja asukoha ning ametniku teenistusalaste teadmiste, oskuste ja kogemuste põhjal.
\n
(3)Politseiametniku ametikohtadele vastavad põhipalga vahemikud ning politseiametnikele lisatasude maksmise alused ja ulatuse kehtestab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
\n
(4)Valdkonna eest vastutav minister või tema volitusel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor, Kaitsepolitseiameti peadirektor või Sisekaitseakadeemia rektor kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Sisekaitseakadeemia ametnike, sealhulgas politseiametnike ja töötajate palgajuhendi käskkirjaga, milles nähakse ette palga maksmise ja määramise kord, sealhulgas ööajal ja riigipühal teenistusülesannete täitmise, ületunnitöö ning valveaja eest makstava tasu arvestamise kord. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 71Politseiametniku tervisekontroll ja arstiabi
\n
(1)Politseiametniku tervisekontrolli eesmärkideks on teenistusest tingitud tervisehäirete avastamine, terviseriskide vähendamine ja vältimine ning politseile pandud kohustuste täitmist takistavate tervisehäirete puudumise tuvastamine.
\n
(2)Politseiametniku tervisekontroll, teenistusega seotud arstlik läbivaatus ja vaktsineerimine, samuti politseiteenistusse või politseiametniku erialale õppima kandideeriva isiku tervisekontroll tagatakse riigieelarve vahenditest.
\n
(3)Politseiametniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab töötervishoiuarst, kaasates vajaduse korral eriarste.
\n
(4)Politseiametniku tervisenõuded ja tervisekontrolli korra ning tervisetõendi sisu ja vormi nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 72Sõidukulu hüvitamine
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
§ 72^1. Toitlustuse tagamine
\n
(1)Politseiametnikule võimaldatakse vajaduse korral toitlustus käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel ja hädaolukorra lahendamise õppusel osalemisel, arvestades teenistusülesannete täitmise asukohta, iseloomu, kestust ja muid olulisi asjaolusid.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatut kohaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ametnikule ja töötajale, kes ei ole politseiametnik, ning kaasatud füüsilisele isikule ja ametiabi andjale.
\n
(3)Politseiametniku toitlustamise tingimused, ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 73Hüvitis politseiametniku üleviimisel teisele ametikohale
\n
(1)Politseiametniku üleviimisel või nimetamisel teisele politseiametniku ametikohale, kui sellega kaasneb tema elukohavahetus, hüvitatakse politseiametniku ja tema perekonnaliikmete ümberasumisega seotud sõidukulud ning vara veo kulud ja kolimiskulud.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulude kompenseerimise ulatuse ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 74Varalise kahju hüvitamine
\n
(1)Politseiametniku teenistusülesannete täitmise tõttu politseiametnikule või tema perekonnaliikmele tekitatud otsese varalise kahju hüvitab riik. Kahjutasu nõutakse süüdiolevalt isikult sisse regressi korras.
\n
(2)Varalise kahju hüvitamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 75Hüvitis politseiametniku hukkumise ja töövõimetuse korral seoses teenistusülesannete täitmisega
\n
[Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
\n
7. jagu Politseiametniku töö- ja puhkeaeg
\n
§ 76Politseiametniku tööaeg
\n
(1)Politseiametniku töö- ja puhkeaeg määratakse avaliku teenistuse seaduse alusel, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi. [RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013] (1^1) Politseiametnikule ei kohaldata avaliku teenistuse seaduse § 41 lõikes 1 sätestatud piiranguid tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Laeval võib politseiametniku töövahetuste vahelise puhkeaja mis tahes 24-tunnise perioodi jooksul jagada kaheks osaks, millest ühe pikkus peab olema vähemalt kuus tundi, tingimusel, et töötamine ei kahjusta politseiametniku tervist ja ohutust.
\n
(3)Vahetuse kestus ööajal võrdsustatakse päevasega.
\n
(4)Politseiametniku tööaeg ei või ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul kuni neljakuulise arvestusperioodi kohta.
\n
(5)Politseiametnikku võib graafikuväliselt tööle rakendada üksnes tema nõusolekul, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 77 ettenähtud juhtudel.
\n
(6)Summeeritud tööaja arvestuse kohta koostatakse teenistusgraafik kas kogu arvestusperioodi või vähemalt iga kalendrikuu kohta ning tehakse see politseiametnikule teatavaks hiljemalt viis päeva enne arvestusperioodi või kalendrikuu algust. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010] (6^1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik või Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud isik võib erandkorras käesoleva seaduse § 77 lõike 1 punktides 1, 2 ja 6 sätestatud juhtudel kohaldada politseiametnikule summeeritud tööaega ilma politseiametniku nõusolekuta kuni erandliku olukorra lõppemiseni. Muudatustest teatatakse politseiametnikule ette mõistliku aja jooksul. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (6^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 6^1 sätestatud summeeritud tööaja kohaldamisel tehakse politseiametnikule teatavaks summeeritud tööaja kohaldamise tingimused. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (6^3) Käesoleva paragrahvi lõikes 6^1 sätestatud erisuse kehtestamisel tuleb arvestada käesolevas seaduses ja avaliku teenistuse seaduses töö- ja puhkeaja kohta sätestatut ning oluliste asjaoludega, mis võivad takistada politseiametnikule summeeritud tööaja kohaldamist. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(7)Summeeritud tööaja arvestuse korral on politseiametniku järjestikune puhkeaeg neljateistpäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi, kui see on kokku lepitud kollektiivlepingus.
