(7)Otsustaja kontrollib Natura erandi tegemise aruande vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele ning piisavust Natura erandi tegemise menetluse jätkamiseks.
\n
(8)Kui otsustaja tuvastab, et Natura erandi tegemise aruanne ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud nõuetele või ei ole Natura erandi tegemise menetluse jätkamiseks piisav, määrab otsustaja aruande täiendamiseks tähtaja.
\n
(9)Otsustaja teeb Natura erandi tegemise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse või menetluse lõpetamise otsuse 30 päeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud kooskõlastuse saamisest arvates või lõike 8 alusel määratud tähtaja jooksul.
\n
(10)Otsustaja esitab nõuetele vastavaks tunnistatud Natura erandi tegemise aruande Kliimaministeeriumile käesoleva seaduse § 69^1 lõikes 3 või 5 sätestatud nõusoleku saamiseks Vabariigi Valitsuselt või arvamuse küsimiseks Euroopa Komisjonilt.
\n
(11)Käesoleva seaduse § 69^1 lõikes 3 või 5 sätestatud nõusoleku või Euroopa Komisjonilt arvamuse saamisega Natura erandi menetlus lõpeb. [RT I, 06.07.2023, 2 - jõust. 16.07.2023]
\n
§ 69^8. Menetlusosaliste ja avalikkuse kaasamine
\n
(1)Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi tegemise aruandega võimaldatakse menetlusosalisel ja avalikkusel tutvuda ning nende kohta ettepanekuid ja vastuväiteid esitada samas ulatuses ja korras, mida kohaldatakse kavandatud tegevuseks vajaliku loa või selle elluviimiseks vajaliku muu dokumendi taotlusega või strateegilise planeerimisdokumendiga tutvumisele või nende kohta ettepanekute või vastuväidete esitamisele.
\n
(2)Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta avaldab otsustaja viivitamata oma või muul veebilehel ja Ametlikes Teadaannetes teate, milles märgitakse, kuidas saab Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemustega tutvuda ning nende kohta ettepanekuid või vastuväiteid esitada. Kui otsustaja peab põhjendatuks avaldada teade ka ajalehes, kannab avalikustamise kulud tegevusloa taotleja või strateegilise planeerimisdokumendi kehtestamisest huvitatud isik.
\n
(3)Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teade peab sisaldama vähemalt:
\n
1)otsustaja nime ning otsustaja kontaktisiku nime ja tema kontaktandmeid;
\n
2)kavandatava tegevuse lühikirjeldust ja eesmärke;
\n
3)Natura 2000 võrgustiku ala ja mõjutatavaid kaitse-eesmärke;
\n
4)teavet Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi aruannetega tutvumise võimaluste ning ettepanekute või vastuväidete esitamise kohta;
\n
5)Natura erandi menetluse teate puhul ka alternatiivide puudumise selgitust ja võimalikke avalikkuse jaoks esmatähtsaid ja erakordselt tungivaid põhjusi, mis võimaldavad erandit teha.
\n
(4)Igaühel on õigus esitada otsustajale Natura asjakohase hindamise ja Natura erandi menetluse tulemuste kohta ettepanekuid või vastuväiteid avaliku väljapaneku kestel või otsustaja määratud muu tähtaja jooksul.
\n
(5)Natura erandi menetluse algatamisel avalikustatakse asjakohase hindamise aruanne koos Natura erandi menetluse algatamise otsuse eelnõuga.
\n
(6)Kui kavandatavaks tegevuseks loa või muu tegevust lubava dokumendi andmist või strateegilist planeerimisdokumenti ei menetleta avatud menetluses, määrab otsustaja ettepanekute või vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis ei või olla lühem kui kümme tööpäeva või põhjendatud juhul lühem kui viis tööpäeva käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teate avaldamisest arvates.
\n
(7)Kui Natura hindamine lõpeb eelhinnangu andmisega või käesoleva seaduse § 69^3 lõikes 4 sätestatud juhul, avaldab otsustaja tegevust lubava dokumendi koos eelhinnanguga või selle tegemata jätmise põhjendustega oma veebilehel või avalikus infosüsteemis. [RT I, 06.07.2023, 2 - jõust. 16.07.2023]
\n
§ 69^9. Natura hindamise erisused projekteerimistingimuste andmisel
\n
(1)Projekteerimistingimuste andmisel võib algatada Natura asjakohase hindamise ja asjakohasel juhul Natura erandi tegemise menetluse, mis viiakse läbi ehitusprojekti koostamisega samal ajal.
