(4)Osavalla või linnaosa vanema teenistussuhte viimane päev käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alusel ametist vabastamisel on teenistusest vabastamise teates märgitud päev. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
\n
§ 58Asustusüksuse vanem ja linnapea
\n
[RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
\n
(1)Alevi, aleviku või küla koosolekul võidakse valida alevi-, aleviku- või külavanem.
\n
(2)Linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanem võib osaleda valla- või linnavolikogu istungil sõnaõigusega.
\n
(3)Volikogu võib võtta vastu linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- ja külavanema statuudi, milles määratakse asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, nimetatute õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega.
\n
(4)Valla- või linnavalitsuse ülesannete täitmine linna kui asustusüksuse linnapea, alevi-, aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
\n
9. peatükk
\n
[Kehtetu - RT I 1994, 84, 1475 - jõust. 12.12.1994]
\n
§ 59§ 61
\n
10. peatükk OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ
\n
§ 62Koostöövormid
\n
(1)Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks:
\n
1)tegutseda ühiselt;
\n
2)anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale;
\n
3)moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud koostöö korral võivad vallad ja linnad ühiste ülesannete täitmiseks halduslepingu alusel otsustada moodustada ühisameti või -asutuse. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 62^1. Omavalitsusüksuste ühisametid ja -asutused
\n
(1)Omavalitsusüksused võivad moodustada käesoleva seaduse alusel valdade ja linnade koostöös ülesannete täitmiseks ühisameteid valla või linna ühiste ametiasutustena ning ühisasutusi valla või linna ametiasutuste ühiste hallatavate asutustena.
\n
(2)Ühisametile kohaldatakse selle moodustamise halduslepinguga kindlaks määratud või asukohajärgse valla või linna ametiasutusele kohalduvat ning ühisasutusele ametiasutuse hallatava asutuse kohta kohalduvat regulatsiooni, kui seadustes või ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingus ei ole sätestatud teisiti.
\n
(3)Ühisameti ametnikud ja töötajad on selle kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutuse struktuuris ja teenistuskohtade koosseisus, kelle koosseisus on ühisamet moodustatud.
\n
(4)Ühisasutuse töötajad on selle kohaliku omavalitsuse üksuse hallatava asutuse struktuuris ja koosseisus, kelle koosseisus on ühisasutus moodustatud.
\n
(5)Ühisameti ametnikud ja töötajad ning ühisasutuse töötajad täidavad ülesandeid selle kohaliku omavalitsuse üksuse nimel, kes on halduslepinguga volitanud ühisameti või -asutuse ülesannet täitma.
\n
(6)Valla või linna ühisamet ja -asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris valla või linna ametiasutusena või ühise ametiasutuse hallatava asutusena selle kohaliku omavalitsuse üksuse koosseisus, kelle koosseisus on ühisamet või -asutus moodustatud. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 62^2. Ühisameti ja -asutuse moodustamine ning nende tegevuse alused
\n
(1)Ühisameti või -asutuse moodustamine otsustatakse koostöös osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste valla- ja linnavolikogude volitusel valla- ja linnavalitsuste vahel sõlmitud halduslepinguga ning moodustatakse volikogude kehtestatud ühisameti või -asutuse põhimäärusega.
\n
(2)Ühisameti ja -asutuse moodustamise halduslepingus määratakse kindlaks:
\n
1)ühisameti või -asutuse tegevuses osalevad kohaliku omavalitsuse üksused (edaspidi lepingupooled);
\n
2)kohaliku omavalitsuse üksus, kelle koosseisus ühisamet või -asutus moodustatakse;
\n
3)ülesanded, mida volitatakse täitma ühisamet või -asutus;
\n
4)halduslepingu sõlmimise ja muutmise kord;
\n
5)lepingupoolte õigused ja kohustused ühisameti või -asutuse juhtimisel, rahastamisel ning ülesande täitmise üle järelevalve korraldamisel;
\n
6)uute lepingupoolte ühisasutusse või -ametisse vastuvõtmise ning liikmesuse lõppemise tingimused ja kord;
\n
7)ühisameti või -asutuse tegevuse lõpetamise alused;
\n
8)seadustest tulenevad haldusülesande täitmise korraldamiseks olulised või lepingupoolte hinnangul muud vajalikud tingimused.