\n
§ 77Politseiametniku ületunnitöö
\n
(1)Politseiametnik on kohustatud täitma asutuse juhi korraldust teha ületunnitööd, ka puhkepäevadel ja riigipühal, järgmistel juhtudel:
\n
1)riigi julgeoleku tagamiseks;
\n
2)riigikaitse vajadusel;
\n
3)inimelu päästmiseks, päästetööde teostamiseks ja inimeste otsinguks;
\n
4)loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks;
\n
5)edasilükkamatu teenistusülesande täitmiseks, mida selle iseärasuste tõttu ei ole võimalik katkestada või lõpetada;
\n
6)massilise korratuse ärahoidmiseks ja lõpetamiseks;
\n
7)muudel seaduses sätestatud juhtudel.
\n
(2)Politseiametnikku ei ole lubatud rakendada ületunnitööle üle kaheksa tunni ööpäevas. Vahetuse kestus koos ületunnitööga ei tohi ületada 13 tundi, välja arvatud juhtudel, kui politseiametnik on kaasatud riigi julgeoleku tagamisse või kui see on kokku lepitud kollektiivlepinguga. Ületunnitöö piirnorm ühe politseiametniku kohta on 300 tundi kalendriaastas ja see ei sisalda ületunnitööd käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtudel. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 78Valveaeg
\n
(1)Valveaeg on aeg, millal politseiametnik peab olema teenistusülesannete täitmiseks kättesaadav kokkulepitud kohas või viibima laeval käesoleva seaduse § 76 lõike 2 alusel sätestatud töötsükli ajal edasilükkamatute teenistusülesannete täitmiseks oma puhkeajal.
\n
(2)Politseiametniku valveaja kestus on kuni 155 tundi kuus, laeval teenival politseiametnikul ning õhusõiduki meeskonnaliikmel ja lennutehnilisel koosseisul kuni 200 tundi kuus. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
(3)Valveaega ei arvata tööaja hulka.
\n
(4)Valveaja eest makstakse politseiametnikule lisatasu, mis on vähemalt 10 protsenti politseiametniku tunnipalga määrast.
\n
(5)Valveajal tööülesannete täitmisele asumise tasustamine ja valveaja arvestamise alused lepitakse kokku kollektiivlepingus.
\n
§ 78^1. Öötöö piirang
\n
() Avaliku teenistuse seaduses nimetatud öötöö piirangut ei kohaldata politseiametnikule tingimusel, et töötamine ei kahjusta ametniku tervist ja ohutust ning tööaeg ei ületa avaliku teenistuse seaduse §-s 36 nimetatud piirangut. [RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
\n
§ 79Politseiametniku töölerakendamine väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tööpiirkonda
\n
[RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(1)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad politseiametnikku tööle rakendada väljaspool tema ametikoha struktuuriüksuse tööpiirkonda ja teenistusülesandeid käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(2)Politseiametniku ühepäevast töölerakendamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud alusel ei loeta teenistuslähetuseks ning teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest ei maksta politseiametnikule päevaraha.
\n
§ 80Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamine
\n
(1)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril on õigus sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi nõusolekul käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 sätestatud juhtudel kaasata teenistusse sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ja kadette.
\n
(2)Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ja kadettide kaasamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alusel ei loeta teenistuslähetuseks.
\n
§ 81Politseiametniku puhkus
\n
(1)Politseiametniku põhipuhkuse kestus on 35 kalendripäeva.
\n
(2)Põhipuhkus ja teised puhkused antakse politseiametnikule käesolevas seaduses ja muudes seadustes sätestatud alustel ja korras.
\n
(3)Politseiametnikule võib anda põhjendatud juhul tasulist lisapuhkust kuni kümme kalendripäeva aastas. Sellise lisapuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle teenistusaasta lõppemisest, mille eest lisapuhkust arvestatakse. Kui politseiametniku avaliku võimu teostamise õigus peatub teisele ametikohale nimetamise tõttu, tööle võtmise tõttu vastuvõtvas asutuses või teenistusest vabastamise tõttu, siis kasutamata ja aegumata lisapuhkusepäevi rahas ei hüvitata. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017] (3^1) [Kehtetu - RT I, 26.03.2013, 2 - jõust. 01.04.2013]
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
\n
(5)[Kehtetu - RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud lisapuhkuse andmise tingimused ja korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik, Kaitsepolitseiameti peadirektor või tema volitatud isik või Sisekaitseakadeemia rektor või tema volitatud isik. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 82Politseiametniku puhkuse katkestamine ja edasilükkamine
\n
(1)Politseiametniku puhkuse, välja arvatud emapuhkuse, vanemapuhkuse ja lapsendajapuhkuse, võib katkestada või edasi lükata ilma tema nõusolekuta, kui politseiametniku puhkus katkestatakse ja ta kutsutakse teenistusse tagasi või lükatakse tema puhkus edasi käesoleva seaduse § 77 lõikes 1 nimetatud juhtudel. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(2)Puhkuse katkestab või lükkab edasi politseiametniku puhkusele lubanud asutuse juht. Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus tehakse politseiametnikule teatavaks allkirja vastu. Puhkuse katkestamise või edasilükkamise otsus jõustub selle teatavaks tegemisest.