\n
(2)Projekteerimistingimuste andmisel algatatud Natura asjakohase hindamise aruande juurde kuulub ehitusprojekt. [RT I, 06.07.2023, 2 - jõust. 16.07.2023]
\n
§ 70Natura 2000 ala kaitse eesmärk
\n
[Kehtetu - RT I, 06.07.2023, 2 - jõust. 16.07.2023]
\n
§ 70^1. Hüvitusmeetmete rakendamine
\n
(1)Kui Natura erandi tegemise aruande, keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande kohaselt võib kavandatav tegevus eeldatavalt ebasoodsalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala ning kavandatav tegevus on alternatiivsete lahenduste puudumise tõttu vajalik üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel, sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel, tuleb tegevuseks loa andmisel seada loa kõrvaltingimuseks või näha strateegilises planeerimisdokumendis ette tegevuse elluviimisele eelnevate hüvitusmeetmete rakendamine. [RT I, 06.07.2023, 2 - jõust. 16.07.2023]
\n
(2)Hüvitusmeetmed, mille eesmärgiks on tagada Natura 2000 võrgustiku üldine sidusus, on:
\n
1)elupaikade taastamine;
\n
2)uute elupaikade loomine;
\n
3)olemasolevate elupaikade kvaliteedi tõstmine;
\n
4)muud meetmed, mis aitavad vältida Natura 2000 võrgustiku sidususe edasist vähenemist.
\n
(3)Hüvitusmeetmed peavad:
\n
1)olema suunatud ebasoodsalt mõjutatavatele elupaikadele ja liikidele ning olema oma ulatuselt võrdelised tekitatava kahjuga; [RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
\n
2)toimima ebasoodsalt mõjutatavale elupaigale võimalikult lähedal; [RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
\n
3)tagama ebasoodsalt mõjutatava ala Natura 2000 võrgustiku alaks valimise eesmärkidega samaväärsete eesmärkide saavutamise; [RT I, 08.07.2014, 3 - jõust. 01.08.2014]
\n
4)täitma rakendus- ja kaitsekorralduslikke eesmärke, nii et nende meetmete abil saaks säilitada või suurendada Natura 2000 võrgustiku sidusust. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007] 10^1. peatükk RIIKLIK JA HALDUSJÄRELEVALVE [RT I, 05.07.2017, 2 - jõust. 15.07.2017]
\n
§ 70^2. Riiklik ja haldusjärelevalve
\n
[RT I, 05.07.2017, 2 - jõust. 15.07.2017]
\n
(1)Riiklikku järelevalvet käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021] (1^1) Haldusjärelevalvet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 511/2014 sätestatud nõuete täitmise üle teostab Keskkonnaamet. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
(2)Riiklikku järelevalvet käesolevast seadusest tulenevate nõuete täitmise üle keskkonnajärelevalve seaduse §-s 6 sätestatud juhtudel teostab kohaliku omavalitsuse üksus või asutus. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 70^3. Riikliku järelevalve erimeetmed
\n
(1)Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 45, 46, 49, 50, 51, 52 ja 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
(2)Kohaliku omavalitsuse üksus või asutus võivad käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
§ 70^4. Riikliku järelevalve erisused
\n
(1)Keskkonnaamet võib tähistatud kinnisasjale siseneda valdaja või muu õigustatud isiku juuresolekuta, kui: [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
1)see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks ja nimetatud isikute kaasamisega kaasneks viivitus, mis seaks ohtu meetme kohaldamise eesmärgi saavutamise, või
\n
2)valdusesse sisenemise eesmärk on läbipääsu tagamine teisele kinnisasjale või veekogule.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud alusel valdusesse sisenemisest ei pea Keskkonnaamet hiljem valdajat teavitama, kui valduses ei viidud pärast sisenemist läbi järelevalve- või süüteomenetluse toiminguid. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
(3)Keskkonnaamet võib kaitsealal, hoiualal, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ja püsielupaigas ning ranna või kalda ehituskeeluvööndis olevad omavolilised ehitised likvideerida. Asendustäitmise rakendamisest ehitiste likvideerimiseks peab Keskkonnaamet eelnevalt teavitama vastavat kohalikku omavalitsust. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
(4)Keskkonnaameti ametiisik võib järelevalve teostamise eesmärgil viibida ja liikuda sõidukiga, sealhulgas maastikusõidukiga ja ujuvvahendiga, maa- või veealal, kus viibimine ja liikumine on keskkonnakaitse eesmärgil õigusaktiga keelatud või piiratud. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
§ 70^5. Vahetu sunni kasutamine
\n
() Keskkonnaametil on lubatud kasutada füüsilist jõudu korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
§ 70^6. Sunniraha määr
\n
() Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 32 000 eurot. [RT I, 13.03.2014, 4 - jõust. 01.07.2014]
