{"html": "
(1)Muuks otstarbeks kui külvamiseks ettenähtud kanepiseemnete impordilitsentsi saamiseks peab isiku olema heaks kiitnud PRIA. Nimetatud impordilitsentsi saanud isik esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 177 lõike 2 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kanepiseemnete kasutamist tõendavad dokumendid PRIA-le 12 kuu jooksul impordilitsentsi väljastamise kuupäevast arvates.
\n
(2)PRIA kontrollib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kanepiseemnete kasutamist tõendavate dokumentide vastavust Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele ja käesoleva seaduse alusel kehtestatud õigusaktidele ning teeb kohapealset kontrolli.
\n
(3)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andmise täpsemad nõuded.
\n
(4)Põllumajandustoote impordi- ja ekspordilitsentsi andmise tingimustes sätestatakse:
\n
1)nõuded impordi- ja ekspordilitsentsi saamiseks;
\n
2)taotluse esitamise ja menetlemise kord;
\n
3)taotlusele esitatavad nõuded;
\n
4)nõuded kanepiseemnete kasutamist tõendavatele dokumentidele.
\n
(5)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 190 kohaselt peavad imporditud humal ja humalatooted vastama Euroopa Liidus koristatud humala või sellest valmistatud toodete kvaliteedistandarditele.
\n
5.jaotis Koostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardid
\n

§ 86Põllumajandustoodete koostis- ja kvaliteedinõuded ning turustusstandardid

\n
(1)Põllumajandustooted peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele.
\n
(2)Põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele vastavuse määramisel käesoleva seaduse alusel ei kohaldata maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-des 33–35 sätestatut. Põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele vastavuse määramise analüüs tehakse Põllumajandus- ja Toiduameti valitud laboratooriumis.
\n
(3)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada põllumajandustoote pakendamise ja märgistamise täpsemad nõuded ning Euroopa Liidu õigusaktides lubatud erandid turustusstandardite täitmisele põllumajandustoodete liikide kaupa.
\n
(4)Põllumajandustoote vastavust Euroopa Liidu õigusaktides turukorralduslikul eesmärgil põllumajandustootele kehtestatud turustusstandarditele, kvaliteediklasside nõuetele, koostis- ja kvaliteedinõuetele ning märgistuse, sealhulgas nimetuse nõuetele kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.
\n
(5)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud ülesannetele täidab Põllumajandus- ja Toiduamet ka neid koostis- ja kvaliteedinõuete ning turustusstandarditega seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga.
\n

§ 87Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassid

\n
(1)Lihakäitlemisettevõttes peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1308/2013 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside nõudeid.
\n
(2)Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside täpsemad nõuded ning veise-, sea- ja lambarümpade kohta esitatavate nõuete kohaldamise ulatuse, meetodid ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(3)Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasse võib määrata isik, kes on läbinud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise koolituse ning saanud Põllumajandus- ja Toiduameti sellekohase tunnustuse. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025] (3^1) Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustatud isik peab kord kolme aasta jooksul läbima Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud asjaomase koolituse või tal peab olema küllaldane veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise kogemus. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(4)Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustuse saamise nõuded, sealhulgas nõuded veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise koolituse ja kogemuse kohta, ning tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(5)Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise nõuetekohasust ning kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamist kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.
\n

§ 88Puu- ja köögivilja turustusstandardid

\n
(1)Puu- ja köögiviljad peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 75 ja 76 ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud turustusstandarditele nendes õigusaktides sätestatud tingimustel.
\n
(2)Riigi toidu ja sööda käitlejate registrit käsitatakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430, millega kehtestatakse turustamisstandarditele vastavuse kontrolli eeskirjad puu- ja köögiviljasektoris, teatavate töödeldud puu- ja köögiviljatoodete sektoris ning banaanisektoris (ELT L 2023/2430, 03.11.2023), artikli 3 tähenduses. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025] (2^1) Riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kantakse puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate kohta komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3 lõike 5 punktis e sätestatud andmed. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025] (2^2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada, millises ulatuses käsitatakse riigi toidu ja sööda käitlejate registrit puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna, arvestades komisjoni rakendusmääruse (EL) 2023/2430 artikli 3 lõikes 3 sätestatud tingimusi. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(4)Puu- ja köögivilja turustav ettevõtja, kes on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 91 punkti b alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korra kohaselt liigitatud madalaimasse riskikategooriasse, kes vastab samas õigusaktis sätestatud nõuetele ja kellel on erimärgistuse luba, võib pakendi märgistamisel kasutada sama määruse kohast erimärgistust. (4^1) Erimärgistuse loa saanud ettevõtjal peab olema vastavasisuline õigussuhe isikuga, kes läbib kord kolme aasta jooksul Põllumajandus- ja Toiduameti korraldatud asjaomase koolituse või kellel on küllaldane puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise kogemus, või ta peab füüsilisest isikust ettevõtjana ise vastama eelnimetatud nõuetele. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025] (4^2) Erimärgistuse luba kehtib kolm aastat. Erimärgistuse loa kehtivust võib isiku taotlusel kolme aasta kaupa pikendada. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(5)Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab erimärgistuse loa andmise või sellest keeldumise ühe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.
\n
(6)Andmed ettevõtjale antud erimärgistuse loa kohta avaldab Põllumajandus- ja Toiduamet oma veebilehel.
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(8)Erimärgistuse loa saamise täpsemad nõuded, sealhulgas nõuded puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse kontrollimise koolituse ja kogemuse kohta, ning erimärgistuse loa taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025] 6. jaotis Erakorralised meetmed
\n

§ 89Erakorraliste meetmete rakendamine

\n
(1)Kui Euroopa Komisjon võtab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 219–221 alusel vastu meetmeid, sealhulgas turuhäirete, loomahaiguste, taimekahjurite, tarbijate usalduse kaotuse ja muude probleemide vastu, võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada nende meetmete rakendamise täpsemad alused ja korra, lähtudes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetest.
\n
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 220 lõikes 3 nimetatud taotluse esitab Euroopa Komisjonile Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
\n

7. peatükk Kvaliteedikavad

\n

§ 90Euroopa Liidu ja riiklikud kvaliteedikavad

\n
(1)Kvaliteedikava käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Komisjoni tunnustatud kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote kvaliteedikava ning käesolevas seaduses sätestatud alusel ja korras Põllumajandus- ja Toiduameti poolt tunnustatud kvaliteedikava.
\n
(2)Kaitstud päritolunimetuse, kaitstud geograafilise tähise ja garanteeritud traditsioonilise toote vastavust asjaomasele spetsifikaadile ja registreeritud nimetuse turul kasutamise vastavust Euroopa Liidu õigusaktides kehtestatud nõuetele ning kvaliteedikava nõuetekohasust kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet.
\n
(3)Lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud ülesannetele täidab Põllumajandus- ja Toiduamet ka neid kvaliteedikavaga seotud ülesandeid, mille täitmine on talle pandud valdkonna eest vastutava ministri õigusaktiga.
\n

