[RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]
\n
§ 300^3. Registerpandi üleandmine
\n
Registerpandi üleandmiseks on vaja pandipidaja kirjalikku nõusolekut ja kannet registris. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]
\n
§ 300^4. Registerpandist loobumine
\n
(1)Kui pandipidaja registerpandist loobub, omandab selle registerpandiga koormatud eseme omaja. Registerpandist loobumiseks esitab pandipidaja registrile kirjaliku avalduse, mille alusel tehakse kanne registrisse.
\n
(2)Kui pandipidaja loobub registerpandist osaliselt, omandab registerpandiga koormatud eseme omaja registerpandi vastava osa. Registerpandiga koormatud eseme omajale üleläinud osaregisterpandist tulenevaid õigusi kasutades ei tohi kahjustada pandipidaja huve. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]
\n
§ 300^5. Registerpandi pantimine
\n
(1)Registerpant panditakse tervikuna.
\n
(2)Registerpandi pantimisel kohaldatakse nõuete pantimise kohta sätestatut. [RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]
\n
§ 301Registerpandi järjekoha loovutamine
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 302Pandipidajate nõuete rahuldamine
\n
(1)Kui registerpandiga tagatud nõuet ei täideta, on pandipidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel.
\n
(2)Enne registerpandiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab registerpandiga koormatud eseme registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine.
\n
(3)Registerpandiga koormatud ese müüakse täitedokumendi alusel seaduses sätestatud korras avalikul enampakkumisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(4)Nõuded rahuldatakse vastavalt pantide järjekohtadele, kui seadusest ei tulene teisiti.
\n
(5)Ühel ja samal järjekohal asuvate pantidega tagatud nõuded rahuldatakse võrdeliselt nõuete suurusega. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 303Registerpandi avalikkus
\n
Igaühel on õigus tutvuda registrisse kantud andmetega registerpandi kohta.
\n
§ 304Pantija kohustused panditud asja hoidmisel
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 305Panditud eseme võõrandamine
\n
[Kehtetu - RT I 2009, 30, 178 - jõust. 01.10.2009]
\n
§ 306Panditud asja väljanõudmine müügiks
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 2. jaotis Transpordivahendite pantimine
\n
§ 307Pandi seadmine transpordivahendile
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 308Transpordivahendile seatud pandi ulatus
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 3. jaotis Kommertspant
\n
§ 309Kommertspant
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 310Kommertspandi registreerimine
\n
[Kehtetu - RT I 1996, 45, 848 - jõust. 01.01.1997]
\n
§ 311Panditud vara kasutamine ja käsutamine
\n
[Kehtetu - RT I 1996, 45, 848 - jõust. 01.01.1997]
\n
§ 312Kommertspandi esemeks oleva vara asendamine
\n
[Kehtetu - RT I 1996, 45, 848 - jõust. 01.01.1997] 4. jaotis Intellektuaalse omandi pantimine
\n
§ 313Pandi seadmine intellektuaalsele omandile
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
3. jagu Õiguste pantimine
\n
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 314Õigused pandi esemena
\n
(1)Varaline õigus võib olla pandi esemeks, kui see on üleantav.
\n
(2)Õiguste pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pantimisele ei kohaldata käesoleva seaduse § 282 3. lõikes sätestatut.
\n
§ 314^1. Finantstagatis
\n
(1)Finantstagatiseks loetakse kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude koormamist pandiõigusega, kui nii tagatise andjaks kui ka tagatise võtjaks on üks alljärgnevatest isikutest või organisatsioonidest:
\n
1)väärtpaberituru seaduse § 6 2. lõike punktides 1 ja 2 nimetatud isik või asutus;
\n
2)Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43–50) artikli 1 2. lõike punktis b või d nimetatud isik või organisatsioon;
\n
3)makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 3 lõikes 6 nimetatud süsteemiühenduse korraldaja; [RT I, 01.03.2023, 3 - jõust. 11.03.2023]
\n
4)makse- ja arveldussüsteemide seaduse § 4 lõigetes 1 ja 2 nimetatud süsteemi korraldaja; [RT I, 01.03.2023, 3 - jõust. 11.03.2023]
\n
5)muu käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud isikuga sarnane välisriigi isik või organisatsioon, kellele on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Euroopa Liidu õigusakti kohaselt antud õigus olla finantstagatise andjaks või võtjaks.
