2)Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud käesolevas seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut;
\n
3)see on lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse taotluse alusel vajalik;
\n
4)see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.
\n
(3)Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse kontrollitavale kätte hiljemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset kontrolli teeb Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija), kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
\n
(4)Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:
\n
1)siseneda kõikidesse ruumidesse, järgides võimaluse korral kontrollitava suhtes kehtivaid turvaeeskirju;
\n
2)nõuda tööks vajalike tingimuste tagamist ja kasutada eraldi ruumi;
\n
3)piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente ja andmekandjaid ning teha nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid;
\n
4)jälgida tööprotsesse;
\n
5)nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ning töötajatelt.
\n
(5)Kontrollitav on kohustatud määrama pädeva esindaja, kelle juuresolekul kontroll toimub ning kes annab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ja esitab dokumente, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada kohapealset kontrolli tegema lepinguriigi pädeva järelevalveasutuse või tema nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi.
\n
(7)Kontrollija on kohustatud koostama kontrolli tulemuste kohta kolme kuu jooksul pärast kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale teatavaks.
\n
(8)Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada kirjalikke selgitusi.
\n
(9)Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist või nende tähtajaks esitamata jätmist, kuid hiljemalt viis kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist kinnitab Finantsinspektsioon oma põhjendatud otsusega lõppakti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.
\n
(10)Finantsinspektsioon võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitusi või muud olulist asjaolu on vaja täiendavalt hinnata. Kui lõppaktis tehakse sellel perioodil olulisi muudatusi, saadab Finantsinspektsioon lõppakti kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks uuesti.
\n
(11)Finantsinspektsioon võib lõppaktiga anda kontrollitavale tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja või määrata kontrollitavale muid kohustusi ning seada piiranguid ja rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.
\n
(12)Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõppakt või selle osa avalikustada, kui see on vajalik, lähtudes finantssektori usaldusväärsusest ja läbipaistvusest või krediidisaajate huvidest.
\n
(13)Kui Finantsinspektsioon on teinud kohapealse kontrolli käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 3 alusel, teeb ta selle tulemused päritoluriigi pädevatele järelevalveasutustele viivitamata teatavaks.
\n
§ 75Krediidiinkasso riskipõhine hindamine
\n
(1)Finantsinspektsioon hindab riskipõhist meetodit kasutades, kas krediidiinkasso on muu hulgas täitnud käesoleva seaduse §-des 41–43, 48 ja 60 nimetatud nõudeid.
\n
(2)Finantsinspektsioon teavitab krediidiinkasso sihtriigi või krediidi andnud lepinguriigi, kui see ei ole Eesti ega sihtriik, pädevat järelevalveasutust käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase hindamise tulemustest, kui eelnimetatud asutus seda taotleb või kui Finantsinspektsioon peab seda asjakohaseks.
\n
(3)Finantsinspektsioon teavitab alati krediidiinkasso sihtriigi või krediidi andnud lepinguriigi, kui see ei ole Eesti ega sihtriik, pädevat järelevalveasutust riskipõhise hindamise tulemusel määratud karistustest või rakendatud meetmete üksikasjadest.
\n
(4)Kui krediidiinkasso päritoluriigi pädev järelevalveasutus viib läbi krediidiinkasso riskipõhise hindamise, võib Finantsinspektsioon taotleda hindamise tulemusi, kui:
\n
1)krediidiinkasso osutab Eestis teenust piiriüleselt või on Eestis asutanud filiaali;
\n
2)krediit anti Eestis, kuid Eesti ei ole krediidiinkasso päritoluriik ega sihtriik.
\n
(5)Finantsinspektsioon vahetab käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 4 nimetatud hindamise käigus asjakohast teavet krediidiinkasso sihtriigi, päritoluriigi ja krediidi andnud lepinguriigi pädevate järelevalveasutustega, kui see riik ei ole Eesti.
\n
(6)Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 sätestatut kohaldatakse üksnes sellisele krediidile, mille on väljastanud krediidiasutus.
\n
(7)Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada krediidiinkasso tegevuse riskipõhise hindamise täpsemad riskiindikaatorid ja metoodika.
\n
§ 76Eksperdi kaasamine
\n
(1)Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses eriteadmisi nõudvate tähtsate asjaolude väljaselgitamiseks kaasata menetlusse eksperdi.
\n
(2)Kui ekspert teeb järelevalvemenetluses kindlaks tähtsad asjaolud, mille väljaselgitamist ei olnud Finantsinspektsioon talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.
\n
(3)Ekspert on kohustatud hoidma tähtajatult saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle teatavaks seoses käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisega.
\n
(4)Ekspertiisi kulud katab Finantsinspektsioon.
