Loksa linna raamatupidamise sise-eeskiri

Väljaandja: Loksa Linnavalitsus Akti liik: määrus Teksti liik: terviktekst Redaktsiooni jõustumise kp: 17.04.2026 Redaktsiooni kehtivuse lõpp: Hetkel kehtiv Avaldamismärge: RT IV, 14.04.2026, 5 Loksa linna raamatupidamise sise-eeskiri Vastu võetud 29.06.2023 nr 5 RT IV, 04.07.2023, 12 jõustumine 07.07.2023 Muudetud järgmiste aktidega Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine 09.04.2026 - RT IV, 14.04.2026, 1 - 17.04.2026 Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 3, raamatupidamise seaduse § 11, § 36 lõike 3, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 28 lõike 1 alusel, arvestades Rahandusministri 11.12.2003 määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ sätestatut. [RT IV, 14.04.2026, 1 - jõust. 17.04.2026] 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Loksa linna raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk (1) Loksa linna raamatupidamise sise-eeskirja (edaspidi Eeskiri) eesmärgiks on Loksa linna (edaspidi Linn) kui raamatupidamiskohuslase raamatupidamise ja finantsaruandluse korra kehtestamine. Raamatupidamine on korraldatud koosseisus olevate raamatupidajate poolt. (2) Eeskirjas sätestatakse nõuded Linna ametiasutuse ja ametiasutuse hallatavate asutuste majandustehingute dokumenteerimisel ja kirjendamisel, algdokumentide käibel ja säilimisel, vara liigitamisel põhi- ja käibevaraks, varade ja kohustuste inventeerimisel, arvutitarkvara kasutamisel raamatupidamisarvestuses ning finantsaruannete koostamisel. (3) Eeskiri lähtub Eesti heast raamatupidamistavast. Eeskirjas kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad Raamatupidamise seadusest (edaspidi RPS) ja Raamatupidamise Toimkonna juhenditest (edaspidi RTJ), riigi raamatupidamise üldeeskirjast (edaspidi Üldeeskiri), samuti rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest (edaspidi IPSAS). § 2. Eeskirja kohaldamine (1) Raamatupidamiskohuslane RPS § 11 mõistes on Linn kui kohaliku omavalitsuse üksus. Raamatupidamiskohuslase tegevust, sealhulgas raamatupidamise korraldust juhib Loksa Linnavalitsus (edaspidi: linnavalitsus). (2) Linn raamatupidamiskohuslasena korraldab oma raamatupidamisarvestust ja aruandlust tsentraliseeritult. (3) Arvestusvaldkondades, mida käesolevas Eeskirjas ei käsitleta, lähtutakse Eeskirja § 1 lõikes 3 kirjeldatud õigusaktidest ja juhenditest. Eeskirjas ei korrata üldjuhul RPS-s ja RTJ-s sätestatut. § 3. Mõisted () Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses. 1) aktsepteerimine – majandustehingu toimumise ja õiguspärasuse kinnitamine allkirjaga ning eelarve tunnuste määramine eelarve vastutava täitja poolt; 2) analüütiline ja sünteetiline arvestus – majandusinformatsiooni liigendamise erinevad detailsuse tasemed. Sünteetiline arvestus on majandusinformatsiooni kirjendamine raamatupidamiskontodele. Analüütiline arvestus on raamatupidamiskontodele kirjendatud majandusinformatsiooni detailiseerimine (nõuded ja kohustused – kelle vastu jms); 3) eelarve vastutav täitja– käesoleva Eeskirja tähenduses isik, kellele on antud õigus käsutada linnaeelarve vahendeid kindlal tegevusalal kinnitatud eelarve piires, millist õigust teostab vastutav isik kulude aktsepteerimisel; 4) ametiasutus – linnavalitsus, kui asutus; 5) hallatav asutus – Linna eelarvest finantseeritavad eelarvelised asutused; 6) kassapõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehinguga seotud laekumisele või väljamaksmisele; 7) tekkepõhine arvestus – majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud. Aruande koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määrata aruandeperioodi tulud ja kulud; 8) Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse RPS-s, mida täiendavad RTJ-d, Üldeeskiri ja Eeskiri; 9) kulu – aruandeperioodi väljaminekud, millega kaasneb varade vähenemine või kohustuste suurenemine ja mis vähendavad omakapitali, va omanikele tehtud väljamaksed omakapitalist; 10) tulu – aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad omakapitali, va omanike sissemaksed omakapitali; 11) konsolideerimine – erinevate üksuste raamatupidamisaruannete koondamine üheks koondaruandeks. Konsolideerimise käigus elimineeritakse konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelised tehingud; 12) majandusinformatsiooni liigendamine – Linna majandustehingute kirjendamine, kasutades riigi õigusaktidega kehtestatud tunnuseid (koode), millised võimaldavad majandusinformatsiooni põhjal koostada finantsaruandeid Linna juhtimisotsuste tegemiseks ning nõutava välise aruandluse tagamiseks; 13) tehingupartnerid – avaliku sektori üksuste majandusarvestuses eristatavad majandustehingute osapooled, kellele on omistatud tunnused – tehingupartneri koodid, eesmärgiga võimaldada koostada avaliku sektori üksuste konsolideeritud finantsaruandeid; 14) sidusüksused – avaliku sektori üksuste otsese või kaudse (st valitseva või olulise mõju all olevate üksuste kaudu) olulise mõju all olevad juriidilised isikud; 15) saldoandmik – kontokombinatsioonide ja nende saldode järjestatud loetelu riigi kontoplaani järgi; 16) Linna oluline mõju – Linna omanduses on otse või valitseva mõju all oleva juriidilise isiku kaudu rohkem kui 20% sidusüksuste hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kus on võimalik selgelt tõlgendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne olulist mõju; 17) Linna valitsev mõju - Linna omanduses on otse või valitseva mõju all oleva juriidilise isiku kaudu rohkem kui 20% sidusüksuste hääleõigusest, välja arvatud erandjuhud, kui on võimalik selgelt tõlgendada, et sellise hääleõigusega ei kaasne kontrolli. Kontroll eksisteerib ka siis, kui Linnale kuulub 50% ja vähem hääleõigusest, kuid Linn: a) omab tegelikku kontrolli rohkem kui 50% häälõiguse üle kokkuleppe alusel teise investoriga; b) kontrollib juriidilise isiku finants- ja tegevuspoliitikat teatud lepingu või kokkuleppe alusel; c) suudab määrata või tagasi kutsuda enamust tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetest; d) suudab määrata tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani koosoleku otsuseid. 2. peatükk LINNA RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE § 4. Raamatupidamissüsteemi struktuur (1) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamist peetakse Linnavalitsuse raamatupidamises tsentraliseeritult - üks tehingupartnerikood, kuid igal asutusel on oma registreerimiskood. (2) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste igapäevast tegevust juhib asutuse juht (linnapea, juhataja, direktor), kes vastutab asutuse finantsmajandusliku tegevuse eest. (3) Linnavalitsuse kui ametiasutuse ning hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust korraldab pearaamatupidaja, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud tema ametijuhendis. (4) Ametiasutuse ja hallatavate asutuste raamatupidamisarvestust teostavad raamatupidajad, kelle õigused, kohustused ja vastutus on määratud nende ametijuhendites. (5) Raamatupidamises on kasutusel San Revilo AS raamatupidamisprogramm PmenWin. (6) PMenWin on tarkvaraprogramm, mis ühendab raamatupidamise korraldamiseks vajalikud alamprogrammid (raha, võlad, bilanss, eelarve, palk, varad, arved). Kasutusel on kõik standardkomplekti kuuluvad programmiosad. § 5. Varade ja kohustuste kajastamine (1) Varad kajastatakse Linna bilansis, eraldi märgitakse millise asutusega on tegemist. (2) Finantsinvesteeringud (aktsiad, võlakirjad ja muud