(2)Kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik, võib kohus nimetada ka mitu eestkostjat. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine esindusõigus. Kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse.
\n
2. jagu Eestkoste teostamine
\n
§ 179Eestkostja ülesanded ja vastutus
\n
(1)Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.
\n
(2)Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja.
\n
(3)Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule.
\n
(4)Eestkostja küsib ja arvestab eestkostetava arvamust eestkoste teostamisel, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane.
\n
(5)Eestkostja peab alaealise vara valitsema hea eestkostja hoolsusega. Eestkostja vastutab oma kohustuste süülise rikkumisega tekitatud kahju eest.
\n
§ 180Esindusõiguse välistamine
\n
(1)Eestkostja ei saa eestkostetavat esindada:
\n
1)tehingutes, mille üks pool on eestkostetav ja teine pool eestkostja, eestkostja abikaasa, registreeritud elukaaslane, eestkostja otsejoones sugulane, õde või vend, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale otseseid tsiviilkohustusi; [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
2)tehingutes, millega eestkostetav loovutab oma pandi või käendusega tagatud nõude eestkostja vastu, koormab niisugust nõuet, lõpetab nõude tagatise või vähendab tagatist või võtab kohustuse teha niisugune tehing;
\n
3)õiguslikus vaidluses eestkostetava ja käesoleva lõike punktis 1 nimetatud isikute vahel, samuti vaidluses punktis 2 nimetatud asjades.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikest 1 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 131.
\n
(3)Eestkostja ei saa eestkostetavat esindades teha eestkostetava arvel kinkeid. Erandina on lubatud kinkeid teha kõlbelise kohustuse või viisakusreeglite järgimiseks.
\n
(4)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse ka eestkostja ülesannetes valla- või linnavalitsuse ametnikule või juriidilisest isikust eestkostja töötajale.
\n
§ 181Esindusõiguse äravõtmine
\n
Kohus võib eestkostjalt võtta õiguse esindada eestkostetavat teatavates tehingutes või mõnes valdkonnas, kui eestkostetava huvid on eestkostja või tema esindatava kolmanda isiku või käesoleva seaduse § 180 lõike 1 punktis 1 nimetatud isiku huvidega olulises vastuolus.
\n
§ 182Eestkostja kohustus hoolitseda lapse isiku eest
\n
(1)Kui laps kasvab eestkostja juures, kohaldatakse eestkostja õigusele ja kohustusele lapse isiku eest hoolitseda käesoleva seaduse 10. peatüki 2. jao sätteid.
\n
(2)Kui eestkostja peab eestkostetavat ülal, olemata selleks kohustatud, lähevad eestkostjale tema poolt antud ülalpidamise ulatuses üle nõuded eestkostetava ülalpidamiseks kohustatud isikute vastu.
\n
§ 183Eestkostja kohustus valitseda eestkostetava vara
\n
(1)Eestkostja on kohustatud eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitsema, säilitama ning võimaluse korral suurendama. Muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse eestkostetavale kuuluvad nõuded ning valitsema eestkostetavale kuuluvat kinnisvara.
\n
(2)Eestkostetava varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks.
\n
(3)Eestkostja peab hoidma enda ja eestkostetava vara eraldatuna ega tohi kasutada eestkostetava vara oma huvides.
\n
§ 184Vara nimekirja koostamine
\n
(1)Eestkostja esitab lapse hariliku viibimiskoha järgsele kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta mõistliku aja jooksul eestkoste määramisest arvates.
\n
(2)Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta.
\n
§ 185Pärandi või kinkena saadud vara valitsemine
\n
(1)Vara, mille eestkostetav saab pärandina või kinkena, valitseb eestkostja kinketehingus, testamendis või pärimislepingus sisalduvate korralduste kohaselt. Korraldustega ei saa laiendada eestkostja seadusest tulenevat esindusõigust.
\n
(2)Eestkostja võib kohtu nõusolekul korraldustest kõrvale kalduda, kui nende järgimine võib kahjustada eestkostetava huve.
\n
§ 186Eestkostetava raha paigutamine
\n
(1)Kui eestkostetava raha ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks, peab eestkostja selle paigutama Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut.
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
(3)Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.