\n
(3)Puhkuse katkestamise või edasilükkamise tõttu kasutamata jäänud puhkuseosa antakse samal kalendriaastal või kokkuleppel juhiga:
\n
1)liidetakse järgmise kalendriaasta puhkusega või
\n
2)antakse järgmise kalendriaasta kestel mõnel muul ajal. [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
\n
8. jagu Distsiplinaarvõim
\n
§ 83Distsiplinaarvõim
\n
(1)Distsiplinaarvõim on õigus kohaldada ergutusi ja distsiplinaarkaristusi. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(2)Juhil ei ole õigust piirata temale alluva juhi distsiplinaarvõimu.
\n
(3)Politseiametnikule määratud ergutused ja distsiplinaarkaristused kantakse teenistuslehele.
\n
§ 84Ergutused
\n
(1)Politseiametnikule kohaldatakse kauaaegse teenistuse, teenistusalaste ülesannete või kodanikukohuse silmapaistvalt hea täitmise eest järgmisi ergutusi: [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
1)tänukirja andmine;
\n
2)rahalise preemia andmine;
\n
2^1) aukirja andmine; [RT I, 22.03.2011, 1 - jõust. 01.04.2011]
\n
3)hinnalise kingituse andmine;
\n
4)nimelise relva andmine;
\n
5)autasustamine politsei teenetemärgiga.
\n
(2)Politsei teenetemärkide liigid, kirjelduse, andmise ja äravõtmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ergutusi kohaldatakse ka Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti ametnikele ja töötajatele, kes ei ole politseiametnikud. [RT I, 06.07.2012, 1 - jõust. 01.04.2013]
\n
(4)Silmapaistvate teenete eest võib erandkorras käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ergutusi kohaldada ka nende isikute suhtes, keda ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 3. [RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
\n
§ 85Ergutuse kohaldamise õigus
\n
(1)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ning Kaitsepolitseiameti peadirektoril on õigus kohaldada ergutust politseiametnikule ning käesoleva seaduse § 84 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikutele. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(2)Sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhil on õigus kohaldada ergutust käesoleva seaduse alusel politseiametnikule ja käesoleva seaduse § 84 lõikes 4 nimetatud isikutele. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(3)Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus kohaldada ergutust igale politseiametnikule ning käesoleva seaduse § 84 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikutele. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(4)Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktis 4 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus on valdkonna eest vastutaval ministril, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ja Kaitsepolitseiameti peadirektoril. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(5)Käesoleva seaduse § 84 lõike 1 punktis 5 nimetatud ergutuse kohaldamise õigus sätestatakse käesoleva seaduse § 84 lõike 2 alusel antava valdkonna eest vastutava ministri määrusega. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(6)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor ja Kaitsepolitseiameti peadirektor võivad volitada haldusaktiga ameti struktuuriüksuse juhti kohaldama ergutust politseiametnikule ning käesoleva seaduse § 84 lõigetes 3 ja 4 nimetatud isikutele, määrates haldusaktis ära ergutuse kohaldamise ulatuse. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 86Politseiametniku distsiplinaarsüüteod
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 87Politseiametniku distsiplinaarvastutus
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 88Distsiplinaarkaristused
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 89Distsiplinaarkaristuse määramise õigus
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 90Distsiplinaarmenetluse eesmärk
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 91Distsiplinaarmenetluse algatamine
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 92Distsiplinaarmenetlus
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
9. jagu Politseiteenistusest vabastamine
\n
§ 93Politseiteenistusest vabastamise üldine kord
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 94Politseiteenistusest vabastamine koondamise tõttu
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 95Määratud tähtajaks ametikohale nimetatud politseiametnike ametist vabastamine teenistustähtaja möödumise tõttu
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 96Politseiteenistusest vabastamine seoses piirvanusega
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 97Politseiteenistusest vabastamisel makstav hüvitis
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 98Teenistusest vabastamise haldusakt
\n
() Lisaks avaliku teenistuse seaduse § 103 lõikes 2 sätestatule sisaldab politseiametniku teenistusest vabastamise haldusakt järgmisi andmeid:
\n
1)politseiametniku teenistusaste;
\n
2)politseiteenistuse staaž. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
10. jagu Politseiametniku, tema perekonnaliikmete ja ülalpeetavate pensionikindlustus
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 99Pensioni liigid
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 100Pensioni suuruse arvutamise alus
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 101Väljateenitud aastate pension
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 102Töövõimetuspension
\n
[Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
\n
§ 103Politseiametniku toitjakaotuspension
\n
[Kehtetu - RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
\n
§ 104Pensioni määramine
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 105Pensioni määramise tähtaeg
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 106Pensioni ümberarvutamine
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 107Pensioni maksmine
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 108Politseiteenistuse staaži arvestamise alused
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020] 5^1. peatükk VABATAHTLIK MEREPÄÄSTE [RT I, 27.06.2012, 5 - jõust. 01.09.2012]
\n
1. jagu Üldsätted
\n
§ 108^1. Vabatahtlik merepäästja ja tema osalemine politsei tegevuses
\n
(1)Vabatahtlik merepäästja käesoleva seaduse tähenduses on isik:
\n
1)kes on selle mittetulundusühingu liige, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud merepäästetöö korraldamiseks tsiviilõigusliku lepingu;
\n
2)keda Politsei- ja Piirivalveamet on tunnustanud vabatahtliku merepäästjana ja
\n
3)kes vabatahtlikult osaleb Politsei- ja Piirivalveameti tegevuses käesolevas seaduses sätestatud alustel ja tingimustel.