\n
11. peatükk VASTUTUS
\n
§ 71Kaitstava loodusobjekti kaitsenõuete rikkumine
\n
(1)Kaitstava loodusobjekti kasutamis- või kaitsenõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 72Kinnisasja võõrandamisel kaitstavast loodusobjektist teatamata jätmine
\n
[Kehtetu - RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
\n
§ 73Tiheasustusala puude ebaseaduslik raie
\n
(1)Tiheasustusalal kasvava puu ebaseadusliku raie eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 74Ranna ja kalda kasutamise ja kaitse nõuete rikkumine
\n
(1)Ranna või kalda kasutamise või kaitse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 74^1. Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumine
\n
[RT I 2008, 34, 211 - jõust. 01.08.2008]
\n
(1)Võõrliikide kasutamisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. [RT I 2008, 34, 211 - jõust. 01.08.2008]
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. [RT I, 05.04.2016, 2 - jõust. 15.04.2016]
\n
§ 74^2. Kaaviari käitlemise nõuete rikkumine
\n
[RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
\n
(2)[Kehtetu - RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
\n
(3)Nõuetekohase aruande esitamata jätmise, selle esitamisega viivitamise või teadlikult vale aruande esitamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
\n
(4)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1600 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)Märgistusnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut.
\n
(6)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1600 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 74^3. Looduslikult esinevate linnu- ja nahkhiireliikide kaitsenõuete rikkumine
\n
(1)Looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise ja kahjustamise või pesade kõrvaldamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(3)Looduslikult esinevate linnuliikide isendite tahtliku häirimise ning lindude ja nahkhiirte märgistamisnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.
\n
(4)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 640 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)Looduslikult esinevate linnuliikide elus või surnud isendite ja nende selgelt äratuntavate kehaosade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ja müügiks pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut.
\n
(6)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 74^4. Nende looma- ja taimeliikide isendite kaitsenõuete rikkumine, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab IV lisa punktides a ja b
\n
[RT I, 05.04.2016, 2 - jõust. 15.04.2016]
\n
(1)Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliikide isendite selgelt märgatavate paljunemis- või puhkekohtade hävitamise ja kahjustamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. [RT I, 05.04.2016, 2 - jõust. 15.04.2016]
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(3)Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi või punktis b loetletud taimeliigi elus või surnud isendite ja nende selgelt äratuntavate osade või nendest valmistatud toodete müügi, müügiks transportimise, müügi eesmärgil pidamise ja müügiks pakkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. [RT I, 05.04.2016, 2 - jõust. 15.04.2016]
\n
(4)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ IV lisa punktis a loetletud loomaliigi või punktis b loetletud taimeliigi isendi loodusest eemaldamise (sh pidamise ja kasvatamise) nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 150 trahviühikut. [RT I, 05.04.2016, 2 - jõust. 15.04.2016]
\n
(6)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1300 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
§ 74^5. Hülgetoodetega tehtavate tehingute nõuete rikkumine
\n
(1)Hülgetoodete turulelaskmise või impordi nõuete, mis on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1007/2009 artiklis 3 ning komisjoni määruses (EL) nr 737/2010, rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 6400 eurot. [RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
\n
§ 74^6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 nõuete rikkumine
\n
(1)Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 511/2014 artiklite 4 ja 7 nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot. [RT I, 05.07.2017, 2 - jõust. 15.07.2017]
\n
§ 75Menetlus
\n
(1)[Kehtetu - RT I, 05.04.2016, 2 - jõust. 15.04.2016]
\n
(2)Käesoleva seaduse §-des 71, 73, 74 ja 74^2 –74^4 ja 74^6 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
(3)Käesoleva seaduse §-des 71, 73 ja 74 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus.