\n
(4)Kohtu nõusolek eestkostja poolt eestkostetavale kuuluva konto käsutamiseks on vajalik vaid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
§ 187Nõusolek kinnisasjatehingute tegemiseks
\n
(1)Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta:
\n
1)käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust;
\n
2)käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet;
\n
3)kohustuda tegema käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud käsutusi;
\n
4)sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut;
\n
5)anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse vastavalt ka laevakinnistusraamatusse kantud laevade kohta. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
§ 188Nõusolek teisteks tehinguteks
\n
(1)Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta:
\n
1)teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa;
\n
2)loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut;
\n
3)sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut;
\n
4)anda rendile ettevõtet;
\n
5)omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks;
\n
6)sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist;
\n
7)võtta laenu;
\n
8)omandada ja võõrandada väärtpabereid;
\n
9)teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vastutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks;
\n
10)sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet;
\n
11)teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud käesoleva seaduse § 186 lõikes 4 sätestatud juhtudel. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014] (1^1) Kui eestkostja omandab väärtpaberituru seaduse § 2 lõike 1 punktides 1–5 ja 7 nimetatud väärtpabereid eestkostetava nimel, kuid enda vahendite arvel, ei ole nende väärtpaberite omandamiseks ja võõrandamiseks vaja kohtu nõusolekut tingimusel, et müügist saadu jääb eestkostetava omandisse. Esimeses lauses sätestatut kohaldatakse ka edasistele väärtpaberitehingutele müügist saadu arvel, mis on tehtud esimeses lauses nimetatud väärtpaberitega. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 01.05.2015]
\n
(2)Kohus võib erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut.
\n
(3)Kui eseme võõrandamiseks on vaja kohtu nõusolekut, ei või eestkostja anda seda kohtu nõusolekuta eestkostetavale sõlmitud lepingu täitmiseks või vabaks käsutamiseks.
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
§ 189Kohtu nõusolekuta tehtud mitmepoolsed tehingud
\n
(1)Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud mitmepoolne tehing on tühine, kui kohus ei kiida tehingut hiljem heaks. Heakskiit kehtib, kui eestkostja sellest teisele poolele teatab. Kui eestkostetav on saanud teovõimeliseks, võib ta tehingu ise heaks kiita.
\n
(2)Teine pool võib teha eestkostjale ettepaneku teda heakskiidu andmisest teavitada. Kui eestkostja ei avalda heakskiitu kahe nädala jooksul nimetatud ettepaneku saamisest arvates, siis loetakse, et heakskiidust on keeldutud.
\n
(3)Kui eestkostjal pidi tehingu tegemiseks olema kohtu eelnev nõusolek, võib tehingu teine pool oma tehingu tegemise tahteavalduse tagasi võtta, kui eestkostjal ei olnud tehingu tegemiseks kohtu eelnevat nõusolekut ja tehingu teine pool nõusoleku puudumisest ei teadnud ega pidanudki teadma. Sel juhul loetakse, et tahteavaldust ei ole tehtud. Pärast seda, kui eestkostja on teisele poolele heakskiidu andmisest teatanud, ei saa tehingu teine pool oma tahteavaldust tagasi võtta.
\n
(4)Käesoleva seaduse §-dest 187 ja 188 tuleneva keelu rikkumise korral kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 130.
\n
§ 190Kohtu nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing
\n
Kohtu eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing on tühine.
\n
§ 191Kulutuste hüvitamine
\n
(1)Eestkostja võib eestkostetavalt nõuda eestkostmiseks tehtud kulutuste hüvitamist käsundi kohta kehtivate sätete järgi.
\n
(2)Valla- või linnavalitsus ei või nõuda kulutuste hüvitamist.
\n
§ 192Tasu eestkoste teostamise eest
\n
(1)Eestkostet teostatakse üldjuhul tasuta.
\n
(2)Kohus võib määrata eestkostjale tema ülesannete täitmise eest tasu, kui tasu määramine on eestkostetava varalist seisundit ning poolte vahelist suhet arvestades mõistlik.
\n
(3)Eestkostjal on õigus eestkoste teostamisest talle tekkinud kulutuste, muu hulgas oma eestkostest tingitud vastutuse kindlustamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele eestkostetava vara arvel. Eestkostet teostatakse tasuta, kui kohus ei määra teisiti.