\n
(3)Kõik ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate omavalitsusüksuste valla- või linnavolikogud kinnitavad ühisameti või -asutuse põhimääruse, milles sätestatakse ühisameti või -asutuse:
\n
1)nimetus, asukoht, tegevusvaldkond, õiguslik seisund ja teeninduspiirkond ning määratakse pitsat ja asjaomaste kohaliku omavalitsuse üksuste sümbolite kasutamise kord;
\n
2)põhitegevus, tegevuse eesmärgid ja ülesanded;
\n
3)ühisameti haldusaktide andmise kord;
\n
4)ametnike ja töötajate õigused ning kohustused;
\n
5)nõukogu moodustamise ja nõukogu esimehe valimise kord ning nõukogu õigused, kohustused ja töökord;
\n
6)juhi ametisse nimetamise ja ametist vabastamise kord ning juhi õigused ja kohustused;
\n
7)struktuur ning vajaduse korral struktuuriüksuste õigused ja kohustused;
\n
8)finantseerimine ning eelarve koostamise ja kinnitamise kord;
\n
9)majandamine, asjaajamine, aruandlus ja täitmiseks antud ülesande üle järelevalve tegemise kord;
\n
10)ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise kord, sealhulgas halduslepingu lõpetamisest etteteatamise tähtaeg, kui haldusleping ja ühisameti või -asutuse tegevuses osalemine lõpetatakse ühepoolselt.
\n
(4)Teenistuslikku järelevalvet ühisameti ja -asutuse tegevuse üle korraldab käesoleva seaduse §-s 66^1 sätestatud korras ning sisekontrollisüsteemi rakendab käesoleva seaduse §-s 48^1 sätestatud korras selle kohaliku omavalitsuse üksuse valitsus, kelle nimel ühisamet või -asutus ja selle ametnik ülesannet täitis.
\n
(5)Ühisameti või -asutuse liikmesuse lõpetamine toimub alates eelarveaasta algusest. Liikmesuse lõpetamise soovist tuleb teisele lepingupoolele kirjalikult ette teatada vähemalt lepingu lõpetamisele eelneva aasta 1. aprilliks, kui halduslepingus pole ette nähtud pikemat halduslepingu ülesütlemise tähtaega.
\n
(6)Ühisameti või -asutuse liikmesus lõpeb automaatselt ühisameti või -asutuse tegevuses osaleva sellise kohaliku omavalitsuse üksuse puhul, arvestamata käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tähtaegu, kes on lepingut oluliselt rikkunud ja ei ole rikkumist halduslepingus määratud täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate põhikohustuste täitmata jätmist, sealhulgas seda, kui lepingupool ei ole osalenud ühisameti või -asutuse tegevuse rahastamises halduslepingus või selle lisas sätestatud mahus või kui lepingupool on korduvalt jätnud täitmata järelevalvet tegeva isiku ettekirjutuse ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud.
\n
(7)Ühisametis töötavale ametnikule kohaldatakse avaliku teenistuse seadust ning valla- ja linnaametnikule esitatavaid nõudeid.
\n
(8)Ühisameti või -asutuse tegevust finantseeritakse koostöös osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetest. Ühisameti ja -asutuse kaudu täidetavate täpsemate ülesannete ja rahastamise mahus lepitakse igal aastal eraldi kokku käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud halduslepingu lisaga. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 62^3. Ühisameti ja -asutuse juhtimine
\n
(1)Ühisameti või -asutuse strateegiliseks juhtimiseks ja tegevuse koordineerimiseks moodustatakse asjaomaste kohalike omavalitsuste volikogude esindajatest ning ekspertidest alaline nõukogu (edaspidi nõukogu).
\n
(2)Nõukogu koosneb esimehest, aseesimehest ja liikmetest. Nõukogu liikmed nimetavad valla- või linnavalitsused ühisameti või -asutuse põhimääruses sätestatud korras. Nõukogu koosseisu kinnitab selle valla või linna volikogu, kelle koosseisus ühisamet või -asutus on moodustatud, kooskõlastatult kõigi ühisameti või -asutuse tegevuses osalevate kohaliku omavalitsuse üksustega.
\n
(3)Nõukogu pädevuses on:
\n
1)ühisameti või -asutuse eelarve ja tegevuskava kinnitamine ning muutmine;
\n
2)ühisameti või -asutuse eelarve täitmise aruande kinnitamine;
\n
3)ühisameti või -asutuse halduslepinguga ülesannet täitma volitanud volikogule ettepaneku tegemine revisjoni läbiviimiseks käesoleva seaduse §-s 48 sätestatud korras.
