1)käesolevas lõikes nimetatud isikute põhjendatud taotlusel mistahes asjakohase teabe, kui see on vajalik pandikirju emiteeriva krediidiasutuse üle järelevalve teostamiseks;
\n
2)käesolevas lõikes nimetatud isikutele omal algatusel mistahes olulise teabe pandikirju emiteeriva krediidiasutuse ja tema pandikirjaportfelli kohta, kui Inspektsioonil on alust arvata, et see võib oluliselt mõjutada teises lepinguriigis pandikirjade emiteerimise hindamist. [RT I, 30.11.2021, 1 - jõust. 10.12.2021]
\n
(2)Inspektsioonil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöösubjektidele edastada, neilt saada ja nendega vahetada oma ülesannete täitmiseks vajalikku konfidentsiaalset teavet käesolevas seaduses sätestatud korras. Isikuandmete edastamisel välisriiki ei kohaldata isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) sätestatut, kui isikuandmete edastamisel järgitakse käesoleva seaduse § 54 lõigetes 4^1 ja 4^2 sätestatud tingimusi. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019] (2^1) Kui Inspektsiooni taotlust teabe saamiseks, järelevalvemenetluse algatamiseks või muu sellise toimingu tegemiseks, samuti Inspektsiooni töötajate kohalolekuks teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse korraldatavas menetluses ei täideta mõistliku aja jooksul või taotlus lükatakse tagasi, võib Inspektsioon teavitada sellisest tagasilükkamisest või täitmata jätmisest mõistliku aja jooksul asjaomast Euroopa järelevalveasutust. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
(3)Inspektsioonil on õigus kasutada käesoleva seaduse ja muude õigusaktidega või nende alusel talle antud õigusi, volitusi ja teavet, et täita Euroopa järelevalveasutuse, lepinguriigi ning muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotlus teabe saamiseks, õiguse kitsendamiseks või muu akti või toimingu tegemiseks. Kui edastatav teave seondub rahapesu ja terrorismi rahastamise või selliste tegevuste tõkestamisega ning pärineb teise lepinguriigi pädevalt asutuselt, tohib seda edastada üksnes selle asutuse loal või sellise loa andmisel seatud piirides. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017] (3^1) Inspektsioon täidab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud muu välisriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse, kui:
\n
1)selles on kokku lepitud vastavas koostöökokkuleppes;
\n
2)see on muu välisriigi järelevalve asutuse hinnangul tema läbiviidava järelevalvetegevuse jaoks vältimatult vajalik ning see ei kahjusta Eesti avalikku korda, finantsstabiilsust või muud seadusega kaitstud olulist hüve. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kolmanda riigi finantsjärelevalve asutuse taotlus peab olema põhjendatud või põhinema koostööleppel. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(5)Inspektsioonil on õigus keelduda lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse taotluse täitmisest üksnes järgmistel juhtudel:
\n
1)[kehtetu - RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
2)sama asjaolu tõttu või isiku suhtes on algatatud menetlus Eesti kohtus;
\n
3)Eesti kohus on teinud sama isiku suhtes samadel asjaoludel kohtuotsuse, mis on jõustunud. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(6)Inspektsioon teatab taotluse esitanud välisriigi finantsjärelevalve asutusele ja vastavale Euroopa järelevalveasutusele taotluse täitmisest keeldumisest, märkides keeldumise aluse ja põhjendused. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
(7)Inspektsioon kavandab ja koordineerib koostöös teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutuste ning vajaduse korral keskpankade ja muude pädevate asutustega tegevust finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemise korral, kasutades koostöö hõlbustamiseks võimaluse korral eelnevalt kokkulepitud sidekanaleid. Kavandamine ja koordineerimine hõlmab muu hulgas osalemist ühisotsustusmenetlustes, kriisiplaanide rakendamisel ja haldussunni kohaldamisel ning avalikkuse ühist teavitamist. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(8)Inspektsioon teavitab kohe teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kes teostab finantsjärelevalvet Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse emaettevõtja või tütarettevõtjast krediidiasutuse üle, kui selle krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud krediidiasutuse filiaal on tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks käesoleva seaduse § 47^4 kohaselt või kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutus on sattunud raskustesse ja see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
(9)Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, siis teavitab ta kohe asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, asjaomast Euroopa järelevalveasutust, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi keskpankasid ja muude seda laadi ülesannetega organeid, kui teave on asjakohane ja kui Inspektsioonil on põhjendatud kahtlus, et krediidiasutuse konsolideerimisgruppi kuuluv ettevõtja või üksus on sattunud raskustesse ning see võib vahetult ohustada mõne lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsust või makse- ja arveldussüsteemide toimimist või finantssektori likviidsust. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012] (9^1) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule konsulteerib Inspektsioon teiste asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutustega enne sellise otsuse tegemist, mis võib olla nende ülesannete täitmise seisukohast oluline, järgmistes küsimustes:
\n
1)investeerimisühingu konsolideerimisgruppi kuuluva investeerimisühingu aktsionäride koosseisus või organisatsioonilises või juhtimisstruktuuris tehtavad muudatused, milleks on vaja asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste heakskiitu või luba;
\n
2)asjakohaste väärtpaberiturujärelevalve asutuste poolt investeerimisühingutele määratud karistused või muud nende võetud erakorralised meetmed;
\n
3)väärtpaberituru seaduse § 236^11 alusel kehtestatud täiendavate omavahendite nõue. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] (9^2) Enne karistuse määramist või muu meetme võtmist vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 9^1 punktile 2, konsulteerib Inspektsioon konsolideerimisgrupi järelevalve teostajaga, välja arvatud juhul, kui tegemist on kiireloomulise olukorraga või kui konsulteerimine võiks kahjustada Inspektsiooni otsuse tulemuslikkust. Konsulteerimata jätmise korral teavitab Inspektsioon viivitamata vastavast otsusest teisi asjakohaseid väärtpaberiturujärelevalve asutusi. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(10)Enne käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teavitamist võib Inspektsioon rakendada erandkorras mis tahes meetmeid, et kaitsta hoiustajate, investorite ja muude selliste isikute huve. Euroopa Komisjoni, Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust ja teiste asjaomaste lepinguriikide pädevaid ametiasutusi teavitatakse sellistest meetmetest kohe. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
(11)Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 9 sätestatule ja arvestades järelevalvelise tegevuse mõju teise lepinguriigi finantsstabiilsusele:
\n
1)koordineerima jätkuvuse põhimõtetest lähtuvalt olulise või asjakohase teabe regulaarset kogumist ja vahendamist finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemise korral;
\n
2)kavandama ja koordineerima jätkuvuse põhimõtetest lähtuvalt järelevalvelist tegevust koostöös teiste riikide pädevate asutustega kirjalike koostöökokkulepete alusel;
\n
3)kavandama ja koordineerima järelevalvelist tegevust ning koostööd, sealhulgas ettevalmistatavaid tegevusi, teiste riikide pädevate asutustega ja vajaduse korral kooskõlastama need Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluvate keskpankadega erakorraliste sündmuste ilmnemisel, kui need puudutavad üksikuid ettevõtjaid või finantsturgu tervikuna. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(12)Käesoleva paragrahvi lõike 11 punktis 1 nimetatud olulise teabena käsitatakse teavet:
\n
1)konsolideerimisgrupi õigusliku, juhtimis- ja organisatoorse struktuuri, sealhulgas kõigi tegevusluba omavate isikute, emaettevõtjate, tütarettevõtjate ja olulise tähtsusega filiaalide, samuti tegevusluba mittenõudvatel tegevusaladel tegutsevate tütarettevõtjate kohta ning eelnimetatud isikute üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste kohta;
\n
2)konsolideerimisgruppi kuuluvatelt isikutelt teabe kogumise ja selle kinnitamise protseduuri kohta;
\n
3)nende ebasoodsate arengute kohta konsolideerimisgruppi kuuluvates ettevõtjates, mis võivad mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu või kogu konsolideerimisgrupi tegevust;
\n
4)erakorraliste järelevalveliste meetmete ja oluliste karistuste kohta, mida on rakendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 575/2013, mis käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337), sätestatud omavahendite nõuete rikkumisega seoses. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 21.10.2024]
\n
(13)Inspektsioon ei pea kiireloomulistel juhtudel või juhul, kui konsulteerimine vähendaks rakendatavate meetmete efektiivsust, asjaomaste pädevate asutustega konsulteerima käesoleva paragrahvi lõike 12 punktis 4 sätestatud meetmete rakendamiseks. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon meetmete rakendamisest asjasse puutuvaid pädevaid asutusi esimesel võimalusel. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(14)Inspektsioon teavitab liikmesriikide finantsjärelevalve asutusi käesoleva seaduse § 46 lõike 3 punktis 1 sätestatud tegevusloa andmisest tütarettevõtjast kindlustusandjale ning esitab koos teavitusega konsolideerimisgrupi struktuuri. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 47^1. Koostöö finantsjärelevalve teostamisel
\n
(1)Eestis filiaali kaudu tegutseva välisriigi finantsasutuse üle järelevalvet teostaval lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel ja Inspektsiooniga sõlmitud vastava kokkuleppe korral kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusel on õigus pärast Inspektsiooni teavitamist viia läbi finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks filiaali kohapealne kontroll, välja arvatud Inspektsiooni keeldumise korral käesoleva seaduse § 47 lõikes 5 sätestatud alusel. Inspektsioonil on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis. Eestis sooritatud turukuritarvituse asjades väärtpaberituru seaduse tähenduses juhib ja kontrollib järelevalvemenetlust Inspektsioon. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
(2)Inspektsioonil on õigus finantsjärelevalveks vajaliku teabe kontrollimiseks viia läbi finantsasutuse lepinguriigis ja vastava kokkuleppe olemasolu korral ka kolmandas riigis asuva filiaali kohapealne kontroll, olles sellest eelnevalt teavitanud vastava välisriigi finantsjärelevalve asutust. Lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel on õigus osaleda filiaali kohapealses kontrollis. (2^1) Põhjendatud vajaduse korral võib Inspektsioon kontrollida teise lepinguriigi finantsjärelevalve subjekti kohta käivat teavet, dokumenti ja selgitust. Selleks pöördub Inspektsioon taotlusega vastava lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poole. Inspektsioonil on õigus osaleda teabe, dokumendi ja selgituse kontrollimiseks läbiviidavas menetluses, kui lepinguriigi õigusakti kohaselt on sellises menetluses osalemine lubatud. [RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013] (2^2) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus pöördub Inspektsiooni poole seoses finantsjärelevalve subjekti kohta käiva teabe, dokumendi või selgituse kontrollimisega, teostab Inspektsioon oma pädevuse piires kontrolli, lubab seda teha taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel või lubab seda teha audiitoril või eksperdil. Taotluse esitanud lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel on õigus kontrollis osaleda, kui ta ise kontrolli ei teosta. [RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013] (2^3) Kui Inspektsioon on esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele taotluse kontrollida kindlustusgruppi kuuluva selle lepinguriigi finantsjärelevalve subjekti kohta käivat teavet ja nimetatud finantsjärelevalve asutus ei ole kahe nädala jooksul taotlusele vastanud või kui Inspektsioonil ei võimaldata osaleda teabe kontrollis, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016] (2^4) Inspektsioon peab võimaldama Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusel osaleda kindlustusgrupi järelevalve teostamisega seotud teabe kontrollis, kui seda teostab Inspektsioon koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(3)Kui Eestis toimub kohe või tähtaja möödudes äriühingu kapitalis osalust andvate või võimaldavate väärtpaberite avalik pakkumine ja selle äriühingu registreeritud asukoht asub Eestist väljaspool lepinguriigis ja tema aktsiate või muude sarnaste väärtpaberite suhtes on esitatud taotlus nende kauplemisele võtmiseks lepinguriigi reguleeritud väärtpaberiturul, teeb Inspektsioon seoses väärtpaberite avaliku pakkumise prospekti registreerimisega koostööd äriühingu registreeritud asukoha lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega.
