(6)Maa omanik võib väljaostuvõla täielikult või osaliselt tasuda enne maksegraafikuga ettenähtud tähtaja saabumist. Enne tähtaega tasutud summalt intresse ei arvutata. Osalisel ennetähtaegsel tasumisel, samuti käesoleva seaduse § 22^3 9. ja 10. lõikes nimetatud juhtudel alustatakse väljaostuvõla kustutamist maksegraafikus fikseeritud viimasest maksest, aastas tasumisele kuuluvat summat ümber ei arvutata ja tasumist jätkatakse maksegraafiku järgi. Kui isik väljendab selgelt tahet tasuda mitu järjestikust graafikujärgset makset, kustutatakse võlanõuded nende sissenõutavaks muutumise järjekorras.
\n
(7)Hüpoteegisumma vähendamisel või kinnisasja jagamise tulemusel tekkiva kinnisasja hüpoteegi alt vabastamise korral koostatakse selleks ajaks tasumata väljaostuvõla tasumiseks uus maksegraafik käesoleva seaduse § 22^3 7. lõike punktides 1–3 sätestatud tingimustel, lähtudes tasumata väljaostuvõla summast.
\n
(8)Maareformi käigus Eesti Vabariigi kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandamisel muutub väljaostuvõlg sissenõutavaks. Vastav märkus kantakse Maa- ja Ruumiameti kinnistamisavalduse alusel kinnistusregistriosa kolmandasse jakku. Hüpoteegipidajal on õigus anda kinnisasja võõrandamisel nõusolek väljaostuvõla ülekandmiseks kinnisasja omandajale juhul, kui hüpoteegiga koormatud kinnisasi võõrandatakse otsejoones sugulasele, õele, vennale, abikaasale, registreeritud elukaaslasele või isikule, kes võtab täitemenetluse või maksejõuetusmenetluse tulemusena üle kinnisasja omaniku võlakohustused.
\n
(9)Käesoleva seaduse alusel tekkinud maa väljaostuvõla ülekandmise korral maa uuele omanikule muudetakse maksegraafikut arvestusega, et aastas tasumisele kuuluv summa oleks vähemalt 360 eurot. Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui väljaostuvõlg kantakse üle kinnisasja pärijale või kui aastas tasumisele kuuluv summa on suurem kui 360 eurot.
\n
(10)Järelevalvet väljaostuvõla tasumise üle teeb Maa- ja Ruumiamet. [RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 39^4. Hüpoteegipidaja õigused ja kohustused
\n
(1)Maareformi käigus Eesti Vabariigi kasuks seatava hüpoteegi puhul täidab hüpoteegipidaja ülesandeid Maa- ja Ruumiamet.
\n
(2)Hüpoteegiga koormatud kinnisasja jagamisel moodustatava kinnisasja hüpoteegi alt vabastamiseks määratakse järelmaksunõuet hüpoteegiga tagama jääva kinnisasja harilik väärtus. Hüpoteegipidaja võib lubada kinnisasja jagamist ilma hindamiseta, kui jagamine toimub avalikes huvides või sellega ei kahjustata riigi huve. Hüpoteegipidaja nõusolekul võib jagamisel moodustatava kinnisasja hüpoteegi alt vabastada ja jätta hüpoteegi koormama vaid kinnisasja, mille väärtus katab hüpoteegiga tagatud nõude summa 1,2 korda.
\n
(3)Hüpoteegipidaja võib käesoleva seaduse § 39^3 8. lõikes nimetatud nõusoleku andmisest keelduda, kui hüpoteegiga tagatud nõudest on tasumata vähem kui 360 eurot või kui on alust eeldada, et kinnisasja omandaja ei ole võimeline võlakohustust täitma või väljaostuvõla ülekandmine võib muul viisil kahjustada riigi huve.
\n
(4)Hüpoteegipidajal on õigus hüpoteegisummat vähendada, kui väljaostuvõlast on tasutud vähemalt 30 protsenti ja maksmata summa on suurem kui 720 eurot.
\n
(5)Hüpoteegipidaja annab käesoleva seaduse § 39^2 4. lõike punktis 4 nimetatud loa või keeldub sellest kolme nädala jooksul arvates samas sättes nimetatud taotluse ja dokumentide saamisest. Hüpoteegipidajal on õigus loa andmisest keelduda, kui raie tulemusena langeks kinnisasja väärtus alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude summa.
\n
(6)Kinnisasja väärtuse vähenemisel alla 1,2-kordse hüpoteegiga tagatud nõude summa on hüpoteegipidaja kohustatud rakendama kõiki seaduses sätestatud meetmeid hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemise takistamiseks.