§ 91Euroopa Liidu kvaliteedikava

\n
(1)Kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoode, toit, piiritusjook või vein või garanteeritud traditsiooniline põllumajandustoode või toit on käesoleva seaduse tähenduses toode, mille nimetus on registreeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 alusel. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel toote nimetuse registreerimiseks esitab taotleja taotluse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kes otsustab taotluse nõuetekohasuse ja Euroopa Komisjonile edastamise või edastamata jätmise.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse alusel toote nimetuse registreerimise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra ning taotlusele esitatavad nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, lähtudes asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetest.
\n
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 39 lõikes 1 ja artikli 72 lõikes 4 sätestatud teade kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega põllumajandustoote või toidu või garanteeritud traditsioonilise põllumajandustoote või toidu kohta esitatakse Põllumajandus- ja Toiduametile. Kui nimetatud põllumajandustoode või toit ei vasta asjaomasele tootespetsifikaadile, keelab Põllumajandus- ja Toiduamet toote turule laskmise. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n

§ 92Riiklik kvaliteedikava

\n
(1)Kvaliteedikava töötab välja ja seda rakendab käesoleva seaduse alusel kehtestatud määruses sätestatud aktiivseid põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, mittetulundusühing või seltsing (edaspidi koos kvaliteedikava rakendav tootjarühm).
\n
(2)Kvaliteedikava rakendav tootjarühm võtab kvaliteedikava vastu mittetulundusühingute seaduse § 7 või tulundusühistuseaduse § 6 kohases põhikirjas või võlaõigusseaduse § 580 lõike 1 kohases seltsingulepingus sätestatud korra kohaselt üldkoosoleku, volinike koosoleku või seltsinglaste otsusega.
\n
(3)Kvaliteedikava peab vastama järgmistele nõuetele:
\n
1)[kehtetu - RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
2)kvaliteedikava vastab komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artiklis 47 sätestatud nõuetele; [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
3)kvaliteedikava peab olema avatud ka teistele huvitatud isikutele.
\n
(4)Kvaliteedikava rakendava tootjarühma juhatus peab kvaliteedikavas osalejate nimekirja.
\n
(5)Kvaliteedikavas sätestatud nõuetele vastavust kontrollib kvaliteedikava rakendava tootjarühma valitud, kuid kvaliteedikavas osalejatest sõltumatu asjaomaste teadmiste ja oskustega ning käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav isik või asutus.
\n
(6)Täpsemad nõuded kvaliteedikava kohta, sealhulgas nõuded kvaliteedikava rakendava tootjarühma, kvaliteedikavas osaleja ja kvaliteedikava kontrolliva isiku või asutuse kohta kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n

§ 93Kvaliteedikava tunnustamine ja tunnustamata jätmine ning tunnustamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

\n
(1)Kvaliteedikava tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse kvaliteedikava vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
\n
(2)Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib kvaliteedikava nõuetekohasust ning teeb kvaliteedikava tunnustamise, tunnustamise otsuse muutmise või tunnustamata jätmise otsuse. Kvaliteedikava ei tunnustata enne tehnilisest normist teavitamise menetluse läbimist.
\n
(3)Kvaliteedikava tunnustatakse tähtajatult.
\n
(4)Põllumajandus- ja Toiduamet teeb kvaliteedikava tunnustamata jätmise otsuse, kui kvaliteedikava nõuetekohasuse kontrollimise käigus tehakse kindlaks vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
\n
1)kvaliteedikava ei vasta sellele esitatud nõuetele;
\n
2)taotluses või taotluse menetluse käigus on teadlikult esitatud valeandmeid;
\n
3)kvaliteedikava rakendav tootjarühm ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli tegemist.
\n
(5)Kvaliteedikava tunnustamise taotlemise ja taotluse menetlemise täpsema korra, nõuded taotlusele ning kvaliteedikava tunnustamise otsuse muutmise ja kvaliteedikava raames toodetud lõpptoote märgistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(6)Põllumajandus- ja Toiduamet võib kvaliteedikava tunnustamise otsuse tunnistada kehtetuks, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
\n
1)kvaliteedikava rakendav tootjarühm esitab sellekohase taotluse või lõpetab oma tegevuse;
\n
2)kvaliteedikava ei vasta sellele esitatud nõuetele;
\n
3)kvaliteedikava rakendav tootjarühm ei võimalda teostada riiklikku järelevalvet kvaliteedikavale esitatud nõuete täitmise üle.
\n

§ 94Kvaliteedikava kohta andmete avaldamine

\n

() Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab oma veebilehel tunnustatud kvaliteedikava, seda rakendava tootjarühma nime ja tunnustatud kvaliteedikavas osalejate nimed.

\n

8. peatükk Teavitus- ja müügiedendusmeetmed

\n

§ 95Teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamine

\n
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1144/2014 artiklis 14 liikmesriigile pandud lihtprogrammide elluviimise, seire ja kontrolliga seotud ülesandeid ning sama määruse artiklis 25 sätestatud meetme mõju hindamisega seotud ülesandeid täidab PRIA.
\n
(2)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada teavitus- ja müügiedendusmeetmete rakendamise, sealhulgas rakendamisel osaleva partneri valimise täpsemad nõuded ja korra.
\n

9. peatükk Üleminekutoetused

\n

§ 96Üleminekutoetuse taotlemine

\n
(1)Eelarveaastal antavad üleminekutoetused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(2)Eelarveaastal käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel antavateks üleminekutoetusteks ettenähtud vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
\n
(3)Üleminekutoetuse taotlemise õigust ei teki ja toetust ei maksta, kui selle toetuse andmist ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud määruses eelarveaastal ette nähtud.
\n

§ 97Üleminekutoetuse saamise nõuded

\n
(1)Üleminekutoetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev isik kasvatatava toetusõigusliku põllumajanduslooma kohta või üleminekutoetuse toetusõiguse alusel.
\n
(2)Üleminekutoetuse saamise nõuded kehtestab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 147 sätestatud alustega valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud nõuded võib kehtestada eraldi iga üleminekutoetuse liigi kohta.
\n