\n
(2)Finantstagatiseks loetakse kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude koormamist pandiõigusega ka juhul, kui tagatise andja või võtja on äriühing ja tehingu teine pool on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või organisatsioon. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(3)Finantstagatisega võib koormata üksnes väärtpaberit, mis on nimetatud väärtpaberituru seaduse § 2 1. lõike punktides 1–5 ja punktis 7 ning sama paragrahvi 3. lõikes, samuti muud eelnimetatud väärtpaberitega seotud õigust või nõuet tingimusel, et väärtpaberit või väärtpaberiga seotud õigust või nõuet väljendatakse ja see kantakse üle üksnes registrikande vahendusel võlaõigusseaduse § 917 2. lõike tähenduses.
\n
(4)Krediidinõue käesoleva seaduse tähenduses on nõue, mis tuleneb krediidiasutuse või Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/48/EÜ krediidiasutuste asutamise ja tegevuse kohta (ELT L 177, 30.6.2006, lk 1–200) 2. artiklis nimetatud isiku või organisatsiooni poolt väljaantud laenust või krediidist, välja arvatud nõue, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust või krediidilepingust mikro- või väikeettevõtjaga. Mikro- või väikeettevõtjana käsitatakse ettevõtjat, kellel on majandusaasta jooksul keskmiselt vähem kui 50 töötajat ja tema aasta bilansimaht või aastakäive ei ületa 10 miljonit eurot
\n
(5)Finantstagatiseks loetakse ka kontol oleva raha nõudeõiguse, väärtpaberi või krediidinõude käesoleva paragrahvi 1. või 2. lõikes nimetatud isikule või organisatsioonile tagatise andmise eesmärgil ülekandmist võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja kooskõlas käesoleva seaduse § 314^2 1. lõikes sätestatuga [RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]
\n
§ 314^2. Finantstagatise seadmine
\n
(1)Finantstagatise kokkuleppe sõlmimist peab saama tõendada kirjalikus või muus õiguslikult samaväärses vormis ja finantstagatise seadmise viis peab tagatise võtjal võimaldama finantstagatise eset kontrollida. Käesoleva lõike esimeses lauses sätestatu rikkumine ei mõjuta finantstagatise kokkuleppe kehtivust.
\n
(2)Krediidinõuete finantstagatiseks andmisel käesoleva seaduse § 314^1 alusel esitatakse tagatise võtjale tagatiseks antud krediidinõuete nimekiri kirjalikus vormis.
\n
(3)Krediidinõuete finantstagatiseks andmisel ei kohaldata käesoleva seaduse § 315 3. lõikes ega võlaõigusseaduse §-s 168 sätestatut. Kui pandipidaja vajab lisateavet võlgniku vastu nõude esitamiseks, peab pantija võimaluse korral andma pandipidajale vajalikku teavet.
\n
(4)Tagatise võtja kasuks seatud finantstagatise kehtivust ei mõjuta tagatise andja õigus finantstagatis asendada, finantstagatis ületagatud osas tagasi võtta ega krediidinõuete puhul õigus intressidele ja muudele kõrvalnõuetele. [RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]
\n
§ 314^3. Finantstagatise käsutamine
\n
(1)Pandipidaja võib finantstagatise kokkuleppe alusel käsutada finantstagatise eset, välja arvatud krediidinõuet.