\n
(7)Hüpoteegiga koormatud kinnisasja väärtuse vähenemisel alla seaduses sätestatud määra on hüpoteegipidajal õigus järelmaksuleping üles öelda, nõuda tasumata väljaostuvõla täielikku tasumist ja hüpoteegi kustutamist või lisatagatist, sealhulgas hüpoteegi seadmist kinnisasjale, mis ei olnud erastamise või tagastamise objektiks.
\n
(8)Hüpoteegipidajal on õigus järelmaksuleping erakorraliselt üles öelda, kui füüsilisest isikust võlgnikul on tasumata vähemalt kaks järjestikust osamakset või võlgnetav summa vastab vähemalt järelmaksu kahe osamakse summale või kui juriidilisest isikust võlgnikul on tasumata järelmaksu osamakse, mille tasumise tähtpäevast on möödunud üle kolme kuu.
\n
(9)Hüpoteegipidaja võib hüpoteegi maaomanikule loovutada vaid juhul, kui hüpoteegi seadmise lepingus on selline tingimus sätestatud. Hüpoteegi loovutamist ei saa taotleda, kui hüpoteegipidaja on esitanud hüpoteegi kustutamise avalduse.
\n
(10)Hüpoteegipidajal on riigile kahju tekkimise vältimiseks õigus rakendada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid sõltumata sellest, kas selline tingimus on järelmaksu- ja hüpoteegi seadmise lepingus sätestatud. [RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 39^5. Piiratud asjaõiguse kustutamine
\n
(1)Maareformi käigus seatud piiratud asjaõigus lõpetatakse ja kustutatakse kinnisturegistriosast Maa- ja Ruumiameti digitaalallkirjastatud kinnistamisavalduse alusel, kui: [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
1)kasutusvalduse kanne on kaotanud igasuguse õigusliku tähenduse või kui kasutusvalduse tähtaeg on möödunud;
\n
2)hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud või kui nõuet ei ole tekkinud. [RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud juhtudel ei ole vaja kinnistusraamatus kande tegemiseks puudutatud isiku nõusolekut. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
9. osa RAKENDUSSÄTTED
\n
[RT I 2003, 26, 155 - jõust. 15.03.2003]
\n
§ 40Maareformi lõpuleviimise tähtajad
\n
[RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]
\n
(1)Avaldusi maa ostueesõigusega erastamiseks võetakse vastu 2003. aasta 31. detsembrini, kui seadusest ei tulene varasem tähtaeg. Avaldusi maa erastamiseks ehitise juurde, mis omandatakse vallasasjana ning mille võõrandaja pole maa erastamise avaldust esitanud, võetakse vastu kuni 2006. aasta 1. märtsini, avaldusi ehitise teenindamiseks vajaliku maa erastamiseks kuni 2006. aasta 1. juunini. Ehitise, mille juurde maa erastamiseks ei ole 2006. aasta 2. juuniks avaldust esitatud, teenindamiseks vajalikule maale seatakse Maa- ja Ruumiameti peadirektori otsuse alusel ning Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ja tingimustel hoonestusõigus. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
(2)Avaldusi maa piiratud või avaliku enampakkumisega erastamisel osalemiseks võetakse vastu 2003. aasta 31. detsembrini. Pärast nimetatud kuupäeva võetakse avaldus maa piiratud enampakkumisel erastamiseks vastu üksnes juhul, kui see esitatakse käesoleva seaduse § 22 lõike 4 punktis 1 või 2 sätestatud maa mittetagastamise otsusest tulenevalt ning nimetatud otsus on võetud vastu pärast 2003. aasta 1. oktoobrit. Eelmises lauses sätestatud alustel esitatud erastamisavaldusi võetakse vastu 2006. aasta 1. märtsini. [RT I 2005, 61, 476 - jõust. 27.11.2005]
\n
(3)Valla- või linnavalitsus koostab ehitise teenindamiseks vajaliku maa piiride kulgemise ettepaneku hiljemalt 2015. aasta 31. detsembril. [RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]
\n
(4)Kohalik omavalitsus esitab taotluse maa munitsipaalomandisse saamiseks hiljemalt 2016. aasta 30. juunil. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]
\n
(5)Valla- või linnavalitsus esitab hiljemalt 2014. aasta 31. jaanuaril maavanemale nimekirja ehitistest, mille omaniku kasuks seatakse käesoleva seaduse § 35^1 alusel hoonestusõigus, märkides iga ehitise puhul ära, kas hoonestusõiguse seadmise avaldus on esitatud või mitte. [RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]
\n
(6)Kui käesoleva seaduse § 35^1 1. lõikes nimetatud isik ei ole esitanud hoonestusõiguse seadmise avaldust, algatab valla- või linnavalitsus või maavanem hiljemalt 2015. aasta 31. jaanuaril hoonestusõiguse seadmise menetluse. [RT I, 15.03.2013, 26 - jõust. 20.03.2013]