\n
(2)Vabatahtliku merepäästja osalemine politsei tegevuses käesoleva seaduse kohaselt on vabatahtliku merepäästja poolt politsei ülesandel iseseisvalt või koos politseiametnikuga merepäästetöö tegemine.
\n
(3)Politsei tegevuses osalemise ajal on vabatahtlik merepäästja riigivõimu esindaja, kelle seaduslik korraldus merepäästetöö tegemisel on päästetavale isikule ja muule asjassepuutuvale isikule täitmiseks kohustuslik.
\n
§ 108^2. Merepäästetöö
\n
() Merepäästetöö käesoleva peatüki tähenduses on otsingu- ja päästetöö tegemine sise- ja territoriaalmeres, majandusvööndis, Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning muus piiriveekogus ohuolukorda sattunud või kaduma jäänud inimese, laeva, lennuki või muu sõiduki otsinguks ja päästmiseks.
\n
§ 108^3. Ennetustöö
\n
() Ennetustöö käesoleva peatüki tähenduses on mittetulundusühingu liikme tegevus merepäästesündmuse ärahoidmise eesmärgil, kui Politsei- ja Piirivalveamet on sõlminud mittetulundusühinguga lepingu sellekohase ennetustöö tegemiseks.
\n
2. jagu Vabatahtliku merepäästja pädevus, rakendatavad riikliku järelevalve meetmed ning vahetu sund
\n
§ 108^4. Vabatahtliku merepäästja pädevus
\n
(1)Vabatahtliku merepäästja pädevuses on käesoleva seaduse kohaselt politsei ülesandel iseseisvalt või koos politseiametnikuga merepäästetöö tegemine.
\n
(2)Politsei ülesandel võib koos politseiametnikuga merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud vähemalt esimese astme õppe.
\n
(3)Politsei ülesandel võib iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud teise astme õppe.
\n
(4)Politsei ülesandel võib iseseisvalt merepäästetööd teha vabatahtlik merepäästja, kes on läbinud esimese astme õppe, kui ta tegutseb koos teise astme õppe läbinud vabatahtliku merepäästjaga. (4^1) Vabatahtlikul merepäästjal on õigus kohaldada merepäästetööl käesoleva seaduse §-s 7^7 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet asja sundkasutusse võtmiseks. [RT I, 31.12.2014, 4 - jõust. 01.01.2015]
\n
(5)Vabatahtlikul merepäästjal on õigus kohaldada merepäästetööl korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(6)Vabatahtlikul merepäästjal on õigus kasutada merepäästetöö käigus vahetut sundi, kasutades isiku, looma või asja mõjutamiseks füüsilist jõudu korrakaitseseaduse §-des 76–78 sätestatud alusel ja korras. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
(7)Politsei- ja Piirivalveamet annab vabatahtlikule merepäästjale ülesande merepäästetöö tegemiseks kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil.
\n
§ 108^5. Vabatahtliku merepäästja pädevuse tõendamine
\n
(1)Vabatahtlik merepäästja tõendab oma pädevust vabatahtliku merepäästja tunnistusega.
\n
(2)Vabatahtlik merepäästja ei pea merepäästetöö tegemisel esitama isikule isiku nõudmisel vabatahtliku merepäästja tunnistust. Kui isik nõuab vabatahtlikult merepäästjalt vabatahtliku merepäästja tunnistuse esitamist, esitab vabatahtlik merepäästja selle pärast merepäästetöö lõpetamist
\n
(3)Vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmisel kannab vabatahtlik merepäästja üldjuhul riietusel eritunnust, mis võimaldab aru saada, et tegemist on vabatahtliku merepäästjaga.
\n
3. jagu Vabatahtlikule merepäästjale esitatavad nõuded
\n
§ 108^6. Vabatahtliku merepäästjana tunnustamiseks esitatavad nõuded
\n
(1)Vabatahtliku merepäästjana võib tunnustada vähemalt 18-aastast isikut, kes vastab vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuetele, keda ei ole käesoleva seadusega keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana, kes on läbinud vähemalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud esimese astme õppe või Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud vastava õppe ja sooritanud arvestuse ning kelle tervislik seisund võimaldab tegutseda vabatahtliku merepäästjana.
\n
(2)Esimese astme õppes omandatakse vajalikud algteadmised ja oskused vabatahtliku merepäästja tööks ning teadmised ennetustööks merepäästesündmuse ärahoidmise eesmärgil. Esimese astme õpe kestab vähemalt 40 tundi ja lõpeb arvestusega.
\n
(3)Teise astme õppe eelduseks on esimese astme õppe läbimine. Teise astme õppes omandatakse süvendatud teadmised vabatahtliku merepäästja tööks ning teadmised ja oskused vabatahtlike merepäästjate üksuste juhtimiseks ning nende otsingu- ja päästeoperatsioonide planeerimiseks. Teise astme õpe kestab vähemalt 20 tundi ja lõpeb arvestusega.
\n
(4)Vabatahtlik merepäästja peab vähemalt iga kolme aasta järel läbima täiendusõppe ja sooritama arvestuse.