\n
(4)Inspektsioon konsulteerib ja vahetab lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega asjakohast teavet ja dokumente aktsionäride, osanike või liikmete ning juhtide sobivuse ja nõuetele vastavuse hindamisel, kui krediidiasutuse tegevusloa taotleja või olulise osaluse omandaja on lepinguriigis registreeritud krediidiasutus, fondivalitseja, investeerimisfond, investeerimisühing, kindlustusandja, makseasutus, e-raha asutus, muu finantsjärelevalve alla kuuluv isik või eelnimetatud isikuga ühte konsolideerimisgruppi kuuluv isik, ning krediidiasutuse tegevuse pideva järelevalve käigus. [RT I 2010, 2, 3 - jõust. 22.01.2010] (4^1) Inspektsioon konsulteerib ja vahetab finantsstabiilsuse suurendamiseks ning usaldatavusnormatiivide jälgimise hõlbustamiseks lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega krediidiasutuste filiaalidega seonduvat teavet ja dokumente likviidsuse, maksevõimelisuse, riskide kontsentreerumise, sise-eeskirjade ja protseduurireeglite, sisekontrolli süsteemi ning hoiuste tagamisega seotud nõuete täitmise kohta. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (4^2) Inspektsioon teavitab viivitamata teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui Eesti krediidiasutuses, kelle filiaal tegutseb teises lepinguriigis, on tekkinud või võivad tekkida likviidsusraskused, sealhulgas annab teavet kasutusele võetud talitluspidevuse plaani ja usaldusväärsuse taastamise abinõude kohta. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (4^3) Inspektsioon teeb koostööd ja koordineerib oma tegevust teiste lepinguriikide finantsjärelevalve asutustega, kui haldussundi kohaldatakse või väärteomenetlust viiakse läbi seoses piiriülese juhtumiga. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (4^4) Inspektsioon peab võimaldama kontrollida finantsasutuse või tema tütarettevõtjaga seotud teavet vastava taotluse esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusel või tema määratud vandeaudiitoril või eksperdil, sealhulgas võimaldama eelnimetatud taotluse esitanud finantsjärelevalve asutuse esindajatel viibida teabe kontrollimise juures. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (4^5) Inspektsioon annab teada või selgitab teise lepinguriigi pädevale asutusele tema taotluse alusel, kuidas Inspektsioon on järelevalve käigus arvesse võtnud eelnimetatud liikmesriigi pädeva asutuse esitatud teavet ja tuvastatud asjaolusid. [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017] (4^6) Inspektsioon teeb kolmanda riigi krediidiasutuse Eesti filiaali üle järelevalve teostamisel koostööd selle kolmanda riigi konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse järelevalveasutusega, et tagada kogu Euroopa Liidus toimiv järelevalve kolmanda riigi konsolideerimisgrupi tegevuse üle ja kolmanda riigi konsolideerimisgrupile kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide nõuete täitmine ning hoida ära kahjulik mõju Euroopa Liidu finantsstabiilsusele.
\n
[RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Inspektsioon teavitab teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust, kui tal on põhjendatud kahtlus, et tema järelevalve alla mittekuuluv isik on teise lepinguriigi territooriumil rikkunud käesolevas seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(6)Inspektsioon algatab järelevalvemenetluse teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt niisuguse teabe saamisel, mis viitab, et finantsjärelevalve subjekt on rikkunud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti. Inspektsioon teavitab teabe esitanud teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust järelevalvemenetluse tulemusest ning võimaluse korral ka olulistest vahetulemustest. [RT I 2007, 58, 380 - jõust. 19.11.2007]
\n
(7)Inspektsioonil on õigus üle anda lepinguriigi krediidiasutuse Eestis paikneva tütarettevõtjast krediidiasutuse järelevalve ülesannete täitmine kirjaliku kokkuleppe alusel krediidiasutuse emaettevõtjale tegevusloa väljaandnud lepinguriigi pädevale finantsjärelevalve asutusele. Nimetatud õiguse üleandmisest teavitatakse kohe Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
(8)Kui Inspektsioon kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõigust, tuleb tal avaldada järgmine konsolideerimata esitatud teave:
\n
1)kohaldatavad kriteeriumid, et teha kindlaks olemasolevate või prognoositavate oluliste praktiliste või õiguslike takistuste puudumine omavahendite koheseks ülekandmiseks või kohustuste tagasimaksmiseks;
\n
2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest kasu saavate emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste ja investeerimisühingute arv ning kolmandas riigis selliste emaettevõtjate arv, kes omavad tütarettevõtjaid. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(9)Kui Inspektsioon kasutab käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud valikuõigust, tuleb tal avaldada järgmine liikmesriigi konsolideerituna esitatud teave:
\n
1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saava emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse või investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite kogumaht konsolideeritud alusel;
\n
2)sama määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis emaettevõtja omavahendites konsolideeritud alusel;
\n
3)sama määruse artikli 7 lõikes 3 sätestatud valikuõiguse kasutamisest liikmesriigis kasu saavate emaettevõtjana tegutseva krediidiasutuse ja investeerimisühingu kolmandas riigis asuvate tütarettevõtjate käsutuses olevate omavahendite protsentuaalne osakaal kõigis kõnealuse määruse artikli 92 kohaselt nõutavates omavahendites konsolideeritud alusel. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(10)Kui Inspektsioon ei ole krediidiasutuste seaduse § 13^4 lõikes 1 nimetatud emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja, lepinguriigis emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja ega Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja üle järelevalvet teostav asutus, sõlmib ta asjaomase järelevalvet teostava asutusega koostöökokkuleppe. Koostöökokkuleppe alusel konsulteerivad järelevalveasutused finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta ühisotsuse tegemiseks või järelevalvemeetmete võtmiseks kahe kuu jooksul vastava otsuse tegemiseks Inspektsioonilt hinnangu saamisest arvates, kui Inspektsioon on konsolideeritud järelevalvet teostav järelevalveasutus. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(11)Inspektsioon võib esitada taotluse Euroopa Komisjonile, et pidada läbirääkimisi ühe või mitme kolmanda riigiga kokkuleppe sõlmimiseks selles, kuidas teostada järelevalvet konsolideerimisgrupi kapitalitestiga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033, mis käsitleb investeerimisühingute suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 575/2013, (EL) nr 600/2014 ja (EL) nr 806/2014 (ELT L 314, 05.12.2019, lk 1–63), artikli 8 tähenduses seotud vastavusnõuete täitmise üle järgmiste investeerimisühingute puhul:
\n
1)investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud kolmandas riigis;
\n
2)kolmandates riikides asuvad investeerimisühingud, mille emaettevõtja on asutatud Euroopa Liidus. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(12)Inspektsioon võib vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 33 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 22 järelevalveülesannete täitmiseks ning teabe vahetamiseks sõlmida koostöökokkuleppeid kolmanda riigi järelevalveasutusega, kes vastutab ühe või mitme järgmise ülesande eest:
\n
1)finantseerimisasutuste ja finantsturgude järelevalve, sealhulgas selliste finantssektori ettevõtjate järelevalve, kellel on luba tegutseda keskse vastaspoolena, kui keskseid vastaspooli tunnustatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.07.2012, lk 1–59) artikli 25 alusel;
\n
2)investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetlused ning muud samalaadsed menetlused;
\n
3)investeerimisühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluste ning muude samalaadsete menetluste eest vastutavate organite üle järelevalve teostamine;
\n
4)finantseerimisasutuste ja tagatisskeeme haldavate asutuste kohustuslike auditite tegemine;
\n
5)finantseerimisasutuste raamatupidamisaruannete kohustuslikke auditeid tegevate isikute üle järelevalve teostamine;
\n
6)lubatud heitkoguse ühikute turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade;
\n
7)põllumajanduskaupade tuletisinstrumentide turgudel tegutsevate isikute üle järelevalve teostamine eesmärgiga saada finants- ja hetketurgudest koondülevaade. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(13)Kui Inspektsioon teostab krediidiasutuse konsolideerimisgrupi üle järelevalvet, teavitab Inspektsioon Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust järelevalvekolleegiumi tegevusest, muu hulgas eriolukordadest, ja edastab Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele kogu teabe, mis on järelevalvetegevuse ühtsustamiseks oluline. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
§ 47^2. Ühisotsustusmenetlus loataotluste menetlemisel
\n
[Kehtetu - RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
§ 47^3. Ühisotsustusmenetlus kapitali adekvaatsuse ja likviidsuse tagamisel
\n
[RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(1)Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni krediidiasutuste seaduse §-des 63^1 ja 82^1 , § 96 lõikes 5 ning §-s 104^2 sätestatud nõuete rakendamise kohta, eesmärgiga määrata kindlaks vastava krediidiasutuse konsolideerimisgrupi adekvaatne täiendavate omavahendite ja likviidsusnõuete täitmise tase ning vajadus edastada krediidiasutuste seaduse § 104^3 kohaselt vastavale krediidiasutuse konsolideerimisgrupile täiendavate omavahendite suunis. Seejuures arvestatakse konsolideerimisgrupi finantsseisundit ning riskiprofiili konsolideeritud ja individuaalsete andmete alusel iga tütarettevõtja kohta. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ühisotsustusmenetluse tulemuse põhjal otsustatakse ka krediidiasutuste seaduse § 104 lõikes 4 ja § 104^2 lõikes 1 nimetatud ettekirjutuste tegemise vajadus ning krediidiasutuste seaduse § 104^3 lõikes 1 nimetatud suunise andmise vajadus iga konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutuse suhtes. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta pärast käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud menetluse läbiviimist konsolideerimisgrupi ja iga tütarettevõtja kohta riskihinnangut sisaldava aruande ning ettepaneku ühisotsuse kohta asjasse puutuvale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu kohaselt peab Inspektsioon jõudma asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsuseni kapitali adekvaatsuse, likviidsusnõuete täitmise ja täiendavate omavahendite suunise esitamise vajaduse kohta nelja kuu jooksul lõikes 3 nimetatud aruande ja ettepaneku edastamisest või nende saamisest arvates. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Ühisotsuse tegemisel tuleb arvestada ka konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidiasutustest tütarettevõtjate finantsseisundit ja riske. Kapitali adekvaatsuse ja likviidsusnõuete täitmise osas tuleb asjasse puutuvatel finantsjärelevalve asutustel ühisotsuse seisukohti põhjendada. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(6)Ühisotsuse saavutamisega seotud erimeelsuste korral peab Inspektsioon juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, konsulteerima Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusega omal algatusel või asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse nõudel. Inspektsioon peab kaaluma Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse seisukohtadega arvestamist või esitama põhjendused neist olulise osa mittearvestamise korral.
\n
(7)Kui ühisotsuseni ei jõuta käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul, on Inspektsioonil juhul, kui ta teostab konsolideeritud järelevalvet, pärast asjasse puutuva lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tütarettevõtjatele antud riskihinnangute lisaanalüüsimist konsolideeritud andmete alusel õigus otsustada krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 4 või § 104^2 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise vajadus ning § 104^3 lõikes 1 nimetatud suunise andmine Eestis tegevusloa saanud krediidiasutusele. Inspektsioon peab võimaluse korral arvestama asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse seisukohti ja reservatsioone. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(8)Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul teavitanud Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud ühisotsuseni mittejõudmisest, ootab Inspektsioon ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse, mis on kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega.