\n
(4)Kulude ja tasu maksmiseks võib eestkostja või eestkostetav taotleda riigi menetlusabi. Riik võib ette näha eestkoste teostamiseks täiendavaid rahalisi toetusi Justiits- ja Digiministeeriumi vahendusel. Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada riigi arvel eestkostjale makstava tasu ja kantavate kulude arvestamiseks täpsema korra ja piirmäärad. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeeriumi” sõnadega „Justiits- ja Digiministeeriumi”]
\n
§ 193Kohtu järelevalve
\n
(1)Kohus teostab järelevalvet eestkostja tegevuse üle. Eestkostja teatab kohtule oma elukoha muutusest.
\n
(2)Kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks. Nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada.
\n
(3)Eestkostetava huvides võib kohus kõrvaldada eestkostja oma ülesannete täitmisest kuni tema vabastamise otsustamiseni.
\n
§ 194Eestkostja aruandekohustus
\n
(1)Kohus võib igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.
\n
(2)Eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. [RT I, 27.06.2012, 4 - jõust. 07.07.2012]
\n
(3)Kohus peab aruannet sisuliselt kontrollima, hindama tehtud kulutuste põhjendatust ning nõudma vajaduse korral selgitusi või aruande parandamist ja täiendamist. [RT I, 27.06.2012, 4 - jõust. 07.07.2012]
\n
(4)Eestkostja kirjalikke aruandeid säilitatakse kohtus.
\n
3. jagu Eestkoste lõppemine
\n
§ 195Eestkoste lõppemine
\n
(1)Eestkoste lõpeb:
\n
1)eestkostetava surmaga;
\n
2)vanema hooldusõiguse taastumisega;
\n
3)eestkostetava lapsendamisega;
\n
4)eestkostetava täisealiseks saamisega.
\n
(2)Eestkostja ja valla- või linnavalitsus peavad kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludest teatama.
\n
§ 196Eestkostetava surnuks tunnistamine
\n
[RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
(2)Kui eestkostetav tunnistatakse surnuks või kui tuvastatakse tema surmaaeg, lõpeb eestkoste surnuks tunnistamise või surmaaja tuvastamise määruse jõustumisega.
\n
§ 197Eestkostja vabastamine
\n
(1)Kohus võib eestkostja vabastada, kui eestkostja oma kohustuste olulise rikkumise tõttu või muul põhjusel ei vasta enam eestkostjale esitatavatele nõuetele või kui eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve.
\n
(2)Kohus vabastab eestkostja omal algatusel või õigustatud huvi omava isiku taotluse alusel. Kohus võib eestkostja vabastada ka eestkostja enda avalduse alusel.
\n
(3)Eestkostja vabastamisel teeb kohus korralduse eestkoste edasiseks teostamiseks. Kui eestkostet teostab mitu isikut ühiselt ja vabastatakse ainult üks eestkostja, täidab eestkostja ülesandeid edasi teine eestkostja.
\n
§ 198Juriidilisest isikust eestkostja ning valla- ja linnavalitsusest eestkostja vabastamine
\n
(1)Kohus vabastab juriidilisest isikust või valla- või linnavalitsusest eestkostja ja määrab teise eestkostja, kui see on eestkostetava huvides ja eestkostekohustust on valmis täitma eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Valla- või linnavalitsusest eestkostja võib tema taotlusel vabastada ka siis, kui kohus leiab, et käesoleva seaduse § 176 lõike 2 või § 205 lõike 3 kohaselt on teine valla- või linnavalitsus eestkostetavaga oluliselt tugevamalt seotud. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
(2)Valla- või linnavalitsus ja juriidiline isik peavad vähemalt üks kord aastas kontrollima käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eelduste olemasolu ning esitama kohtule avalduse niipea, kui nad saavad eelduste täitmisest teada. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
(3)Kohus peab enne määruse tegemist juriidilise isiku või valla- või linnavalitsuse ära kuulama.
\n
§ 199Vara väljaandmine ja aruandlus
\n
Eestkostja peab enda vabastamise korral eestkostetavale välja andma valitsetava vara ja esitama vara valitsemise kohta aruande.
