(2)Tööandja võib tööraamatu, mida töötaja või teenistuja ei ole ühe aasta möödumisel töö- või teenistussuhte lõppemisest välja võtnud, esitada tööraamatu andmete registreerimiseks Sotsiaalkindlustusametisse. [RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
\n
(3)Vabariigi Valitsus kehtestab korra pensionistaaži andmete kogumiseks ning sotsiaalkaitse infosüsteemi kandmiseks enne pensioni määramist. [RT I, 08.07.2016, 1 - jõust. 01.01.2017]
\n
§ 135[Kehtetu - RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.01.2013]
\n
§ 136Isikukaartide säilitamine
\n
Tööandjal ei ole kohustust säilitada käesoleva seaduse jõustumise ajaks koostatud isikukaarte.
\n
§ 137Enne seaduse jõustumist välja töötatud puhkuse nõude aegumine
\n
Enne käesoleva seaduse jõustumist välja töötatud põhipuhkuse ja lisapuhkuse nõue aegub nelja aasta jooksul arvates seaduse jõustumisest. [RT I 2009, 26, 159 - jõust. 01.07.2009]
\n
§ 137^1. Enne seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata puhkuse hüvitamine
\n
Enne käesoleva seaduse jõustumist väljatöötatud kasutamata põhi- ja lisapuhkuse hüvitab tööandja töölepingu lõppemisel, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
\n
§ 138Tööaasta arvestuselt üleminek kalendriaasta arvestusele puhkuse andmisel
\n
(1)Enne 2010. aasta 1. jaanuari väljatöötatud kasutamata või ärakasutatud väljatöötamata puhkus tasaarvestatakse 2010. kalendriaasta puhkusenõudega 2010. aasta jooksul. [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
\n
(2)Kalendrikuud arvestatakse puhkuse nõudeõiguse alusena, kui töötaja töösuhe kalendrikuus on kestnud vähemalt 15 kalendripäeva.
\n
(3)Tasaarvestuse tulemused ümardatakse täisarvuks ülespoole.
\n
§ 139Ülesütlemise hüvitise erisus
\n
(1)Kui tööandja ütleb enne 2015. aasta 1. jaanuari töölepingu koondamise tõttu üles töötajaga, kelle töösuhe käesoleva seaduse jõustumise ajaks on kestnud vähemalt 20 aastat, maksab Töötukassa töötajale lisaks käesoleva seaduse § 100 lõikes 1 nimetatud hüvitisele kindlustushüvitist koondamise korral töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
\n
(2)Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kindlustatul, kelle viimane töösuhe öeldi üles koondamise tõttu, on õigus töötuskindlustushüvitisele 90 kalendripäeva möödumisel arvates töösuhte lõppemisest töötuskindlustuse seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
\n
(3)Töötuskindlustushüvitise määramisel käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtumite korral arvestatakse hüvitist lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumisest arvates, välja arvatud juhul, kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast eelnimetatud tähtaja möödumist. Kui avaldus töötuskindlustushüvitise saamiseks esitatakse pärast tähtaja möödumist, arvestatakse hüvitist vastavalt töötuskindlustuse seaduse § 11 lõikele 5.
\n
§ 139^1. Põhipuhkuse andmise erisus
\n
() Käesoleva seaduse §-s 57 sätestatud osalise või puuduva töövõimega töötaja põhipuhkusele on õigus ka isikul, kes saab töövõimetuspensioni või rahvapensioni töövõimetuse alusel. [RT I, 13.12.2014, 1 - jõust. 01.07.2016 (jõustumine muudetud - RT I, 17.12.2015, 1)]
\n
§ 139^2. Isapuhkuse õiguse kasutamine
\n
(1)Kui arsti või ämmaemanda määratud eeldatav lapse sünnikuupäev on hiljemalt 2020. aasta 30. juuni või laps sünnib enne 2020. aasta 30. juunit, on isal õigus kasutada isapuhkust käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 30. juunini kehtinud §-s 60 sätestatud korras.