\n
(9)Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, esitab ta ühisotsuse või käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsuse, mis loob õiguslikke tagajärgi ning on täitmiseks kohustuslik, koos vajalike põhjendustega konsolideerimisgrupi emaettevõtjaks olevale krediidiasutusele ja kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele. [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]
\n
(10)Käesolevas paragrahvis nimetatud ühisotsus ning käesoleva paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud otsused tuleb ajakohastada vähemalt kord aastas või erandlike asjaolude korral, juhul kui seda nõuab põhjendatud taotluse alusel konsolideerimisgrupi krediidiasutusest tütarettevõtja üle järelevalvet teostav finantsjärelevalve asutus krediidiasutuste seaduse § 96 lõikes 5, § 104 lõikes 4 ja § 104^2 lõikes 1 sätestatud ettekirjutuste ning § 104^3 lõikes 1 nimetatud suunise ajakohastamisega seoses. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 47^4. Ühisotsustusmenetlus olulise tähtsusega filiaali määratlemisel
\n
(1)Inspektsioon teeb kõik endast oleneva, et jõuda koostöös teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 95 nimetatud investeerimisühingu filiaali (edaspidi käesolevas paragrahvis krediidiasutuse filiaal) olulise tähtsuse määratlemisel Eestis või teises lepinguriigis. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(2)Kui Eestis tegevusloa saanud krediidiasutuse teises lepinguriigis asutatud filiaal tunnistatakse olulise tähtsusega filiaaliks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.06.2013, lk 338–436), artiklile 51, esitab Inspektsioon selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele filiaali tegevuse üle finantsjärelevalve teostamiseks vajalikku informatsiooni, sealhulgas asjakohaste riskihinnangute, rakendatud haldussunnimeetmete ja meetmete kohta, mis on seotud likviidsusriskidega, selle lepinguriigi vääringus. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
(3)Inspektsioon võib esitada taotluse krediidiasutuse päritolulepinguriigi finantsjärelevalve asutusele selle krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali olulise tähtsusega filiaaliks tunnistamise kohta, lähtudes eelkõige ühest või mitmest järgmisest tunnusest:
\n
1)filiaali kaasatud hoiuste turuosa ületab kaht protsenti Eestis tegutsevate krediidiasutuste kaasatud hoiuste kogumahust;
\n
2)filiaali tegevuse peatamine või lõpetamine mõjutab tõenäoliselt Eesti finantsturu likviidsust ning makse- ja arveldussüsteemi toimimist;
\n
3)filiaali klientide arv moodustab märkimisväärse osa kogu Eesti finantsteenuseid kasutavate klientide arvust.
\n
(4)Kui Inspektsioon ei jõua kahe kuu jooksul teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega ühisotsusele käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud olulise tähtsusega filiaali määratlemisel, on Inspektsioonil õigus järgneva kahe kuu jooksul teha iseseisvalt otsus selle filiaali olulise tähtsuse kohta, võttes arvesse asjasse puutuva teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse põhjendatud seisukohti või reservatsioone. Inspektsiooni otsus krediidiasutuse Eestis asutatud filiaali olulise tähtsuse määratlemise kohta tehakse koos põhjendustega teatavaks asjasse puutuvale teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusele.
\n
(5)Kui teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on käesoleva paragrahvi lõike 3 või 4 kohaselt tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks, on Inspektsioonil õigus nõuda teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuselt informatsiooni, mis on vajalik selle filiaali tegevuse üle finantsjärelevalve teostamiseks, ja enda kaasamist Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõike 1 punktis c nimetatud finantsjärelevalvealase koostöö kavandamisse ja koordineerimisse. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (5^1) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud koostöö või lõikes 5 nimetatud informatsiooni vahetamise taotlus on teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse poolt tagasi lükatud või kui sellele ei ole mõistliku aja jooksul vastatud, võib Inspektsioon sellisest tagasilükkamisest või täitmata jätmisest teavitada mõistliku aja jooksul Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012] (5^2) Kui teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul pöördunud olulise tähtsusega filiaali määratlemise küsimuses Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole, lükkab Inspektsioon otsustamise edasi ja ootab ära Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsuse ning teeb seejärel oma otsuse kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse otsusega. [RT I, 29.03.2012, 1 - jõust. 30.03.2012]
\n
(6)Käesolevas paragrahvis Eesti või teise lepinguriigi krediidiasutuse filiaali olulise tähtsuse määratlemise kohta sätestatut kohaldatakse ka Eesti või teise lepinguriigi investeerimisühingu filiaali suhtes, välja arvatud nende investeerimisühingute suhtes, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 95 lõikes 1 ja artikli 96 lõikes 1 sätestatud tingimustele. Olulise tähtsusega filiaali määratlemisel ei kohaldata investeerimisühingu filiaali suhtes käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatut. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
§ 47^5. Koostöö järelevalveasutuste kolleegiumites
\n
(1)Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet, peab ta moodustama finantsjärelevalve asutuste kolleegiumi (edaspidi kolleegium), et tõhustada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artiklites 107 ja 108 ning artikli 130 lõikes 1 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2019/2034, mis käsitleb investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2002/87/EÜ, 2009/65/EÜ, 2011/61/EL, 2013/36/EL, 2014/59/EL ja 2014/65/EL (ELT L 314, 05.12.2019, lk 64–114), artiklis 48 nimetatud ülesannete täitmist ning vajaduse korral kooskõlastada finantsjärelevalvelist tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide finantsjärelevalve asutustega. Kolleegium moodustatakse kirjaliku kokkuleppega asjaomaste finantsjärelevalve asutuste vahel. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] (1^1) Kui Inspektsioon teostab konsolideeritud järelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL artikli 112 lõikes 1, artikli 114 lõikes 1 ja artikli 115 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmise tõhustamise eesmärgil, siis moodustab ta kolleegiumi ka juhul, kui kõigi Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate krediidiasutuste, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate finantsvaldusettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutsevate segafinantsvaldusettevõtjate piiriüleste tütarettevõtjate peakontorid asuvad kolmandas riigis, kohaldades kolmanda riigi järelevalveasutuse suhtes käesoleva seaduse §-s 54 sätestatud konfidentsiaalsusnõudeid ning vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.06.2014, lk 349–496) artiklitest 76 ja 81 tulenevaid nõudeid. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (1^2) Kolleegiumis võivad osaleda:
\n
1)Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsinstitutsiooni tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva finantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja tütarettevõtjate järelevalve eest vastutavad väärtpaberiturujärelevalve asutused ning süsteemselt olulise krediidiasutuse filiaali vastuvõtva lepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutus;
\n
2)Euroopa Keskpanga süsteemi kuuluvad keskpangad;
\n
3)kolmandate riikide järelevalveasutused, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 54 sätestatuga samaväärseid konfidentsiaalsusnõudeid. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] (1^3) Kolleegiumi võib vajaduse korral moodustada ka juhul, kui Euroopa Liidus tegutseva investeerimisühingu, Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva investeerimisvaldusettevõtja või Euroopa Liidus emaettevõtjana tegutseva segafinantsvaldusettevõtja juhitava investeerimisühingute konsolideerimisgrupi tütarettevõtjad asuvad kolmandas riigis. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(2)Kui kolleegiumit ei ole moodustatud käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel, peab Inspektsioon moodustama kolleegiumi ka käesoleva seaduse § 47^4 lõikes 2 nimetatud juhul ja juhul, kui Inspektsioon on määratud finantskonglomeraadi koordinaatoriks vastavalt krediidiasutuste seaduse §-le 110^6 . [RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]
\n
(3)Kolleegiumi ülesanded on:
\n
1)teabe vahetamine, sealhulgas konsolideeritud järelevalve teostamiseks vajaliku teabe edastamine;
\n
2)kokkulepete sõlmimine järelevalve ülesannete täitmiseks või nende edasiandmiseks;
\n
3)ühiste järelevalveliste kontrollprogrammide kindlaksmääramine krediidiasutuste seaduse § 96 lõike 10 kohaselt; [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
4)finantsjärelevalve teostamise efektiivsuse tõstmine, eelkõige dubleerimise vähendamine seoses informatsiooni nõudmisega finantsjärelevalve subjektidelt;
\n
5)usaldatavusnormatiivide ühetaolise kohaldamise kooskõlastamine;
\n
6)finantsstabiilsust vahetult ohustavate asjaolude ennetamiseks või selliste asjaolude ilmnemisel vajaliku tegevuse koordineerimine käesoleva seaduse § 47 lõike 7 kohaselt;
\n
7)teabenõuete koordineerimine, kui see on vajalik konsolideeritud järelevalve hõlbustamiseks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2033 artikliga 7; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
8)teabenõuete koordineerimine juhtudel, kui mitmel ühe konsolideerimisgrupi moodustavate investeerimisühingute väärtpaberiturujärelevalve asutusel on vaja nõuda kas kliiriva liikme päritolulepinguriigi väärtpaberiturujärelevalve asutuselt või nõuetele vastava keskse vastaspoole väärtpaberiturujärelevalve asutuselt teavet tagatise mudeli ja parameetrite kohta, mida kasutatakse asjaomaste investeerimisühingute tagatisnõuete arvutamiseks; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
9)teabe vahetamine kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 21 ning kõigi väärtpaberiturujärelevalve asutuste ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse vahel vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010 artiklile 21. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] (3^1) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud teabe hulka kuulub muu hulgas:
\n
1)teave investeerimisühingute konsolideerimisgrupi juriidilise ja juhtimisstruktuuri kohta, sealhulgas organisatsioonilise struktuuri kirjeldus;
\n
2)teave investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvatelt investeerimisühingutelt teabe kogumise ja selle kontrollimise menetluse kohta;
\n
3)teave negatiivsete arengusuundade kohta investeerimisühingute konsolideerimisgruppi kuuluvates investeerimisühingutes või muudes ettevõtjates, mis võivad neid investeerimisühinguid oluliselt mõjutada;
\n
4)teave karistuste ja erakorraliste meetmete kohta, mida Inspektsioon käesoleva seaduse või muude seaduste alusel kohaldab, või samaväärsete meetmete kohta muus lepinguriigis;
\n
5)teave väärtpaberituru seaduse § 235 punkti 9 alusel kehtestatud omavahendite erinõuete kohta või samaväärsete nõuete kohta muus lepinguriigis. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] (3^2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 3^1 nimetatud teavet Inspektsioonile ei esitata või ei vastata tema järelepärimisele mõistliku aja jooksul, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 19. [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
(4)Kui Inspektsioon ei teosta konsolideeritud järelevalvet, on tal õigus nõuda enda kaasamist kolleegiumisse juhul, kui Inspektsioon teostab finantsjärelevalvet konsolideerimisgruppi kuuluva krediidiasutustest tütarettevõtja üle või kui teise lepinguriigi krediidiasutuse Eestis asutatud filiaal on tunnistatud olulise tähtsusega filiaaliks. (4^1) Inspektsioon võib osaleda asjaomase kolleegiumi tegevuses, kui finantsvaldusettevõtja või segafinantsvaldusettevõtja on saanud heakskiidu krediidiasutuste seaduse § 13^4 alusel ja on asutatud Eestis. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(5)Inspektsioon võib teha Eesti Pangale ettepaneku osaleda kolleegiumi töös.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel Inspektsioon:
\n
1)kutsub kokku kolleegiumi koosolekud, edastades enne koosoleku korraldamist kolleegiumi liikmetele koosoleku päevakorra, ning juhib ja korraldab kolleegiumi tegevust; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
2)otsustab selle üle, millised finantsjärelevalve asutused või muud pädevad asutused, sealhulgas keskpangad ja kolmandate riikide finantsjärelvalve asutused, osalevad kolleegiumi kohtumistel või tema tegevuses;
\n
3)edastab õigeks ajaks kõigile asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele kolleegiumi tegevusega seotud informatsiooni;
\n
4)teavitab õigeks ajaks kõiki asjasse puutuvaid finantsjärelevalve asutusi ja Euroopa Pangandusjärelevalve Asutust kolleegiumi rakendatud meetmetest.
\n
(7)Kolleegiumi tegevuses osalevale isikule kohaldub teabe edastamise osas käesoleva seaduse § 54 lõikes 4^1 sätestatu. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010]
\n
§ 47^6. Kindlustusgrupi kolleegium
\n
(1)Kui Inspektsioon on määratud vastavalt kindlustustegevuse seaduse §-le 241 kindlustusgrupi järelevalve teostajaks, peab ta moodustama finantsjärelevalve asutuste kolleegiumi (edaspidi kindlustusgrupi kolleegium).
\n
(2)Kindlustusgrupi kolleegiumi eesmärk on tõhustada kindlustustegevuse seaduse § 242 lõikes 1 nimetatud ülesannete täitmist, koostööd, ühisotsuste tegemist ja teabe vahetamist käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud finantsjärelevalve asutustega ning vajaduse korral kooskõlastada finantsjärelevalvelist tegevust ja koostööd asjaomaste kolmandate riikide finantsjärelevalve asutustega.
\n
(3)Kui Inspektsioon on määratud kindlustusgrupi järelevalve teostajaks, kaasab ta kindlustusgrupi kolleegiumi töösse:
\n
1)kindlustusgruppi kuuluvale kindlustusandjale tegevusloa andnud lepinguriigi finantsjärelevalve asutuse;
\n
2)Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 21;
\n
3)olulise tähtsusega filiaali asukoha finantsjärelevalve asutuse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (EMPs kohaldatav tekst) (ELT L 12, 17.01.2015, lk 1–797), artikli 354 lõikes 1 sätestatule.