\n
(7)Kui ehitise omanik kaotab maa ostueesõigusega erastamise õiguse, lõpetab erastamise korraldaja maa erastamise menetluse ja algatab hoonestusõiguse seadmise menetluse. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 40^1. Enne 2016. aasta 1. juulit esitatud maa munitsipaalomandisse andmise taotluste menetlus
\n
() Maa munitsipaalomandisse andmise menetlus, mille algatamiseks on taotlus esitatud enne 2016. aasta 1. juulit, viiakse lõpule seni kehtinud alustel ja korras ning maa munitsipaalomandisse andmise otsustab kuni 2017. aasta 31. detsembrini maavanem või keskkonnaminister. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 14.07.2017]
\n
§ 40^2. Käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 13. juulini kehtinud § 28 lõike 1 alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise korral riigile hüvitise tasumine
\n
() Kohalikul omavalitsusel ei teki käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse maa, mis on antud munitsipaalomandisse käesoleva seaduse kuni 2017. aasta 13. juulini kehtinud § 28 lõike 1 punkti 1, 9 või 11 alusel. [RT I, 29.06.2018, 1 - jõust. 01.07.2018]
\n
§ 40^3. Kasutusvalduse pikendamise taotluse esitamine ja üleminek turupõhisele kasutustasule
\n
(1)Kui käesoleva seaduse § 34^1 alusel seatud kasutusvaldus lõpeb enne 2020. aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest arvates.
\n
(2)Kui käesoleva seaduse § 34^1 alusel seatud kasutusvaldus lõpeb enne 2022. aasta 1. juunit, on kasutusvalduse aastatasu lepingu pikendamisele järgneval esimesel aastal 33 protsenti, teisel aastal 66 protsenti ja alates kolmandast aastast 100 protsenti turupõhisest kasutustasust. [RT I, 19.05.2020, 2 - jõust. 29.05.2020]
\n
§ 40^4. Kuni 2002. aasta 31. detsembrini sõlmitud kasutusvalduse lepingu aastatasu
\n
() Kuni 2002. aasta 31. detsembrini kehtinud käesoleva seaduse redaktsiooni § 34^1 alusel sõlmitud kasutusvalduse lepingu täitmisel loetakse kohalikuks keskmiseks kasutusvalduse aastatasuks kaks protsenti maa maksustamishinnast. [RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 40^5. Iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise, munitsipaalomandisse andmise ja riigi omandisse jätmise lõpule viimine
\n
() Kui iseseisva kasutusvõimaluseta maa erastamise, munitsipaalomandisse andmise või riigi omandisse jätmise otsus on tehtud enne käesoleva seaduse 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud redaktsiooni jõustumist, viiakse maa erastamine, munitsipaalomandisse andmine või riigi omandisse jätmine lõpule nimetatud otsuse vastuvõtmise ajal kehtinud alustel ja korras. [RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 40
\n
^6. Käesoleva seaduse enne 2023. aasta 1. aprilli kehtinud redaktsiooni alusel munitsipaalomandisse antud maa võõrandamise, kasutusvaldusse andmise ja hoonestusõigusega koormamise korral riigile hüvitise tasumisest vabastamine () Kohaliku omavalitsuse üksusel ei teki kuni 2023. aasta 31. märtsini kehtinud käesoleva seaduse § 25 4. lõikes sätestatud hüvitise tasumise kohustust, kui võõrandatakse, antakse kasutusvaldusse või koormatakse hoonestusõigusega maa, mis on antud munitsipaalomandisse käesoleva seaduse alusel enne 2023. aasta 1. aprilli. [RT I, 23.02.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 41Seaduse kohaldamine seoses Euroopa Liiduga liitumisega
\n
(1)Käesoleva seaduse § 21 8. lõige jõustub Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud eritingimuste osas.
\n
(2)Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib põllumajandusmaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada või erastamise eesõigusega kasutusvaldusesse anda üksnes:
\n
1)Eesti kodanikule;
\n
2)lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud ja siin põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 23^3 2. lõike tähenduses tegelenud vähemalt kolm viimast aastat;
\n
3)äriregistrisse kantud ja selles vähemalt kolm viimast aastat registreeritud olnud Eesti või lepinguriigi juriidilisele isikule, kes on tegelenud Eestis vähemalt kolme viimase aasta vältel põllumajandussaaduste tootmisega käesoleva seaduse § 23^3 2. lõike tähenduses.