\n
(5)Vabatahtliku merepäästja väljaõpet võib läbi viia Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet ning Politsei- ja Piirivalveameti poolt tunnustatud koolitaja või õppeasutus.
\n
(6)Politsei- ja Piirivalveamet võib tunnustada vabatahtliku merepäästja väljaõpet läbiviiva koolitajana eraõiguslikku või avalik-õiguslikku isikut või asutust, kes pakub käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud määrustes sätestatud tingimustele vastavat õpet.
\n
(7)Vabatahtliku merepäästja väljaõpet läbiviiva koolitaja tunnustamine vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori haldusaktina või tema volitatud isiku kirjaliku otsusena. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (7^1) Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril on õigus tunnistada vabatahtliku merepäästja väljaõpet läbiviiva koolitaja tunnustamine kehtetuks, kui koolitaja ei suuda tagada nõuetele vastavat koolitust. [RT I, 06.07.2017, 2 - jõust. 01.10.2017]
\n
(8)Vabatahtliku merepäästja väljaõppe ja täiendusõppe nõuded, õppe korraldamise ning arvestuse sooritamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (8^1) Vabatahtliku merepäästja esimese ja teise astme õppe ning täiendusõppe õppekavad kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor haldusaktiga. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(9)Vabatahtliku merepäästja kutsesobivuse ja füüsilise ettevalmistuse nõuded ning tervisenõuetele vastavuse kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 108^7. Isik, keda on keelatud tunnustada vabatahtliku merepäästjana
\n
(1)Vabatahtliku merepäästjana on keelatud tunnustada isikut:
\n
1)kes on piiratud teovõimega;
\n
2)keda on karistatud tahtlikult toimepandud esimese astme kuriteo eest;
\n
3)kes on sõltuvuses alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine kasutamisest;
\n
4)kes on raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäirega või [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
5)kes on füüsilise puudega, mis takistab tal vabatahtliku merepäästja ülesande täitmist.
\n
(2)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud alustele võib keelduda vabatahtliku merepäästjana tunnustamast isikut, kes oma käitumise või enda või teise isiku turvalisust ohustava eluviisi või käitumise tõttu on sobimatu täitma vabatahtliku merepäästja ülesannet.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isiku vabatahtliku merepäästjana tunnustamisest keeldumise aluste üle teostab kontrolli Politsei- ja Piirivalveamet mittetulundusühingu sellekohase taotluse alusel.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keeldumise põhjust ja keeldumise aluseks olevat asjaolu ei avaldata ulatuses, mis võib olla vältimatult vajalik, et tagada:
\n
1)riigi julgeolek;
\n
2)riigikaitse;
\n
3)avalik kord;
\n
4)süütegude tõkestamine, avastamine, menetlemine või karistuse täideviimine;
\n
5)andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 108^8. Vabatahtlikuks merepäästjaks saada soovija ja vabatahtliku merepäästja tervisekontroll
\n
[Kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
4. jagu Vabatahtliku merepäästjana tunnustamine ja merepäästetöö tegemise pädevuse andmine
\n
§ 108^9. Vabatahtliku merepäästjana tunnustamine ja merepäästetöö tegemise pädevuse andmine
\n
(1)Isikut tunnustab vabatahtliku merepäästjana Politsei- ja Piirivalveamet.
\n
(2)Isiku tunnustamine vabatahtliku merepäästjana vormistatakse Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori haldusaktina või tema volitatud isiku kirjaliku otsusena. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)Politsei- ja Piirivalveamet peab vabatahtlike merepäästjate üle arvestust.
\n
§ 108^10. Vabatahtliku merepäästja tunnistus
\n
(1)Isikule, keda Politsei- ja Piirivalveamet tunnustab vabatahtliku merepäästjana, annab Politsei- ja Piirivalveamet vabatahtliku merepäästja tunnistuse.
\n
(2)Vabatahtliku merepäästja tunnistuse väljastamiseks vajalike andmete esitamise loetelu, andmete säilitamise tähtaja ja tunnistuse kirjelduse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
\n
5. jagu Vabatahtliku merepäästja töökorraldus ja ennetustöö
\n
§ 108^11. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine merepäästetöö tegemiseks
\n
(1)Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida mittetulundusühinguga tsiviilõigusliku lepingu merepäästetööl osalevate vabatahtlike merepäästjate tegevuse korraldamiseks.
\n
(2)Merepäästetöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtub Politsei- ja Piirivalveamet vajadusest kaasata merepäästetööle vabatahtlikke merepäästjaid, vastavas piirkonnas merepäästetöö tegemisel vajalikust vabatahtlike merepäästjate arvust ja nende pakutavatest võimalustest merepäästetöö tegemisel, merepäästetöö korraldamiseks juba sõlmitud lepingutest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
\n
(3)Merepäästetöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise pädevus on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud isikul.
\n
§ 108^12. Vabatahtliku merepäästja töökorraldus
\n
(1)Vabatahtliku merepäästja töökorraldus sätestatakse Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel merepäästetöö korraldamiseks sõlmitavas lepingus.
\n
(2)Vabatahtlikul merepäästjal on kokkuleppel tööandjaga õigus saada vaba aega merepäästetöö tegemiseks.
\n
§ 108^13. Vabatahtliku merepäästja eritunnuse kandmine
\n
() Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega merepäästetöö tegemisel käesoleva seaduse § 108^5 lõikes 3 nimetatud eritunnuse kirjelduse ja kandmise korra.