\n
(4)Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule võib Inspektsioon kaasata kindlustusgrupi kolleegiumi töösse asutuse, kes teostab järelevalvet vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artikli 354 lõikes 2 sätestatule.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 ja lõikes 4 nimetatud asutused osalevad üksnes kindlustusgrupi kolleegiumi teabevahetuses.
\n
(6)Inspektsioon lepib teiste finantsjärelevalve asutustega kokku kindlustusgrupi kolleegiumi moodustamise ja toimimise koostöökorra vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 355. (6^1) Koostöökord peab sisaldama:
\n
1)kindlustustegevuse seaduse § 241 lõikes 2 ja § 243 lõikes 4 nimetatud ühisotsustele jõudmise ning §-s 244 sätestatud kindlustusgrupi lisakapitalinõude määramise protsessi kirjeldust;
\n
2)kindlustusgrupi kolleegiumis koostöökorra üle konsulteerimise protsessi kirjeldust;
\n
3)asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste vahelise konsulteerimise protsessi kirjeldust, kui kindlustusgrupi järelevalve teostaja on esitanud kindlustustegevuse seaduse § 242 lõike 1 punktis 2 sätestatud teavituse. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017] (6^2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6^1 sätestatule võib koostöökord sisaldada kirjeldusi selle kohta, kuidas toimub asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste vaheline konsulteerimine või kokkuleppele jõudmine käesoleva seaduse § 47^7 lõigetes 5–7 ning kindlustustegevuse seaduse § 88 lõikes 4, § 89 lõikes 2, § 90 lõikes 5, § 92 lõikes 5, § 239 lõikes 7, § 240 lõigetes 1 ja 1^1 , § 242 lõigetes 2 ja 3, § 245 lõigetes 2–4, § 246 lõigetes 2 ja 4, § 247 lõikes 4 ning § 248 lõigetes 2 ja 9 sätestatu rakendamiseks ning koostöö teiste finantsjärelevalve asutustega. [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017]
\n
(7)Kindlustusgrupi kolleegiumi toimimise tõhustamiseks võib teatud ülesandeid täita kolleegium vähendatud koosseisuga.
\n
(8)Kui käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud koostöökorra kohta esinevad finantsjärelevalve asutuste vahel eriarvamused, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.
\n
(9)Kui kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluv finantsjärelevalve asutus on käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud juhul pöördunud Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole ja Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, teeb ta otsuse koostöökorra kohta kooskõlas Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse otsusega ning toimetab selle kõikidele kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluvatele finantsjärelevalve asutustele kätte.
\n
(10)Lisaks käesolevas paragrahvis, kindlustustegevuse seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1094/2010 sätestatule võib koostöökorras ette näha lisaülesandeid kindlustusgrupi järelevalve teostajale, teistele kolleegiumi kuuluvatele finantsjärelevalve asutustele ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele, kui need tõhustavad järelevalvet kindlustusgrupi üle ning ei mõjuta kindlustusgrupi kolleegiumi kuuluvate finantsjärelevalve asutuste üldisi järelevalve teostamisega seotud õigusi ja kohustusi.
\n
(11)Kindlustusgrupi kolleegiumi ülesanne on muu hulgas kindlustusgrupi finantsseisundi analüüs, kui kindlustusgrupi järelevalve teostaja on kindlustusgrupi kolleegiumile esitanud teate kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude mittetäitmise või selle ohu kohta.
\n
(12)Kindlustusgrupi kolleegiumi tegevuses osalevale isikule kohaldatakse teabe edastamise puhul käesoleva seaduse § 54 lõikes 4^1 sätestatut.
\n
(13)Teabe vahetamisele kindlustusgrupi kolleegiumis kohaldatakse ka komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklis 357 sätestatut.
\n
(14)Kui Inspektsiooni hinnangul ei täida kindlustusgrupi järelevalve teostaja nõuetekohaselt oma ülesandeid või kui koostöö kindlustusgrupi kolleegiumis ei toimi, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
(15)Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, esitab ta Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kindlustusgrupi kolleegiumi tegevuse ja esinenud raskuste kohta teabe, mis on vajalik nimetatud asutuse kolleegiumide toimimise suuniste väljatöötamiseks. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
§ 47^7. Koostöö kindlustusgrupi üle järelevalve teostamisel ja teabe vahetamine
\n
(1)Inspektsioon teeb koostööd teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega, eriti juhul, kui kindlustusgruppi kuuluv kindlustusandja on sattunud finantsraskustesse.
\n
(2)Inspektsioon edastab viivitamata asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele teabe, mis on oluline kindlustusandja või kindlustusgrupi üle järelevalve teostamisel või on muul viisil finantsjärelevalve asutusele oluline, või vahetab muud teavet asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega nende taotlusel.
\n
(3)Kui teine asjasse puutuv finantsjärelevalve asutus ei ole edastanud Inspektsioonile asjakohast teavet või koostöö taotlust, näiteks asjakohase teabe vahetamiseks, taotlus on tagasi lükatud või sellele ei ole kahe nädala jooksul vastatud, võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1094/2010 artiklile 19.
\n
(4)Inspektsioon nõuab viivitamata teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutuste kokkukutsumist vähemalt järgmistel juhtudel:
\n
1)teatavaks on saanud üksiku kindlustusandja solventsuskapitalinõude või miinimumkapitalinõude oluline rikkumine;
\n
2)teatavaks on saanud kindlustusgrupi solventsuskapitalinõude oluline rikkumine;
\n
3)esinevad muud erakorralised asjaolud.
\n
(5)Kui Inspektsioon peab tegema otsuse kindlustusgruppi kuuluva Eesti kindlustusandja kohta ja sellel otsusel on mõju kindlustusgruppi kuuluva teise lepinguriigi ettevõtja järelevalvele, konsulteerib Inspektsioon enne otsuse tegemist kindlustusgrupi kolleegiumiga järgmistes Eesti kindlustusandjat puudutavates küsimustes:
\n
1)aktsionäride koosseisu, juhtimisstruktuuri ja töökorralduse muudatused, milleks on vaja Inspektsiooni nõusolekut või luba;
\n
2)kohaldatavad olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed, sealhulgas lisakapitalinõude kehtestamine ja sisemudeli kasutamisele piirangute kehtestamine;
\n
3)kindlustustegevuse seaduse § 93 lõike 4 või § 94 lõike 1 kohane finantsseisundi taastamise perioodi pikendamine.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 2 ja 3 nimetatud otsuste tegemisel peab Inspektsioon konsulteerima kindlustusgrupi järelevalve teostajaga. Kui Inspektsiooni otsus põhineb asjasse puutuvalt teiselt finantsjärelevalve asutuselt saadud teabel, peab Inspektsioon konsulteerima ka vastava finantsjärelevalve asutusega.
\n
(7)Inspektsioon võib jätta kindlustusgrupi kolleegiumiga käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud küsimustes konsulteerimata, kui on tegemist kiireloomulise otsusega või kui selline konsulteerimine seaks ohtu Inspektsiooni otsuse tõhususe. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon asjasse puutuvat finantsjärelevalve asutust viivitamata pärast otsuse jõustumist.
\n
(8)Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja, võib ta kindlustustegevuse seaduse §-s 242 sätestatud kohustuste täitmiseks esitada kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja asukohajärgsele finantsjärelevalve asutusele taotluse kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja kohta asjakohase teabe saamiseks.
\n
(9)Kui Inspektsioon on kindlustusgrupi järelevalve teostaja ja ta vajab järelevalveks teavet, mille kindlustusgruppi kuuluv ettevõtja on esitanud oma finantsjärelevalve asutusele, küsib Inspektsioon kõnealust teavet esmajärjekorras sellelt finantsjärelevalve asutuselt.
\n
(10)Kui Inspektsioon teostab järelevalvet kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja üle, kuid ei ole kindlustusgrupi järelevalve teostaja, on ta kohustatud kindlustusgrupi järelevalve teostaja taotlusel esitama talle teabe kindlustusgrupi juhtiva ettevõtja kohta.
\n
(11)Inspektsioonil on õigus küsida vajalikku teavet kindlustustegevuse seaduse § 239 lõikes 1 nimetatud kindlustusandja seotud ettevõtjalt, kindlustusandjas osalevalt ettevõtjalt ja osaleva ettevõtja tütarettevõtjalt otse, kui kindlustusandja ei edasta Inspektsioonile teavet mõistliku aja jooksul. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 47^8. Koostöö finantskonglomeraadi üle täiendava järelevalve teostamisel ja teabe vahetamine
\n
[RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016 - muudetud paragrahvi number 47.6 numbriks 47.8]
\n
(1)Inspektsioon teeb krediidiasutuste seaduse § 110^1 lõikes 1 sätestatud finantskonglomeraadi määramisel koostööd finantsjärelevalve asutustega, kes on andnud tegevusloa krediidiasutuste seaduse § 110^2 lõikes 1 nimetatud asjasse puutuvale reguleeritud üksusele (edaspidi reguleeritud üksus), ning esitab neile oma hinnangu konsolideerimisgrupi vastavuse kohta finantskonglomeraadi kohta kehtestatud tingimustele.
\n
(2)Finantskonglomeraadi tasandil täiendava järelevalve (edaspidi täiendav järelevalve) teostamisel teeb Inspektsioon koostööd krediidiasutuste seaduse § 110^2 lõikes 2 nimetatud asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega.
\n
(3)Inspektsioon esitab teistele asjasse puutuvatele finantsjärelevalve asutustele teabe, mis on vajalik finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse tegevuse üle täiendava järelevalve teostamiseks või mis on muul viisil finantsjärelevalve asutusele oluline.
\n
(4)Inspektsioon kogub ja vahetab teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega teavet vähemalt järgmiste asjaolude ja isikute kohta:
\n
1)finantskonglomeraadi õiguslik struktuur, selle kõik üksused, sealhulgas tütarettevõtjad ja olulised filiaalid, ning finantskonglomeraadi organisatsiooniline ülesehitus ja juhtimisskeem;
\n
2)finantskonglomeraadi strateegia;
\n
3)finantskonglomeraadi finantsseisund, sealhulgas omavahendite vastavus nõuetele, finantskonglomeraadisisesed tehingud, riskikontsentratsioon ja kasumlikkus;
\n
4)isikud, kellel on kõigis finantskonglomeraati kuuluvates üksustes kokku vähemalt 10-protsendiline osalus;
\n
5)finantskonglomeraadi sisekontrolli süsteem ja riskijuhtimise põhimõtted;
\n
6)finantskonglomeraati kuuluvate reguleeritud üksuste tegevuse üle järelevalvet teostavad finantsjärelevalve asutused;
\n
7)finantskonglomeraati kuuluvatelt üksustelt teabe kogumise ja kogutud teabe kontrollimise kord;
\n
8)Eesti reguleeritud üksuse või muu üksusega seotud sündmused, mis võivad oluliselt mõjutada reguleeritud üksusi;
\n
9)olulisemad sanktsioonid ja muud erakorralised meetmed, mida Inspektsioon on Eesti reguleeritud üksuse suhtes rakendanud.
\n
(5)Kui Inspektsioon teostab järelevalvet finantskonglomeraati kuuluva reguleeritud üksuse üle, kuid ei ole finantskonglomeraadi koordinaator, on ta kohustatud koordinaatori taotlusel esitama talle teabe reguleeritud üksuse kohta. Kui Inspektsioon teeb otsuse segafinantsvaldusettevõtja heakskiitmise või heakskiitmise nõude erisuse kohta või järelevalvemeetmete kohta ja Inspektsioon ei ole segafinatnsvaldusettevõtjale krediidiasutuste seaduse § 110^6 kohaselt määratud koordinaator, on otsuse või ühise otsuse tegemiseks vajalik selle koordinaatori nõusolek. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (5^1) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud koordinaatori nõusolekuga seotud erimeelsuste korral võib Inspektsioon pöörduda Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse või Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse poole. Käesoleva lõike kohaselt tehtud otsus ei mõjuta krediidiasutuste seaduse 9^1 . peatükis sätestatud kohustusi ega nende täitmist. [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]
\n
(6)Kui Inspektsioon teeb otsuse finantskonglomeraati kuuluva Eesti reguleeritud üksuse kohta, millel on mõju finantskonglomeraati kuuluva teise lepinguriigi üksuse järelevalvele, konsulteerib Inspektsioon enne otsuse tegemist selle lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega järgmistes Eesti reguleeritud üksust puudutavates küsimustes:
\n
1)aktsionäride koosseisu, juhtimisstruktuuri ja töökorralduse muudatused, milleks on vaja Inspektsiooni nõusolekut või luba;
\n
2)kohaldatavad olulised sanktsioonid ja erakorralised meetmed.