\n
(3)Seitsme aasta jooksul pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga võib metsamaa kõlvikut sisaldavat rohkem kui 2 ha suurust maaüksust erastada üksnes:
\n
1)Eesti kodanikule;
\n
2)lepinguriigi kodanikule, kes on Eestis püsivalt elanud vähemalt kolm viimast aastat.
\n
(4)Kui maa erastamise avaldus on esitatud enne käesoleva paragrahvi lõigete 2 ja 3 jõustumist tingimustel, mis on isikule soodsamad kui nimetatud lõigetes sätestatud tingimused, rakendatakse erastamisel enne nimetatud lõigete jõustumist kehtinud tingimusi.
\n
§ 42Keelumärgete rakendamine maa riigi poolt omandamisel
\n
Seaduse § 20 lõike 1^2 alusel kinnistusraamatusse kantud märget maa vahetamisele mittekuulumise kohta kohaldatakse ka riigi poolt omandamisele. Vastav märge kantakse kinnistusraamatusse erastamise korraldaja avalduse alusel. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 43Seaduse kohaldamine nõudeõiguse pärimisel
\n
(1)Kui maa tagastamise nõudeõigus on lõppenud käesoleva seaduse § 19^2 lõike 3 või maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) § 26 kohaselt, kuid maa tagastamise menetlust ei ole lõpetatud, loetakse nõudeõigus taastatuks alates 2010. aasta 1. septembrist.
\n
(2)Kui maa tagastamise nõudeõigus on lõppenud käesoleva seaduse § 19^2 lõike 3 või maareformi seaduse muutmise seaduse (RT I 2005, 61, 476) § 26 kohaselt ja maa tagastamise menetlus on lõpetatud, siis taastab maa asukohajärgne linna- või vallavalitsus õigustatud subjekti taotlusel või omal algatusel nõudeõiguse ja uuendab tagastamise menetluse, kui selleks on mõjuv põhjus. Taotlus nõudeõiguse taastamiseks ja menetluse uuendamiseks tuleb esitada hiljemalt 2011. aasta 31. augustil.
\n
(3)Pärast tagastamise menetluse lõpetamist, kuid enne käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud taotluse esitamist õigusvastaselt võõrandatud maa suhtes antud haldusaktid ning tehtud tehingud ja haldustoimingud jäävad kehtima.
\n
(4)Juhul kui maad ei ole võimalik tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ja õiguspäraselt antud haldusakti, tehtud toimingu või tehingu tõttu, siis maa kompenseeritakse käesolevas seaduses sätestatud korras. [RT I 2010, 41, 242 - jõust. 01.09.2010]
\n
§ 44Maareformi toimikute üleandmine
\n
() Maareformi seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud menetluste kohta koostatud toimikud antakse pärast alatise säilitamise nõuetele vastavat korrastamist ja sulgemist üle Maa- ja Ruumiametile. Kui maavanem on käesoleva seaduse § 22^2 2. lõike alusel volitanud kohaliku omavalitsuse üksust korraldama riigi nimel maa ostueesõigusega erastamist ja toimikuid säilitatakse valla- või linnavalitsuses, annab toimikud Maa- ja Ruumiametile üle valla- või linnavalitsus kahe aasta jooksul alates toimiku lõpetamisest, aga hiljemalt 2019. aasta 31. detsembril. [RT I, 04.07.2017, 1 - jõust. 01.01.2018]
\n
§ 45Märkus väljaostuvõla sissenõutavaks muutumise kohta
\n
() Maa- ja Ruumiameti kinnistamisavalduse alusel kantakse kinnistusregistriosa kolmandasse jakku käesoleva seaduse § 39^3 8. lõikes sätestatud märkus kõigi kinnisasjade kohta, mis on maareformi käigus koormatud hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks ning mille väljaostuvõlg ei ole tasutud. Märkuse kinnistusraamatusse kandmiseks ja selle kustutamiseks ei ole vaja kinnisasja omaniku ega teiste kinnistusraamatust nähtuvate puudutatud isikute nõusolekut. [RT I, 08.12.2021, 2 - jõust. 01.01.2022]
\n
§ 46Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondi likvideerimine
\n
(1)Erastamisest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfond lõpetatakse 2025. aasta 31. detsembri seisuga.
\n
(2)Vabariigi Valitsuse omandireformi reservfondist eraldatud rahalisi vahendeid võib kasutada selleks määratud sihtotstarbel kuni tegevuse lõpuni. [RT I, 18.12.2025, 1 - jõust. 01.01.2026]