\n
§ 108^14. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine ennetustöö tegemiseks
\n
(1)Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida mittetulundusühinguga tsiviilõigusliku lepingu ennetustöö tegemiseks.
\n
(2)Mittetulundusühingul, kellega Politsei- ja Piirivalveamet võib sõlmida tsiviilõigusliku lepingu, peab olema võimekus tagada, et ennetustööd tegevatel liikmetel oleksid ennetustöö tegemiseks vajalikud merepäästetöö ja ennetustöö alased teadmised, kuid sel ei pea olema merepäästetöö tegemise võimekust ega Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud tsiviilõiguslikku lepingut merepäästetöö tegemiseks.
\n
(3)Ennetustöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtub Politsei- ja Piirivalveamet vajaliku ennetustöö ulatusest, ennetustöö tegemiseks juba sõlmitud lepingutest ja muudest tähtsust omavatest asjaoludest.
\n
(4)Ennetustöö tegemiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise pädevus on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril või tema volitatud isikul. [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
(5)Mittetulundusühing võib kasutada Politsei- ja Piirivalveametiga sõlmitud tsiviilõigusliku lepingu raames ennetustöö tegemiseks üksnes mittetulundusühingu liiget, kellel on ennetustöö tegemiseks vajalikud merepäästetöö ja ennetustöö alased teadmised.
\n
6. jagu Vabatahtliku merepäästja ning mittetulundusühingu hüvitised ja tagatised
\n
§ 108
\n
^15. Hüvitis vabatahtliku merepäästja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral seoses vabatahtliku merepäästja ülesande täitmisega ning varalise kahju hüvitamine [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] () Vabatahtliku merepäästja ülesande täitmise käigus vabatahtliku merepäästja hukkumise, haigestumise ja vigastada saamise korral kohaldatakse hüvitise maksmisele ja varalise kahju hüvitamisele abipolitseiniku seaduse §-des 38 ja 39 sätestatut. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 108^16. Kulutuste hüvitamine
\n
(1)Vabatahtliku merepäästja transpordi-, side-, koolitus- ning muud Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel sõlmitud vabatahtliku merepäästetöö korraldamise lepingus ettenähtud ja vabatahtliku merepäästja ülesannete täitmiseks vajalikud kulutused hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet kulutuse teinud vabatahtlikule merepäästjale või mittetulundusühingule, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on eelnimetatud lepingu sõlminud. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(2)Ennetustöö tegemise transpordi-, side-, koolitus- ning muud Politsei- ja Piirivalveameti ning mittetulundusühingu vahel sõlmitud ennetustöö tegemise lepingus ettenähtud ja ennetustöö tegemisel vajalikud kulutused hüvitab Politsei- ja Piirivalveamet kulutuse teinud mittetulundusühingu liikmele või mittetulundusühingule, kellega Politsei- ja Piirivalveamet on eelnimetatud lepingu sõlminud. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor käskkirjaga. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 108^17. Vabatahtliku merepäästja ergutamine
\n
() Silmapaistva teene eest võib ergutuse kohaldamiseks pädev isik ergutada vabatahtlikku merepäästjat käesoleva seaduse 5. peatüki 8. jaos sätestatud korras.
\n
7. jagu Vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine
\n
§ 108^18. Vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamine
\n
(1)Vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori või tema volitatud isiku otsusega:
\n
1)vabatahtliku merepäästja algatusel;
\n
2)vabatahtliku merepäästja mittevastavusel käesoleva seaduse § 108^6 lõigetes 1, 4 ja 9 sätestatud tingimustele;
\n
3)vabatahtliku merepäästja vastavusel käesoleva seaduse §-s 108^7 sätestatud tingimustele;
\n
4)vabatahtlikule merepäästjale sobimatu käitumise tõttu või
\n
5)käesoleva seaduse § 108^1 lõike 1 punktis 1 nimetatud lepingu lõppemisel.
\n
(2)Vabatahtlik merepäästja vabastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest, kui menetluse käigus tuvastatakse vabatahtliku merepäästja staatusest vabastamise asjaolu. Nimetatud menetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduses sätestatut. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
6. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE
\n
1. jagu Üldsätted
\n
§ 109Politseiametniku vande andmine
\n
Politseiametniku vannet ei anna isikud, kes enne käesoleva seaduse alusel ametikohale nimetamist on andnud politseiteenistuses või piirivalveteenistuses olles ametivande.