§ 98Üleminekutoetuse toetusõigus

\n
(1)Üleminekutoetuse toetusõigus on käesoleva seaduse alusel isikule määratud või isiku omandatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse kantud toetusõigus.
\n
(2)Üleminekutoetuse toetusõiguste määramise aluseks on:
\n
1)isikule 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaksmääratud nende hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks ning muudetakse määruseid (EMÜ) nr 2019/93, (EÜ) nr 1452/2001, (EÜ) nr 1453/2001, (EÜ) nr 1454/2001, (EÜ) nr 1868/94, (EÜ) nr 1251/1999, (EÜ) nr 1254/1999, (EÜ) nr 1673/2000, (EMÜ) nr 2358/71 ja (EÜ) nr 2529/2001 (ELT L 270, 21.10.2013, lk 1–69), artiklis 141 ja IX lisas nimetatud põllukultuure;
\n
2)isikule 2018. aastal ühtse pindalatoetuse taotluse menetlemise käigus kindlaksmääratud ning 2018. aastal Põllumajandus- ja Toiduameti poolt põldtunnustatud nende heinaseemnepõldude hektarite arv, millel kasvatati nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 XI lisa punktides 3 ja 4 nimetatud liigi seemet, välja arvatud hariliku herne (Pisum sativum L. (partim)) ja põldoa (Vicia faba L. (partim)) seeme;
\n
3)isikule 2015. aasta 31. märtsi seisuga määratud piima tootmiskvoot kilogrammides;
\n
4)isiku poolt põllumajandusloomade registri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga peetavate selliste veiste ja piimalehmade arvule vastav loomühikute arv, kes olid 2018. aasta 31. detsembri seisuga lihaveiste jõudluskontrolli all ja kellel oli nimetatud tähtpäevale eelnenud aasta jooksul sündinud vähemalt 50-protsendilise lihatõu veresusega vasikas;
\n
5)isiku peetavate uttede arv, mis põllumajandusregistri andmetel 2018. aasta 31. detsembri seisuga ei ole väiksem kui kümme.
\n
(3)Teave isikule määratud üleminekutoetuse toetusõiguse kohta avaldatakse PRIA veebilehel.
\n

§ 99Üleminekutoetuse toetusõiguse üleandmine

\n
(1)Isik, kellel on üleminekutoetuse toetusõigus, välja arvatud heinaseemne üleminekutoetuse toetusõigus, võib seda võõrandada.
\n
(2)Isik, kes on omandanud üleminekutoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, esitab võõrandamiskokkuleppe kohta kirjaliku teabe PRIA-le hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
\n
(3)Üleminekutoetuse toetusõigus on päritav. Üleminekutoetuse toetusõigust pärima õigustatud isik esitab pärimist tõendavad dokumendid PRIA-le hiljemalt koos asjakohase üleminekutoetuse taotlusega, mille alusel teeb PRIA kanded põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse.
\n
(4)Üleminekutoetuse toetusõiguse üleandmisest teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(5)Määratud üleminekutoetuse toetusõigust ei saa võõrandada väiksemas mahus kui üks ühik, välja arvatud juhul, kui PRIA on määranud üleminekutoetuse toetusõiguse, mille suurus on ühiku murdosa.
\n
(6)Isik, kes on omandanud üleminekutoetuse toetusõiguse võõrandamise teel, ei saa seda võõrandada, välja arvatud otsejoones ülenejale ja alanejale sugulasele ning külgjoones sugulasele, abikaasale või registreeritud elukaaslasele, kui põllumajandusettevõte antakse üle samale isikule. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(7)Kui üleminekutoetuse toetusõiguse aluseks olev põllumajandusmaa või -loom oli muul õiguslikul alusel kui omandiõigus selle isiku kasutuses, kellele üleminekutoetuse toetusõigus määrati, siis kasutusõiguse lõppedes ei lähe toetusõigus üle põllumajandusmaa või -looma omanikule.
\n

§ 100Üleminekutoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

\n
(1)Üleminekutoetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse PRIA-le.
\n
(2)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada üleminekutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded.
\n
(3)Üleminekutoetuse taotlemise ja taotluse menetlemise korra ning taotlusele esitatavad nõuded võib kehtestada eraldi iga toetuse liigi kohta.
\n

§ 101Üleminekutoetuse vähendamine

\n
(1)Üleminekutoetust vähendatakse, kui:
\n
1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 21 kohase jätkusuutlikkuse tagamiseks makstava põhisissetuleku toetuse kindlaksmääratud hektarite arv on väiksem taotleja üleminekutoetuse toetusõiguste arvust;
\n
2)kindlaksmääratud põllumajandusloomade arv on väiksem taotlusel märgitud põllumajandusloomade arvust;
\n
3)taotleja peetavasse põllumajandusloomade arvestusse või veisepassi on teadlikult kantud valeandmeid.
\n
(2)Üleminekutoetuse vähendamise ja selle arvutamise täpsemad alused toetuse liikide kaupa kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n

§ 102Üleminekutoetuse taotluse rahuldamata jätmine

\n

() Üleminekutoetuse taotlus jäetakse rahuldamata, kui:

\n
1)taotleja ei ole põllumajandusliku tegevusega tegelev isik või ei kasvata toetusõiguslikku põllumajanduslooma;
\n
2)taotlejal ei ole üleminekutoetuse toetusõigust;
\n
3)taotluses esitatud või menetluse käigus kindlaksmääratud põllumajandusmaa pindala või põllumajandusloomade arv on väiksem toetuse saamiseks vajalikust põllumajandusmaa pindalast või põllumajandusloomade arvust;
\n
4)taotleja ei vasta muudele toetuse saamise nõuetele;
\n
5)taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid;
\n
6)taotleja ei võimalda teha kohapealset kontrolli.
\n

§ 103Üleminekutoetuse ühikumäär

\n
(1)Üleminekutoetusteks riigieelarvest eraldatud vahendite jaotuse toetuse liikide kaupa otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.
\n
(2)PRIA otsustab üleminekutoetuse ühikumäära, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kehtestatud vahendite jaotusest ja toetusõiguslikuks tunnistatud üleminekutoetuse ühikutest ning järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet.
\n

10. peatükk Tagatised

\n

§ 104Tagatise esitamine

\n
(1)Nende ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul, mille rakendamise korral näevad Euroopa Liidu määrused või käesolev seadus ette kohustuse täitmise tagamiseks tagatise andmise, esitatakse tagatis PRIA-le deposiidina või garantiina, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Tagatist ei nõuta, kui on täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 64 lõike 3 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimused.
\n
(3)Tagatis esitatakse ja vabastatakse ning tagatist kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 64 ning sama artikli lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud alustel ja korras.
\n
(4)Valdkonna eest vastutav minister võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks määrusega kehtestada tagatise esitamise, kasutamise ja vabastamise täpsema korra.
\n

11. peatükk Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk ja põllumajandusarvestus

\n

[RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]

\n

§ 105Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk

\n

[RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]

\n
(1)Nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009, millega luuakse põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk (ELT L 328, 15.12.2009, lk 27), artiklis 7 sätestatud kontaktasutuse ülesannete täitmist korraldab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(2)Regionaal- ja Põllumajandusministeerium võib kontaktasutuse ülesandeid täitma määrata enda hallatava asutuse, kelle tegevusvaldkonda kuuluvad ühise põllumajanduspoliitika rakendamiseks vajalikud tegevused. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(3)Põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmete kogumiseks sõlmib kontaktasutus andmekogujatega ja aruandvate majapidamistega nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 artikli 5a alusel koostatud valimiplaani alusel asjakohased lepingud. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud aruandvad majapidamised ei tohi lepingu lõppemisel keelata lepingu kehtivuse ajal esitatud andmete edasist töötlemist.
\n
(5)Kontaktasutus võib põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgus osalemise ergutamiseks maksta tasu või pakkuda teenuseid. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n

§ 106Põllumajandusarvestuse korraldamine

\n

() Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 138/2004 põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (ELT L 33, 05.02.2004, lk 1–87) II lisas nimetatud põllumajandusarvestuse näitajate hinnangulised andmed koondab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning kalendriaasta lõpptulemuste andmed Statistikaamet samas määruses ettenähtud tähtaegade jooksul.

\n

12. peatükk Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks kohaldatavad meetmed

\n

§ 107Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine

\n
(1)Käesolevat peatükki kohaldatakse käesoleva seaduse 4. ja 6.–8. peatükis sätestatud ühise põllumajanduspoliitika abinõude suhtes.
\n
(2)Arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2021/2116 ning nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ELT L 312, 23.12.1995, lk 1–4) artiklis 5 sätestatut, kohaldatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul Euroopa Liidu finantshuvide tõhusaks kaitseks asjakohast meedet (edaspidi kaitsemeede).
\n
(3)Kaitsemeetme kohaldamisel võetakse olenevalt tuvastatud rikkumisest või nõudele mittevastavusest arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust.
\n
(4)Kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 59 lõikes 5 sätestatud juhtudel.
\n
(5)Ühise põllumajanduspoliitika abinõude puhul otsustab kaitsemeetme kohaldamise PRIA või riigi sihtasutus.
\n
(6)Kui toetuse taotleja või toetuse saaja annab oma põllumajandusliku majapidamise või toetuse kasutamisega seotud muu ettevõtte täielikult või osaliselt üle isikule, keda loetakse temaga seotud isikuks tulumaksuseaduse § 8 tähenduses, siis:
\n
1)lähevad kaitsemeetme otsuse tagajärjed üleantud põllumajandusliku majapidamisega või muu ettevõttega proportsionaalses osas üle selle ülevõtjale, kui üleandja suhtes on kohaldatud käesolevas peatükis sätestatud kaitsemeedet;
\n
2)rakendatakse kaitsemeedet üleantud põllumajandusliku majapidamisega või muu ettevõttega proportsionaalses osas selle ülevõtjale, kui üleandja tegevusega seoses on tuvastatud käesolevas peatükis sätestatud kaitsemeetme kohaldamise alused.
\n
(7)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada kaitsemeetmete kohaldamise täpsemad tingimused ja korra.
\n

§ 108Kaitsemeetme kohaldamine pettuse korral

\n
(1)Kui toetuse taotleja või toetuse saaja esitab teadlikult valeandmeid, mille alusel otsustatakse toetuse andmine või selle suurus, eesmärgiga saada alusetult ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, keelatakse tal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetust taotleda valeandmete esitamise tuvastamise kalendriaastal ja kuni kahel sellele järgneval kalendriaastal.
\n
(2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 62 sätestatud olukorra tuvastamisel keelatakse toetuse taotlejal või toetuse saajal ühe või mitme ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames toetust taotleda kunstlikult tekitatud tingimuste tuvastamise kalendriaastal ja kuni kahel sellele järgneval kalendriaastal.
\n
(3)Kui isik taotleb ühise põllumajanduspoliitika abinõu raames antavat toetust, mille taotlemine on käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud otsusega keelatud, tagastatakse taotlus seda läbi vaatamata.
\n

§ 109Ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed

\n
(1)Käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsemeetmeid kohaldatakse eraldi kõigi selliste maade ja eraldi kõigi selliste loomade suhtes, mille või kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi suhtes.
\n
(2)Käesolevas paragrahvis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisel arvutatakse erinevus taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud pindala vahel (edaspidi pindalaerinevus) ning erinevus taotlusel märgitud ja kindlaksmääratud loomade arvu vahel (edaspidi loomade arvu erinevus) eraldi iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse või maaelu arengu toetuse kohta.
\n
(3)Pindala- ja loomade arvu erinevus arvutatakse eraldi kõigi selliste maade ja eraldi kõigi selliste loomade kohta, mille või kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi kohta, seejuures tasaarvestatakse omavahel taotlusel märgitust suuremad ja väiksemad kindlaksmääratud maa pindalad.
\n
(4)Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud pindala ületavale pindalale vastava toetuse suuruse võrra.
\n
(5)Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema pindala kohta, kui on tema kindlaksmääratud pindala, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata.
\n
(6)Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on suurem, kui on tema kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäär, jäetakse tema taotlus seda maad puudutavas osas täielikult rahuldamata ning tema toetust vähendatakse käesoleva paragrahvi lõigete 4 ja 5 kohaselt, võttes aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suuruse, mille kohta taotleja toetust taotles.
\n
(7)Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindalapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust maa kohta, mille kohta kehtestatud ühikumäär on väiksem, kui on tema kindlaksmääratud maa kohta kehtestatud ühikumäär, võetakse toetuse määramisel aluseks selle maa kohta kehtestatud ühikumäära suurus, mille kohta taotleja toetust taotles.
\n
(8)Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust kuni 50 protsenti suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud loomade arv, vähendatakse tema toetust maksimaalselt viimati nimetatud loomade arvu ületavale loomade arvule vastava toetuse suuruse võrra.
\n
(9)Kui taotleja taotleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud loomapõhist otsetoetust või maaelu arengu toetust üle 50 protsendi suurema arvu loomade kohta, kui on tema kindlaksmääratud loomade arv, jäetakse tema taotlus neid loomi puudutavas osas täielikult rahuldamata.
\n
(10)Käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud kaitsemeetmeid ei kohaldata, kui pindalaerinevus on kuni kolm protsenti või kuni kaks hektarit. Kaitsemeetme kohaldamata jätmise aluseks on kas eelnimetatud protsendimäär või hektarite arv olenevalt sellest, kumma puhul on pindalaerinevus väiksem.
\n
(11)Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid ei kohaldata, kui loomade arvu erinevus on kuni kolm looma.
\n
(12)Käesoleva paragrahvi lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamise kas eraldi kõigi selliste loomade suhtes, kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär, või eraldi iga loomatõu või -liigi suhtes kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n

§ 110Tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed

\n
(1)Kui taotleja rikub käesoleva seaduse § 42 lõikes 1 nimetatud nõudeid, vähendatakse tema toetust või jäetakse tema taotlus rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 84 ja 85 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/1172 sätestatud alusel ja ulatuses.
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 84 lõike 2 punktis c ja lõikes 4 sätestatud juhul. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeetme puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 107 lõikes 6 sätestatut põllumajandusliku majapidamise ülevõtja suhtes ka siis, kui ülevõtja ei ole seotud isik tulumaksuseaduse § 8 tähenduses.
\n

§ 110^1. Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kaitsemeetmed

\n
(1)Kui taotleja rikub sotsiaalse tingimuslikkuse nõudeid, vähendatakse tema toetust või jäetakse tema taotlus rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 88 ja 89 sätestatud alustel ja ulatuses.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kaitsemeedet ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 88 lõike 2 punktis b sätestatud juhul. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n

§ 111Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud vahetu õigusmõjuga kaitsemeetme kohaldamine

\n

() Kui Euroopa Liidu õigusaktis on sätestatud ühise põllumajanduspoliitikaga seotud vahetu õigusmõjuga kaitsemeede, kohaldatakse abinõus osaleva isiku suhtes kaitsemeedet selles õigusaktis sätestatud alustel ja ulatuses.

\n

13. peatükk Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register

\n

§ 112Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri eesmärk ning vastutav ja volitatud töötleja

\n
(1)Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri (edaspidi register) eesmärk on koguda, töödelda ja säilitada andmeid ühise põllumajanduspoliitika abinõude, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklike abinõude ning kalandusturu korraldamise abinõude rakendamiseks, eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse kasutamiseks, põllumajanduspoliitika kavandamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks ja järelevalve teostamiseks. [RT I, 04.01.2024, 2 - jõust. 14.01.2024]
\n
(2)Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(3)Registri kaasvastutavad töötlejad on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning PRIA. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(4)Registri põhimääruses kehtestatakse:
\n
1)volitatud töötleja;
\n
2)kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötleja ülesanded;
\n
3)kogutavate andmete täpsem koosseis ja andmekogusse kandmise kord;
\n
4)andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;
\n
5)andmete säilitamise täpsemad tähtajad, tingimused ja kord;
\n
6)muud korraldusküsimused. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n

§ 113Registrisse kantavad andmed

\n
(1)Registrisse kantakse ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku ja taotluse kohta esitatud ning ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise käigus saadud järgmised andmed:
\n
1)ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku nimi, registri- või isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg, andmed tema tegevuskoha ja arvelduskonto kohta ning tema kontaktandmed;
\n
2)ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud taotluse andmed, taotluse menetlemise käigus saadud andmed ning toetuse saamise ja kasutamise kohta kogutud seireandmed, mille töötlemine on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artiklis 130 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 223 või nende määruste alusel kehtestatud õigusaktides;
\n
3)ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamise käigus tehtud otsuste, sõlmitud lepingute ja sooritatud toimingute andmed.
\n
(2)Register koosneb lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule järgmistest osadest:
\n
1)põllumassiivi kaart;
\n
2)võrdlushindade kataloog;
\n
3)põllumajandusandmete varamu;
\n
4)turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrk;
\n
5)kalandusturu korraldamise abinõud ning maaelu ja põllumajandusturu korraldamise riiklikud abinõud;
\n
6)eriotstarbelise diislikütuse ostuõigus. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(3)Põllumassiivi kaart koostatakse maakatastriseaduse §-s 13^1 nimetatud kõlvikukaardi ja §-s 14^1 nimetatud aluskaartide alusel.
\n
(4)Põllumassiivi kaardi koostamise ja põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise tingimused ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(5)Võrdlushindade kataloogi kantakse maaelu arengu toetuse abikõlblikuks kuluks oleva asja või teenuse kinnitatud piirhind koos andmetega vastava asja või teenuse kohta, mille puhul maaelu arengu toetuse andmisel kasutatakse võrdlushindade meetodit. Võrdlushindade kataloogi võib kanda ka eksperdiarvamuse asja või teenuse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(6)Võrdlushindade kataloogi kantavate asjade ja teenuste loetelu, asja ja teenuse keskkonna- ja kliimaeesmärkidega kokkusobivuse kohta eksperdiarvamuse andmise, piirhinna mõistlikkuse kontrollimise ja kinnitamise ning andmete kataloogi kandmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025] (6^1) Põllumajandusandmete varamusse kantakse põllumajandusliku tegevuse andmed, mille esitamise kohustus kaasneb ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemisega või mis esitatakse PRIA e-teenuse keskkonnas avatud e-teenuse kasutamise korral vabatahtlikult. [RT I, 04.01.2024, 2 - jõust. 14.01.2024] (6^2) Isiku nõudmisel lõpetab PRIA põllumajandusandmete varamusse vabatahtlikult esitatud andmete edasise töötlemise ja tagastab need isikule ning kustutab põllumajandusandmete varamust. [RT I, 04.01.2024, 2 - jõust. 14.01.2024] (6^3) Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku kantakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklites 151 ja 223 sätestatud põllumajandustoodete turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1217/2009 alusel. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(7)Registrisse edastatavate andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Registrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata avaldus andmete muutmiseks. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(8)Registrisse kantud isikuandmeid säilitatakse kuni kümme aastat nende saamisest arvates, kui Euroopa Liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n

§ 114Registriandmete avaldamine

\n
(1)Teabevaldaja on kohustatud tunnistama põllumajandusandmete varamusse ning turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrku kantud andmed ning andmed ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(2)Lisaks avaliku teabe seaduse § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse, haldusakti või halduslepingu alusel, seiraval või hindaval isikul seireks või hindamiseks vajalikus ulatuses ning menetlusse kaasatud eksperdil. Põllumajandusandmete varamusse kantud andmetele juurdepääsu õigus on ka muul isikul, kellel on selleks õigustatud huvi, ja eraõiguslikul andmekogupidajal põllumajandusandmete varamusse andmeid esitanud isiku nõusolekul. [RT I, 04.01.2024, 2 - jõust. 14.01.2024]
\n

§ 115Registriandmete avalikustamine

\n
(1)PRIA avalikustab käesoleva seaduse alusel oma veebilehel järgmised andmed:
\n
1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 98 nimetatud andmed;
\n
2)isiku identifitseerimiseks ettenähtud unikaalse numberkoodi, kui toetust saanud isiku nime ei avalikustata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõikes 4 sätestatud juhul;
\n
3)põllumassiivide andmed ja põllumassiivide kaardid;
\n
4)isikule määratud tootmiskvoodi suuruse;
\n
5)säilitatava püsirohumaa pindala põllumassiivide kaupa;
\n
6)püsirohumaa osakaalu vähenemise korral uuesti rajatava püsirohumaa pindala;
\n
7)põllumassiivil asetsevad maastikuelemendid;
\n
8)tunnustatud tootjarühma nime, tootjarühma põhitoote kirjelduse ja tootjarühma liikmete nimed;
\n
9)tunnustatud tootjaorganisatsiooni nime, valdkonna, kus tootjaorganisatsioon on tunnustatud, ja tootjaorganisatsiooni liikmete nimed;
\n
10)võrdlushindade kataloogi kantud asjade ja teenuste andmed ning piirhinnad;
\n
11)muud Euroopa Liidu õigusaktide või seaduste kohaselt avalikustatavad andmed.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud andmed avalikustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 100 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatu kohaselt.
\n
(3)Turuinfo ja põllumajandusliku kestlikkuse andmevõrgu andmed avaldab käesoleva seaduse § 73 lõike 2 kohaselt määratud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutus oma veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artiklis 223 ning nõukogu määruses (EÜ) nr 1217/2009 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohaselt. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n

14. peatükk Riiklik ja haldusjärelevalve

\n

§ 116Riikliku järelevalve ulatus ja teostajad

\n
(1)Riikliku järelevalve käigus kontrollitakse ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele.
\n
(2)Asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet PRIA, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti.
\n
(3)Käesoleva seaduse 6. peatüki 2. jao 3. jaotises sätestatud koolikava toetuse andmise üle teostab PRIA riiklikku järelevalvet ka sellises haridusasutuses, kes ise koolikava toetust ei taotle, kuid kes osaleb koolikava toetuse rakendamisel.
\n
(4)Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maa- ja Ruumiamet, Keskkonnaamet, riigi sihtasutus ning käesoleva seaduse § 48 lõikes 2 nimetatud asutus teostavad riiklikku järelevalvet nende strateegiakava sekkumiste kohta esitatud nõuete ja nende programmiperioodi 2014–2020 maaelu arengu toetuste kohta esitatud nõuete täitmise üle, millele vastavust nad kontrollivad käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud määruses sätestatud juhul ka taotluste lahendamisel. [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025]
\n
(5)Käesoleva seaduse §-s 78 sätestatud põllumajandustoote koostis- ja kvaliteedinõuetele vastavuse üle ning ladustamiskoha nõuetekohasuse ja sekkumiskokkuostu korral käitleja käitlemisruumi, sealhulgas hoiu- ja säilitusruumi nõuetekohasuse üle teostavad riiklikku järelevalvet Põllumajandus- ja Toiduamet ning PRIA.
\n
(6)Põllumajandus- ja Toiduamet teostab põllumajandustoodete ühise turukorralduse abinõude rakendamisel riiklikku järelevalvet:
\n
1)käesoleva seaduse § 73 lõikes 4 sätestatud turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle;
\n
2)käesoleva seaduse § 80 lõikes 3 nimetatud sekkumisvarudest pärit toote müümisel toote Euroopa Liidu sisese kasutusotstarbe kindlaksmääramise korral toote koguste vastavuse üle;
\n
3)käesoleva seaduse § 85 lõikes 5 sätestatud imporditud humala ja humalatoodete kvaliteedistandarditele vastavuse üle;
\n
4)käesoleva seaduse §-des 86 ja 88 sätestatud koostis- ja kvaliteedinõuetele ning turustusstandarditele vastavuse üle;
\n
5)käesoleva seaduse §-s 87 nimetatud veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramise nõuetekohasuse ning kuni 12 kuu vanuste veiste liha kategooriatesse liigitamise üle.
\n
(7)Põllumajandus- ja Toiduamet teostab riiklikku järelevalvet ka käesoleva seaduse § 91 lõikes 1 nimetatud määruste alusel põllumajandustoote, toidu, piiritusjoogi või veini Euroopa Liidu kvaliteedimärki kandva toote registreeritud spetsifikaadile vastavuse ja registreeritud nimetuse nõuetekohase kasutamise üle ning §-s 93 sätestatud alusel ja korras tunnustatud kvaliteedikava täitmise või rakendamise üle.
\n
(8)Maksu- ja Tolliamet teostab riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse § 80 lõikes 3 nimetatud sekkumisvarudest pärit toote müümisel toote vahelattu paigutamise ja laost väljaviimise üle kolmandasse riiki eksportimise korral, kui toodet ladustatakse enne eksportimist mujal kui sekkumislaos.
\n
(9)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada turuinfo esitamise kohustuse täitmise ja esitatud andmete õigsuse üle järelevalve teostamise korra.
\n
(10)Puu- ja köögivilja turustusstandarditele vastavuse järelevalve täpsema korra ning turustusstandarditele vastavuse järelevalve erikorra jaemüügi etapil kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
\n
(11)Vajaduse korral osutab PRIA kontrolli tegemisel Euroopa Komisjonile ametiabi.
\n

§ 117Tehingute kontroll

\n
(1)Lisaks käesoleva seaduse §-s 116 sätestatule teostatakse riiklikku ja haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 IV jaotise III peatükis sätestatud tehingute teostamise ja nõuetekohasuse üle samas määruses sätestatud alustel ja korras.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud järelevalvet teostab PRIA, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 77 lõikes 3 sätestatud tingimusi.
\n

§ 118Haldusjärelevalve korraldus

\n
(1)Haldusjärelevalve käigus kontrollitakse käesoleva seaduse kohaselt sõlmitud halduslepingute täitmist, ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemiseks esitatud nõuete täitmist ja toetuse saaja tegevuse vastavust pärast toetuse maksmist taotluse rahuldamise otsuses, asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele, kui toetuse saaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 4 lõike 3, § 6 lõike 2, § 34 lõike 2, § 35 lõike 2, § 45 lõike 2 punkti 2, § 73 lõike 2 punkti 2 ja § 105 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 4 lõike 3, § 6 lõike 2, § 34 lõike 2, § 35 lõike 2, § 45 lõike 2 punkti 2, § 73 lõike 2 punkti 2 ja § 105 lõike 2 alusel sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab halduslepingu sõlminud isikul halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise.
\n
(4)Käesoleva seaduse § 10 lõike 7 ja § 49 lõike 7 alusel sõlmitud halduslepingu täitmise üle teostab haldusjärelevalvet PRIA.
\n
(5)Käesoleva seaduse § 10 lõike 7 ja § 49 lõike 7 alusel sõlmitud halduslepingu ühepoolse lõpetamise ning muu sellise asjaolu ilmnemise korral, mis takistab halduslepingu sõlminud isikul halduslepingut edaspidi täita, antakse lepingu täitmisega seotud materjal viivitamata üle PRIA-le, kes korraldab haldusülesande edasise täitmise.
\n
(6)Ühise põllumajanduspoliitika abinõude rakendamiseks vastuvõetud asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab haldusjärelevalvet käesoleva seaduse §-s 116 sätestatud isik või asutus, kui toetuse saaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või muu avaliku halduse ülesandeid täitma volitatud isik või asutus.
\n

§ 119Haldusjärelevalve erisused kohaliku tegevusrühma tegevuse nõuetekohasuse kontrollimisel

\n
(1)PRIA kontrollib kohaliku tegevusrühma ja tema tegevuse vastavust Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele ning nõuab kohalikult tegevusrühmalt viivitamata nende nõuete täitmist, kui ilmneb, et kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta nõuetele või kohalik tegevusrühm takistab oma tegevuse üle järelevalve teostamist.
\n
(2)Kui kohalik tegevusrühm või tema tegevus ei vasta Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides, käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele või kui esineb muu põhjus, mis takistab kohalikul tegevusrühmal jätkata kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia rakendamist, võib PRIA peatada kohaliku tegevusrühma õiguse võtta vastu LEADER-projektitoetuse taotlusi ja neid menetleda.
\n
(3)Kohalik tegevusrühm, kelle puhul PRIA on peatanud LEADER-projektitoetuse taotluste menetlemise, võib nende menetlemist jätkata PRIA sellekohase kirjaliku nõusoleku kättetoimetamisest arvates. PRIA annab nõusoleku, kui kohalik tegevusrühm ja tema tegevus vastavad kõikidele asjakohastele nõuetele.
\n
(4)Kui kohalik tegevusrühm ei ole määratud tähtpäevaks täitnud kohustusi, mille täitmist on PRIA nõudnud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, võib PRIA peatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 34 lõike 1 punktis c nimetatud toetuse maksmise kohalikule tegevusrühmale või Regionaal- ja Põllumajandusministeerium tunnistada kehtetuks kohaliku arengu strateegia või ühisstrateegia heakskiitmise otsuse.
\n

§ 120Riikliku järelevalve erimeetmed

\n
(1)Korrakaitseorgan võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.
\n
(2)Kui eluruumi kasutatakse ka äriruumina, võib korrakaitseorgan selle töö- või lahtiolekuajal läbi vaadata ilma korrakaitseseaduse § 51 lõikes 2 sätestatud halduskohtu loata.
\n
(3)Korrakaitseorgan võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbivaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust.
\n
(4)Riikliku järelevalve meetmeid võib kohaldada sellest ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalevale isikule ette teatamata. Riikliku järelevalve meetme kohaldamisest võib ette teatada üksnes siis, kui etteteatamine ei ohusta meetme kohaldamise eesmärgi saavutamist.
\n

§ 120^1. Geograafilise tähise kaitsega vastuolus oleva veebiliidese kaudu esitatava teabe ja domeeninime kõrvaldamine ning juurdepääsu piiramine

\n
(1)Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artiklite 26 ja 27 kohase kaitstud päritolunimetuse ja kaitstud geograafilise tähise kaitsega vastuolus olevat teavet levitatakse veebiliidese kaudu ning teabe levitaja ei ole käesoleva seaduse § 116 lõikes 7 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamisele vaatamata rikkumist lõpetanud, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus teha infoühiskonna teenuse osutajale ettekirjutus ning nõuda infoühiskonna teenuse kaudu esitatava teabe kõrvaldamist või teabele juurdepääsu piiramist.
\n
(2)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta, piirab internetiühendust pakkuv üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutaja Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel ettekirjutuses nimetatud domeeninime talle kuuluvates nimeserverites.
\n
(3)Kui käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel esitatud nõuet ei täideta või kui tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artikli 26 lõikega 2 vastuolus oleva domeeninimega, piirab domeeniregistri haldaja või domeeniregistri pidaja Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse korral ja alusel juurdepääsu domeenile või kustutab ettekirjutuses nimetatud domeeninime registreeringu.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 nimetatud teenuse osutaja, domeeniregistri haldaja ja domeeniregistri pidaja ei vastuta käesolevast paragrahvist tulenevate kohustuste täitmise käigus tehingu tegemata jätmisest, tehingu mittetähtaegsest tegemisest ega teenuse osutamise piiramisest tekkiva kahju eest. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n

§ 121Riikliku järelevalve erisused

\n
(1)Riikliku järelevalve meedet kohaldav korrakaitseorgani ametiisik kannab järelevalvetoimingu tegemise ajal vajaduse korral või isiku nõudmisel isiku antud eri- või kaitseriietust.
\n
(2)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nende järelevalvetoimingute loetelu, mille tegemise ajal peab korrakaitseorgani ametiisik kandma eri- või kaitseriietust.
\n
(3)Korrakaitseorgan võib ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks esitatud nõuete täitmise ja toetuse saaja tegevuse nõuetekohasuse kontrollimiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 32 ja 49–52 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras ka ühise põllumajanduspoliitika abinõus osaleva isikuga seotud kolmanda isiku juures, kes valdab nimetatud abinõude rakendamisega seotud andmeid või dokumente, ning toetatava tegevuse elluviimise kohas.
\n

§ 122Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud vaidluste lahendamine

\n
(1)Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisega seotud vaidluste korral tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
\n
(2)Kui vaie esitatakse riigi sihtasutuse otsuse või toimingu peale, lahendab vaide riigi sihtasutus.
\n
(3)Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõtmisest arvates. Vaide lahendamise tähtaega võib pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra, kui see on vajalik üksikjuhtumi keerukuse või ühel ajal esitatud vaiete paljususe tõttu, teavitades sellest vaide esitajat.
\n

§ 123Toetuse tagasinõudmine

\n
(1)Kui pärast toetuse maksmist selgub, et toetus on makstud toetuse andmise ja kasutamise nõuetele mittevastavuse, nõuete rikkumise või kaitsemeetme kohaldamise tõttu alusetult, võib toetuse nõuda toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi nõukogu määruses (EÜ, Euratom) nr 2988/95, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2021/2116 ja (EL) 2021/2115 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides sätestatud alustel ja tähtajal.
\n
(2)Kui pärast üleminekutoetuse maksmist selgub, et toetus on makstud alusetult, nõutakse see toetuse saajalt osaliselt või täielikult tagasi. Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kümne aasta jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast arvates.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 30 lõike 1 ja § 67 lõike 1 kohaselt saadud raha nõutakse tagasi §-des 124–126 sätestatud korras, kui toetuse saaja kohta tehakse Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist toetuse maksmisest keeldumise otsus või kui toetuse saaja on saadud raha kasutanud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks.
\n
(4)Toetuse tagasinõudmise otsuse teeb PRIA. (4^1) Toetus jäetakse tagasi nõudmata, kui tagasinõutav toetus ilma intressideta on kuni 100 eurot. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(5)Toetuse, mis on ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi nõukogu määruse (EL) 2015/1589, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 108 kohaldamiseks (ELT L 248, 24.09.2015, lk 9–29), tähenduses, nõuab tagasi PRIA konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatud alustel ja korras ning sellisel juhul tagasinõudmise suhtes käesoleva seaduse §-e 124–126 ei kohaldata.
\n

§ 124Toetuse tagasimaksmine

\n
(1)Toetuse saaja peab tagasinõutava toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates, kui Euroopa Liidu asjakohastes õigusaktides ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)PRIA tasaarvestab tagasinõutava toetuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 58 alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud tingimuste kohaselt toetuse tagasinõudmise otsuse tegemise päevast arvates.
\n
(3)Kui toetuse saaja jätab toetuse tagasinõudmise otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul täitmata ja kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik tagasinõutavat toetust tasaarvestada, on PRIA-l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tasaarvestamist võib teha ka pärast toetuse tagasinõudmise otsuse sundtäitmisele andmist.
\n
(5)Toetuse tagasimaksmisel laekunud maksest loetakse kõigepealt tasutuks tagastatav toetus, siis intress ja viimasena viivis.
\n

§ 125Toetuse tagasimaksmise ajatamine

\n
(1)PRIA võib ajatada toetuse tagasimaksmise toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tuleb toetus tagasi maksta toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt 12 kuu jooksul toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemise päevast arvates. Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral on õigus nõuda tagatist.
\n
(2)PRIA võib ajatada toetuse tagasimaksmise pikemaks ajavahemikuks, kui toetuse tagasimaksmine 12 kuu jooksul võib osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
\n
(3)Kui toetuse saaja ei tasu toetuse tagasimaksmise ajatamise korral osamakseid toetuse tagasimaksmise ajakava kohaselt, võib PRIA tunnistada toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja võimaluse korral tagasinõutava toetuse tasaarvestada. Kui mõistliku aja jooksul ei ole võimalik tagasinõutavat toetust tasaarvestada, on PRIA-l õigus anda toetuse tagasinõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
\n