\n
§ 200Tehingute jätkamine pärast eestkoste lõppemist
\n
Eestkostjal on õigus eestkostet teostada, kuni ta enda eestkostja ülesannetest vabastamisest teada saab või peab teada saama. Sellele ei või tugineda isik, kes eestkostjaga tehingut tehes eestkostja vabastamisest teadis või pidi teadma.
\n
§ 201Eestkostja surm
\n
(1)Eestkoste ei lõpe eestkostja surmaga. Sellisel juhul määratakse uus eestkostja.
\n
(2)Eestkostja surmast peavad tema pärijad viivitamata kohtule teatama. Kui eestkostjateks on määratud mitu isikut ühiselt, peab eestkostja teise eestkostja surmast viivitamata teatama.
\n
13. peatükk EESTKOSTE TÄISEALISE ÜLE
\n
§ 202Kohaldatavad sätted
\n
Täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti.
\n
§ 203Eestkoste seadmise eeldused
\n
(1)Kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa, registreeritud elukaaslase või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. [RT I, 06.07.2023, 6 - jõust. 01.01.2024]
\n
(2)Eestkostja võib määrata ainult nende ülesannete täitmiseks, milleks eestkoste on vajalik. Eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise huve saab kaitsta volituse andmise ning perekonnaliikmete või muude abiliste kaudu. Eestkoste seadmisel annab kohus hinnangu isiku võimele saada aru abielu sõlmimise, isaduse omaksvõtu ja muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest.
\n
(3)Eestkostja ülesandeks võib olla ka eestkostetava õiguste maksmapanek kolmandate isikute vastu.
\n
(4)Kohus kontrollib hiljemalt iga viie aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada, tehes selle kohta määruse. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
§ 204Füüsiline isik eestkostjana
\n
(1)Eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid.
\n
(2)Eestkostjaks ei või määrata selle tervishoiu-, hoolekande- või haridusasutuse töötajat, kus täisealine elab.
\n
(3)Kui täisealine teeb või on varem teinud ettepaneku eestkostja isiku määramise kohta, tuleb tema ettepanekut arvestada, kui see ei ole tema huvidega vastuolus.
\n
(4)Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul.
\n
§ 205Juriidiline isik ning valla- ja linnavalitsus eestkostjana
\n
(1)Kui ei leita sobivat füüsilist isikut, võib eestkostjaks määrata juriidilise isiku viimase nõusolekul.
\n
(2)Kui juriidiline isik saab teada, et täisealisele on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, peab ta sellest viivitamata teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Juriidiline isik kontrollib vähemalt üks kord aastas, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja.
\n
(3)Kui eestkostjaks ei ole võimalik määrata sobivat juriidilist isikut, määratakse eestkostjaks valla- või linnavalitsus, millega täisealine on kõige tugevamalt seotud. Täisealine on kõige tugevamalt seotud muu hulgas selle valla- või linnavalitsusega, kust ta pärit on, kus ta on suurema osa ajast elanud, millega ta on säilitanud olulised sidemed, kus asuvad tema lähedased või vara või kus on tema rahvastikuregistrijärgne elukoht. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
(4)Juriidilisest isikust eestkostjaks ei või määrata seda tervishoiu- või hoolekandeasutust, kus täisealine viibib.
\n
§ 206Eestkostja kohustused
\n
(1)Eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid.
\n
(2)Kui eestkostja saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada, peab ta sellest teatama kohtule ja valla- või linnavalitsusele. Sama kehtib asjaolude kohta, mis võimaldavad eestkostja ülesandeid piirata või laiendada. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise, piiramise või laiendamise omal algatusel või eestkostja, valla- või linnavalitsuse või eestkostetava avalduse alusel.
\n
§ 207Eestkostja kui eestkostetava seaduslik esindaja
\n
(1)Eestkostja on oma ülesannete ulatuses eestkostetava seaduslik esindaja.
\n
(2)Eestkostja vajab kohtu nõusolekut ka:
\n
1)eestkostetava eluruumi üürilepingu ülesütlemiseks või lõpetamiseks;
\n
2)üle nelja-aastase tähtajaga kestvuslepingute sõlmimiseks.
