(4)Õigusliku aluseta salastatud välisteabena töödeldava teabe salastatus kustutatakse või valel tasemel või õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud salastatud välisteabe tase, õiguslik alus või tähtaeg muudetakse käesoleva seaduse §-s 15 ettenähtud korras, kui selleks on eelnevalt saadud salastatud välisteabe avaldaja nõusolek. Kui salastatud välisteabe avaldajat ei ole võimalik tuvastada või salastatud välisteabe loojat enam ei ole, kustutab õigusliku aluseta salastatud välisteabena töödeldava teabe salastatuse või muudab valel tasemel või õiguslikul alusel või vale tähtajaga salastatud salastatud välisteabe taseme, õigusliku aluse või tähtaja riigi julgeoleku volitatud esindaja.
\n
(5)Salastatud välisteavet sisaldavale teabekandjale kantakse salastatud välisteabe avaldaja märgistus, kui see on välislepingus ette nähtud, ja sellele vastava taseme riigisaladuse märgistus.
\n
(6)Salastatud välisteabe töötlussüsteem peab vastama salastatud välisteabe avaldaja esitatud nõuetele. Nõuetele vastavust hinnatakse käesoleva seaduse §-s 34^2 sätestatud tingimustel ja korras. [RT I, 08.07.2025, 7 - jõust. 01.09.2025]
\n
(7)Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva seaduse § 20 lõike 4, § 27 lõike 13, § 31 lõike 5, § 34^2 lõike 5, § 36 lõike 3, § 39 lõike 1 ja § 41 lõike 6 alusel kehtestatud määrustes võib kehtestada erisusi salastatud välisteabe kaitsel. [RT I, 08.07.2025, 7 - jõust. 01.09.2025]
\n
(8)Valdkonna eest vastutava ministri poolt käesoleva seaduse § 39 lõike 2 alusel kehtestatud määrustes võib kehtestada erisusi salastatud välisteabe kaitsel.
\n
§ 51Juurdepääs salastatud välisteabele
\n
(1)Salastatud välisteabele juurdepääsu andmisel lähtutakse käesoleva seaduse 2. peatüki 3. jao 2. ja 4. jaotise sätetest, arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi, kui välislepingust ei tulene teisiti.
\n
(2)Kui välislepingust tulenevad juurdepääsuõiguse andmisest keeldumise alused on rangemad, võrreldes käesoleva seaduse § 32 lõigetes 1 ja 2 või § 42 lõigetes 2–3 sätestatud alustega, siis kontrollitakse julgeolekukontrolli teostades ka välislepingust tuleneva asjaolu esinemist ja vastava asjaolu esinemine on salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmisest keeldumise aluseks. Kui salastatud välisteabe avaldaja keelab isikule juurdepääsuõiguse andmise, ei anta isikule õigust juurdepääsuks vastavale salastatud välisteabele.
\n
(3)Kui välislepingu kohaselt on julgeolekukontrolli läbiviimine salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse andmise kohustuslik eeltingimus, teostatakse julgeolekukontroll ka isikute suhtes, kellel on ametikohajärgne juurdepääsuõigus, välja arvatud Vabariigi Presidendi suhtes.
\n
(4)Salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaat (edaspidi juurdepääsusertifikaat) antakse juurdepääsuks salastatud välisteabele, kui välislepingus on juurdepääsusertifikaadi andmine vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks ette nähtud. Juurdepääsusertifikaadi väljastab riigi julgeoleku volitatud esindaja. (4^1) Käesoleva seaduse § 30^1 lõikes 1 nimetatud isik, kellele soovitakse anda lisaks riigisaladusele juurdepääsu õigusele ka salastatud välisteabele juurdepääsu õigus, peab esitama Kaitseministeeriumi valitsemisala valitsusasutuse kaudu julgeolekukontrolli teostavale asutusele allkirjastatud nõusoleku tema suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks ning § 31 lõike 1 punktis 2 nimetatud ankeedi, kui see on välislepingus ette nähtud vastava taseme salastatud välisteabele juurdepääsu õiguse saamiseks. [RT I, 03.02.2026, 4 - jõust. 04.02.2026]
\n
(5)Riigi julgeoleku volitatud esindaja teavitab viivitamata isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevat asutust füüsilisele või juriidilisele isikule salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaadi väljastamisest, selle kehtetuks tunnistamisest või tühisuse tuvastamisest.