\n
(4)Käesoleva seaduse §-des 74^1 ja 74^5 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet või Maksu- ja Tolliamet. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
§ 75^1. Konfiskeerimine
\n
(1)Keskkonnaamet ja kohus võivad käesoleva seaduse §-des 71 ja 74^1 –74^6 sätestatud väärtegude toimepanemise vahendi ning väärteo vahetuks objektiks olnud isendi ja eseme suhtes kohaldada konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
(2)Kliimaministeerium otsustab, kas konfiskeeritud isend või ese, mis kuulub kaitsealuste liikide või võõrliikide hulka või millega kauplemist reguleerib loodusliku loomastiku ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse konventsioon, antakse tasuta üle Kliimaministeeriumi määratud asutusele või võõrandatakse või hävitatakse vastavalt väärteomenetluse seadustiku §-s 206 kehtestatud korrale. [RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
\n
§ 76Trahvi laekumine
\n
() Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on valla- või linnavalitsus, kantakse käesoleva seaduse §-des 71, 73 ja 74 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse.
\n
§ 77Loodusobjektile tekitatud kahju sissenõudmine
\n
(1)Kaitstava loodusobjekti ja kaitsealuse liigi või muu loomaliigi, välja arvatud jahiuluki, isendi hävitamise või kahjustamisega ning võõrliigi isendi loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju hüvitamise korra ja määrad kehtestab käesoleva paragrahvi lõigetes 4–10^1 sätestatud piirsummasid aluseks võttes ning kaitstava loodusobjekti ohustatuse taset arvestades Vabariigi Valitsus määrusega. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
\n
(2)Keskkonnaametil on õigus esitada kohtule hagi kaitstavale loodusobjektile või liigi isendile tekitatud kahju sissenõudmiseks. [RT I, 10.07.2020, 2 - jõust. 01.01.2021]
\n
(3)Loodusobjektile tekitatakse kahju, kui:
\n
1)kaitstava loodusobjekti piires raiutakse või raadatakse puittaimestikku keelatud ajal või tehakse seda kohas, kus kasutatav raieliik või raadamine on keelatud, või rikkudes kehtestatud raietingimusi;
\n
2)kaitstava loodusobjekti piires kahjustatakse ebaseaduslikult pinnast;
\n
3)kaitstava loodusobjekti piires põhjustatakse puit- või rohttaimestiku põlemist, välja arvatud maastiku kontrollitud põletamise korral; [RT I, 30.12.2020, 2 - jõust. 01.03.2021]
\n
4)kaitstava loodusobjekti ala risustatakse või saastatakse ebaseaduslikult;
\n
5)hävitatakse või kahjustatakse kaitstavat looduse üksikobjekti, liigi isendi püsielupaika või kaitsealuse kivistise leiukohta; [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
\n
6)hävitatakse ebaseaduslikult liigi isend, vigastatakse isendit elujõuetuseni või eemaldatakse isend ebaseaduslikult loodusest;
\n
7)rikutakse EL Nõukogu määrusega nr 338/97 ja selle alusel kehtestatud reegleid.