\n
(2)Kui pandipidaja kasutab talle finantstagatise kokkuleppega antud õigust finantstagatise eset käsutada, on ta kohustatud hiljemalt finantstagatisega tagatud nõude sissenõutavaks muutumisel asendama algse finantstagatise eseme samaväärse esemega, kusjuures raha tuleb asendada samas vääringus rahaga ja väärtpaber sama emitendi väärtpaberiga, mis kuulub samasse emissiooni või liiki ning mille nimiväärtus, vääring ja laad on samad, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. [RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud samaväärse eseme suhtes kohaldatakse sama finantstagatise kokkulepet, mida kohaldati algse finantstagatise eseme suhtes, ja samaväärne ese loetakse finantstagatise kokkuleppe alusel antuks algse finantstagatise esemega samal ajal. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
(4)Käesoleva paragrahvi kohane finantstagatise eseme pandipidajapoolne käsutamine ei muuda pandipidaja finantstagatise kokkuleppest tulenevaid käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt asenduseks antud finantstagatise esemega seotud õigusi ega mõjuta nende õiguste kehtivust. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
§ 315Pandi seadmine
\n
(1)Õiguse pantimiseks on vajalik pantija ja pandipidaja vaheline kokkulepe pandi seadmise kohta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud kokkulepe peab olema kirjalikus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (2^1) [Kehtetu - RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]
\n
(3)Kui pandipidaja saab seoses pantimisega õiguse nõuda panditud nõude täitmist ja täitmine vastu võtta, peab pantija pandipidajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustusi tõendavad dokumendid, samuti andma võlgniku vastu nõude esitamiseks vajalikku teavet. [RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]
\n
§ 316Panditud õiguse lõpetamine ja muutmine
\n
(1)Panditud õigust saab tehinguga lõpetada üksnes pandipidaja nõusolekul. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks lõpetamine toimub. Nõusolekut ei saa tagasi võtta.
\n
(2)Panditud õiguse muutmiseks on vajalik pandipidaja nõusolek, kui sellega kaasneb panditud õiguse väärtuse vähenemine või kui muutmine vähendab muul viisil pandipidaja tagatist. Nõusolek tuleb anda isikule, kelle kasuks muutmine toimub.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatu ei laiene õigusena panditud aktsia, osa, investeerimisfondi osaku või muu sellesarnase õiguse lõpetamisele või muutumisele, mille aluseks on vastava aktsiaseltsi, osaühingu või investeerimisfondi organi otsus. Kui õiguse muutmise või lõpetamise eelduseks on lisaks sellise organi otsuse vastuvõtmisele ka õigustatud isikuks oleva pantija nõusolek, on sellise nõusoleku andmiseks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatu kohaselt õigustatud pandipidaja. [RT I, 04.03.2015, 4 - jõust. 01.07.2015]
\n
§ 317Nõude pantimisest teatamine
\n
(1)Nõude pantimisest peab pantija teatama panditud nõude võlgnikule, kui pandilepingus ei ole kokku lepitud teisiti.
\n
(2)Pantija poolt nõude pantimisest teatamisel või pandipidaja poolt võlgnikule pantija poolt pantimise kohta väljaantud dokumendi esitamisel on samad tagajärjed nagu nõude loovutamisest teatamisel.
\n
(3)Võlgnik on pantija või pandipidaja nõudmisel kohustatud andma kirjaliku kinnituse temale pantimisest teatamise kohta.
\n
§ 318Pantimise tagajärjed võlgnikule nõude pantimise korral
\n
Nõude pantimise korral kohaldatakse pandipidaja ja panditud nõude võlgniku vahelisele õigussuhtele nõude loovutamise korral omandaja ja võlgniku vahelise suhte kohta sätestatut, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
\n
§ 319Kohustuse täitmine nõude pantimise korral
\n
(1)Nõude pantimise korral võivad pantija ning pandipidaja enne müügiõiguse tekkimist nõuda võlgnikult kohustuse täitmist üksnes ühiselt ja võlgnik võib täita üksnes pantijale ning pandipidajale ühiselt.
\n
(2)Pärast müügiõiguse tekkimist võib panditud nõude täitmist nõuda üksnes pandipidaja ja võlgnik võib täita üksnes pandipidajale. Kohustuse täitmisel pandipidajale on samasugune tähendus, kui täitmisel võlausaldajale.
\n
(3)Kui pandiesemeks on osa nõudest, jääb teistsuguse kokkuleppe puudumisel pantijale pandiga koormamata nõudeosa rahuldamise eesõigus, samuti eelisjärjekoht kõrvalõigustele ja tagatistele.
\n
(4)Kui pantija ja pandipidaja ei ole teisiti kokku leppinud, ulatub nõudele seatud pandiõigus ka võlgniku poolt tasumisele kuuluvatele panditud nõude intressile ja muudele kõrvalnõuetele.
\n
§ 319^1. Etteteatamisõigus
\n
(1)Kui panditud nõude sissenõutavus sõltub etteteatamisest, võib enne müügiõiguse tekkimist ette teatada võlausaldaja.
\n
(2)Võlgniku etteteatamine on kehtiv, kui see on tehtud nii pandipidajale kui ka võlausaldajale.