\n
(7)Inspektsioon võib jätta teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud küsimustes konsulteerimata, kui on tegemist kiireloomulise otsusega või kui selline konsulteerimine seaks ohtu Inspektsiooni otsuse tõhususe. Sellisel juhul teavitab Inspektsioon asjasse puutuvat teise lepinguriigi finantsjärelevalve asutust viivitamata pärast otsuse jõustumist.
\n
(8)Finantsinspektsioon hindab koostöös teiste asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega igal aastal täiendava järelevalve kohaldamisest loobumist ning vaatab üle krediidiasutuste seaduse §-s 110^3 sätestatud määrad ja riskipõhised hinnangud. [RT I, 12.07.2013, 2 - jõust. 22.07.2013]
\n
§ 47^9. Koostöö rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel
\n
(1)Konsolideerimisgruppi kuuluvate krediidi- ja finantseerimisasutuste puhul teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel asjakohasel juhul koostööd nende liikmesriikide pädevate asutustega, kus paiknevad konsolideerimisgrupi püsivad tegevuskohad.
\n
(2)Kui teise liikmesriigi makseasutus või e-raha asutus osutab Eestis teenuseid agendi, filiaali või muu püsiva tegevuskoha kaudu, teeb Inspektsioon rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel koostööd selle liikmesriigi pädeva asutusega.
\n
(3)Konfidentsiaalset teavet, mille Inspektsioon on saanud, täites rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevaid kohustusi, kasutab Inspektsioon üksnes oma kohustuste täitmiseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise, usaldatavusnõuete kohase reguleerimise ning krediidi- ja finantseerimisasutuste järelevalve valdkonnas, sealhulgas kohtumenetlustes. [RT I, 10.07.2020, 1 - jõust. 20.07.2020]
\n
§ 47^10. Koostööplatvorm
\n
(1)Inspektsioon võib käesoleva seaduse § 46^3 lõigetes 7 ja 8 nimetatud asjaolude ilmnemisel teha Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele ettepaneku koostööplatvormi loomiseks ja selle koordineerimiseks või luua see koostöös asjasse puutuvate finantsjärelevalve asutustega ise, et tõhustada teabevahetust ja koostööd asjasse puutuvate järelevalveasutuste vahel.
\n
(2)Koostööplatvormi loomine ei piira Inspektsiooni ülesandeid ja õigusi finantsjärelevalve teostamisel.
\n
(3)Inspektsioon esitab Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse taotluse alusel viivitamata teabe, mis on vajalik koostööplatvormi nõuetekohaseks toimimiseks. [RT I, 14.04.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]
\n
§ 47^11. Koostöö küberturvalisuse valdkonnas
\n
(1)Inspektsioon teeb koostööd Riigi Infosüsteemide Ametiga. Koostöö sisaldab muu hulgas järgmist:
\n
1)Riigi Infosüsteemide Ametiga konsulteerimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 42 lõike 5 kohaselt;
\n
2)Riigi Infosüsteemide Ametilt tehnilise nõu ja abi küsimine ning koostöökokkuleppe sõlmimine, seda eelkõige kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 47 lõigetega 3 ja 4;
\n
3)teabe vahetamine Inspektsiooni ja Riigi Infosüsteemide Ameti vahel, sealhulgas küberintsidentide ja küberohtude kohta ning küsimustes, mis puudutavad elutähtsaid teenuseid osutavaid finantsjärelevalve subjekte;
\n
4)koostöö koordineerimine seoses finantsjärelevalve subjektide digitaalse tegevuskerksuse süvatestimisega.
\n
(2)Inspektsioon teeb asjakohasel juhul koostööd teise lepinguriigi küberturvalisuse järelevalve eest vastutava pädeva asutusega, seda eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 42 lõike 5 kohasel konsulteerimisel.
\n
(3)Kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõikes 4 nimetatud teate ja raportid esitab Inspektsioonile hädaolukorra seaduse § 38 lõikes 1 sätestatud elutähtsa teenuse osutaja, edastab Inspektsioon teate ja raportid viivitamata Eesti Pangale.
\n
(4)Inspektsiooni koostöö Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse, Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutuse, Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutuse ning Euroopa Keskpangaga sisaldab lisaks käesolevas peatükis sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 48 lõikes 2 ning artikli 49 lõikes 2 sätestatud koostööd ja teabevahetust. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
§ 48Teabe andmine
\n
(1)Inspektsioonil on õigus taotluse alusel saada Eesti Pangalt, Rahandusministeeriumilt, Rahapesu Andmebüroolt ja teistelt täidesaatva riigivõimu asutustelt teavet, mis on vajalik Inspektsiooni ülesannete täitmiseks. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(2)Inspektsioonil on kohustus taotluse alusel anda Eesti Pangale, Rahandusministeeriumile, Tagatisfondile ja Rahapesu Andmebüroole teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks, tingimusel et see ei ole seadusega keelatud. Samuti ei tohi selline koostöö kahjustada käimasolevat tõendite kogumist, uurimist või menetlust. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 48^1. Inspektsiooni abistamise kohustus
\n
(1)Riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused on oma pädevuse piires kohustatud Inspektsiooni abistama.
\n
(2)Inspektsioonil on õigus tutvuda kriminaalmenetluses ning väärteoasja menetluses kogutud tõenditega, mis viitavad käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusakti rikkumisele. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
\n
§ 49Inspektsiooni koostöö Eesti Panga, Rahandusministeeriumi ja muude riigiasutustega õigusloome vallas
\n
(1)[Kehtetu - RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]
\n
(2)Inspektsioonil on õigus esitada Eesti Pangale, Vabariigi Valitsusele, Rahandusministeeriumile ja muudele riigiasutustele ettepanekuid õigusaktide väljatöötamiseks, muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks ning ülevaateid finantssektori tegevust ja finantsjärelevalvet käsitlevate õigusaktide mõju ja rakendamise kohta, samuti selliseid ettepanekuid ning ülevaateid avalikustada.
\n
(3)Kui Eesti Panga ja Rahandusministeeriumi või muu riigiasutuse poolt väljatöötatav või muudetav õigusakt reguleerib finantsjärelevalve subjekti või Inspektsiooni tegevust või muul viisil mõjutab finantsjärelevalve eesmärgi saavutamist, kooskõlastatakse õigusakti eelnõu Inspektsiooniga. [RT I 2005, 59, 463 - jõust. 15.11.2005]
\n
§ 50Koostöö kokkulepe
\n
(1)Inspektsioon võib sõlmida kahe- või mitmepoolse kokkuleppe koostöö korraldamiseks Eesti Panga, Rahandusministeeriumi või muu riigiasutusega, kui selline koostöö on vajalik, et aidata kaasa finantsjärelevalve eesmärgi saavutamisele.
\n
(2)Inspektsioon, Rahandusministeerium ja Eesti Pank teevad kirjaliku kokkuleppe alusel koostööd aruannete kogumisel ja analüüsimisel, õigusaktide eelnõude väljatöötamisel ning kriisilahendusmeetmete või -õiguste kavandamisel ja rakendamisel ning teabe vahetamisel finantssektori olukorda oluliselt mõjutavate sündmuste korral. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 50^1. Koostöö finantsjärelevalve subjektidega ja teiste isikutega
\n
Inspektsioon saadab soovitusliku iseloomuga juhendi eelnõu enne selle juhendi väljaandmist ja käesoleva seaduse § 49 lõike 3 kohaselt Inspektsioonile kooskõlastamiseks esitatud õigusakti eelnõu enne selle kooskõlastamist asjasse puutuvatele finantsjärelevalve subjektidele, reguleeritud väärtpaberiturul kauplemisele võetud väärtpaberite emitentidele ja võimaluse korral investorite või finantsjärelevalve subjektide klientide huve esindavatele organisatsioonidele arvamuse avaldamiseks. [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
\n
§ 50^2. Õigusrikkumistest teavitamine
\n
(1)Inspektsioon kehtestab sise-eeskirjad finantsjärelevalve subjekti tegevust reguleerivas õigusaktis sätestatud kohustuse rikkumise või võimaliku rikkumise kohta Inspektsioonile esitatud teavituse (edaspidi käesolevas paragrahvis teavitus) vastuvõtmiseks ja töötlemiseks, arvestades tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatut ei kohaldata muu õigusaktiga sätestatud juhul Inspektsioonile teabe esitamisele. [RT I, 30.05.2024, 1 - jõust. 01.09.2024]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirjadega määratakse kindlaks:
\n
1)teavituse vastuvõtmise, järelmeetmete võtmise ning tagasiside ja selgituste andmise eest vastutavad töötajad; [RT I, 30.05.2024, 1 - jõust. 01.09.2024]
\n
2)teavituse vastuvõtmiseks ning tagasiside ja selgituste andmiseks kasutatavad sõltumatud suhtluskanalid;
\n
3)teavituse vastuvõtmise, töötlemise ja järelmeetmete võtmise kord; [RT I, 30.05.2024, 1 - jõust. 01.09.2024]
\n
4)teavituse kohta tagasiside andmise kord, sealhulgas tagasiside viis, sisu ja aeg;
\n
5)viisid, kuidas Inspektsioon võib nõuda teavitajalt teavituse kohta selgitusi või lisateavet;
\n
6)teavitaja ja rikkuja isiku konfidentsiaalsuse tagamise kord andmete edastamisel Inspektsioonis ja teistele isikutele, sealhulgas loetelu õigusaktis sätestatud konfidentsiaalse teabe avaldamise alustest, mis on piisav, et mõista, millal konfidentsiaalse teabe avaldamine on vajalik ja proportsionaalne uurimistoimingute tegemiseks, kohtumenetluse läbiviimiseks või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks.
\n
(3)Inspektsioon esitab teavitajale käesoleva seaduse § 53 lõikes 3^1 nimetatud teabe enne teavituse saamist, kuid hiljemalt teavituse saamise hetkel. Inspektsioonil on õigus esitada käesoleva seaduse § 53 lõike 3^1 punktis 9 nimetatud teave viivitusega, kui sellise teabe avalikustamine võib kahjustada teavitamise fakti konfidentsiaalsuse kaitset.
\n
(4)Inspektsioon korraldab teavituse vastuvõtmise ja töötlemise eest vastutavate töötajate eesmärgipärase väljaõppe.
\n
(5)Inspektsioon ajakohastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sise-eeskirju vastavalt järelevalve- ja turupraktika ning tehnoloogia arengule vähemalt üks kord kahe aasta jooksul.
\n
(6)Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega nõuded teavituste vastuvõtmiseks ning tagasiside ja selgituste andmiseks kasutatavatele suhtluskanalitele, teavituste vastuvõtmisele ja säilitamisele ning andmete konfidentsiaalsuse tagamisele. [RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
\n
§ 50^3. Teavitaja ja rikkuja kaitse
\n
(1)Käesoleva seaduse § 50^2 lõikes 1 nimetatud teavitamise fakti konfidentsiaalsus tagatakse. Rikkumisest teavitamise fakti võib avaldada üksnes teavitaja kirjalikul nõusolekul.
\n
(2)Rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsust ei tagata, kui teavitaja edastab teadvalt valeteavet.
\n
(3)Kui teavitaja kaasatakse tunnistajana süüteomenetlusse, kohaldatakse süüteomenetluse sätteid rikkumisest teavitamise fakti konfidentsiaalsust rikkumata.
\n
(4)Kohus või töövaidluskomisjon kohaldab teavitaja ja rikkuja kaitseks jagatud tõendamiskohustust. Hageja või avaldaja esitab avalduses faktilised asjaolud, mille alusel võib järeldada, et teda on ebavõrdselt koheldud. Kui isik, kelle vastu on avaldus esitatud, ei tõenda vastupidist, eeldatakse, et teavitaja või rikkuja ebavõrdne kohtlemine toimus rikkumisest teavitamise tõttu. Käesolevas lõikes sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.