\n
(6)Juurdepääsuõiguse andmise, andmisest keeldumise, kehtivuse pikendamise ja kehtivuse lõppemise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega riigisaladuse ning salastatud välisteabe kaitse korras. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 52Riigi julgeoleku volitatud esindaja pädevus salastatud välisteabe kaitse korraldamisel
\n
(1)Riigi julgeoleku volitatud esindaja ülesanded käesolevas seaduses, selle alusel antud õigusaktides ning välislepingutes sätestatud pädevuse raames on:
\n
1)salastatud välisteabe selle avaldajalt vastuvõtmise, töötlemise ja sellele juurdepääsu korraldamine ning arvestuse pidamine salastatud välisteabe ja seda valdavate töötlevate üksuste üle;
\n
2)töötleva üksuse poolt salastatud välisteabe kaitse korralduse nõuetele vastavuse ja teabekandjate töötlemise nõuetele vastavuse ning salastatud välisteabele füüsiliste isikute juurdepääsu kontrollimine, sealhulgas riigi välisesindustes ja väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi asuvates Kaitseväe üksustes; [RT I, 07.03.2023, 2 - jõust. 01.05.2023]
\n
3)salastatud välisteabe õigusvastasel avalikustamisel salastatud välisteabe avaldaja teavitamine avalikustamise asjaoludest välislepingus ettenähtud tingimustel;
\n
4)salastatud välisteabe juurdepääsusertifikaatide väljastamine ja salastatud välisteabe avaldaja teavitamine juurdepääsu andmisest välislepingus ettenähtud tingimustel;
\n
5)töötlevate üksuste teavitamine salastatud välisteabe salastamisaluse, -taseme ja -tähtaja muutusest;
\n
6)regulaarselt koolituste korraldamine salastatud välisteabe kaitse korralduse nõuetele vastavuse tagamiseks;
\n
7)ettepanekute tegemine Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjonile puuduste kõrvaldamiseks ja õigusrikkumiste vältimiseks salastatud välisteabe kaitsel;
\n
8)muude talle välislepinguga pandud ülesannete täitmine.
\n
(2)Riigi julgeoleku volitatud esindajal on käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ülesannete täitmiseks õigus:
\n
1)tutvuda kontrollimise käigus kogu vajaliku teabega;
\n
2)saada julgeolekuasutustelt ja Kaitseväelt nende pädevuse piires ametiabi vastavalt halduskoostöö seadusele; [RT I, 18.02.2014, 1 - jõust. 01.08.2014]
\n
3)teha töötlevale üksusele ettekirjutus välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumise või rikkumise ohu kõrvaldamiseks;
\n
4)teha töötlevale üksusele ettekirjutus salastatud välisteabe ja seda sisaldavate teabekandjate töötlemise peatamise kohta ning vajaduse korral võtta välisteavet sisaldavad salastatud teabekandjad hoiule kuni nõutud tingimuste loomiseni, kui kontrollimise käigus on välja selgitatud välislepinguga või käesoleva seaduse või selle alusel antud õigusaktidega kehtestatud nõuete rikkumine, mis võib kaasa tuua salastatud välisteabe avalikuks tuleku.
\n
(3)Riigi julgeoleku volitatud esindaja ei korralda ega kontrolli järgmist salastatud välisteabe vahetust ning selle käigus saadud salastatud välisteabe riigisisest edastamist:
\n
1)julgeolekuasutuse ülesannete täitmiseks vajaliku salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti;
\n
2)kaitseväeluurega tegeleva Kaitseväe struktuuriüksuse luuret ja vastuluuret puudutava salastatud välisteabe vahetus välisriigi luure- või vastuluureülesannet täitva asutusega, kui välislepingust ei tulene teisiti;
\n
3)Politsei- ja Piirivalveameti tunnistajakaitset puudutava salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti;
\n
4)jälitusasutuse või prokuratuuri käesoleva seaduse § 8 punktides 1–3 nimetatud tunnustele vastava piiratud tasemel salastatud välisteabe vahetus välisriigi asutuse, rahvusvahelise organisatsiooni või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsiooniga, kui välislepingust ei tulene teisiti. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]
\n
(4)Riigi julgeoleku volitatud esindajal on õigus rakendada käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmise korral asendustäitmist ja sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 3200 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)Salastatud välisteavet sisaldavad teabekandjad antakse neid valdava töötleva üksuse tegevuse lõpetamisel viivitamata üle riigi julgeoleku volitatud esindajale.