\n
(3)Pärast müügiõiguse tekkimist (§ 292) võivad ette teatada nii võlausaldaja kui ka pandipidaja. Võlgniku puhul piisab teatamisest pandipidajale.
\n
§ 319^2. Kõrvalekalduva kokkuleppe lubatavus
\n
(1)Pantija ja pandipidaja võivad kokku leppida seaduses sätestatust erinevas pandieseme müügi viisis. Kui kolmandal isikul on pandiesemele õigus, mis pandieseme müügi korral lõpeb, on müügi viisi muutmiseks vajalik tema nõusolek.
\n
(2)Kokkuleppega ei või kõrvale kalduda käesoleva seaduse § 292 3. lõikes sätestatust, välja arvatud juhul, kui tegemist on käesoleva seaduse §-s 314^1 nimetatud finantstagatisega ja poolte kokkulepe võimaldab panditud eseme väärtuse määrata majanduslikult põhjendatud viisil. [RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]
\n
(3)Kui finantstagatise seadmisel on sõlmitud käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kokkulepe, loetakse müügiõiguse tekkimisel pandiga tagatud nõue rahuldatuks ulatuses, mis vastab panditud eseme kokkulepitud väärtusele. [RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]
\n
(4)Finantstagatise kokkuleppe kohasest pandieseme müügist ei pea ette teatama, kui finantstagatise kokkuleppes ei ole kokku lepitud teisiti. [RT I, 11.11.2025, 1 - jõust. 21.11.2025]
\n
§ 319^3. Sissenõudmisele kaasaaitamine
\n
(1)Kui täita tuleb pandipidajale ja võlausaldajale ühiselt ja kui nõue on sissenõutav, on pandipidaja ja võlausaldaja kohustatud täitmise ühiselt vastu võtma.
\n
(2)Kui pandipidajal on õigus nõue iseseisvalt sisse nõuda, peab ta tegutsema mõistlikul viisil ja vajaliku hoolsusega. Pandipidaja peab sissenõudmisest viivitamata teatama võlausaldajale.
\n
§ 319^4. Täitmise toime
\n
Kui võlgnik täidab oma kohustuse vastavalt käesoleva seaduse § 319 1. või 2. lõikele, omandab võlausaldaja täitmisega saadud eseme ja pandipidaja pandiõiguse sellele esemele. Kui täitmine seisneb kinnisasja omandi üleandmises, siis on pandipidajal õigus hüpoteegile, kui täitmine seisneb kinnistatud laeva või ehitatava laeva omandi üleandmises, on pandipidajal õigus laevahüpoteegile.
\n
§ 319^5. Sissenõutud raha deponeerimine
\n
(1)Kui rahaline nõue nõutakse sisse vastavalt käesoleva seaduse § 319 1. lõikele, tuleb saadud raha pandipidaja kasuks deponeerida selliselt, et pandipidajal tekib õigus deponeeritud summale müügiõiguse tekkimise päeval käesoleva seaduse § 292 kohaselt.
\n
(2)Kui rahaline nõue nõutakse sisse vastavalt käesoleva seaduse § 319 2. lõikele, siis jääb sissenõutud summa pandipidajale ulatuses, milles see on vajalik tema nõude rahuldamiseks. Ülejäänud raha peab pandipidaja pantijale välja andma.
\n
§ 319^6. Muude õiguste müük
\n
Muude panditud õiguste müük toimub vastavalt käsipandi sätetele.
\n
§ 319^7. [Kehtetu - RT I 2004, 37, 255 - jõust. 01.05.2004]
\n
4. jagu KINNIPIDAMISÕIGUS
\n
§ 320Kinnipidamisõiguse mõiste
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 321Nõude seotus kinnipeetava esemega
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 322Kinnipidamise lubamatus
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 323Kinnipeetud eseme hoidmine ja nõude rahuldamine
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 324Kodulooma kinnipidamine
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
3. peatükk KINNISPANT
\n
1. jagu HÜPOTEEK
\n
1.jaotis Mõiste, tekkimine ja lõppemine
\n
§ 325Hüpoteegi mõiste
\n
(1)Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel.
\n
(2)Kinnisasja mõttelist osa võib hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa.
\n
(3)Hüpoteeki ei või seada ainult kinnisasja reaalosale ega osale kaasomaniku mõttelisest osast.