\n
§ 77Ettekirjutus
\n
(1)Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
\n
1)järelevalve tulemusel on avastatud käesoleva seaduse, Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 nimetatud seaduste või muude krediidiinkasso, krediidihaldusteenuse osutajate või krediidiostjate tegevust reguleerivate õigusaktide või nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete rikkumine;
\n
2)on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine;
\n
3)krediidiinkasso võetud riskid on olulisel määral suurenenud või esineb muid tema tegevust, kliente või krediidisaajate või finantssektori kui terviku huve või usaldusväärsust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid;
\n
4)see on vajalik krediidiinkasso klientide või krediidisaajate huvide kaitseks või finantssektori läbipaistvuse tagamiseks;
\n
5)enne tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsustamist vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõike 2 teises lauses sätestatule.
\n
(2)Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavaks tegemist viivitamata asuma ettekirjutust täitma.
\n
§ 78Finantsinspektsiooni õigused ettekirjutuse tegemisel
\n
(1)Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
\n
1)keelata krediidiinkasso või krediidiostja tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
\n
2)keelata või piirata krediidiinkasso või krediidiostja vara, sealhulgas kontode kasutamine või käsutamine;
\n
3)keelata osaliselt või täielikult krediidiinkasso kasumist väljamaksete tegemine;
\n
4)nõuda krediidiinkasso sise-eeskirjade ja sisekontrollisüsteemi muutmist või ajakohastamist;
\n
5)nõuda krediidiinkasso juhi tagasikutsumist, valimata jätmist või määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist;
\n
6)teha krediidiinkasso üldkoosolekule või osanike koosolekule ettepanek krediidiinkasso audiitorettevõtja vahetamiseks;
\n
7)nõuda krediidiinkasso töötaja töölt kõrvaldamist;
\n
8)nõuda krediidiinkasso tegevuse edasiandmise lepingu ülesütlemist;
\n
9)käesoleva seaduse või Finantsinspektsiooni seaduse §-s 2 nimetatud seaduste või nende alusel kehtestatud õigusaktide nõuete olulise rikkumise korral nõuda krediidiinkasso majandustegevuse peatamist;
\n
10)nõuda, et krediidiinkasso muudaks või ajakohastaks oma tegevuspõhimõtteid ja krediidisaaja kaebuse lahendamise korda;
\n
11)nõuda lisateavet viivituses olevas krediidilepingus ettenähtud krediidiasutuse või krediidiandja nõuete või viivituses oleva krediidilepingu loovutamise kohta;
\n
12)esitada muid nõudmisi krediidiinkasso tegevust reguleerivate õigusaktide täitmiseks.
\n
(2)Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada muid käesolevas seaduses ettenähtud meetmeid, sealhulgas:
\n
1)nõuda krediidiinkasso juhi tagasikutsumist kohtu poolt;
\n
2)rakendada sunniraha;
\n
3)tunnistada kehtetuks filiaali registreerimise loa;
\n
4)tunnistada kehtetuks krediidiinkasso tegevusloa.
\n
§ 79Juhtorganite kokkukutsumine ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel
\n
(1)Krediidiinkasso juhatus teavitab üldkoosoleku ja nõukogu koosoleku toimumisest Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest teavitatakse võimaluse korral vähemalt üks nädal ette.
\n
(2)Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
\n
1)krediidiinkasso juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku kokkukutsumiseks;
\n
2)Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu või üldkoosoleku päevakorda.
\n
(3)Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
\n
(4)Krediidiinkasso asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks käesoleva seadusega või äriseadustikuga või nende alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
\n
§ 80Sunniraha
\n
(1)Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
\n
(2)Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 10 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning kokku kuni 1 000 000 eurot või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.
\n
(3)Kui haldusakt jäetakse täitmata või see on täidetud ebakohaselt, on sunniraha ülemmäär juriidilise isiku puhul esimesel korral kuni 10 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks ning kokku kuni 3 000 000 eurot või kuni kümme protsenti aastasest netokäibest, sealhulgas brutotulust vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele, sealjuures koosneb netokäive teenustasudest ning intressi- ja muudest sellesarnastest tuludest, või summa, mis vastab kuni kahekordsele rikkumise tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule.
\n
13. peatükk Vastutus
\n
§ 81Krediidihalduslepingu andmete säilitamise kohustuse rikkumine
\n
(1)Käesoleva seaduse § 45 lõikes 2 nimetatud krediidihalduslepingu andmete säilitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.
\n
§ 82Krediidiinkasso tegevuse edasiandmise nõuete rikkumine
\n
(1)Käesoleva seaduse §-s 43 sätestatud krediidiinkasso tegevuse edasiandmise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
\n
§ 83Krediidiinkasso sise-eeskirjade nõuete rikkumine
\n
(1)Krediidiinkasso poolt käesoleva seaduse §-s 41 sise-eeskirjadele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
\n
§ 84Krediidiinkasso sisekontrolli nõuete rikkumine
\n
(1)Krediidiinkasso poolt käesoleva seaduse §-s 42 sätestatud sisekontrolli nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
\n
§ 85Krediidisaaja kaebuste menetlemise korra nõuete rikkumine
\n
(1)Käesoleva seaduse § 60 kohaselt krediidisaaja kaebuse registreerimise või lahendamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.