\n
(5)Rikkumisest heas usus Inspektsiooni teavitamist ja sellest rikkumisega seotud isikute teavitamata jätmist ei käsitata õigusakti või lepinguga sätestatud konfidentsiaalsus- või muu nõude või kohustuse rikkumisena ning heas usus Inspektsiooni teavitanud isiku suhtes ei kohaldata õigusakti või lepinguga ette nähtud vastutust. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatust kõrvale kalduv kokkulepe on tühine.
\n
(6)Inspektsioon annab vajaduse korral selgitusi teavituste vastuvõtmise ja töötlemise korra ning käesoleva seaduse § 53 lõikes 3^1 sätestatud korras avalikustatud teabe kohta ning väljastab teavitaja või rikkuja taotlusel kinnituse teavitaja või rikkuja puutumuse kohta järelevalvemenetlusega. [RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
\n
6. peatükk ARUANDLUS JA TEGEVUSE AVALIKUSTAMINE
\n
§ 51Aastaaruanne
\n
(1)Inspektsiooni aastaaruanne koosneb Inspektsiooni tegevusaruandest, tulude-kulude aruandest ja vandeaudiitori aruandest. [RT I 2010, 9, 41 - jõust. 08.03.2010]
\n
(2)Nõukogu kinnitab Inspektsiooni aastaaruande kolme kuu jooksul eelarveaasta lõppemisest.
\n
(3)Inspektsiooni tulude-kulude aastaaruande auditeerib Eesti Panga audiitor.
\n
(4)Nõukogu poolt kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne esitatakse koos Eesti Panga aastaaruandega Riigikogule. Riigikogu kuulab ära juhatuse esimehe ettekande Inspektsiooni aastaaruande kohta Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ettenähtud korras. [RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]
\n
§ 52Inspektsiooni aastaraamat
\n
(1)Inspektsioon annab igal aastal välja Inspektsiooni aastaraamatu.
\n
(2)Kohustuslikult avaldatakse Inspektsiooni aastaraamatus nõukogu kinnitatud Inspektsiooni aastaaruanne ja Inspektsiooni poolt antud soovituslike juhendite loetelu ning vastavad selgitused, samuti koondülevaade finantsjärelevalve subjektide tegevuse kohta eelmisel kalendriaastal.
\n
§ 53Inspektsiooni tegevuse avalikustamine
\n
(1)Nõukogu otsused avaldatakse Inspektsiooni poolt tema veebilehel. Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktides 7 ja 8 ning § 54 lõikes 2 nimetatud teavet sisaldavad otsused ei ole avalik teave, välja arvatud teave juhatuse esimehega ametilepingu lõpetamise asjaolude kohta.
\n
(2)Juhatuse otsused ei ole avalik teave ning need avaldatakse üksnes käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seadustes sätestatud juhtudel ja korras.
\n
(3)Inspektsioon avalikustab oma veebilehel:
\n
1)käesoleva seaduse § 57 alusel antud soovituslikud juhendid;
\n
1^1) käesoleva seaduse § 55 lõike 1 alusel antud üldkorraldused; [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] 1^2) järelevalve eesmärgid, Inspektsiooni põhiülesanded ja tegevuse põhimõtted; [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 27.11.2017]
\n
2)Euroopa Liidu õigusaktides liikmesriigile jäetud riigisiseste valikute sätestamise Eesti vastavates õigusaktides;
\n
3)üldkriteeriumid ja meetodid, mida Inspektsioon kasutab järelevalvealasel läbivaatamisel ja hindamisel ning kindlustustegevuse järelevalves, sealhulgas meetmed kindlustusandja stressitesti ja tundlikkuse analüüsi läbiviimiseks; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022] 3^1) need sise-eeskirja osad, millega tagatakse huvide konflikti ärahoidmine, eri funktsioonide täitmise sõltumatus, ametisaladuse hoidmine ja eri funktsioonide vahelise teabevahetuse reeglite täitmine; [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]
\n
4)teabe üldiste nõuete kohta, mida lepinguriigi kindlustusandja ja kindlustusvahendaja peavad Eestis kindlustustegevusega tegelemiseks ning kindlustuse turustamiseks järgima; [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
5)veebilehe link Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/97 artikli 3 lõikes 4 nimetatud registrile; [RT I, 17.11.2017, 3 - jõust. 01.10.2018]
\n
6)statistilised koondandmed vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/35 artiklile 316, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2019/2033, väärtpaberituru seadusele, sealhulgas selle § 235 punkti 9 kohaselt sätestatud täiendavate omavahendite nõude ja 25. peatüki sätete alusel määratud karistuste arvu ja laadi kohta, ning statistilised koondandmed, mis puudutavad krediidiasutuste usaldatavusnõudeid; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
7)muu teabe, mille avalikustamine Inspektsiooni veebilehel on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (3^1) Inspektsioon avalikustab oma veebilehel kergesti leitaval eraldi jaotisel käesoleva seaduse § 50^2 lõikes 1 nimetatud teavituse vastuvõtmise kohta vähemalt järgmise teabe:
\n
1)käesoleva seaduse § 50^2 lõikes 2 nimetatud teave;
\n
2)selgitus, et teavituse võib esitada kirjalikus ja püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, telefoni või muu häälsõnumivahetuse süsteemi teel ning kohtumisel Inspektsiooni määratud töötajaga; [RT I, 30.05.2024, 1 - jõust. 01.09.2024]
\n
3)kinnitus, et teavitajal on õigus jääda anonüümseks;
\n
4)viide teabesalvestusfunktsiooniga telefonile, kui see on kindlaks määratud;
\n
5)viide käesoleva seaduse § 50^3 lõigetes 1–3 sätestatud konfidentsiaalsuse tagamise meetmetele;
\n
6)viide käesoleva seaduse § 50^3 lõikes 4 sätestatud kaitsele seoses rikkumisest teavitamise tulemusel aset leidnud tagakiusamise, diskrimineerimise või muu ebaõiglase kohtlemisega;
\n
7)viited Inspektsiooni ja teiste isikute koostööle käesoleva lõike punktis 6 nimetatud juhtudel;
\n
8)viide käesoleva seaduse § 50^3 lõigetes 5 ja 6 sätestatule;
\n
9)teavituste vastuvõtmise ja töötlemise statistika isikustamata kujul; [RT I, 07.04.2017, 2 - jõust. 17.04.2017]
\n
10)viide tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud kaitsemeetmetele. [RT I, 30.05.2024, 1 - jõust. 01.09.2024] (3^2) Inspektsioon avaldab oma veebilehel lingid, mille kaudu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktid on Riigi Teatajast kättesaadavad. [RT I, 30.11.2021, 1 - jõust. 10.12.2021]
\n
(4)Inspektsioon avalikustab oma veebilehel valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras ja ulatuses andmed: [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
1)Eesti finantsjärelevalve subjektide, nende välisriigis asuvate filiaalide, tütarettevõtjate, esinduste ning nende poolt välisriigis piiriüleste teenuste osutamise kohta;
\n
2)käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduste alusel vastavat Eestis tegutsemise õigust omavate välisriigi isikute või institutsioonide Eestis asuvate filiaalide, esinduste ning nende poolt Eestis piiriüleste teenuste osutamise kohta.
\n
2^1) kriisilahendusmenetluse algatamise otsuse ja teabe kriisilahendusmeetme või -õiguse kohta; [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
\n
3)[kehtetu - RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014]
\n
4)Eestis emiteeritud pandikirjade ja neid emiteerinud emitentide kohta vastavalt pandikirjaseaduses sätestatule. [RT I, 30.11.2022, 1 - jõust. 10.12.2022]
\n
(5)Finantsinspektsioon avalikustab oma veebilehel andmed Eesti aktsiaemitentide juhtorganite soolise tasakaalu kohta vastavalt väärpaberituru seaduses sätestatule. [RT I, 10.06.2025, 1 - jõust. 20.06.2025]
\n
§ 54Kontrollimisandmete salastatus
\n
(1)Inspektsiooni poolt finantsjärelevalve teostamiseks läbiviidav menetlus ei ole avalik.
\n
(2)Finantsjärelevalve käigus finantsjärelevalve subjektilt või muudelt isikutelt või asutustelt saadud teave, sealhulgas andmed, dokumendid ja muu teave, finantsjärelevalve käigus koostatud õiendid, aktid, ettekirjutused ja muud finantsjärelevalve tulemusi kajastavad dokumendid iga liiki andmekandjal on konfidentsiaalsed. Teavet säilitatakse tähtajatult. Inspektsioon võib otsustada teabe hävitada, kui see ei ole enam vajalik Inspektsiooni eesmärkide täitmiseks, kuid mitte varem kui kümne aasta möödumisel teabe saamisest. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
(3)Teave ei ole konfidentsiaalne, kui see on avalikustatud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes või nende alusel antud õigusaktides ettenähtud korras või kui avalikustatava teabe põhjal ei ole võimalik kindlaks teha andmeid konkreetse isiku kohta.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine on lubatud:
\n
1)süütegu arutavale kohtule, uurimisasutusele ja prokuratuurile seoses finantsjärelevalve teostamisel avastatud tegudega, samuti finantsjärelevalve subjekti, selle juhi või töötaja tegudega, millel on süüteo tunnused; [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018] 1^1) olemasoleva teabe ulatuses julgeolekuasutusele julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja § 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks kuritegude ennetamisel ja tõkestamisel ning riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks; [RT I, 19.03.2015, 2 - jõust. 29.03.2015]
\n
2)halduskohtule finantsjärelevalve teostamisega seotud asjades;
\n
3)Euroopa järelevalveasutuse, Euroopa Komisjoni, Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu, Euroopa Keskpankade Süsteemi kuuluva keskpanga, Euroopa Keskpanga, maksesüsteemide üle järelevalvet teostava asutuse ja Eesti Panga töötajale ning Rahandusministeeriumi ametnikule, kui see on vajalik tema töö- või teenistusülesande täitmiseks, tingimusel, et ta on seaduse alusel kohustatud hoidma äri- või ametisaladust; [RT I, 29.03.2022, 3 - jõust. 08.04.2022]
\n
4)kohtule ja finantsjärelevalve subjekti likvideerijale, ajutisele haldurile või pankrotihaldurile finantsjärelevalve subjekti likvideerimis- või pankrotimenetluses, samuti krediidiasutuse moratooriumihaldurile või kindlustusseltsi erirežiimihaldurile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses;
\n
5)Tagatisfondile või teise lepinguriigi asjaomasele asutusele või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikes 7 osutatud krediidiasutuste ja investeerimisühingute lepingulisele või omaalgatuslikule kaitseskeemile nende ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; [RT I, 17.11.2017, 2 - jõust. 27.11.2017]
\n
6)finantsjärelevalve subjekti audiitorile tema tegevuseks vajalikus ulatuses;
\n
7)rahvusvahelisele organisatsioonile käesoleva seaduse §-s 46 või välisriigi pädevale asutusele või isikule käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud juhul; [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
\n
8)pensioniregistri pidajale kogumispensionide seaduses ja Tagatisfondi seaduses sätestatud ulatuses; [RT I, 26.06.2017, 1 - jõust. 06.07.2017]
\n
9)depoopangale investeerimisfondide seaduses ja kogumispensionide seaduses sätestatud ulatuses;
\n
10)väärtpaberiarveldussüsteemi korraldajale tema ülesannete tavapäraseks täitmiseks seoses arveldussüsteemi liikme poolse võimaliku rikkumisega; [RT I 2005, 13, 64 - jõust. 18.03.2005]
\n
11)Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2394 tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004 (ELT L 345, 27.12.2017, lk 1–26) lisas nimetatud finantsteenuste osutamist reguleerivate õigusaktide täitmise tagamisel korrarikkumise väljaselgitamiseks vajalike asjaolude kindlakstegemiseks, finantsjärelevalve subjekti esitatud teabe kontrollimiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks tarbijakaitseseaduse § 62^1 lõigetes 3 ja 4 sätestatud korras; [RT I, 08.01.2020, 1 - jõust. 17.01.2020]