\n
(4)Hüpoteek ei eelda tagatava nõude olemasolu.
\n
(5)Kui hüpoteegiga tagatud nõue on lõppenud võlgnikuks olnud juriidilise isiku lõppemise tõttu, loetakse nõue pandiga koormatud kinnisasja omaniku suhtes edasikestvaks. [RT I 2003, 17, 95 - jõust. 01.01.2004]
\n
§ 326Hüpoteegi seadmise kokkuleppe vorm
\n
Hüpoteegi seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 327Hüpoteegi kanne
\n
Kinnistusraamatu kandes hüpoteegi seadmise kohta tuleb märkida hüpoteegipidaja ja hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma). [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 328Algne omanikuhüpoteek
\n
(1)Kinnisasja omanik võib hüpoteegi seada enda kasuks.
\n
(2)Omanikuhüpoteegi seadmine toimub omaniku notariaalselt kinnitatud avalduse alusel kande tegemisega kinnistusraamatusse.
\n
§ 329Hüpoteegipidaja loobumine hüpoteegist
\n
(1)Kui hüpoteegipidaja hüpoteegist loobub, omandab hüpoteegi koormatud kinnisasja omanik. Loobumiseks tuleb teha hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avalduse alusel kanne kinnistusraamatusse. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
\n
(2)Kui hüpoteegipidaja loobub hüpoteegist osaliselt, kohaldatakse § 349 2. lõike sätteid. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 330Hüpoteegi lõpetamine
\n
Hüpoteegi lõpetamiseks on vajalik hüpoteegipidaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus ja kinnisasja omaniku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolek. Nõusolek tuleb avaldada kinnistusosakonnale või hüpoteegipidajale. Nõusolek ei ole tagasivõetav. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023]
\n
§ 331Hüpoteegi lõpetamine omaniku nõudel
\n
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
(1)Kui hüpoteegipidaja elu- või asukoht ei ole teada, võib koormatud kinnisasja omanik nõuda hüpoteegi kustutamist või muutmist omanikuhüpoteegiks, kui omanikul on õigus nõude rahuldamisele ja ta deponeerib kogu hüpoteegisumma. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
(2)Intress tuleb deponeerida, kui intressimäär on kinnistusraamatusse kantud, kuid mitte suuremas ulatuses kui kolme aasta eest, arvates päevast, mil kinnisasja omanik esitas kohtule avalduse hüpoteegi kustutamiseks või omanikuhüpoteegiks muutmiseks. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
(3)Kui esitatakse käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud nõue, määrab kohus tähtaja vastuväidete esitamiseks ja avaldab vastava kuulutuse. Kui määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata või need tagasi lükatakse, teeb kohus otsuse hüpoteegi kustutamise kohta, mis on kinnistusraamatu kande tegemise aluseks. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] (3^1) Kinnisasja omanikul on õigus taotleda, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud hüpoteegisumma ja intresside deponeerimise asemel määraks kohus vastuväidete esitamiseks viieaastase tähtaja. Viieaastase tähtaja möödumisel avaldab kohus korduva kuulutuse ning määrab vastuväidete esitamiseks uue tähtaja kestusega kolm kuud. Eelnimetatud uue tähtaja jooksul peab kohus ka omal algatusel koguma andmeid hüpoteegipidaja elu- või asukoha kohta ning nende tuvastamise korral üritama hüpoteegipidajaga kontakteeruda. Kui ka korduvalt määratud tähtaja jooksul vastuväiteid ei esitata või need lükatakse tagasi, teeb kohus otsuse hüpoteegi kustutamise kohta, mis on kinnistusraamatu kande tegemise aluseks. [RT I 2010, 26, 128 - jõust. 14.06.2010]
\n
(4)Hüpoteegipidajal on õigus deponeeritud raha kätte saada viie aasta jooksul, arvates hüpoteegi kustutamise või omanikuhüpoteegiks muutmise päevast. Kui hüpoteegipidaja ei ole selle tähtaja jooksul raha välja võtnud, on kinnisasja omanikul õigus see tagasi saada. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 332Omanikuhüpoteegi kustutamine hüpoteegipidaja nõudel
\n
(1)Kui hüpoteegi ja koormatud kinnisasja omanikuks saab üks ja sama isik, võib sama või tagapool asuva järjekohaga hüpoteegipidaja nõuda sellise hüpoteegi kustutamist.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatu ei kehti § 328 alusel tekkinud hüpoteegi kohta.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõue ei kehti hüpoteegi suhtes, mille kandest nähtub selle mittekehtimine antud hüpoteegi suhtes.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud nõude tagamiseks võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke pärast omanikuhüpoteegi tekkimist. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 2. jaotis Sisu 1. alljaotis Üldsätted
\n
§ 333Koormatud kinnisasja omaniku õigused
\n
Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena.