\n
(6)Riigi julgeoleku volitatud esindaja ametnikel on õigus kanda käesolevas seaduses sätestatud ülesannete täitmisel relva ning kasutada seda käesolevas seaduses ja relvaseaduses sätestatud korras. [RT I, 04.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
\n
(7)[Kehtetu - RT I, 04.11.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
\n
4. peatükk VASTUTUS
\n
§ 53Riigisaladuse kaitse nõuete rikkumine
\n
(1)Riigisaladusele juurdepääsu õigusega isiku poolt riigisaladuse kaitse nõuete rikkumise eest, kui sellega kaasnes riigisaladuse avalikuks tuleku või juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise oht, teabe õigusliku aluseta riigisaladusena töötlemise, riigisaladuse valel õiguslikul alusel, vale salastamistaseme või -tähtajaga salastamise, riigisaladuse salastamata jätmise, julgeolekuohu möödumisel riigisaladuse salastatuse enne tähtaja möödumist kustutamata jätmise eest või käesoleva seaduse § 19 lõike 1 punktides 3, 4 ja 6, § 32 lõikes 4 või §-s 45 sätestatud teatamiskohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. [RT I, 08.07.2025, 7 - jõust. 01.09.2025]
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teo eest, kui väärteo objektiks oli salajase või täiesti salajase taseme riigisaladus, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–2 nimetatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. [RT I, 08.07.2025, 7 - jõust. 01.09.2025]
\n
§ 54Riigisaladuse avalikustamine ettevaatamatusest ja salastatud teabekandja kaotamine
\n
(1)Riigisaladuse saladuses hoidmiseks kohustatud isiku poolt riigisaladuse avalikustamise, ebaseadusliku edastamise või sellele ebaseadusliku juurdepääsu võimaldamise eest, kui tegu on toime pandud ettevaatamatusest, samuti salastatud teabekandja kaotamise eest, – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot. [RT I, 08.07.2025, 7 - jõust. 01.09.2025]
\n
§ 55Vastutus käesoleva seaduse rikkumise eest
\n
(1)Isik ei vabane vastutusest, kui pärast sellise väärteo toimepanemist, mille objektiks oli riigisaladus, teabe salastatus kustub või kui riigisaladuse salastamise õiguslikku alust, salastamistaset või -tähtaega muudetakse, välja arvatud juhul, kui teabe salastamiseks puudus õiguslik alus. Teabe õigusliku aluseta salastamise eest vastutab isik ka pärast teabe salastatuse kustumist.
\n
(2)Kui isikult võetakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse nõuete rikkumisega seotud väärteo toimepanemise eest ära riigisaladusele ja salastatud välisteabele juurdepääsu õigus või väljaspool riigiasutuse, Kaitseliidu või Eesti Panga valduses olevat kinnis- või vallasasja riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisõigus, siis peab isik juurdepääsu- või töötlemisõiguse saamiseks vastavalt juurdepääsuõigust või töötlemisluba uuesti taotlema. [RT I, 27.01.2023, 1 - jõust. 01.04.2023]
\n
(3)Käesolevas peatükis sätestatud väärtegudele kohaldatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid.
\n
(4)Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Kaitsepolitseiamet.
\n
5. peatükk RAKENDUSSÄTTED
\n
§ 56Teabekandjate ülevaatamine
\n
(1)Töötlev üksus on kohustatud aasta jooksul arvates käesoleva seaduse jõustumisest üle vaatama salastatud teabekandjad, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teabekandjad.