väärtpaberid), tütar- sidusettevõtete ning sihtasutuste ja mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. (3) Linna valitseva ja olulise mõju all olevate äriühingute ja sihtasutuste ning mittetulundusühingute netovarad kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. (4) Kohustused kajastatakse Linna bilansis, märkides ära millise asutusega on tegemist. (5) Laenud ja muud võlakohustused kajastatakse ametiasutuse raamatupidamises. Laenukohustusena käsitletakse raamatupidamisarvestuses ka kapitalirendi kohustust, võlakirjade emiteerimist ja faktooringutehingutest lähtuvaid kohustusi. (6) Varasid, mille soetusmaksumust ega õiglast väärtust ei ole võimalik usaldusväärselt mõõta, samuti kohustusi, mille realiseerumine ei ole tõenäoline või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega mõõta, kajastatakse bilansivälistel kontodel (võimalusel koos hinnanguga nende võimaliku väärtuse kohta) ning avalikustatakse Linna raamatupidamise aastaaruandes. (7) Linna pearaamatupidaja ülesandeks on tagada, et kõik Linna varad ja kohustused kajastuvad raamatupidamisaruannetes ainult üks kord. (8) Ajutiselt Linna valduses olevat vara (nt avalikel pakkumistel nõutav tagatisraha) kajastatakse kohustusena. § 6. Tulude ja kulude kajastamine (1) Tuluna käsitletakse majanduslikku kasu, mille saajaks on Linn. (2) Maksutulud kajastatakse Linna tuludes vastavalt maksude tegelikule laekumisele ja maksude edasiandja esitatud teatisele. Maksutulud kajastatakse tekkepõhiselt. (3) Tulud majandustegevusest, muud tulud ja finantstulud kajastatakse selle asutuse tuludes, kes vastava tulu eest kaupa müüs või teenust osutas. (4) Loodusressursside kasutamise eest laekuvad tulud Linna tuludesse vastavalt tegelikule laekumisele ja loodusressursside kasutamise tasude edasiandja esitatud teatisele. (5) Algdokumentidel kajastatud käibemaksukulu kajastatakse kontol 601000 olenemata käibemaksu tagasisaamisest (asutused, kes ei ole käibemaksukohustuslased). Käibemaksukohustuslased kajastavad maksustavalt käibelt arvestatud käibemaksu kontol 203001 ja sisendkäibemaksu kontol 103701. Kontod suletakse perioodi lõpul kas käibemaksu ettemaksu kontole 103700 või käibemaksu kohustuse kontole 203000. § 7. Algdokumentide liigitus (1) Linna majandustehingute kirjendamise aluseks olevad algdokumendid on sissetuleku algdokumendid ning väljamineku- ja muude kulude algdokumendid. (2) Sissetulekute algdokumentideks on (edaspidi tuludokumendid): 1) klientidele esitatud arved; 2) lepingud; 3) pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid, kui laekumine ei kustuta eelnevalt raamatupidamises kajastatud nõuet või kui see on vajalik väljavõttel kajastuva informatsiooni täiendavaks selgitamiseks; 4) kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid; 5) raamatupidamisõiendid; 6) muud tuludokumendid. (3) Väljamineku- ja muude kulude algdokumentideks (edaspidi kuludokumentideks) on: 1) hankijate poolt esitatud aktid ja arved; 2) lepingud; 3) aruandekohustuslike isikute kuluaruanded; 4) ettemaksude aluseks olevad dokumendid; 5) lõpetamata ehituste realiseerimist või valmidust kinnitatavad aktid ja vaheaktid (nt põhivara etapiviisiline kasutuselevõtmine); 6) töötasu määramise dokumendid, palgalehed, tööajaarvestustabelid; 7) raamatupidamisõiendid; 8) muud kuludokumendid. § 8. Algdokumentide õigsuse kontroll (1) Raamatupidamiskirjendid koostatakse RPS §-s 7 sätestatud nõuetele vastava algdokumendi alusel. (2) Algdokumentide õigsuse kontrollimisel enne majandusinformatsiooni kajastamist raamatupidamises osalevad eelarve vastutavad täitjad, kes on kinnitatud Linnavalitsuse korraldusega. (3) Eelarve vastutav täitja kontrollib ja kinnitab oma allkirjaga, et kuludokument: 1) vastab algdokumentidele esitatavatele nõuetele; 2) kajastab majandustehingut õigesti; 3) kajastatud kogused, hinnad ja muud tingimused vastavad eelnevalt sõlmitud lepingutele; 4) tehing on seaduspärane ja vajalik; 5) tehing on kooskõlas eelarvega; 6) tehingu tingimused vastavad parimatele analoogsete tehingute tingimustele; 7) kokkulepete sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; 8) oleksid märgitud tegevusala, tegevusala eest vastutava isiku poolt kulu täpsustavad selgitused juhul, kui kulu täpsem sisu ei kajastu dokumendi sisust; 9) jõuaks allkirjaga kinnitatult õigeaegselt raamatupidamisse. (4) Kõik algdokumendid maksmiseks kinnitab linnapea. (5) Raamatupidajad tagavad dokumentide kontrollimisel ja ülekandedokumentide ettevalmistamisel järgmiste andmete kontrollimise ja õige sisestamise raamatupidamisarvestuse infosüsteemi: 1) tehingu teostamise kooskõla eelarve täitmise jälgimise põhimõtetega; 2) raamatupidamiskontode, tehingupartneri, tegevusala, allika, rahavoo ja eelarveklassifikaatori koodide õigsus; 3) tekkepõhine periood; 4) maksetähtpäev; 5) saaja andmed, sh juhul, kui ostudokumendil on kajastatud käibemaks, kontroll selle kohta, kas hankija on registreeritud käibemaksukohustuslane või mitte ja kas arve on vormistatud vastavalt käibemaksuseadusele; 6) kas antud kauba, teenuse või mõne muu hüve eest ei ole juba varem tasutud; 7) kas ostutehing kontrolliti vastavalt dokumentide kontrolli nõuetele ja kinnitati selleks volitatud isiku(te) poolt. (6) Ettemaksete tasumist võimaluse korral välditakse. (7) Rahaliste ülekannete tegemisel osalevad kaks isikut. (8) Linna aruandeperiood on kalendrikuu, see tähendab, et kõik eelmise kalendrikuu majandustehingute aluseks olevad algdokumendid edastatakse raamatupidamiskirjendite koostamiseks hiljemalt järgmise kuu 18. kuupäevaks, tagamaks kogu kajastamisele kuuluva majandusinformatsiooni kirjendamise raamatupidamises järgmise kuu 20. kuupäevaks. § 9. Raamatupidamiskannete ja algdokumentide süstematiseerimine ja säilitamine (1) Majandustehingute kirjendite ja nende aluseks olevate algdokumentide süstematiseerimisel ja säilitamisel lähtutakse RPS §-dest 9 ja 12. (2) PMen seadistatakse nii, et sisestatavaid majandustehinguid on võimalik esitada kas kronoloogilises (päevaraamat) või sünteetilises (pearaamat) liigenduses. Linna raamatupidamisregistrid säilitatakse elektrooniliselt eeldusel, et raamatupidamiskanded, komplekteerituna aluseks olevate algdokumentidega, säilitatakse e-arvete menetluskeskkonnas ja Amphora Professional dokumendihaldussüsteemis. [RT IV, 14.04.2026, 1 - jõust. 17.04.2026] (3) Raamatupidamiskirjendid ja/või raamatupidamiskanded süstematiseeritakse järgmiselt: 1) kassadokumentide kanded – memoriaalorder L01; 2) pangaväljavõtete kanded – memoriaalorder L02; 3) palgakanded – memoriaalorder L05; 4) hankijatega seotud tehingute kanded – memoriaalorder L06; 5) ostjatega seotud tehingute kanded – memoriaalorder L06; 6) põhivara soetamine ja parenduste, amortiseerimise ja bilansist väljakandmise kanded – memoriaalorder L13; 7) kinnisvarainvesteeringute kanded – memoriaalorder L09; 8) muud reguleerivad kanded – memoriaalorder L10. (4) Raamatupidamiskanded ja nende aluseks olnud algdokumendid köidetakse kokku kannete või järjestikuste kannete kogumi viisi. Kui algdokumentide lisamine kandele ei ole ratsionaalne (liiga mahukas, dokument on algdokumendiks mitmele raamatupidamiskandele vms), on raamatupidamiskandel või seda täiendaval raamatupidamisõiendil nõutavad viited, millised võimaldavad seostada raamatupidamiskannet ja algdokumente. (5) Raamatupidamiskanded, süstematiseerituna toimikutesse, paigutatakse nii, et oleks tagatud nende kättesaadavus kõigile majandusinformatsiooni töötlevatele ja –tarbivatele töötajatele ning takistatud juurdepääs kõrvalistele isikutele. (6) Raamatupidamiskirjendites kajastamist leidnud majandustehingute kaudseks aluseks olnud dokumente (nt töötaja isikukaart – tõestus temale arvestatud töötasudest ja maksudest, sõlmitud lepingud vms), säilitatakse vastavalt neid valdkondi käsitlevate seaduste ja/või Linna vastavates õigusaktides kehtestatud nõuetele, kuid mitte vähem kui seitse aastat (RPS §12 lõige 2). § 10. Dokumendikäive () Dokumendikäive toimub järgnevalt: 1) tööaja arvestuse tabel - järgmise kuu esimesel tööpäeval; 2) hankijate arved – kolme tööpäeva jooksul pärast arve saamist; 3) majanduskulude aruanded koos nõuetele vastavate kuludokumentidega – kolme tööpäeva jooksul pärast kulu tekkimist; 4) käskkirjad palkade, lisatasude ja puhkuste kohta – kolm tööpäeva enne tasude väljamaksmist; 5) ostu-, müügi-, jms lepingud – kolme tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist; 6) laste söögipäevade tabelid – kuu esimesel tööpäeval; 7) toiduainete liikumise aruanded – järgneva kuu kolmandal tööpäeval; 8) avansiaruanded - iga kuu viimaseks kuupäevaks; 9) põhivarade arvelevõtmine – kolme päeva jooksul peale vara kättesaamist; 10) põhivarade mahakandmine – kolme päeva jooksul peale mahakandmisakti kinnitamist; 11) puhkusereservi aruanne – 10. jaanuariks. 3. peatükk KONTOPLAAN § 11. Kontoplaan (1) Linnavalitsuse raamatupidamise arvestuses kasutatakse Riigi raamatupidamise Üldeeskirja kontoplaani. (2) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks järgnevaid kontoplaani koode: 1) raamatupidamiskontod – tunnused majandustehingute kirjendamiseks, mis on süstematiseeritud bilansi aktiva ja passivakontodeks, tulude ja kulude kontodeks ning grupeerituna majandusliku sisu järgi, moodustavad kontoplaani; 2) tehingupartnerite koodid – tunnused (jooksvalt muutuv nimekiri rahandusministeeriumi koduleheküljel), millised on omistatud igale iseseisval bilansil olevale üksusele ning mis tagavad konsolideeritud aruandluse koostamise konsolideerimisgrupi eri tasanditel – linn, maavalitsus, riik, võimaldades elimineerida gruppi kuuluvate isikute omavaheliste tehingute mõju grupi majandusnäitajatele; 3) tegevusala koodid – tunnused, millisega liigendatakse kulusid, investeeringuid (esmasoetused), saadud ja antud toetusi ning rahakäivet tegevusala järgi; 4) allikate koodid – tunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida tulusid-kulusid finantseerimisallikate lõikes või jälgida tehtud kulude sihtotstarvet; 5) rahavoo koodid – tunnused, milliste kasutamine võimaldab koostada rahakäibe (sissetulekud-väljaminekud) aruanded; (3) Kontoplaani iga erinevat kombinatsiooni, mis koosneb konto, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodist, nimetatakse Eeskirjas kontokombinatsiooniks. (4) Majandustehingute kirjendamisel raamatupidamises kasutatakse majandusinformatsiooni liigendamiseks lisaks kontoplaanile järgmisi täiendavaid tunnuseid: 1) eelarveklassifikaatorid – tunnused Linna eelarve koostamiseks ning eelarve täitmise jälgimiseks eelarve struktuuris; 2) tunnused rahakäibe liigendamiseks; 3) muud tunnused Linna majandusinformatsiooni liigendamiseks – objekti-, projekti-, toote vms koodid – lisatunnused, millised võimaldavad liigendada ja analüüsida majandusinformatsiooni täiendavalt. 4. peatükk ARUANDED § 12. Aruandlus (1) Lühim aruandeperiood Linnas on kalendrikuu. (2) Välistele infotarbijatele esitatakse perioodilisi aruandeid riigi ja Linna õigusaktides sätestatud korras. § 13. Saldoandmiku perioodid, esitamine ja kontrollimise tähtajad (1) Avaliku sektori üksuste perioodiliseks raamatupidamisaruandeks on raamatupidamiskontode saldoandmik. (2) Saldoandmik sisestatakse Rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi elektroonilises vormis. (3) Konsolideeritud saldoandmik on saldoandmik, milles konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelised varad, kohustused, netovara, tulud ja kulud on elimineeritud. (4) Saldoandmike infosüsteemi kasutamiseks vajalikud kasutajaõigused väljastab Rahandusministeerium. Saldoandmike esitajatel on õigus parandada saldoandmike infosüsteemi sisestatud saldoandmikke, koostada aruandeid ja päringuid. Konsolideerivatel üksustel on lisaks õigus vaadata konsolideeritavate üksuste andmeid ning koostada nende kohta aruandeid ja päringuid, samuti koostada konsolideerimisgrupi konsolideeritud aruandeid. (5) Saldoandmike esitajad sisestavad saldoandmiku saldoandmike infosüsteemi alljärgnevalt: 1) Linnavalitsus – iga kuu kohta; 2) Valitsussektorisse kuuluvad Linna valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud (tehingupartneri koodi neljas number on 3) iga kuu kohta; 3) Linna valitseva mõju all olevad äriühingud (tehingupartneri koodi neljas number on 4) iga kvartali kohta; 4) Linna valitseva mõju all olevad sihtasutused ja mittetulundusühingud (tehingupartneri koodi neljas number on 5) iga kvartali kohta. (6) Enne saldoandmike sisestamist rahandusministeeriumi saldoandmike infosüsteemi viiakse läbi avaliku sektori üksuste omavaheliste saldode võrdlused. (7) Saldoandmike infosüsteemi sisestatakse saldoandmikud aruandeperioodi kohta kasvavalt kalendriaasta algusest. (8) Linnavalitsuse saldoandmikud sisestatakse saldoandmike infosüsteemi aruandekuule järgneva kuu 25. kuupäevaks. Linna valitseva mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja tütarettevõtjad esitavad oma saldoandmikud aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. (9) Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, peale saldoandmike sisestamist saldoandmike infosüsteemi viiakse läbi varade, kohustuste, tulude ja kulude netovara võrdlused teiste saldoandmike esitajatega vastavalt Üldeeskirja § 52 lõikele 8. Saldode erinevuste korral, aga ka konsolideerimisgrupisiseste täiendavate kannete vajadusel viiakse saldoandmikesse korrigeerimisi vastavuses Üldeeskirja § 52 lõikega 8 ja § 53 lõigetega 3 ja 4. Nimetatud võrdlused ja korrigeerimised peavad olema lõpetatud aruandeperioodile järgneva kuu lõpust 7 tööpäeva jooksul, välja arvatud saldoandmike korral aasta lõpu seisuga. Aasta lõpu seisuga esitatud saldoandmikes tehakse korrigeerimisi kuni järgmise aasta 31. märtsini. (10) Kui peale 31. märtsi leitakse auditi käigus aastaaruandes korrigeerimist vajavaid olulisi vigu, esitatakse Rahandusministeeriumile vastavad parandusettepanekud hiljemalt 30. aprilliks. (11) Kui pärast järgmise aasta 31. märtsi ilmneb vajadus teha aastaaruandes ebaolulisi parandusi või pärast 30. aprilli olulisi parandusi, arvestatakse tehtud parandused saldoandmikus juba järgmise aruandeaasta saldode muutuste hulka. § 14. Saldoandmike konsolideerimine (1) Saldoandmike konsolideerimine toimub saldoandmike infosüsteemis. (2) Konsolideeritud saldoandmik on Eeskirja mõistes saldoandmik, mille konsolideerimisgruppi kuuluvate üksuste omavahelisi varasid, kohustusi, netovara, tulusid ja kulusid kajastavad kontokombinatsioonide saldod on elimineeritud. (3) Linna konsolideeritud saldoandmikke koostatakse järgmistel konsolideerimistasanditel – Linn ja Grupp. Konsolideerimisprotseduure käsitletakse Üldeeskirja §-des 10 ja 53. § 15. Majandusaasta aruanne (1) Majandusaasta aruanne koostatakse vastavuses Üldeeskirja esitatud arvestuspõhimõtetega lähtudes RPS-s ja RTJ-des toodud nõuetest aastaaruandele. (2) Kui RTJ-des esitatud arvestuspõhimõtted erinevad Üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest, lähtutakse majandusaasta aruande koostamisel Üldeeskirjas sätestatud arvestuspõhimõtetest. (3) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest koos Linna eelarve täitmise aruandega. (4) Linna olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja sidusettevõtted esitavad aruande hiljemalt 30. märtsiks. (5) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruande koostab pearaamatupidaja, aruande allkirjastab Linnavalitsus ning aruanne esitatakse audiitorile järeldusotsuse saamiseks. (6) Linnavalitsus esitab Grupi majandusaasta aruande koos audiitori järeldusotsusega Loksa Linnavolikogule (edaspidi: linnavolikogu) kinnitamiseks hiljemalt aruandeaasta järgneva aasta 31.maiks. (7) Grupi konsolideeritud majandusaasta aruande kinnitab Linnavolikogu hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. 