\n
14. peatükk EESTKOSTE ERIJUHUD
\n
§ 208Eestkostja määramine sündimata lapsele
\n
(1)Eostatud, kuid veel sündimata lapsele võib määrata eestkostja, kui see on vajalik tema huvide kaitseks. Eestkostjat ei määrata, kui lapse sünni korral kuuluks vanema hooldusõigus tema vanematele.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eestkoste lõpeb lapse sünniga.
\n
§ 209Erieestkostja määramine
\n
(1)Isikule, kes on vanema hoolduse all või kellele on määratud eestkostja, määratakse erieestkostja nendeks toiminguteks, mida vanemad või eestkostja ei saa teha. Eelkõige määratakse erieestkostja päritud või kinkena saadud vara valitsemiseks, kui pärandaja või kinkija on määranud, et vanemad või eestkostja ei tohi seda vara valitseda.
\n
(2)Erieestkostja määratakse ka käesoleva seaduse § 180 lõikes 1 nimetatud toiminguteks. Kohus võib eestkostetava tahteavalduse asendada jõustunud kohtulahendiga erieestkostjat määramata, kui erieestkostja määramine ei oleks konkreetse toimingu puhul otstarbekas. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
(3)Kui tekib vajadus määrata erieestkostja, teatab vanem või eestkostja sellest viivitamata kohtule. Erieestkostja määramisel ei kohaldata eestkostja määramise sätteid.
\n
(4)Kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud.
\n
4. osa RAKENDUSSÄTTED
\n
§ 210Seaduse kohaldamine
\n
(1)Käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti.
\n
(2)Asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kui vara omandati enne 1995. aasta 1. jaanuarit, kohaldatakse vara kuuluvuse küsimustele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud perekonnaseadust. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
(3)Kui abielusuhted lõppesid enne 2010. aasta 1. juulit, moodustus ühisvara abielusuhete lõppemiseni. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
§ 211Abieluvaraõigus
\n
(1)Kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
\n
(2)Käesoleva seaduse §-s 27^1 sätestatud lahusvara valitsemise korda varaühisuse varasuhtes kohaldatakse pärast § 27^1 jõustumist omandatud vara suhtes. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 01.01.2015]
\n
§ 212Vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohaldamine
\n
(1)Abikaasad võivad ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist ühiselt teatada abieluvararegistri pidajale, et nad soovivad üle minna vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhtele, välja arvatud juhul, kui on algatatud lahutusmenetlus või kui abikaasade vahel sõlmitud abieluvaraleping näeb ette teisiti. Teade esitatakse koos avaldusega vara juurdekasvu tasaarvestuse varasuhte kohta abieluvararegistrisse kande tegemiseks notariaalselt tõestatud vormis. Teate esitamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 61, arvestades käesoleva paragrahvi erisusi.
\n
(2)Teate esitamise korral muutub kandemääruse tegemiseni omandatud ühisvara abikaasade kaasomandis olevaks varaks. Abikaasade mõttelised osad kaasomandis loetakse võrdseks.
\n
(3)Kinnistute ja laevakinnistusraamatusse kantud laevade puhul võivad abikaasad kuue kuu jooksul teate esitamisest arvates kindlaks määrata teistsugused mõttelised osad. Selleks esitavad abikaasad kinnistusosakonnale notariaalselt tõestatud avalduse asjaomase kande parandamiseks. Mõtteliste osade teistsuguse kindlaksmääramise õigus lõpeb ka juhul, kui kinnistu suhtes viiakse läbi sundenampakkumine või kui kinnistule seatakse sundvalitsemine või kui kinnistusosakonnale esitatakse avaldus kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmiseks.
\n
(4)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud abikaasade osade võrdsuse eeldusest võib kõrvale kalduda abieluvararegistri või kinnistusraamatu kandele tuginedes.
\n
(5)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teate võib esitada igale abieluvararegistri pidajale. Kui abikaasadel on kinnisvara, peab avalduse saanud kohus edastama avalduse kinnistusosakonnale.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi alusel abieluvararegistrisse kande tegemise eest ei tule tasuda riigilõivu. Tehinguväärtuseks loetakse 319 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 213Lahutatud abikaasa ülalpidamine
\n
Kui abielu lahutati enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse abikaasa ülalpidamisnõudele varem kehtinud õigust. See ei puuduta abikaasade vahel sõlmitud kokkuleppeid ülalpidamise kohta.