\n
12)Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses; [RT I, 21.06.2024, 3 - jõust. 01.07.2024]
\n
13)Riigi Infosüsteemi Ametile Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 ja käesoleva seaduse §-s 47^11 sätestatud koostöö ulatuses. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025] (4^1) Inspektsioonil on õigus konfidentsiaalset teavet edastada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule üksnes juhul, kui konfidentsiaalse teabe saajal lasub kohustus hoida saadud teavet konfidentsiaalsena ja see teave on vajalik finantsjärelevalve teostamiseks. Lepinguriigi keskpangale või muule pädevale asutusele võib edastada konfidentsiaalset teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, sealhulgas teavet, mis on vajalik rahanduspoliitika teostamiseks, likviidsusküsimuste lahendamiseks, makse- ja arveldussüsteemide toimimiseks ning muudel eesmärkidel selle lepinguriigi finantssüsteemi stabiilsuse tagamiseks. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] (4^2) Inspektsioonil on õigus lubada välisriigi finantsjärelevalve asutusele, välisriigi muule pädevale asutusele või isikule edastatud konfidentsiaalset teavet avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud alustel. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] (4^3) Käesoleva seaduse § 47 lõikes 1 nimetatud koostöö käigus saadud teavet võib avaldada käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel, kui välisriigi finantsjärelevalve asutuse, välisriigi muu pädeva asutuse või isikuga on sõlmitud sellekohane kokkulepe. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] (4^4) Inspektsioonil on õigus avaldada teavet Rahvusvahelisele Valuutafondile ja Maailmapangale finantssektori hindamisprogrammiga seotud ülesannete täitmiseks, Rahvusvaheliste Arvelduste Pangale kvantitatiivse mõju-uuringu jaoks ja finantsstabiilsuse nõukogule tema analüüsi- ja jälgimisülesannete täitmiseks, kui Inspektsioonile on esitatud sellesisuline taotlus. Inspektsioon võib edastada teavet koondandmetena või anonüümituna, muul kujul võib Inspektsioon teavet avaldada vaid Inspektsiooni ruumides. Teabe avaldamise taotlus peab vastama järgmistele tingimustele:
\n
1)teabe küsimine on põhjendatud konkreetsete ülesannete täitmisega, mis tulenevad taotleva organisatsiooni põhikirjajärgsest pädevusest;
\n
2)taotlus on teabe olemuse, ulatuse ja vormi ning selle avaldamise või edastamise vahendite osas piisavalt täpne;
\n
3)teave on vajalik põhjenduses viidatud konkreetse ülesande täitmiseks ja seda ei kasutata muuks otstarbeks kui taotleva organi põhikirjajärgseteks ülesanneteks;
\n
4)teave edastatakse või avaldatakse üksnes isikutele, kes on otseselt seotud konkreetse ülesande täitmisega;
\n
5)teabele juurdepääsu omavate isikute suhtes kohaldatakse käesolevas seaduses sätestatuga samaväärset teabe saladuses hoidmise kohustust. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (4^5) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine Riigikontrollile on lubatud, kui Riigikontroll vajab teavet, et viia läbi Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 1, 2 või 4 kohane audit või hinnata Riigikontrolli seaduse § 6 lõike 2 punkti 3 kohaselt Inspektsiooni juhtimise tulemuslikkust. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (4^6) Teise lepinguriigi pädevalt järelevalveasutuselt või Euroopa Keskpangalt saadud teavet võib avaldada Riigikontrollile üksnes teabe edastanud asutuse selgesõnalisel nõusolekul ja üksnes eesmärkidel, millega see asutus on nõustunud. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021] (4^7) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud konfidentsiaalse teabe ja finantsjärelevalve tulemusi kajastavate dokumentide avaldamine hädaolukorra seaduse alusel tegutsevatele asutustele ja isikutele ning Riigikantseleile on lubatud, kui see on vajalik nimetatud seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks, kusjuures need asutused ja isikud peavad hoidma järelevalvelise teabe konfidentsiaalsust käesoleva seaduse § 34 kohaselt. [RT I, 08.10.2024, 1 - jõust. 18.10.2024]
\n
(5)Inspektsioonil on õigus täielikult või osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või korrapärase toimimise tagamiseks. Kogu nimetatud teave on veebilehel kättesaadav vähemalt viis aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
(6)Inspektsioonil on õigus avalikustada finantsjärelevalve subjektide kohta süstematiseeritud või statistilisi andmeid, mis kajastavad üldistatud kujul järelevalve subjekti finantsseisundit, tema poolt pakutavaid teenuseid või tema tegevust ning selles toimuvaid muutusi. Andmete avalikustamine on lubatud vaid juhul, kui nende põhjal ei ole võimalik kindlaks teha finantsjärelevalve subjekti üksikkliendi andmeid või koondandmetega iseloomustatavasse kogumisse kuuluvat finantsjärelevalve subjekti üksikklienti. [RT I 2007, 68, 421 - jõust. 01.01.2008]
\n
§ 54^1. Kriisilahendusmenetluse salastatus
\n
() Inspektsiooni poolt läbiviidav kriisilahendusmenetlus ei ole avalik ja sellele kohaldatakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduses sätestatut. [RT I, 19.03.2015, 3 - jõust. 29.03.2015]
\n
§ 54^2. Isikuandmete töötlemine järelevalvemenetluses
\n
(1)Inspektsioonil on õigus töödelda finantsjärelevalve või finantskriisi ennetamise või lahendamise eesmärgil käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustes ja nende alusel antud õigusaktidest tulenevas ulatuses isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. Inspektsioonil on õigus asjakohastel juhtudel isikuandmeid piiriüleselt töödelda ja edastada õigusaktides ettenähtud juhtudel rahvusvahelistele organisatsioonidele.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) artikli 13 lõike 1 punktis f, lõike 2 punktis a ja lõikes 3 ning artiklites 15–19 ja 21 sätestatut.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud järelevalvemenetlustes töödeldud isikuandmeid säilitatakse seaduses või selle alusel antud õigusaktis sätestatud tähtajani või kuni see on vajalik eesmärkide täitmiseks. [RT I, 13.03.2019, 2 - jõust. 15.03.2019]
\n
(4)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud järelevalvemenetlustes töödeldud isikuandmeid säilitatakse nimetatud määruse artiklis 56 sätestatu kohaselt. [RT I, 11.10.2024, 1 - jõust. 17.01.2025]
\n
§ 54^3. Hoiatusteadete avalikustamine
\n
(1)Inspektsioon võib avalikkust hoiatada tegevusloata finantsteenuse pakkumise või muu käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud õigusaktile mittevastava tegevuse või selle kahtluse korral (edaspidi hoiatusteade).
\n
(2)Inspektsioon võib enne hoiatusteate avaldamist teha hoiatusteate tegemiseks oluliste asjaolude kohta päringu isikule, kes on õigusrikkuja või keda võib Inspektsioonile teadaoleva informatsiooni põhjal pidada õigusrikkujaks, või muule isikule.
\n
(3)Hoiatusteade avaldatakse Inspektsiooni veebilehel ja see sisaldab vähemalt Inspektsiooni hinnangut isiku tegevusele ning tegevusega seotud isikute andmeid, kui need on olemas. Inspektsioon võib hoiatusteate avaldada ka muude kanalite kaudu.
\n
(4)Kui hoiatusteates esitatud asjaolud ei osutu hiljem põhjendatuks või hoiatusteate tegemise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, on Inspektsioon kohustatud avaldama samas vormis sellekohase teate.
\n
(5)Hoiatusteade võib olla avalikult kättesaadav kuni viis aastat. Põhjendatuse korral võib seda tähtaega pikendada.
\n
(6)Hoiatusteates võib kaalukatel põhjustel jätta avalikustamata tegevusega seotud füüsiliste isikute isikuandmed, kui avaldamine oleks asjasse puutuvate isikute suhtes ebaproportsionaalne või asjaolusid arvestades muul alusel ebavajalik.
\n
(7)Inspektsioon võib avaldada ka käesoleva seaduse § 46 lõikes 2 nimetatud asutuste, välisriikide finantsjärelevalve asutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide hoiatavaid teateid. [RT I, 20.06.2021, 1 - jõust. 30.06.2021]
\n
7. peatükk ÕIGUSAKTID JA VASTUTUS
\n
§ 55Juhatuse otsused ja ettekirjutused ning juhatuse ja juhatuse liikme korraldused
\n
(1)Juhatus teeb otsuseid ja ettekirjutusi ning annab Inspektsiooni nimel korraldusi ja üldkorraldusi. [RT I, 09.05.2014, 2 - jõust. 19.05.2014] (1^1) Juhatus teeb ühisotsustusmenetlustes ühisotsuseid koos lepinguriigi finantsjärelevalve asutusega seaduses sätestatud juhtudel. [RT I 2006, 63, 467 - jõust. 01.01.2007]
\n
(2)Juhatuse liige annab Inspektsiooni nimel korraldusi käesoleva seaduse § 22^1 lõikes 1 nimetatud küsimustes.
\n
(3)Juhatuse otsuse ja ettekirjutuse, juhatuse või juhatuse liikme korralduse ning finantsjärelevalve toimingu peale võib esitada kaebuse halduskohtule seaduses ettenähtud alustel ja korras.
\n
(4)Erandina kehtib Inspektsiooni haldusakt ainult selle resolutiivosa adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks ja klientide või investorite huvide kaitseks nende vahendite säilimisel on vajalik viivitamatult tegutseda ning haldusakti andmise eesmärk on:
\n
1)keelata tehingute, toimingute või kasumist väljamaksete tegemine või piirata seda täielikult või osaliselt, sealhulgas kehtestada varale kasutamise või käsutamise keeld või piirang vara säilimise tagamiseks;
\n
2)peatada või lõpetada väärtpaberitega tehingute tegemine kauplemiskohas; [RT I, 30.12.2017, 3 - jõust. 03.01.2018]
\n
3)kehtestada erirežiim, moratoorium või erijärelevalve või otsustada pankrotiavalduse esitamine;
\n
4)tunnistada kehtetuks finantsjärelevalve subjekti tegevusluba seoses võimetusega täita oma kohustusi klientide või muude võlausaldajate ees või nõuda finantsjärelevalve subjekti juhi tagasikutsumist;
\n
5)nõuda finantsjärelevalve subjektilt või muult isikult teavet finantsjärelevalve subjekti usaldatavusnõuete täitmise, finantsseisundi või majandustegevuse jätkuvuse kontrollimiseks, turukuritarvituse või väärtpaberite emitendis või muus finantsjärelevalve subjektis osaluse omandamise või võõrandamise või valitseva mõju asjaolude kontrollimiseks. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)Üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisele kuuluv Inspektsiooni haldusakt kehtib akti resolutiivosa üleriigilise levikuga päevalehes avaldamisest arvates, kui see haldusakt ei ole eelnevalt adressaadi suhtes kehtima hakanud. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhtudel teavitatakse haldusakti resolutiivosa teatavaks tegemise või kättetoimetamisega koos adressaati haldusakti tervikuna teatavaks tegemise ajast, mis ei tohi olla pikem kui kolm tööpäeva haldusakti resolutiivosa kehtima hakkamisest arvates. Inspektsiooni haldusakti vaidlustamise tähtaeg hakkab kulgema haldusakti tervikuna adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest arvates. [RT I, 21.12.2010, 3 - jõust. 01.01.2011]
\n
(7)Kui Inspektsiooni teeb käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seaduse alusel ettekirjutuse isiku tagasikutsumiseks, siis peatuvad isiku ametiseisundist tulenevad õigused ja kohustused finantsjärelevalve subjekti juhtorganis alates ettekirjutuse teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest. [RT I, 10.01.2019, 1 - jõust. 20.01.2019]
\n
§ 55^1. Juhatuse suunis
\n
(1)Juhatus annab Inspektsiooni nimel soovitusliku iseloomuga suuniseid, kui see on ette nähtud käesoleva seaduse § 2 lõikes 2 nimetatud seaduses või Euroopa Liidu õigusaktides.