5. peatükk RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS § 16. Rahaliste vahendite arvestus pangakontodel (1) Rahalisi vahendid hoitakse pangas Linnavalitsuse arvelduskontodel. (2) Maksmiseks minevatel ostuarvetel, lepingutel jne dokumentidel peavad olema järgmised allkirjad ja rekvisiidid: 1) ostuarved peavad olema aktsepteeritud asutuste juhtide ja linnapea poolt; 2) raamatupidaja koostab majandustehingute kohta raamatupidamiskirjendid. (3) Rahaliste ülekannete tegemisel peavad osalema kaks isikut. Elektrooniliste ülekannete tegemiseks jaotatakse õigused nii, et üks isik ei saaks ainuisikuliselt ülekannet teostada. Selleks peab ülekannet sisestav isik olema erinev ülekannet aktsepteerivast isikust. (4) Raamatupidamises on iga arvelduskonto väljavõtted leitavad elektroonilistest internetipankadest ja sinna juurde kuuluvad algdokumendid on leitavad e-arvete menetluskeskkonnast ja Amphora Professional dokumendihaldussüsteemist. [RT IV, 14.04.2026, 1 - jõust. 17.04.2026] § 17. Sularahaoperatsioonide arvestus [RT IV, 14.04.2026, 1 - jõust. 17.04.2026] (1) Sularahakäitlemise kõrge riskitaseme tõttu on soovitav sularahaarveldusi vältida. Sularahakassa on Loksa Linnavalitsuses, Loksa Spordikeskuses, Loksa Kultuurikeskuses ja Loksa Linnaraamatukogus. (2) Sularahaarveldused tehakse Eesti Vabariigis kehtivas vääringus. (3) Sularahakassa on vaid sissemaksete kogumiseks. Linnakassast tehakse väljamakseid ainult sularaha viimiseks panka. Väljamakseid hallatavate asutuste sularahakassast on lubatud ainult sularaha viimiseks panka või linnakassasse. (4) Sularaha arvelduste teostamiseks väljastab linnavalitsuse raamatupidaja kviitungiraamatu. Kviitungiraamatud nummerdab, registreerib ja väljastab raamatupidaja, kelle ametijuhendis on see ette nähtud. (5) Ametiasutuse kassatehinguid teostab raamatupidaja, kelle ametijuhendis on see ette nähtud. Hallatava asutuse kassatehinguid teostab ja kassa eest vastutavaks isikuks on vastava asutuse juht või juhi poolt määratud isik. (6) Ametiasutuse kassasse sularaha vastuvõtmisel vormistatakse sularaha sissetulekuorder. Sissetulekuorderile kirjutab alla kassa eest vastutaja. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderites ei ole lubatud teha mingeid parandusi. (7) Kassatehinguid tõestavad dokumendid edastatakse raamatupidajale kirjendite koostamiseks vähemalt üks kord kuus. Kui asutuses kasutatakse kassasüsteemi või aruandevorme, koostab raamatupidaja kanded vastavalt aruannetele igapäevaselt. 6. peatükk TEGEVUSTULUD § 18. Üldpõhimõtted (1) Tulud ja kulud, millised tulenevad lepingutest, mis on sõlmitud tingimustel, kus kumbki lepingu osapool ei tasu teisele osutatud teenuse eest või tasub osutatud teenuse võrra vähem, kajastatakse raamatupidamisarvestuses nii tulud kui kulud täismahus. Tasaarveldus kajastatakse kandega Deebet kohustus (kontoklass 20) Kreedit nõue (kontorühm 103). Kajastamise aluseks on leping ja/või lepingu põhjal vormistatud raamatupidamisõiend või arve. (2) Klientidele väljastavate arvete (müügiarvete) vormistamise nõuded: 1) müügiarved esitatakse Linnavalitsuse nimel; 2) müügiarvete vormistamisel järgitakse RPS ja käibemaksu seaduse nõudeid; 3) müügiarved koostatakse asutuste poolt esitatavate operatiivandmete ja/või lepingus kajastatu põhjal ja tingimustel; 4) müügiarved koostatakse digitaalselt, mis jääb raamatupidamiskirjendi aluseks, kliendile väljastatakse arve e-arvete menetluskeskkonnas, e-maili aadressile,või selle puudumisel, paberkandjal; [RT IV, 14.04.2026, 1 - jõust. 17.04.2026] 5) arvete koostamise õigsuse eest vastutab arve koostaja, arve aluseks olnud andmete õigsuse eest vastutab lepingu kinnitaja ja/või operatiivandmete koostaja; 6) koostatud ja klientidele väljastatud arveid korrigeeritakse või tühistatakse raamatupidamises koostatud kreeditarvega, mille tekstist või lisast nähtub korrigeerimise põhjus. Kreeditarve säilitatakse digitaalselt koos selle arvega, mida ta korrigeerib või annulleerib. § 19. Maksud (1) Riiklikest maksudest, sh füüsilise isiku tulumaks ja maamaks, tulenevad Linna tulud kajastatakse raamatupidamisearvestuses tekkepõhiselt, Maksu- ja Tolliameti esitatud teatise põhjal. (2) Maksutulude kajastamisel toimub tekkepõhise kandega: Deebet Maksunõuded (kontogrupp 1020); Kreedit Maksutulu (kontoklass 30). (3) Maksutulude laekumisel näitab saaja maksunõuete vähenemist: Kreedit Maksunõuded (kontogrupp 1020). § 20. Lõivud ja trahvid (1) Linna tulu lõivudest võetakse tekkepõhiselt arvele raamatpidamisarvestuses osutamise kuupäeval kontorühmas 320. (2) Riigieelarvesse ülekandmisele kuuluvad riigilõivud kajastatakse järgmiselt: 1) teenuse osutamisel kannet ei tehta; 2) laekumist riigieelarvesse ei kajastata; 3) laekumisel Linna arveldusarvele kajastatakse kohustust kontol 203070 kuni vastavate summade ümberkandmiseni riigieelarvesse. § 21. Toodete ja teenuste müük ja muud tulud (1) Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmades 322 ja 323, liigendatuna asutuste põhimääruse või põhikirjalise tegevuse järgi (nt tulu haridusalasest tegevusest kontogrupp 3220, tulu spordi- ja puhkealadest tegevusest kontogrupp 3222). Kui osutatakse ka mittepõhimäärusejärgseid teenuseid, kajastatakse see tulu vastavalt majanduslikule sisule, nt haridusasutuste mitteeluruumide rent kontol 323320 jne. (2) Muud tulud, sealhulgas kasum või kahjum varade müügist kajastatakse kontoklassis 38. (3) Tulu võetakse üldjuhul tekkepõhiselt arvele koostatud nõudedokumendi alusel kandega: Deebet Nõuded - Kreedit Tulu (ilma käibemaksuta) ja Kreedit Käibemaks, kui tulu saaja on kohustatud müügihinnale käibemaksu lisama. (4) Kahjutasusid ja hüvitisi (va kindlustuspoliisidel põhinevad kindlustushüvitised) võib tulenevalt nende hinnangulisest laekumise tõenäosusest, kajastada kassapõhiselt. Kui nimetatud tulude saamiseks vormistatakse teisele osapoolele arve, kajastatakse nõue ja tulu arvestuses tekkepõhiselt. § 22. Finantstulud/kulud (1) Finantstulude ja –kuludena käsitletakse finantsinvesteeringutelt teenitud või makstud intresse, saadud dividende, finantsinvesteeringute müügi tulemit ja valuutakursi kasumeid-kahjumeid. (2) Finantstulu ja –kulu kajastatakse raamatupidamises tekkepõhiselt kontoklassis 65. Tulu tekkimise momendi ja tulu suuruse määramisel lähtutakse RTJ-st 10 „Tulu kajastamine“. (3) Intressitulu nõuetelt, laenudelt ja finantsinvesteeringutelt arvestatakse vastavalt teise osapoolega sõlmitud kokkulepetele ja kajastatakse arvestusperioodis, mille eest intress arvestatakse. 