\n
(4)Nõukogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule teha ettepanekuid ühisameti või -asutuse tegevuses osalevatele kohaliku omavalitsuse üksustele:
\n
1)ühisameti või -asutuse moodustamise halduslepingu muutmiseks ning põhimääruse, struktuuri ja töökorralduse kinnitamiseks ning muutmiseks;
\n
2)ühisameti juhi ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks ning ühisasutuse juhi ametisse kinnitamiseks ja ametist vabastamiseks;
\n
3)ühisameti või -asutuse osutatavate teenuste rahastamise suurendamiseks;
\n
4)ühisameti või -asutuse osutatavate teenuste kvaliteedi ja efektiivsuse parandamiseks;
\n
5)ühisameti või -asutuse ja selle tegevuses osalevate kohaliku omavalitsuse üksuste vahelise tööjaotuse parandamiseks;
\n
6)ühisameti või -asutuse tegevuse muutmiseks ning liikmete lisamiseks ja väljaarvamiseks.
\n
(5)Nõukogu töövorm on koosolek. Koosoleku kutsub kokku vastavalt vajadusele nõukogu esimees või aseesimees. Koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu koosseisust. Nõukogu koosolek protokollitakse.
\n
(6)Nõukogul on õigus saada ühisametilt või -asutuselt ning selle tegevuses osalevatelt kohaliku omavalitsuse üksustelt tööks vajalikke andmeid ja dokumente.
\n
(7)Nõukogu muud õigused ja kohustused ning täpne töökord sätestatakse ühisameti või -asutuse põhimääruses. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 63Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud
\n
Maakondliku ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude asutamine ja nende tegevus toimub kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses ettenähtud korras. [RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]
\n
§ 64Lepingud riigiorganitega
\n
[Kehtetu - RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]
\n
11. peatükk SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE
\n
§ 65Omavalitsusüksuste suhted riigiorganitega
\n
(1)Kohalike omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul.
\n
(2)Kohalikud omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele.
\n
(3)Valla või linna volikogul ja kohaliku omavalitsuse üksuste liidul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks.
\n
(4)Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. [RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]
\n
§ 66Kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse järelevalve ja kontroll
\n
(1)Justiits- ja Digiministeerium teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. [RT I, 30.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025, Vabariigi Valitsuse seaduse § 105.19 lõike 12 alusel asendatud sõna „Justiitsministeerium” sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium” vastavas käändes]
\n
(2)Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele.
\n
(3)Järelevalvet valla või linna õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. [RT I 2005, 32, 235 - jõust. 01.01.2006]
\n
§ 66^1. Teenistuslik järelevalve
\n
(1)Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla või linna ametiasutuste ja nende ametiisikute ning ametiasutuste hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll.
\n
(2)Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus:
\n
1)teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks;
\n
2)peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus;
\n
3)tunnistada akt kehtetuks.
\n
(3)Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud.
\n
(4)Valla või linna ametiasutuse ja nende ametiisikute ning ametiasutuse hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks.
\n
(5)Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine.
\n
(6)Valitsus tunnistab kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla või linna õigusaktidega.
\n
(7)Valitsus tunnistab ebaotstarbekuse motiivil kehtetuks valla või linna ametiasutuste ning nende ametiisikute ja ametiasutuste hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid juhul, kui akt või toiming ilmselt ei vasta kohaliku omavalitsuse põhimõtetele või põhjustab valla- või linnavara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist.
\n
(8)Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidest.