\n
§ 86Teabe esitamata jätmine
\n
(1)Käesolevas seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe või andmete Finantsinspektsioonile esitamata jätmise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige, puuduliku või eksitava teabe esitamise või avalikustamise eest või andmete esitamise eest kujul, mis ei võimalda järelevalve teostamist, – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
\n
§ 87Krediidiostja poolt krediidihaldaja või esindaja määramise kohustuse rikkumine
\n
(1)Krediidiostja poolt krediidihaldaja või asjakohasel juhul esindaja määramata jätmise korral käesoleva seaduse § 3 lõikes 7 või §-s 62 sätestatud kohustuse rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.
\n
§ 88Krediidisaajale teabe esitamise nõuete rikkumine
\n
(1)Käesoleva seaduse § 59 kohaselt krediidisaajale teabe esitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.
\n
§ 89Teises lepinguriigis või kolmandas riigis krediidihaldustegevusega seotud kohustuse rikkumine
\n
(1)Käesoleva seaduse §-des 17–23 sätestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot.
\n
§ 90Krediidisaaja rahaliste vahendite hoidmise nõuete rikkumine
\n
(1)Krediidiinkasso poolt käesoleva seaduse §-s 47 nimetatud krediidisaaja rahaliste vahendite hoidmisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
\n
§ 91Krediidiinkassos olulise osaluse omandamise korra rikkumine
\n
(1)Käesoleva seaduse kohaselt Finantsinspektsioonile eelnevalt teatamata või käesoleva seaduse §-s 32 nimetatud ettekirjutuse vastaselt krediidiinkassos osaluse omandamise, selle võõrandamise või krediidiinkasso omandaja kontrollitavaks äriühinguks muutmise eest, samuti Finantsinspektsiooni ettekirjutuse vastaselt krediidiinkassos hääleõiguse või muude äriühingu üle kontrolli võimaldavate õiguste teostamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
\n
§ 92Krediidilepingu haldamisega seotud toimiku pidamise nõuete rikkumine
\n
(1)Krediidiinkasso poolt käesoleva seaduse §-s 44 krediidilepingu haldamisega seotud toimikule ja selle pidamisele kehtestatud nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot.
\n
(2)Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni 10 protsenti aastasest netokäibest.
\n
§ 93Menetlus
\n
(1)Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
\n
(2)Käesolevas peatükis nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.
\n
14. peatükk Rakendussätted
\n
1. jagu Üleminekusätted
\n
§ 94Tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega
\n
(1)Isik, kes on registrisse kantud ja tegelenud enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tegevusega, mis puudutab viivituses olevaid krediidilepinguid, peab taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusloa ning viima oma tegevuse ja dokumendid käesolevas seaduses sätestatuga vastavusse hiljemalt 2025. aasta 30. juuniks või oma tegevuse nimetatud kuupäevaks lõpetama. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]
\n
(2)Isik, kes on registrisse kantud ja tegelenud enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tegevusega, mis puudutab viivituses olevaid krediidilepinguid, ja kes alates 2025. aasta 30. juunist ei tegele enam krediidiasutuse sõlmitud krediidilepingutega või krediidiandja sõlmitud tarbijakrediidilepingute haldamisega, ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt tegevusluba. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]
\n
(3)Käesolevas seaduses sätestatut kohaldatakse ka sellistele krediidilepingutele, mis käesoleva seaduse jõustumise ajal ei ole veel viivituses, kuid mida või millest tulenevaid nõudeid võidakse edaspidi käesoleva seaduse kohaselt võõrandada või loovutada.
\n
(4)Isik, kes on registrisse kantud ja tegelenud enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tegevusega, mis puudutab viivituses olevaid krediidilepinguid ja mille suhtes on enne 2025. aasta 30. juunit algatatud kohtu- või täitemenetlus, võib krediidihaldustegevust jätkata kuni 2026. aasta 31. detsembrini ilma, et ta peaks selles tegevuses järgima käesolevas seaduses krediidihaldustegevusele ettenähtud nõudeid. [RT I, 31.12.2024, 5 - jõust. 01.01.2025]
\n
2. jagu Muudatused kehtivates seadustes
\n
§ 95Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
\n
() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 96Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine
\n
() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 97Krediidiandjate ja -vahendajate seaduse muutmine
\n
() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 98Krediidiasutuste seaduse muutmine
\n
() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 99Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine
\n
() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 100Pandikirjaseaduse muutmine
\n
() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 101Tarbijakaitseseaduse muutmine
\n
() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 102Võlaõigusseaduse muutmine
\n
() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
§ 103Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse muutmine
\n
() [Käesolevast tekstist välja jäetud.]
\n
3. jagu Seaduse jõustumine
\n
§ 104Seaduse jõustumine
\n
() Käesoleva seaduse § 97 punktis 12 sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 50^1 lõige 3 ja § 102 punktis 5 sätestatud võlaõigusseaduse § 416^1 lõige 4 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.
\n
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2021/2167 krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2014/17/EL (ELT L 438, 08.12.2021, lk 1–37).