7. peatükk SAADUD JA ANTUD TOETUSED § 23. Toetuste liigid (1) Toetustena käsitletakse Eeskirjas avaliku sektori üksuste poolt saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid, ning avaliku sektori poolt antud vahendeid (antud toetused), mille eest ei saada otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Toetused võivad olla nii rahalised kui ka mitterahalised. (2) Toetused jaotatakse Eeskirjas järgmisteks liikideks: 1) sotsiaaltoetused – toetused füüsilistele isikutele, v.a toetused ettevõtluseks; 2) sihtfinantseerimine – teatud sihtotstarbelisel ning sageli lisaks muudel tingimustel saadud ja antud toetused, sh füüsilistele isikutele ettevõtluseks; 3) mittesihtotstarbeline finantseerimine – ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata antud toetused. (3) Toetuse liigi ning saamise ja aruande vormi ja tingimused määrab toetuse andja. Toetuse andmisel lähtutakse igal konkreetsel juhul sõlmitud lepingus või muus kirjalikus kokkuleppes fikseeritud tingimustest, mida andja saaja aruannete põhjal kontrollib. (4) Sihtfinantseerimine jaotatakse tegevuskuludeks ja põhivara sihtfinantseerimiseks. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et selle saaja peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud põhivara. (5) Sihtfinantseerimise liikumise paremaks jälgimiseks ning aruannete konsolideerimisel nõutavate elimineerimiste läbiviimiseks eristatakse tulude ja kulude kontodel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude või varade soetuseks. Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga. § 24. Toetuste kajastamise üldpõhimõtted (1) Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse RTJ 12 „Valitsuspoolne abi“ toodud põhimõtetest. (2) Toetusi kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt bilansiväliste kohustustena (911010) ning võetud bilansiväliste kohustuste katmiseks saadaolevaid summasid bilansiväliste nõuetena (912010). (3) Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi, jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Sama printsiipi jälgivad ka vahendajad, kes kajastavad vahendatud toetusi oma tuludes ja kuludes samades perioodides kui abi saajad (lõppkasutajad). Kui toetuse andja või vahendaja on seadnud toetuse andmise või vahendamise tingimuseks maksetaotluse ja/või kuludokumentide esitamise, loetakse toetuse andmise, saamise ja vahendamise tekkepõhiseks kuupäevaks maksetaotluses esitatud tekkepõhine kulude tegemise või põhivara soetamise kuupäev (kulude tegemise või kapitaliseeritavate tööde tegemise perioodi korral kulude või kapitaliseeritavate tööde tegemise perioodi lõppkuupäev). Kui kulude aktsepteerimise kuupäevaks ei ole toetuse andja või vahendaja raamatupidamises enam võimalik toetuse andmist või vahendamist kajastada tekkepõhise kulude tegemise või põhivara soetamise kuupäevaga, kuna vastav raamatupidamises kajastamise periood (kuu) on juba suletud, siis kajastab toetuse andja või vahendaja selle kulu esimeses avatud perioodis. Kui toetuse andja või vahendaja ning toetuse saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, siis teatab toetuse andja või vahendaja toetuse saajale vastava kulu raamatupidamises kajastamise perioodi ning toetuse saaja kajastab saadud toetuse tulu või sihtfinantseerimise kohustuse samas perioodis, milles toetuse andja või vahendaja kajastab vastava kulu. (4) Kui toetus kehtestatakse perioodiliselt makstavana (sotsiaaltoetused), võetakse toetus tuluna või kuluna arvele sellel kuul, mille eest see oli ette nähtud. (5) Kui kaasfinantseerimist ei tasuta toetuse saajale või hankijale, vaid selleks loetakse kaasfinantseerija tegevuskulud või põhivara soetus, ei kajastata seda kaasfinantseerimisena (st ei kanna kaasfinantseerimise vahendeid enda raamatupidamises sihtfinantseerimise kuluks ja saadud kaasfinantseerimiseks passivas), vaid vastavalt tegelikele kulutustele majanduslikule sisule. (6) Kui toetuse andja ja saaja on mõlemad avaliku sektori üksused, peavad nad kokku leppima toetuse liigi ning kannete tegemisel kasutatavad kontod ja tekkepõhised kuupäevad. Kui toetuse vahendaja kajastab toetust oma tulemiaruandes tuluna ja kuluna, kajastavad toetuse andja ja saaja kumbki tehingupartnerina alati vahendajat ning vahendaja näitab tuludes tehingupartnerina toetuse andjat ja kuludes tehingupartnerina toetuse saajat. § 25. Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks (1) Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna kontogrupis 3500. (2) Kui tegevuskulude sihtfinantseerimise vahendid on laekunud, kuid mõned nende kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol (203850 ja 203855). Kui sihtfinantseerimise saamisega seotud kulutused on tehtud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid see toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna (kontorühm 350) ja nõudena (bilansikontod 103550 ja 103555). (3) Tegevuskulude katteks saadud ja antud sihtfinantseerimist võib kajastada arvestuse lihtsustamise eesmärgil laekumisel koheselt tuluna ja ülekandmisel koheselt kuluna, kui lepingujärgne summa on väiksem Üldeeskirja § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese sihtfinantseerimise korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. § 26. Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks (1) Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse toetuse saamise tekkepõhisel momendil (Üldeeskiri § 25 lõige 3) tuluna kontoklassis 3502. (2) Sihtfinantseerimine amortiseeritakse tuluks kontorühma 351 soetatud põhivara kasuliku eluea jooksul, järgides tulude ja kulude vastavuse printsiipi. Sihtfinantseerimise amortiseerimiseks peetakse analüütilist arvestust sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kohta. Arvestuses tuuakse välja põhivara soetusmaksumus ja kogunenud kulum, sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks ja kogunenud kulum ning sihtfinantseerimise tehingupartner ja allika kood. Kui põhivara soetuse ja kulumi kontodel kasutatakse allika koodi võimaldab see saada informatsiooni sihtfinantseerimise korrektseks amortiseerimiseks. Sihtfinantseerimise teel soetatud põhivara jääkmaksumus peab vastama iga kuu lõpus sihtfinantseerimise jääkmaksumusele. (3) Juhul, kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid mõned selle kasutamisega seotud tingimused on veel täitmata, kajastatakse saadud vahendeid bilansikontol (203856 ja 203857). Kui kulutused on tehtud ja sihtfinantseerimise maksetaotlus on aktsepteeritud, kuid see on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine kohustusena (kontorühm 257) või tuluna (kontorühm 3502) ja nõudena (bilansikontod 103556 ja 103557). (4) Kui avaliku sektori üksusel on kindel kavatsus toetuse andmise kaudu teatud projekti elluviimiseks, ta kavandab selleks jätkuvalt iga-aastaseid toetusi ning on tekitanud toetuse saajas põhjendatud ootuse toetuse saamiseks, kajastatakse toetuse andmise kohustused samal perioodil, kui toetuse saaja kajastab põhivara soetust, sihtfinantseerimisena põhivara soetuseks (D 450200 K 203550 lühiajaline kohustus, K 253550 pikaajaline kohustus). Kui toetuse saaja on avaliku sektori üksus, kajastab ta samal ajal sihtfinantseerimise nõuet (D 103556 lühiajaline nõue, D 153556 pikaajaline nõue K 350200 või K 257000). Sihtfinantseerimise kajastamiseks esitab toetuse saaja vähemalt iga kvartali lõpu seisuga toetuse andjale andmed põhivara soetamise kohta vastava kvartali jooksul. Kui selgub, et toetuse andmisest loobutakse, võetakse seni arvestatud nõuded ja kohustused tagasi. Aastaaruandes avalikustatakse sihtfinantseerimise nõuded ja kohustused, mille aluseks ei ole sihtfinantseerimise leping, vaid