\n
§ 334Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks
\n
(1)Kui omaniku tegevuse tulemusena väheneb koormatud kinnisasja väärtus, on hüpoteegipidajal õigus nõuda, et kinnisasja omanik edasise kahjuliku tegevuse lõpetaks.
\n
(2)Hüpoteegipidaja võib koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise ärahoidmiseks teha kohtulahendi alusel selleks vajalikke tegusid. Hüpoteegipidaja võib teha selliseid tegusid ka kohtulahendita, kui viivitamisel oluliselt väheneks koormatud kinnisasja väärtus. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Hüpoteegipidajal on õigus nõuda käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud tegudega seotud kulutuste hüvitamist. Nimetatud tegudega seotud kulutuste hüvitamise tagamiseks kuulub talle kinnistusraamatusse kandmata hüpoteek, mis asub tema hüpoteegiga samal järjekohal.
\n
§ 335Hüpoteegipidaja õigused kinnisasja väärtuse vähenemisel
\n
(1)Kui võib eeldada koormatud kinnisasja väärtuse vähenemist või kui see on juba toimunud, võib hüpoteegipidaja nõuda kinnisasja omanikult endise olukorra taastamist või täiendavat tagatist.
\n
(2)Kui kinnisasja omanik hüpoteegipidaja nõudel endist olukorda ei taasta ega anna täiendavat tagatist, võib hüpoteegipidaja nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist ulatuses, mille võrra koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud. Rahuldamise nõudest tuleb üks kuu ette teatada.
\n
(3)Kui koormatud kinnisasja väärtus on vähenenud omaniku süüta, võib hüpoteegipidaja täiendavat tagatist või võla osalist tasumist nõuda ulatuses, milles kinnisasja omanikule on väärtuse vähenemine hüvitatud. Hüpoteegipidaja ei või nõuda täiendavat tagatist ega võla osalist tasumist, kui kinnisasja, millel asub füüsilise isiku põhiline eluase, väärtus väheneb kinnisasjade turuolukorra muutumise tõttu. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
§ 336Päraldiste väärtuse vähendamine
\n
Koormatud kinnisasja päraldiste väärtuse vähendamine või korrapärase majandamise nõuete vastane eemaldamine kinnisasjast annab hüpoteegipidajale samad õigused nagu kinnisasja väärtuse vähenemisel.
\n
§ 337Koormatud kinnisasja käsutamine
\n
(1)Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu.
\n
(2)Kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutatakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 338Hüpoteegi käsutamine
\n
(1)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
(2)Hüpoteegi üleandmiseks on nõutavad hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. [RT I, 23.12.2022, 1 - jõust. 01.02.2023] (2^1) Hüpoteegi üleandmiseks seoses pandikirjade tagatisvara moodustamisega on nõutav hüpoteegipidaja ja hüpoteegi omandaja notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud kokkulepe ning kande tegemine kinnistusraamatusse. [RT I, 30.11.2021, 1 - jõust. 10.12.2021]
\n
(3)Hüpoteek panditakse tervikuna. Pantimise kohta kantakse kinnistusraamatusse pandipidaja kohta vastav märkus.
\n
§ 338^1. Hüpoteegi pantimine
\n
(1)Hüpoteegi pantimisel kohaldatakse vastavalt nõuete pantimise kohta sätestatut.
\n
(2)Hüpoteegiga tagatud nõude pantimise korral on pandipidajal õigus nõuda ka nõuet tagava hüpoteegi pantimist, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
\n
(3)Müügiõiguse tekkimisel on pandipidajal õigus teostada hüpoteegipidaja õigusi. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 339Hüpoteegikandest tulenevad õigused
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 2. alljaotis Järjekoht
\n
§ 340Järjekoha määramine
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 341Omanikuhüpoteegi omandamine ja loovutamine
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 3. alljaotis Hüpoteegi ulatus
\n
§ 342Hüpoteegi püsimine
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 343Hüpoteegi ulatus kinnisasjale
\n
(1)Hüpoteek ulatub kinnisasja osadele, päraldistele ja viljadele. Hüpoteek ei ulatu kinnisasja päraldistele, mis ei ole kinnisasja omaniku omandis.