\n
§ 214Vanema hooldusõigus
\n
(1)Vanema hooldusõigus loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest kuuluvaks lapse vanematele ühiselt. Hooldusõigust ei ole vanemal, kellelt vanema õigused on varem kehtinud perekonnaseaduse alusel ära võetud.
\n
(2)Otsused, tuvastatud asjaolud ja abinõud, mille kohus või haldusorgan on vanema õiguste teostamise kohta teinud või määranud enne käesoleva seaduse jõustumist, jäävad edasi kehtima. Nende otsuste, tuvastatud asjaolude ja abinõude muutmisele kohaldatakse käesoleva seaduse § 123 lõiget 2, § 123^1 ja § 140 lõiget 2. [RT I, 29.06.2014, 3 - jõust. 09.07.2014]
\n
(3)Kui enne käesoleva seaduse jõustumist on kohus lapse elukohaks määranud ühe vanema elukoha, siis loetakse alates käesoleva seaduse jõustumisest vanema hooldusõigus kuuluvaks vaid vanemale, kelle elukoha on kohus lapse elukohaks määranud.
\n
(4)Kui vanema hooldusõigus loetakse lõike 1 kohaselt kuuluvaks lapse vanematele ühiselt või lõike 3 kohaselt ühele vanemale, siis võivad lapse vanemad kolme aasta jooksul alates käesoleva seaduse jõustumisest esitada perekonnaseisuametnikule isiklikult ühise avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ja vanema hooldusõiguse andmiseks ühele vanemale või hooldusõiguse andmiseks vanematele ühiselt. [RT I, 27.06.2012, 4 - jõust. 07.07.2012]
\n
§ 215Eestkoste alaealise üle
\n
Alates käesoleva seaduse jõustumisest kohaldatakse alaealiste üle seatud eestkoste teostamisele käesoleva perekonnaseaduse sätteid. Varem kehtinud seaduse alusel määratud eestkostjad jäävad edasi eestkostjateks.
\n
§ 216Eestkoste täisealise üle
\n
Täisealiste isikute üle enne käesoleva seaduse jõustumist nende teovõimetuks tunnistamisel seatud eestkoste muutub käesoleva seaduse kohaseks eestkosteks. Eestkoste seadmisel jäävad kindlaksmääratud eestkostja ülesanded (pädevus) edasi kehtima.
\n
§ 217Abielu lõppemise aeg
\n
Kui kohtuotsus abielu lahutamiseks on tehtud enne 1995. aasta 1. jaanuari, lõpeb abielu abielulahutuse registreerimisega perekonnaseisuasutuses.
\n
§ 217^1. Lapsendamise ettevalmistamine
\n
Enne 2017. aasta 1. jaanuari maavalitsustele esitatud lapsendamise sooviavalduse vaatab ja lapsendamise ettevalmistamisega seotud toimingud viib alates 2017. aasta 1. jaanuarist läbi Sotsiaalkindlustusamet. [RT I, 21.12.2016, 2 - jõust. 01.01.2017]
\n
§ 217^2. Elatis
\n
(1)Kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. (1^1) Kui enne 2023. aasta 1. veebruari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist muutuva suurusena ja elatise suurus sõltub lasterikka pere toetuse suuruse muutumisest, arvutatakse kohtulahendi alusel väljamõistetud elatise suurust perekonnaseaduse alates 2023. aasta 1. veebruarist kehtiva redaktsiooni § 101 lõike 5 alusel. [RT I, 11.01.2023, 2 - jõust. 01.02.2023]
\n
(2)Kui kohustatud vanem või laps ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. [RT I, 22.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 217^3. Alaealise abiellumisea muudatuste kohaldamine
\n
() Kui kohus on saanud avalduse 15-aastaseks saanud isiku teovõime laiendamiseks käesoleva seaduse § 1 lõike 3 alusel enne 2022. aasta 1. novembrit, lahendab kohus avalduse selle esitamise hetkel kehtinud sätete alusel. [RT I, 08.06.2022, 1 - jõust. 01.11.2022]
\n
§ 218§ 230. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 231Seaduse jõustumine
\n
Käesolev seadus jõustub 2010. aasta 1. juulil.