\n
(9)Käesoleva seaduse alusel ei teostata teenistuslikku järelevalvet valitsusasutuste järelevalveülesandeid täitvate ametiisikute aktide ja toimingute üle. [RT I 2002, 63, 387 - jõust. 01.09.2002] 11^1. peatükk VASTUTUS
\n
§ 66^2. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine
\n
(1)Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36^1 alusel kehtestatud heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise ning § 36 alusel kehtestatud koormise täitmata jätmise eest, kui sellega põhjustati oht inimese elule või tervisele või looduskeskkonnale, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 66^3. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine
\n
() Käesoleva seaduse § 22 lõike 1 punkti 36^2 alusel kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest, kui see ettevaatamatusest põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. [RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
§ 66^4. Menetlus
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 12.07.2014, 1 - jõust. 01.01.2015]
\n
(2)Käesoleva seaduse §-des 66^2 ja 66^3 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on:
\n
1)valla- või linnavalitsus;
\n
2)Politsei- ja Piirivalveamet. [RT I, 29.12.2011, 1 - jõust. 01.01.2012]
\n
(3)Käesoleva seaduse §-s 66^2 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
§ 66^5. Trahvide laekumine
\n
Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 66^2 ja 66^3 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
\n
12. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE
\n
§ 67Seaduse jõustumine
\n
(1)Käesoleva seaduse Riigi Teatajas avaldamise päevast jõustuvad §-d 1–5, 7, 10, 12–15, 23–26, 31, 33–37, 40–42, 50, 51, 56–58, 62–64 ja 66. Seaduse § 55 2. lõige jõustub alates 1997. aasta 1. jaanuarist. Teised seaduse paragrahvid jõustuvad käesoleva seaduse vastuvõtmisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.
\n
(2)Kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimised on jäänud mõnes omavalitsusüksuses toimumata või valimistulemused välja kuulutamata, valitakse käesoleva seaduse § 59 1. lõikes nimetatud maakonna omavalitsusüksuse esindaja maakogusse volikogu eelmise koosseisu poolt.
\n
§ 68Alevite ja vabariiklike linnade staatus
\n
Käesoleva seaduse jõustumisega saavad alevid valla staatuse ja vabariiklikud linnad linna staatuse.
\n
§ 69Volikogude volituste lõppemine
\n
Valla-, alevi-, linna- ja maavolikogude käesoleva koosseisu ja nende liikmete volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.
\n
§ 70Maavanemate ja maavalitsuste volituste aeg
\n
Maavolikogude käesoleva koosseisu poolt ametisse kinnitatud maavanemate, abimaavanemate ja maavalitsuse nõunike volitused lõpevad seaduse jõustumisele järgnevate kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise päevast.
\n
§ 70^1. Valla- ja linnasekretäri teenistuse jätkamine
\n
() Käesoleva seaduse § 55 lõikes 2 sätestatud nõudeid ei kohaldata enne 2011. aasta 1. märtsi ametisse nimetatud valla- või linnasekretäri puhul, kes jätkab 2011. aasta 1. jaanuaril teenistust sama kohaliku omavalitsuse üksuse valla- või linnasekretärina. [RT I, 05.01.2011, 10 - jõust. 01.03.2011]
\n
§ 70^2. Käesoleva seaduse § 18 lõike 1 punkti 6 rakendamise erisus
\n
[Kehtetu - RT I, 25.06.2021, 1 - jõust. 20.07.2021]
\n
§ 70^3. Käesoleva seaduse 8. peatüki rakendamise erisus
\n
() Osavaldade ja linnaosade puhul, mis on moodustatud käesoleva seaduse 8. peatüki alusel, ning osavaldades ja linnaosades nende elanike huvide esindamiseks loodud esinduskogude puhul, mis on moodustatud valla või linna põhimääruse alusel enne 2016. aasta 1. juunit, võib 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste tulemuste väljakuulutamise ajani kohaldada käesoleva seaduse 2016. aasta 1. juunil kehtinud redaktsiooni. [RT I, 21.06.2016, 1 - jõust. 01.07.2016]
\n
§ 70^4. Käesoleva seaduse § 6^1 lõike 3 ja § 37^4 lõike 1 rakendamise erisus
\n
(1)Kohaliku omavalitsuse üksuste volikogud peavad käesoleva seaduse § 6^1 lõikes 3 nimetatud koostööorganile maakonna arengu kavandamise ülesande andmise otsustama hiljemalt 2018. aasta 1. veebruaril. (1^1) Kui käesoleva seaduse § 6^1 lõigete 2 ja 3 kohaselt määratud koostööorgan ei täida enam sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud nõudeid või on nimetatud uus koostööorgan, peavad valla- ja linnavalitsused koostööorgani tegevuse lõppemise ja koostööorgani muutmise otsustest andma Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile teada ning edastama ühiselt teatise koos kohaliku omavalitsuse üksuste volikogude vastavate otsustega jooksva aasta 1. augustiks. Uue koostööorgani kaudu saab käesoleva seaduse § 6^1 lõikes 1 nimetatud ülesandeid täitma hakata järgmise kalendriaasta algusest. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023] (1^2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1^1 nimetatud juhul täidab kalendriaasta lõpuni käesoleva seaduse § 6^1 lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan. [RT I, 12.12.2018, 2 - jõust. 22.12.2018] (1^3) Kui valla- või linnavalitsused ei ole koostööorgani muutmise otsusest jooksva aasta 1. augustiks teada andnud, siis täidab käesoleva seaduse § 6^1 lõikes 1 nimetatud ülesandeid senine koostööorgan järgneva kalendriaasta lõpuni. [RT I, 12.12.2018, 2 - jõust. 22.12.2018]
\n
(2)Kohaliku omavalitsuse üksused peavad käesoleva seaduse § 37^4 lõikes 1 nimetatud maakonna arengustrateegia vastu võtma hiljemalt 2019. aasta 15. jaanuaril.