\n
(2)Hüpoteek ei ulatu päraldistele, osadele ja loodusviljadele, mis on enne kinnisasja arestimist korrapärase majandamise kohaselt võõrandatud või kinnisasjast alatiseks eemaldatud. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 344Hüpoteegi ulatus rendi- ja üürinõudele
\n
Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on antud rendile või üürile, ulatub hüpoteek ka rendi- või üürinõudele, mis tekib ajavahemikul kinnisasja arestimisest või võlgniku pankroti väljakuulutamisest kuni kinnisasja müümiseni või mis on tekkinud ühe aasta jooksul enne kinnisasja arestimist või võlgniku pankroti väljakuulutamist ja on sisse nõudmata. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 345Hüpoteegi ulatus kindlustushüvitisele
\n
[RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
(1)Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi on kindlustatud, ulatub hüpoteek ka kindlustushüvitise nõudele. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
(2)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
(3)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
(4)[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] 4. alljaotis Nõuete rahuldamine
\n
§ 346Nõuete ulatus
\n
(1)Hüpoteegiga on hüpoteegisumma ulatuses tagatud nõue, intressid (muu hulgas viivis) kuni kolme aasta eest enne kinnisasja müümist täitemenetluses, samuti võla sissenõudmise kulutused, sealhulgas täitemenetluse kulud ja täituri tasud ning hüpoteegipidaja poolt kinnisasja omaniku eest tasutud kindlustusmaksed. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
(2)Kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Tagatiskokkulepe kehtib hüpoteegiga koormatud kinnisasja omaniku vahetumisel ka uue omaniku suhtes ning hüpoteegipidaja vahetumisel uue hüpoteegipidaja suhtes. [RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
§ 347Hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 348Tasumise koht
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 349Hüpoteegi üleminek omanikule
\n
(1)Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
(2)Kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse osaliselt, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda rahuldatud nõude ulatuses enda kasuks osahüpoteegi kinnistusraamatusse kandmist või hüpoteegi kustutamist.
\n
(3)Kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid.
\n
§ 350Teiste isikute õigus hüpoteegipidaja nõude rahuldamiseks
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 351Kinnisasja omaniku vastuväited
\n
(1)Kinnisasja omanik võib hüpoteegipidaja vastu esitada ainult selliseid vastuväiteid, mis põhinevad kinnistusraamatu kandel või mis on tal sissenõude esitanud võlausaldaja vastu võlaõiguslikul alusel.
\n
(2)Kinnisasja omanik võib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud vastuväiteid esitada ka võlausaldaja õigusjärglasele või isikule, kellele hüpoteegipidaja hüpoteegi üle andis (§ 338).
\n
(3)[Kehtetu - RT I, 06.12.2010, 1 - jõust. 05.04.2011]
\n
§ 352Sundtäitmine
\n
[RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
(1)Kui hüpoteegiga tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal õigus nõuda sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
\n
(2)Enne hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutmist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab hüpoteegiga koormatud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine.
\n
(3)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
(4)[Kehtetu - RT I 2005, 39, 308 - jõust. 01.01.2006]
\n
§ 353Hüpoteegipidajate nõuete rahuldamise järjekord
\n
(1)Kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt hüpoteekide järjekohtadele.
\n
(2)Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist.
\n
(3)Ühel ja samal järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete suurusele.
\n
(4)[Kehtetu - RT I 1999, 27, 380 - jõust. 01.04.1999]
\n
§ 354Omanikuhüpoteegi iseärasused sundtäitmisel
\n
(1)Omanikuhüpoteegi korral ei või koormatud kinnisasja omanik nõuda oma nõude rahuldamiseks sundtäitmist.
\n
(2)[Kehtetu - RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009] 5. alljaotis Hüpoteegi jagamine ja ühendamine
\n
§ 355Osahüpoteek
\n
(1)Hüpoteeki võib jagada osadeks.
\n
(2)Hüpoteegi jagamiseks osadeks, samuti osahüpoteekide omavahelise järjekoha muutmiseks ei ole omaniku nõusolek nõutav.