\n
(4)I kategooria kaitsealuse liigi isendi:
\n
1)ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta;
\n
2)kahjustamisel arvestatakse keskkonnakahju 16–510 eurot isendi kohta. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(5)II kategooria kaitsealuse liigi isendi:
\n
1)ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku püsielupaigast eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 64–960 eurot isendi või 3,20–13 eurot isendi massi iga grammi kohta;
\n
2)kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 6–320 eurot isendi või 1,30–6,40 eurot isendi massi iga grammi kohta. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(6)III kategooria kaitsealuse liigi isendi:
\n
1)ebaseadusliku hävitamise, elujõuetuseni vigastamise või ebaseadusliku püsielupaigast eemaldamise korral arvestatakse keskkonnakahju 32–640 eurot isendi või 1,30–6,40 eurot isendi massi iga grammi kohta;
\n
2)kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 6–64 eurot isendi või 0,64–3,20 eurot isendi massi iga grammi kohta. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(7)Liigi isendi püsielupaiga:
\n
1)hävitamise korral arvestatakse keskkonnakahju 128–9600 eurot;
\n
2)kahjustamise korral arvestatakse keskkonnakahju 32–3200 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(8)Kaitstava looduse üksikobjekti:
\n
1)hävitamisel arvestatakse keskkonnakahju 320–3200 eurot;
\n
2)kahjustamisel arvestatakse keskkonnakahju 192–1600 eurot. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(9)EL Nõukogu määruse nr 338/97 lisades A–D nimetatud liikide isenditega tehtavateks tehinguteks ja toiminguteks nimetatud määrusega ja selle alusel kehtestatud reeglite rikkumise eest arvestatakse keskkonnakahju 13–127 820 eurot olenevalt liigi ohustatuse astmest ja isendi turuväärtusest. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(10)Sellise liigi, mis ei ole kaitse all, välja arvatud jahiuluki isendiga tehtud ebaseaduslike toimingute – hävitamise, elujõuetuseni vigastamise, loodusest eemaldamise, tahtliku häirimise, pesade ja munade tahtliku hävitamise, pesade kõrvaldamise või isenditega ning nende selgelt äratuntavate kehaosadega või nendest valmistatud toodetega tehtavate tehingute eest arvestatakse keskkonnakahju 32–320 eurot isendi kohta. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011] (10^1) Võõrliikide loodusesse laskmisega keskkonnale tekitatud kahju arvestatakse 12,80–6400 eurot võõrliigi isendi kohta. [RT I 2010, 22, 108 - jõust. 01.01.2011]
\n
(11)Loodusobjektile tekitatud kahju hüvitist kasutatakse seadusega sätestatud otstarbel ja korras.
\n
12. peatükk LÕPPSÄTTED
\n
§ 78§ 90. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 91Seaduse rakendamine
\n
(1)Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealade ja looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad ja kaitsekord jäävad kehtima kuni käesoleva seaduse alusel kehtestatud kaitse-eeskirjade jõustumiseni või kaitse kehtetuks tunnistamiseni, kuid mitte kauemaks kui 2023. aasta 1. maini. [RT I, 05.04.2016, 2 - jõust. 15.04.2016]
\n
(2)Kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 14 alusel kehtestatud ajutised piirangud kehtivad ala kaitse alla võtmiseni või piirangute kehtetuks tunnistamiseni, aga mitte kauem kui 2007. aasta 1. maini.
\n
(3)Kuni kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti käesoleva seadusega sätestatud kaitse-eeskirja kinnitamiseni annab valdkonna eest vastutav minister kaitseala või kaitstava looduse üksikobjekti valitsemise volituse Keskkonnaametile. [RT I 2009, 3, 15 - jõust. 01.02.2009]
\n
(4)Enne käesoleva seaduse jõustumist moodustatud kaitsealal on käesoleva seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud tegevus lubatud valitseja nõusolekul, kui kaitsekord ei sätesta teisiti. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
\n
(5)Enne käesoleva seaduse jõustumist kinnitatud liigi kaitsekorralduskava kehtib kuni selles märgitud kuupäevani ning on võrdsustatud käesoleva seaduse §-s 49 nimetatud tegevuskavaga.
\n
(6)Vabariigi Valitsus kinnitab korraldusega Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 võrgustiku alade loetelu. Natura 2000 võrgustiku alad määratakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ artikli 4 lõigete 1 ja 2 ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõike 1 nõuete kohaselt. [RT I, 05.04.2016, 2 - jõust. 15.04.2016]
\n
(7)Enne käesoleva seaduse jõustumist algatatud kaitse-eeskirja kehtestamise menetlus viiakse lõpule algatamise ajal kehtinud seaduse kohaselt, kuid mitte hiljem kui 2007. aasta 1. maiks. Algatamiseks käesoleva lõike tähenduses loetakse kaitstavate loodusobjektide seaduse § 5 lõike 11 kohast teate avaldamist ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, samuti maavalitsuse, kohaliku omavalitsuse, maaomaniku või puudutatud isiku arvamuse küsimist kaitse-eeskirja eelnõu kohta.
\n
(8)Käesoleva seaduse § 31 lõike 2 punktis 7 sätestatud väetise kasutamise keeldu kohaldatakse kaitsealade suhtes, mille kaitse-eeskirjad on kehtestatud pärast käesoleva lõike jõustumist. [RT I 2007, 25, 131 - jõust. 01.04.2007]
\n
(9)[Kehtetu - RT I, 05.04.2013, 2 - jõust. 15.04.2013]
\n
(10)Kinnisasja vahetamise menetlused, mille kohta ei ole käesoleva lõike jõustumiseks vahetamise otsust tehtud, viiakse lõpuni käesoleva seaduse § 20 kohaselt kinnisasja omandamise menetlusena, kusjuures esitatud kinnisasja vahetamise avaldused loetakse kinnisasja omandamise ettepanekuteks. [RT I 2008, 34, 211 - jõust. 01.08.2008]
\n
(11)Enne käesoleva sätte jõustumist algatatud kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise menetlus loetakse käesoleva seaduse § 8 lõike 6 tähenduses algatatuks:
\n
1)kaitsealade, hoiualade ja looduse üksikobjektide puhul teate avaldamisest ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded»;
\n
2)püsielupaikade puhul algatamise käskkirjast või menetlusosalisele kätte toimetatud esimesest kirjast. [RT I 2008, 34, 211 - jõust. 01.08.2008]
\n
(12)Enne käesoleva seaduse § 58^1 jõustumist välja antud linnu ja nahkhiire märgistamise load kehtivad nendel märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2010. aasta 31. detsembrini. [RT I 2008, 34, 211 - jõust. 01.08.2008] (12^1) Enne 2014. aasta 1. juulit välja antud mingi ja kähriku tehistingimustes pidamise load kehtivad kuni 2019. aasta 30. juunini. [RT I, 29.06.2014, 1 - jõust. 01.07.2014]
\n
(13)Kui kaitsekord ei sätesta teisiti, on enne 2009. aasta 1. jaanuari kehtestatud kaitse-eeskirjade korral kaitseala või püsielupaiga piiranguvööndis lubatud lageraie langi suurus kuni kaks hektarit ja laius kuni 30 meetrit ning turberaie langi suurus kuni viis hektarit. [RT I 2009, 53, 359 - jõust. 21.11.2009]
\n
(14)Kinnisasja tasaarvestamise menetlused, mille käigus on käesoleva lõike jõustumise ajaks esitatud tasaarvestamise avaldus, viiakse lõpuni seni kehtinud alustel ja korras. [RT I, 05.04.2013, 2 - jõust. 15.04.2013]
\n
(15)Enne käesoleva lõike jõustumist sellise kinnisasja, mis on omandatud pärast selle kaitse alla võtmist ja mille võõrandamistehing sisaldas informatsiooni kaitstava loodusobjekti kohta ning mis ei vasta käesoleva seaduse § 20 lõike 1^1 punktides 1–4 toodud eranditele, omandamiseks tehtud avalduste laekumise järjekorda kantud avalduste menetlused viiakse lõpuni nende laekumise järjekorras pärast nende kinnisasjade riigile omandamist, mis on omandatud enne kaitse alla võtmist või mis vastavad käesoleva seaduse § 20 lõike 1^1 punktides 1–4 toodud eranditele [RT I, 05.04.2013, 2 - jõust. 15.04.2013]
\n
(16)Kui haldusakti andmise menetlus on peatatud käesoleva seaduse § 8 lõike 6 alusel enne 2013. aasta 1. maid, loetakse haldusakti andmise menetlus peatatuks kuni loodusobjekti kaitse alla võtmise või sellest keeldumise otsuse tegemiseni, kuid mitte kauemaks kui 28 kuuks alates 2013. aasta 1. maist. [RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
\n
(17)Enne 2013. aasta 1. maid algatatud kaitse alla võtmise menetlustele kohaldatakse edasisel menetlusel 2013. aasta 1. maist kehtivaid nõudeid. [RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
\n