\n
(3)Kuni käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud strateegia jõustumiseni kehtib varem maavanema korraldusega kehtestatud maakonna arengustrateegia. [RT I, 04.07.2017, 2 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 70^5. Revisjonikomisjoni liikmena tegutsemise piirangu rakendamise erisus
\n
() Käesoleva seaduse § 48 lõikeid 2^2 ja 2^3 kohaldatakse alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast. [RT I, 05.02.2019, 2 - jõust. 15.02.2019]
\n
§ 70^6. Arengukava ja eelarvestrateegia vastuvõtmise erisused
\n
() 2020. aastal peavad arengukava ja eelarvestrateegia hõlmama vähemalt nelja eelseisvat aastat 1. detsembri seisuga. [RT I, 10.07.2020, 5 - jõust. 20.07.2020]
\n
§ 70^7. Käesoleva seaduse § 19 lõike 2 punkti 1^2 rakendamise erisus
\n
() Volikogu liige, kes 2021. aasta 20. juulil töötab sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel, peab kolme tööpäeva jooksul nimetatud kuupäevast arvates teavitama valla- või linnasekretäri, kas ta soovib osaleda volikogu töös või jätkata töötamist sama valla või linna ametiasutuses töölepingu alusel. Kui isik soovib jätkata töötamist ametiasutuses või ei teata tähtaja jooksul, et ta soovib volikogu töös osaleda, peatatakse tema volikogu liikme volitused. [RT I, 25.06.2021, 1 - jõust. 20.07.2021]
\n
§ 71Omavalitsusüksuste põhimäärused
\n
Omavalitsusüksuste põhimäärused tuleb kinnitada või viia kooskõlla käesoleva seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogude poolt valla- või linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates.
\n
§ 72Omavalitsusüksuste liitude põhikirjad
\n
[Kehtetu - RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]
\n
§ 72^1. Omavalitsusüksuste liidu ümberregistreerimine
\n
[Kehtetu - RT I 2002, 96, 565 - jõust. 01.01.2003]
\n
§ 72^2. Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimine
\n
() Volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimisel ning komisjonide koosseisude kujundamisel kohaldatakse käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1^1 –1^3 sätestatud nõudeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast. [RT I, 19.12.2014, 2 - jõust. 16.10.2017]
\n
§ 72^3. Riigikogu liikme kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse
\n
() Riigikogu liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2017. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast. [RT I, 21.06.2016, 16 - jõust. 16.10.2017]
\n
§ 72^4. Euroopa Parlamendi liikme kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse
\n
() Euroopa Parlamendi liige võib täita valla- või linnavolikogu liikme ülesandeid alates 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu korraliste valimiste valimistulemuste väljakuulutamise päevast. [RT I, 25.06.2021, 3 - jõust. 18.10.2021]
\n
§ 73Õigusaktide kehtetuks tunnistamine
\n
[Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 74Vastuolude lahendamine
\n
Vastuolu korral käesoleva seaduse §-s 67 loetletud sätete ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi kohaliku omavalitsuse aluste seaduse ning teiste seaduste ja õigusaktide sätete vahel loetakse kehtivateks käesoleva seaduse sätted.
\n
§ 75Õigusaktide kooskõlla viimine
\n
Vabariigi Valitsus esitab ettepanekud seaduste ja teiste õigusaktide kooskõlla viimiseks käesoleva seadusega.