\n
(2)Kui arsti või ämmaemanda määratud eeldatav lapse sünnikuupäev on hiljemalt 2020. aasta 30. juuni, kuid laps sünnib pärast 2020. aasta 30. juunit, on isal õigus kasutada isapuhkust käesoleva seaduse 2020. aasta 1. juulil jõustunud §-s 60 sätestatu alusel.
\n
(3)Kui isa hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud õigust kasutama enne lapse sündi, ei teki tal õigust isapuhkusele lõike 2 alusel.
\n
(4)Kui arsti või ämmaemanda määratud eeldatav lapse sünnikuupäev on pärast 2020. aasta 30. juunit ja laps sünnib pärast 2020. aasta 30. juunit, on isal õigus kasutada isapuhkust käesoleva seaduse 2020. aasta 1. juulil jõustunud §-s 60 sätestatu alusel.
\n
(5)Kui arsti või ämmaemanda määratud eeldatav lapse sünnikuupäev on pärast 2020. aasta 30. juunit, on isal õigus kasutada isapuhkust käesoleva seaduse kuni 2020. aasta 30. juunini kehtinud §-s 60 sätestatud korras.
\n
(6)Kui isa hakkab käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud õigust kasutama enne lapse sündi, ei teki tal õigust isapuhkusele lõikes 4 sätestatud alusel, välja arvatud juhul, kui isa hakkab isapuhkust kasutama alates 2020. aasta 1. juulist.
\n
(7)Käesolevat paragrahvi kohaldatakse kuni tööandja puhkusetasu riigieelarvest hüvitamise nõudeõiguse aegumiseni. [RT I, 28.12.2017, 7 - jõust. 01.09.2019]
\n
§ 139^3. Puhkuseõiguse laiendamise analüüs
\n
() Vabariigi Valitsus koostab 2020. aasta 1. jaanuariks analüüsi ja esitab selle põhjal Riigikogule ettepanekud hoolduspuhkuse ja puudega lapse vanema lapsepuhkuse õiguse laiendamiseks isikule, kes teeb tööd füüsilise isikuna võlaõigusliku teenuse osutamise lepingu alusel või kes peab sõltumatu isikuna avalik-õiguslikku ametit. [RT I, 26.06.2018, 3 - jõust. 01.07.2018]
\n
§ 139^4. Lapsepuhkuse õiguse kasutamine
\n
() Isiku eest, kes taotles tööandjalt enne 2022. aasta 1. aprilli lapsepuhkust käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 1. aprillini kehtinud § 63 alusel ja kes kasutas lapsepuhkust enne nimetatud kuupäeva, hüvitatakse puhkusetasu riigieelarvest käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 1. aprillini kehtinud §-s 66 ettenähtud korras. [RT I, 22.10.2021, 2 - jõust. 01.11.2021]
\n
§ 139^5. Rasedus- ja sünnituspuhkuse, lapsehoolduspuhkuse, lapsendajapuhkuse ning puudega lapse vanema lapsepuhkuse õiguse kasutamine
\n
(1)Isikule, kellel on tekkinud õigus rasedus- ja sünnituspuhkusele enne 2022. aasta 1. aprilli, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni ning tal ei teki õigust emapuhkusele.
\n
(2)Alates 2022. aasta 1. aprillist loetakse isiku õigus lapsehoolduspuhkusele õiguseks vanemapuhkusele.
\n
(3)Isikule, kellel on tekkinud õigus lapsendajapuhkusele enne 2022. aasta 1. aprilli, kohaldatakse käesoleva seaduse kuni 2022. aasta 31. märtsini kehtinud redaktsiooni.
\n
(4)Isikul, kes kasutab puudega lapse vanema lapsepuhkust pärast 2022. aasta 1. aprilli, on õigus puudega lapse vanema lapsepuhkusele käesoleva seaduse 2022. aasta 1. aprillil jõustunud redaktsiooni alusel.