(18)Käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel algatatud pooleli olevates kaitse alla võtmise menetlustes, mille avalik väljapanek on toimunud rohkem kui kaks aastat enne 2013. aasta 1. maid, või kui menetluse ajal on asjaolud muutunud, korraldatakse uus avalik väljapanek käesoleva seaduse § 9 lõigetes 7–9 sätestatud korras. Kaitse alla võtmise menetluse läbiviija avaldab käesoleva seaduse § 9 lõike 4 kohase teabega teate avaliku väljapaneku toimumise kohta Keskkonnaameti kodulehel, ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning vähemalt ühes üleriigilise levikuga ajalehes ja kohalikus ajalehes. [RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013]
\n
(19)Käesoleva seaduse § 26 lõike 2 punktis 6 nimetatud rahvuspargis kehtivad Puhatu, Agusalu, Muraka ja Selisoo looduskaitseala, Kurtna, Smolnitsa, Jõuga, Struuga ja Mäetaguse maastikukaitseala, Narva jõe ülemjooksu hoiuala ning Iisaku parkmetsa piirid ja kaitsekord kuni rahvuspargi kaitse-eeskirja jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 2021. aasta 1. jaanuarini. [RT I, 14.11.2018, 4 - jõust. 24.11.2018]
\n
(20)Eriolukorra ajal, kui seda õigustab tegelik vajadus ja tavapäraseid saatmise võimalusi ei ole otstarbekas või ei saa kasutada, võib käesoleva seaduse §-des 9, 11^2 , 24 ja 58^1 nimetatud teate, dokumendi või otsuse edastada isikule lihtkirjaga. [RT I, 06.05.2020, 1 - jõust. 07.05.2020]
\n
(21)Enne 2021. aasta 1. juulit välja antud tegevusload mingi ja kähriku tehistingimustes pidamiseks kehtivad kuni 2025. aasta 31. detsembrini. [RT I, 16.06.2021, 1 - jõust. 01.07.2021]
\n
(22)Loodusobjektide kaitse alla võtmise otsustes ja kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses sedastatud, et kaardiga saab tutvuda keskkonnaregistris. Käesoleva lõike jõustumise järel saab kaitstavate loodusobjektide kaartidega tutvuda keskkonnaportaalis. [RT I, 27.05.2022, 1 - jõust. 06.06.2022]
\n
(23)Loodusobjektide kaitse alla võtmise, selle kehtetuks tunnistamise, kaitse alt välja arvamise ja loodusobjektide piiride kehtestamise otsustes ning kaitse-eeskirjades on normitehnilises märkuses nimetatud, et vastava määruse seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee ning et ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumis. Käesoleva lõike jõustumise järel saab seletuskirjaga tutvuda Kliimaministeeriumi veebilehel ning ala välis- või vööndite piire kajastava kaardiga Kliimaministeeriumis. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
\n
(24)Käesoleva seaduse §-e 69^1 –69^9 kohaldatakse vaid juhul, kui kavandatava tegevuse või strateegilise planeerimisdokumendi ainus eesmärk on riigi julgeoleku, sealhulgas sõjalise riigikaitse tagamine. [RT I, 12.05.2026, 1 - jõust. 15.05.2026]
\n
(25)Enne 2025. aasta 1. jaanuari käesoleva seaduse § 10 lõike 1 või 6 alusel tehtud otsuses olev viide maainfosüsteemile domeeninimega www.maaamet.ee loetakse viiteks maainfosüsteemile domeeninimega www.maaruum.ee. [RT I, 04.12.2024, 1 - jõust. 01.01.2025] 1 EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50);
\n
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25);
\n
EÜ Nõukogu direktiiv 90/313/EMÜ keskkonnainfole juurdepääsust (EÜT L 158, 23.06.1990, lk 56–58). [RT I, 18.04.2013, 1 - jõust. 01.05.2013] Lisa Valik- ja turberaie tingimused kaitstava loodusobjekti ning ranna ja kalda piiranguvööndis