\n
(2)Suunise kiidab heaks juhatus oma otsusega ja see toimetatakse kätte elektrooniliselt või postiga. Suunise järgimata jätmisest tuleb Inspektsiooni teavitada kümne tööpäeva jooksul arvates suunise kättetoimetamisest, esitades asjakohase põhjenduse. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
§ 56Juhatuse esimehe käskkirjad
\n
Juhatuse esimees annab käskkirju Inspektsiooni-sisese tegevuse korraldamise ja juhtimisega seotud küsimustes.
\n
§ 57Inspektsiooni juhendid
\n
(1)Inspektsioonil on õigus välja anda soovitusliku iseloomuga juhendeid finantssektori tegevust reguleerivate õigusaktide selgitamiseks või finantsjärelevalve subjektide suunamiseks.
\n
(2)Inspektsioonil on õigus kaasata soovitusliku iseloomuga juhendite väljatöötamisse eksperte ja finantsjärelevalve subjektide esindajaid.
\n
(3)Inspektsiooni soovitusliku iseloomuga juhendid kiidab heaks juhatus oma otsusega ja need avaldatakse käesoleva seaduse § 53 lõikes 3 sätestatud viisil.
\n
§ 58Inspektsiooni vastutus
\n
(1)Vastutus finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel rikutud õiguste ja tekitatud kahju eest ning rikutud õiguste taastamine ja tekitatud kahju hüvitamine toimub riigivastutuse seaduses sätestatud alustel ja korras.
\n
(2)Finantsjärelevalve teostamisega ja kriisilahendusülesannete täitmisega mitteseotud kahju eest vastutab Inspektsioon eraõiguse sätete kohaselt. Inspektsiooni eelarves ettenähtud vahendite ebapiisavuse korral hüvitab kahju Eesti Pank. Inspektsioon tagastab Eesti Panga makstud hüvitise summa Eesti Pangale kahju hüvitamisele järgneva kahe eelarveaasta eelarve vahenditest. [RT I, 02.06.2021, 1 - jõust. 12.06.2021]
\n
8. peatükk RAKENDUSSÄTTED
\n
§ 59Inspektsiooni tegevuse alustamine
\n
Inspektsioon alustab tegevust 2002. aasta 1. jaanuaril.
\n
§ 60Nõukogu ja juhatuse liikmete nimetamine
\n
(1)Vabariigi Valitsus ja Eesti Panga Nõukogu nimetavad nõukogu liikmed ühe kuu jooksul käesoleva seaduse jõustumisest.
\n
(2)Nõukogu esimese koosoleku kutsub kokku rahandusminister 20 päeva jooksul kõigi nõukogu liikmete nimetamisest.
\n
(3)Nõukogu esimese koosoleku päevakorda võetakse vähemalt käesoleva seaduse § 61 lõikes 1 nimetatud isikute hulgast juhatuse esimehe valimine.
\n
(4)Nõukogu nimetab juhatuse liikmed käesolevas seaduses sätestatud korras mitte hiljem kui 2002. aasta 30. juuniks.
\n
§ 61Inspektsiooni tegevuse alustamine
\n
(1)Väärtpaberiinspektsiooni peadirektor, Kindlustusinspektsiooni peadirektor ja Eesti Panga Pangainspektsiooni juhataja või nende ülesandeid täitev isik täidab käesolevas seaduses sätestatud juhatuse liikme ülesandeid, kui ta on andnud hiljemalt 2001. aasta 10. juuniks sellekohase kirjaliku nõusoleku teda ametisse nimetanud isikule või organile. Eelnimetatud isiku poolt nõusoleku andmisest keeldumise korral vabastatakse ta teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikute volitused kehtivad nõukogu esimese koosoleku toimumise päevale järgnevast päevast kuni juhatuse liikmete volituste alguseni käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud korras.
\n
(3)Kuni käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatud juhatuse liikmete volituste alguseni on juhatus kolmeliikmeline.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutest koosnev juhatus (edaspidi juhatus) on otsustusvõimeline, kui kohal on kõik juhatuse liikmed. Juhatuse otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas kaks juhatuse liiget.
\n
(5)Juhatus annab nõukogule aru viimase poolt kehtestatud korras Inspektsiooni tegevuse alustamise toimingute kava täitmisest.
\n
§ 62Teenistus- ja töösuhete jätkumine või lõppemine
\n
(1)Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ning Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes vastab käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele ja esitab hiljemalt 2001. aasta 1. novembriks juhatusele vastava avalduse, võetakse Inspektsiooni tööle alates 2002. aasta 1. jaanuarist. Sellisel juhul loetakse Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametniku teenistussuhe lõppenuks avaliku teenistuse seaduse § 114 alusel 2001. aasta 31. detsembrist.
\n
(2)Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni ametnik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni töötaja, kes ei vasta käesolevas seaduses sätestatud töötajatele esitatavatele nõuetele või ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avaldust, vabastatakse teenistusest avaliku teenistuse seaduse § 116 alusel või lõpetatakse temaga tööleping Eesti Vabariigi töölepingu seaduse § 86 punkti 3 alusel.
\n
(3)Finantsinspektsioonis tööle asunud isiku staaži antud tööandja juures arvestatakse tema tööle asumisest või teenistusse nimetamisest Eesti Pangas, Kindlustusinspektsioonis või Väärtpaberiinspektsioonis.
\n
§ 63Vara üleandmine ja varaliste kohustuste täitmine
\n
(1)Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni valduses ja kasutuses oleva ning Inspektsiooni tegevuseks vajaliku riigi vara annab riigivara valitseja tasuta Inspektsioonile üle hiljemalt 2002. aasta 1. jaanuariks.
\n
(2)Enne 2002. aasta 1. jaanuari Väärtpaberiinspektsiooni ja Kindlustusinspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest vastutab riik ja Eesti Panga Pangainspektsiooni tegevusest tekkinud varaliste kohustuste eest Eesti Pank oma eelarves ettenähtud vahendite arvel.
\n
§ 64Seaduse kohaldamine
\n
(1)2002. aasta 1. jaanuaril Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni menetluses olevad haldus- ja haldusõiguserikkumiste asjad ja esitatud, kuid menetlusse võtmata taotlused, antakse üle Inspektsioonile, kes viib need lõpule kooskõlas käesoleva seaduse ja käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud seadustega.
\n
(2)2002. aasta 1. jaanuaril kohtu menetluses olevas väärtpaberituru- või kindlustusjärelevalve teostamisest tulenevas asjas, milles riiki esindab seaduse või üld- või erivolituse alusel Väärtpaberiinspektsioon või Kindlustusinspektsioon või milles protsessiosaliseks pangajärelevalve teostamisega seotud vaidluses oli Eesti Pank, esindab edaspidi samas asjas riiki või astub Eesti Panga asemele Inspektsioon.
\n
(3)Enne Inspektsiooni tegevuse alustamist käesoleva seaduse §-s 2 nimetatud seaduste alusel pädeva organi poolt antud tegevusload, muud load või muud halduse üksikaktid kehtivad kuni nende tähtaja lõppemiseni või nende kehtetuks tunnistamiseni.
\n
(4)2002. ja 2003. aastal võib Inspektsiooni kulusid osaliselt katta Eesti Panga eelarves ettenähtud vahenditest või riigieelarves ettenähtud sihtotstarbelistest assigneeringutest.
\n
(5)Inspektsiooni kulude osalisel katmisel käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel võib kehtestada käesoleva seaduse §-s 37 sätestatud järelevalvetasu määradest madalamad määrad.
\n
(6)Kuni 2005. aasta eelarveaasta lõpuni rakendatakse kohustuslike pensionifondide vara valitsemise suhtes 0,02- kuni 0,1-protsendilist järelevalvetasu mahuosa piirmäära. (6^1) Kui käesoleva seaduse §-s 47^3 nimetatud ühisotsustusmenetlust on alustatud enne 2012. aasta 31. detsembrit, on käesoleva seaduse § 47^3 lõikes 4 sätestatud ajavahemik kuus kuud. [RT I, 21.12.2010, 6 - jõust. 31.12.2010] (6^2) Käesoleva seaduse § 39 lõike 2 punktis 12 sätestatud mahuosa määrasid rakendatakse makseasutuste suhtes 2018. aasta ja sellele järgnevate eelarveaastate kohta. [RT I, 07.12.2017, 1 - jõust. 13.01.2018]
\n
(7)[Kehtetu - RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(8)Krediidiandja ja -vahendaja kohustust tasuda järelevalvetasu mahuosa määra alusel ettemakset ja lõppmakset kohaldatakse alates 2017. eelarveaastast. [RT I, 31.12.2015, 38 - jõust. 01.01.2016]
\n
(9)Käesoleva seaduse 2016. aasta 14. detsembril vastuvõetud redaktsiooniga kehtestatud järelevalvetasu mahuosa määrasid fondivalitseja suhtes kohaldatakse 2018. aasta eelarveaasta kohta. [RT I, 31.12.2016, 3 - jõust. 10.01.2017]
\n
§ 65Järelevalvetegevust kajastav teave
\n
(1)Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Eesti Panga Pangainspektsiooni järelevalvetegevust kajastav mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave antakse üle Inspektsioonile.
\n
(2)Väärtpaberiinspektsiooni, Kindlustusinspektsiooni ja Pangainspektsiooni järelevalvetegevuse käigus saadud konfidentsiaalset teavet võib juhatuse liige ja Inspektsiooni töötaja avaldada teisele juhatuse liikmele ja Inspektsiooni töötajale, kellele see teave on vajalik tema tööülesannete täitmiseks.
\n
§ 65^1. Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele esitatav teave
\n
Inspektsioon edastab 2021. aastani Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele kord aastas Eesti kindlustusturu kohta järgmise teabe:
\n
1)pikaajaliste garantiide olemasolu kindlustuslepingutes ja kindlustusandjate käitumine pikaajalisel investeerimisel;
\n
2)nende kindlustusandjate arv, kes rakendavad kindlustustegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kattuvuse kohandamist, §-s 47 sätestatud volatiilsuse kohandamist ning §-s 267 sätestatud üleminekuaja kohandust ja üleminekuaja mahaarvamist;
\n
3)nende kindlustusandjate arv, kelle suhtes rakendatakse kindlustustegevuse seaduse §-s 94 sätestatud finantsseisundi taastamise perioodi pikendamist;
\n
4)kindlustustegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kattuvuse kohandamise, §-s 47 sätestatud volatiilsuse kohandamise, § 67 lõikes 4 sätestatud sümmeetrilise kohandamise ja §-s 267 sätestatud üleminekumeetmete mõju kindlustusandjate finantsseisundile kõigi kindlustusandjate kohta tervikuna ning iga kindlustusandja kohta eraldi kindlustusandja nime nimetamata;
\n
5)kindlustustegevuse seaduse §-s 46 sätestatud kattuvuse kohandamise, §-s 47 sätestatud volatiilsuse kohandamise ja § 67 lõikes 4 sätestatud sümmeetrilise kohandamise rakendamise tagajärjed kindlustusandja investeerimiskäitumisele ning hinnang, kas sellega kaasneb liigset kapitali vabanemist;
\n
6)kindlustustegevuse seaduse §-s 94 sätestatud finantsseisundi taastamise perioodi pikendamise mõju kindlustusandja suutlikkusele taastada solventsuskapitalinõude täitmiseks vajalike nõuetekohaste omavahendite tase või muuta oma riskiprofiili;
\n
7)hinnang selliste kindlustusandjate, kelle suhtes kohaldatakse kindlustustegevuse seaduse § 268, suutlikkusele rakendada omavahendite kaasamise ja riskiprofiili vähendamise kava ning hinnang perspektiivile vähendada üleminekumeetmete kasutamise vajadust, sealhulgas kirjeldus meetmete kohta, mida kindlustusandja või Inspektsioon on rakendanud või kavatseb rakendada. [RT I, 07.07.2015, 1 - jõust. 01.01.2016]
\n
§ 66Seaduse jõustumine
\n
(1)Käesolev seadus jõustub 2001. aasta 1. juunil.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 7 lõike 2 punktid 4–7, § 14 lõige 5, § 18 lõige 2 ja lõike 3 punktid 3, 4, 8, 10, 13–15, §-d 20–22, 29, 51, 52, § 53 lõige 3 ning §-d 54, 55, 57 ja 58 jõustuvad 2002. aasta 1. jaanuaril.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 53 lõige 4 jõustub 2002. aasta 1. juulil.