\n
(5)Kui isik kasutas kuni 2022. aasta 31. märtsini rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkust või puudega lapse emale ja isale antavat lapsepuhkust, võetakse need alates 2022. aasta 1. aprillist isikule õiguste andmisel või tema kohustuste täitmisel arvesse vastavalt emapuhkusena, vanemapuhkusena ning puudega lapse vanema lapsepuhkusena. [RT I, 26.10.2018, 1 - jõust. 01.07.2020]
\n
§ 139^6. Alaealise töötamise nõusoleku erisus
\n
() Kui tööandja kannab vajalikud andmed 13–14-aastase alaealise töötamise kohta maksukorralduse seaduse §-s 25^1 sätestatud töötamise registrisse vähem kui kümme tööpäeva enne 2022. aasta 1. septembrit, tohib 13–14-aastane alaealine tööle asuda alates 2022. aasta 1. septembrist. Kui tööinspektor on nimetatud perioodi jooksul 13–14-aastase alaealise töötamiseks nõusoleku andmisest keeldunud, on alaealisega sõlmitud tööleping käesoleva seaduse § 8 lõike 8 alusel tühine. [RT I, 22.10.2021, 2 - jõust. 01.09.2022]
\n
§ 139^7. Muutuvtunni kokkuleppe järelhindamine
\n
() Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium analüüsib koostöös sotsiaalpartneritega hiljemalt 2024. aastal muutuvtunni kokkulepete rakendamise mõju ja tulemuslikkust. [RT I, 30.06.2023, 1 - jõust. 01.07.2023]
\n
§ 139^8. Muutuvtunni kokkulepete kehtivus
\n
() Käesoleva seaduse § 43^1 alusel sõlmitud muutuvtunni kokkulepped kehtivad kuni kokkuleppes märgitud tähtaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2024. aasta 14. juunini. [RT I, 11.12.2021, 1 - jõust. 15.12.2021]
\n
§ 139^9. Alltöövõtu tellinud isiku vastutus
\n
() Käesoleva seaduse §-s 33^1 sätestatud alltöövõtu tellinud isiku vastutust rakendatakse lepingutele, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast käesoleva paragrahvi jõustumist. [RT I, 05.10.2022, 1 - jõust. 15.10.2022]
\n
§ 139^10. Raseda ja emapuhkuse õigusega töötaja töötingimuste rakendamine
\n
Isikule, kellele on raseduse tõttu välja kirjutatud haigusleht või kellel tekib õigus emapuhkusele enne 2024. aasta 15. maid, kohaldatakse käesoleva seaduse enne 2024. aasta 15. maid kehtinud redaktsiooni §-s 18 sätestatut. [RT I, 02.05.2024, 3 - jõust. 15.05.2024]
\n
§ 140§ 189. [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 190Seaduse jõustumine
\n
(1)Käesolev seadus jõustub 2009. aasta 1. juulil.
\n
(2)Käesoleva seaduse § 134 jõustub 2011. aasta 1. jaanuaril.
\n
(3)Käesoleva seaduse § 60 teine lause, § 63 lõige 1 ja § 177 punkt 8 jõustuvad 2013. aasta 1. jaanuaril.
\n
(4)[Kehtetu - RT I, 25.05.2012, 24 - jõust. 04.06.2012]
\n
(5)Käesoleva seaduse § 135 tunnistatakse kehtetuks 2013. aasta 1. jaanuarist. [RT I 2009, 36, 234 - jõust. 01.07.2009]
\n
(6)Käesoleva seaduse § 60 lõige 1^1 kehtib kuni 2022. aasta 31. märtsini. [RT I, 28.05.2021, 12 - jõust. 07.06.2021] 1 Nõukogu direktiiv 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl (EÜT L 216, 20.08.1994, lk 12–20), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/27/EL (ELT L 65, 05.03.2014, lk 1–7);
\n
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/104/EÜ renditöö kohta (ELT L 327, 05.12.2008, lk 9–14);
\n
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1158, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalu ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL (ELT L 188, 12.07.2019, lk 79–93);
\n
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.07.2019, lk 105–121);
\n
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2022/2041, mis käsitleb piisavat miinimumpalka Euroopa Liidus (ELT L 275, 25.10.2022, lk 33–47). [RT I, 03.02.2026, 5 - jõust. 13.02.2026]