\n
(2)Teabekandja, mida hoitakse töötleva üksuse arhiivis, vaatab töötlev üksus üle teabekandja töötlemise, välja arvatud vahetult hoidmisega seotud toimingud ja käesoleva seaduse § 20 lõikes 7 sätestatud kontroll, vajaduse tekkides. [RT I, 08.11.2010, 3 - jõust. 18.11.2010]
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud salastatud teabekandjatest moodustatud kogum tuleb sõltumata nende töötlemise vajadusest üle vaadata hiljemalt 2012. aasta 1. jaanuariks. Kogum märgistatakse kogumis sisalduva kõrgeima taseme riigisaladuse märkega. [RT I, 08.11.2010, 3 - jõust. 18.11.2010]
\n
(4)Kui teabekandjas sisalduv teave ei ole käesoleva seaduse kohaselt riigisaladus või salastatud välisteave, siis teabe salastatus kustutatakse ja teabekandja märgistatakse käesoleva seaduse alusel. Kui teabekandjas sisalduv teave on käesoleva seaduse kohaselt salastatud teisel tasemel, õiguslikul alusel või teise tähtajaga, siis muudetakse vastavalt teabekandja salastusmärget, märget teabe salastamise õigusliku aluse või teabekandja salastamistähtaja kohta.
\n
(5)Teabe salastatuse kustutamisel ja teabe salastatuse taseme, õigusliku aluse või tähtaja muutumise hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-st 15 või § 50 lõikest 4. Seejuures ei pea eelnevalt teavitama salastatuse kustutamise või muutmise kavatsusest ega ära kuulama teiste asutuste või põhiseaduslike institutsioonide vastuväiteid. [RT I, 08.11.2010, 3 - jõust. 18.11.2010]
\n
§ 57Varem antud juurdepääsuõiguse kehtivus ja julgeolekukontrolli teostamine
\n
(1)Enne käesoleva seaduse jõustumist antud juurdepääsuload, juurdepääsusertifikaadid, töötlussüsteemi ajutised kasutusload ja vastavussertifikaadid kehtivad nendes märgitud tähtaja möödumiseni.
\n
(2)Enne käesoleva seaduse jõustumist riigisaladuse seaduse § 23 lõike 3 alusel tähtajatult antud juurdepääsuõigus kehtib aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist, kui isikult ei võeta juurdepääsuõigust varem ära.
\n
(3)Isiku suhtes, kellele on antud juurdepääsuluba, juurdepääsusertifikaat või kellel on juurdepääsuõigus riigisaladuse seaduse § 23 lõike 2 või 3 alusel enne käesoleva seaduse jõustumist, võib teostada julgeolekukontrolli eespool nimetatud seaduses sätestatud tingimustel ja käesolevas seaduses sätestatud korras kuni vastava juurdepääsuõiguse lõppemiseni või juurdepääsuõiguse andmiseni käesoleva seaduse alusel.
\n
§ 58Juurdepääs riigisaladusele pärast ametikohtade loetelu kehtestamist
\n
(1)Isik, kes töötab töö- või ametikohal, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on pärast käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud ametikohtade loetelu kehtestamist piiratud taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, ja kes ei oma kehtivat juurdepääsuluba, esitab käesoleva seaduse § 27 lõike 10 punktides 2 ja 3 nimetatud dokumendid isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eespool nimetatud ametikohtade loetelu jõustumist. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]
\n
(2)Isik, kes töötab töö- või ametikohal, mille ülesannete täitmise eeltingimuseks on pärast käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 nimetatud ametikohtade loetelu kehtestamist konfidentsiaalse või kõrgema taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse omamine, ja kes ei oma kehtivat juurdepääsuluba, mis annab vastava taseme riigisaladusele juurdepääsu õiguse, esitab juurdepääsuloa taotluse isiku suhtes julgeolekukontrolli teostamiseks pädevale asutusele hiljemalt ühe kuu jooksul pärast eespool nimetatud ametikohtade loetelu jõustumist. [RT I, 07.03.2023, 7 - jõust. 01.04.2023]
\n
§ 58^1. Töötlemislubade kehtivus
\n
(1)Enne 2025. aasta 1. septembrit antud töötlemisluba võrdsustatakse A-kategooria töötlemisloaga.
\n
(2)Enne 2025. aasta 1. septembrit antud töötlemisluba kehtib selle kehtivuse tähtaja lõpuni. [RT I, 08.07.2025, 7 - jõust. 01.09.2025]
\n
§ 59§ 80. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 81Riigikogu töökorra seaduse muutmine
\n
[Välja jäetud - RT I 2007, 44, 316 - jõust. 14.07.2007]
\n
§ 82§ 93. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 94Seaduse jõustumine
\n
Käesolev seadus jõustub 2008. aasta 1. jaanuaril.