kindel kavatsus projekti jätkuvaks finantseerimiseks, samuti avalikustatakse juhused, kus nimetatud kindlad kavatsused ei realiseerunud. § 27. Sihtfinantseerimise vahendamine (1) Avaliku sektori üksused, kes tegelevad sihtfinantseerimise vahendamisega, kajastavad sihtfinantseerimist tekkepõhise printsiibi järgi oma tuludes ja kuludes vastavalt § 25 lõikele 3. Vahendajate sihtfinantseerimisega seotud kulud ja tulud kajastatakse spetsiaalsetel vahendajate kontodel (tulud 350010, 350030, 350050, 350210, 350230, 350250 ja kulud 450010, 450030, 450050, 450210, 450230, 450250. (2) Kui vahendaja saab edasiantavad vahendid enne kasusaaja teatise omamist, kajastab ta saadud vahendid ettemaksuna (kontogrupp 2038). (3) Kui vahendaja kannab toetuse saajale raha üle ettemaksena, kajastab ta seda kontogrupis 1038. (4) Kui vahendaja aktsepteerib toetuse saaja aruande tehtud kulutuste osas, kajastab ta toetuse saaja kulutuste tegemisega samas perioodis tulu toetuse andjalt ja kulu toetuse saajale ning võtab arvele kas nõude toetuse andja vastu (kontogrupp 1035) või vähendab toetuse andjalt saadud ettemakset (kontogrupp 2038) ja võtab arvele kohustuse toetuse saaja ees (kontogrupp 2035) või vähendab toetuse saajale antud ettemakset (kontogrupp 1038). (5) Kui vahendaja vastutab toetuse andja ees saaja-poolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, siis võtab vahendaja lepingu rikkumise selgumisel arvele tagasinõude (kontod 103650 ja 103655) toetuse saaja vastu ja tagasimaksekohustuse (kontod 203650 ja 203655) toetuse andja ees. Ühtlasi vähendatakse saadud toetuste tulu (kontod 350060, 350070, 350260, 350270) ning antud toetuste kulu (kontod 450060, 450070, 450260, 450270). § 28. Mittesihtotstarbeline finantseerimine () Mittesihtotstarbeliseks finantseerimiseks loetakse toetust juhul, kui selle kasutamine ei ole seotud mingite piiravate tingimustega ning toetuse andja ei nõua saajalt täiendavaid aruandeid tingimuste täitmise kohta. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse tuluna (saaja poolt) kontorühmas 352 ja kuluna (andja poolt) kontorühmas 452 hetkel kui toetus on laekunud. § 29. Mitterahaline sihtfinantseerimine (1) Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse: 1) sihtfinantseerimist kolme osapoole seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse kaupade või teenuste tarnijale, kellelt toetuse saaja kaupu või teenuseid saab; 2) sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab toetuse saajale üle kaupu või teenuseid ning sellega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt. (2) Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse saaja hankijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimiks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja hankijale (välja arvatud pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb toetuse saaja maksepäeval võla hankijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse andjalt või vahendajalt). Avalikku sektorisse kuuluvad vahendajad on kohustatud sihtfinantseerimise ülekandmisel hankijale informeerima toetuse saajat maksetaotluse aktsepteerimisest, toetuse kuludes kajastamise perioodist ja ülekandest hiljemalt ülekande tegemisele järgneva kuu 5. kuupäevaks. § 30. Struktuurifondidest rahastatavate projektide raamatupidamise korraldamine (1) Struktuurifondidest rahastatavate projektide (edaspidi projektide) raamatupidamise korraldamisel lähtutakse Eeskirja § 1 lõikes 3 nimetatud õigusaktidest. (2) Projektidega seotud kulud (sh investeeringud) ning projektist saadav tulu (sh saadud struktuuritoetused) eristatakse raamatupidamisprogrammis vastava tunnuse (subjekti) lisamisega, vajadusel avatakse projektile eraldi tegevusala. (3) Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna perioodis, mil tehakse kulutused, mille kompenseerimiseks on sihtfinantseerimine eraldatud. (4) Projekti transpordikulud hüvitatakse vastavalt linnapea käskkirjaga kinnitatud isikliku sõiduauto ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise korrast juhul, kui projekti meetme tingimuste määrusega ei ole tingimusi kitsendatud. (5) Projektidega seotud raamatupidamise dokumendid (originaalarved, aktid, maksekorraldused, tööaja arvestuse tabelid, palgalehed, sõidupäevikud jms) ning projekti vahe- ja lõpparuanded ja väljamaksetaotlused paigutatakse eraldi kaustadesse. Projekti kaustad on eristatud projekti nime ja koodiga. (6) Projektidega seotud raamatupidamise dokumente säilitusaeg on sätestatud kas vastavas seadusandlikus aktis või konkreetse toetuse lepingus. 8. peatükk TEGEVUSKULUD § 31. Tööjõukulud (1) Tööjõukulusid kajastatakse tekkepõhiselt kontoklassis 50 perioodis, mille eest kulu arvestati. Kulusid käsitletakse tööjõukuludena selles asutuses, kus arvestatakse töötasu ja deklareeritakse maksud töötasult. Teiselt asutuselt või füüsilisest isikust ettevõtjalt ostetud teenus ei ole tööjõukulu ja kajastatakse tegevuskuluna vastavalt teenuse majanduslikule sisule. Tööjõuga seotud kulude (va erisoodustused) puhul kasutatakse tehingupartnerina alati füüsilise isiku tehingupartneri koodi (800699 või 9006xx). Bilansikontodel kontorühmades 1037 ja 2030 kasutatakse alati Maksu-ja Tolliameti tehingupartneri koodi. (2) Kontogruppi 2030 (maksukohustused) kantakse ainult deklareeritud maksukohustus. Vastava grupi kontod peavad võrduma Maksu- ja Tolliameti kontokaartidel kajastatud maksunõuete tekkepõhiste saldodega. Kui mõne maksu osas on maksukohustuslasel ettemaks, peab see kajastuma kontogrupis 1037, mis peab võrduma Maksu- ja Tolliameti kontokaardil näidatud ettemaksu saldoga. (3) Tööjõukuludest kinni peetud maksud kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030 selles perioodis, millises tekkis maksukohustus (toimusid väljamaksed või tekkis erisoodustuse maksukohustus). Kui arvestatud palk makstakse välja järgmisel kuul, eraldatakse kinni peetud maksud töötasu võlgnevuse kontorühmast 202 maksuvõlgade kontogruppi 2030 selles kuus, millal töötajale tasu välja maksti. (4) Tööjõukuludega seotud maksukulud kajastatakse tekkepõhiselt selles perioodis, mille eest need olid arvestatud. Kui töötasu väljamaksed toimuvad järgmises kuus, kantakse maksukulu kanded analoogselt kinnipeetud maksude kannetega ümber kontorühmast 202 kontogruppi 2030. Kanded arvestuse (kulu tekkimise) kuus: Deebet Sotsiaalmaksukulu (konto 506000); Kreedit Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus (konto 202001); Deebet Töötuskindlustusmakse (konto 506040); Kreedit Deklareerimata töötuskindlustusmaksekohustus (konto 202003). Kanded väljamakse tegemise kuus: Deebet Deklareerimata sotsiaalmaksukohustus (konto 202001); Kreedit Sotsiaalmaksukohustus (konto 203010); Deebet Deklareerimata töötuskindlustusmaksekohustus (konto 202003); Kreedit Töötuskindlustusmaksekohustus (konto 203030). (5) Palga, lisatasu, preemia, puhkusetasu ning muude tasude ja hüvitiste arvestuse aluseks on Linnavolikogu või Linnavalitsuse õigusaktid, ametiasutuse või hallatava asutuse juhi käskkiri, leping ja tööaja arvestamise tabel. (6) Üldjuhul makstakse palka üks kord kuus ülekandega töötaja või teenistuja pangakontole. (7) Puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkusele minemist, kui tööandja ja töötaja/teenistuja ei ole leppinud kokku teisiti. (8) Palgalehed koostatakse asutuste ja tegevusalade lõikes. (9) Kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasude kohustust hinnatakse ümber üks kord aastas aruandeaasta lõpu seisuga. Andmed kasutamata puhkusepäevade kohta esitatakse raamatupidamisele personalitöö eest vastutava isiku poolt hiljemalt aruandeaastale järgneva kuu viimaseks tööpäevaks. (10) Tegelik puhkusetasu ja sellelt arvestatud maksukulu kajastatakse väljamaksmisel ettemaksuna, periodiseerides selle nendesse kuudesse, milliste eest oli tasu arvestatud. (11) Aruandeaasta lõpus viiakse läbi kasutamata puhkusepäevade ja väljamaksmata puhkusetasu ümberhindlus, võttes nimetatud korrektuuri aluseks Eesti Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud puhkustasu arvestamise korra. Väljamaksmata puhkusetasu ja sellega seotud maksukulude ning puhkusetasu kohustuse korrigeerimine, kajastatakse lõppenud aruandeperioodi viimase kalendrikuu (puhkusetasu kontod rühmas 5000-5008 ja sellega seotud maksukulude - kontorühm 5060) kulude suurenemise või vähenemisena. (12) Muud ühekordsed toetused ja nendega kaasnevad maksud kajastatakse kuluna nende väljamaksmise kalendrikuus kui tekkepõhist momenti ei ole võimalik määrata teisiti. (13) Hüvitised töölepingu lõpetamisel kajastatakse üldjuhul kuluna töölepingu lõpetamise hetkel, sõltumata sellest, millal tegelikult vastav hüvitis välja maksti. (14) Seaduse nõuetest tulenevaid tööandja kulusid seoses töövõtjate kindlustusega kajastatakse kontol 554090. (15) Tööandja vabatahtlikke kindlustusmakseid töösuhtes olevate töövõtjate eest kajastatakse erisoodustuse kuludena kontorühmades 505 ja 506. § 32. Majanduskulud ja muud tegevuskulud (1) Asutuse tegevuskuludena näidatakse üldjuhul ainult asutuse tegevusega seotud kulusid. Teise Linna asutuse eest makstud tasud käsitletakse kulude edasiandmisena. Käibe tekkimist Käibemaksuseaduse mõistes või kulude tasumist muude isikute (mitte Linna asutuste) eest kajastatakse raamatupidamises edasimüügina ja vastavad summad deklareeritakse vajadusel käibedeklaratsioonis. (2) Kulude edasiandmisele rakendatakse järgmisi arvestuspõhimõtteid: 1) edasiantud kulusid kajastatakse kuludena selles asutuses, kelle tegevusega need on seotud ja kelle eelarvesse antud kulud on planeeritud; vajadusel antakse ühelt Linna asutuselt üle teisele inna asutusele koos eelarvega; 2) edasiandmisele kuuluv kulu kajastatakse esialgse arve saaja arvestuses vastaval kulukontol majandusliku sisu järgi esialgse arve esitaja tehingupartneri koodiga. Tulud kulude edasiandmisest kajastatakse selle tehingupartneri koodiga, kellele kulud edasi anti; 3) kulude edasiandmiseks vormistab edasiandja õiendi, mis vastab RPS-es kehtestatud algdokumendi nõuetele ning millel kajastuvad raamatupidamiskanded edasiandja raamatupidamises; õiendile lisatakse kuludokumendi (hankija arve vms) koopia. (3) Edasimüügi kajastamine: 1) üüri- ja renditehingutega kaasnevaid kommunaalkulusid kajastatakse üürile või rendile andja aruandes kuluna kontogrupis 55112 või 55113 ja edasimüügist saadud tulu kontogrupis 3233 või 3325; 2) kululimiitide ületamisi ja sarnaseid kinnipidamisi töötajate palgast või nõudeid töötajatele kajastatakse nõudena või juhul, kui kulude vähendamise summa selgub hilinemisega või arve esitaja oli avaliku sektori üksus, kuluna arve esitaja tehingupartnerikoodiga ja kulu vähendusena edasiantava kulu saaja tehingupartneri koodiga; 3) kolmandate isikute eest tasutud ja nende poolt samas summas hüvitatavad summad kajastatakse esialgselt nõudena (tasumine toimub enne laekumist) või kohustusena (tasumine toimub pärast laekumist) ja vastavalt nõude või kohustuse vähendamisena nende laekumisel või tasumisel. (4) Sotsiaalkindlustusameti ja Tööturuameti poolt hüvitatavad sotsiaaltoetused kajastatakse nõudena. (5) Asutuse tegevuskuluna käsitletakse lisaks asutuse enda ülalpidamiskuludena ka Linna elanikele osutatavate teenuste kulu, sh 1) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule rahalises vormis kajastatakse kontorühmas 413, kusjuures toitlustustoetus kajastatakse toetusena ka siis, kui seda ei maksta toetuse saajale välja vaid näiteks koolile või toitlustajale vastavate isikute toitlustamiseks. Kontorühmas 413 kajastatud kulude tehingupartneri kood on alati 800699; 2) sotsiaaltoetusi, milliseid osutatakse füüsilisele isikule mitterahalises vormis teenuste või tehniliste abivahenditena, kusjuures teenuse saajaks on juriidiline isik (nt hooldekodu), kajastatakse need teenustena (kontorühm 552). § 33. Maksu-, lõivu- ja trahvikulu kajastamine (1) Avaliku sektori üksused kajastavad tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksukulu kontol 601000. (2) Kontogrupis 6010 kajastatakse ka muud mittetagastatavad lõivud, maksu- ja trahvikulud (välja arvatud tööjõukuludelt arvestatud maksud). (3) Põhivara soetamisel lisandunud tagasisaamisele mittekuuluvat käibemaksu kajastatakse kontol 601002 üldjuhul kas põhivara saamisel või põhivara eest tasumisel, olenevalt sellest, kumb neist sündmustest toimus ajaliselt varem. Kui põhivara soetatakse tsentraliseeritud hankega ja selle jaotamine erinevate üksuste vahel võtab aega, kasutatakse põhivara kajastamiseks vahekontosid 155900, 155910, 156900 või 156910. Tsentraliseeritud hangetega kaasneva või sihtfinantseerimise saamisega seotud oleva, aga ka muudelt ettemaksetelt arvestatud käibemaksu, mida ei saa lugeda sisendkäibemaksuks, kajastamiseks võib enne selle kuluks kandmist kasutada vahekontot 103990. Kontole 103990 pannakse sealjuures tehingupartneri koodiks 800599. (4) Kui asutus on käibemaksukohustuslane kajastab ta arvestatud käibemaksu kontol 203001 ja sisendkäibemaksu kontol 103701. Iga kuu lõpul suletakse kontod 203001 ja 103701. Tasumisele kuuluva käibemaksu tasaarvestus sisendkäibemaksuga kajastatakse nimetatud kontode vahelise kandega ning tasumisele kuuluv käibemaks kantakse ümber kontole 203000 või perioodi lõpuks tagasisaamisele kuuluv käibemaks kantakse kontole 103700. (5) Maksmata, kuid deklareeritud maksud, lõivud ja trahvid kajastatakse kohustusena kontogrupis 2030, ettemaks kontogrupis 1037. Kontogrupi 2030 saldod peavad iga aruandeperioodi lõpul võrduma Maksu- ja Tolliameti või lõivu saaja asutuse kontogrupi 1020 saldodega. (6) Lõivu ja trahvikulude (ja kohustuste) tehingupartneriks on lõivuga maksustatava toimingu teostaja või trahvi väljakirjutaja. Kui nimetatud tehingupartnerid on avaliku sektori liikmed, võrreldakse nendega saldod iga aruandeperioodi lõpu seisuga. 9. peatükk VARAD § 34. Finantsinvesteeringud (1) Finantsinvesteeringute kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ nõuetest. (2) Finantsinvesteeringud jaotatakse bilansis olenevalt nende hinnangulisest realiseerimise tähtajast kas lühi- (realiseeruvad järgmise aruandeaasta jooksul) või pikaajalisteks. Lühiajalised finantsinvesteeringud kajastatakse kontorühmas 101 ja pikaajalised kontorühmas 151. Tuletisinstrumendid kajastatakse lühiajalistena kontodel 103300 ja 209000. Finantsinvesteeringutelt arvestatud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontoklassis 65. (3) Kontoplaanis liigitatakse finantsinvesteeringud lisaks järgmiselt: 1) kauplemisportfelli väärtpaberid (aktsiad, osad, võlakirjad, obligatsioonid ja muud väärtpaberid), mis on soetatud lühiajalise kasumiteenimise eesmärgil edasimüügiks; 2) investeerimisportfelli väärtpaberid – pikaajaliselt hoitavad investeeringud aktsiatesse ja muudesse omakapitaliinstrumentidesse (va investeeringud tütar- ja sidusettevõtjatesse) ning võlakirjadesse ja muudesse võlainstrumentidesse (va lunastustähtajani hoitavad võlakirjad); 3) lunastustähtajani hoitavad võlakirjad; 4) tuletisinstrumendid; 5) muud osalused – noteerimata aktsiad ja osalused rahvusvahelistes organisatsioonides. (4) Väärtpaberid ja tuletisinstrumendid (va lunastustähtajani hoitavad võlakirjad) kajastatakse õiglases väärtuses. Juhul kui puudub informatsioon õiglase väärtuse kohta, kajastatakse neid soetamismaksumuses, korrigeerides seda allahindlustega. Kui soetamisväärtus ei ole teada, siis kajastatakse neid nullväärtuses. § 35. Osalused avaliku sektori ja sidusüksustes (1) Osalusi avaliku sektori ja sidusüksustes kajastatakse kontorühmas 150, lähtudes RTJ 11 nõuetest. (2) Linna bilansis kajastatakse vastavuses Üldeeskirja § 13 lõikega 6 Linna osalused järgmiste avalikku sektorisse kuuluvate üksuste netovaras soetusmaksumuses, korrigeerides seda vajadusel allahindlusega: 1) sihtasutused ja mittetulundusühingud; 2) tütar- ja sidusettevõtted. (3) Kui konsolideerimata aruannetes kajastatud osaluse soetusmaksumus (või tuletatud soetusmaksumus) on kõrgem kui osaluse objekti netovara, mis on vähenenud dividendide väljamaksmise, kahjumi või mõnel muul põhjusel, hinnatakse osaluse soetusmaksumus (või tuletatud soetusmaksumus) alla kuni osaluse summani üksuse netovaras. Kui osaluse summa üksuse netovaras järgnevatel perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse soetusmaksumuseni (või tuletatud soetusmaksumuseni) või osaluse summani üksuse netovaras, olenevalt sellest, kumb neist on madalam. (4) Osalusi sihtasutustes ja mittetulundusühingutes kajastatakse järgmiselt: 1) kui avaliku sektori üksus omab sihtasutuses või mittetulundusüksuses valitsevat mõju (üldjuhul üle 50% hääleõigusest), kajastatakse osalust 100%; 2) kui avaliku sektori üksus omab sihtasutuses või mittetulundusühingus olulist mõju (üldjuhul 20 – 50% hääleõigusest) osalust ega ka finantsinvesteeringut bilansis ei kajastata (sissemaksed osaluse objekti sihtkapitali kajastatakse antud toetuste kuluna); 3) sihtasutused ja mittetulundusühingud, kelle juhtimises osaletakse alates 20%-lise hääleõigusega, kuid keda bilansis osalustena ei kajastata, avalikustatakse aastaaruandes, lisades informatsiooni sarnaselt osaluste kohta avaldatule. § 36. Nõuded ja tehtud ettemaksed, arveldused aruandvate isikutega (1) Nõuete ja ettemaksete kajastamisel lähtutakse RTJ 3 „Finantsinstrumendid“ nõuetest. Kapitalirendilepingutest tulenevate nõuete arvestamisel lähtutakse RTJ-st 9 „Rendiarvestus“. (2) Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontoplaanis sõltuvalt nende sisust, jaotatuna lühi- ja pikaajalisteks, käibevara kontorühmades 102 ja 103, ning põhivara kontorühmades 152 ja 153. (3) Laenu- ja muud nõuded kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuses, kusjuures nominaalmaksumus kajastatakse eraldi lühi- ja pikaajalise osana, tehes korrigeerimised sama kontorühma teistel bilansikontodel. (4) Pikaajalised intressi mitteteenivad nõuded kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 6% aastas. Intressitulu kajastatakse sel juhul kontol 658080. (5) Välisvaluutas fikseeritud nõuete ümberhindluse käigus tekkinud kasumid ja kahjumid kajastatakse kontol 608000. (6) Kui ettemakse tegemine on vältimatu, kajastatakse seda esmaselt vastava ettemaksesumma ülekandmisel. Esitatud, kuid maksmata ettemaksearveid raamatupidamises ei kajastata. Ettemaksed tulevaste perioodide kulude eest kajastatakse kuluna perioodis, mille eest ettemakse tehti. Erandina võib arvestuse lihtsustamise eesmärgil kanda tulevaste perioodide kulu koheselt kuluks, kui arvel või teatisel kajastatud ettemakse summa on väiksem Üldeeskirja § 41 lõikes 1 esitatud põhivara kapitaliseerimise alampiirist. Avaliku sektori sisese tehingu korral lepivad pooled kajastamise viisi eelnevalt omavahel kokku. (7) Avansside ja aruandekohustuslike isikute aruannete nõuded: 1) aruandekohustuslik isik on Linna töötaja, kes avansina saadud rahaliste vahendite kasutamisest tulenevalt on kohustatud esitama kuludokumendid tehtud kulude tõestamiseks ja tagastama saadud rahaliste vahendite jäägi; 2) aruandekohustuslikud isikud määratakse asutuse juhi käskkirjaga; 3) aruandekohustuslikele isikutele kantakse rahalised vahendid avansina nende arveldusarvele asutuse juhi avalduse alusel; 4) avansina kantakse aruandekohustusliku isiku arveldusarvele summa, mis eeldatavalt katab ühe kalendrikuu kulude tegemise vajaduse; lähetuskulude avansi suurus arvutatakse lähetuse kestusest ja sihtpunktist lähtuvalt; 5) majanduskulude avansi kasutamise aktsepteeritud aruanne, kust nähtub aruandva isiku käsutuses oleva avansi jääk aruandeperioodi alguses, kulud Linna eelarve tunnuste liigenduses, avansi jääk aruandeperioodi lõpuks, kuludokumentide arv ja millele on lisatud kulu tõendavad originaalalgdokumendid; 6) majanduskulude aktsepteeritud aruanded esitataks raamatupidamisse kirjendite koostamiseks kalendrikuu viimasel tööpäeval või täiendava avansisumma taotlemisel; 7) juhul kui majanduskulu aruannet ei ole esitatud kolme kuu jooksul pärast avansi saamist, on raamatupidamisel õigus makstud avanss aruandva isiku järgneva kuu palgast maha arvata; 8) lähetuskulude avansi aruanne koos lisatud kuludokumentidega esitatakse raamatupidamisse kontrollimiseks ja seejärel aktsepteerimiseks kehtestatud vormi kohaselt hiljemalt viiendal tööpäeval lähetuse lõpptähtajast arvates. § 37. Nõuete hindamine (1) Vähemalt iga aruandeperioodi lõpus hinnatakse nõuete laekumise tõenäosust. Võimaluse korral hinnatakse iga nõude laekumise tõenäosust eraldi. Juhul kui see ei ole otstarbekas, kasutatakse nõuete hindamisel ligikaudset meetodit, mis tugineb varasemate perioodide kogemusele. Nõuete hindamisel võetakse arvesse nii bilansipäevaks teadaolevaid kui ka bilansipäeva järgseid kuni aruande koostamiseni selgunud asjaolusid, mis võivad mõjutada nõude laekumise tõenäosust. (2) Nõuete hindamiseks ligikaudsel meetodil hinnatakse nõuded, mille maksetähtaeg on ületanud: 1) 90 – 180 päeva võrra, alla 50% ulatuses; 2) üle 180 päeva võrra, alla 100 % ulatuses. (3) Allahindlus kajastatakse bilansis selleks ettenähtud allahindluse kontrakontol negatiivse summana ja kuludes olenevalt nõude liigist (kontogrupis 6012 ebatõenäoliselt laekuvad maksu-, lõivu- ja trahvinõuded, kontorühmas 605 ebatõenäoliselt laekuvad muud nõuded, kontogrupis 6580 ebatõenäoliselt laekuvad intressinõuded). Allahindamisel ligikaudsel meetodil kasutatakse tehingupartneri koodina residendist äriühingu tehingupartneri koodi (800599). (4) Kui nõude allahindlus kajastati ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kontol, kuid hiljem selgub, et nõude laekumine on lootusetu, kantakse nii nõue kui ka selle allahindlus vastaval kontrakontol bilansist välja. Täiendavat kulu sel hetkel enam ei teki. Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Nõuete lootusetuks tunnistamise peab kinnitama Linnavalitsus. (5) Lootusetud nõuded viiakse bilansist välja vähemalt üks kord kalendriaastas nõuete inventeerimise tulemusena. Lootusetute nõuete kohta koostatakse nimekiri nõuete viisi, näidates ära nõude summa, vanuse ja lootusetuks tunnistamise põhjuse. (6) Juhul kui varem tehtud hinnang ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa kohta hiljem muutub, kajastatakse see hinnangu muutuse perioodis kulu muutusena. Ebatõenäoliseks arvatud nõude laekumisel näidatakse varem kajastatud kulu vähendamist perioodis, mil laekumine toimus, ning ühtlasi vähendatakse nii nõude enda kui selle kontrakonto saldot. § 38. Varud (1) Varude kajastamisel lähtutakse juhendi RTJ 4 „Varud“ põhimõtetest …