\n
§ 110Politseiametnike ametikohtade loomine
\n
(1)Politseiametnike ametikohad, mis ei lange kokku käesoleva seaduse §-des 48–50 kehtestatud ametikohtade nimetustega ja nende teenistusastmetega, määratakse kindlaks Politsei- ja Piirivalveameti ja Kaitsepolitseiameti struktuuris ja teenistujate koosseisus, lähtudes §-des 48–50 sätestatust. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(2)Sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnike ametikohad, välja arvatud sisekaitselise rakenduskõrgkooli politseiametnikke ettevalmistava struktuuriüksuse juhi ametikoha, ja nendele kinnitatud teenistusastmed kehtestab sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektor. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
§ 111[Kehtetu - RT I 2009, 62, 405 - jõust. 01.01.2010]
\n
1^1. jagu Politseiametniku pensionikindlustus [RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 111^1. Politseiametniku väljateenitud aastate pension
\n
[RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
(1)Õigus politseiametniku väljateenitud aastate pensionile tekib 55-aastasel isikul, kes on:
\n
1)2019. aasta 31. detsembri seisuga politseiteenistuses ja kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest või sellega võrdsustatud teenistusest; [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
\n
2)2019. aasta 31. detsembri seisuga kadett käesoleva seaduse tähenduses ja kes asub politseiteenistusse kolme kuu jooksul sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisest ning kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest või sellega võrdsustatud teenistusest; [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
\n
3)julgeolekuasutuste seaduse § 15^1 alusel politseiteenistusest või sellega võrdsustatud teenistusest vabastatud ning 2019. aasta 31. detsembri seisuga nimetatud ametikohale või võetud tööle teises asutuses või organisatsioonis ja kellel on pensionile jäämise ajaks vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, millest viis aastat pidevat politseiteenistuse staaži eelneb vahetult pensioniõigusliku ea täitumisele, ja kes läheb pensionile politseiteenistusest või sellega võrdsustatud teenistusest. [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023] (1^1) Politseiteenistusega võrdsustatud teenistuseks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 1–3 tähenduses on:
\n
1)tegevteenistus, kui isik on kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39^10 lõike 1 alusel võetud tegevteenistusse ning on pensioniõigusliku ea täitumisel olnud katkematult tegevteenistuses;
\n
2)avalik teenistus, kui isik on kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39^11 lõike 1 alusel tähtajatult üle viidud Kaitseväes olevale avaliku teenistuse ametikohale ning on pensioniõiguse tekkimise ajal olnud katkematult Kaitseväes oleval ameti- või töökohal;
\n
3)töölepingust tulenev töösuhe, kui isik on kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39^11 lõike 2 alusel vabastatud politseiteenistusest ja Kaitsevägi on temaga sõlminud töölepingu ning isik on pensioniõiguse tekkimise ajal olnud katkematult Kaitseväes oleval ameti- või töökohal. [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
\n
(2)Vähemalt 20-aastase politseiteenistuse staažiga politseiametniku pensioni suurus on 50 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast põhipalgast. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)Iga aasta eest, mille võrra politseiametniku politseiteenistuse staaž ületab 20-aastast politseiteenistuse staaži, suurendatakse politseiametniku pensioni 2,5 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast põhipalgast. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(4)Väljateenitud aastate pensioni ülemmäär on 75 protsenti pensioni arvutamise aluseks olevast põhipalgast. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(5)Õigus väljateenitud aastate pensionile teise täieliku ametiaja lõppemise päevast arvates on Politsei- ja Piirivalveameti peadirektoril ja Kaitsepolitseiameti peadirektoril, kes:
\n
1)on olnud sellel ametikohal vähemalt kaks ametiaega enne 2020. aasta 1. jaanuari;
\n
2)on 2019. aasta 31. detsembril Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või Kaitsepolitseiameti peadirektor.
\n
(6)Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori ja Kaitsepolitseiameti peadirektori väljateenitud aastate pensioni suurus on sõltumata vanusest ja üldisest politseiteenistuse staažist 75 protsenti tema pensioni arvutamise aluseks olevast põhipalgast. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(7)Õigust käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile ei teki isikul, kes on politseiteenistusest vabastatud:
\n
1)süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel, kui sellega mõisteti talle karistus tahtlikult toimepandud kuriteo eest.
\n
2)[kehtetu - RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(8)Isik, kes on süüdi mõistetud karistusseadustiku 15. peatükis või 17. peatüki 2. jaos sätestatud süüteo eest, mille eest karistusseadustik näeb ette vähemalt kuni viieaastase vangistuse, kaotab õiguse käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile.
\n
(9)Kui isikule maksti käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensioni, lõpetatakse pensioni maksmine kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust. Käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile õiguse kadumise korral säilib isikul õigus taotleda pensioni riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
\n
(10)Kohus on kohustatud teatama kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjalikult Sotsiaalkindlustusametile asjaolust, mille tõttu kaob isikul õigus käesolevas paragrahvis sätestatud väljateenitud aastate pensionile. [RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
§ 111^2. Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise alus
\n
[RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
(1)Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni suuruse arvutamise aluseks võetakse politseiametnikule määratud viimane põhipalk.
\n
(2)Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel võib aluseks võtta ka politseiametniku teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud soodsaima põhipalga või ametikoha palgaastmele vastava palgamäära või diferentseeritud palgamäära ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal, tingimusel et ta teenis sellel viimase viie aasta sees vähemalt 12 kuud järjest.
\n
(3)Kui politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamisel lähtutakse käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatust, võetakse aluseks kuni 2022. aasta 30. juunini kehtinud käesoleva seaduse § 70 lõike 6 alusel kehtestatud politseiametniku ametikohale vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu.
\n
(4)Kui politseiametniku väljateenitud aastate pensioni arvutamise aluseks võetakse politseiametniku teenistuse viimase viie aasta hulgast valitud soodsaim politseiametniku ametikohale vastav palgamäär või diferentseeritud palgamäär ja teenistusastmetasu suuruses, mis kehtis tema töötamise ajal sellel ametikohal, ei võeta pensioni suuruse arvutamisel aluseks teenistusastme ajutise ülendamise ajal tema ajutisele teenistusastmele vastavat teenistusastmetasu.