\n
(3)Osahüpoteegid asuvad senise hüpoteegi järjekohale.
\n
§ 356Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamine
\n
[Kehtetu - RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
§ 357Hüpoteegi laienemine juurdeliidetud kinnisasjale
\n
[Kehtetu - RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 358Hüpoteegi üleviimine
\n
(1)Riigi või omavalitsuse poolt teostatava maakorralduse ja ümberplaneerimise puhul viiakse äraantavaid kinnisasju koormavad hüpoteegid nende senises järjekohas üle asemele antavatele kinnisasjadele.
\n
(2)Kui hüpoteegiga koormatud kinnisasja avalikes huvides omandamisel, sealhulgas sundvõõrandamisel, asendatakse kinnisasi teisega, seatakse võõrandatud kinnisasja koormanud hüpoteegid asendatud kinnisasjale vastavalt senistele järjekohtadele. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
(3)Kui üheks kinnisasjaks ühendatakse mitu kinnisasja, mis on koormatud mitme hüpoteegiga või millest mõned ei ole koormatud hüpoteegiga, viiakse hüpoteegid ühendatud kinnisasjale üle nende seniseid järjekohti võimalikult säilitades.
\n
6.alljaotis Ühishüpoteek
\n
§ 359Ühishüpoteegi mõiste
\n
(1)Ühe hüpoteegiga võib koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003] (1^1) Ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas.
\n
(2)Ühishüpoteegi seadmisel tuleb kinnistusraamatus iga koormatava kinnisasja osas ära märkida teised ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjad.
\n
§ 360Ühishüpoteegiga tagatud nõude rahuldamine
\n
(1)Hüpoteegipidajal on õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel.
\n
(2)Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi summa jaotada koormatud kinnisasjade vahel, määrates kindlaks, millises ulatuses iga kinnisasi hüpoteegi eest vastutab. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
§ 361Nõude rahuldamine ühe kinnisasja omaniku poolt
\n
(1)Kui ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik rahuldab hüpoteegipidaja nõude, võib ta nõuda tema kinnisasja koormava ühishüpoteegi enda nimele kandmist. Ühishüpoteegid teistel kinnisasjadel tuleb kustutada.
\n
(2)Kui kinnisasja omanik, kes hüpoteegipidaja nõude rahuldas, võib nõuda teiste ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikelt hüvitist, võib ta ka nõuda hüvitise ulatuses teisi kinnisasju koormavate ühishüpoteekide enda nimele kandmist. [RT I 2003, 13, 64 - jõust. 01.07.2003]
\n
§ 362Omaniku ühishüpoteek
\n
(1)Kui nõue, mille tagamiseks ühishüpoteek on seatud, ei teki või lõpeb või kui hüpoteegipidaja ühishüpoteegist loobub, võivad ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade omanikud nõuda ühishüpoteegi kandmist kinnistusraamatusse endi nimele ühiselt.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhul võib iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik nõuda, et tema kinnisasja koormatakse omanikuhüpoteegiga võrdeliselt tema kinnisasja väärtusega, kui ei ole kokku lepitud teisiti. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
2. jagu KOHTULIK HÜPOTEEK
\n
§ 363Kohtuliku hüpoteegi mõiste
\n
(1)Hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina.
\n
(2)Kohtuliku hüpoteegiga on tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse vastavalt muu seadusega selleks õigustatud ametiisiku määruse alusel kinnisasjale hüpoteegi seadmise korral. [RT I 2008, 59, 330 - jõust. 01.01.2009]
\n
§ 363^1. Kohtulik hüpoteek mitmele kinnisasjale
\n
Kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades.
\n
§ 364Hüpoteegi sätete kohaldamine
\n
Muus osas kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid.
\n
9. osa SEADUSE RAKENDAMINE
\n
§ 365Seaduse jõustumine
\n
Käesolev seadus jõustub tema rakendusseaduses ettenähtud korras ja tingimustel.
\n
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2002/47/EÜ finantstagatiskokkulepete kohta (EÜT L 168, 27.6.2002, lk 43–50), viimati muudetud direktiiviga 2009/44/EÜ (ELT L 146, 10.6.2009, lk 37–43). [RT I, 29.06.2011, 1 - jõust. 30.06.2011]