§ 126Viivis ja intress

\n
(1)Kui toetuse tagasimaksmise tähtpäevaks toetust tagasi ei maksta või toetust ei ole tasaarvestatud, peab toetuse saaja maksma viivist 0,06 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Viivise arvestamine lõpeb, kui viivise summa ületab selle arvestamise aluseks oleva tagasinõutava toetuse suuruse.
\n
(2)Toetuse tagasimaksmise ajatamise korral maksab toetuse saaja intressi alates käesoleva seaduse § 124 lõikes 1 sätestatud tähtpäevale järgnevast päevast. Intressimäär tagastatava toetuse summa jäägilt on kuue kuu euribor pluss kolm protsenti aastas. Kuue kuu euribor võetakse toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse tegemisele eelnenud pangapäeva seisuga. Intressiarvestuse baasiks on 360-päevane periood. Negatiivse euribori korral ei kohaldata summeeritud protsendimäärasid alla ühe.
\n
(3)Viivist ja intressi ei nõuta riigiasutuselt, välja arvatud juhul, kui Euroopa Komisjon nõuab viivise või intressi tasumist riigilt. Sellisel juhul nõuab riik viivist või intressi Euroopa Komisjonile tasutud viivise summa ulatuses.
\n
(4)Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamisele ei kohaldata riigivastutuse seaduse § 23 punktis 1 sätestatut.
\n

15. peatükk Vastutus

\n

§ 127Andmete esitamise nõude rikkumine

\n
(1)Ühise põllumajanduspoliitika abinõu rakendamiseks turuinfo esitamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot.
\n

§ 127^1. Euroopa Liidu kvaliteedikava nõude rikkumine

\n
(1)Eestis toodetud, töödeldud, pakendatud või villitud kaitstud päritolunimetusega või kaitstud geograafilise tähisega toote puhul Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/1143 artiklis 36 sätestatud kasutusõiguse ja artikli 39 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 artikli 116a lõikes 3 sätestatud teavitamiskohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n

§ 128Menetlus

\n

Käesoleva seaduse §-des 127 ja 127^1 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on oma pädevuse piires PRIA või Põllumajandus- ja Toiduamet. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]

\n

16. peatükk Rakendussätted

\n

§ 129Makseasutuse akrediteering

\n

() Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud korras akrediteeritud makseasutus täidab makseasutuse ülesandeid akrediteerimise otsuses sätestatud kohustuste osas edasi.

\n

§ 130Seaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud halduslepingu suhtes

\n

() Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 6 lõike 2, § 65 lõike 7 ja § 68 lõike 2 alusel sõlmitud ning käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani.

\n

§ 131Seaduse kohaldamine enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud muu lepingu suhtes

\n
(1)Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 85 lõike 1 ja § 86 lõike 2 alusel sõlmitud ning käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv leping kehtib kuni lepingus sätestatud tähtpäevani.
\n
(2)Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 71 alusel korraldatud riigihangete tulemusel sõlmitud hankelepingud nõustamis- ja koolitusteenuste osutamiseks ning teadmussiirde pikaajaliste programmide elluviimiseks kehtivad kuni lepingus sätestatud tähtpäevani.
\n

§ 132Õigusaktide kehtivus

\n
(1)Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (RT I, 04.12.2014, 3) alusel antud õigusaktid kehtivad kuni nende kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauem kui 2035. aasta 31. detsembrini.
\n
(2)Aastatel 2023–2025 võib valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigusakte muuta.
\n

§ 133Ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemine

\n
(1)Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise käigus tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima ka pärast käesoleva seaduse jõustumist.
\n
(2)Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise puhul tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus haldusmenetluse seaduses ning käesolevas seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
\n

§ 134Kohalik tegevusrühm

\n

() Käesoleva seaduse 5. peatükis nimetatud kohalik tegevusgrupp loetakse kohalikuks tegevusrühmaks, lähtudes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklist 33.

\n

§ 135Puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu ning erimärgistuse luba

\n
(1)Käesoleva seaduse § 88 lõikes 3 nimetatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekoguna käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 88 lõikes 4 sätestatud erimärgistuse luba, mis on välja antud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud korras, kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni.
\n

§ 136Toidukvaliteedikava tunnustatuse kehtivus

\n

() Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud toidukvaliteedikava loetakse käesoleva seaduse alusel tunnustatud kvaliteedikavaks.

\n

§ 137Tootjarühma tunnustatuse kehtivus

\n

() Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 88 alusel tunnustatud tootjarühma tunnustus kehtib kuni ühise põllumajanduspoliitika abinõus osalemise lõpuni.

\n

§ 138Enne käesoleva seaduse jõustumist antud toetuse tagasinõudmine

\n
(1)Enne 2023. aasta 1. jaanuari kehtinud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel antud toetus nõutakse tagasi käesolevas seaduses sätestatud alustel ja korras.
\n
(2)Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasinõutud toetuse puhul arvestatakse viivist ja intressi käesolevas seaduses sätestatud määras sellelt toetuse osalt, mis on tagasi maksmata 2023. aasta 1. jaanuari seisuga.
\n
(3)Enne käesoleva seaduse jõustumist tagasinõutud toetuse puhul kohaldatakse käesoleva seaduse § 124 lõikes 5 sätestatut alates 2023. aasta 1. jaanuarist laekunud maksetele.
\n

§ 139Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide register

\n

() Käesoleva seaduse § 112 lõikes 1 nimetatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud õigusaktide alusel asutatud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrit.

\n

§ 140Toetuse andmise tingimuste kehtestamine enne strateegiakava heakskiitmist

\n
(1)Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada toetuse andmise tingimused enne, kui Euroopa Komisjon on strateegiakava heaks kiitnud.
\n
(2)Strateegiakava toetuse andmist ei otsustata enne, kui Euroopa Komisjon on strateegiakava heaks kiitnud.
\n
(3)Kui strateegiakava kavand erineb heakskiidetud strateegiakavast, võib muuta enne strateegiakava heakskiitmist kehtestatud toetuse andmise neid tingimusi, mis on vastuolus heakskiidetud strateegiakavaga.
\n
(4)Kui toetuse andmise tingimusi muudetakse käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt, määratakse taotlejale tähtaeg, et viia taotlus toetuse andmise tingimustega kooskõlla. Kui taotleja ei ole nõus taotlust muutma või ei muuda seda määratud tähtaja jooksul, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.
\n

§ 140^1. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks antud tunnustuse jätkumine

\n
(1)Enne 2025. aasta 1. jaanuari veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks tunnustatud isik peab viima ennast käesoleva seaduse § 87 lõikes 3^1 sätestatud nõuetega vastavusse hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks.
\n
(2)Kui isik käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kohustust ei täida, kaotab veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklasside määramiseks antud tunnustus 2026. aasta 2. jaanuaril kehtivuse. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]
\n

§ 140^2. Puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu andmete kandmine riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse

\n

() Enne käesoleva paragrahvi jõustumist kehtinud käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud puu- ja köögivilja turustavate ettevõtjate andmekogu likvideeritakse ja selle andmed kantakse riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse. [RT I, 14.02.2025, 2 - jõust. 24.02.2025]

\n

§ 141§ 145. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]

\n

§ 146Seaduse jõustumine

\n

() Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.

", "next": 0}