\n
(5)Kui ametnik vabastati politseiteenistusest politseiteenistuse seaduse või rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 98^1 lõike 9 alusel või piirivalveteenistusest piirivalveteenistuse seaduse alusel tema nimetamise tõttu ametikohale teises valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile selles valitsusasutuses või rahvusvahelises organisatsioonis, mille ametikohale nimetamise tõttu ta politsei- või piirivalveteenistusest vabastati, viiakse selle ametniku viimane politsei- või piirivalveametniku ametikoht vastavusse politseiametniku ametikohaga politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õiguse tekkimise päeva seisuga ning pensioni arvutamise aluseks võetakse vastavusse viidud politseiametniku ametikoha põhipalgavahemiku madalaim määr.
\n
(6)Kui prokurör kasutab käesoleva seaduse § 36^1 lõikes 2 sätestatud õigust politseiametniku väljateenitud aastate pensionile, kohaldatakse pensioni arvutamisele käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut.
\n
(7)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatut ei kohaldata neile politsei- või piirivalveteenistusest vabastatud isikutele ja prokuröridele, kelle politseiametniku väljateenitud aastate pensioni õigus tekib enne 2032. aasta 1. juulit. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(8)Kui tegevväelane vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39^10 lõike 1 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile katkematult Kaitseväes tegevteenistuses olemise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema sõjaväelise auastmega rahuaja ametikoha palgaastmestiku keskmine. [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
\n
(9)Kui ametnik vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39^11 lõike 1 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile Kaitseväes oleval ameti- või töökohal katkematult töötamise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema pensioni määramise ajal Kaitseväes oleva ameti- või töökoha viimane põhipalk või töötasu. [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
\n
(10)Kui töötaja vabastati politseiteenistusest kaitseväeteenistuse seaduse rakendamise seaduse § 39^11 lõike 2 alusel ja ta jääb politseiametniku väljateenitud aastate pensionile Kaitseväes oleval ameti- või töökohal katkematult töötamise ajal, võetakse tema pensioni arvestamise aluseks tema pensioni määramise ajal Kaitseväes oleva ameti- või töökoha viimane põhipalk või töötasu. [RT I, 20.06.2022, 2 - jõust. 01.01.2023]
\n
§ 111^3. Pensioni määramine ja maksmine
\n
[RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
(1)Politseiametniku väljateenitud aastate pensionile kohaldatakse riikliku pensionikindlustuse seadust, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti.
\n
(2)Politseiametniku väljateenitud aastate pension, välja arvatud jooksval aastal määratud pension, indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 alusel. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022] (2^1) Kui politseiametnik, kellele on määratud politseiametniku väljateenitud aastate pension, jätkab teenistust politseis, siis tema soovil arvutatakse väljateenitud aastate pension ümber politseiteenistusest lahkumisest arvates. Ümberarvutus tehakse politseiametniku pensioni suuruse arvutamise aluseks oleva põhipalga muudatuste ja käesoleva seaduse § 111^1 lõikes 3 nimetatud politseiteenistuse staaži suurenduse põhjal. [RT I, 27.05.2022, 2 - jõust. 01.07.2022]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõiget 2 ei kohaldata osas, mis ei võimaldanud tõsta perioodil 2010. aasta 1. jaanuarist kuni 2012. aasta 31. detsembrini pensionile jäänud politseiametnikele määratud politseiametnike väljateenitud aastate pensione tasemele, mis on arvutatud 2013. aasta 1. jaanuaril kehtinud politseiametnike ametipalkade põhjal.
\n
(4)Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni makstakse riigieelarve vahenditest. [RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.01.2020]
\n
(5)Politseiametniku väljateenitud aastate pension määratakse arvates sellele pensionile õiguse tekkimise päevast, milleks on seaduses sätestatud pensioniõigusliku vanuse täitumise või politseiteenistusest vabastamise päev.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtpäevast määratakse politseiametniku väljateenitud aastate pension siis, kui taotlus pensioni määramiseks on esitatud kolme kuu jooksul sellele pensionile õiguse tekkimisest arvates.
\n
(7)Kui taotlus politseiametniku väljateenitud aastate pensioni määramiseks on esitatud pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaega, määratakse pension taotluse esitamise päevast arvates.
\n
(8)Politseiametnikule, kellel on samal ajal õigus mitmele riiklikule pensionile, määratakse tema valikul üks riiklik pension.
\n
(9)Politseiametniku väljateenitud aastate pensioni ei suurendata avaliku teenistuse seaduse § 113 alusel.
\n
(10)[Kehtetu - RT I, 19.03.2019, 6 - jõust. 01.01.2020]
\n
(11)Pensioni saav isik on kohustatud kümne tööpäeva jooksul teavitama Sotsiaalkindlustusametit kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa pensioni ümberarvutamise või selle maksmata jätmise.
\n
(12)Politseiametniku väljateenitud aastate pension määratakse eluajaks. [RT I, 06.07.2018, 3 - jõust. 01.01.2020]
\n
2. jagu Piirivalveteenistuse seaduse alusel teenivate piirivalveametnike üleminek politsei ja piirivalve seaduse järgsesse politseiteenistusse
\n
§ 112Piirivalveauastmete vastavusse viimine teenistusastmetega
\n
(1)Käesoleva seaduse alusel politseiametniku ametikohale nimetatud piirivalveametniku piirivalveauaste arvatakse teenistusastmeks järgmiselt: